messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nERMi kirjastus andis välja mahuka rahvarõivaraamatu\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatusse on kokku koondatud 151 rahvarõivakomplekti, mis esindavad igat Eesti kihelkonda. Teose autori Reet Piiri sõnul on enamik rõivaesemeid valminud koduse käsitööna ning iga naine oli ise oma pere kangur ja õmbleja, mees nahaparkal ja kingsepp. \"Siidpaelad peakatte taga lehvimas, lipsu seotud pael kaeluses, tekstiilist kotike käevangus, rinnarätik, õlakate, metallehted puusal, kirivöö, kõik detailid pidid kokku sobituma kostüümi üldise värvigamma ja stiiliga.\"\n\nEestlaste riiete kõrval on raamatus näiteid teistegi Eestis elanud rahvusrühmade kostüümidest. Raamatusse on seeläbi jõudnud rannaaladel ja saartel elanud rootsi talupoegade poolt kantud rõivad ning ka piki Peipsi kallast kulgenud vene vanausulistele iseloomulikud rõivakomplektid.\n\nRaamatu \"Rahvarõivas on norm\" autor on Reet Piiri, kujundanud Jane Liiv, toimetanud Karin Kastehein.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaloolane ja etnoloog Reet Piiri tutvustab uues raamatus \"Rahvarõivas on norm\" Eesti rahvarõivaid, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Teose andis välja Eesti Rahva Muuseumi kirjastus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa apteekides vallandus ostupaanika\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ostjaid on psühholoogilises seisundis, kus nad tormavad apteekidesse ostlema. Nad ostavad kogustes, mida mitte kunagi varem pole ostetud. Ravimeid ei osteta mitte päevaks ega kaheks ega ka mitte terveks ravikuuriks, vaid pikemaks ajaks ette,\" rääkis Venemaa apteegikettide liidu tegevdirektor Nelli Ignatjeva ravimite kättesaadavusele pühendatud pressikonverentsil.\n\nTema sõnul hakkab ravimeid nappima hoolimata sellest, et hulgimüüjad on oma tarnitavaid koguseid suurendanud.\n\n\"Täna peavad patsiendid apteekidest taga otsima ravimeid, mille puudus on esmajärjekorras tingitud ažiotaažist põhjustatud nõudluse kasvust,\" märkis Ignatjeva.\n\nSeejuures ei ole ravimite nappus põhjustatud sellest, et Venemaale oleks kehtestatud arstimite ja muu meditsiinivarustuse eksportimise keeld, lisas Ignatjeva. \"Probleemid ei ole tingitud sellest, et tootmine oleks [komponentide puuduse tõttu] peatunud või ei imporditaks. Praegu pole selles plaanis mingeid piiranguid,\" rääkis Vene apteekide ühenduse juht.\n\nKüll aga muutub ravimite tarnimise logistika, kuna varem lennukitega Venemaale toodud arstimite ja nende valmistamise komponente enam Euroopa Liidu kehtestatud lennupiirangute tõttu õhu kaudu Venemaale tuua ei saa, rääkis Ignatjeva.\n\nTa tunnistas ka, et rubla odavnemine ja logistikaskeemide muutumine tõstab ravimite hinda Venemaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa apteekides ostetakse massiliselt ravimeid kokku, ütles apteekide liidu juht.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Elmo Nüganeni \"Surnud hinged\": tabamata ime\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel ajal on Eesti teatrimaastikul tekkinud väga huvitav nišš – eesti lavastajad on hakanud leidma tee Vene Teatrisse. Üllar Saaremäe lavastas \"Eesti matuse\", Karl Laumets \"Utoopia\", Jaak Allik \"Erik ja Anna. Armastuse kunsti\", Priit Pedajas \"Lavalised segadused\" ning nüüd Elmo Nüganen \"Surnud hinged\". Seda nišsi tuleb kahtlemata kiita ning julgustadagi eesti lavastajaid rohkem Vene Teatrisse lavastama tulema, kuna uute tuulte toomine mistahes teatrisse mõjub nii publikule kui ka näitlejatele värskendavalt.\n\nMulle on jäänud mulje, et igat Elmo Nüganeni uus lavastust, mis iganes teatris see ka esietenduks, oodatakse suure õhinaga. Publiku ootusärevust võiks võrrelda lausa uue James Bondi või Quentin Tarantino filmi saabumisega. Nüganeni peab suurem osa Eesti publikust imeliseks lavastajaks, kes loob meeldejäävaid teatriimesid. 2006. aastal esietendunud \"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. Neljas osa\" püsib tänu lavastuse struktuurile ilmselt paljudel igavesti meeles.\n\n\"Surnud hinged\" Autor/allikas: NIkolai Alhazov\n\nNikolai Gogoli \"Surnud hinged\" on Vene Teatri jaoks äärmiselt oluline lavastus, kuna viimase 74 aasta jooksul pole seda lugu keegi Vene Teatri lavale toonud. Lavateose kavalehelgi tutvustatakse teatrihoonet, millel on lavastusel suur roll, ning leidub ka 1940. aastate esteetikat. Elmo Nüganeni eesmärk Gogoli \"Surnud hingi\" tehes on jutustada lisaks Vene Teatri lugu, mis on ettevõtmisena üpris sümpaatne.\n\nNikolai Gogol oli Ukraina päritolu kirjanik, kelle venelasi tugevalt ironiseeriv tekst kõlab praeguse sõja taustal erinevalt kaheksa aastat tagusest ajast, mil Hendrik Toompere Tallinna Linnateatris \"Surnud hingi\" lavastas. Nüganeni lavastuses surnud hingi ostev Tšitšikov (Viktor Marvin) ei ole nagu Priit Võigemast Toompere lavaloos. Kui Võigemast oli Tšitšikovina ekspressiivse kehakeelega, energiline ja galantne hurmur, siis Marvin on peenelt lipitsev, manipuleeriv ja müstiline. Viktor Marvini väljapeetud ning huvitavalt kehastatud tegelast justkui naissugupool ei huvitaks, vaid teda paelub hoopis müük ning ost.\n\nAleksandr Žilenko Petruška on mõnusalt humoorikas kuju, kelle ilmumine tekitab muhedust. Mänguhoos on ka Artjom Garejev, kes võlub oma tugeva hääle ja maskuliinsusega. Anna Sergejeva ja Ilja Nartovi abielupaar on võluvalt koomiline. Eriti ilus on Sergejeva lauluhääl, millega naine esimese vaatuse kokku võtab. Tatjana Kosmõnina vanamehe roll oleks võinud vaoshoitum olla, tema kehakeel oli omane 20-aastasele, hääl aga 80-aastasele. Anastassia Tsubina esitab teise vaatuse keskel ilmselt lavastuse kõige huvitavama monoloogi surnud hingede tähendusest tänapäeval, mis andis lavateosele lisakihi juurde.\n\n\"Surnud hinged\" Autor/allikas: NIkolai Alhazov\n\nAleksandr Žedeljovi helilooming töötab kui radar, mis sõna \"surnud\" saatel põnevat tunnusmeloodiat mängib. Oskars Paulinsi valgus on kohati teatraalne, aga seda siiski parajalt, lavastust saates. Liis Plato kostüümid sobivad ajastusse hästi ning kunstnik Reinis Suhanovs kaasab Gogoli loosse terve Vene Teatri suure saali. Näitlejad mängivad publikus, erinevatel rõdudel, isegi laemaalid kaasatakse mängu. Elmo Nüganeni ja kunstniku viis saali lavaloole vastavalt suurejooneliseks mängida õnnestus päris veenvalt ja oli omaette ime.\n\nLavastuslikust tervikust ma paraku imet ei tabanud. Laval toimuv jättis üpris eklektilise mulje. Lavastus algab sellega, et Tatjana Kosmõnina poolt kehastatud õpetaja selgitab oma klassile Vene Teatri võlusid. Tsubina mängitud pioneer märkab Tšitšikovi kehastavat näitlejat ning küsib talt autogrammi. Selle saanud neiu on justkui seitsmendas taevas. See nn pioneeriliin ei toonud lavastusse midagi uut, mõjus kontekstiväliselt ning ma ei saanud aru selle vajalikkusest. Seda kõrvalliini oleks saanud 40-date esteetikat lisades ning rohkem lavaaega andes paremini välja mängida.\n\nStseenid, kus kaks tegelast mängivad kesklaval ja ülejäänud tegelased ilmestavad nende poolt kuuldut ekspressiivse kehakeele või näoilmetega kõrvallaval, mõjusid Vene Teatri puhul kuidagi võõristavalt ning tuletasid meelde \"Karin. Indrek. Tõde ja õigus. Neljandat osa\". Kohati tekkis selline tunne, nagu oleks kaunite laemaalingute alla tuldud Tallinna Linnateatrit tegema. Näitlejadki paistsid kehakeelega mängides krambis olevat ning liigutused ei tahtnud kerged tulla. Kramplikku vaatepilti vaadates hakkas mõnikord saalis päris igavgi…\n\nNii Hendrik Toompere kui ka Elmo Nüganeni lavastused jätavad Tšitšikoviga juhtunu lahtiseks, sest Nikolai Gogol hävitas \"Surnud hingede\" teise osa depressiooni ajel ära. Kumbki lavastaja ei taha Gogoli lugu jätkata ega peagi. See jäägu pigem ambitsioonikate kirjanike jaoks.\n\nTundub, et Nikolai Gogol ei tabanud masendushoos oma kirjutatus pisikest kirjandusimet, nagu mina ei tabanud kriitilise meelega teatrikülastajana Elmo Nüganeni \"Surnud hingedes\" teatriimet. Nii seisame mina ning Gogol Vene Teatri ees, mõeldes kurvalt, ent siiski Vilde kombel, tabamata imele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus lavastus\nVene Teatri \"Surnud hinged\"\nLavastaja: Elmo Nüganen\nKunstnik: Reinis Suhanovs (Läti)\nKostüümikunstnik: Liis Plato\nValguskunstnik: Oskars Paulins (Läti)\nHelilooja: Aleksandr Žedeljov\nPeaosas: Viktor Marvin, Aleksandr Žilenko, Aleksandr Ivaškevitš, Larissa Savankova, Anastassia Tsubina, Ilja Nartov, Anna Sergejeva, Tatjana Jegoruškina, Aleksandr Kutšmezov\nEsietendus 12. märtsil 2022 Vene Teatris",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSooleparasiidid kimbutavad pea igat Lääne-Eesti maakoera\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rannikualadel näib olevat risk linnadest üheksa korda kõrgem – sooleparasiitidega oli nakatunud 87 protsenti proovidest\"\n\nTegu on jätku-uuringuga paari aasta eest ilmunud tööle, milles võeti luubi alla linnakoerad. Toonaste leidude kohaselt oli ühe või teise siseparasiidiga nakatunud umbes iga kümnes jalutama pääsev lemmik.\n\n\"Rannikualadel näib olevat risk linnadest üheksa korda kõrgem – sooleparasiitidega oli nakatunud 87 protsenti proovidest,\" sõnas Ants Tull, uurimuse esimene autor ja Tartu Ülikooli parasitoloogia nooremteadur. Järeldused põhinevad ulatuslikumal kiskjaliste ekskrementide kogumise uuringul. Kogutud proovidest kuulusid pärilikkusaine (DNA) analüüsil koertele 84 väljaheidet.\n\nTeaduskirjanduses sooleparasiitide sedavõrd suurt levimust seda tüüpi uuringute puhul reeglina ei näe. Näiteks hindas rühm Hispaania teadlasi mõne aasta eest ilmunud töös levikut laiaks juba juhul, kui ussimune nähti kahes kolmandikus väljaheidetes. Tulli sõnul võis paisutada antud juhul näitajat proovide kogumise koht. Täpsemalt pärinesid need Matsalu rahvuspargist, Hiiumaalt ja Häädemeestelt.\n\n\"Osaliselt on selle taga rannikuefekt – paelussid on seal reeglina rohkem levinud. Rannikualadel pääsevad loomad kala sööma, milles võib olla väga palju just paelusside vaheperemehe elusvorme,\" selgitas nooremteadur. Sisemaa ja ka näiteks Peipsi ranniku kohta millegi kindlama ütlemiseks tuleb koguda täiendavaid proove.\n\n\"Hukatud looma sisikonda koerale söötes või selle šaakalite-rebaste hoolde jättes algab nakkustsükkel uuesti peale.\"\n\nÜhtlasi leidis töörühm, et maakoerte liikumis- ja käiguteed kattusid suuresti rebaste ja šaakalite omaga. Neist viimaste väljaheiteid leidis töörühm koertega võrreldaval hulgal, rebaste ekskremente veelgi rohkem. \"Pilt oli elurajoonide juures küllaltki ühetaoline – rebased, šaakalid ja koerad kasutavad kõik samu alasid. Kui nad söövad sama toitu, jätavad nad ka väljaheited samasse kohta, kus saavad nii nakkust edasi kanda kui ka ise nakatuda,\" lisas Tull. Siinkohal tuli teadlastelegi üllatusena, et võimalusel murravad koerad toiduks ka närilisi.\n\nOma roll võib olla klassikaliste rannaniitude kooslustel. Veiste ja lammaste vahel saalivad ikka ja jälle šaakalid ning rebased, kes on paelussidele lõpp-peremeheks. Niidule nende mune poetades võivad sattuda need nugiliste vaheperemeheks olevate veiste toidulauale. \"Hiljem näiteks hukatud looma sisikonda koerale söötes või selle šaakalite-rebaste hoolde jättes algab nakkustsükkel uuesti peale,\" nentis nooremteadur.\n\nKõik pole hukas\n\nNakatunud koerte või nende väljaheidetega lähemalt kokku puutudes võivad jõuda sooleparasiidid inimeste organismi. Tasemel immuunsüsteemi jõud käib küll üksikutest parasiidimunadest reeglina üle, kuid selget kriitilist piiri siinkohal pole. Liiatigi oleneb see inimesest ja konkreetsest parasiidist.\n\nSamal ajal napib teadmisi nakatumise varjatud mõjude kohta. Suuremates epidemioloogilistes uuringutes on seostatud näiteks teatud parasiite suurema riskiga haigestuda edaspidises elus astmasse või vähenenud vaimse võimekusega. \"Mõne konkreetse ärritaja suhtes võib organism nakkuse toimel hoopis vastupidavam olla. Uuringud on selles osas veel väga lapsekingades, mis zoonoosiga kaasneda võib,\" lisas Ants Tull.\n\nMitmete sooleparasiitide peiteaeg võib ulatuda nakatumise järel aastatesse. Näiteks võib elada alveokokk-paeluss inimeses segamatult 10–15 aastat. Selleks ajaks võib olla räsinud see teatud elundeid, näiteks kopse, neere või maksa sedavõrd tugevalt, et uue elundi siirdamiseta inimene enam hakkama ei saa.\n\n\"Nugiliste vastu on üpris hõlbus võidelda. Eriti lastega perekondades tasub lihtsalt loomade tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata.\"\n\nSellele vaatamata rõhutas nooremteadur, et vanemad lapsele koera võtmisest uuringu peale siiski loobuma ei peaks. Vahe linna- ja maakoerte nakatumises toob ilmekalt välja, et nakatumisriski saab mitmel moel vähendada. \"Nugiliste vastu on üpris hõlbus võidelda ja neist jagu saada, kui see probleem peaks ilmnema. Eriti lastega perekondades tasub lihtsalt loomade tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata,\" sõnas Tull.\n\nNäiteks näitas värske uuring, et koeratoitu saanud ja seega ilmselt täiskõhuga looma parasiteerituse tase oli 63 protsendi võrra väiksem. Lisaks tuleks isegi ääremaal elades võtta vaevaks käia aeg-ajalt loomaga veterinaari juures või külastada kahtluse korral ussirohu ostmiseks apteekrit. Viimasel juhul tuleks eelistada igaks juhuks ravimit, mis aitab korraga nii solkmete kui paelusside vastu.\n\nEriti valvas tuleks olla kutsikate võtmisel, kelle seas on parasiitide levimus täiskasvanud koertest suurem. Tõuloomi eelistades võiks pöörata lisaks muule tähelepanu ka sellele, kas seda kimbutavad konkreetsed sageli konkreetsed ussi- või parasitaarhaigused. Näiteks on neist paljudel probleeme algloomaga Giarda.\n\n\"Igatahes tasub koera kindlasti võtta ning sellega kaasnevad hüved kaaluvad võimalikud riskid kindlasti üles,\" kinnitas Ants Tull.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Journal of Helminthology.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi 90 protsenti ranniku lähedal ringi jooksvate koerte väljaheidetest on saastunud pael- või ümarusside munadega, vihjab värske uuring. Lastele koera võtmisest pole järelduste valguses siiski vaja loobuda, sest riskide maandamiseks jagub küllaga lihtsaid lahendusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVene jalgpallikoondise kapten palus peatreeneril Ukraina olukorra tõttu teda koondisesse mitte kutsuda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pühapäeval rääkisime Artjomiga telefonis, ta kinnitas, et nagu ta kohtumisel ütles, tahab ta väga koondises mängida. Aga nüüd seoses keerulise olukorraga Ukrainas, kus tal on palju sugulasi, ta vabandas ja palus perekondlike asjaolude tõttu teda koondisesse mitte kutsuda. Leppisime kokku, et hoiame temaga ühendust ja jälgime tema esitusi Zeniidi eest,\" vahendas Venemaa jalgpalliliidu pressiteenistus.\n\nMärtsi alguses võttis Dzjuba sõja teemal pikemalt sõna ka oma Instagramis. \"Olen igasuguse sõja vastu. Sõda on hirmus. Aga samal ajal olen ka vihkamise vastu, mis võtab iga päevaga üha uusi mõõtmeid. Olen rahvuspõhise diskrimineerimise vastu. Ma ei häbene seda, et olen venelane. Olen uhke. Ja ma ei saa aru, miks sportlased peaksid kannatama,\" kirjutas Dzjuba.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa jalgpalliklubi Peterburi Zeniidi ründaja ning Venemaa koondise kapten Artjom Dzjuba puudub koondise märtsikuu treeninglaagrisse kutsutud mängijate nimekirjast. Venemaa koondise peatreener Valeri Karpini sõnul on see tingitud jalgpalluri enda soovist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEleonora Kampe: \"Vahelüli\" lisab kohaliku eksperimentaalse muusika skeenele endanäolise väärtuse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vahelüli\" tõmbab seoseid erinevate žanrite ja skeenede vahel. Mis oli selle loomise ajendiks?\n\nRiho Kall: Mäletan, et kui üle-eelmisel sügisel Eleonoraga seda mõtet arutama hakkasime, tundus aeg küps, et koondada töö- ja ressursimahukasse vinüüliprojekti artiste, kelle väärtuslik ja ainulaadne muusika oli tolle hetkeni ilmunud ainult kassettidel või digitaalselt. Nende artistide looming poleks piiratud ressursside ja Eesti kultuurielu iseärasuste tõttu võib-olla kunagi vinüülkandjale jõudnud. Üldist muusikaelu silmas pidades tundus oluline niisugune plaat välja anda.\n\nEleonora Kampe: Avastasime Rihoga, et mõtleme sarnaselt ja tahaks koostada eksperimentaalse sisuga kogumiku, mis ilmub vinüülplaadil. Tegime esimesed liigutused ja mulle tundub, et pärast seda on kõik loonud ennast ise.\n\nKuidas sattusid kogumikule just need artistid, keda me sellele kuuleme: Hello Upan, Liz Wirestring, vmr, Road To Saturn, Katariin Raska jt?\n\nR.K.: Ühelt poolt haakub nende looming oma kõlalt, iseloomult ning meie varem ette võetud koostööde kaudu sujuvalt minu ja Eleonora muusikaga. Teiselt poolt õnnestus laiemast helikunstnike seltskonnast, kellega algselt veel ühendust võtsime, kindlale kokkuleppele saada just nendega. Päris projekti alguses oli meil mõte kaasata rohkem erinevaid artiste, kuid see oleks piiranud lugude pikkust vaid 3–4 minutile. Raske oli ka piisavalt ülevaatlikku, mitmekesist, kaasaegset, kuid samal ajal hästi terviklikku valikut kokku panna. Siis aga tundus meile, et igale osalejale võiks rohkem mänguruumi jaguda, ja nõnda andsimegi pikkuseks 7 minutit ühe artisti kohta.\n\nE.K.: Mäletan visooni, mis mul alguses albumi tervikust oli ja hetkel tundub, et lõpptulemus erineb sellest. Minu jaoks olid Hello Upan ja vmr algusest peale sees. Lisaks ma ise häälekunstnikuna, kujutades ette kogumikku, kus ma enda loomingul kõlada laseksin.\n\n\"Vahelülil\" kõlava muusika kontekstis on palju juttu vabaimprovisatsioonist, helimaastikest, avangardmuusikast ja helikunstist. Millised on need sõnad, mis teile endale \"Vahelüli\" kuulates pähe tulevad, kui lasta lahti žanritega seotud nimetustest?\n\nR.K.: Sõnastus, mille ma ka Sünoptiku platvormi motoks või lööklauseks kirjutasin, on selline: musikaalne helikunst ja idülliline müra. \"Vahelüli\" palad ei esinda kõige äärmuslikumat, digitaalsest ületüürimisest küllastatud müramuusikat. Samuti ei keskendu need reaalsusest lõigatud ja väga väheste täiendustega kunstikonteksti toodud puhastele keskkonnahelidele. \"Vahelüli\" muusika otsib ühisosa mitmete kaasaegsemate suundumuste vahel, olgu selleks siis voolav rütm ja piiranguvaba harmoonia või helitehniliste vahendite aktiivne kasutamine loomingu koostisosana. Mingit nurkapidi on seos olemas ka traditsioonidega – erinevate akustiliste pillide läbiva kasutamise näol. Viimast asjaolu näengi antud kogumiku tugevuse või lisaväärtusena. Arvan, et sünteeshelile suurt rõhku paneval ajahetkel nagu praegu võiks akustilised pillid olla taas värskendav kuulamiskogemus. Tegelikult ma ei vastandaks elektroonilisi ja (elektro-)akustilisi pille, meie plaadil on need loominguliselt läbipõimunud.\n\nE.K.: Saab kuulda hingamisega seonduvaid pille nagu hääl, saksofon ja torupill, peale mille kostavad veel näppimisega seonduvad instrumendid nagu harf, viiul ja kitarr. A-poolel on heli ehk mürasem ja süngem. B-pool on mingis mõttes seikluslikum ja eripalgelisem. Mulle päris meeldib, et A- ja B-pool on iseseisvad tervikud samal kettal.\n\nMa ise näen seda kogumikku ka kui head läbilõiget eksperimentaalmuusika hetkeseisust, tutvusringi uuele kuulajale. Kas see oli ka teie jaoks osa eesmärgist?\n\nR.K.: Mulle paistis küll, et vinüülplaadile võiks olla rohkem kuulajaskonda kui kassetile või väikese levikuga digiväljaandele. Kindlasti oli ka eesmärgiks tutvustada vähemtuntud või uuemaid tegijaid või näidata tuttavamate loojate uudsemat ja võib-olla pehmemat tahku. Väravana eksperimentaalmuusika maailma mina seda kogumikku enne väga selgelt näha ei osanudki, kuigi nüüd loodan küll, et see vinüülplaat mõjub uuele huvilisele kui kutse Eesti eksperimentaalmuusikute kummalisele mandrile, planeedile või tulnuktsooni.\n\nE.K.: Kui läbilõige, siis kindlasti üks paljudest võimalikest versioonidest. \"Vahelüli\" lisab kohaliku eksperimentaalse musa skeenele endanäolise väärtuse. Ma soovin sellele kogumikule põnevaid seiklusi koos oma kuulajatega. Kui vinüülplaadid viimaks kohale jõuavad, saab see seiklus ka tõeliselt alata.\n\nTeete mõlemad plaadil muusikutena kaasa. Millest te lugude loomisel lähtusite?\n\nR.K.: Minul oli parajasti töös popurrii-laadne, erinevatest riffidest või teemadest koosnev kitarrilugu. Olin salvestanud selle Liis Ringi ja Christoffer Rutströmi juures ajutises Kassetiputkas Tartu raudteejaama abihoones linnafestivali UIT ajal. Taoline teemast teemasse voolav arendus tundus mulle enda loomingus uudne suund ning arvasin, et liidaksin selle kunagi Underground Foresti järgmise täispika albumi materjalile. Kuigi kassetile salvestatud elektrikitarripartii tundus juba iseenesest üsna valmis, tahtsin lisaks tuua midagi perkussiivset. Nõnda kasutasin trummitaldriku rollis rütmirõhkude väljatoomiseks ühte traadist nõudekuivatusresti, mida lõin puupulgaga. Hiljem täiendasin selle kõlaomadusi arvutis. Kitarri nostalgiline kõlapilt viis mind ka ajas tagasi ruumidesse, mida proovisin ilmekamalt kuulaja kujutlusse tuua makile loetud teksti granulaarsünteesi abil. Võrukeelse laulupartii lisamise mõte tekkis aga tulevase sooloalbumi tervikule mõeldes ja soovist väljendada erinevaid isiklikke mõtteid. Vanem regivärsiline rahvalaul pakub mulle huvi tänu seosele Eesti kultuuri kõige vanemate ja algupärasemate kihtidega, mida tahaksin rohkem tundma õppida.\n\nE.K.: Alguses oli mul mõte salvestada häält abstraktse sooloinstrumendina. Samal ajal aga oli meil Richardiga (Thompson, Road To Saturni teine liige – M.M.) palju salvestusi kogunenud ja meie ühise projekti Road To Saturn lugudega hoog sees. See andiski suuna valida midagi nende salvestuste seast ka \"Vahelüli\"jaoks.\n\nKes on need kohalikud artistid, kes sellelt kogumikult küll välja jäid, kuid kelle tegemisi te ise huviga jälgite?\n\nR.K.: Kuivõrd vinüülplaadi väljaandmine on kahjuks kulukas ja tegijatele rahaliselt riskantne projekt, siis mõistetavalt ei olnud paaril muusikul sel põhjusel võimalik ka kaasa lüüa. Esialgse valiku hulgas oli artiste, kelle albumeid on kassetil välja andnud Trash Can Dance või nad ise, kuid ka neid, kellel tolleks hetkeks veel ühtegi albumit polnud, aga kes olid silma jäänud SoundCloudist või interdistsiplinaarsetelt üritustelt. Ma ise jälgingi huviga artiste, kellel on mingi personaalne liikumine, mis on tugevam ja mitmetahulisem kui hetketrendid või valmis mallid. Mõni Heaven's Trumpeti artist on ka minu arvates põnev ja lahe.\n\nE.K.: Marita Lumi Kannelseelikud ja müra/ dub -kunstnik Tont olid need, kellega mina veel rääkisin. Väljajäämise põhjused polnud loominglist laadi – kõik, keda osalema kutsusime, teevad ägedat mussi ja oleksid \"Vahelülile\" sobinud.\n\nKas \"Vahelülile\" on plaanis ka järg teha?\n\nR.K.: Me ei ole veel mõelnud sellest kui jätkuvast seeriast ja vajadus järje järele selgub kindlasti kaugemas perspektiivis. Tegelikult ma loodan, et mõnes pikema ajalooga ja tuttavamas kogumikusarjas nagu \"Kohalik ja kohatu\", \"Toatuur\" või \"Eesti Pops\" ilmuks kunagi rohkem ka sellist eksperimentaalsemat loomingut, juhul muidugi, kui neile kogumikele tulevikus üldse veel järgesid tehakse.\n\nE.K.: Olen isegi mõelnud, et kogumiku pealkiri kõlab nagu sarja nimetus, aga hetkel sellist plaani veel ei ole.\n\nVahelüli / The Link Between by Various Artists\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Plaadifirma Sünoptik alt eksperimentaalse muusika kogumikalbum \"Vahelüli\", mille esitluskontserdi saab jälgida 15. märtsil ka ERR-i kultuuriportaalist. Müürilehele andsid intervjuu \"Vahelüli\" koostajad Riho Kalli (Underground Forest) ja Eleonora Kampe (Road To Saturn).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nManchester City kaotas Palace'i vastu taas punkte\n\n## Põhitekst:\n\nCrystal Palace valmistas Cityle peavalu ka sügisel, kui oktoobris võttis Pep Guardiola juhendatav tiim vastu 0:2 kaotuse.\n\nKuigi Manchester City valdas 74 protsenti mänguajast palli, ei suutnud nad palli võrku sahistada. Crystal Palace sai kirja seitse ning City 18 lööki.\n\nPraegu on City (70 punkti) vahe neid jälitava Liverpooliga neli punkti. Juhul kui kolmapäeval alistavad Jürgen Klopi hoolealused Arsenali, on vahe vaid üks punkt ning mõlemal tiimil ees võrdne arv kohtumisi.\n\nCrystal Palace asub 34 punktiga tabeli 11. real. Viimases neljas kohtumises on klubi olnud võitmatu ning 10. kohal olevast Southamptonist ollakse ühe punkti kaugusel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigas mängis esmaspäeval tabeliliider Manchester City väravateta viiki Crystal Palace'iga. Sellega jättis tiim kasutamata võimaluse tõusta kuue punktilise eduga liiga tippu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nIrja Lutsar: maskid peaksid olema vabatahtlikud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me peaksime ühiskonnas õpetama inimesi, et nad võtaksid ise vastu otsuseid oma tervise kohta,\" rääkis Lutsar teisipäeval jätkuvast maskikandmise kohustusest Eestis.\n\n\"Mitte nii, et keegi käsib ja siis inimene otsib viise, kuidas sellest kohustusest kõrvale hiilida. Vaktsineerimisega on sama teema: inimene peab võtma selle üsna suure vastutuse enda tervise eest. Mulle hakkab silma, et need maskid on lõua all, seal pole sel mingit mõtet. Kui inimene saaks ise otsustada, siis ta seda maski sinna lõua alla ei paneks. Meil on ammu aeg, et õpetame inimesed ise tervislikult käituma: kus on maski vaja ja kus seda pole,\" rääkis Lutsar.\n\nTema sõnul on teaduslik seisukoht, et ka kirurgiliste maskide kandmine pole nii tõhus. \"FFP2-tüüpi maskide tõhusus on palju suurem: neid peaksid kandma inimesed, kellele nakatumine kujutab eriti suurt ohtu. Riidest maskidel on aga visuaalne efekt. Iga inimene peaks saama teha otsuse, kus maski kanda ja valida endale ka sobiva maski,\" sõnas Lutsar.\n\nOmikron muutis mängu väga palju, sest ta põgeneb immuunsuse eest ära: nii vaktsiini tekitatud kui ka eelneva haiguse tekitatud immuunsuse eest, teatas Lutsar. \"Kõige tipuks on omikroniga veel see, et omikron-1 tekitatud immuunsus ei pruugi aidata omikron-2 vastu. See on inimkonnale halb uudis. Kõik teavad neid, kes olid jaanuaris haiged ja on nüüd uuesti märtsis,\" rääkis Lutsar.\n\nSama tendents on ka teistes riikides. \"Kui vaatame hea vaktsineeritusega riike, nagu Taani ja Suurbritannia, siis Taani erinevus on see, et neil oli ära omikron-1 ja nüüd nad on täielikult omikron-2 lainel. Haiglasse tulijate arv on Taanis üle tuhande, headel aegadel oli see 700 ringis. Eelmisel nädalal raporteeriti Taanis ka liigsuremus. Ühendkuningriik oli väga kaua omikron-1 maa, nüüd on nemadki omikron-2 lainel ja nakatumine seal tõuseb,\" rääkis Lutsar.\n\nEesti on nende kahe riigi vahepeal: omikron-2 osakaal pole nii suur kui Taanis, aga kuskil 60 protsenti viirusest on omikron-2, ülejäänud omikron-1 ja delta on täiesti kadunud.\n\nOmikronil on tõenäoliselt sesoonne element, nagu kõigil respiratoorsetel nakkushaigustel, loodab Lutsar. \"Kui vaatame Lõuna-Aafrikat, siis see haigus tuli nende suvel. Seal oli omikron väga lühiajaline. Teada on, et kõik respiratoorsed viirused on sesoonsed, neile meeldib jahe ja niiske ilm. Lootust on, et suvel läheb kergemaks, kuigi ka Austraalia ja Uus-Meremaa puhangud olid nende suve ajal,\" rääkis Lutsar.\n\nEestis on inimesed vaktsineeritud ja ka rohkem läbipõdenud võrreldes nende riikidega, kus on haigust seni vähem olnud.\n\nRangeid piiranguid pole vaja\n\n\"Koroonale tuleb aitäh öelda, et ta annab meile hingamisruumi, ta käib lainetena, millel on tipp ja langus. Ajal, mil nakatumine on väiksem, tuleks sügisesed plaanid valmis teha, et kuidas me selle viirusega saame koos elada. Millised on piirangud, millal neid on üldse vaja või hakkame harjutama inimeste käitumist ümber. Inimesed ei pea enam piirangutest kinni, ma ei kujuta ette meil tuleks neljas aasta väga rangete piirangutega. Need peavad olema ikka sellised, millega on võimalik elada,\" rääkis Lutsar.\n\nMõnedel inimestel on tekkinud eri nakkushaiguste, nagu lastehalvatus ja leetrid, kartus ka seoses Ukrainast vastuvõetavate sõjapõgenikega. Lutsar pole nõus väitega, nagu kujutaksid ukrainlased meile nakkusohtu. \"Ei saa öelda et Ukrainas oleks lastehalvatus laialt levinud, seal olid üksikud juhtumid n-ö taskutes. Eri kohtades on eri info selle kohta, ühes kohas öeldi, et see oli vaktsiiniviirus, mis hakkas levima, teine teade oli, et see sai sisse toodud Tadžikistanist,\" selgitas Lutsar.\n\nVaktsineerimise teemat peaks Ukraina põgenikele siiski teadvustama, aga tegema seda diskreetselt, nende traumat arvestades. \"Inimestele, kes on teinud läbi jubeda kogemuse, jõuavad siia magamata ja söömata, tuleb anda paar-kolm päeva taastumiseks. Pärast seda tasuks uurida, millised on nende vaktsineerimiseplaanid ja vaadata, kuidas nendega edasi minna. Kindlasti tuleb neile pakkuda kõiki vaktsiine, mida riikides tehakse,\" sõnas Lutsar.\n\nTema sõnul pole Ukrainas Covid-19 vaktsineerimise tase väga kõrge, kuigi Ukraina valitsus tegi suuri pingutusi: inimestele maksti ja eakamatele anti nutitelefonid. \"Kingitustega ei saa väga vaktsineerimise taset tõsta. Aga meil on kohustus pakkuda siia jõudnud ukrainlastele koroonavaktsiine,\" lisas Lutsar.\n\nLutsar rääkis ka, et heites pilgu Ukraina lähiriikidele, kuhu on saabunud alates sõja algusest väga palju sõjapõgenikke, ei tundu, et neil oleks viimase kahe nädala jooksul hakanud koroonasse nakatumine kasvama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maskikandmine tuleb teha vabatahtlikuks ja kui neid kanda, siis ainult FFP2 maske, sest teised on omikroni puhul lihtsalt näokaunistus, sõnas viroloogiaprofessor Irja Lutsar ERR-ile. Piirangutelt tuleks tema hinnangul üle minna isikliku vastutuse arendamisele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTürkmenistani presidendivalimised võitis senise liidri poeg\n\n## Põhitekst:\n\nSerdar Berdõmuhhamedovi võit, mille tagas 73 protsenti häältest, oli oodatav, kuna riiki seni oma kindla kontrolli all hoidev autoritaarne Gurbangulõ Berdõmuhhamedov oli oma poja tõstnud riigis tähtsuselt teisele positsioonile, andes sellega selge vihje, keda oma ametijärglaseks soovib. 40-aastane Serdar Berdõmuhhamedov on praegu riigi asepeaminister.\n\nGaasirikkas Türkmenistanis puudub tugev poliitiline opositsioon. Valimistel kandideeris veel kaheksa inimest, kellest mõned olid täiesti tundmatud madala taseme ametnikud.\n\nTürkmenistani põhiseaduse kohaselt on presidendi ametiaja pikkuseks seitse aastat.\n\nTürkmenistani meedia kutsub Serdar Berdõmuhhamedovit \"rahva pojaks\", tema isa, kes kavatseb nüüd jätkata riigi parlamendi ülemkoja esimehena, on tuntud hüüdnime Arkadag all, mis tähendab kaitsjat.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türkmenistani presidendivalimised võitis riigi senise presidendi Gurbangulõ Berdõmuhhamedovi poeg Serdar, teatas riigi keskvalimiskomisjon teisipäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa karikasarja etapil triatlonis võidutsesid Vincent Luis ja Nina Eim, eestlased poolfinaalidesse ei jõudnud\n\n## Põhitekst:\n\nKoos Luisiga esimeses kvalifikatsioonis võistelnud Sikk jäi poolfinaali ukse taha 15 sekundiga. Sikk ujus 150 meetrit ajaga 1.44, sõitis kolm kilomeetrit ratast ajaga 4.47 ning jooksis ühe kilomeetri ajaga 3.13. Eestlase koguaeg 10.17 andis šveitslase Fabian Meeuseni (9.56), prantslaste Luisi (9.59) ja Raphael Montoya (10.02), sakslase Linus Lehneni (10.02) ning poolaka Mateusz Gluszkowski (10.09) järel kuuenda tulemuse. Edasi pääsesid esimesed neli sportlast.\n\n\"Eelvõistlusega jään päris rahule, tegin head vahetusalad,\" kommenteeris Sikk. Lohutusvoorus sai Sikk ajaks 10.24 ning pidi leppima üheksanda tulemusega. \"Ma ei saanud kahjuks esimesest vahetusalast hästi minema ja ei jõudnud rattas enam peagrupile järele sõita,\" jätkas Sikk. \"Kui oleksin suutnud teise vooru jooksu esimese vooru võistlusega kokku panna, oleksin võinud päevaga rahule jääda. Praegu jääb veidi kripeldama.\"\n\nAngerjärv pidi oma kvalifikatsioonis leppima 12. ehk viimase kohaga, saades koguajaks 10.42. Ta ujus 150 meetrit ajaga 1.42, sõitis kolm kilomeetrit ratast ajaga 4.48 ning jooksis ühe kilomeetri ajaga 3.24. Kvalifikatsiooni kolm kiireimat olid ungarlane Csongor Lehmann (9.52), tšehh Tomas Zikmund (9.53) ja prantslane Kilian Carpentier (9.53).\n\n\"Esimeseks võistluseks oli päris uus ja huvitav kogemus. Esimeses voorus oleks võinud tunne olla veidi parem. Ei tundnud end ujumises kõige paremini ning vahetusalaga kaotasin palju aega. Jäin seetõttu grupist maha ning jooksus ei olnud täna samuti üldse head tunnet,\" rääkis Angerjärv.\n\nLohutusvoorus sai Angerjärv 11. koha ajaga 10.33 (ujumine 1.45; ratas 4.52; jooks 3.17). Seejuures võistlesid eestlased ühes stardis. \"Teise vooruga võib rohkem rahule jääda. Tulin ujumises neljandana välja, aga suutsin siiski esimese vahetusalaga kaotada aega, kuna ei oska kiivrit kinni panna,\" jätkas Angerjärv. \"Jäin jälle suurest grupist maha. Jooksin kiiremini kui esimeses voorus, aga siiski ei olnud head tunnet.\"\n\nVõistluse võitis Luis ajaga 9.33, edestades A-finaalis hispaanlast Genis Graud (9.34) ja ungarlast Lehmanni (9.35). Naiste seas teenisid kaksikvõidu sakslannad Eim (10.35) ja Lisa Tertsch (10.37). Kolmanda koha pälvis belglanna Jolien Vermeylen (10.38).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaal Lievinis toimunud esimesel triatloni Euroopa karikasarja etapil pälvisid esikohad prantslane Vincent Luis ja sakslanna Nina Eim. Eestlased Armin Angerjärv ja Johannes Sikk poolfinaalidesse ei jõudnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPresidendi ja peaministri palk tõuseb 7303, riigikogu liikmel 4746 euroni\n\n## Põhitekst:\n\nAprilli esimesel päeval muutub tavapäraselt kõrgete riigiteenijate, sealhulgas presidendi, ministrite ja riigikogu liikmete, ametipalk. Indeksi, mille järgi palgad muutuvad, arvutab märtsi keskpaigaks välja rahandusministeerium.\n\nTänavune indeksi väärtus on 1,079. Sellega korrutatakse läbi kõrgeimate riigiteenijate indekseeritud kõrgeim palgamäär ehk palganumber, mida neli kõrgeimat riigiteenistujat on alates 1. aprillist 2021 saanud.\n\n1. aprillist on vabariigi presidendi Alar Karise, riigikogu esimehe Jüri Ratase, peaministri Kaja Kallase ja riigikohtu esimehe Villu Kõve palk 7303 eurot. See on kuni järgmise aasta 31. märtsini riigiteenijate kõrgeim palgamäär.\n\nTeiste kõrgete riigiametnike palkade arvutamiseks korrutatakse kõrgeim palgamäär läbi koefitsiendiga.\n\nRiigikogu aseesimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministri, riigisekretäri, riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe palga koefitsient on 0,85 ning ametipalk alates 1. aprillist seega 6207 eurot (seni 5753 eurot).\n\nRiigikogu komisjoni aseesimeeste ja fraktsiooni aseesimeeste ning ringkonnakohtu kohtuniku koefitsient on 0,75 ning nende palk on 5477 eurot (seni 5076 eurot).\n\nRiigikogu liikme ning maa- ja halduskohtu kohtuniku koefitsient on 0,65 ja palk seega 4746 eurot (seni 4399 eurot).\n\nRiikliku lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palga koefitsient on 0,55 ja 1. aprillist palk 4016 eurot (seni 3722 eurot).\n\nEesti Panga nõukogu esimees saab 1. aprillist palka 2556 eurot (koefitsient 0,35, seni oli palk 2368 eurot ) ja nõukogu liige 1825 eurot (koefitsient 0,25, seni oli palk 1692 eurot).\n\nKantslerite põhipalk on seaduse järgi 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast ehk 1. aprillist on see 5586 eurot (seni 5177 eurot).\n\nKõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium igal aastal 15. märtsiks välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.\n\nAastal 2021 oli kõrgeima palgamäära indeks 1,016.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "1. aprillist tõuseb kõrgeimate riigiteenijate – vabariigi presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe – palk seniselt 6768 eurolt 7303 eurole ehk kaheksa protsenti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNetsile määrati vaktsineerimata Irvingu riietusruumi laskmise pärast 50 000 dollarit trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nNew Yorgi seaduste kohaselt ei saa Irving mängida kodumängudes, kuna New Yorgis asuvatelt töötajatelt nõutakse koroona vastu vaktsineerimist. Kuigi linnapea Eric Adams leevendas sel kuul mõningaid vaktsiininõudeid, jättis ta erasektorile reeglid kehtima. NBA tervise- ja ohutusprotokollide kohaselt on meeskonnad kohustatud järgima kohalikke reegleid.\n\nIrving käis mängul pealtvaatajana, istekohaga esireas. Netsi juhatus keeldus kommentaaridest, kuid Netsi ründaja Kevin Durant nimetas reeglit pärast mängu naeruväärseks. Ta kritiseeris ka linnapead. \"Praegu on lihtsalt tunne, et keegi üritab teha avaldust või näidata oma autoriteeti,\" ütles Durant ajakirjanikele. \"Kõik siin otsivad tähelepanu. Just seda ma tunnen, et linnapea tahab praegu - natuke tähelepanu,\" lisas ta.\n\nMeeskonna 68 mängust on Irving mänginud vaid 18, osaliselt seetõttu, et mandaat keelab tal kodumängudes osaleda ja ta on keeldunud vaktsineerimisest. Võõrsilmängudes on Irving väljakule pääsenud. Vaid veel Toronto, kus mängib Raptors, on keelanud vaktsineerimata külalismängijatel võistlemise.\n\nKa NBA nõudis enne hooaega mängijatelt vaktsiinikohustust, kuid mängijate liit oli sellele vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NBA määras Brooklyn Netsi korvpalliklubile 50 000 dollari suuruse trahvi, sest pühapäevases kodumängus New York Knicksi vastu lasi tiim riietusruumi oma Covid-19 vastu vaktsineerimata mängija Kyrie Irvingu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVello Loemaa: tankisti saatus\n\n## Põhitekst:\n\nÜhel väikesel Riigil oli oma Kaitsevägi. Jõukuse edenedes ehitati Kaitseväele üks baas, seejärel teinegi. Baasidesse soetati tehnikat, kuid millist, see on sõjasaladus ning polegi selle jutu jaoks oluline.\n\nÜks masin pandi igaks juhuks valmidusse, et vaenlase ilmumisel saaks koheselt reageerida. Vaenlane näitaski end. Lahinguvalmis meeskond hüppas masinasse ja oli valmis garaažist välja sõitma, kui juhtus tõrge. Garaaži värav ei avanenud. Kalli tehnika jaoks oli soetatud kallis valvesüsteem ning eriline väravalukk. Viimase hoolduseks ja remondiks oli ette nähtud protseduur, mida keegi peale selleks palgatud firma töölise teostada ei tohtinud.\n\nAhjaa, Riik oli oma Kaitseväe haldamiseks loonud ka Kontori, mis tegeles selle mainitud firmaga ning palkas ka Baasi töölisi. Kontori eeskujul ja tema reeglite alusel käis tööline oma töökohal, kellast kellani vastavalt töölepingule.\n\nLäks aga nii, et seesama kõnealune õnnetu juhtum toimus tööpäeva lõpus. Protseduuri järgimine viinuks töölise tööpäeva ettenähtud ajast pikemaks ja takkapihta polnud lootustki saada firmast vajalikku toetust. Tööpäeva lõpp on ju püha, Kõige targem oli töölise arvates alustada garaaži värava luku remondiga järgmisel hommikul.\n\nBaasi ülem oli üdini sõjaväelane ning otsustavate liigutustega likvideeris värava luku rikke. Tööline seepeale kirjutas pika kaebuse, kuidas Baasi ülem oli eiranud kõiki protseduuri reegleid. Olgu märgitud, et Baasi ülem oma tegevusega võis oma elu ohtu panna, kuid aruka inimesena oskas ta end kaitsta. Seevastu Staabi ja Kontori silmis oli ta nüüd kurjategija ning seal ta end kaitsta enam ei suutnud.\n\nStaap oli sarnaselt Kontorile samuti muutunud asutuseks, kus töö käis kellast kellani. Tööpäeva lõpus oli lausa ohtlik liikuda koju ruttava inimvoolu vastu. Kuid Baasi ülem võeti letti hommikupoole ning aega asja uurimiseks jätkus. Iseenesest palju uurida polnud vaja ning Baasi ülem määrati kogu selle vahejuhtumi eest tankistiks.\n\nNüüd aga tulid esile muud probleemid. Peale otsustavat koosolekut hiilis tankistiks määratud Baasi ülema juurde Staabi ülema referent ning uuris, mida see peaks tähendama. Referent tegeles küll paberitega ja kohvimasinaga, kuid erinevalt kohvimasina sisust jäi tal siiski paberite sisu osas teadmistest puudu.\n\nLisaks oli arutelu käigus öeldud palju lühendeid ja mida iganes, kuid polnud juttugi sellest, kes mida pidi nüüd tegema. Ja ega see polnudki referendi töö, talle oli oluline ühe järjekordse koosoleku protokolliga maha saada.\n\nMis iganes, sinna (paberitesse) see asi jäi ning Baasi ülem sai tankisti rollis olla ainult koosoleku vältel. Ehtsa ohvitserina püüdis ta hiljem nii Kontoris kui ka Staabis asju selgitada, rõhudes lahinguvalmiduse teemale, kuid ametnikele ja staabirottidele see ei mõjunud. Neil oli muudki tegemist. Neil oli päevakorras konsolideerumise teema.\n\n*\n\nEelnev mõistujutt võib nii mõnelegi näida tobedana, kuid need, kes teavad kaitseväe siseelust rohkem, võivad ka midagi äratuntavat leida. Kes muheleb, kes kiristab hambaid, kuid see ei muuda asjaolu, et nii mõndagi tuleks meil paremini korraldada ja teha.\n\nOma riigikaitse ülesehitamise ja arendamise käigus oleme saanud palju võimalusi õppida teiste kulul, otseses ja kaudses mõttes. Õppida on aidanud osalus rahvusvahelistes operatsioonides Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Afganistanis, Iraagis, Malis, kuid ka sõjad, kus meid polnud: Tšetšeenia, Gruusia, nüüd Ukraina.\n\nKolme aastakümne jooksul on meie riigikaitse olnud totaalne, laiapõhjaline, laiapindne jne, kuid kõige tähtsam, oleme nüüd NATO liikmesriik ning kaitseplaneerimine näikse olevat paika loksunud. Mis sest, et algul koostasime pikaajalisi plaane igal aastal ja reformisime paberile pandud struktuure jms ainult paberil.\n\nNiikuinii pole erakonnad vettpidava kokkuleppeni jõudnud ning pikaajaliste plaanide tagatiseks on ainult riigikaitse eelarve protsendid SKP-st ja riigihangete lepingud. Arengustrateegia vajaks ka plaanidele reaalseid tagatisi, et mitte jääda visklema erinevate ootamatuste keeristes.\n\nKa aastaeelarvega määratletud tegevuse puhul juhtuvad ootamatused lisaks tavalisele teenistusele. Jah, eks kõike peab arutama, kuid lõpuks peab jõudma konkreetsete tegudeni. Komisjonide, projektide jms. tekitamise osas teab rahvasuu nii mõndagi, mis sellest tuleneb. Midagi ei juhtu, paremal juhul fikseeritakse õppetunnid ja sinna see jääb.\n\n\"Kuigi meil on kindraleid seal tipus palju, on kindral siiski pea ja tema põhiroll on mõttetöö. Ja kindral meil ei käigi kepiga kaenla all.\"\n\nÜks väga lihtne lahendus on luua kaitseväe peastaabi struktuuris direktori ametikoht, kuhu määratakse särasilmne ja arukas kolonelleitnant. Kunagi mõisaajal võis see olla kubjas, kuid ka praegu on vaja niisugust motiveerivat tegelast, ehkki piitsa anda ei tohi. Kuigi meil on kindraleid seal tipus palju, on kindral siiski pea ja tema põhiroll on mõttetöö. Ja kindral meil ei käigi kepiga kaenla all.\n\nIgast arutelust (mis vahel pikkadel kasututel koosolekutel juhtuvad) ja asjalikest ettepanekutest, mis kaitseväest saabuvad, tuleb leida iva, määratleda reaalne tähtaeg ja panna keegi vastutama, et see iva lõpuks kasvaks ka vajaliku suuruse ja küpsuseni.\n\nDirektor koostab sellise konkreetse paberi (task list), edastab vajalike ametiisikuteni ja jälgib, et ülesannete täitmine liiguks vajalikus tempos. Et see protsess ei muutuks tühjaks lobaks a la\"tõhustada, parendada, suurendada jne\", peavad koos ülesandega kaasnema ka vajalikud ressursid. Selline ametikoht pole minu leiutis, paljud liitlasriikide ja NATO staapide tööga tutvunud meie kaitseväe ohvitserid teavad seda ammu.\n\n*\n\nSiinkohal pöördume veidi tagasi eelneva mõistujutu juurde. Kui Kontor on kõik hoovad enda kätte krabanud, siis ei Staap ning veel enam alluvad väeliigid ja üksused ei suuda reageerida ja tegutseda väikeste, rääkimata suuremate ootamatuste puhul.\n\nKaitsevägi on loodud just kõige hullemate ootamatuste puhuks ning vastavate ülesannete täitmiseks on vaja inimesi ja raha. Tsiviilsete asutuste personalitöös on vaja piisavalt head valikusüsteemi ning värskelt ametisse astunud inimestel kohanemisaega, kuid kaitseväelaste puhul on tegemist erilise toiminguga.\n\nMärksõnaks on surmaoht, mille tunduvaks vähendamiseks on vaja leida õige inimene õigele kohale ning harjutada kokku üksused ja staabid. Drill, mis sealjuures toimub, nõuab palju aega ja ka ressursse (loe- raha). Mikromanageerimise tõstmine mingi ühe tähtsa Kontori tasemele tähendab Kaitseväe lõppu.\n\nKui nooremohvitser on täielikult kammitsetud ja tal pole maast-madalast millestki muust aimu, kui \"... ja edasi teenida\", siis kasvabki üles kõrgem ohvitser, kes ei jaga ressurssidest ja iseseisvast mõtlemisest-tegutsemisest mõhkugi. Lisaks, kui palju ka ei püütaks kehtestada vastupidist, st pelgalt avalikku teenistust kaitseväes, on vaja mõista, et kaitseväeteenistus pole kellast kellani kontoritöö. Lahinguvalmidus on siiski prioriteet ja ootamatuste puhul tuleb tegutseda koheselt.\n\nVõib-olla see kõik on veidi üle võlli jutt, kuid asi liigub sinnapoole ning ma tõesti ei soovi, et initsiatiivsete ohvitseride asemele tuleksid meil tankistid selle sõna halvas tähenduses. Me räägime ka ressurssidega tagatud detsentraliseeritud juhtimisest.\n\nMuidugi läheks kõik veelgi paremini ka paljudes teistes valdkondades, kui tekiks konkreetsus ja vastutus ametkondades, kus viimase paari aasta jooksul on tulnud seista silmitsi tõsiste probleemidega, olgu see pandeemia või praegune migratsioon.\n\nKui ma mainisin vajadusest kokku harjutada kaitseväe üksusi ja staape, siis sarnane reaalne koostegutsemisvõime peab tekkima ametkondade vahel ning ka sisepoliitilisel rindel, erakondade vahel. Oleme ju näinud neis nii tankiste kui ka tankistikandidaate. Sõnu üksmeelest suure eesmärgi nimel on öeldud palju, nüüd on vaja tegusid. Õppimise vajadust on juba palju rõhutatud, kuid vastavate õppetundide sõnad tuleb mitte ainult plaanidesse sätestada, vaid ka realiseerida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme aastakümne jooksul on meie riigikaitse olnud totaalne, laiapõhjaline, laiapindne jne, kuid kõige tähtsam, oleme nüüd NATO liikmesriik ning kaitseplaneerimine näikse olevat paika loksunud, kirjutab Vello Loemaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSakkari tõrjus Kvitovi kindlalt Indian Wellsi konkurentsist välja\n\n## Põhitekst:\n\nVõiduga jõudis Sakkari oma karjääri jooksul teist korda Indian Wellsi kaheksandikfinaali. Kvitova alistamiseks kulus tal vaid 65 minutit.\n\nTšehhitaril oli probleeme servimisel, kokku kogus ta viis topeltviga. Kahekordne Wimbledoni võitja Kvitova loovutas murdepalli esimese seti kaheksandas geimis ega saanud mängu käima enam kordagi, teise seti võitis Sakkari 6:0.\n\n\"Mul oli natuke raske tema serviga harjuda,\" ütles eelmisel aastal US Openil poolfinaali jõudnud Sakkari. \"Kui ma ta murdsin, tundsin lihtsalt, et see oli õige viis ta servidele vastata ja olin väljakul väga kindel.\"\n\nJärgmisena läheb Sakkari vastamisi Daria Saville'iga.\n\nHiljem samal päeval langes konkurentsist 13. asetusega kahekordne Indian Wellsi turniiri võitja Victoria Azarenka (WTA 15.), keda 6:3 6:4 võitis Kasahstani mängija Elena Rybakina (WTA 20.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maria Sakkari (WTA 6.) sai Indian Wellsi kolmandas ringis kirja viis ässa, alistades tšehhitar Petra Kvitova (WTA 31.) 6:3 6:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLauristin Vene üliõpilaste keelust: pean seda kahetsusväärseks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie auväärse ülikooli agarus selles küsimuses oli lausa piinlik. Siia õppima tulijad näitavad ju oma sammuga soovimatust alluda poliitilisele ajupesule Putini Venemaa ülikoolides, valides selle asemel haridustee demokraatlikus Euroopas. Peaksime seda soovi tervitama ja sellele kaasa aitama, mitte neid noori inimesi eemale tõukama,\" ütles Lauristin ühiskonnateaduste instituudi väljaandele \"Peegel\".\n\nLauristini ei veena rektoraadi selgitus, nagu võiks Venemaalt ja Valgevenest tulevate üliõpilaste seas leiduda \"Putini agente\", keda ülikoolil on võimatu välja sõeluda.\n\nLauristini hinnangul on väga oluline teha vahet Vene riigi ja vene kultuuri vahel.\n\n\"Ega asjata pole Venemaal kriitiliselt mõtlevad kunstiinimesed ja ajakirjanikud sattunud kõige jäigema tsensuurisurve ning ka otseste repressioonide alla ning paljud neist on sunnitud kodumaalt lahkuma,\" ütles Lauristin.\n\nPraegu õpib Tartu Ülikoolis 257 Vene ja 25 Valgevene kodakondsusega üliõpilast.\n\nTartu Ülikooli senat otsustas, et järgmisel õppeaastal ei saa bakalaureuse- ega magistriõppesse kandideerida Venemaa ja Valgevene kodanikud, kel puudub Euroopa Liidus elamisluba või pikaaegne viisa. Selline samm pälvis kriitikat tudengitelt ja vilistlastelt. President Alar Karis nimetas otsust vastuoluliseks.\n\n13. märtsil kirjutasid 124 õppejõudu ja töötajat neljast Eesti ülikoolist (Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist) alla avalikule kirjale, milles ei toeta üliõpilaskandidaatide kõrvale jätmist nende kodakondsuse alusel.\n\n\"Ega asjata pole Venemaal kriitiliselt mõtlevad kunstiinimesed ja ajakirjanikud sattunud kõige jäigema tsensuurisurve ning ka otseste repressioonide alla ning paljud neist on sunnitud kodumaalt lahkuma,\" ütles Lauristin.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Emeriitprofessor Marju Lauristin nimetas Tartu Ülikooli otsust mitte võtta uuest aastast õppima Venemaa ja Valgevene kodanikke, kel puudub varasemast Euroopa Liidus elamisluba, kahetsusväärseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAndres Kollist: denatsifitseerimine ja Putini pea\n\n## Põhitekst:\n\nMis toimub Putini peas? Kõik küsivad seda. Presidendid, analüütikud, luurajad. Sõjaväelased, üliõpilased, pensionärid. Emad, isad, pojad, tütred. Õed ja vennad, venelased ja mittevenelased. Kümned miljonid inimesed on sõjakoleduste keskel. Miljonid on jäänud koduta. Sadade miljonite inimeste elus on mobiiltelefoni või televiisori vaatamine omandanud hoopis teise ja ärevust tekitava tähenduse.\n\nMillal ja kuidas see ükskord lõpeb ja mis siis saab? Mis toimub Putini peas? Millal ta lõpetab? On tal mingi eesmärk?\n\nMa arvan, et Vladimir Putini peas on terviklik, aastatega kristalliseerunud maailmapilt. Putin ei ole hulluks läinud vanadusnõtruse käes kannatav mees. Ei. Ehk sööb ta tõesti mingit sorti hormoonravimeid ja see muudab tema vaimset seisundit. Ei tea.\n\nIkkagi on ta suure sisendusjõuga esineja. Hea argumenteerija, oma seisukohtade kaitsja. Ta on visa, sihikindel juht. Tänu oma võimekusele, tänu Venemaa traditsioonidele, tänu oma nahaalsusele ja spetsiifilisele koolitusele on ta enesele kindlustanud diktaatorliku ainuvõimu. Ta liigub seatud eesmärgi poole süsteemselt läbi aastate. Tegelikult juba läbi aastakümnete.\n\nOma võitluse sisu, uue maailmakorra loomise idee ja suunad sõnastas Putin jahmatava avameelsusega juba 2007. aastal Müncheni julgeolekukonverentsil. Kuulajateks maailma mõjuvõimsaimad otsustajad. Kuulasid, jahmusid, kehitasid õlgu.\n\nElu läks edasi, Putin töötas edasi. Ma arvan, et eeskätt kolmes olulisemas suunas:\n\nsõjalise võimsuse kasvatamine ja teatavates aspektides läänest ülekaalu saavutamine;\npropaganda ja hirmutamine. Süsteemne, aastaid kestev ajupesu koos teisitimõtlejate vaigistamise ja vangistamisega;\nomaenese võimu kindlustamine, absoluutse ja ajaliste piirideta võimu saavutamine.\n\nSelle sihikindla mehe tervikliku maailmapildi kohta ühte mõistet otsides: suurvene šovinism. Oma eesmärkide elluviimisel on Putin otsusekindel, hoolimatu, valelik. Inimene, kes läheb sõna otseses mõttes üle laipade. Toeks isiklik ainuvõim tuumariigi üle. Väga ohtlik.\n\nPutin on kuulutanud, et tema eesmärk on Ukraina demilitariseerida ja denatsifitseerida. Demiltariseerimise eesmärk on luua riik või maa-ala kus pole sõjaväge. See on Ukraina sõjaväe likvideerimine.\n\nDenatsifitseerimise termin tuli kasutusele teise maailmasõja järel Saksamaal. Natsidega koostööd teinute vastutuse selgitamiseks ja nendele karistuste määramiseks jagati inimesed gruppidesse:\n\nPeasüüdlased (Hauptshuldige). Kohene arreteerimine. Eeldatav karistus surm, sunnitöö. Süüdlased (Schuldige/Belastete). Sellesse rühma kuulusid aktivistid, militaristid ja kasusaajad. Neid ootas sunnitöö vangilaagris või ülesehitustöödel, vangla kuni kümme aastat.\n\nVäiksemad õigusrikkujad (Minderbelastete). Määrati kehtestatavate tingimuste loetelu ja katseaeg kaks-kolm aastat. Näiteks kehtestati keeld töötada teatud ametites. Kaasajooksikud, järgijad (Mitläufer). Rakendusid piirangud reisimisele, tööhõivele. Piirati poliitilisi õigusi, määrati trahvid. Vabastatud (Entlastete). Need, kelles suurt ohtu enam ei nähtud.\n\nSaksamaal langes uurimise alla mitu miljonit inimest. Üle 500 000 inimesi saadeti vangilaagritesse.\n\nPutin pole täpsustanud, mida denatsifitseerimine tema interpretatsioonis tähendab. Juudi päritolu Ukraina president Volodõmõr Zelenski kuulub muidugi peasüüdlaste hulka. Venemaa prokuratuur on aegsasti ette valmistanud vajalikke toimikuid. Üle poolesaja, enamasti kõrgema Ukraina tegelase nime on suure propagandahooga ja fotosid eksponeerides teistele hoiatuseks ka teatavaks tehtud.\n\nUkraina ja Poola piiril lausus sõja jalust põgenev naisterahvas, et kui 80 aastat tagasi põgenesime sakslaste eest Venemaale, siis nüüd venelaste eest Saksamaale. Kõik on muutunud. Peasüüdlane on Putin. Koos süüdlaste, õigusrikkujate ja kaasajooksikutega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oma eesmärkide elluviimisel on Vladimir Putin otsusekindel, hoolimatu, valelik. Inimene, kes läheb sõna otseses mõttes üle laipade, toeks ainuvõim tuumariigi üle, kirjutab Andres Kollist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNadal sai kirja 400. kõrgeima kategooria tenniseturniiri võidu\n\n## Põhitekst:\n\nMasters 1000 kategoorias ehk kõrgeima kategooria tenniseturniiril juhib Nadal võitudega kõiki mängijad alates sarja algusest 1990. aastal. Teisel kohal on Roger Federer 381 mänguga ning kolmas on Novak Djokovic, kellel kirjas 374 võitu.\n\nThree-time @BNPParibasOpen champion @RafaelNadal earns 400th #ATPMasters1000 win by beating Daniel Evans 7-5 6-3 in #IndianWells 3R.\nNadal leads all players in #ATP Masters 1000 wins since the series started in 1990. @RogerFederer is 2nd with 381 and @DjokerNole is 3rd with 374.\n\n— ATP Media Info (@ATPMediaInfo) March 14, 2022\n\nNadal jätkab 2022. aastat kaotusteta, sellel hooajal on kolmekordne Indian Wellsi võitja võitnud kõik 17 matši.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rafael Nadal (ATP 4.) alistas Indian Wellsil 7:5, 6:3 Daniel Evansi (ATP 29.) ning teenis sellega 400. Masters 1000 kategooria tenniseturniiri võidu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nCharli XCX üllatas fänne uue singliga \"Every Rule\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu \"Every Rule\" räägib keelatud armastuse magususest. Nii laulab artist kohtumisest juba suhtes oleva inimesega, kelle pärast on ta nõus reegleid rikkuma.\n\n\"Every Rule\" on pärit artisti peagi ilmuvalt albumilt \"Crash\". Uuelt albumilt on muusik juba varem avaldanud lood \"Good ones\", \"Beg For You\", \"New Shapes\" ja \"Baby\".\n\n\"Crash\" ilmub reedel, 18. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulja Charli XCX andis välja uue loo \"Every Rule\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHC Wolferines alistas 7:3 Viljandi Fuuriad, Jõemetsalt viis väravat\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate poolel viskas Kairiin Jõemets viis väravat ning andis ühe tulemusliku söödu. Veel said tabamuse kirja Eleri Narits ja Anita Scharonberg.\n\nHK Fellin Fuuriate poolel tegid skoori Mari-Ly Vaher, Margaret Neering ja Kati Ilves.\n\nNaiste Hokiliiga tabeliseis: HK Roosa Panter I 18 (9), HC Everest 14 (9), HC Grizzlyz 12 (10), HK Säde 12 (11), HC Wolferines 6 (10), HK Fellin Fuuriad 4 (11), HK Roosa Panter II 0 (6, mängis kaasa esimese ringi).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste hokiliigas alistas Tallinna HC Wolferines pühapäeval Tondiraba jäähallis peetud mängus Viljandi HK Fellin Fuuriad tulemusega 7:3 (1:1, 4:2, 2:0).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNoore vaataja teatri päeval antakse välja esimene Väikese Printsi auhind\n\n## Põhitekst:\n\nRahaline tunnustusauhind Väike Prints 2022 antakse välja noore vaataja teatri alal tegutsejale, kes on oma pikaajalise silmapaistva tööga panustanud oluliselt valdkonna arengusse ja maine tõstmisesse. Auhinna eesmärk on väärtustada teatritegijate tähelepanelikku, hoolivat, loominguliselt julget ja ausat suhet noorde vaatajasse.\n\nASSITEJ Eesti Keskusele esitati kokku 16 kandidaati üle Eesti, kelle pühendumist väikesele vaatajale ja panust noore vaataja teatri arengusse on hinnatud kõrgeks.\n\nTänavused nominendid on Tartu mänguasjamuuseumi direktor ja Teatri Kodu looja Triin Vaaro, lavastaja Tiina Mölder ja ZUGA Ühendatud Tantsijad, teatrikunstnik Jaak Vaus, nukukunstnik ja lavastaja Irina Marjapuu, rahvusooper Estonia haridusprojektide juht Tuuli Potik, näitlejad ja lavastajad Mart Kampus, Rein Agur, Andres Noormets, Taavi Tõnisson, Katrin Pärn, Andres Dvinjaninov, Kaido Rannik, Helle Laas, Jaanika Juhanson, Liia Kanemägi ning Haide Männamäe ja Toomas Tross.\n\nLaureaadi kuulutab välja ASSITEJ Eesti juhatus 20. märtsil, rahvusvahelisel noore vaataja teatri päeval.\n\nVäikese Printsi skulptuuri on loonud Rahumäe põhikooli kaunite kunstide tarbekunstiringi 6. klassi õpilased Elisabeth Eensalu ja Saskia Sokk juhendaja Heddi Veske käe all.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ja teatrispetsialiste ühendav organisatsioon ASSITEJ Eesti Keskus annab esimest korda välja tunnustusauhinna Väike Prints.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome raudtee peatas Vene ettevõtete kaubaveo\n\n## Põhitekst:\n\n\"VR Groupist sõltumatutel põhjustel katkestatakse ajutiselt kauba vastuvõtt vagunites, mis kuuluvad ettevõttetele VTB Lizing, VEB Lizing, VEF.RF,\" öeldakse ettevõtte saadetud kirjas Venemaa riikliku raudteefirma asejuhile, rääkis anonüümne allikas uudisteagentuurile Interfax.\n\nVR Group peatab ajutiselt ka kauba vastuvõtu Venemaa ettevõtetelt Uralhim,, Uralkalii, MHK Jevrohim, Severstal, Tolliattiazot, Tomet ning nendele kuuluvate vagunite teenindamise, lisas Interfax.\n\nSoome rahvusringhääling Yle teatas neljapäeval, et piiril seisavad sajad Venemaalt saabunud vagunid, mis läbivad kontrolli, kas tegemist võib olla Euroopa Liidu sanktsioonide aluse kaubaga.\n\nSamas märkis Yle, et Vene kaubatransiit läbi Soome on sisuliselt peatunud, kuna laevandusettevõtted keelduvad Vene kaupu vedamast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome riiklik raudtee-ettevõte VR Group peatas Venemaa kaubavedajate saadetiste teenindamise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPaul-Eerik Rummo: kirjanikule on keele avastamine tõukejõuks\n\n## Põhitekst:\n\nÜks Paul-Eerik Rummo tuntud luuleridu ütleb: \"keeltpidi külmas rauas kinni / emakeeltpidi kirves\". Kirjaniku sõnul võiks see tähendada, et iga inimene on oma emakeelega orgaaniliselt seotud.\n\n\"Keel on orgaaniline nähtus, ehkki inimene on selle kuidagi välja mõelnud mingite praktiliste otstarvete jaoks. Keelevõime on meile kaasa sündinud, ka puhtalt bioloogilised või anatoomilised eeldused on inimesel olemas, suuremal määral kui mistahes teisel bioloogilisel liigil,\" sõnas ta. Võib vaielda, kas inimese keelevõime on sündides ühe või teise kindla keelega seotud või selgub temale kõige lähem keel isikliku kasvamise käigus. \"Oluline on see, et keel on orgaaniline, allub loodusseadustele ja on üks loodusseaduste ilminguid meie sees,\" rääkis Rummo\n\nKristjan Jaak Peterson on kirjaniku sõnul kujunenud eesti keele, selle elujõu ja võimaluste kehastuseks. Peterson kui emakeelepäevasümbol mõjub Rummo arvates tugevalt eeskätt seetõttu, et sellised jõulised mütoloogilised kujud, kes samaaegselt on ka harilikud inimesed, tugevdavad. \"Nende tegevusalad, mida nad esindavad, toovad selle füüsiliselt meile lähemale. Mul on väga lihtne kujutleda seda poissi nimega Kristjan Jaak poisina, nagu ta oli, ja samal ajal pole mul probleemi kujutleda teda sellena, kelleks ta on rahva teadvuses kujunenud,\" sõnas Rummo.\n\nEmakeelepäeva riikliku tähtpäevana seadustamise ajal oli idee see nimetada ka Kristjan Jaagu päevaks. Eriti populariseeris mõtet Ain Kaalep. Petersoni eripära oli tema eesti keele kasutamise mitmekülgsus.\n\n\"Kristjan Jaak esindas seda laia skaalat, mis on keelega seotud, aga väga erinevate keelespetsiifikatega. Ta esindas seda oma tegevuses, oli väga hea eestikeelne luuletaja, ehkki ta ei olnud üldse esimene inimene, kes eesti keeles oli luuletusi kirjutanud. Ta tegi eesti keeles teadust ja mitte ainult keeleteadust, vaid ka üldisemalt. Ta pidas eesti keeles päevikut ehk et ta mitte ainult avalikkuse ja teiste inimeste poole pöördumisel ei kasutanud eesti keelt, sellist intiimset, privaatset asja nagu päevik pidas ta eesti keeles. Tema seotus eesti vaimu ja kultuuriga on olnud laiem kui keel väga kitsas mõttes.\"\n\nPaul-Eerik Rummo ja Joonas Hellerma Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nÜhelt poolt on Kristjan Jaak Peterson Rummo jaoks huvitav nähtus, kelle mütologiseeritus on täiesti olemas, samas võiks see mõnel juhul tekitada teatavat tõrget. Kirjanik tõdes, et Petersoni puhul seda ei teki. \"Vahel tunnen veidi koomilisena või vaatan seda asja humoristliku nurga alt, et kuidas see naabripoiss on nüüd äkki mütoloogiline olend. Las inimene olla, nagu ta on. Vaatame teda ja tema tegevust selle pilguga, mis see väärt on. Aga Kristjan Jaaguga seda tõrget, et mis te poisist kiusate ja teete temast mingi ikooni, ei teki. See on üks asi, mille poolest see mees mulle korda läheb,\" ütles ta.\n\nPeterson elas ja tegutses ajal, kui keegi Eesti riigist veel ei mõelnudki. Ka Rummo loomingu peamine osa jääb aega, mil eestlastel oma riiki polnud. Samas oli siis kirjaniku sõnul Eesti riik ja riiklus küllalt hästi kinnistunud. Mõlema loomingus on aga emakeel olulist rolli mänginud.\n\n\"Mulle on kah tõepoolest eesti keel sünnist saati olnud emakeel ja ikka rõhutan keele kui niisuguse orgaanilisust, iga konkreetse inimese puhul tema emakeele või eelistatud keele orgaanilisust või kokku kasvamist tema isikuga. Mul ei teki küsimust, ma ei pea innustuma keelest. See on loomulik ja orgaaniline, et ma mõtlen eeskätt eesti keeles ja kirjutan eeskätt eesti keeles, see pole midagi, mida ma pean endale sisendama. See tuleb iseendast.\"\n\nKeele avastamine on omaette huvi\n\nKirjanikuna on Rummole tõukejõuks keele avastamine. \"Kogu aeg on tunne, et kõiksugu asjad on maailmas juba olemas, neid ma juba tean, ja eesti keel ongi nagu mina ise mingis mõttes, aga ma avastan teda järjest laiemalt ja sügavamalt, see on omaette huvi,\" lausus Rummo, lisades et keelt avastada võib mistahes tekstide, kasvõi luuletuste kaudu. \"Ja tõepoolest leiad asju, mille peale sa pole varem tulnud, et need potentsiaalid on keeles olemas.\"\n\nLuuletaja tööd kirjeldades on Rummo rääkinud, et tarvis on leida võimalikult täpne vaste mingile tundmusele. Kui inspiratsioon, tahtmine või vajadus midagi teha peale tuleb, siis koos sellega tulevad kirjaniku sõnutsi ka meetodid – see on protsessi lahutamatu osa.\n\n\"Kui sellist teadlikkuse elementi tekstide konstrueerimisel ka nimetada, siis see võiks olla täpsuse taotlus. See on teatud mõttes tõetaotlus. Ma püüan avastada endas või maailmas või mistahes asjas midagi, mida varem pole võib-olla keegi avastanud,\" rääkis ta. Niisugune leid toob ka Rummo hinge rahu.\n\n\"Tegelikult sa ei otsi huvitavat väljendust või konstrueeri stiili, mis on kõik täiesti võimalikud ja põnevad tegevused, vaid otsid mingis mõttes tõde. Kui asjad on paigas, siis teistmoodi ei saa öelda. Kui me mingis tekstis või luuletuses muudame ühe sõna, siis on see juba teine tekst ja kannab teist tähendust.\" Seda mõtet ilmestab tema sõnul hästi üks vahest isegi veidi ironiseeritud nähtus – Exceli tabel. \"Exceli tabelil on see suurepärane omadus, et kui sa ühes võib-olla väga suures tulpade ja lahtrite hulgas ühe arvu või sisendi muudad, siis plaksti muutub kõik. Täpselt sama asi on mistahes kunstiteosega, ka luuletusega,\" ütles kirjanik.\n\nIdeaalis toimuks loominguline tegevus Rummo jaoks igal pool, kuid paratamatult viivad välised takistused tähelepanu kõrvale. \"Mulle on üldiselt omaette olemine alati kõige rohkem meeldinud, mis ei tähenda, et ma ei tahaks teiste inimestega suhelda või et mul vahel ei oleks suur rõõm sellest, et ma teiste inimestega kokku puutun, aga ma pole nii kõva kuju, et suudaks kõigis tingimustes täielikult keskenduda,\" tõdes ta. Mistahes tõsise asja tegemises on küsimus nimelt keskendumises. \"Kui on väga palju väliseid tegureid, mis seda takistavad, siis läheb palju auru nende ära unustamise ja mentaalse välistamise peale.\"\n\nSeesmine rahutus kui loomingulisuse päästik\n\nAasta alguses tähistas Rummo oma 80. sünnipäeva ja Kirjandusmuuseumis toimus sel puhul ka tema loomingule pühendatud konverents. Mees nentis, et selline suur tähelepanu tekitab temas omajagu ebamugavust. \"Mida rohkem kiidetakse, seda ebamugavalt end tunnen. Mul tõepoolest pole mingit suurushullustuse varjugi. Ja eks kõik, mis teinud olen, on mingi seesmise vajaduse ajel,\" rääkis Rummo.\n\nLoomingulisuse päästikuks on tihti oma seesmise rahutuse ületamise vajadus. \"Eeskätt on vajadus sisemise tasakaalu ja rahu järele. See, et see tegevus, mis on fokusseeritud rahu leidmisele, osutub ka teistele inimestele vajalikuks või huvipakkuvaks, see on boonus. Ma ei pea õigeks teha midagi selleks, et teistele meeldida või auahnuse või edevuse pärast. See on imelik.\"\n\nPaul-Eerik Rummo Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nSõda Ukrainas on Rummo sõnul üheltpoolt sügavalt masendav, teisalt aga kätkeb endas teatavat lootusesädet. \"Äkki on see viimane kord, kui midagi nii jubedat juhtub ja sellest siiski inimkonnana natuke õpime ja läheme sammukese edasi, et selliseid asju tulevikus ära hoida,\" rääkis ta.\n\nSõjakontekstis on ka keel relevantne ja omab kirjaniku arvates konkreetseid seoseid rahvusvahelise õiguse printsiipide sõnastamisega. \"Ma olen selle jubeduse käigus proovinud maha nühkida roostet oma poliitika- või poliitikaga seotud juriidilistele asjade huvilt ja vaadanud põhjalikumalt kui varem igasugu dokumente – ÜRO põhikirja ja ÜRO julgeolekunõukogu protseduurireegleid ja otsinud sealt, kuidas on võimalik karistamatult teha selliseid samme, mida rahvusvaheline õigus välistab kategooriliselt. Võib-olla pika rahuliku aja jooksul on vaba maailm liiga mugavaks läinud,\" mõtiskles Rummo.\n\nPaul-Eerik Rummo ja Joonas Hellerma Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nRummo loomingus on olulisel kohal vabaduse motiiv. Filmist \"Viimne reliikvia\" tuntud laulu \"Põgene, vaba laps\" sõnad on selle ehe näide. \"Igat situatsiooni maailmas – olgu see hea või halb – tuleb võtta sellisena, nagu see on ja eelarvamusteta, siis suudad sellele reageerida adekvaatselt,\" rääkis Rummo. Eelhäälestatusest ja eelarvamustest vaba oleku seisund ongi tema sõnul indiviidi vabadus. \"Siis see kõik, mis otseselt ei allu sinu tahtele või su unistustele, ei lähe sulle sedavõrd korda ja sa põgened omaenda seesmise eelarvamuse ja illusioonidest vabanemise sisse ning seega kannad seda hoiakut ka kõigi teiste inimeste jaoks.\"\n\nKultuurisoovitus. Rummo rõhutab nii orgaaniliselt õige iseenda leidmise vajadust kui ka kultuuri teadvustamist kui orgaanilist nähtust. \"Kultuur ei ole looduse vastand, see on samamoodi orgaaniline nagu looduski. Ma olen kunagi varem öelnud, et kultuur on looduse jätk inimeses ja inimlike vahenditega. Ma püüaks soovitada seda, et püüdkem võtta kultuuri kui orgaanilist nähtust, püüdkem teha kultuuri kui orgaanilist loomulikku asja. Samamoodi nagu loodus toimib, see muu loodus peale inimese, meil on selleks muu loodusega võrreldes suur eelis, mille üheks ilminguks on keel kui omakorda orgaaniline mehhanism. Ärme lähene kultuurile kui ei tea millele, kultuur on sama loomulik olemise viis kui kõik muu.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Emakeelepäeval rääkis \"Plekktrummis\" keelest, selle orgaanilisusest ja avastamisest ning Kristjan Jaak Petersoni tähtsusest eesti keele arendajana kirjanik, luuletaja ja tõlkija Paul-Eerik Rummo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaalpartnerid ja MKM kutsuvad leevendama raiemahtude piiranguid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sõda Ukrainas ja sellega kaasnevad vajalikud sanktsioonid on viinud Eesti ettevõtted toorainepuudusesse, mille tõttu on ohus eeskätt metsa- ja puidusektori ning sellega seotud valdkondade ettevõtete toimimine,\" seisab kolme organisatsiooni ühispöördumises peaminister Kaja Kallasele.\n\n\"Kõige kiirem ja tõhusam viis olukorra leevendamiseks on vähendada Eesti kodumaiste ressursside, eriti puidu kasutamiseks seatud piiranguid ja seda tuleb teha kohe,\" rõhutasid ettevõtete katusorganisatsioonide ning töötajaid esindava ametiühingute keskliidu juhid oma kirjas.\n\n\"Maailma praeguses majanduspoliitilises olukorras, kus kehtestatud vajalike sanktsioonide tõttu on vähenenud või takistatud Venemaalt ja Valgevenest pärit puidu ja metallide kättesaadavus, tuleb valitsusel kiiresti võtta vastu otsused, kuidas saaksid meie ettevõtted samas mahus tegevust jätkata ning minimeerida Eesti majandusele tekkivat kahju niigi turbulentses olukorras,\" ütles kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts pressiteate vahendusel. \"Laod on juba tühjad ning riigimehelikke otsuseid on vaja kohe!\"\n\n\"Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. Seejuures on nende töökohtade osatähtsus eriti suur just maapiirkondades,\" kommenteeris ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson. \"Õnneks on meil taastuv loodusvara puit endal Eestis olemas ning selle tark kasutamine suuremas mahus ning piirangute kasvõi ajutine leevendamine toetaks Eesti majandust keerulisel ajal, aitaks vähendada paratamatut hinnatõusu ning sellega seoses üleüldist eestimaalaste heaolu langust. Viimane on ka julgeolekurisk – kiire inflatsioon, millele lisanduks veel töökohtade vähenemine Eesti olulistest sektorites, suurendaks rahulolematust ning teeks Eesti inimesed haavatavamaks vaenuliku riigi provokatsioonide suhtes.\"\n\nKolme organisatsiooni nimel saadetud pressiteates seisab, et aina suurenenud siseriiklike piirangute ja toorme saadavuse ebakindluse tõttu, mille on põhjustanud näiteks raiemahtude vähendamine, aga ka Natura alade raiepiirangud ja linnupesitsuse põhjendamatud piirangud, on Eesti ettevõtetel tulnud vajaminevat puidutooret aina enam sisse osta ning ligi kolmandik Eesti tööstusele vajaminevast puidutoorainest imporditi Venemaalt või Valgevenest.\n\nPuitu kasutatakse aga lisaks sae- ja metsatööstusele ka näiteks ehituses, erinevate toodete (mööbel, uksed-aknad, puitmajad) tootmises ja kaugküttes, seega on tooraine defitsiidi mõjud oluliselt laiemad kui vaid ühes sektoris.\n\nNäiteks puiduhakke ja biomassi defitsiidi korral on kaugküttejaamad sunnitud inimestele toasooja tagamiseks kasutama Vene päritolu gaasi või konkureerima puidutööstusega toormaterjali pärast. See süvendaks kriisi mõju tööstuses ning samaaegselt tooks kaasa suure toasooja hinnatõusu, märgitakse pressiteates.\n\nKaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu ettepanekud peaministrile:\n\n1. Vaadata üle riigimetsa raiemahud, mida keskkonnaminister Tõnis Möldri otsusega kärbiti, ning suurendada neid vastavalt esialgsele ja jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetele vastavale ettepanekule.\n\n2. Anda kiiresti selge tegutsemisraamistik algavaks kevadiseks pesitsusperioodiks, mis võimaldab metsatöödega jätkata vajalikus mahus.\n\n3. Anda Riigimetsa Majandamise Keskusele ülesandeks jätkata kevadisi raietegevusi männikutes ning mitte pikendada raierahu riigimetsades 14 päeva juuni lõpuni, vaid piirduda senise praktikaga.\n\n4. Maagaasi osakaalu vähendamiseks kaugküttes ja biomassi osakaalu suurendamiseks analüüsida, kas lisaks olemasolevatele on vaja töötada välja ja rakendada täiendavaid toetusmeetmed.\n\n5. Täiendavalt tuleb analüüsida meetmeid, mis aitavad leevendada ettevõtete kiiresti kasvavaid kulusid seoses energia, kütuste, väetiste ja teiste tootmissisendite kiire hinnatõusuga. Muuhulgas tuleb analüüsida erimärgistatud kütuse kasutamise taaslubamist erametsade majandamisel ning põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisi langetamist Läti ja Leeduga sarnasele tasemele.\n\nNeid meetmeid on võimalik rakendada, pidades samal ajal silmas looduskaitselisi eesmärke, rõhutavad organisatsioonid.\n\nPöördumisega kirjutasid alla ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Mööblitööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.\n\nMKM tegi ettepaneku raiemahtusid ajutiselt suurendada\n\nEttevõtlusminister Andres Sutt tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid, et leevendada Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu ja kaasnenud sanktsioonidest ning ebakindlusest tingitud toorainete puudust Eesti tööstusettevõtetele, teatas majandusministeerium teisipäeval.\n\n\"Venemaa agressioon Ukrainas on toonud kaasa ebakindluse maailma toorme- ja finantsturgudel ning nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu riigid on seismas silmitsi ulatusliku toorainete puudujäägiga. Kuna Venemaa on olnud oluline allikas nii puidu, metalli kui väetiste importimisel, siis on Venemaa ja Valgevene suhtes kehtivatel sanktsioonidel oluline mõju paljudele Eesti tööstussektoritele. Kuid see on hind, mida oleme valmis maksma, et agressor peatada,\" sõnas Sutt pressiteate vahendusel.\n\nSuti sõnul on lisaks toorainepuudusele kergitanud Venemaa sõjategevus ka energiahindu, mis samuti mõjutab ettevõtete igapäevast toimimist ja konkurentsivõimet. Kuigi lahenduste leidmine on väljakutse kogu Euroopale, on ministri sõnul riigi ülesanne pakkuda ettevõtjatele kõiki võimalikke lahendusi.\n\n\"Kui toorainet on puudu, siis saame ettevõtjaid toetada kohalike ressursside kasutuselevõtmise ajutise suurendamisega. Üheks selliseks ressursiks on puit ja raiemahtude ajutine suurendamine võimaldaks katta metsa- ja puidutööstuse, mööblitööstuse, ehitussektori jne vajadusi ning tagada meie metsasektori pikaajaline konkurentsivõime, samuti leevendada kriisi mõjusid,\" lisas Sutt. Täna ekspordib Eesti metsa- ja puidutööstus ca 900 000 m3 saematerjali ning impordib seda Venemaalt ja Valgevenest 1,1 milj m3. \"Kuna eksporditavad ja imporditavad puidutooted on olemuselt erinevad, siis pole mõistlik impordi puudujääke ka ekspordi arvelt tasa teha,\" selgitas minister.\n\nSutt rõhutas, et kuigi rohepööre ja keskkonnasäästlik majandamine on tuleviku perspektiivis võtmetähtsusega, aitaks keskkonnaeesmärkide täitmise ajutine leevendamine Eesti majandusel tervikuna kriisiga paremini toime tulla ilma pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist kahjustamata.\n\n\"Seetõttu palume keskkonnaministeeriumi üle vaadata tänased raiemahud ja piirangud metsatöödega jätkamiseks, et toetada Eesti metsa- ja tööstusettevõtteid. Nii võimaldame ettevõtetel tulevikus veelgi paremini rohepöörde eesmärkide täitmisele pühenduda,\" lisas Sutt.\n\nLisaks palub MKM vaadata üle tegutsemispiirangud linnurahu perioodil, et leida tasakaalukaid võimalusi metsatöödega jätkamiseks. Raiemahtude ja ajaraami otsustamisel palub ministeerium kaasata Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaubanduskoda, tööandjate keskliit ja ametiühingud kutsusid teisipäeva hommikul Ukraina sõjale viidates leevendama loodusressursside kasutamisele seatud piiranguid. Paar tundi hiljem teatas majandusministeerium, et ettevõtlusminister Andres Sutt tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskvas võeti vahi alla riigireetmises süüdistatav Vene kodanik\n\n## Põhitekst:\n\nKohtu teatel tehti selline otsus kinnisel istungil juba 2. märtsil, edastas uudisteagentuur Interfax. Milles kodanik Abramovit, kelle ees- ja isanime initsiaalid on Ju.N., täpsemalt süüdistatakse, kohus ei täpsustanud.\n\nVenemaa kriminaalkoodeksi paragrahvi 275 kohaselt võib riigireetmises süüdimõistetut karistada 12–20-aastase vanglakaristusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva Lefortovo kohus andis loa kaheks kuuks vahi alla võtta riigireetmises süüdistatav Vene kodanik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVene relvajõud kutsusid Kaug-Ida reservistid kordusõppustele\n\n## Põhitekst:\n\n\"Reservis olevate sõjaväelaste praktilised harjutused kestavad 15. märtists kuni 17. märtsini. Reservistid harjutavad laskmist tulirelvadest, tutvuvad kaasaegsete relvade ja tehnika võimalustega, saavad uusi kogemusi, mis on vajalikud sõjaliste ja riiklikult tähtsate objektide kaitse korraldamiseks,\" teatas Venemaa Kaug-Ida sõjaväeringkond teisipäeval.\n\nSeekordse õppuse eripäraks on miinipildujatest tulistamise väljaõpe. Lisaks täiendavad reservistid oma oskusi ratas- ja soomustatud lint-transpordivahendite juhtimisel.\n\nVäidetavalt hakkab Vene relvajõududel Ukrainas nappima inimjõudu ning selle leevendamiseks otsitakse võimalusi värvata kogu riigist täiendavaid sõjaväelasi.\n\nReservistid on Vene relvajõududega mobilisatsioonireservi arvamise lepingu sõlminud reservsõjaväelased.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukrainas käivitatud sõjas väidetavalt ressursside puuduse all kannatavad Venemaa relvajõud kutsusid Kaug-Idas kordusõppustele mobilisatsioonireservis asuvad reservväelased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kehtestas sanktsioonid 11 Vene militaarjuhile\n\n## Põhitekst:\n\nPiirangud kehtestati teiste seas Vene rahvuskaardi juhile Viktor Zolotovile, Vene riikliku relvaekspordi ettevõtte Rosoboroneksport juhile Aleksandr Mihhejevile, Vene sõjalis-tehnilise koostöö teenistuse juhile Dmitri Šugajevile ning Vene kaitseministri kaheksale asetäitjale, vahendas väljaanne Kommersant.\n\nSanktsioonide kehtestamist põhjendas USA Riigidepartemang Venemaa algatatud sõjaga Ukrainas, milles kannatavad ja hukkuvad süütud elanikud.\n\nKaitseministri asetäitjatest on nimekirjas Aleksei Krivorutško, Timur Ivanov, Junus-Bek Jevkurov, Dmitri Bulgakov, Juri Sadovenko, Nikolai Pankov, Ruslan Tsalikov ja Gennadi Židko.\n\nKõigi sanktsioonide alla pandud isikute ning nendele kuuluvate või nendega seotud organisatsioonide vara blokeeritakse ning USA kodanikel keelatakse nendega igasugfused tehingud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA välisministeerium teatas esmaspäeval sanktsioonide kehtestamisest 11 Venemaa sõjandusvaldkonna juhile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa otsus maksta oma riigivõlga rubladega kahjustaks tema edasist laenuvõimekust\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa peab kolmapäevaks tasuma kahe laenu eest kokku 117 miljonit dollarit, kuid on teatanud, et maksab nende eest rublades, kui ei saa sanktsioonide tõttu oma dollarikontosid kasutada. Turud vaatleksid sellist käiku kui võlasumma tasumata jätmist (inglise keeles default).\n\nVõlgu jäämine muudaks Venemaa jaoks üha keerulisemaks uute laenuandjate leidmise ning need, kes neile laenaksid, nõuaksid veelgi kõrgemat intressi, mis kahjustaks taas Venemaa majandust,\" ütles USA ametnik.\n\nAmetniku sõnul oleks Venemaa otsusel Ameerika Ühendriikide rahandusele väike mõju, peamise kahju saaks Vene enda majandus.\n\nLääneriikide kehtestatud sanktsioonid Ukrainat rünnanud Venemaale on külmutanud Vene keskpanga kontod välispankades ja keelanud rahvusvahelistel pankadel dollarites ja eurodes tehtavad ülekanded Vene rahandusinstitutsioonidega, mis on muutnud Venemaa jaoks maksete tegemise nendes vääringutes keeruliseks.\n\nUSA aserahandusminister Wally Adeyemo rääkis telekanalile CNBC, et see peaks vähendama Vene presidendi Vladimir Putini võimekust jätkata sõda Ukrainas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa plaan tasuda oma riigilaenu maksete eest rubladega võib kahjustada tema edasist laenuvõimekust, ütles USA rahandusministeeriumi ametnik uudisteagentuurile Reuters.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaliningradi oblastist on takistatud veoautode liiklus Leetu\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Leedu tolli infosüsteem on häiritud, siis vormistatakse igas tunnis ainult kolme kuni nelja veoki piiriületus, vahendas Vene toll.\n\n\"Seoses sellega on piiriületuspunktis Tšernõševskoje kogunenud umbes 240 veoautot, mis ootavad Leedusse pääsu,\" öeldakse Vene tolliteenistuse pressiteates.\n\nVenemaa tolli infosüsteemid töötavad normaalselt ning esmaspäevaste andmete kohaselt vormistasid Vene võimud 157 veoki sissesõidu ning 127 veoauto väljumise Kaliningradi oblastist.\n\nPraegusega sarnane olukord olevat piiril olnud ka veebruari keskel. Vene toll soovitab kaubavedajatel takistustega arvestada.\n\nVenemaa Kaliningradi oblastil on Leeduga neli piiriületuspunkti, milles kaks on suletud koroonapandeemia tõttu. Kolmanda, Sovetski linnas paikneva piiripunkti kasutamist limiteerib 1907. aastal valminud sild, millele on seatud koormuspiirang. Seetõttu käib enamus kaubaveost läbi Tšernõšveskoje piiripunkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa Kaliningradi oblastis on piirile Leeduga kogunenud ligi 250 veoautot, kuna piiriületus on takistatud, teatas oblasti tolliteenistus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA hinnangul on Hiina valmis andma Venemaale sõjas abi\n\n## Põhitekst:\n\nUSA luureandmetega kursis olevad ametnikud ütlesid CNN-ile, et veel ei ole siiski selge, kas Hiina ka tegelikult kavatseb Venemaale abi anda.\n\nUSA presidendi Joe Bideni julgeolekunõunik Jake Sullivan ja USA delegatsioon kohtus Roomas Hiina kõrge diplomaadi Yang Jiechiga. USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price'i sõnul väljendasid ameeriklased muret selle kohta, kui Hiina oma tuge Venemaale pakub ning hoiatasid ka, et abi pakkumine kahjustaks Hiina suhteid USA ja teiste partneritega maailmas.\n\nSullivani sõnul on USA juba varem Hiinat hoiatanud. \"Me jälgime pingsalt, millises ulatuses Hiina pakub Venemaale mistahes abi, materiaalset või majanduslikku abi. Me muretseme sellepärast. Me oleme öelnud Pekingile, et me ei vaata kõrvalt ja ei luba ühelgi riigil kompenseerida Venemaale tema kaotusi majanduslikest sanktsioonidest,\" rääkis Sullivan pühapäeval enne kohtumist Hiina kolleegiga Roomas.\n\nUSA ametnike sõnul palus Venemaa Hiinalt Ukraina sõja jaoks varustust. USA kardab, et kui Hiina sellega kaasa läheb, siis aitab ta pikendada sõda, milles on juba ka tsiviilelanikud surma saanud, ning tugevdab liitu, mis konkureerib otseselt USA-ga.\n\nMuu hulgas küsis Venemaa väidetavalt mitteriknevaid sõjaväetoidu komplekte. See kinnitab sõjaanalüütikute väiteid, et Vene vägedel on Ukrainas logistilisi raskusi, mis on takistanud nende edusamme. See on tõstatanud ka küsimusi Vene sõjaväe põhimõttelise valmisoleku kohta.\n\nÜhe allika hinnangul võib toit olla abi, millele Hiina on valmis vastu tulema, kuna see pole surmav abi, mille andmist lääs võiks pidada provotseerimiseks.\n\nÜhe allika väitel pole Hiina Kommunistliku Partei juhtkond üksmeelel, kuidas Venemaale vastata. Kahe ametniku hinnangul võib Hiinat abistamisel tagasi hoida soov vältida majanduslikke tagajärgi.\n\nÜks ametnik ütles CNN-ile, et Hiina presidenti Xi Jinpingi on häirinud see, kuidas Ukraina sõda on NATO liitu taaselustanud.\n\n\"Seal on mõnel tõsine mure, et nende sekkumine võib kahjustada majanduslikke sidemeid läänega, millest Hiina sõltub,\" ütles allikas.\n\nLääne ametnikud jälgivad ka seda, kas Hiina pakub Venemaale majanduslikku ja diplomaatilist tuge muul viisil, näiteks hoidudes ÜRO-s hääletamast.\n\nUSA ametnikud usuvad, et Xi-d on teinud Venemaa sissetung Ukrainasse ja Vene sõjaväe sooritus rahutuks. Väidetavalt oli Xi jaoks ootamatu, et tema enda luureamet ei suutnud juhtunut prognoosida vaatamata sellele, et USA oli nädalaid Venemaa sissetungi eest hoiatanud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-l on informatsiooni, et Hiina on väljendanud mõningast valmisolekut anda Venemaale küsitud sõjalist ja rahalist abi sõjas Ukraina vastu, ütlesid allikad CNN-ile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSÜKU valmib 2029. aastaks\n\n## Põhitekst:\n\nKui riigikogus heakskiidu saanud taotluse järgi peaks SÜKU uksed avama 2027. aastal, siis nüüdseks sihitakse aastat 2029, kuna projekti käivitamine on veninud, selgitas Tartu abilinnapea Gea Kangilaski.\n\n\"Kõik need alguse tegevused on edasi lükkunud. Ka riigikogu otsus lükkus edasi ja nii edasi. Ettevalmistamiseks, arhitektuurikonkursi korraldamiseks, detailplaneeringu elluviimiseks on ikka vaja sama palju aega. Seetõttu need kaks aastat sinna lisandunud on,\" rääkis Kangilaski ERR-ile.\n\nKa algne SÜKU hind 60 miljonit eurot võib linnavalitsuse hinnangul tõusta 97,3 miljoni euroni. Kangilaski põhjendab seda ehitushindade kiire tõusuga. Samas rõhutab ta, et need on vaid esialgsed hinnangud.\n\n\"Tegelikult saabki öelda, et alles 2026. aastal ehitushanke käigus selgub tegelik maksumus ja ehituse täpne ajastatus,\" märkis abilinnapea.\n\nKultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ütles, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitamiseks laekub neile aastas ligikaudu 10 miljonit eurot.\n\n\"SÜKU vajab lähiaastatel ainult üks kuni kolm miljonit eurot. Nii nagu minule on teada. Tegelikult jääb kultuurkapitalil raha piltlikult öeldes riiulile seisma. Kui Narva [Kreenholmi kultuurikvartali ehitamine] läheks paralleelselt käima, isegi ka siis tekib väike vahendite jääk,\" rääkis Allikmaa.\n\nKultuurkapital ei saa seda raha ilma riigikogu heakskiiduta muule kulutada. Kuna inflatsiooni tõttu ei tasu raha varuda, peaks Allikmaa sõnul riigikogu kultuurikomisjoniga siiski sellele rakenduse leidma. Teisalt, kui 2026. aastal hakatakse SÜKU-t ehitama, kulub selle kinni maksmiseks rohkem aega.\n\n\"Kui algselt oleks saanud nelja aasta laekumistega SÜKU valmis ehitada, siis 2026. aastal ei ole see jätkuvalt neli aastat. Siis on see periood kindlasti pikem. Samapalju tähendab see järgmistele objektidele ajas nihkumist,\" tõdes Allikmaa.\n\nAllikmaa täpsustas, et ei soovi kultuuriobjektide rahastamise järjestust ilmtingimata muuta. Kuid kiire hinnatõusu tõttu peaks riigikogu ajakava taas üle vaatama.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riiklikult tähtsa kultuuriobjekti Tartu Südalinna Kultuurikeskuse (SÜKU) valmimine lükkub kahe aasta võrra edasi ning see peaks uksed avama 2029. aastal. Tõenäoliselt läheb ehitus ka oluliselt kallimaks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHodges: Vene väed on laskemoona ja sõdurite ammendumisest kümne päeva kaugusel\n\n## Põhitekst:\n\nVene väed pommitasid pühapäeval Ukraina rahvusvahelist rahuvalve- ja julgeolekukeskust Javorivi linnas, mis asub ligikaudu 50 kilomeetrit Lvivist edela suunal, Poola piiri lähedal.\n\nUSA endine suursaadik NATO-s ja endine eriesindaja Ukrainas Kurt Volker kommenteeris Fox Newsile, et tema hinnangul pommitas Venemaa treeningkeskust, kuna ta väed ei edene nii kiiresti nagu Moskva soovis.\n\n\"Nii et nad pöörduvad nüüd rohkem raketirünnakute ja piirkondlike rünnakute poole, rünnates ka tsiviilelanikke. See on NATO-le lähedal, aga see ei aktiveeri NATO artikkel viit, see pole NATO territooriumil ja see pole rünnak NATO vastu,\" rääkis Volker, lisades, et kuna rünnak Javorivis oli NATO piirile ohtlikult lähedal, peab allianss näitama, et ei tolereeri seda.\n\nBen Hodges ütles Fox Newsi saatele \"The Faulkner Focus\", et tema hinnangul ründasid Vene väed väljaõppekeskust Javorivis osaliselt näitamaks, et nad suudavad jõuda liinideni, mis toovad Poolast Ukrainasse varustust ja abi. Samas võis tema hinnangul olla Venemaa sihtmärk ka sealne logistika ülesehitus.\n\nHodgesi arvates ei peaks juhtunule aga ülereageerima.\n\n\"Ma arvan, et venelased on kümne päeva kaugusel kulminatsioonipunktist, mil neil ei ole enam laskemoona ega inimressurssi oma rünnaku jätkamiseks,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Euroopa vägede endise juhi, kindralleitnant Ben Hodgesi hinnangul on Vene vägede laskemoon ja ka sõdurid juba paari nädala jooksul ammendumas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nDiplomaat: NATO liidrid võivad tuleval nädalal erakorraliselt kohtuda\n\n## Põhitekst:\n\nLiidrite kogunemise põhjus on sõda Ukrainas, vahendas CNN.\n\nMitu USA ametnikku on kinnitanud, et president Joe Biden valmistub järgmisel nädalal tõenäoliselt Euroopasse reisima.\n\nSamas pole ta reisi toimumine veel lõplik, samuti NATO liidrite tippkohtumine.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO liidrid võivad järgmisel nädalal Brüsselis erakorraliselt kokku tulla, ütles planeerimisega tuttav diplomaat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVene kaitseministeerium ähvardas Ukraina kaitsetööstuse ettevõtteid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vastuseks Donetski pommitamisele Totška-U raketiga, võtavad Vene relvajõud ette operatiivseid meetmeid, et lüüa rivist välja Ukraina kaitsetööstuse ettevõtted, mis toodavad natsionalistide kasutatud relvi,\" teatas Vene kaitseministeerium veebipostituses.\n\n\"Me kutsume Ukraina kodanikke, kes töötavad neis ettevõtetes, samuti lähedalasuvate majade elanikke üles lahkuma võimalikest ohtlikest piirkondadest,\" lisas ministeerium.\n\nMoskva väitis varem, et Donetskis hukkus Ukraina õhurünnakus 20 tsiviilelanikku. Ukraina eitas rünnaku tegemist ning väitis omakorda, et rünnaku taga oli Vene vägede rakett.\n\nVenemaa on ka varem hoiatanud rünnaku eest Ukraina rajatiste vastu. 1. märtsil sai pärast sellist hoiatust vähemalt viis inimest surma rünnakus Kiievi teletornile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa kaitseministeerium teatas, et võtab Donetski separatistide alade pommitamise eest sihikule Ukraina kaitsetööstuse ettevõtted.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMüncheni Bayern kaotas tabeli alumise otsa klubile\n\n## Põhitekst:\n\nMads Pedersen (23. minutil) ja Andre Hahn (36.) viisid Augsburgi 2:0 juhtima, aga vaid paar minutit hiljem suutis Robert Lewandowski vahe minimaalseks vähendada.\n\nJärgnevalt näitas Augsburg aga head kaitsetööd ja Bayern viigitabamuseni ei jõudnud. Tulemus tähendas neile teist Bundesliga kaotust sel hooajal - viimati kaotati oktoobri alguses kodus Frankfurdi Eintrachtile 1:2.\n\nAugsburg oli Bundesligas Bayerni vastu 12 mängu võiduta, aga murdis nüüd seeria. Ühtekokku on Ragnar Klavani endisel koduklubil teenitud Bundesligas Bayerni üle kolm võitu. Reedene võit tõstis Augsburgi 16. kohalt 15. positsioonile.\n\nBayerni kaotus tähendab, et Dortmundi Borussial on šanss tõusta konkurendist vaid ühe punkti kaugusele. Selleks tuleb laupäeval alistada kodus Stuttgart.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa jalgpalli kõrgliiga 12. voorus kaotas liidermeeskond Müncheni Bayern üllatuslikult võõrsil Augsburgile 1:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere Tarvas kaotas taas\n\n## Põhitekst:\n\nTarvas jäi kaotusseisu kohe mängu alguses (0:6, 5:14) ning suurema osa kohtumisest kõikus Ogre edu kümne ja 20 punkti vahel.\n\nAinsa Rakvere mängijana jõudis kahekohalise isikliku punktiskoorini Aleksa Nikolic (15 silma), Ogre parimad olid Rihards Zebergs 20 ja Kristaps Dargais 18 punktiga.\n\nKui Tarvas on võiduprotsendilt liiga 14. ehk viimane, siis Ogre (5-3) jätkab kuuendana.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "BC Rakvere Tarvas alistus Eesti-Läti liigas kodus BK Ogrele 57:72 (10:15, 15:21, 17:20, 15:16) ja sai tabelisse ühe võidu kõrvale juba kaheksanda kaotuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nZirk tuli reedel ISL-is kaks korda viiendaks\n\n## Põhitekst:\n\nMeeste 200 meetri liblikujumise lõpetas ta ajaga 1.52,71 ehk kaotas oma nimel olevale Eesti rekordile 0,46 sekundiga. Võitis ameeriklane Zach Harting (1.51,74).\n\nMeeste 200 meetri vabaltujumises oli Zirk samuti viies ajaga 1.44,60. Mullu Budapestis Eesti rekordit püstitades ujus Zirk 1.43,44. Eindhovenis võidutses venelane Aleksandr Štšegoljev (1.41.01).\n\nNeljapäeval oli Zirk püstitanud 400 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 3.40,95, mis tõi kolmanda koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kregor Zirk teenis Hollandis Eindhovenis toimuval rahvusvahelise ujumisliiga ISL etapil kahel distantsil viienda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKuressaare kindlustas Premium liigas seitsmenda koha\n\n## Põhitekst:\n\nViljandi vajas ise seitsmendaks tõusmiseks võitu, aga pikalt püsis tablool seis 0:0 ning lõpuks lõi kaks väravat hoopis külalismeeskond: 78. ja 90+3. minutil tabas Silver Alex Kelder.\n\nKuressaare kogus hooajaga 34 ja Tulevik 30 punkti. Üheksandana lõpetab hooaja Tartu JK Tammeka (25) ja kümnendana Pärnu JK Vaprus (15). Viimasel kahel seisab üks omavaheline mäng veel ees.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "FC Kuressaare alistas jalgpalli Premium liiga 30. voorus väljalangemisgrupis võõrsil Viljandi JK Tuleviku 2:0 ja lõpetas hooaja seitsmenda kohaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas: ametist lahkumine oli Möldri otsus\n\n## Põhitekst:\n\nKeskkonnaministri ametikohalt sel nädalal ootamatult lahkunud Tõnis Mölder tunnistas reedel, et panustas spordimängude portaalides. Ta lisas, et on nüüdseks lasknud endale määrata hasartmängude piirangu.\n\nJüri Ratase sõnul on tähtis, et Mölder ise endale sõltuvust tunnistab ning soovib paraneda.\n\n\"Kindlasti ma soovin talle isiklikult kogu südamest sellel teel palju jõudu. Ja kui ta vajab, siis kindlasti olen tema jaoks olemas ja toeks,\" ütles Ratas ERR-ile.\n\nRatase sõnul vestles ta Möldriga sel teemal eelmisel nädalal. Seda, kas sõltuvusprobleem võib hakata segama Möldri tööd riigikogus, Ratas ei kommenteerinud.\n\n\"Ma väga loodan, et ta saab sellest tõsisest murest üle ja ta on esimesi samme juba teinud,\" sõnas ta.\n\nRatase sõnul ei teinud tema Möldrile ettepanekut ametist lahkuda. \"See oli tema otsus,\" ütles Ratas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juht, riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et Tõnis Mölder otsustas ise keskkonnaministri ametist lahkuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNovembris on koolides tuvastatud üle 2000 positiivse kiirtesti\n\n## Põhitekst:\n\nHaridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on nüüdseks kolm nädalat kestnud kiirtestimine koolide poolt hästi vastu võetud ning sellega on harjutud. Ta kinnitas, et kiirtestimist on kavas jätkata veebruarini, aga täpsemalt sõltub see viiruse leviku olukorrast.\n\nMinisteerium on kogunud novembri algusest alates testimistulemuste kohta iga nädal koolidelt tagasisidet.\n\nKüsitlusele vastas kolmandal nädalal 478 kooli ehk 92,5 protsenti üldhariduskoolidest. Kuigi sel nädalal edastas vastused 16 kooli rohkem kui eelmisel nädalal, näitavad andmed positiivsete testide arvu vähenemist. Selle nädala jooksul sai positiivse kiirtesti tulemuse 502 õpilast, eelmisel nädalal 584 ja üle-eelmisel 922. Koolitöötajatest sai sel nädalal positiivse kiirtesti tulemuse 68 töötajat. Esimesel testimisnädalal oli neid aga 117 ja teisel 90. Kokku tuvastati sel nädalal 570 positiivset kiirtesti.\n\nKolme esimese kiirtestimise nädala jooksul on positiivse kiirtesti tulemuse kokku saanud vähemalt 2008 õpilast ja 275 töötajat ehk küsitlustele vastanud koolides on tuvastatud 2283 positiivset kiirtesti.\n\nSellest nädalast soovitas ministeerium testida koolides kaks korda. Tulenevalt viiruse levikust piirkonnas võis jätkata ka kolm korda nädalas testimist. 63 protsenti küsitlusele vastanud koolidest testisid kaks korda nädalas (eelmisel nädalal 27 protsenti koolidest). Kolm korda nädalas on testimist jätkanud 32 protsenti koolidest (eelmisel nädalal 69 protsenti) ja ühe korra nädalas testib õpilasi viis protsenti vastanud koolidest (eelmisel nädalal kolm protsenti.\n\nKokku testisid küsitlusele vastanud koolide õpilastest end sel nädalal 124 446, eelmisel nädalal 104 976 ja nädal varem 104 898 õpilast. Koolitöötajatest tegid kiirtesti sel nädalal 21 371, eelmisel nädalal 20 756 ja esimesel testimisnädalal 21 877 töötajat.\n\nVõrreldes eelmise nädalaga on mõnevõrra kasvanud koolide osakaal, kus õpilased kiirtestivad ennast kodus. Koolis toimub kiirtestimine 45 protsendis koolidest (eelmisel nädalal 50 protsenti) ja kodudes on testimise korraldanud 29 protsenti koolidest (eelmisel nädalal 23 protsenti). Koole, kus testimine toimub nii koolis kui ka kodudes, on enam-vähem sama palju kui eelmisel nädalal – 120 kooli ehk 25 protsenti vastanutest (eelmisel nädalal 123 kooli ehk 27 protsenti vastanutest).\n\nKõige rohkem positiivseid õpilaste teste - 18 - oli sel nädalal ühes Valgamaa koolis. Kümme või enam õpilast said positiivse testitulemuse kolmes koolis (eelmisel nädalal oli selliseid koole üheksa). Keskmiselt sai koolides positiivse kiirtesti tulemuse nädala jooksul, sarnaselt eelmisele nädalale, üks õpilane, üle-eelmisel nädalal aga keskmiselt kaks õpilast. Ühtegi positiivset õpilaste testi ei leitud sel nädalal andmeid edastanud koolidest 277 koolis, eelmisel nädalal oli see arv 241 ja üle-eelmisel nädalal 212.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üldhariduskoolides on alates 1. novembrist õpilaste, õpetajate ja koolitöötajate testimisel kokku tuvastatud 2283 positiivset kiirtesti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnis Mölder tunnistas, et panustas spordimängude portaalides\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna on meedias avaldatud spekulatsioone sellest, et mul on kasiinosõltuvus. Olen kogu elu jooksul kasiinos viibinud kokku võib olla viis korda, seega see väide ei vasta tõele. Et aga asjad selgeks saaksid, ütlen välja: mulle on meeldinud väga käia portaalides, kus saab ennustada spordivõistluste tulemusi,\" teatas Mölder.\n\nTa kirjutas, et märkamatult said spordiennustuse portaalidest tema jaoks põnev ajaviide ning eeskätt abinõu, millega maandada tööalaseid pingeid.\n\n\"Mis puudutab meedias avaldatud väiteid selle kohta, et olen sattunud võlgadesse, siis õnneks nii see pole. Olen panuste tegemisel kasutanud isiklikke vahendeid. See aga ei pisenda kuidagi probleemi olemust.\"\n\n\"Mulle on meeldinud väga käia portaalides, kus saab ennustada spordivõistluste tulemusi.\"\n\nTa lisas, et muster on olnud üsna lihtne: kui tööpinged kuhjusid üle pea, siis tekkis soov olla tugitoolisportlane ning panuseid tehes võistlustele kaasa elada.\n\n\"Miks see nii läks? Võib olla seepärast, et kogu minu karjäär on läinud tõusvas joones sellises tempos, mida poleks osanud ettegi kujutada. Liiga kiiresti ja liiga kõrgele. Stressi ning terviseprobleemide tekkides ei osanud ma teha õigeid järeldusi õigel hetkel, veel vähem otsida abi. Aitasin end ise, spordiportaalis panuseid tehes.\"\n\nMölder lisas, et samaaegselt süvenesid ka füüsilised terviseprobleemid, kuni ühel hetkel jõudis ta tõdemusele, et peab arstide poole pöörduma.\n\n\"See ehk oligi üks esimesi hetki, kus reaalsus hakkas kohale jõudma. Minu töö mõjub minu tervisele.\"\n\nMölderi sõnul oli märgiline kuupäev 13. november 2021.\n\n\"See on päev, mil logisin sisse maksu- ja tolliameti e-teenindusse ning määrasin endale hasartmängude piirangu ja leppisin kokku aja psühholoogilise nõustajaga. Tegemist on minu jaoks päevaga, mis tähistab uut algust.\"\n\n\"Logisin sisse MTA e-teenindusse ning määrasin endale hasartmängude piirangu ja leppisin kokku aja psühholoogilise nõustajaga.\"\n\nTa avaldas suurt tänutunnet abikaasale ja kõige lähedasematele, kes on teda toetanud ja mõistnud.\n\n\"Loodetavasti aitab minuga juhtunu kellelgi tunnistada tõde juba varem ning otsida õigel hetkel abi. Ühel hetkel jagan avalikkusega kindlasti oma lugu detailsemalt. Praegu pole ma veel selleks valmis. Võtan aega, et end koguda ning olla koos oma lähedastega.\"\n\nMölder lisas, et on otsustanud jätkata töötamist riigikogus, kuid ta ei tee seda oma tervise ja lähedaste heaolu hinnaga.\n\n\"Kui pean valima pere ja tervise ning poliitika vahel, siis pole kahtlustki, et lahkun poliitikast.\"\n\nMölder vabandas kõigi ees, kelle ootuseid on ta petnud.\n\nRatas: ametist lahkumine oli Möldri otsus\n\nKeskerakonna juhi, riigikogu esimehe Jüri Ratase sõnul on tähtis, et Mölder ise endale sõltuvust tunnistab ning soovib paraneda.\n\n\"Kindlasti ma soovin talle isiklikult kogu südamest sellel teel palju jõudu. Ja kui ta vajab, siis kindlasti olen tema jaoks olemas ja toeks,\" ütles Ratas ERR-ile.\n\nRatase sõnul vestles ta Möldriga sel teemal eelmisel nädalal. Sellest, kas sõltuvusprobleem võib hakata segama Möldri tööd riigikogus, Ratas ei kommenteerinud.\n\n\"Ma väga loodan, et ta saab sellest tõsisest murest üle ja ta on esimesi samme juba teinud,\" sõnas ta.\n\nRatase kinnitusel oli keskkonnaministri ametist lahkumine Möldri enda otsus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministri ametikohalt sel nädalal ootamatult lahkunud Tõnis Mölder tunnistas, et panustas spordimängude portaalides, kuid et on nüüdseks lasknud endale määrata hasartmängude piirangu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAvapäeva lõpuks juhib Monza rallit Evans\n\n## Põhitekst:\n\nMonza ralli avapäeval näitas kõige kiiremat minekut Elfyn Evans, kes võitis kaks kiiruskatset ning lõpetas reedese võistluspäeva esimesel kohal. Evansile järgnes tiimikaaslane Sebastien Ogier (Toyota; +1,4 sekundit), kes oli kõige kiirem kolmel kiiruskatsel.\n\nÜhtlasi said avapäeval katsevõidu kirja ka Thierry Neuville (Hyundai; +21,6 sek) ja Dani Sordo (Hyundai; +24,6 sek), kes hoiavad üldarvestuses vastavalt kolmandat ja neljandat kohta.\n\nLaupäeval algab võistluspäev 14,8 kilomeetri pikkuse katsega ning kokku sõidetakse kuus kiiruskatset. Esimene katse algab kell 8.38. Monza rallile on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.\n\nÜldseis pärast reedest võistluspäeva:\n\n1. Eflyn Evans (Toyota) 1:04.5,2\n2. Sebastien Ogier (Toyota) +1,4 sek\n3. Theirry Neuville (Hyundai) +21,6 sek\n4. Dani Sordo (Hyundai) +24,6 sek\n5. Oliver Solberg (Hyundai) +50,6 sek\n6. Takamoto Katsuta (Toyota) +1:05,5\n7. Gus Greensmith (M-Sport) +1:14,1\n8. Teemu Suninen (Hyundai) +1:28,6\n9. Kalle Rovanperä (Toyota) +1:57,3\n\nEnne reedest võistluspäeva:\n\nNeljapäevasel testikatsel näitas sai kõige kiiremat aega soomlane Kalle Rovanperä (Toyota; 2.55,1). Esikolmikusse mahtusid veel Thierry Neuville (Hyundai; 2.55,4) ning Adrien Fourmaux (M-Sport; 2.56,1).\n\nMM-sarja viimasel etapil võistlevad meistritiitli eest seitsmekordne maailmameister Sebastien Ogier ja Elfyn Evans. Käesoleva hooaja järel karjääri lõpetav Ogier sai neljapäevasel testikatsel kaheksanda koha, kõige kiirem aeg oli 2.58,8. MM-sarja üldarvestuses prantslasest 17 punktiga maas olev Elfyn Evans lõpetas neljapäevase testikatse neljandal kohal, ajaga 2.56,4.\n\nOtt Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) Monza rallil ei osale. Eestlasi asendab Soome rallipaar Teemu Suninen ja Mikko Markkula. Suninen sõidab esmakordselt WRC autoga. Eesti rallisõpradel on võimalik kaasa elada WRC 2 klassis sõitvale Georg Linnamäele (Alm Motorsport).\n\nReedel algab võistluspäev 10,96 kilomeetri pikkuse katsega ning start antakse kell 8.31. Kokku sõidetakse reedel seitse katset ning läbitakse 105,41 kilomeetrit. Võistlusele on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.\n\nReedese võistluspäeva ajakava:\n\nSS1 Gerosa 1 (10,96 km) kell 08:31\nSS2 Costa Valle Imagna 1 (22,11 km) kell 09:16\nSS3 Gerosa 2 (10,96 km) kell 11:20\nSS4 Costa Valle Imagna 2 (22,11 km) kell 12:08\nSS5 Cinturato 1 (14,49 km) kell 14:45\nSS6 Cinturato 2 (14,49 km) kell 16:55\nSS7 Grand Prix 1 (10,29 km) kell 19:27\n\nMonza ralli ajakava laupäeval ja pühapäeval:\n\nLaupäev 20. november\n\nSS8 San Fermo 1 (14,80 km) kell 08:38\nSS9 Selvino 1 (24,93 km) kell 09:33\nSS10 San Fermo 2 (14,80 km) kell 12:08\nSS11 Selvino 2 (24, 93 km) kell 13:03\nSS12 Sottozero 1 (14,39 km) kell 16:09\nSS13 Sottozero 2 (14,39 km) kell 18:19\n\nPühapäev 21. november\n\nSS14 Grand Prix 2 (10,29 km) kell 08:48\nSS15 Serraglio 1 (14,62 km) kell 11:08\nSS16 Serraglio 2 (14,62 km) kell 13:18\n\nMM-sarja üldarvestus:\n\n1. Sebastien Ogier (Toyota) 204 punkti\n2. Eflyn Evans (Toyota) 187 punkti\n3. Thierry Neuville (Hyundai) 159 punkti\n4. Kalle Rovanperä (Toyota) 140 punkti\n5. Ott Tänak (Hyundai) 128 punkti\n6. Craig Breen (Hyundai) 76 punkti\n7. Takamoto Katsuta (Toyota) 68 punkti\n8. Dani Sordo (Hyundai) 63 punkti\n9. Gus Greensmith (M-Sport) 60 punkti\n10. Adrien Fourmaux (M-Sport) 40 punkti\n\nMeeskondlik arvestus:\n\n1. Toyota 474 punkti\n2. Hyundai 427 punkti\n3. M-Sport 187 punkti\n4. Hyundai 2C Competition 58 punkti\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarja viimane ralli sõidetakse Monzas. Avapäeva lõpuks juhib Monza rallit Elfyn Evans (Toyota; 1:04.5,2).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTalTech naaseb Lätist kolm-null võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nKõige tasavägisemalt möödus kolmas geim, kus TalTech sai vaid korraks kolmega juhtima (9:6), aga Jekabpils jõudis viimasel korral viigini 20:20 seisul. Sealtpeale suutis TalTech väikest edu hoida.\n\nMatej Šmidl tõi võitjate kasuks 22 punkti (rünnakud 18/29, kolm punkti blokist ja üks serviäss). Kevin Saare arvele jäi 13 punkti. Jekabpilsi parim oli 12 punktiga Armands Abolins.\n\nRünnakuid realiseeris TalTech 59-protsendiliselt (Jekabpils 43%), vastuvõtt oli TalTechil 64% ja Jekabpilsil 51%.\n\nLiigatabelis hoiab TalTech (5-1) Tartu Bigbanki (7-0) järel teist kohta. Kolm kohtumist järjest kaotanud Jekabpils (1-3) on hetkel kuues.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste võrkpalli Balti liigas teenis neljanda võidu järjest TalTechi võistkond, kes alistas võõrsil Jekabpilsi Luši 3:0 (25:17, 25:19, 25:23).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRae vallavanemana jätkab Madis Sarik\n\n## Põhitekst:\n\nAbivallavanema ametikohal jätkab tööd praegune abivallavanem Tanel Tammela, kelle ülesanne on koordineerida valla arendus- ja haldusameti tegevusi, tegeleda valla vara, rajatiste hooldamisega ja valla uute hoonete ehitustegevuse korraldamisega.\n\nUute liikmetena kinnitati abivallavanemateks Lagedi alevikuvanem ja endine Rae valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Bärbel Salumäe ning Patika kogukonna liige ja varasemalt Riigi Infosüsteemi Ametis töötanud Anna Õuekallas. Bärbel Salumäe hakkab koordineerima valla haridus-, sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöövaldkonna tegevusi ja Anna Õuekallas ehituse, planeerimise ja valla arenguga seotud tegevusi ning keskkonna, avaliku korra ja välireklaamiga seonduvat.\n\nÜhtlasi kinnitati istungil Rae vallavalitsuse liikmete arv ja struktuur ning moodustati alalised komisjonid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rae vallavolikogu kinnitas reedesel istungil vallavanema ametisse senise vallavanema Madis Sariku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Mõõgal jõudis põhiturniirile neli Eesti vehklejat\n\n## Põhitekst:\n\nTänu kõrgele kohale maailma edetabelis olid koha põhiturniiril kindlustanud endale Katrina Lehis, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu. Tugevat kvalifikatsiooniringi alustas 17 eestlannat, kellest edasi play-off ringidesse pääses kaheksa.\n\nNelli Differt, Kristina Kuusk ja Karoliine Loit said alagrupis neli võitu ja kaks kaotust. Susanne Lannes, Veronika Zuikova ja Irina Embrich kogusid võrdselt kolm võitu ja kolm kaotust. Elisabet Ostrovski ja Gabriela Truuse said kirja kaks võitu ja neli kaotust.\n\nAlagrupiturniiriga pidid piirduma Anne-Mai Melles, Madli Palk, Andra Talen, Kristiin Nilisk, Madina Azizova, Gaia-Marinanna Salm, Karina Vassiljeva, Luiza Novosjolova ja Iris-Maria Matskevitš.\n\nPlay-off 'i esimeses ringis langesid konkurentsist Elisabet Ostrovski ja Gabriela Truuse. Teises ringis pidid oma vastase paremust tunnistama Irina Embrich, Veronika Zuikova ja Susanne Lannes. 96 parema seas pidid kaotuse vastu võima Kristina Kuusk ja Karoliine Loit. Differt alistas otsustavas kohtumises jaapanlanna Saki Harada tulemusega 15:9.\n\nLaupäevasel põhiturniiril on eestlannadel ees järgmised matšid:\n\nJulia Beljajeva - Taehee Lim (KOR) kell 10.00 punasel rajal\nNelli Differt - Martyna Swatowska-Wenglarczyk (POL) kell 10.40 sinisel rajal\nErika Kirpu - Angela Krieger (SUI) kell 11.00 kollasel rajal\nKatrina Lehis - Hadley Husisian (USA) kell 12.20 punasel rajal\n\nJärgneval kahel päeval on Kalevi Spordihalli lubatud piiratud hulk pealtvaatajaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reedel Kalevi Spordihallis alanud naiste epee maailmakarikaetapil 51. Tallinna Mõõk jõudis põhiturniirile ehk 64 parema sekka neli eestlannat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nAigrol ei olnud MK-sarja avaetapil probleeme põhivõistlusele pääsemisega\n\n## Põhitekst:\n\nAigro hüppas 113,5 meetrit ja teenis 87,3 punkti, mis andis 71 hüppaja seas 29. koha. Kvalifikatsioonist sai edasi 50 paremat.\n\n\"Esimene start tehtud nüüd, eriline hüpe just ei olnud, väikesed tehnilised viperused tornis, aga suutsin ära kvalifitseeruda ja eks esimesel võistlusel ikka väikesed pinged on peal, ei tea kus omadega oled võrreldes teistega, aga kõik on positiivne,\" kommenteeris Aigro pressiteate vahendusel. \"Hooaeg on pikk, hea algus on tehtud, kuid homme on uus päev!\"\n\nKevin Maltsev hüppas 99,5 meetrit ja teenis 56,2 punkti ning piirdus 59. kohaga. Teiste seas jäi välja ka kahekordne MK-sarja üldvõitja Stefan Kraft (101 meetrit ja 67,2 punkti tõi 53. koha).\n\nKvalifikatsiooni kolm paremat olid poolakas Kamil Stoch (128,5 punkti), sloveen Anze Lanisek (118,1) ja austerlane Daniel Huber (116,4).\n\nPõhivõistlused peetakse laupäeval ja pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suusahüpete MK-sarja hooaja esimesel etapil Nižni Tagilis pääses Artti Aigro kvalifikatsioonist edasi põhivõistlusele. Kevin Maltsev piirdus eelvõistlusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMuusik Omar Souleyman vabanes vahi alt\n\n## Põhitekst:\n\nSouleyman arreteeriti kolmapäeval kahtluse tõttu, et tal võib olla seos Kurdistani töölisparteiga. Tema mänedžer Mina Tosti usub, et sellise kahtlustuse taga on konkurent, vahendab Mixmag.\n\nSüüria sündinud ja üles kasvanud Souleyman on viimased kümmekond aastat elanud Türgis ja pidanud seal pagariäri, kuna pidi oma kodumaalt sõja tõttu põgenema. Tema laiem populaarsus sai alguse 2007. aastal, kui tema loomingu avastas Ameerika plaadifirma Sublime Frequencies. Tema albumid \"Wenu Wenu\" (2013) ja \"Bahdeni Nami\" (2015) produtseeris Four Tet, seni viimase albumi \"Shlon\" (2019) andis välja Diplo plaadifirma Mad Decent.\n\nKurdistani töölispartei alustas Türgi valitsuse vastu ülestõusu 1984. aastal, Türgi, USA ja Euroopa Liit on kuulutanud Türgi kaguosas ja Põhja-Iraagis tegutseva PKK terrorirühmituseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Omar Souleyman, kelle Türgi politsei kolmapäeval kinni pidas, vabanes reedel vahi alt. Ühtegi süüdistust talle ei esitatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpiavõitjat ründasid koerad, muigav treener peab seda kättemaksuks\n\n## Põhitekst:\n\nPyeongChangi olümpial 30 km suusavahetusega sõidus kuldmedali teeninud Krüger treenis Oslo lähedal Sognsvanni järve lähedal, kui talle liginesid kaks väikest koera. Algselt olid neljajalgsed sõbralikud, aga otsustasid ühtäkki suusatajat rünnata.\n\n\"Ma ei kartnud ega hakanud karjuma. Olin rohkem üllatunud,\" lausus hammustada saanud Krüger väljaandele VG. \"Aga mul ei olnud võimalust, sest neid oli kaks. See oli pisut valus ja tunnetasid adrenaliinitulva. Omanikel oli raskusi neid ohjeldada.\"\n\nKrüger tundis kergendust, et koerad ei olnud väga suured. \"Need olid kaks terjeri-tüüpi koera, väga väikesed,\" lausus hiljem erakorralise meditsiini osakonda külastanud sportlane. Talle tehti süst teetanuse vastu ja kirjutati välja antibiootikumid.\n\nNorra suusakoondise treener Eirik Myhr Nossum ei teinud vahejuhtumist suurt numbrit. \"See oli pisut kättemaks,\" lausus ta hoopis ja selgitas: \"Sel sügisel tabas Simeni kepp Sjur Röthe jalga ja ta pidi tegema [samuti] teetanuse süsti. Sjur saatis ilmselt paar koera Simeni kallale, et kätte maksta,\" naeris juhendaja.\n\n\"Mitte väga dramaatiline vahejuhtum, ma arvan. Kui ta ei ole hooaja alguses kiire, siis peab ta süüdistama midagi muud kui seda.\"\n\nJuba sel nädalalõpul stardib tänavusel MM-il kolm individuaalset medalit teeninud Krüger kodumaal Beitostölenis hooaja kontrollvõistlustel, kus teeb kaasa nii 15 km vaba- kui ka klassikalise tehnika sõidus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Norra murdmaasuusataja Simen Hegstad Krüger elas treeningul üle ehmatuse, kui teda ründasid kaks koera. Olümpiavõitja pääses siiski suuremate vigastusteta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa ravimiamet andis loa kasutada Mercki koroonaravimit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Seda ravimit, millel ei ole EL-is praegu ametlikku luba, võib kasutada COVID-19 raviks täiskasvanutel, kes ei vaja lisahapnikku ning kel on suurenenud oht raske COVID-19 tekkeks,\" ütles EMA.\n\nMerck Sharp & Dohme'i ravimifirma on välja töötanud koroonaravimi molnupiraviir ning see on juba saanud kasutusloa Suurbritannias.\n\nEuroopa ravimiametis on eelhindamisel mitu koroonaravimit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa ravimiamet (EMA) teatas reedel, et Euroopa Liidu riigid võivad koroonaviiruse nakkusjuhtude tõusust põhjustatud eriolukorras kasutada Mercki koroonaravimit enne selle ametlikku heakskiitmist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra tennisist jõudis aastalõputurniiril poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAvaseti kaotanud Ruud jäi ka teises ja kolmandas murdega taha, aga suutis mõlemal juhul keerulisest olukorrast väljuda ja raske võidu abil edasi jõuda.\n\nEelnevates mängudes oli Ruud kaotanud maailma esireketile Novak Djokovicile 6:7 (4:7), 2:6, aga alistanud kreeklast Stefanos Tsitsipast asendanud britti Cameron Norrie 1:6, 6:3, 6:4.\n\nPoolfinaalis läheb Ruud vastamisi maailma teise reketi Daniil Medvedeviga. Esimeses poolfinaalis kohtuvad Djokovic ja sakslane Alexander Zverev.\n\nTegemist on norralase esimese ATP aastalõputurniiriga. Tänavu jõudis ta poolfinaali ka Monte Carlo ja Madridi Mastersi turniiridel, aga suure slämmi turniiridel neljandast ringist kaugemale mitte.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste tennise aastalõputurniiril Torinos alistas norralane Casper Ruud Rohelises alagrupis venelase Andrei Rubljovi 2:6, 7:5, 7:6 (7:5) ja tagas viimasena pääsu nelja hulka.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kongress saatis Bideni sotsiaalkulutuste paketi senatisse\n\n## Põhitekst:\n\n1,8 triljoni dollari suurune pakett, mis hõlmab haridust, tervishoidu, lapsehooldust ja kliimameetmeid, võeti demokraatide enamusega kongressis vastu demokraatide häältega.\n\nBideni administratsioon kavatses alguses sotsiaalkulutuste paketi suuruseks 3,5 triljonit dollarit. See tekitas erimeelsusi demokraatide parteis. Kompromissi saavutamises vähendati seda summat 1,8 triljoni dollarini.\n\nEsmaspäeval allkirjastas Biden taristuinvesteeringud, esimese poole oma kolme triljoni dollari suurusest majanduspaketist. 1,2 triljoni dollari suuruse paketiga uuendatakse Ühendriikide vananenud teedevõrku, telekommunikatsiooni ja internetiühendust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kongressi saadikud hääletasid reedel president Joe Bideni hiiglasliku sotsiaalkulutuste paketi poolt, saates selle edasi senatisse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTeise vabatreeningu kiireim oli Bottas, kellele järgnes Gasly\n\n## Põhitekst:\n\nKahele paremale järgnesid MM-tiitli eest heitlevad Max Verstappen (Red Bull; +0,350) ja Lewis Hamilton (Mercedes; +0,422). Neist Verstappen näitas parimat aega esimesel treeningul.\n\nKatari etapi teine vabatreening toimus erinevalt esimesest õhtupimeduses ja tulede valguses ning seega olid tingimused pisut sarnasemad neile, mis ootavad sõitjaid laupäevases kvalifikatsioonis ja pühapäevases põhisõidus.\n\nEND OF FP2\nValtteri Bottas finishes Friday fastest #QatarGP #F1 pic.twitter.com/Fbb6gFWSaq\n\n— Formula 1 (@F1) November 19, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-etapil Kataris Lusailis näitas teisel vabatreeningul kõige kiiremat minekut soomlane Valtteri Bottas (Mercedes; 1.23,148), kes edestas 0,209 sekundiga prantslast Pierre Gaslyt (AlphaTauri).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLukašenko: võisime aidata migrantidel EL-i siseneda\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme slaavlased. Meil on süda. Meie väed teavad, et migrandid lähevad Saksamaale,\" ütles Lukašenko intervjuus BBC -le.\n\n\"Võib-olla keegi aitas neid. Ma isegi ei hakka seda uurima,\" lisas Lukašenko\n\nLukašenko eitas, et kutsus migrandid Valgevenesse.\n\n\"Ütlesin, et ma ei kavatse migrante piiril kinni hoida. Nad ei tule minu riiki. Ma ei kutsunud neid siia,\" väitis Lukašenko.\n\nTuhanded peamiselt Lähis-Idast pärit migrandid on koondunud Valgevene-Poola piirile ja loodavad pääseda Euroopa Liitu. Lääs süüdistab olukorra tekitamises Lukašenkot, kes tahab maksta kätte sanktsioonide eest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene autoritaarne juht Aleksandr Lukašenko ütles, et tema väed võisid abistada migrantidel Poola pääseda, kuid eitas, et kutsus migrandid Valgevenesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti - Läti korvpalliliiga tulevikule näidati rohelist tuld\n\n## Põhitekst:\n\nPeatähelepanu all on nimesponsori küsimus järgmiseks kolmeks aastaks. Koostööd praeguse peasponsori Pafiga pidasid osapooled väga edukaks.\n\nPeale selle näevad korvpallijuhid vajadust koostada Eesti - Läti liiga arendamisel pikaajaline tegevuskava. Samuti otsustati võtta sihiks leida pikas perspektiivis mängude ülekannete jaoks ühine meediaväljund, mis hõlbustaks turniiri jälgimist nii teles kui ka internetis.\n\n\"Meediapartneri valikul on oluline, et mängude ülekanded oleksid kvaliteetsed ja võetaks arvesse nii klubide, sponsorite kui ka klubide ühiseid huve,\" ütles Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi pressiteate vahendusel.\n\nEesti Korvpalliliidu presidendi Priit Sarapuu sõnul on Eesti – Läti korvpalliliigal suur roll korvpalli populariseerimisel, pakkudes rahulolu nii osalejatele, toetajatele kui ka kaasaelajatele.\n\nAmetikaaslase seisukohta jagas Läti korvpalliföderatsiooni president Raimonds Vejonis, kelle hinnangul on heatasemelise võistluse läbiviimine Läti korvpalliüldsusele kasulik. Ka tema tõstis esile senise koostöö tulemuslikkust.\n\nTänavune Eesti-Läti liiga hooaeg algas 1. oktoobri. Hetkel juhib kuue võiduga BK Ventspils. Järgnevad Riia VEF (8-1), TalTech/Optibet (7-1) ja BC Kalev/Cramo (4-1). Kokku osaleb 14 klubi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Läti korvpallijuhid otsustasid Eesti-Läti ühisliigaga jätkata veel vähemalt kolm hooaega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilupi PÖFFi-päevik: nädalavahetuseks pornostaare ja Vaino Vahingut\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pariis, 13. linnaosa\" (\"Les Olympiades, Paris 13e\")\nRežissöör: Jacques Audiard\n\nMa ei saa päriselt lõpuni aru, kas Jacques Audiard on oma värske filmi \"Pariis, 13. linnaosa\" puhul läbi ja lõhki tõsine või ongi seal mingisugune ridade vahele peidetud paroodiaelement. Põhjus lihtsalt selles, et oma vormilt mõjub see liigagi naeruväärse wannabe-arthouse filmina: mustvalge pildikeel, check, eksistentsiaalses kriisis siplevad tegelased, check, ebanormaalselt aeglane kulg, check. Cannes'i filmifestivali põhivõistlusprogrammi pääses see ilmselt vaid režissööri nime ja viisaka filmograafia tõttu, lisaks on ju tore oma koduriigi filme võistlusprogrammidesse noppida.\n\n\"Pariis, 13. linnaosa\" (\"Les Olympiades, Paris 13e\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nKoomiksil \"Amber Sweet\" põhinev linateos soovib olla palju rohkemat, kui ta alusmaterjali arvestades tegelikult olla saab. \"Pariis, 13. linnaosa\" on klassikaline kaasaegne romantiline draama, kus esialgu üksteisest täiesti sõltumatute persoonide eluteed ristuvad ootamatult. Keegi armub kellessegi, keegi astub kellegagi vahekorda, kedagi petetakse, kedagi veetakse alt. Kõiki neid lugusid oleme juba tuhat korda varem näinud, antud juhul üritab Audiard paigutada need pseudointellektuaalsesse konteksti. Aga kus see intellektuaalsus tegelikult peituma peaks? See, et sa näitad kolme inimese küllalt tavalisi suhteid mustvalges pildikeeles, ei muuda seda kuidagi tähtsamaks.\n\nKui Audiard ikkagi parodeeris \"Pariis, 13. linnaosaga\" arthouse -kino eneseimetlevat suhtumist, siis tunnustus talle. Mingil põhjusel aga kahtlen selles. Filmi lugu noorte eneseotsingutest 21. sajandi kiirelt muutuvas maailmas ei kanna lõpuks piisavalt tugevat ideed, et see ka pärast kinosaalist väljumist meelde jääks. Kuigi lõplikud taotlused jäävad arusaamatuks, pole film siiski täiesti lootusetu: peategelaste enesehävitajalikku käitumist on põnev jälgida ja päriselt igav ei hakka kordagi, samuti teeb Noemie Merlant taas tõeliselt lummava rolli.\n\nKellel on nälg kaasaegse prantsuse kino järgi, siis võtke ette, samas on kindlasti ka Prantsusmaalt tulnud tänavu tugevamaid filme...\n\n\"Pariis, 13. linnaosa\" linastub 19. novembril kell 16.30 Tartus Athena keskus ja kell 20.00 Solarise Apollo kinos.\n\n\"Punane rakett\" (\"Red Rocket\")\nRežissöör: Sean Baker\n\nJään alati jänni, kui üritan kellelegi selgitada, miks ta peaks ikkagi Sean Bakeri filme vaatama. Need on ilusad. Need on toredad. Need on lummavad. Võib ju selliseid triviaalsuseid loobida varrukast kümnete viisi, aga need ei anna tegelt midagi edasi sellest reaalsest essentsist, mida Bakeri linateosed peidavad. Paljuski on tema värske \"Punane rakett\" veel eriti naeruväärne, sest kahe tunni jooksul ei toimu seal praktiliselt mitte midagi. Ehk siis: minge vaadake lihtsalt üht imekaunist ja kaasahaaravat filmi, kus tegelikult ei juhtu midagi olulist.\n\nNali naljaks, Sean Baker tõepoolest oskab muuta ka kõige väiksemad elud maagiliseks, näidates argipäeva triviaalsust ja banaalsust millegi erilisena. Tema filmides pole superkangelasi ja selgelt vastanduvaid häid ja pahasid. Kõik tema tegelased on heasüdamlikud, kuid oma väikeste pahedega. \"Red Rocketi\" peategelane on endine pornostaar, kes kolib pärast karjääri hääbumist tagasi kodulinna, et seal uuesti jalad alla saada. Võin kohe reeta, et ega tal see jalgade alla saamine just kõige paremini õnnestu. Suurema osa ajast lööb ta lihtsalt aega surnuks, tuiab mööda linna ringi ja armub muuseas kohe-kohe täisealiseks saavasse sõõrikumüüjasse.\n\n\"Punane rakett\" (\"Red Rocket\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nSee kõik on tühi-tähi, suvaline igapäevane eluolu, kuid Sean Baker oskab oma tegelastesse niipalju sära ja elujõudu sisse kirjutada, et vaatajana ei suuda lihtsalt silmi ekraanilt keerata. Me kiindume neisse tegelastesse koheselt, olgu nad nii lollid, naeruväärsed või egoistlikud kui tahes. Vahet ei ole, nad on ennekõike inimesed, ning päriselt usutavaid inimesi suudavad näidata vähesed režissöörid. Oluline roll on mõistagi mängida ka suurepäraselt valitud näitlejatel, ja selle peale on Bakeril samuti silma: peategelast kehastava Simon Rexi karjääri tippsaavutus oli seni film \"Scary Movie 3\" (!!!!!), nüüd teeb ta aga nii raju rolli, mida võiks vabalt Oscariga pärjata. Võib-olla tuli kasuks see, et ta on ka ise teismelisena paaril korral pornofilmides kaasa löönud? Kes teab.\n\nVõimalik, et \"Florida projekt\" oli veel grammivõrra parem, aga on ka raske võistelda ühe viimaste aastate parima filmiga. Sean Baker näitab siiski, et ta on üks põnevamaid uusi režissööre ning temast kuuleme lähiaastatel veel kõvasti.\n\n\"Punane rakett\" linastub 20. novembril kell 17.45 Solarise Apollo kinos ja kell 18.15 Tartus Elektriteatris.\n\n\"Vaino Vahingu päevaraamat\"\nRežissöör: Rainer Sarnet\n\nMa kardan selle filmi pärast. Eesti filmidega kipub ikka nii minema, et kui on \"Tõde ja õigus\", siis käiakse vaatamas. Kui on \"Eesti matus\", siis minnakse ka kohale. Kui asi läheb juba dokkide juurde, siis vaadatakse \"Ott Tänak the Movie't\" ja portreefilmi Fred Jüssist, aga nüüd on tehtud film kellestki Vaino Vahingust?! Sellest aastast on sarnane kurb näide võtta: Joosep Matjus ja Katri Rannastu tegid selle aasta ühe parima kodumaise filmi \"Pingeväljade aednik\" Mehis Heinsaarest, aga seda ei vaadanud peaaegu keegi. Tundmatu nimi ja enamik inimesed kaotavad kohe huvi.\n\n\"Vaino Vahingu päevaraamat\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\nKüll aga tulekski \"Vaino Vahingu päevaraamatule\" läheneda kui omamoodi kurioosumile. Ega ilmselt Rainer Sarnet isegi tea päris täpselt, kes see Vahing siis lõpuks oli, aga kas selleks mitte filme ei tehtagi? Sarnet üritas psühhiaatri ja punk-kirjaniku Vaino Vahingu loominut enda jaoks lahti murda läbi väikeste šketside või avantüüride, kus tuntud Eesti näitlejad taaslõid, tõlgendasid ja peegeldasid hetki filmi kandvaks teljeks olevast päevaraamatust. Need on abstraktsed energiaplahvatused, pisikesed tuumapommid keset rääkivaid päid, mis toovad korraks maa peale tagasi. Või lennutavad hoopis kogu täiega kosmosesse ära.\n\nLiiga vähe näeb Eestis tõeliselt ambitsioonikaid dokfilme, kuid õnneks aitab \"Vaino Vahingu päevaraamat\" seda tühimikku täita. Siin kohtub tõeliselt tugev aines ja režissööri loominguline jõud, millest kokku tekib silmapaistev kunstiteos, mis on samal ajal ka sisuliselt mitmekülgne ja rikkalik. Vahingu ereda leegiga põlenud elu ilmestamiseks ongi parim moodus läbi samasuguse retoorika, mida ta ise kasutas: sürrealism ja kohati küündimatu absurd, mis võib kohale jõuda hiljem. Võib-olla ei jõuagi kohale, aga kas see muudab seda kuidagi vähem väärtuslikuks? Kaugeltki mitte.\n\n\"Vaino Vahingu päevaraamat\" linastub 20. novembril kell 18.30 Coca-Cola Plazas.\n\n\"Metsikud mehed\" (\"Wild Men\")\nRežissöör: Thomas Daneskov\n\nHuvitaval kombel on viimaste aastate tuntumates Põhjamaade filmides tegeletud ikka ja jälle meeste eneseotsingutega, omal moel uurisid seda nii Thomas Vinterbergi \"Järgmine ring\" kui ka Anders Thomas Jenseni \"Õigluse ratsanikud\". Paljuski sobitubki Norra lavastaja Tomas Daneskovi \"Metsikud mehed\" hästi sinna ritta ja neist saakski kokku hea tervikliku triloogia: keskealised mehed leiavad end, kes läbi alkoholi, kes pätte taga ajades, kes metsas viikingit mängides.\n\n\"Metsikud mehed\" (\"Wild Men\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nKui aga kaks eelpool mainitud Taani filmi pakivad oma sügavamad teemad huumorisse, siis \"Metsikute meeste\" otsene taotlus polegi komöödia. Muidugi, seal on paljugi naljakat ja isegi naeruväärset, aga see huumor on imeõrn ja aitab vaid traagikat reljeefsemalt esile tõsta. Režissööri huvitab pigem elu absurdi näitamine läbi imetäpselt välja mängitud karakterite, kes kõik on oma lootusetusse olukorda jõudnud justkui vastu tahtmist, kogemata, olude sunnil. Seetõttu on kõigile neile lihtne kaasa elada, isegi siis, kui nad käituvad täiesti ebaloogiliselt.\n\nKuidagi värskendav on ka vaadata, kuivõrd häbitult suudavad norrakad iseenda üle nalja heita: viikingina metsas ringi müttamine ja ühel hetkel kapitalismist läbi imbunud viikingikülla sattumine on kui torge fetišeeritud hittsarja \"Viikingid\" suunas. Samal ajal tekitas \"Metsikute meeste\" loodud kuvand Norrast mulle isu kohe sinna reisida, need väikelinnad ja -külad tundusid küll erakordselt sümpaatsed. Huvitav, miks eesti kinos läbitunnetatud eneseirooniat ja -kriitikat nii harva näeb? Lähiajast meenub vaid Toomas Hussari \"Seenelkäik\", mis on suutnud panna kokku nii \"Welcome to Estonia\" kui ka \"Don't Ever Come to Estonia\" ideed.\n\nTurgutav vaatamine, mis aitab ilmselt paljudel vaatajatel ka enda siseprobleemidest võitu saada.\n\n\"Metsikud mehed\" linastub 21. novembril kell 16.45 Solarise Apollo kinos.\n\n\"Kapten Volkonogovi põgenemine\" (\"Капитан Волконогов бежал\")\nRežissöörid: Natasha Merkulova, Aleksey Chupov\n\nVau, vau, vau. Need hetked on võimsad, kui pärast kümneid ja kümneid filme, mis on ju iseenesest toredad ja vahvad ja sümpaatsed, tuleb lõpuks üks selline, mis võtab päriselt põlved nõrgaks. Lihtsalt vaatad suu ammuli, ja imestad, kuidas suudab keegi midagi nii vapustavat teha. Merkulova ja Chupovi \"Kapten Volkonogovi põgenemine\", mille kaasstsenarist ja operaator on Mart Taniel, on korraga tabav ühiskonnakriitika, hollywoodilik tagaajamisfilm, sürreaalne düstoopia ja lihtsalt lummav autorikino, mille iga teine kaader on kui eraldiseisev kunstiteos.\n\nVõtkem juba näiteks selle, kuidas režissöörid juhatavad vaataja meelega tupikusse. Selgelt markeeritakse ära, et tegevus toimub 1938. aastal Peterburis ja uurib NKVD tagatubades toimuvat, aga misasja? Päriselt ka? See ei meenuta ühestki küljest seda ajastut, tõsi, tänaval sõidavad sellest ajast pärit autod ja arhitektuur sobitub ka konteksti, kuid need pusletükid ei klapi kokku. \"Kapten Volkonogovi põgenemise\" suurim võlu peitubki selles dissonantsis, kus piir reaalsuse ja unenäo vahel on täielikult kadunud. Düstoopia meistriklass.\n\n\"Kapten Volkonogovi põgenemine\" (\"Капитан Волконогов бежал\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nSellesse konteksti on aga paigutatud erakordselt inimlik lugu lunastusest. Juri Borissov mängib täiesti enneolematu energiaga üht halastamatut tõbrast ja mõrtsukat, kellel saab ühel päeval oma senisest elust villand ning ta üritab leida oma ohvrite lähedaste seast kedagi, kes oleks valmis talle andestama, et ta pääseks ikkagi taevasse. Rännakutel läbi Peterburi slummide kohtub ta kõiksugu kahtlaste tüüpidega ning jõuab seeläbi lähemale ka iseendale.\n\nKõige üllatavam ongi see, kuidas Merkulova ja Chupov on suutnud panna kokku ida ja lääne: \"Kapten Volkonogovi põgenemise\" loojutustuse stiil on selgelt ameerikalik, siin võib näha üht-teist näiteks \"Bourne'i identiteedist\", kuid see kõik on jutustatud selgelt läbi mingi veidra autoriprisma, mille mõistmiseks peab filmi nägema. Oluline roll on kahtlemata mängida ka operaator Mart Tanielil, kes lisab niigi müstilisse loosse oma maaliliste kaadritega veel lisadünaamikat.\n\nKahtlemata üks 2021. aasta parimaid filme, kui mitte kõige parem. Vaadake näiteks seda laulu- ja tantsunumbrit, kus NVKD ohvitserid esitavad lugu \"Полюшко-поле\"... Külmavärinad.\n\n\"Kapten Volkonogovi põgenemine\" linastub 21. novembril kell 17.30 Coca-Cola Plazas ja 27. novembril kell 20.00 Narvas Astri Apollo kinos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "PÖFF-i teiseks nädalavahetuseks jagub kamaluga häid filme: esilinastub Rainer Sanerti eksperimentaalne dokfilm \"Vaino Vahingu päevaraamat\", saab esmakordselt näha Eesti kaastoodetud \"Kapten Volkonogovi põgenemist\" ja viimaseid kordi linastub Sean Bakeri imeline \"Punane rakett\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKevin De Bruyne andis positiivse koroonaproovi\n\n## Põhitekst:\n\n30-aastane ründav poolkaitsja mängis viimati teisipäevases MM-valikmängus Walesiga, mis lõppes võõrsil 1:1 viigiga. Man City rivistuses jäävad kindlasti vahele laupäevane liigamäng Evertoniga ja järgmise nädala Meistrite liiga kohtumine Pariisi Saint-Germainiga.\n\n\"Kahjuks andis Kevin Belgias positiivse koroonaproovi,\" kommenteeris Man City peatreener Pep Guardiola ja lisas, et see tähendab jalgpallurile kümnepäevast karantiini.\n\n\"Me saime sellest teada kaks päeva tagasi, ta on nüüd siin. Unustage üldfüüsiline vorm ja hetkeseis, ta on positiivne ja peab nüüd taastuma. Peame olema ettevaatlikud, inimesed surevad koroonaviirusega. Ta on vaktsineeritud, nii et loodetavasti on kõik okei.\"\n\nLisaks De Bruynele on kohtumisest Evertoniga eemal teinegi poolkaitsja Jack Grealish.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Manchester City ja Belgia jalgpallikoondise tähtmängija Kevin De Bruyne andis positiivse koroonaproovi ega saa klubi lähiajal aidata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nŠveits: me ei täida EL-i käske\n\n## Põhitekst:\n\nBrüsseli ja Berni suhted on pinevad alates maist, mil Šveits otsustas ootamatult lõpetada aastaid kestnud läbirääkimised ulatusliku koostööleppe üle EL-iga.\n\nCassis käis esmaspäeval Brüsselis kõnelustel Euroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefcoviciga, kes tegeleb ühenduse ja Šveitsi keeruliste suhetega.\n\nPärast kohtumist, mis oli esimene silmast silma kokkusaamine pärast maid, rõhutas Cassis, et enne läbirääkimiste alustamist tuleb kindlaks määrata selle teemad.\n\n\"EL ja Šveits ei saa teineteisele käske anda ega vastu võtta. Kumbki pool esindab oma huve ja annab edasi oma soovid. Valitsus teab, mida EL tahab,\" ütles ta.\n\nŠveits on igast küljest piiratud EL-i liikmesriikidest ja EL on tema suurim majanduspartner.\n\nCassis ütles, et Šveitsil ei olnudki pärast raamleppe arutelu läbikukkumist kavas kohe läbirääkimisi jätkata.\n\nKõnelused jooksid ummikusse, kuna EL keeldus andmast järele Šveitsi nõudele jätta leppest välja tähtsad teemad nagu riigiabi, palgakaitse ja liikumisvabadus.\n\nŠefcovic ärgitas pärast esmaspäevast kohtumist Šveitsi näitama, kas ta endiselt soovib EL-iga kaugeleulatuvat koostööd.\n\nEL-i ja Šveitsi suhteid määrab praegu hulk kokkuleppeid, kuid viimased 13 aastat on pooled üritanud sõlmida ulatuslikumat lepingut, mis kataks kõik suhete tahud. Kavas oli ka vaidluste lahendamise mehhanism.\n\nŠveits on aga tõrges täitma EL-i nõuet panustada ühenduse eelarvesse ja viia oma seadused EL-i reeglitega vastavusse säilitamaks vaba juurdepääsu bloki turule.\n\n\"Nüüd on vaja Šveitsi poolt ühemõttelist poliitilist tahet arutada meiega tegelikult olulisi küsimusi ja usutavat ajakavaga,\" ütles Šefcovic. \"Teisisõnu, poliitiline dialoog ei saa olla tühi kest, see peab olema sisuline.\"\n\nCassis ütles aga, et Euroopa Komisjoni asepresidendi kokkuvõttel kõnelustest oli tegeliku kohtumisega suhteliselt vähe ühist.\n\nJärgmine kohtumine on kavas jaanuaris Davosi maailma majandusfoorumil, siis loodetakse ajakava paika panna ja kinnitada, et kõnelused jätkuvad.\n\nŠveits ei lase EL-il endale survet avaldada, rõhutas Cassis. \"Tähtaja küsimust me ei arutanud,\" ütles ta.\n\n\"Läbirääkimiste kava ei ole praegu teema. Eesmärk on vastastikustes ootustes selgusele jõuda ja mitte unustada, et 95 protsendis küsimustest ei ole meil erimeelsusi.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Šveits ei allu Euroopa Liidu käskudele, ütles välisminister Ignazio Cassis reedel, pärast kõnelusi Brüsselis kahepoolsete suhete tuleviku üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÖ Stuudio toob vaatajateni lavastusliku vaatemängu düstoopilisest olevikust\n\n## Põhitekst:\n\nSünopsis:\n\nSuure katku tõttu on muusikud ja kunstnikud valgunud laiali erinevate elualadele ja avastavad lummuse vaeguses väänlevat maailma selle spirituaalses kriisis ja halastamatus olemuses. Paljud seni saladuslikud nähtused on hakanud meile selgeks saama. Kuidas maailm töötab ja mis üldse toimub? Ehk saame teada isegi, kes seda maailma juhib ja mida üldse ette võtta? Ö CORP peakorteris kohtuvad salaseltsi vormis müstilised olendid ja teadjamehed, et süngel hingedeajal mänguliselt juttu vesta ja pidu pidada.\n\nOtseülekandes löövad kaasa Sammalhabe, Isand Lilla, Ajuokse, Karl Kivastik, Chungin, Niehkna jpt. Otseülekanne toimub ürituse Facebooki lehel. Üritus on tasuta, kuid seda on võimalik toetada piletiostuga.\n\nÖ stuudio loodi 2008. aastal salvestus- ja prooviruumina. Tänaseks on Ö Stuudiost kujunenud Eesti kunstnike ja loovisikute loomeklaster, mille keskmes on muusikasalvestuse ja liikuva pildi produktsioonimaja Tartus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval, 20. novembril toob Tartu loomekollektiiv Ö Stuudio vaatajateni otseülekandena lavastusliku vaatemängu \"Singulaarsus\" düstoopilisest olevikust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLigi paar tuhat inimest on jäänud mitmeks kuuks vajaliku depressiooniravimita\n\n## Põhitekst:\n\nEestis tarvitab antidepressante üle 53 000 inimese. Ravimeid on palju erinevaid, ent toimeaineid, millel ravimid põhinevad, on kokku 15. Üks neist on bupropioon, millel põhinevat Elontrili 150g toimeainesisaldusega tablette tarvitab iga päev umbes 1500 inimest.\n\nViimastel nädalatel aga pole ravimi vajajad seda enam apteekidest müügilt leidnud. Kui muidu asendatakse ühe ravimi puudumisel see teisega, siis Elontrilil asendus puudub - tegemist on ainsa bupropioonil põhineva ravimiga turul.\n\nPsühhiaater Anne Kleinberg ütleb, et ainus lahendus on sellisel juhul muuta patsientide raviskeemi ja määrata asenduseks mõne teise toimeainega antidepressant. Mõnele aga sobibki vaid üks ravim ning see toob kaasa tagasilangusi. Kindlasti pole asendusskeem lahendus.\n\n\"Arstid on samuti meeletu surve all - alustavad õige ravimi puudumisel uusi raviskeeme, mis on inetu nii spetsialistide kui ka patsientide koha pealt,\" ütleb Kleinberg.\n\nRavimiameti andmetel esinevad müügiloa hoidjal tarneraskused alates septembri lõpust, uut tarnet pole aga oodata enne detsembri keskpaika. Praegu leiab ravimit veel vaid mõnekümnes apteegis üle Eesti, ent näiteks Tallinnas pole seda enam ühestki apteegist saada.\n\n\"Elontril 150 mg viimane tarne Eestisse toimus septembri lõpus, laovarud lõppesid hulgimüügitasandil oktoobri lõpus. Tarneraskus kestab eeldatavasti detsembri keskpaigani, mil müügiloa hoidja andmetel toimub järgmine tarne Eestisse,\" ütleb Sulaoja. \"Müügiloa hoidja otsib ravimiameti palvel võimalusi ravimi vajaduse katmiseks tarneraskuse perioodil.\"\n\nKuigi müügiloa hoidjatel on kohustus teavitada ravimiametit võimalikest tarneraskustest, pole GlaxoSmithKline seda teinud. Nii ei leia ravimiameti kodulehelt tarneraskustes ravimite nimekirjast Elontrili siiani. Elontrili maaletooja, ravimite hulgimüügifirma Tamro teavitas ravimiametit tarneraskustest lõpuks ise, ent alles selle nädala alguses.\n\n\"Tarnehäire põhjustas toormaterjali puudusest tingitud tootmisprobleem, millest müügiloa hoidja ei teavitanud ravimiametit. Tarneraskustest tuleb ravimiametit võimalikult vara teavitada, et oleks võimalik leida koostöös müügiloa hoidjaga lahendusi, mh nii, et apteegis ei tekiks ravimipuudus,\" selgitab ravimiameti sisse- ja väljaveo järelevalve büroo spetsialist Stella Sulaoja.\n\nSaadaval on küll Elontril 300 mg, kuid poole suurema annusega tablette ei saa võrdseteks annusteks jagada, seetõttu ei saa õige annuse asemel kaks korda suurema toimeainesisaldusega ravimit välja kirjutada. Neid, kes kangemat ravimit tarvitavad, on Eestis ilmselt umbes 300, sest bupropioonil põhinevat antidepressanti on Eestis välja kirjutatud 1873 inimesele.\n\n\"Apteekide varustamisega tekkisid esimesed tõrked oktoobri lõpus. Meile teadaolevalt tekkis tootjal ajutine toormaterjali puudus,\" ütleb Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmann.\n\nTema sõnul on tarneraskuste info kuvatud nii ravimiinfo kui ka apteegiinfo avalikes andmebaasides.\n\n\"Tootja on meile lubanud toodet tarnida detsembri esimeses pooles. Paralleelselt tegutseme, koostöös tootja ja ravimiametiga, et leida ajutise lahendusena võõrkeelse pakendi turustamise võimalus. Meie andmetel on toode saadaval mitmetes Euroopa riikides, samas mitmed on ka meiega sarnases olukorras. Omalt poolt oleme hetkel otsimas alternatiivseid tarne võimalusi, sealhulgas Soomest,\" ütleb Kuusmann.\n\nNii ongi mõni hädas Eesti patsient oma ravimi hoopis Soome apteegist välja ostnud.\n\nPsühhiaatrite seltsi juht dr Anne Kleinberg peab olukorda, kus ravimi soetamiseks teise riiki tuleb sõita, ebanormaalseks ning ravimite tarneraskusi piinlikuks probleemiks, mille eest Eestis justkui keegi ei vastuta.\n\n\"Eestis ei hoita jätkupidevust ravimite puhul, rääkimata sellest, et pole piisavalt erinevaid ravimivorme. Näiteks meie lapsed ei saa väikeseid ravimiannuseid, sest neid pole majanduslikult otstarbekas siia turule tuua,\" toob Kleinberg näiteks. \"Kui oleme erinevate ametkondadega püüdnud jõuda konstruktiivsete lahendusteni, kes siis vastutab selle eest, et meie väga väike ravimiturg ei kogeks neid lainetusi, polegi ühtki võtta. See on meie riigi häbi.\"\n\nTa lisab, et samasuguseid tarneprobleeme esineb igal aastal mitu korda ka ühe tähelepanuhäire ravimi, metüülfenidaadiga (tuntud kui Ritalin).\n\n\"Kui selle tarne ära langeb, milline rahutus ja kaos siis vallandub! Umbes neli korda aastas juhtub seda, et asendame selle ravimi sama toimeaine ravimigrupiga. Patsiendi jaoks on see ääretult ebameeldiv, tekitab tagasilangusi ja probleeme,\" ütleb Kleinberg. \"Juhime erialaseltsina teemadele tähelepanu, aga meil pole hoobasid nende lahendamiseks.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühe depressiooniravimi tarneraskused on igapäevase vajaliku abita jätnud umbes 1500 inimest. Ravimile alternatiivi ei ole, hulgimüüja andmetel saabub järgmine tarne Eestisse alles detsembri keskel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kurlingunaiskond sihib EM-il kohta kaheksa seas\n\n## Põhitekst:\n\nEesti naiskond Liisa Turmanni juhtimisel mängib Euroopa meistrivõistluste tugevaimas A-divisjonis, kuhu kuulub Euroopa kümme tugevaimat naiskonda.\n\nKapten Turmann sõnas, et pinge on suur, sest kuigi kõik naiskonna liikmed on varem EM-il mänginud, on antud koosseisuga Eesti esindus Euroopa meistrivõistluste A-divisjonis esimest korda. \"Meie eesmärgiks on jääda püsima A-divisjoni ehk jõuda kaheksa tugevaima hulka,\" kommenteeris Turmann.\n\nEuroopa meistrivõistluste kaheksa paremat võistkonda pääsevad otse maailmameistrivõistlustele ehk esikaheksa koht tähendaks Eestile kohta 2022. aasta kurlingu MM-il. Ka B-divisjoni kukkumisel jääb Eesti naiskonnal võimalus püüda MM-i piletit järgmise aasta jaanuaris toimuval MM-i kvalifikatsioonil.\nEesti kurlingunaiskonna koosseisus mängivad Euroopa meistrivõistlustel kapten Liisa Turmann, Kerli Laidsalu, Heili Grossmann, Erika Tuvike ja Karoliine Kaare. Võistkonna treener on Derek Brown.\n\nNaiste arvestuses võistlevad Euroopa meistritiitli eest Eesti, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Šotimaa, Šveits, Rootsi ja Türgi. Eesti naiskonna esimeseks vastaseks on Saksamaa võistkond. Kohtumine algab laupäeval Eesti aja järgi kell 10.00.\n\nEesti kurlingumeeskond võistleb B-divisjonis. Meeskonna eesmärgiks on jõuda esimese kahe sekka, et tagada koht järgmisel EM-il tugevaimas A-divisjonis. Kahe parema hulka jõudmine tagaks Eestile koha MM-i kvalifikatsioonis jaanuaris.\n\nEesti meeskonnas, kus kõik mängijad teevad oma debüüdi EM-il, mängivad kapten Eduard Veltsman, Konstantin Dotsenko, Igor Dzendzeljuk, Janis Kiziridi ja Mihhail Vlassov. Meeskonna treenerid on Derek Brown ja Vladimir Jakovlev.\n\nEesti mehed mängivad B-divisjonis B-alagrupis, kus vastasteks on Valgevene, Belgia, Ungari, Läti, Leedu, Venemaa ja Hispaania. Eesti meeskonna esimeseks vastaseks on Hispaania esindus. Kohtumine algab laupäeval Eesti aja järgi kell 15.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval algavad Norras Lillehammeris Euroopa meistrivõistlused kurlingus. Tiitlivõistlusel esindavad Eestit Liisa Turmanni ja Eduard Veltsmani võistkonnad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti meediaväljaanded Google'iga sisu eest maksmiseks läbirääkimisi ei pea\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaa meediaväljaannetega sõlmitud leping on esimene omataoline pärast EL-i autoriõguste direktiivi alusel välja töötatud õigust. Ka seal jätkuvad läbirääkimised teiste väljaannetega samade kokkulepete saavutamiseks.\n\nParaku peavad aga iga EL-i riigi meediaväljaanded oma õigust internetihiidudelt tasu saamiseks ise välja ajama, sest nendega ei tegele mitte riigid, vaid meediaettevõtted ise.\n\nEesti meediaettevõtete liidu tegevjuht Merle Viirmaa ei pea kiire kokkuleppe saavutamist Google'i, Facebooki või mõne muu globaalse meediakontserniga realistlikuks.\n\n\"Eesti on Euroopa Liidus üks väiksemaid liikmesriike ja siin ei pruugi Google'i, Facebooki jt globaalsete meediahiidude jaoks seega olla piisavalt atraktiivne turg, et kiireteks ja konstruktiivseteks läbirääkimisteks oma ressurssi panustama hakata. Pigem võiks see tõenäolisemalt juhtuda alles pärast seda, kui suuremate liikmesriikide meediaettevõtetega on kokkulepped saavutatud,\" ütles Viirmaa, pidades seetõttu eriti oluliseks, et EL-i tasandil läbiräägitava digitaalturgude määrust laiendataks kõigile globaalsetele digihiidudele. Praegu rakendub see vaid mobiilirakenduste müüjatele.\n\nViirmaa tõdeb, et läbirääkimisi pole internetihiidudega ka alustatud, põhjuseks see, et Eesti ei ole EL-i digitaalsete autoriõiguste direktiivi veel Eesti seadustesse mestinud, mistõttu Eestis kehtiv autoriõiguse seadus meediaväljaannetele selle direktiiviga ette nähtud uut õigust veel ei sisaldagi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Internetihiid Google teatas neljapäeval, et on sõlminud mitme Saksamaa meediaväljaandega lepingu, millega hakkab neile nende sisu kuvamise eest tasu maksma. Kuigi Eesti meediaväljaanded peavad samuti õiglaseks, et rahvusvahelised meediaplatvormid nende sisu kuvamise eest maksaksid, siis kiiret lahendust selleks tulemas ei ole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLiiv sai Norra MK-etapil teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nReedeses B-grupi sõidus näitas parimat aega kanadalane Connor Howe 1.09,497-ga, Liivile tõi teise koha vaid kuus sajandikku kehvem aeg. Kolmas oli 1.09,616 välja sõitnud norralane Allan Dahl Johansson.\n\nHooaja avaetapil Poolas Tomaszow Mazowieckis sai Liiv B-grupi 1000 meetri distantsil kaheksanda koha. Järgmine etapp toimub 3.-5. detsembril USA-s Salt Lake Citys.\n\n\"Hetkeplaan on selline, et tahaks olla ka Salt Lake City või Calgary MK-etapiks A-grupis ehk siis loodan teha hea tulemuse sel nädalal Stavangeri MK-etapil,\" rääkis Liiv nädala alguses ERR-ile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kiiruisutaja Marten Liiv teenis Norras Stavangeris toimuval hooaja teisel MK-etapil B-grupi 1000 meetri distantsil teise koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina hoiatas migrante Valgevenest üle piiri tulemast\n\n## Põhitekst:\n\nTuhanded migrandid on juba kuid püüdnud pääseda Valgevenest EL-i, kuid Poola piirivalve on nad tagasi saatnud ja neid ei ole lastud ka üle Läti ja Leedu piiri.\n\nUkraina, kel on piiri nii Valgevene kui Poolaga, kardab nüüd, et meeleheitel migrandid võivad üritada jõuda EL-i riikidesse tema territooriumi kaudu.\n\n\"Kui piirivalvurite ja korrakaitseamentike elu ja tervis peaks ohtu sattuma, kasutame kaitseks kõiki seadusega lubatud vahendeid, ka tulirelvi,\" ütles siseminister Denõss Monastõrski.\n\nEL süüdistab Valgevene presidenti Aleksander Lukašenkot rändelaine tahtlikus tekitamises, et maksta kätte talle 2020. aasta valitsusvastaste meeleavalduste julma mahasurumise tõttu kehtestatud sanktsioonide eest.\n\nMõned riigid nagu Poola ja Ukraina on veendunud, et Lukašenko taga on Moskva.\n\nMonastõrski ütles reedel, et Venemaa võib suunata kriisi Valgevene-Ukraina piirile.\n\n\"Me ei välista võimalust, et Venemaa otsustab saata sihilikult suure hulga migrante läbi Valgevene meie piirile,\" ütles siseminister parlamendis.\n\n\"Valmistume selliseks olukorraks süstemaatiliselt ja põhjalikult,\" lisas Monastõrski\n\nMonastõrski kinnitas, et olukord Valgevene piiril on kontrolli all.\n\nUkraina teatas juba eelmisel nädalal tuhandete piirivalvurite ja julgeolekutöötajate paigutamisest Valgevene piirile, et võimalikuks kriisiks valmis olla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina hoiatas reedel Euroopa Liitu pääsemise lootuses Valgevenesse kogunenud migrante, et nad ei üritaks üle piiri Ukrainasse tulla, vastasel juhul tõrjutakse nad tagasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti keeles ilmus Stephen Kingi noortefantaasia \"Draakoni silmad\"\n\n## Põhitekst:\n\nTeose kirjutas King oma teismelise tütre Naomi palvel, kes oli suur raamatusõber, kuid ei julgenud kätte võtta oma isa õudusraamatuid ning eelistas lugeda jutte lohedest, kuningriikidest ja printsidest. Nõnda kirjutaski King fantaasialoo, mille tegevus toimub samas maailmas, kust on pärit ka Kingi \"Tumeda Torni\" saaga peategelane laskur Roland. Veel seob teost \"Tumeda Torni\" saaga ja romaaniga \"Vastupanu\" (\"The Stand\"; 1978) kurja võluri Randall Flaggi ehk Mees Mustas tegelaskuju.\n\nSisukirjelduses seisab, et Delaini kuningriigi võluri Flaggi intriigide tulemusel tõuseb vana kuningapaari kahtlase surma järel segaduses kuningriigi troonile nende noorem poeg, 12-aastane prints Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse jaluleseadmiseks.\n\nRaamatust leiab ka Orpheuse Raamatukogu koostaja Raul Sulbi järelsõna teose sünniloost ning seostest Kingi muu loominguga. Romaani on tõlkinud Eva Luts ning kaanepildi teinud Meelis Krošetskin. Raamat on läbivalt illustreeritud David Palladini joonistustega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastuse Fantaasia ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu ilmus Stephen Kingi noortefantaasia \"Draakoni silmad\" (\"The Eyes of the Dragon\"). 1985. aastal ilmunud romaan jõuab eesti keelde esimest korda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nIndia valitsus loobus vastuolulisest põllumajanduse reformist\n\n## Põhitekst:\n\nModi kinnitas reedel, et reform oleks põllumeestele pikemas perspektiivis kasu toonud. Siiski tunnistas Modi, et valitsus loobub reformist.\n\n\"Ma kutsun põllumehi üles, et nad naaseksid koju. Alustame otsast peale,\" ütles Modi.\n\nEelmise aasta septembris võttis India parlament vastu kolm vastuolulist põllumajanduseelnõu, mille eesmärk oli riigi põllumajandussektori liberaliseerimine. Seejärel allkirjastati need seadusteks, mis tekitasid põllumeeste proteste kogu riigis.\n\nIndia valitsus väitis, et uued seadused annavad põllumajandustootjatele vabaduse müüa oma toodangut väljaspool reguleeritud turge ja sõlmida ostjatega lepingud eelnevalt kokkulepitud hinnaga.\n\nOpositsiooniparteide hinnangul toetas reform eelkõige suurkorporatsioone. Riigi kriminaalkontrolli büroo andmetel on üle poole India põllumeestest võlgades.\n\nModi partei valmistub valimisteks, mis toimuvad Uttar Pradeshi ja Punjabi osariikides. Mõlemad on põllumajandus osariigid, kus vastupanu Modi reformile on olnud suur.\n\n\"Valitsus võttis seaduse tagasi, kuna kardab kaotada valimised,\" ütles Punjabi põllumees Jaskarn Bawa ajalehele Financial Times.\n\nAnalüütikute hinnangul ei pruugi valitsuse järsk kannapööre põllumeeste viha valitsuse vastu siiski leevendada.\n\n\"On ilmselge, et see otsus tehti tulevaste valimiste pärast. Siiski ei pruugi Modi partei põllumeeste toetust tagasi saada,\" ütles Ashoka ülikooli politoloogia professor Gilles Vernier.\n\n\"Mille üle siin rõõmustada on? See reform oli vale ja valitsus võttis selle tagasi. Kes aga maksab kinni need kahjud?\" ütles Punjabi kohalik põllumees Jagtar Singh.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "India peaministri Narendra Modi juhitud valitsus loobus vastuolulisest põllumajanduse reformist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nWA ei lõpetanud Venemaa keeldu, minister loodab liikmelisuse taastamist\n\n## Põhitekst:\n\nVenemaa kergejõustikuliidu liikmelisus peatati dopinguskandaalide tõttu 2015. aasta novembris ning selle järel pole riigi kergejõustiklased saanud rahvusvahelistel võistlustel oma riigi lipu all osaleda.\n\nKolmapäeval tunnustas WA Venemaad, öeldes, et riigi alaliit on küll teinud järjekindlaid edusamme, ent siiski mitte piisavalt, et rahvusvahelisele areenile naasta. \"Venemaa kergejõustikuliidu juhid on dopinguvastases võitluses näidanud üles tõelist pühendumist, aga Venemaa kergejõustikus on jätkuvalt inimesi, kes pole seda uut kultuuri omaks võtnud. Alaliit peab veel palju vaeva nägema, et nad ei saaks oma mõjuvõimu rakendada,\" rääkis Venemaa alaliidu liikmelisusega tegeleva töörühma pealik Rune Andersen.\n\nRiigi spordiminister Oleg Matõtsin rääkis aga uudisteagentuurile TASS, et vaatab tulevikku optimismiga. \"Kõik liigub kooskõlastatud plaani kohaselt. Oleme teinud märkimisväärseid edusamme,\" sõnas Matõtsin. \"Meil on üks eesmärk: loodan, et 2022. aastal saab kõik parandatud. Vaatame järgmist aastat lootusrikkalt.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin loodab, et rahvusvaheline kergejõustikuliit WA taastab tuleval aastal Venemaa liikmelisuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNetflixi sarja \"Emily In Paris\" teisele hooajale ilmus treiler\n\n## Põhitekst:\n\nKui sarja esimeses hooajas toimetas Emily (Lily Colins) Pariisis, siis teises hooajas seab ta sammud Saint-Tropezi puhkama. Sellega üritab noor naine põgeneda oma keerukaks muutunud elu ja töö eest.\n\nCollins ütles, et tema karakter teeb uues hooajas läbi suure muutuse, sest kasvab rohkem ühte prantsuse kultuuriga. Samas kiitis ta karakteri optimistlikku ellusuhtumist.\n\nUues hooajas teevad kaasa ka varem sarjas mänginud näitlejad: Ashley Park, Camille Razat, Philippine Leroy-Beaulieu ja Samuel Arnold. Uute näitlejatena teevad rolli Jeremy O. Harris ja Lucien Laviscount.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Emily In Paris\" teine hooaeg jõuab Netflixi 22. detsembril.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium tunnistab vajadust tagada advokaatide kliendisaladustele parem kaitse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta advokaadibüroo läbiotsimiseks ulatuslikku eriregulatsiooni. Läbiotsimisloa andmisel, läbiotsimise teostamisel ja äravõetud materjaliga tutvumisel tuleb siiski arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas nõutud lisatagatistega,\" ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner pressiesindaja vahendusel.\n\nTema sõnul on ühe näitena Eesti praktikas läbiotsimistele kaasatud advokatuuri sõltumatu esindaja.\n\n\"Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei sea takistusi advokaadibüroo läbiotsimiseks kliendisaladust austaval viisil, on põhiõiguste kaitse paremaks tagamiseks mõistlik vajalikud miinimumtagatised sätestada ka seaduse tasandil. Seetõttu peab justiitsministeerium seaduse täiendamist põhjendatuks ning loodame jätkata sel teemal konstruktiivseid arutelusid kohtu, advokatuuri ja prokuratuuriga,\" rõhutas Kärner.\n\nEesti Advokatuuri juhatuse esimehe Jaanus Tehveri kinnitusel sõltub ümberkäimine kliendisaladusega advokaadibüroo läbiotsimisel kohtumääruse kvaliteedist ja menetlejate heast tahtest, kuigi peaks sõltuma seadusest. Seetõttu edastas advokatuur sel nädalal justiitsministeeriumile kliendisaladuse kaitse eelnõu, mis tagab kliendi konfidentsiaalsete andmete parema kaitsmise.\n\nEIK leidis teisipäeval tehtud otsuses, et kuna Eesti seadused ei kaitse piisavalt advokaadi kliendisaladust, rikub Eesti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8. See artikkel kohustab kaitsma inimesi riigi meelevaldse sekkumise eest eraellu ja sõnumisaladusse.\n\nKohtuotsuses märgiti, et Eesti seadused ei taga asjassepuutumatute klientide andmete kaitstust advokaadibüroo läbiotsimisel. Kohtu hinnangul ei kaitse Eesti seadused ka advokaadi teabekandjatest tehtud koopiate kaitstust kõrvaliste isikute eest. Lisaks puudub täielikult regulatsioon advokaadi teabekandjate läbiotsimiseks väljaspool advokaadibürood, näiteks kodus või autos.\n\nJustiitsministeeriumi esindaja ei soovinud seda otsust veel kommenteerida, märkides, et Eesti võib selle veel edasi kaevata.\n\n\"Konkreetses kohtuasjas tuvastas Euroopa Inimõiguste Kohus nelja poolt- ja kolme vastuhäälega kaebaja õiguste rikkumise. Kuna Eestil on õigus kolme kuu jooksul esitada taotlus, et asja arutaks [kohtu] suurkoda, on meie vaatest tegemist poolelioleva kohtuasjaga. Teadaolevalt käib selles kriminaalasjas ka samal ajal riigisisene menetlus. Eeltoodud põhjustel me konkreetse kohtuasja detaile hetkel ei kommenteeri,\" ütles Kärner.\n\n\"Üldiselt saab siiski öelda, et advokaadi kutsesaladuse kaitsel on oluline roll ausa õigusemõistmise tagatisena. Inimesed peavad julgema advokaadi poole pöörduda ka siis, kui see tähendab, et advokaadile tuleb avaldada end süüstavat või muud delikaatset teavet. Selline teave peab olema kaitstud ka siis, kui advokaati kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Seetõttu tuleb advokaadibüroode läbiotsimisel võtta tarvidusele täiendavad meetmed, et vältida asjassepuutumatu kliendisaladuse teatavaks saamist,\" lisas justiitsministeeriumi asekantsler.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeerium ei soovi veel kommenteerida Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) hiljutist otsust, mille kohaselt ei taga Eesti seadused piisavat advokaadi kliendisaladuse kaitset jõuorganite eest, kuid rõhutab, et peab vajalikuks seaduse täiendamist, et anda advokaatidele paremad võimalused oma klientide saladuste kaitsmiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFourmaux reedesel võistluspäeval ei jätka\n\n## Põhitekst:\n\nFourmaux oli kolmanda kiirusekatse finišist pooleteist kilomeetri kaugusel, kui sõitis autoga vastu mäekülge ning pärast kokkupõrget rullus auto üle katuse. Nii Fourmaux kui ka kaardilugeja Alex Coriaga on kõik korras.\n\n@AdrienFourmaux 's Friday morning at FORUM8 @AciRallyMonza has come to an abrupt halt #WRC | #ACIRallyMonza | #MSporters\n\n— WRC - FIA World Rally Championship (@OfficialWRC) November 19, 2021\n\nFourmaux oli ainukene võistleja, kes läks Monza ralli avapäeval rajale pehmete rehvidega. \"Tundub, et rehvivalik ei tasunud ära. Ütlesin talle, et see on järjekordne valus õppetund, mis tuleb kätte saada. Ta on kogemuse võrra rikkam, kuid katkestamisest on kahju. Ta oli siin konkurentsivõimeline ning näitas häid aegu,\" kommenteeris Fourmaux katkestamist M-Spordi juht Richard Millener, WRC otseülekande vahendusel.\n\nParaku ei saa Fourmaux õnnetuse tõttu reedest võistluspäeva jätkata. Enne kolmandat kiiruskatset hoidis Fourmaux Monza ralli üldarvestuses kuuendat kohta. Teemu Sunineni (Hyundai) auto pardakaamerast oli näha, kuidas Fourmaux auto oli kraavis kinni.\n\n#WRC #ACIRallyMonza SS3 - Allí quedó atascado el auto de Fourmaux. Se acaba la etapa del francés por hoy pic.twitter.com/kZwUgRNYcx\n\n— Leandro Mazzucchelli (@Mazzucchelli_L) November 19, 2021\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Autoralli MM-sarja viimasel etapil Monzas sõitis kolmandal kiiruskatsel teelt välja Adrien Fourmaux (M-Sport). Prantslane reedesel võistluspäeval ei jätka.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVerstappen oli Katari GP esimesel vabatreeningul kiireim\n\n## Põhitekst:\n\nParimal läbimisel aja 1.23,723 kirja saanud hollandlane edestas 0,437 sekundiga AlphaTauri pilooti Pierre Gaslyt ning 0,471 sekundiga Mercedese sõitjat Valtteri Bottast.\n\nVerstappeni lähim tiitlirivaal Lewis Hamilton kaotas MM-sarja üldliidrile neljandana 0,786 sekundit. Britt küsis sõidu käigus mitmel korral oma tiimilt, kas tema Mercedes sõidab ikka täisvõimsusel.\n\nVabatreeningute põhjal ei tasu pühapäevaks niiehknaa järeldusi teha, kuid seekordset sõitu tasub eriti ettevaatlikult hinnata: nimelt sõidetakse Kataris sel nädalavahetusel esimest korda ajaloos ja teiseks toimuvad kvalifikatsioon ja lõppsõit erinevalt vabatreeningutest pärast päikeseloojangut.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmakordselt toimuval vormel-1 sarja Katari GP-l näitas esimesel vabatreeningul kiireimat minekut Max Verstappen (Red Bull).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis on tänavu registreeritud 42 713 mesilasperet\n\n## Põhitekst:\n\nKõige rohkem mesilasperesid on Lääne-Virumaal, kus teavitati 5747 mesilasperest. Järgnesid 4310 perega Pärnumaa ja seejärel Harjumaa ning Tartumaa. Kokku on mesilaid 2079 mesinikul üle Eesti.\n\nMesilasperede arv maakonniti 2021. Autor/allikas: PRIA\n\n\"Hea meel on tõdeda, et mesilasperede arv on PRIA põllumajandusloomade registris viimastel aastatel järjest kasvanud ja nüüdseks stabiliseerunud,\" ütleb PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive. \"Kindlasti on registri täienemisele ning täpsusele kaasa aidanud viimastel aastatel mesinikele makstav mesilaspere toetus.\"\n\nArvestades, kuivõrd olulised on mesilased looduslikust seisukohast, on Bleive sõnul väga hea teada talvituma minevate ja talvitunud perede arvu. See annab tema sõnul erinevaid võimalusi andmete analüüsiks. \"Palume kõigil mesinikel kontrollida, et nende PRIA-le edastatud e-posti aadress oleks korrektne. Sel juhul saame mesinikele olulise info võimalikult kiiresti nendeni toimetada,\" lisab Bleive.\n\nMaaeluministeeriumis valmib praegu määrus, mille tööversiooni järgi muutub alates uuest aastast mesilasperede arvust teatamise kord. Peale määruse kinnitamist teavitab PRIA mesinikke muutustest PRIA kodulehe ja infokirja kaudu ning e-posti teel.\n\nAastani 2018 esitati mesilasperede arvu üks kord aastas 1. mai seisuga. Järgnevatel aastatel on mesilasperede arvu teatatud kaks korda aastas: 1. mai ja 1. novembri seisuga. Ülaltoodud graafikul ei kajastu võrreldavuse huvides novembriseisud: 41 819 mesilasperet 2019. aastal, rekordilised 47 190 mesilasperet 2020. aastal ja värskeim seis 42 713 mesilasperega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15. novembril lõppes kaks nädalat kestnud talvituma minevate mesilasperede arvu teatamine PRIA põllumajandusloomade registrile. Sel korral anti teada 42 713 mesilasperest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTimes: veebikaubandus räsib Pariisi raamatukaupmehi\n\n## Põhitekst:\n\nPariisi raamatumüüjate ühingu esimehe Jerome Callais'i sõnul võib tema elukutse e-kaubanduse tõttu peagi kaduda.\n\n\"Meie peamine probleem on e-kaubandus. Enne, kui inimesed tahtsid osta raamatut, tulid nad siia sirvima. Nüüd istuvad nad kodus arvuti taha ja tellivad kõik sealt,\" ütles Callais.\n\nCallais alustas raamatute müüki 30 aastat tagasi, kuulsa Pont Neufi silla kõrval. Samas piirkonnas tegutses veel 240 raamatute müügiletti. Enamus müügikohtadest on tänapäeval suletud, teatas The Times.\n\n\"Ainult üks viiendik kioskitest on nädala sees avatud,\" ütles Callais.\n\nCallais'i sõnul vajavad nad rohkem tuge Pariisi linnavalitsuselt.\n\n\"Nad peavad korraldama reklaamikampaaniad ja paigaldama uue tänavavalgustuse. Me oleme Pariisi monument ja nad peavad andma meile sobivad tingimused,\" ütles Callais.\n\nRaamatumüüjad on Seine'i jõe juures tegutsenud juba 450 aastat.\n\n\"Kas te kujutaksite Pariisi ette ilma meieta? See oleks nagu Veneetsia ilma gondoljeerideta. Me peame tegutsema kohe, et meie äritegevus ei kaoks, sest kui me viivitame, siis on juba hilja,\" ütles Callais.\n\nCallais meelitab kliente ka isetehtud loosungitega.\n\n\"Lugemine teeb teid vähem rumalamaks,\" teatab üks loosung.\n\n\"Lugege raamatuid! Nii ei hakka te uskuma kõiki sotsiaalmeedia postitusi,\" teatab teine loosung\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa pealinnas Pariisis tegutsevad raamatumüüjad kardavad, et veebikaubandus võib lõpetada nende äritegevuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAdamo reedesest võistluspäevast: me ei saa olla õnnelikud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me ei saa olla õnnelikud. Kui hommikul teetingimusi nägime, siis teadsime, mis meid ees ootab,\" ütles Adamo WRC ülekande vahendusel.\n\n\"Meie võistkond on viimaste aastatega teinud väga head tööd. Oleme autot edukalt arendanud, kuid on teatud piirid, mida enam ületada ei saa. Meil on väga kiire auto, kuid kui sõidame rajal, mis on väga käänuline ja libe nagu täna, siis meil on raskusi,\" lisas Adamo.\n\nNelja kiiruskatse järel hoiab Theirry Neuville ajaga 39.32,4 ralli üldarvestuses kolmandat kohta, kuid on selgelt maas hetkel esikohal olevast Sebastien Ogier'st (Toyota; +27,2 sekundit) ja teisel kohal olevast Elfyn Evansist (Toyota; + 20,7 sekundit).\n\n\"Andsin taas endast kõik. Ei oska öelda, kust ajakaotus tuleb. Võimalik, et libedates kohtades,\" sõnas Neuville pärast neljandat kiiruskatset.\n\nOtt Tänakut asendav Teemu Suninen on rallit alustanud rahulikult ning Adamo sõnul pole võistkond soomlasele kindlaid eesmärke andnud.\n\n\"Esiteks, ta [Suninen - toim.] pole kõige lihtsamas olukorras. Ta on sel hooajal pidanud mitu korda autot vahetama, mis pole lihtne ülesanne. Teiseks, teeolud on rasked ja meie autole pigem keerulised. Kui ta ralli lõpetab, siis see on kõigile hea. Me pole talle kindlaid eesmärke andnud,\" rääkis Adamo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hyundai rallimeeskonna juht Andrea Adamo tunnistas, et pole Monza ralli avapäeva üle õnnelik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Algus avaldas esikluulekogu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Paranemine\" on autori sõnul elujaatav ja küsimusi täis teekond kaotusvalust leppimiseni, mille sügavalt isiklike teemade ümber pöörlevad eri ajastutega seotud tundmused ja kujundid. Esimeses osas \"Iseenesest\" siseneb autor mälupiltidesse läbi kehaga seotud märksõnade, jälgides samal ajal, kuidas maailm muudab aja jooksul ümberringi kuju nagu arutult rulluv kuldnokaparv.\n\nTeine osa \"Paranemine\" räägib Alguse ema ootamatust surmast ja sellele järgnenud ajast. Autor jälgib endas toimuvat pikema perioodi vältel, mil kaotusvalu võtab erinevaid vorme. Kuidas leppida paratamatuga, kui inimteadvus ise asub väljaspool paratamatut, selle kohal ja ümber?\n\nMartin Algus on stsenarist, dramaturg, tõlkija, kirjanik ja näitekirjanik. Tema proosadebüüt \"Midagi tõelist\" pälvis 2018. aastal kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ning Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. 2020. aastal ilmus Alguse jutukogu \"Tagamaa\".\n\nLuulekogu esitlus toimub neljapäeval, 2. detsembril kell 18.00 raamatupoes Puänt. Autoriga vestleb luuletaja Berit Kaschan.\n\nRaamatu on toimetanud Maarja Pärtna, kujundanud Triinu Kööba, küljendanud Helen Puistaja ja andis välja kirjastus Puänt.\n\nMartin Alguse luulekogu \"Paranemine\". Autor/allikas: pressimaterjalid\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastuselt Puänt ilmus stsenarist, näitekirjanik, dramaturg ja tõlkija Martin Alguse esikluulekogu \"Paranemine\", mida autor esitleb 2. detsembril raamatupoes Puänt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPremium liigas paneb tabeli alumine nelik hooajale punkti\n\n## Põhitekst:\n\nVooru avavad reedel Viljandi JK Tulevik ja FC Kuressaare, kelle jaoks on tegu hooaja viimase kohtumisega. Kogu tänavuse liigahooaja vältel on nende meeskondade näol olnud tegemist väga põneva võistluspaariga, sest võiduni on kõigis kolmes kohtumises jõutud vaid üheväravalise eduga: kahel korral on peale jäänud Kuressaare ning korra Tulevik.\n\nKa tänane kohtumine tõotab tulla põnev, sest meeskondi lahutab liigatabelis vaid üks punkt ning selgitatakse, kes lõpetab hooaja seitsmendal ja kes kaheksandal real. Viljandi kunstmuruväljakul kõlab avavile kell 19, otsepilti vahendab Soccernet.ee. Mängu peakohtunik on Rasmus Maalinn, teda abistavad Aron Härsing ja Jaan Roos. Neljanda kohtunikuna on ametis Voiteh Karnatsevitš.\n\nTasavägiseks on kujunenud ka JK Narva Transi ja Nõmme Kalju FC omavahelised kohtumised ning vastamisi minnakse taas laupäeval, 20. novembril. Senisest kolmest kohtumisest on üheväravalise eduga saanud ühel korral võidu nii Trans kui ka Kalju ning augustis lepiti viimase veerandtunni väravatest 1:1 viiki. Kolme viimase kohtumise eel on Kalju 43 punktiga neljas ning vaatamata sellele, et kõrgemale ei ole neil enam võimalik tõusta, ei ole meeskonnal ka eksimisruumi, sest vahe viiendal kohal asuva Legioniga on vaid neli punkti. Transi jaoks on aga selge, et hooaeg lõpetatakse kuuendal kohal. Narva Kalev-Fama staadionil algab kohtumine kell 13, otsepilti vahendab Soccernet.ee. Mängu peakohtunik on Kevin Kaivoja, teda assisteerivad Riivo Stolts ja Dmitri Vinogradov. Neljas kohtunik on Denis Petrov.\n\nPõnev kohtumine peetakse ka laupäeva teises pooles, kui Sportland Arenal lähevad kell 16 vastamisi Tallinna JK Legion ja Tallinna FC Flora. Omavahelistest kohtumistest on maksimaalsed 9 punkti kirja saanud Flora. Kui kaks esimest vastasseisu lõppesid nende kasuks napi 2:1 seisuga, siis viimati võeti koduväljakul kindel 5:1 võit. Mõlema meeskonna jaoks on mängus väga kaalukad punktid ning eksimisruumi ei ole, sest Legion ajab taga neljandat ning Flora liiga liidri kohta. Otsepildis saab kohtumisele kaasa elada Soccernet.ee vahendusel. Mängu peakohtunik on Roomer Tarajev, teda abistavad Egerd Pajustik ja Silver Sepp. Neljanda kohtunikuna on ametis Martti Pukk.\n\nPühapäevase mängupäeva avakohtumises panevad tänavusele hooajale punkti Tartu JK Tammeka ja Pärnu JK Vaprus. Mõlema meeskonna saatus on selge: Vaprus alustab uuel aastal hooaega esiliigas ning Tartu JK Tammekal tuleb oma koha säilitamiseks mängida üleminekumänge. Omavahelised kohtumised on sel hooajal kujunenud väga tasavägiseks: kahel korral on üheväravalise eduga võidupunktid kirja saanud Tammeka, kevadel mängisid meeskonnad välja aga 2:2 viigi.\n\nKohtumine Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul algab kell 13.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee. Mängu peakohtunik on Kristjan-Eric Lääne, teda assisteerivad Neeme Neemlaid ja Maikel Mikson. Mängu neljas kohtunik on Karl Koppel.\n\nMänguvoorule panevad punkti tabeli esikolmiku meeskonnad, kui vastamisi lähevad Tallinna FCI Levadia ja Paide Linnameeskond. Meeskondade omavahelistest kohtumisest on mõlemad ühel korral kirja saanud kindla võidu – kevadel võitis Paide 4:0 ning septembris Levadia 3:0, – ning nende kahe kohtumise vahel teenis Levadia võidupunktid napi 2:1 skooriga. Paide on sel hooajal endale kolmanda koha juba kindlustanud ning koha võrra kõrgemale tõusmismine on võimalik vaid juhul, kui Flora enam punkte ei korja.\n\nLevadial ei ole seejuures viimastes kohtumistes mingit eksimisruumi, sest vahe tiitlikohale pretendeeriva Floraga on vaid neli punkti ning omavahel on meeskondadel varuks veel kaks kohtumist. Sportland Arenal kõlab avavile kell 15 ning kohtumisele saab telepildis kaasa elada ETV2 vahendusel. Mängu peakohtunik on Kristo Tohver, teda abistavad Silver Kõiv ja Sten Klaasen. Neljas kohtunik on Joonas Jaanovits.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalavahetusel mängitakse Premium liigas 30. vooru kohtumisi. Tänavuse hooaja viimased kohtumised mängivad liigatabeli alumise neliku meeskonnad, tabeli ülemises pooles jätkub põnev heitlus meistritiitli nimel ning ETV2 telemängus kohtuvad pühapäeval, 21. novembril Tallinna FCI Levadia ja Paide Linnameeskond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola pidas öösel piiril kinni 45 agressiivset migranti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Umbes 500-liikmeline grupp püüdis üle pääseda neljapäeva õhtul Dubicze Cerkiewne lähedal,\" ütles piirivalve kõneisik leitnant Anna Michalska reedel.\n\n\"Selle rühma inimesed loopisid kive ja keegi lasi Poola piiriametnike pihta ka pisargaasi. Valgevene julgeolekujõud kasutasid samal ajal nende pimestamiseks lasereid. 45 inimest peeti kinni ja neil kästi Poola territooriumilt lahkuda,\" lisas Michalska\n\nKokku registreeris Poola piirivalve neljapäeval 255 piiriületuskatset.\n\nMigrantide laager Bruzgi piiriületuskoha lähedal on likvideeritud, teatas Minsk neljapäeval. Sajad Iraagis pärit inimesed sõitsid esimese repatrieerimislennuga tagasi kodumaale.\n\nEuroopa Liit süüdistab Valgevenet rändekriisi kunstlikus tekitamises. Valgevene pole samal ajal rahul sellega, et EL keeldub piirile toodud migrante vastu võtmast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola piirivalve võttis kinni 45 migranti, kes üritasid ööl vastu reedet Valgevene-Poola piiri ületada, ütles Poola piirivalve pressiesindaja.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHenri Kõiv: Helme ja Orban on juba võitnud\n\n## Põhitekst:\n\nSel nädalal tuli teade, et Poola hakkab Valgevene piirile ehitama müüri. Veel viis aastat tagasi oleks selline sõnum saanud rahvusvahelise üldsuse laialdase halvakspanu osaliseks, nagu suhtuti toona Ungari piiritõketesse või Donald Trumpi kesksesse valimislubadusse. Avatud piire nähti globaliseerunud maailma ühe tugisambana.\n\nVahepealsel ajal on tarasid, betooni ja okastraati püstitatud ainuüksi Euroopa Liidu piiridele sadade kilomeetrite jagu. Sel aastal sai valmis 40 kilomeetri pikkune müür Türgi ja Kreeka vahel. Sarnase tõkke on Kreeka rajanud ka Põhja-Makedooniaga piirnevale alale. Oma piiri Põhja-Makedooniaga tarastas möödunud aastal 240 kilomeetri ulatuses ka Serbia.\n\nKõik kolm Balti riiki on viimastel aastatel tegelenud oma idapiiri välja ehitamisega. Isegi Norra on pidanud vajalikuks immigratsioonisurve kontrollimiseks rajada piirile Venemaaga 200 kilomeetri pikkune tara. Angela Merkeli \" Willkommenskultur\" on kaugele unustusehõlma vajunud. Euroopast on saamas kindlus.\n\nTõsi, piiritarade rahastamise toetamisele on Euroopa Liit seni tugevalt vastu seisnud. See vastuseis on olnud aga pigem sümboolne, sest müüride asemel ollakse varmalt valmis rahastama kõike muud, mis migrantide liikumist aitaks piiridel takistada, olgu selleks siis kaamerasüsteemid, liikumisandurid või piirivalvurite väljaõpe.\n\nLisaks on Euroopa Liidu rändepoliitika alustalaks juba pikemat aega olnud migratsioonisurvega toimetuleku delegeerimine liiduga piirnevate riikide õlgadele.\n\n\"Põhimõtteliselt on Euroopa migrantidest vabanemiseks valmis toetama kaikamehi Aafrikas, kes võivad oma tegevusega valla päästa uue migratsioonivoo.\"\n\nPraktikas tähendab see ka selliste režiimide toetamist, keda mitte kuidagi ei saa pidada demokraatlikeks. 35 riigist, kellega Euroopa Liit migratsiooni vallas koostööd teeb, on pooled autoritaarsed. Nende seas näiteks Türgi, Liibüa, Sudaan ja Egiptus, kes on saanud Euroopalt vastutasuks raha, varustust või mingit sorti diplomaatilisi präänikuid. Põhimõtteliselt on Euroopa migrantidest vabanemiseks valmis toetama kaikamehi Aafrikas, kes võivad oma tegevusega valla päästa uue migratsioonivoo.\n\nErinevad inimõigusorganisatsioonid on dokumenteerinud, kuidas pagulasi hoitakse nendes riikides vangla taolistes kompleksides või töölaagrites, kus neid sageli piinatakse või vägistatakse, harvad pole ka surmajuhtumid. Need probleemid on inimõiguste eest südant valutavate eurooplaste silme alt ära toimetatud, mida ei saa aga öelda praegu Poola metsades toimuva kohta.\n\nKummati võiks öelda, et hübriidkonflikt Poola-Valgevene piiril on vähemalt osalt Euroopa senise rändepoliitika vili. Näiteks on piirile jõudnud hulganisti kurde Süüriast, kelle alasid on Türgi julgeolekujõud korduvalt rünnanud. Erdogan on saanud selliseid sõjalisi ekskursse endale lubada, sest ta kontrollib Euroopa Liidu migratsioonikraani umbes samamoodi nagu Putin Euroopa gaasikraane.\n\nSellistes olukordades jõuliselt kurdide kaitseks välja astumine või Türgi sanktsioneerimine tähendaks, et migratsiooniteed Euroopasse muutuksid taas avatumaks. Türgi juba ähvardas möödunud aastal Euroopa Liitu oma väravate avamisega.\n\nSee on aga väljavaade, mida Euroopa liidrid kardavad pärast 2015. aasta migratsioonikriisi nagu tuld, sest humanitaarsetele väärtustele toetuv pagulaspoliitika ei oma enam laiade valijagruppide toetust. Vastupidi, Euroopa poliitiline peavool on neis küsimustes võtmas järjest enam eeskuju Viktor Orbani tõekspidamistest. Neist samadest, mida veel viis aastat tagasi kollektiivselt tauniti.\n\nIsegi Taanis võimul olev sotsiaaldemokraatlik erakond on teostamas poliitikaid, mis ei erine kuigi palju EKRE ideaalmaailmast. Sealne valitsus on elamisloa ära võetud sadadelt süürlastelt, sest väidetavalt on Süüria nende jaoks juba piisavalt turvaline. Samuti plaanib Taani asüülitaotlemise protseduurid kolida ümber mõnda Aafrika riiki (räägitakse Rwandast), kuhu lennutatakse ka need varjupaigataotlejad, kes juba otsapidi Taani on jõudnud.\n\nAsüülitaotluste arv on Taanis langenud aastaga 57 protsenti. Taani peaminister Mette Frederiksen on aga öelnud, et taanlaste eesmärk on jõuda olukorrani, kus aastane asüülitaotluste arv oleks null. Jah, täpselt nagu Martin Helme nägemus Eesti pagulaskvoodist.\n\nNende arengute valguses ei pea ka imestama, miks Aleksandr Lukašenko on valinud just migratsiooni relvaks, millega Euroopale vasturünnak anda.\n\nSee on valdkond, milles EL-i liidrid on juba pidanud varasemalt väärtuskompromisse tegema ja kuigi eurooplaste hoiakud varjupaigataotlejate abistamise osas on pöördunud järsult paremale, tekitavad uudised Poola metsade vahel surnuks külmuvatest iraaklastest ebamugavust ning äratavad unest ideaale, mille najale Euroopa Liit pärast kahte maailmasõda ehitati. Iseasi, kas neil ideaalidel on midagi ühist Euroopa migratsioonipoliitika uue karmi reaalsusega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muidu avatud piiridega Euroopa on asunud end migratsioonisurvega toimetulemiseks tarastama. Seni humanitaarsetele väärtustele toetunud pagulaspoliitika on neis küsimustes võtmas järjest enam eeskuju Viktor Orbani tõekspidamistest, kirjutab Henri Kõiv algselt Müürilehes ilmunud kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKärped sunnivad: riigiteede äärest kaovad tualetid ja prügikastid\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus sai tehtud lähtuvalt sellest, et neid kulusid kärpides kannatab liiklusohutus kõige vähem, põhjendas ERR-ile transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa.\n\nTranspordiametile kuuluvaid tualette on üle Eesti 61 parklas, prügikonteinereid 63 parklas. Tualettidele kulub ametil aastas 472 000 eurot, prügikastidele 267 000 eurot.\n\nRandmaa sõnul on transpordiametis see otsus juba langetatud, kuid kuna ameti eelarve ei ole veel lõplikult kinnitatud, siis allkirja sellel otsusel ei ole.\n\nTranspordiamet peab 2022. aastal kokku kärpima 3,7 miljonit eurot tegevuskulusid.\n\nLisaks tualettidele ja prügikastidele kaalub transpordiamet jääteede kaotamist ning lähetus- ja koolituskulude kärpimist. Otsus kärbete kohta tehakse transpordiametis järgmise nädala teises pooles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuivõrd transpordiamet peab tuleval aastal kärpima tegevuskulusid üle 3,5 miljoni euro, leiti ühe kokkuhoiukohana parklatest tualettide ja prügikastide eemaldamine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEstonias esietendub ballett Päikesekuningast\n\n## Põhitekst:\n\nBallett põhineb Timo Steineri ja Sander Möldri originaalmuusikal ning Tõnu Õnnepalu libretol.\n\nTeet Kase sõnul oli tal mõte luua kuningas Louis XIV-st ballett juba aastaid. \"Louis oli suur balletiaustaja, kes tantsis ise üle üheksakümne rolli enam kui neljakümnes balletis, mille Moliére talle kunagi kirjutas. Ühisloomena sündis uus esinemisvorm, niinimetatud ballet comedie, kus laval on koos nii tekst kui ka tants ja muusika.\"\n\nBallett polnud aga Louis' jaoks mitte ainult esinemisvorm, vaid see oli ka võimu haldamise süsteem. Keha kõige paremaks kontrollimiseks oli tol ajal just balletitreening, millest sai ühtlasi Louis' õukonna kontrollimehhanism, mida ta ise pearolli tantsides juhtis. Louis XIV juhtmõtteks oli: \"Riik – see olen mina!\" (l'Etat, c'est moi!).\n\nLouis sündis segastel aegadel, mil kuningavõim oli ohus. Troonile saanuna pani ta aluse absoluutsele võimule ja tantsust sai tema hiilguse ning võimu üks parimaid väljendusi.\n\n\"Riik on teater. Võim on teater. Aga teater on kaduv kunst, etendus peab algama iga päev uuesti, nii nagu tõuseb päike, et koidaks uus päev. Seepärast andsid õukondlased Louis'le nime Roi-Soleil, kuningas Päike,\" on Tõnu Õnnepalu öelnud.\n\nDekoratsioonid on loonud Ülar Mark, kostüümid Kristian Steinberg. Muusikajuht on Arvo Volmer.\n\nNimiosas astuvad üles William Newton, Ali Urata või Andrea Fabbri.\n\n\"Louis XIV – kuningas Päike\" esietendub rahvusooper Estonias reedel, 19. novembril kell 19.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "19. novembril esietendub rahvusooperis Estonia Teet Kase ballett \"Louis XIV – kuningas Päike\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPiip ja Tuut teevad teatrimaja sünnipäeval kummarduse vaatajatele\n\n## Põhitekst:\n\nSünnipäeva puhul avanevad Piip ja Tuut veebikanalil kõik tähesaated tasuta vaatamiseks nädalavahetuse lõpuni.\n\n2010. aastal avatud teatrimaja Toompeal on külastatud üle 200 000 korra.\n11 aastaga on lavale jõudnud 39 uuslavastust, millest 23 koduteatri laval. Ekraanidel on ilmunud neli telesarja, millest kolm salvestati Toompea teatrimajas ning valminud on kaks Raadioteatri muinasjutusarja.\n\nPiip ja Tuut teevad teatri sünnipäeval kummarduse tänastele ja homsetele vaatajatele ja toetajatele.\n\nPiip ja Tuut Teater on ainuke järjepidevalt tegutsev klouniteater Eestis ja üks väheseid sarnaseid Euroopas, kelle repertuaar kõnetab väikseid vaatajaid ja täiskasvanud publikut samaväärselt, kuid kes ise arvavad, et nende missiooniks on mängida lastega peredele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Piip ja Tuut tähistavad 19. novembril oma teatrimaja 11. sünnipäeva.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSildaru pääses oma hooaja avavõistlusel kindlalt finaali\n\n## Põhitekst:\n\nSildaru sai esimesel laskumisel kirja tulemuse 87,70 ning parandas teises kvalifikatsioonivoorus seda veelgi, kui eestlannale läks kirja 88,66 punkti.\n\nKvalifikatsiooni võiduks sellest siiski ei piisanud, sest šveitslanna Mathilde Gremaud teenis teises voorus kohtunikelt 89,02 punkti. Nende järel sai kolmanda koha norralanna Johanne Killi 84,98 punktiga.\n\nKümne päeva eest Stubais esimese naisena double cork 1440 hüppe sooritanud Hiina freestyle -suusataja Eileen Gu tegi soojendusel endale viga ja ei saanud kvalifikatsioonis osaleda.\n\nHooaja esimese pargisõidu MK-etapi lõppvõistlus toimub Stubais laupäeval. Enne Pekingi olümpiamänge võisteldakse veel USA-s Mammothis ning Prantsusmaal Font Romeus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Freestyle -suusataja Kelly Sildaru pääses Austrias Stubais toimuval pargisõidu MK-etapil kindlalt laupäevasesse finaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKindral Palm: lisaõppekogunemise peaülesanne on täidetud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tänaseks hetkeks, ehk natuke rohkem kui 48 tunni järel on meil kõik üksused, mis pidid lisaõppekogunemisel osalema, formeeritud,\" rääkis Palm reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil.\n\n\"See tähendab siis mõlema jalaväebrigaadi pioneeripataljonid ja mõlema jalaväebrigaadi luurekompaniid,\" täpsustas ta. \"Üksused on valmis oma tegevust alustama ja sellega lisaõppekogunemise põhiline ülesanne – testida üksuste lahinguvalmidust – on saavutatud,\" rõhutas kindral.\n\nValitsus kutsus kaitseväe juhataja ettepanekul kolmapäeval lisaõppekogunemisele Okas 2021 pioneeripataljoni 17. ja 27. ja luurekompanii 191. ja 291. koosseisu arvatud reservväelased, kokku 1684 inimest, kellest neljapäevase info põhjal oli kohale tulnud üle poole.\n\nPalm reedel täpsemaid andmeid kohaletulnud reservväelaste kohta ei esitanud.\n\n\"Tuletan meelde, et erinevalt tavapärasest reservõppekogunemisest, kus reservväelasele on eelhoiatuse aeg vähemalt 120 päeva, siis lisaõppekogunemisele reservväelased mitte mingit eelhoiatust ei saa,\" rääkis Palm. \"Tõsi küll – kuna seekord tegi kaitseväe juhataja alles 17. novembri (kolmapäeva) hommikul oma ettepaneku valitsusele, siis me saime oma eelhoiatuse anda reservväelastele juba 16. novembri õhtul, kus me ütlesime, et olge valmis, suure tõenäosusega teile selline kutse tuleb,\" lisas ta.\n\nNüüd jätkavad formeeritud üksused täiendava väljaõppega, kuna üksustele on tulnud uut tehnikat, mida reservväelased nüüd kasutama õpivad.\n\n\"Aga täiendväljaõppe käigus me teeme ka koostööd politsei- ja piirivalveametiga, edendame laiapõhjalist riigikaitset ja rajame piirile nendesse kohtadesse, kuhu PPA seda soovib, lisatõkkeid,\" rääkis Palm.\n\nKaitseminister Kalle Laanet rääkis samal pressikonverentsil, et lisaõppekogunemise väljakuulutamine oli lisaks reservüksustele testiks ka valitsusele, et kui kiiresti suudab valitsus selle välja kuulutada.\n\n\"Minu hinnang on küll praegusel hetkel, et lisaõppekogunemine on alanud ja kulgemas plaanipäraselt,\" ütles Laanet.\n\nLisaõppekogunemise Okas 2021 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus testitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutatakse antud lisaõppekogunemise käigus koostööd politsei- ja piirivalveametiga ja teostatakse ajutise piiritara ehitamist.\n\nLisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, seisab valitsuse teates.\n\nKaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval valitsuse välja kuulutatud lisaõppekogunemine on praeguseks oma põhilise ülesande juba täitnud, kuna plaanis olnud üksused on formeeritud ja nende lahinguvalmidus saavutatud, ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUuemõisa jalgpallihalli ehitus on lõpusirgel\n\n## Põhitekst:\n\nUuemõisa jalgpallihalli ehitusel kasutatakse pneumohalli lahendust, mis tähendab, et kunstmuruväljaku kohalt saab kupli suviseks perioodiks maha võtta. Uus jalgpallihall parandab jalgpallurite kõrval ka vahetus läheduses asuva Uuemõisa lasteaed-algkooli sportimisvõimalusi, kirjutab jalgpall.ee.\n\nSelle aasta jooksul valmib sisehall lisaks Haapsalule ka Viljandis, Raplas ja Tartus. Järgmise nelja halli ehitus on kavandatud uude aastasse ning need rajatakse Rakverre, Jõhvi, Kuressaarde ja Pärnusse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu linna kõrval asuvas Uuemõisa külas valmib peagi uus jalgpalli sisehall, millele paigaldati hiljuti ka kuppel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgab neljas varajase muusika festival Tallinnfeat. Reval\n\n## Põhitekst:\n\nKontserti \"Bachi pärlid. Actus tragicus\" saab kuulda ka 20. novembril Tallinna Mustpeade Majas.\n\nFestivali kunstilise juhi Taavi-Mats Uti sõnul alustati festivaliga neli aastat tagasi, et tuua hilissügisesse kaamosaega valgust ja värskust. \"Soovime avada mitmekülgset ja rikast muusikamaailma, musitseerides originaalpillide koopiatel ja respekteerides ajaloolist esituspraktikat. Hea meel on, et sel aastal astub kuulajate ette taas üle pika aja Tallinna barokkorkester, kes on Eesti esimene ja pikka aega ainus ajastu instrumentidel mänginud orkester,\" lisas Utt.\n\nTänavune festival avatakse traditsiooniliselt suure Bachi loominguga, ent uudsest vaatenurgast. Kui varasemaid festivale alustas noortekontsert, kus õppurmuusikud valmistasid kava ette mõne rahvusvaheliselt tuntud meistri juhatusel, siis seekord pakuvad \"Bachi pärleid\" Eesti parimad muusikud.\n\nKontserdil \"Bachi pärlid. Actus tragicus\" esinevad Tõnu Kaljuste käe all Tallinna barokkorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor ja solistid Yena Choi, Marianne Pärna, Maria Valdmaa, Oliver Kuusik, Martin Karu, Janari Jorro ja Olari Viikholm.\n\nEttekandele tulevad Johann Sebastian Bachi kantaadid \"Actus tragicus\", \"Ich habe genung\" ja Missa g-moll. Silla üle sajandite loob 20. sajandi norra helilooja Knud Nystedti teos \"Immortal Bach\". See Bachi koraali lummav tõlgendus on austusavaldus barokimeistrile, andes tema muusikale kaasaegse nägemuse ja igavikulise mõõtme.\n\nNeljandat aastat järjest toimuv festival Tallinn feat. Reval kestab 19.-28. novembrini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "19. novembril avatakse kontserdiga \"Bachi pärlid. Actus tragicus\" Tartus Elleri muusikakooli Tubina saalis varajase muusika festival Tallinn feat. Reval, kuhu on esinejateks koondatud silmapaistvad Eesti tippmuusikuid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAns. Andur avaldas albumi \"Uus palav päev\"\n\n## Põhitekst:\n\nAns. Andur on plaadilt varem avaldanud lood \"Kesköö\", \"Kõik mu sõbrad olid seal\" ja \"Kuukiir\".\n\nPlaati esitleb ansambel reedel kell 20 Paide muusika- ja teatrimaja suurel laval koos Paide teatri audiolavastusega \"Räägi mind magama\".\n\nEsitluskontserdid toimuvad veel 4. detsembril Viljandi vinoteegis Mulks, 10. detsembril Tallinna restoranis Kivi Paber Käärid ja 11. detsembril Tartu Aparaaditehase Armastuse saalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Uus palav päev\" on Paide ansambli Ans. Anduri üheksas plaat ja sellel on 12 pala.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu otsustab katuseraha kasutamise esmaspäevaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Riigikogulased saavad ettepanekuid raha kasutamiseks esitada hiljemalt esmaspäeva jooksul. Siis need vaadatakse üle, kontrollitakse, kas need vastavad nendele kokkulepetele. Kui ettepanekud tingimustele ei vasta, saadetakse need fraktsioonile tagasi,\" ütles Kokk ERR-ile.\n\n\"Kokku on lepitud, et ettepaneku summa ei saa olla väiksem kui 5000. Need mittetulundusühingud, sihtasutused, kellele regionaalsete investeeringute rahasid soovitakse jagada, peavad olema tegutsenud vähemalt juba teist aastat. Eelmise aasta majandusaasta aruanne peab olema neil esitatud. Nad ei saa olla uued asutused. Raha saab kasutada, kas investeeringuteks või tegevustoetuseks,\" loetles Kokk tingimusi.\n\nSeekord läheb riigikogulaste vahel jagamiseks kolm miljonit eurot, millest iga riigikogu liikme peale on ette nähtud 30 000 eurot.\n\nKokk ütles, et tema teada ei ole hetkel ühtegi erakonda, kes on öelnud, et nad loobuvad katuseraha jagamisest.\n\nKoka sõnul teevad Isamaa saadikud reedese päeva jooksul oma otsused.\n\nKa keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et esitab fraktsiooni liikmete laekunud ettepanekud reedel rahanduskomisjonile.\n\nLäbipaistvuse suurendamiseks peaks sel aastal katuserahade taotluse juures välja toodava ühingu taga olema ka konkreetse ettepaneku teinud parlamendisaadiku nimi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liikmed esitavad esmaspäevaks oma ettepanekud, kuidas soovivad kasutada riigieelarve regionaalseid investeeringuid ehk niinimetatud katuseraha, teatas rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk (Isamaa).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri pikaaegne orkestrijuht Heldur Saade\n\n## Põhitekst:\n\nSaade lõpetas 1967. aastal Tallinna muusikakooli trompeti ja puhkpillidirigeerimise erialal. Ta oli 1971–1983 ENSV rahvaloomingu maja puhkpillimuusika sektori juhataja ja töötas aastast 1983 ENSV Kooriühingus puhkpilliorkestrite vanemkonsultandina.\n\nTa on juhatanud mitut puhkpilliorkestrit, muuhulgas Lihula kultuurimaja puhkpilliorkestrit, Vabariiklikku orkestrijuhtide puhkpilliorkestrit ja Tallinna sadama puhkpilliorkestrit. Oli neljanda, viienda ja kuuenda koolinoorte laulupeo üldjuht ning puhkpilliorkestrite üldjuht 21., 22. ja 23. üldlaulupeol.\n\n2004. aastal pälvis Saade ka Wirkhausi-nimelise puhkpillimuusika stipendiumi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meie seast lahkus 85-aastasena orkestrijuht Heldur Saade, kes on olnud ka mitmel üldlaulupeol puhkpilliorkestrite üldjuht.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksamaa järgmine võimuliit toetab kanepi legaliseerimist\n\n## Põhitekst:\n\nSaksamaal peavad koalitsiooniläbirääkimisi sotsiaaldemokraadid (SPD), rohelised ja vabad demokraadid (FDP). Parteide tunnusvärvide tõttu nimetatakse järgmist võimuliitu ka valgusfoori koalitsiooniks.\n\nErakondade esindajad ütlesid neljapäeval, et töötavad ettepanekute kallal, mis lubaks kanepi kontrollitud müüki meelelahutuslikel eesmärkidel täiskasvanutele. Müük toimuks spetsiaalsetes poodides.\n\nEesmärk oleks kontrollida rohkem kanepi kvaliteeti ja tagada alaealiste parem kaitsmine. Seaduse sotsiaalset mõju tuleb eelnevalt ja hiljem ka kontrollida.\n\nRohelised ja ärisõbralik FDP on juba aastaid kutsunud üles kanepi kontrollitud kujul legaliseerimisele.\n\nLuksemburgi valitsus teatas oktoobris, et täiskasvanud võivad oma kodus või aias kasvatada kuni nelja kanepitaime. Valitsus tahab vähendada riigis illegaalset kanepitarvitamist. Meelelahutuslikul eesmärgil on kanepi tarbimine lubatud ka Hollandis.\n\nUSA-s on kanepi tarvitamine mittemeditsiinilistel eesmärkidel lubatud 18 osariigis\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa tulevane võimuliit andis märku, et kaalub tõsiselt kanepi legaliseerimist. Järgmine võimuliit tahab rohkem reguleerida kanepi tarvitamist, kus täiskasvanud saaksid kanepit osta spetsiaalse tegevusloaga poodidest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti tsemenditööstust saaks muuta rohelisemaks põlevkivi lendtuhaga\n\n## Põhitekst:\n\nCO 2 hinna kallinemine mõjutab lisaks energeetikale ka teisi tööstusharusid. Riik võib küll jagada ettevõtetele lõdvemate keskkonnanormidega riikidesse kolimise vältimiseks tasuta saastekvoote, kuid see ei tähenda ilmtingimata varasema tegutsemismudeli jätkumist. \"Portlandtsemendi tootmine sellistes mahtudes polnud pikka aega probleem, kuid praegu toob Kunda tsemenditööstus klinkrit sisse Norrast,\" märkis Paaver.\n\n\"Kui on võimalik saada kuskilt materjali, mis vedeleb muidu sisuliselt maas ja millega keegi midagi ei tee, on see tasuta raha.\"\n\nKuna savi ja lubjakivi ei põletata koos põlevkiviga enam Eestis, paiskab ettevõte sellega õhku umbes kolmandiku võrra vähem CO 2. Keskkonnasõbralikum ja veelgi kasumlikum võiks olla aga kohapealse tooraine kasutamine. Eriti juhul, kui selle saab peaaegu tasuta kätte ja see muidu jäätmeks kuulutataks.\n\n\"Põlevkivituhk on selles suhtes hea asendus ja tegelikult on hakatud seda ka Kunda tsemenditööstuses tegema,\" sõnas nooremteadur. Praegu asendatakse tsemendist tuhaga ligikaudu kümme protsenti. Kuna lendtuhk täidab aga vaid täiteaine rolli, hakkavad selle osakaalu kasvades kannatama tsemendi tugevus ja teisedki omadused.\n\nMuud maailma vaadates poleks lendtuha täiteaine kõrval sideainena kasutamises midagi eriskummalist. Näiteks leiab sel moel laialt rakendust kivisöetuhk. Sama tehti Eestis eelmise põlvkonna tolmpõletuskateldes tekkiva tuhaga.\n\nTõsi, isegi koos kõigi teiste rakendustega ei taaskasutatud toona tekkinud tuhast enam kui kümmet protsenti. Vaatamata ringmajanduse populariseerimisele on langenud selle osakaal nüüdseks veel enam kui viis korda. Kuigi põlevkivi kaevandamine on aasta-aastalt vähenenud, lõpetab seega igal aastal tuhaplatoodel miljonite tonnide jagu lendtuhka.\n\nTuha ja tsemendi omaduste uurimiseks kasutati erinevaid analüütilisi meetodeid. Autor/allikas: Peeter Paaver\n\nRakendusvõimaluste vähenemise põhjus on lihtne. Uued keevkihtkatlad võimaldavad põletada põlevkivi enam kui 1200 °C asemel veidi enam kui 800 °C juures. Ühelt poolt tõstis see katelde tõhusust ja vähendas märgatavalt väävlireostust. Teisest küljest aga kvarts ja kaltsiit nii madala temperatuuri juures peaaegu ei lagune, rääkimata uute reaktiivsete kaltsiumsilikaatsete faaside tekkimisest.\n\nMaakeeli tähendab see, et keevkihtkatelde lendtuha enda isetsementeeruvad omadused on nadid ja selle toimel moodustub vähem tsementeeruvate omadustega mineraale.\n\nPaljudele tsementidele nende tugevuse andvatest geopolümeeridest kasu lõikamine ei tule seetõttu kõne alla. Selleks sisaldab lendtuhk liialt kaltsiumi, kuid samas liiga vähe räni ja alumiiniumi. \"Oleme katsetes näinud, et mingi polümerisatsioon meil toimub, kuid ausalt öeldes pole see tuhk ikkagi sellise asja jaoks sobilik. Lihtsalt koostis on erinev võrreldes sellega, mida ülejäänud maailmas kasutatakse,\" tõdes Paaver.\n\nLollikindel lahendus\n\nOma doktoritöö raames uuris Peeter Paaver kolleegidega süstemaatiliselt, kuidas muuta keevkihtkateldest tulev lendtuhk väärtuslikuks tooraineks. Kui leelisaktivatsiooni ja keemiliste meetodite kasutamine osutus Eesti põlevkivituha puhul võrdlemisi lootusetuks, siis mehaanilise aktiveerimise ehk jahvatamisega jõudsid nad vähemalt laborikatsetes juba soovitud tulemuseni.\n\nKeevkihtkateldest pärit lendtuhk käitub sarnaselt kaltsiumsulfoaluminaat-tsemendile. Autor/allikas: Peeter Paaver\n\n\"Kui saame lendtuha jahvatamisega tsemendiga võrdväärse materjali, on see suhteliselt loll ja lihtne lahendus, kuigi selle täpset hinda ei oska me veel öelda. Ilmselgelt lisab jahvatamine energiakulu, aga sama peab tegema sama ka tsemendiklinkriga. Energiajäävuse tõttu ei saa me kunagi võita ega isegi viiki mängida,\" viitas nooremteadur.\n\n\"Kui saame lendtuha jahvatamisega tsemendiga võrdväärse materjali, on see suhteliselt loll ja lihtne lahendus.\"\n\nSeejuures oli tähtis ära tabada just õige jahvatusaste. Tuhka pikemat aega aega peenestades hakkas materjal uuesti klompi tõmbuma. Terade suurus enam ei vähenenud.\n\nSaadud materjali rakendusvõimaluste hindamiseks valmistas ta kolleegidega sellest hulga väikesi betoonkuubikuid. \"Üldiselt olid jahvatatud tsemendid suhteliselt võrdväärse tugevusega võrreldes (laialt kasutatava) portlandtsemendiga. Eks need natuke nõrgemad olid ikka, aga võime asendada poole portlandtsemendist ning me ei kaota nii varajases kui ka hilises tugevuses sisuliselt mitte midagi,\" märkis Paaver.\n\nKui jahvatamata tuhka sisaldava tsemendi survetugevus oli 90 päeva järel üheksa megapaskalit, siis jahvatatud tuha puhul küündis see 60 MPa-ni.\n\nTeadlased valmistasid tuhast valmistatud tsemendi survetugevuse uurimiseks sellest väikesed kuubikud. Autor/allikas: Peeter Paaver\n\nSeejuures paistis vähemalt kolme sentimeetrise äärepikkusega kuubikutega tehtud katsetest, et materjal talub hästi keskkonnamuutusi. Kuni 105 kraadini kuumutamine ei mõjutanud neid mitte kuidagi. Samuti ei avaldanud survetugevusele mõju külmutamine. Materjal tsementeerus edasi ja läks isegi tugevamaks.\n\n\"Oleme teinud võimalikult palju erinevaid katseid, eri veesisalduste, jahvatamisaegade jms, et alusandmestik oleks võimalikult varieeruv. Kuna mõned asjad toimivad, peame nüüd minema suurele skaalale ja suuremate kehade juurde,\" lisas nooremteadur.\n\nPaaver ei julgenud oletada, millal võiks hakata tööstus kasutama põlevkivi lendtuhka suuremal hulgal. Esimesed sammud selles suunas on aga astutud. \"Oleme juba veidi suuremas mahus katseid teinud koostöös Kunda-Nordic tsemendiga. Nad jahvatasid oma klinkrijahvatites seda paar tonni. Esialgsed katsed näitavad, et tingimused võiksid olla küllaltki sarnased sellele, mis me laboris tegime,\" viitas nooremteadur.\n\n\"Neil on muidugi aktiivne huvi, sest tsemendi tootmine just CO 2 hinna tõttu läheb järjest kallimaks ja kallimaks. Kui on võimalik saada kuskilt materjali, mis vedeleb muidu sisuliselt maas ja millega keegi midagi ei tee, on see tasuta raha,\" lisas Paaver.\n\nNooremteadur nentis, et tsemendi valmistamiseks on realistlik kasutada vaid katlast pärit kuiva tuhka. Juba pikemat aega väljas seismisega hüdratiseerunud tuha omadused võivad märkimisväärselt erineda, mis muudaks tootmisprotsessi oluliselt keerukamaks. \"Katseid on tehtud, mis survetugevus sealt tuleb, aga üldiselt ikka väga hästi see ei toiminud,\" sõnas Peeter Paaver.\n\nEnam kui 20 ruutkilomeetril laiuvate ja kuni ligi poolesaja meetri kõrgustele tuhaplatoodele tuleb leida seega teine rakendus.\n\nTutvu doktoritööga täies mahus Tartu Ülikooli digikogus. Paaverit juhendasid Martin Liira Eesti geoloogiateenistusest ja Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe. Oponent oli professor Miroslav Komljenovic Belgradi Ülikoolist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlevkivikateldes tekkivat lendtuhka saaks kasutada tsemendi tootmiseks, selgub Tartu Ülikooli geoloogia nooremteaduri Peeter Paaveri kaitstud doktoritööst. Enne selle laialdasemat kasutuselevõttu tuleb teha aga katseid suuremas mahus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAnita Algus: praegune haridustee ei toeta üldse IT-huvi tekkimist\n\n## Põhitekst:\n\nTartus toimunud sTARTUp Day-l seati aruteludes ilus eesmärk, et Eestis võiks 2030. aastaks IT-sektoris töötada 60 000–80 000 inimest. Praegu töötab meil IT-sektoris vaid 20 000 inimest. Üheksa aasta jooksul on vaja tööturule juurde tuua veel vähemalt 40 000 spetsialisti.\n\nIsegi kui palk võiks kedagi motiveerida, hakkab see erialavalikul lugema alles siis, kui noor on jõudnud keskkooli. Selleks ajaks on ta aga ilma jäänud kõikvõimalikest lisakursustest, mis näiteks IT-sektorisse jala ukse vahele saamisel kaasa aitaksid.\n\nSeisame silmitsi kurva statistikaga: Tartu Ülikooli mahub informaatikat õppima aastas vaid 225 inimest, arvutiteadustesse 50, pärast keskkooli lõpetamist suundus 2020. aastal Eestis info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat õppima vaid 969 inimest.\n\n40 000 inimest ei too me sektorisse enam mitte kuidagi Eestist juurde. Neist vähemalt pooled (praeguste võimaluste juures pigem 75 protsenti) on vaja välismaalt tuua. See seab aga mõneti Eesti digiedu ja rahvusliku identiteedi kahtluse alla. Kas Eesti digilugu ei ajagi enam varsti eestlased? Kuigi meie ettevõtetes töötavad ammu mitte-eestlastest IT-spetsialistid, tekitab see ikkagi küsimuse, et kuidas me omaenda inimesi paremini IT-sse kaasata saaksime.\n\nIlmselge probleem on selles, et me suuname praeguste haridusalaste prioriteetidega oma lapsed nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast (ICT) kui ka loodus- ja täppisteadustest (LTT, i.k STEM) võimalikult kaugele. Ma käsitlen mõlemat suunda samas kategoorias, sest neis valdkondades tehakse ettevõtluses tihedat koostööd (nt BioTech, GreenTech) ja bioloogina IT-sse näiteks bioinformaatikat tegema sattuda pole kuigi raske. See toimib ka vastupidi. Seega on emma-kumma ala elavdamine mõlemale laiemas pildis kasulik.\n\nPeamised probleemid on minu jaoks selged:\n\nNaisi on IT- ja LTT-aladel liiga vähe,\nIT- ja LTT-alade vastu ei tekitata alus- ja alghariduses mitte mingisugust huvi või tehakse seda minimaalselt;\nIsegi, kui alg- ja alusharidust omandades oli lapsel mingisugune huvi IT või LTT vastu, siis edasises haridustees võetakse see huvi ära: a) IT- ja LTT-alase huvi vähesel täitmisel ehk robootikaringid pole piisavad; b) lapsele mitte IT ja LTT karjäärivalikuid tutvustades.\n\nNaisi on LTT-aladel liiga vähe ja neid ei tule ka juurde\n\nJuba kuuendast klassist on mind kummitanud mu inimeseõpetuse õpetaja mõte, mis kõlas umbes nii: \"Tegelikult on uuringute järgi kõik lapsed insenerid ja tunnevad huvi selle vastu, kuidas maailm töötab. Miks muidu lapsed kõiki asju lahti võtavad ja kokku panevad? Selle peale ei saa pahane olla, sest see arendab mõtlemist!\"\n\nSee lause andis mulle lootust, et kuidagi on siiski võimalik rohkem naisi tehnoloogilisematesse valdkondadesse saada. Aga õpetaja jätkas: \"Poistele ostetakse selle uurimisvajaduse rahuldamiseks väga liikuvaid mänguasju nagu autod ja legod. Me lihtsalt suuname tüdrukud soolise seisu tõttu pigem nukkudega mängima.\" Siit tulebki esimene probleem: vanemad pidurdavad oma tütardel analüütilise mõtlemise arenemist.\n\nKahjuks pole enamikel praegu kooliealisi lapsi kasvatavatel vanematel aga ettekujutust, kuidas naised võiks isegi LTT-sse panustada. Ühiskond on vahepeal nii palju edasi arenenud, et see stereotüüp on noortele ammu murtud, ent vanemate jaoks veel mitte. Seetõttu saavad tüdrukud tihti kahest infot: koolist või lasteaiast, et naisi just oodatakse IT-sse või LTT-sse, kodust aga, et need alad pole mitte naiste, vaid pigem patsidega meeste jaoks.\n\nMida sellises olukorras teha? Üks variant on oodata, et naiste edulugude keskel üles kasvanud inimesed lapsi kasvatama hakkaksid, aga see pole eriti efektiivne ja kahjuks on see pigem ainus massiliselt arusaamu muutev viis.\n\nTeine võimalus on lapsevanematele rohkem näidata, et tegelikult võivad nende tütred vabalt LTT-sse suunduda. Kuidas?\n\nLapsevanemaid tuleks tuua rohkem noorte inforuumi kas meedia või kooli kaudu. Koolides korraldatakse teatavasti karjääripäevi, kus tutvustatakse edulugusid erinevatelt erialadelt. Siin on suurepärane võimalus lapsevanema ja eeskuju otseseks kontaktiks, kutsudes ka lapsevanemaid karjääripäevadest osa saama.\n\nSee töötaks pigem põhikooli esimeses astmes ja lasteaias, kuid kuna lapsevanematel on loomulik huvi oma lapse tulevikumõtete vastu, siis kindlasti saaksime sedasi luua vähemalt mõned positiivsed kontaktid, mis aitaks tüdrukutele kodus toetavamat õhkkonda IT- või LTT-alade suhtes luua.\n\nOlgu, oletame, et kodus on toetav õhkkond ja tüdrukud saavad näiteks lasteaias ja algklassides robootikaga tegeleda ja oletame, et huvi LTT vastu on püsinud. Nüüd tuleb põhikooli teine aste, kus lapsed lihtsalt lükatakse mingite sooliste stereotüüpide (tüdrukutest saavad pereemad) järgi lahku: poisid tööõpetusse ja tüdrukud käsitöösse.\n\nIsegi kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ütleb, et poiste tööõpetus pole soolise võrdõiguslikkuse tõttu asi ja koolides on tegelikult tehnoloogiaõpetus, siis sisuliselt ei muutu midagi. Poisid saavad tegeleda inseneeriaga, samal ajal kui tüdrukud koovad, heegeldavad või süüa teevad. Vanemate ja käsitööõpetajate ettekääne on enamasti seda jaotust küsitledes, et \"aga seda on ju vaja teada\".\n\nÜhesõnaga on jälle haridusteel blokeeritud tüdrukutele võimalus arendada analüütilist mõtlemist. Jah, osades koolides toimub üheks õppeperioodiks vahetus poiste ja tüdrukute vahel, kuid see pole ilmselgelt piisav. Lisaks on see periood poistel vähemalt minu kogemuste järgi ainult kokkamistundideks, ehk siis kõik need \"elulised teadmised\" nagu nööbi pükste ette õmblemine, jäävad nende õppekavast välja.\n\n\"Seega on järgmine aste tüdrukute toetamisel selge: neid ei tohiks suunata soolise seisundi tõttu jällegi eemale tehnoloogiast.\"\n\nSeetõttu ongi 21. sajandil arusaamatu argument, et miks on ainult tüdrukutel vaja käsitööd õppida. Veelgi enam: miks ei saa lapsed valida kodunduse tundide ja tehnoloogiaõpetuse vahel ja miks need kaks ainet ei võiks paralleelselt kõigi jaoks joosta? Seega on järgmine aste tüdrukute toetamisel selge: neid ei tohiks suunata soolise seisundi tõttu jällegi eemale tehnoloogiast.\n\nTerve LTT- ja IT-sektori populariseerimine on õppekava ümbertegemise projekt, aga siin on väga otsene ettepanek: tehnoloogiaõpetuse ja kodunduse tundide vahel valimine peaks olema lapse vaba valik, sest täna ei saa enam soo järgi otsustada, mis ala kellelegi paremini sobib. Kui vaba valiku osas kiusamise argument tekib, annab alati mõlemad ained kõigi jaoks paralleelselt jooksma panna.\n\nKriitiline ongi seega, et me tekitame liiga varajases eas tüdrukutele tunde, et LTT-sse ja IT-sse neil asja pole. Kuna vanemate suhtumist üle öö ei muuda, siis kahjuks ei tule naisi IT-sse ja LTT-sse veel niipea juurde nii palju kui tahaksime.\n\nPeaksime siinkohal kindlasti tõstma positiivsete kontaktide hulka laste jaoks ja tekitama rohkem tüdrukutelt tüdrukutele kokkupuuteid Unicorn Squadi näitel. Nimelt tunnevad noored neiud end tehnilisemates alades ebakindlamalt, kui juures on ka poisid, sest me ei ole veel stereotüüpidest täiesti vabanenud. Nõnda ongi tähtis võimalikult mugava ja toetava keskkonna loomine, mis kahjuks ei toimu piisavalt kiiresti.\n\nKust tulevad spetsialistid?\n\nEttevõtjad said õnneks juba tükk aega tagasi aru, et omale spetsialiste saamiseks peavad nad finantseerima tegevusi ülikoolis, et vajalikud erialad atraktiivsemad tunduksid. Praegu saadakse juba aru, et selleks, et inimesed nendele aladele üldse mõtleks, peab neil olema varasem huvi. Seetõttu rahastatakse juba programme ka gümnaasiumitele.\n\nMinu jaoks kõige kriitilisemaks asjaoluks on aga, et ettevõtjad ei saa veel aru, et lastel tekivad huvid väga varakult. Neid on varajases eas aga raske hoida. Üks 2008. aastal USA-s tehtud uuring leidis nimelt, et üks huviala, nt Legod, püsib nelja kuni kuue aastastel lastel kõigest 11 kuud.\n\nEhk kui laps mängib legorobotitega lasteaias, siis kahjuks on tal seda mängurõõmu vaid 11 kuuks. Hiljem võib öelda \"aidaa!\" igasugustele LTT-huvidele, sest kahjuks meie haridussüsteem muudmoodi LTT-alasid lastele ei propageeri ja suureks kurvastuseks sureb juba seal see varajase talendi arendamise võimalus ära.\n\nOleme jälle küsimuse ees, et mida teha. Kahjuks ei näe ma muud võimalust kui huvi arendamisse raha süstida ja soetada mängulisi vahendeid lisaks legorobotitele. Võttes arvesse asjaolu, et legorobotid ei huvita lapsi piisavalt kaua, peaks lastel olema võimalus toimetada ka muude mänguliste asjade kallal.\n\nKorraldasin 2017. ja 2018. aastal LTT-alade propageerimiseks Kadrinas Lääne-Virumaa pisipõnnidele (lasteaed kuni põhikooli esimene aste) robootikavõitlust ja ainult legorobotitega oleks asi magedaks jäänud. Sai tehtud kiire küsitlus robootikaõpetajate seas ja tuli välja, et turg on laiem, kui arvata võiks.\n\nSiiski pole need valikud piisavalt laialt levinud, mis on osaliselt kindlasti teadmatuse tõttu, seega peame valikuvõimaluste tähtsusest kindlasti kohalikes omavalitsustes rohkem rääkima.\n\nKasvataja ei pea kõigile küsimustele vastuseid teadma\n\nLastel on alati maailma toimimise kohta palju küsimusi ja kasvatajad ning lapsevanemad ei ole iga küsimuse osas kõige teadlikumad. Miks peaks kasvataja isegi teadma, kuidas täpselt tuulest elektrit tehakse?\n\nSiinkohal võiks teha koostööd ettevõtjatega ja lapsi spetsialistidega kokku viia. Mu lasteaiakasvatajast tädi räägib, et neil on rühmal igal nädalal teemanädalad. Kui teemaks ongi vesi, siis võiks vabalt olla variant külastada näiteks veepuhastusjaama või kutsuda mõni ekspert rühmaga mõnda eksperimenti tegema. See julgustaks lapsi veelgi enam küsima ja kaasa mõtlema, mis on jällegi oluline iseloomuomadus LTT-aladel.\n\nKeegi ei eelda lapsevanematelt et nad on eksperdid ja oskavad kohe lapsi suunata LTT-s orienteeruma. Kodus on suurepärane võimalus last toetada ajuteadlaste suure hirmu tahvelarvutiga. Me ei tea kahjuks küll, kuidas nutiseadme varajases eas kätte andmine lapsi nende täiskasvanueas mõjutab, kuid neid ei saa ka nii kiiresti maha kriipsutada.\n\nKui vanem reaalselt ei tea, kuidas last ise LTT-valdkonnas arendada, siis näiteks iPadis on kümneid rakendusi, mis seda tema eest teevad. Nii saab vanem ikkagi kodus toeks olla lapse arengule. Õige kasutusega võib nelja-aastane laps videote abil vabalt seletada, kuidas süstal veeni käib. See on märkimisväärne edasiminek lapse jaoks, sest suure tõenäosusega ta ilma nutiseadmeta selleni ei jõuaks.\n\nKuidas laste huvi kaob?\n\nKooli õppekavas on väga vähe ruumi igasuguste ebatraditsiooniliste asjade õpetamise jaoks. Sageli on aga just ebatraditsioonilised kokkupuuted need, mis lapsed mingi karjäärivalikuni viivad.\n\n\"Praegused koolis tekkivad kokkupuuted jäävad erakordselt kuivaks ja võib-olla on ka see teguriks, miks lastele IT peale ei lähe.\"\n\nMinu jaoks on absurdne, et kogu kooli informaatika on sisuliselt Microsofti programmide kasutama õppimine ja võib-olla gümnaasiumis ka paari koodirea kirjutamine. Eesti lapsed on sellest palju arenenumad ja tegelikult võiks informaatika õppeainena sisaldada praktilisemaidki asju, nagu näiteks veebilehe tegemine. Praegused koolis tekkivad kokkupuuted jäävad erakordselt kuivaks ja võib-olla on ka see teguriks, miks lastele IT peale ei lähe.\n\nVäljaspool kooli pole aga huvi arendamine veel piisavalt kättesaadav või lihtne. Kohati ka igav. Minu arust ületähtsustatud, kuid kättesaadavad robootikaringid on mingiks vanuseks ajast ja arust. Seda eriti arvestades Gen-Z tähelepanuvõime kestvust. Teised variandid pole aga nii kättesaadavad ja ei jõua tihti noorteni.\n\nKuna taoline info jõuab noorteni minu hinnangul kõige paremini kooli kaudu, on kõige paremaks võimaluseks informaatika õppekava rikastamine ja ka muude tundide raames informaatika võimaluste tutvustamine.\n\nMa olen olnud kooliteel mõnevõrra paremas seisus, kui teised, sest sai minu põhikoolis kaheksandas klassis informaatikatundide ajal katsetada 3D modelleerimist SolidEdge'is. See polnud selles vanuses mitte midagi üle jõu käivat ja seda on mul hilisemas elus tõesti vaja läinud. Sedasi saime näiteks oma õpilasfirmat alustades hoida raha kokku modelleerimisteenuse tellimise pealt. Ma ei arvanud ise toona, et seda võiks vaja minna, aga siin me oleme.\n\nTeine asi, mida koolis ei õpetata, ent mida vaja läheb, on veebidisain. See ei eelda kohe kindlasti HTML-koodist alustamist vaid pigem Wordpressi või Voogi kasutama õppimist. Selleks on lapsed juba pädevad viiendas klassis ja see avab jällegi võimalusi ja karjäärivaateid edaspidiseks. Mingil hetkel elus on veebidisain kindlasti kasulikuks oskuseks, eriti kui ettevõtte alustamisele mõelda.\n\nSelleks, et erinevaid variante pakkuda, ei pea ilmtingimata tooma kooli uusi õpetajaid. Kutsekoolid ja ülikoolid on loonud veebipõhised materjalid, mida kannataks ka põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada. Need võiksid olla kasutatavad näiteks tavalistes informaatikatundides. Sedasi saaks informaatikatunnid teha täiesti valikupõhiseks ja õpilastele tutvustada korraga IT-sektori mitmeid võimalusi.\n\nKokkupuuteid IT-ga võib teha ka ainete omavahelise lõimimisena. Näiteks saab õpetada geoinformaatikat, piiluda bioinformaatikasse ja tuuagi traditsioonilisse ebatraditsioonilist, mis sunniks kastist välja mõtlema.\n\nMa olen enam kui kindel, et kui informaatika õpetamine 21. sajandisse tuua, on tulemuseks IT-sektori vastu oluliselt suurema huvi, sest lapsed näevad paremini tänapäevaseid rakendusi. Samuti aitab see näha, et karjäär IT-s või LTT-s pole ainult igav koodikirjutamine või laboris passimine ja hõlmab endas oluliselt rohkem võimalusi, kui ette võib kujutada.\n\nPraegune olukord on äraütlemata kurb. Mina ei tea, miks me arvame, et inimesed jooksevad kõrge keskmise palgaga IT-sektori poole tormi, kui praegune haridustee seda huvi üldse ei toeta. Selleks, et inimesi IT-sse tuua, tuleb luua esmalt huvi ja seejärel atraktiivsed õppimisvõimalused. Seda huvi ei tekita aga ajast ja arust õppemetoodikate ja võimalustega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Miks me arvame, et inimesed jooksevad kõrge keskmise palgaga IT-sektori poole tormi, kui praegune haridustee seda huvi üldse ei toeta, kirjutab Anita Algus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet kutsub tagasi COVID-19 HYGISUN kiirtestid\n\n## Põhitekst:\n\nLevitajatel ja meditsiinitöötajatel, kes tunnevad ära pildil toodud pakendi, tuleb sellise testi levitamine ja kasutamine viivitamatult lõpetada ning korraldada testide tagasikutsumine ja tagastamine. Professionaalsed kasutajad, kelle valduses see test on, ei tohi selle testiga teenust osutada, teatas terviseamet pressiteate vahendusel.\n\nTerviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp ütles, et mittevastavust lihtne on tuvastada, sest testil puudub CE-märgis. \"Märgise saab tootja seadmele paigaldada alles pärast seda, kui Euroopa Liidus kehtivad nõuded on täidetud,\" ütles ta.\n\nTerviseamet on testide maaletoojat pakendi nõuetele mittevastavusest teavitanud. Testide maaletooja on omakorda ametile kinnitanud, et ettevõtteid, kes on nende vahendusel testid hankinud, on teavitatud.\n\nTestid on müügil olnud üle 70 apteegis.\n\n\"Tegemist on ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud testiga, aga me teame, et neid levitatakse ka tavakasutajatele,\" ütles Ratassepp.\n\nTavakasutajad, kes tunnevad ära pildil toodud pakendi ja kellel on ostetud test kasutamata ja pakendis alles, on õigus test müügikohta tagastada ning raha tagasi küsida.\n\nTerviseamet rõhutas, et test on Euroopa Liidu turul leitav ka nõuetele vastava pakendiga, kus on peal CE-märgis. Terviseamet on avaldanud juhised, mis on abiks nõuetekohase pakendiga kiirtestide ära tundmisel.\n\nNõuetele vastav HYGISUN-i test. Autor/allikas: Terviseamet\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis levitatakse kiirteste, millele ei ole läbi viidud nõuetekohast vastavushindamist, seega on nende levitamine keelatud, teatas terviseamet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgens püstitas koduülikooli võidumängus oma lauapallide rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus alustanud Jürgens viibis väljakul 30 minutit, rohkem kui keegi teine, vahendab Korvpall24.geenius.ee.\n\nParaku ei tabanud ta selle aja jooksul mängust ühtegi viset, ainsad neli punkti tulid vabavisetest (kahesed 0/1, kolmesed 0/8, vabavisked 4/4). Küll aga võttis eestlane mängu parimana maha 11 lauapalli, andis neli resultatiivset söötu, tegi kolm vaheltlõiget ning blokeeris ühe vastaste pealeviske.\n\nLauapallides tegi Jürgens oma ülikoolikarjääri rekordi (eelmine tippmark oli üheksa lauapalli). Negatiivse poole peale jäid kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga.\n\nOral Robertsi jaoks oli tegu hooaja teise võiduga ühe kaotuse kõrval. Järgmine vastasseis ootab ees juba laupäeval, kui võõrsil minnakse vastamisi Central Arkansas'ga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis mängiva Eesti korvpalluri Carlos Jürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles alistas tudengiliigas NAIA palliva Haskell Fightin' Indiansi kindlalt tulemusega 89:46 (34:26).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nIAEA: Iraan on suurendanud rikastatud uraani varusid\n\n## Põhitekst:\n\nIraanil on nüüd 17,7 kilogrammi 60 protsendini rikastatud uraani. Augustis oli veel Iraanil 10 kilogrammi 60 protsendini rikastatud uraani. Sellest kogusest võib toota umbes 10 kilogrammi uraani, mis on rikastatud 90 protsendini. Umbes 20 kilogrammi on piisav tuumarelva valmistamise jaoks, vahendas The Times.\n\nDiplomaadid loodavad, et Iraan tahab ainult parandada oma läbirääkimispositsiooni. 2015. aastal sõlmiti Iraani tuumaleping, kuid USA lahkus sellest 2018. aastal. USA president Joe Biden lubas valimiskampaanias uuesti lepinguga liituda.\n\nIraan sai sel aastal uue presidendi. Presidendiks sai vaimulik ja endine peakohtunik Ebrahim Raisi. Raisi on poliitveteran. Lääneriikide meedia spekuleerib, et temast võib saada ka riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei järeltulija. Raisi esitab USA-le üha suuremaid nõudmisi.\n\nRaisi nõuab, et USA tühistab kõik sanktsioonid islamiriigi suhtes. Bideni administratsioon soovib aga kinnitust, et tuumaleppe kõnelused viivad laiemate läbirääkimisteni islamiriigi rolli suhtes Lähis-Ida piirkonnas.\n\nUSA ja tema Pärsia lahe liitlasriigid süüdistasid kolmapäeval Iraani agressiivses ja ohtlikus poliitikas.\n\n\"Iraani toetus relvastatud rühmitustele Lähis-Ida piirkonnas ja ballistiliste rakettide programm kujutavad endast selget ohtu piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele,\" teatasid riigid ühisavalduses.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) viimase aruande kohaselt on Iraan kiirendanud rikastatud uraani tootmist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRahanduskomisjoni juhiks saab Andrei Korobeinik\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ta tunneb majandust ja rahandust väga hästi. Ta on ise ettevõtteid üles ehitanud ja olnud selles edukas. Nii, et tema pädevus on tema puhul argument,\" ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ERR-ile.\n\nRahanduskomisjoni esimehe koha vabastas Erki Savisaar, kes siirdus riigikogust tööle keskkonnaministriametisse. Keskkonnaministri ametist aga lahkus sel nädalal Tõnis Mölder, kes põhjendas tagasiastumist tervise- ja pereteemadega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna fraktsioon esitab uueks riigikogu rahanduskomisjoni esimeheks Andrei Korobeiniku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nBarcelona kaitsja Koemani vallandamisest: mängijad polnud enam õnnelikud\n\n## Põhitekst:\n\nBarcelona vallandas 58-aastase hollandlase oktoobri lõpus pärast seda, kui Hispaania suurklubi oli tema käe all seitsmest mängust võitnud vaid kaks ning liigatabelis langenud üheksandale kohale. Uueks juhendajaks nimetati Barcelona legend Xavi.\n\n\"Riietusruum vajas muutust,\" vahendab Marca Koemani käe all debüteerinud 22-aastase Mingueza sõnu. \"Vajalikku atmosfääri ei eksisteerinud, mängijad ei olnud õnnelikud. Kui asjad ei tööta, vajadki muutust.\"\n\n\"Usun, et koos Xaviga läheb meil hästi,\" jätkas Mingueza. \"Inimesed usuvad sellesse, mida ta räägib ning see on väga tähtis. Treenime kõrge intensiivsusega, meil on selged ideed ja näeme vaeva, et oma eesmärgid saavutada.\"\n\nUuele juhendajale jagas kiidusõnu ka Mingueza kaitsepartner Eric Garcia. \"Xavis näen külgi Pep Guardiolast ja Luis Enriquest,\" rääkis hispaanlane Diario Spordile. \"Ta on klubi legend ja väga hea treener. Tema mõtteviis jääb mängijale külge ja arendab iseloomu.\"\n\nBarcelona peab Xavi käe all esimese kohtumise laupäeval, kui liigas võõrustatakse linnarivaali Espanyoli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Barcelona jalgpallimeeskonna kaitsja Oscar Mingueza andis kodumaa meediale intervjuu, milles kritiseeris eelmise peatreeneri Ronald Koemani ajastu lõppu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Kui kauaks veel teisitimõtleja?\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud aastal surnud tsivilisatsioonikriitik Pentti Linkola (1932–2020) oli üks viimase aastasaja olulisim ja vastuolulisim soome kirjamees. See ei ole mitte niisama siinkirjutaja hinnang, vaid ka ta enda rahvas on nimetanud Linkolat eri küsitlustes korduvalt oma maa üheks mõjukaimaks mõtlejaks ja suurimaks soomlaseks. Seega on mõnevõrra üllatav, et tänavu meie raamatupoodidesse jõudnud sajakonna leheküljeline tekstikogumik \"Teisitimõtleja märkmed\", mis on pandud kokku kolmest teosest, on pärast 1997. aastat alles teine raamat, mis eesti lugejale tervenisti Linkola kirjutisi tutvustab. Tõsi, juba sel sügisel on oodata järge.\n\nAsjaolu, et Eestis on selle suure soome mõtleja vastu huvi tärganud, võib olla osaliselt seletatav meie inimeste (eriti haritlaskonna) kasvava murega metsade, looduse ja keskkonna pärast. Nagu kirjutavad nii tõlkija Priit-Kalev Parts kui ka Kaido Kama raamatu eessõnades, olid silmapiirini laiuvad kännustikud Eestis erinevalt Soomest veel 1990. aastatel võõrad. Kuigi Nõukogude võim lagastas ja saastas, oli mets sageli see koht, kuhu minnes ei paistnud masendavad olud ja poliitiline tegelikkus. Nüüd oleme oma demokraatlikus rahvusriigis meiegi selles valdkonnas Põhjamaadele järele jõudmas. Pole üllatuslik, et ka meie kultuuriväljal ilmub sellistes oludes sagedamini keskkonnakriitilist kirjandust. Kui reaalsus looduses kipub aina sarnanema tragöödiaga, võivad Linkola-suguse tekstid pakkuda lohutust.\n\nEnt Linkola ei valuta südant ainult metsade pärast. Tema mõtteraamistikus on langevad puud ainult üks paljudest sümptomitest, mida põhjustab moodsa inimese, ühiskonna ja kultuuri suisa haiglaslik tung seada ennast mugavalt maailma keskele ja toimida keskkondlikele tagajärgedele ning teistele elusolenditele mõtlemata. Tema silmis vaevab progressihaigus kõiki riike ja ühiskondi, mis usuvad inimliigi absoluutsesse hegemooniasse. Pidagu nad ennast kommunistideks, liberaalideks, konservatiivideks või fašistideks – selline mõtteviis viib varem või hiljem inimkonna katastroofi ning viletsuseni.\n\nPühendusega terroristidele\n\nSellest kogumikust leiab Linkola argumenteeritud seisukohad pea iga teema kohta, mis on rohelise ideoloogia kandjatele südamelähedased: veganlus, rohepesu paljastamine, loodushoidu õpetav haridus, tööstuslik loomakasvatus, puurikanade vabastamine, energia- ja loomulikult metsanduspoliitika. Ent liberaalne lugeja peab olema valmis selleks, et iga Linkola väljaütlemine ei pruugi talle meeldida või võib isegi frustratsiooni tekitada. Linkola tekstides taganevad kõik liberaalsed ja demokraatlikud väärtused keskkonnahuvide ees. Kuna ta pole aga mõni lahmiv onu Heino, on ta tekstid väga hea materjal, millega (rohe-)liberaalsed lugejad saavad oma seisukohtade ja argumentide tugevust kontrollida. Pealegi on seda meeldiv teha, kuna raamatu ideed on kergesti haaratavad ja loetavad. Tõlge on hästi õnnestunud.\n\nMis siis on Linkola sõnum 2021. aasta lugejale? Mis on tema lahendus (üldistavalt öeldes) moderniseerumisprobleemidele? Kas ta on Greta Thunbergi (keda ta kusjuures austas) järgses maailmas endiselt teisitimõtleja? Pentti Linkola oli ja oleks endiselt oma vaadete poolest äärmuslane. Tema hinnangul igasugused keskmised (üksmeelt otsivad) ideoloogiad ja lahendused meie keskkonnaprobleemide puhul lihtsalt ei toimi. Need on kõik üks rohepesu. Iga mõõdukas loodusteadlik lugeja, kes haarab kätte mõne Linkola teksti, seisab seega silmitsi vastuoluliste tunnetega. Kui nõustuda Linkola diagnoosiga, siis kas nõustuda ka tema raviga? Kas sellele diagnoosile saabki muud ravi olla?\n\nLinkola maailmas on kõige parem meede loodushoiuks inimeste arvu piiramine. Mõistagi nõustume me kõik, et mida rohkem on maailmas inimesi, kes tahavad elada nagu keskmine eurooplane, seda raskem koorem on see ökosüsteemidele. Kuid mida me oleme valmis rahvastiku kasvu takistamiseks tegema või isegi sallima? Abort, eutanaasia ja surmanuhtlus on Linkola vaimus leebed ja ilmsed meetmed, mida ka peavool oleks (olenevalt erakondlikust eelistusest) valmis toetama. Kuid kuidas oleks, kui mõjukad valitsused lubaksid veidikenegi looduslikul valikul n-ö vabalt tegutseda? Laseks põua käes kannatavatel inimestel nälga surra, ei raviks kroonilisi haigeid, ei lubaks vaktsiine luua, ei aitaks loodusõnnetuste küüsis virelevaid inimesi jne. See tähendaks, et loomulikud populatsioonipiirajad saavad teha oma tööd. Selline on Linkola moraal. Tema arvates oleks see praegustes oludes õigustatud. Koroonaviiruse peale, mille pandeemilise leviku ta oma elu viimastel nädalatel jõudis ära näha, lausus 87-aastane mees ainult: \"Abiks ikka.\" Kuid Linkola äärmuslus läks veel kaugemale. 1979. aastal esimest korda ilmunud \"Teisitimõtleja märkmed\" pühendas mees Andreas Baaderile ja Ulrike Meinhofile, kahele Rote Armee Fraktioni vasakäärmuslasele, kes viisid oma äranägemise järgi ellu surmavaid terrorirünnakuid, mille eesmärk oli raputada kapitalistlikku süsteemi. Ka Al Qaeda terroristide tegevusele kiitis Linkola takka. Vähemalt jäi inimesi vähemaks.\n\nLinkola kassiviha\n\nAhjaa, Linkola jälestas ka kasse, seda inimeste poputatud nuhtlust, kes valimatult nõrgemaid loomi hävitab ega ole kuidagi loomulik osa põhjamaa loodusest. Ta leidis, et nende uputamine on täiesti õigustatud. Võib-olla on mõne jaoks just see seisukoht viimaseks piisaks karikasse, et Linkola äärmuslasena hukka mõista.\n\nKuigi Linkola elas nähtavasti oma sõnade järgi (tal oli küll kaks last!) tagasihoidlikku elu kalamehena, kipub kergesti keelele küsimus, miks selline mees üldse elu valis ja miks ta terroristide kiitjana ise endale pommivööd ei meisterdanud. Küllap see küsimus vaevas teda. Ajakirjanikule vastas ta kord, et temas pole olnud piisavalt võimekust ega vaprust, et ise mõni eneseohverduslik kuritegu ellu viia.\n\nKuidas siiski saab selline mees olla rahumeelsete ja abivalmis soomlaste silmis nõnda austatud ning hinnatud? Kas see on mingisugune kognitiivne dissonants? Kas Linkola ütles välja tõe, millest kõik mõtlevad ja aru saavad, kuid mida ei julgeta ise tunnistada? Nagu mõni religioosne figuur. Küllap vist. Näib, et erinevalt enamikust ei murdunud ega korrumpeerunud Linkola au, kuulsuse ja tähelepanu all. Ta jäi iseendaks ning Soome rahvas austas ja imetles seda.\n\nIgatahes on selge, et kliimasoojenemine, ökoloogiline kriis, ületarbimine ja muud keskkonnaprobleemid nõuavad meie ühiskondadelt ebamugavaid muutusi. Linkola pakub välja oma uue moraali ja visiooni, kuidas inimkond peaks elama, et püsima jääda. Julgel lugejal, kes on üldse söandanud raamatu kätte võtta, ei jää üle muud kui see arvesse võtta ning mõelda, millistesse äärmustesse ta on ise valmis minema, kui palju Linkolat on temas endas. Suure soome mõtleja argumentide ja ideede üle on iga inimene sunnitud sel sajandil juurdlema. Hea on see raamat juba täna kätte võtta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus raamat\nPentti Linkola\n\"Teisitimõtleja märkmed\"\nTõlkinud Priit-Kalev Parts\nToimetanud Triin Truuvert\nMTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, 2021\n96 lk\n\nArvustus ilmus Müürilehes",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviirusega on haiglates 447 inimest\n\n## Põhitekst:\n\n447 patsiendist 356 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 267 ehk 75 protsenti on vaktsineerimata ja 89 ehk 25 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates 35 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 46 inimest, neist juhitaval hingamisel 26.\n\nSuri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 60-aastane naine, 65-aastane mees, 66-aastane mees, 68-aastane naine, 69-aastane naine, 71-aastane mees, 79-aastane naine, 80-aastane naine ja 95-aastane naine.\n\nKokku on Eestis surnud 1723 koroonaviirusega nakatunud inimest.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6040 testitulemust, millest 715 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 434 vaktsineerimata ja 281 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.\n\nÖöpäeva jooksul manustati 7556 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 980. Reede hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 136 482 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 58,5 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reede hommiku seisuga on haiglates 447 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mis on kolme võrra vähem kui ööpäev varem.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJennifer Lopezi ja Owen Wilsoni uuest filmist \"Marry Me\" avaldati treiler\n\n## Põhitekst:\n\nFilmis abiellub superstaar Kat (Jennifer Lopez) võhivõõra mehega (Owen Wilson), kui saab teada, et tema peigmehel (Maluma) on armuafäär teise naisega. Ehkki võltsabielu on mõeldud kestma vaid mõned kuud, armuvad vastabiellunud tasapisi teineteisse.\n\nFilmis mängivad veel Sarah Silverman, Jameela Jamil ja Jimmy Fallon.\n\n\"Marry Me\" lavastas Kat Coiro (\"It's Always Sunny in Philadelphia\", \"Dead to Me\"). Film põhineb Bobby Crosby graafilisel romaanil. Selle stsenaristid on John Rogers, Tami Sagher ja Harper Dill.\n\nFilmi treileris esitab Lopez lugu \"On My Way\". \"Marry Me\" jõuab kinodesse 11. veebruaril.\n\nLopezi viimased filmid on lavastanud naised. 2020. aastal rääkis ta, kui oluline on, et naised üha enam filme lavastaksid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Universal Pictures avaldas treileri uuest romantilisest komöödiafilmist \"Marry Me\", milles mängivad peaosa Jennifer Lopez ja Owen Wilson. Film jõuab kinodesse sõbrapäeva paiku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit lõpetas aasta maailma seitsmenda reketina\n\n## Põhitekst:\n\nEesti esireket Anett Kontaveit lõpetas suurepärase hooaja teise poole toel aasta maailma seitsmenda reketina. Aasta viimasest 34 mängust võitis eestlanna 29, kõva kattega väljakutel teenis ta sel hooajal enim matšivõite.\n\nClevelandis alanud võimsa kümnenädalase perioodi jooksul võitis ta maailma esikümnesse kuuluvate tennisistide vastu viis matši kaheksast, sealjuures sai ta kolm võitu TOP5 mängijate üle. Neli turniirivõitu teeninud Kontaveidist võitis rohkem trofeesid vaid maailma esireket Ashleigh Barty.\n\nAastalõpu tabelis esikoha hõivanud austraallanna edestas valgevenelannat Arina Sabalenkat ning WTA finaalturniiri võitnud hispaanlannat Garbine Muguruzat.\n\nKontaveidi ees lõpetasid aasta veel tšehhitarid Karolina Pliškova ja Barbora Krejcikova ning kreeklanna Maria Sakkari, esikümnesse mahtusid ka hispaanlanna Paula Badosa, poolatar Iga Swiatek ning tuneeslanna Ons Jabeur.\n\nMaailma esisaja noorimaks tennisistiks on 17 aasta ja 247 päeva vanune ameeriklanna Coco Gauff, kes on tabelis 22. kohal. Esimese saja sekka mahuvad veel viis teismelist: Leylah Fernandez, Marta Kostjuk, Camila Osorio, Emma Raducanu ja Clara Tauson. Vanimaks naiseks on 40 aasta ja 50 päeva vanune Serena Williams, kes lõpetas aasta 41. kohal.\n\nWTA aastalõputabeli esisaja sekka mahub naisi 35 riigist, kõige enam - 16 - tennisisti esindavad Ameerika Ühendriike. TOP100 seas tegid sel hooajal debüüdi 17 naist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Naiste profitennise organisatsioon WTA tõmbas neljapäeval ametlikult hooajale joone alla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhendkuningriik saadab Poola toetuseks 150 pioneeriüksuse sõdurit\n\n## Põhitekst:\n\nBriti armee pioneeriüksuse 150 sõjaväelast saadetakse lähinädalatel Poolasse, et tugevdada Poola piiri Valgevenega, ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace neljapäeval.\n\nWallace lubas siiski, et enne üksuse lähetamist informeerib ta selle missiooni detailidest ka Briti parlamenti, vahendas BBC.\n\nSuurema kontingendi väljasaatmine järgneb väikse rühma Briti sõjaväelaste saabumisele Poolasse juba eelmisel nädalal, kes sõitsid kohale, et uurida Poola vajadusi. Briti pioneeriüksuse lähetamine on osa Ühendkuningriigi toetusest Poolale, mis on vastamisi Valgevene korraldatud hübriidrünnakuga, mille käigus püüab Minski režiim saata üle Euroopa Liidu piiri Lähis-Idast kohale lennutatud inimesi.\n\nPoolasse saadetavad Briti sõdurid ei ole võitlusüksus, vaid \"nende eriala on teede ja kontrollpunktide rajamine ning vaatluspostide ehitamine\", ütles Wallace.\n\nBriti kaitseminister lisas, et sõdurite ülesanne on \"aidata poolakaid ja potentsiaalselt ka teisi Balti riike nende piiri kaitsmisel\", vahendas väljaanne EurActiv.com.\n\nValgevene režiim on korraldanud tuhandete Lähis-Ida, Aafrika ja Afganistani inimese riiki toomise, et suunata need üle oma läänepiiri Euroopa Liidu riikidesse. Valgevene naaberriigid Poola, Leedu ja Läti on aga keeldunud neid üle piiri lubamast, mistõttu migrandid püüavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu tungida ning neid abistavad ja samas sunnivad selleks Valgevene julgeolekujõud.\n\nViimastel päevadel on režiim näidanud siiski mõningaid taganemise märke, tuues osa migrante piirilt ära. Neljapäeval startis Minskist ka esimene lennuk migrantidega tagasi Iraaki.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi relvajõud saadavad Valgevene hübriidrünnakut tõrjuva Poola toetuseks pioneeriüksuse 150 sõjaväelast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJaapan tuleb välja 490 miljardi dollarilise taastekavaga\n\n## Põhitekst:\n\nKishida sõnul on alates pandeemia algusest kolmas, 56 triljoni jeenini ulatuv rahasüst piisav selleks, et \"anda jaapanlastele turvatunnet ja lootust\".\n\nUlatuslik kuluplaan kiidetakse ilmselt valitsuses heaks ja see näeb muuhulgas ette toetusi toimetulekuraskustes alla 18-aastaste lastega peredele ning õdede ja hooldustöötajate palgatõusu.\n\nJaapani majandus langes tänavu teises kvartalis oodatust enam, kuna viirusevastase võitluse tõttu kehtestati Tokyos ja mujal piirangumeetmeid.\n\nEelmised peaministrid Yoshihide Suga ja Shinzo Abe paigutasid majandusse vastavalt 40 triljonit ja 38 triljonit jeeni (332 ja 350 miljardit dollarit).\n\n56 triljonit jeeni moodustab umbes 10 protsenti Jaapani sisemajanduse kogutoodangust. Kishida sõnul lisandub sellele veel muid stimuleerivaid elemente nagu laenud erafondidest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaapani peaminister Fumio Kishida teatas reedel 490 miljardi USA dollarini ulatuvast stiimulpaketist maailma suuruselt kolmanda majanduse elavdamiseks koroonapandeemia järel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.