Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nReie tagalihast vigastanud Janek Õiglase osalemine EM-il sattus ohtu\n\n## Põhitekst:\n\nÕiglane lootis Saksamaal Ratingenis täita EM-normi, kuid nüüd on eestlase osalus nädalavahetusel eeloleval nädalavahetusel peetaval kõrgetasemelisel võistlusel välistatud. Samas polevat vigastus esialgse info põhjal väga tõsine, mistõttu säilib kümnevõistlejal veel võimalus norm enne 15. juuli tähtaega täita.\n\nEesti kümnevõistlejatest on EM-normi tänaseks täitnud viis sportlast: Maicel Uibo, Karl Robert Saluri, Karel Tilga, Johannes Erm ja Taavi Tšernjavski. Berliini pääsevad kolm parimat, kelleks praeguse seisuga on Uibo (8514 p), Saluri (8137 p) ja Tilga (8101 p).\n\nRatingenis asub Õiglase loobumisel ainsa eestlasena võistlustulle seitsmevõistleja Grit Šadeiko, kes läheb samuti püüdma EM-i kohta. Normi täitmiseks peab eestlanna Saksamaal koguma vähemalt 5900 punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Janek Õiglane vigastas eelmisel nädalal trennis tagareit, mis tähendab, et mullusel MM-il neljanda koha teeninud kümnevõistleja ei osale nädalavahetusel peetaval Ratingeni võistlusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKas jalgpall on parem kui seks? Lühike teaduslik vastus\n\n## Põhitekst:\n\nGlasgow Lõuna-Üldhaigla teadlased eesotsas John McLeaniga näitasid üheksale tulihingelisele Glasgow Rangersi fännile 30 lühikest videot, mis kujutasid vastasmeeskonnale värava löömist. Samal ajal uurisid nad nende ajutegevust funktsionaalse magnetresonantstomograafi (fMRI) all. Masin võimaldab jälgida, kuhu liigub parasjagu ajus rohkem verd. Sellest omakorda saab välja lugeda, millise ajuosa neuronid laenglevad sellel hetkel rohkem.\n\nVõrdlusmomendi loomiseks näidati osalistele ka 30 möödalööki kujutavat videot ja 52 klippi lahtisest mängust. McLean leidis, et lahtise mängu ajal, väravast mööda löömise ning palli väravasse toimetamise järel olid tõepoolest aktiivsed veidi erisugused ajuosad.\n\nVärava löömise ajal lõi rohkem särama vöökääru eesosa. Eelnevates uuringutes on seostatud seda ootusärevuse ning erutusega ning tugeva mõnutunde sh orgasmieelse seisundiga ning selle alaosi võidu ja kaotuse ning olukorra meeldivuse ja ebameeldivuse üle otsustamisega. Seejuures pole olnud vahet, kas tegu oli meeste või naiste ajuga.\n\nfMRI-ga täpsete mõõtmiste tegemiseks peab aga uurimisaluse pea liikumatult paigal püsima, mistõttu pole inimaju otseselt suguakti ajal jälgitud. Seetõttu nentisid uurimuse autorid, et jalgpall võib tekitada tulemuste alusel kohati mõnutunnet, kuid otseselt pole võimalik seda seksiga võrrelda. Hiljem avaldatud töödes on muu hulgas leitud, et sarnaseid aktiivsusmustreid nähakse samas ajuosas ka hasartmänguga raha võites.\n\nLugu täiendatakse John McLeani kommentaariga esimesel võimalusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Igipõlisele küsimusele annab osalise vastuse 2008. aastal avaldatud aju-uuring. Vahetult pärast lemmikmeeskonna löödud väravat aktiveeruvad ajus samad piirkonnad kui seksi ajal. Samas ei ütle teadustöö midagi kogetava tunde tugevuse kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Estam: Jää hüvasti, Per Ahlmark\n\n## Põhitekst:\n\nLas tavapoliitikud järgmise tähelepaneku peale pealegi solvuvad, aga Ahlmark kujutas endast haruldust ehk südametunnistusega poliitikut. Siinkirjutajale isiklikult jääb Ahlmark meelde kui mees, kes ei väsinud kordamast üht lihtsat ja olulist põhitõde, ja nimelt seda, et maailm unustas täiesti julmalt kolm hüljatud Balti riiki ajavahemikus 1940–1991. Mäletan teda 1985. aasta Baltic Peace and Freedom Cruise'i ajal mitmetest rahvustest ajakirjanikele pressikonverentsil ette heitmas, et kuidas on võimalik, et kolm riiki – kolm parlamentaarset demokraatiat – kadusid neljakümne aasta eest jäägitult Euroopa maakaardilt, ja selle kohta ei ütle teised Euroopa riigid sisuliselt kippu ega kõppu. Ahlmark lisas siis selgitavalt, et Soome võis ju küll soomestunud olla, ja et Ungari, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria jt võisid küll olla muudetud NSV Liidu sateliitriikideks vastu nende tahtmist, kuid nad olid rahvusvaheliste subjektidena endiselt olemas. Ent Eesti, Läti ja Leeduga juhtunu oli midagi täiesti unikaalset. N-ö sui generis [ainus omalaadne, unikaalne – toim] situatsioon. Kuidas võib üldse sündida, et kolm iseseisvat riiki lihtsalt de facto elimineeritakse ja kustutatakse inimkonna mälust, nii et kivi vaevalt jääb kivi peale? Kust selline absoluutne ja kohutav rahvusvaheline mälukaotus?\n\nPer Ahlmark oli põline stockholmlane. Olles astunud juba üliõpilasena Rootsi Liberaalsesse erakonda, sai temast selle partei esimees ajavahemikus 1975–1978. Pärast Riigipäeva liikmeks valimist 1967. aastal kujunes Ahlmarkist tööhõive minister.\n\nAhlmark oli aristokraat ja heas mõttes vana kooli mees. Ega ta selles päris üksi ei olnud. Sama võib öelda näiteks teise Balti riikide suure sõbra, 2011. aastal surnud Otto von Habsburgi kohta. Ja selliseid oli teisigi.\n\nSõna \"liberaal\" tähendab midagi hoopis muud Euroopas kui see sama mõiste ameerika kasutuses. Kui parempoolsed ameeriklased seda väljendust kasutavad, peavad nad silmas inimesi, kes tunduvad olevat sallivad igasuguste lolluste ja jamade suhtes. \"Tolerastid\" siis. Euroopa liberaalid see-eest ja seda eriti Ahlmarki ajal on olnud aga peamiselt vabadust armastavad. Vaba turumajandus ja sõnavabadus näiteks on olnud Euroopa liberaalide lipukirjad. Kui Reformierakond Eestis on kujutanud endast algusest peale toore kapitalismi entusiastide klubi, kuni paljudel puhkudel rautatud kapjadeni ja röövmajandamiseni välja, siis Ahlmark kuulus selliste liberaalide hulka nagu olid Milton ja Rose Friedman. Inimene ei ela ju üksnes vaid leivast. Õigemini me teenime igapäevast leiba selleks, et saada elada lahtimõtestatud viisil ehk väärtuspõhiselt.\n\nNormaalne klassikalisse liberalismi uskuja ei salli vabaduse vaenlasi silma otsaski. Sellistele – Ahlmark nende hulgas – teeb üks välja, kas oled kommunist või natsionaalsotsialist – autoritaarsed ideoloogiad ja režiimid on ausa ning väärika inimese jaoks sama põlastusväärsed kõik. See on ka põhjus, miks Hiina ja Venemaaga nende praegusel kujul mehkeldada ei tohiks.\n\nPer Ahlmarkilt ilmus kolm luulekogu ja rida artikleid, kommentaare ning politoloogilisi raamatuid. Ajalehe Dagens Nyheter lugejad olid eriti harjunud toetuma tema arvamuslugudele ja kommentaaridele.\n\nMe elame sellises maailmas, kus natsionaalsotsialismi on juba 80 aastat maapõhja süstemaatiliselt ja angroo manatud, inimsusevastase vasakpoolsuse peale on aga silm suuresti kinni pigistatud. Ei sa öelda, et inimkond oleks neid kahte õudust – kommunismi ja natsismi – kohelnud sama mõõdupuud proportsionaalselt kasutades. Ja see on veel pehmelt öeldud. Autoritaarsus ükskõik mis kujul on vabaduse ürgne vastane.\n\nAastal 1994 ilmus Ahlmarki palju poleemikat esile kutsunud teos \"Vänstern och tyranniet \" ehk \"Vasakpoolsus ja türannia\", mis andis ülevaate kollaboreeruvast kaasajooksiklusest Rootsi ühiskonnas pärast Teist maailmasõda. Tema järgmine teos \"Det öppna såret\" ehk \"Lahtine haav\" vastandas demokraatiat ja diktatuure sõja, massimõrvade ja näljahädade kontekstides. Tema viimane suurteos nägi päevavalgust aastal 2004 ja selle nimi oli \"Det är demokratin, dumbom! \" (\"See on ju demokraatia, lollpea!\").\n\nKui ma üldse midagi Per Ahlmarkile ette heita oskan, siis see on suhteline lühinägelikkus, mis puutub araablaste käekäiku Iisraeli ja palestiinlaste vahelise konflikti tähenduses. Ahlmark toetas reeglina Iisraeli ja juute selles kurvas loos, juhtides aga ilmselt liiga vähe tähelepanu palestiinlaste kannatustele. Kuid samas, kui lähtuda tegelikkusest, siis ei saa just öelda, et Araabia riigid reeglina v hiilgaksid. Demokraatia oli Per Ahlmarkile aga ülioluline teema. Äkki pani Ahlmark ka puusse, toetades Iraagi sõja vajalikkust selle algfaasis.\n\nEestlased, lätlased ja leedulased võiksid ometi kõik tõsta klaasi Per Ahlmarki mälestuseks ja olla talle tänulikud. Mina isiklikult ei jää mitte ainult oma vana tuttavat leinama, aga ka asjaolu, et ma ei näe eriti palju temasuguseid tänapäeval enam juurde sündimas.\n\nSoovitan kõigile, kes vähegi viitsivad Per Ahlmarki vaimse pärandiga tutvuda, teha seda tema luuletuste, kommentaaride ja raamatute kaudu, millisel juhul Ahlmark ei kustu meie teadlikkusest niipea ja nii, nagu maailm millalgi Balti riike korstnasse kirjutas. Ometi leidus ka kõige raskematel aegadel riike ja inimesi, kes meid meie saatusega üksinda ei jätnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "8. juunil lahkus siit ilmast 79-aastaselt eestlaste (õigemini küll baltlaste) ustav sõber, poliitik ja kirjanik Per Axel Ahlmark. Põhjusi, miks eestlased ja üldsus üldisemalt just selle rootslase elutööle viivuks mõtlema jääda võiksid, on mitu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEKA võõrustab rahvusvahelist arhitektuuriajaloo kongressi\n\n## Põhitekst:\n\nEttekanded on jaotunud kolmele päevale, paralleelselt toimub viis sessiooni ja kõnelejate teemad ulatuvad keskajast tänapäevani. Konverentsi avamine on kolmapäeval Kumu auditooriumis, Briti kunstiajaloolase Christine Stevensoni loenguga \"Buildings in Bits: Lessons from the English Baroque \"(Tükikaupa tehtud hooned: Inglise baroki õppetunnid); loeng on avatud kõigile huvilistele. Reedene peaesineja on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktoriõppekava juht, professor Krista Kodres, loenguga tallinlase elamust varauusajal. Konverentsi lõpetab Columbia Ülikooli professori Reinhold Martini kokkuvõttev loeng laupäeval.\n\nEuroopa arhitektuuriajaloo võrk loodi 2005. aastal rahvusülese erialase ühendusena, mis ei piira ennast temaatiliselt ega riigiti. Iga kahe aasta tagant korraldatava suure konverentsi paneb kokku rahvusvaheline programmikomitee, mis valib sessioonide pakkumisele saadetud ettepanekute seast 25 paneeli, millele uurijad saavad seejärel esitada oma ettekandeid. K\n\nokku on Tallinna konverentsil 127 ettekannet mis valiti umbes 400 pakkumise seast. Võrgustiku varasemad konverentsid on toimunud Guimarãesis, Brüsselis, Torinos ja Dublinis; Tallinn on esimene Ida-Euroopa ja Põhja-Euroopa linn, mis nii mahukat arhitektuurisündmust võõrustab.\n\nKonverentsi peakorraldaja on Eesti Kunstiakadeemia. Üritust toetavad Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kultuurkapital, Tallinn, Eesti Teaduste Akadeemia.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "13.–16. juunini toimub Rahvusraamatukogus Euroopa arhitektuuriajaloo võrgu EAHN viies rahvusvaheline konverents, mis tõi Tallinna ligi 300 arhitektuuriajaloolast 39 riigist. Reedene peaesineja on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktoriõppekava juht, professor Krista Kodres.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nWilhelmi solistina tuntud Anett andis välja singli \"Don't Pretend\"\n\n## Põhitekst:\n\nLugu keskendub argielu inimlikkusele ja on valminud erinevate muusikute iseloomulikke tunnetusi kokku sidudes, mis oli ka üheks koostööd kannustavaks jõuks. Toreda faktina olgu ka mainitud, kuidas salvestamisel kasutati biidielemendina näiteks tühja smuutipudelit.\n\n\"Sõnade kirjutamisel sai alguseks jämmi käigus kõlama jäänud fraas \"Dont pretend\" ja sellest lähtus kogu temaatika. Tahtsime kirjutada millestki, millega me kõik suhestume - tihti tuleb suhtes ette hetki, kus inimestel on keeruline üksteise jaoks aega leida ja sellest tulenevalt saavad mõned asjad välja öeldud, mida me võib-olla tõsiselt ei mõtle ja mis on tegelikult üsna läbinähtavad. Samas pole sellised olukorrad kunagi ühepoolsed ja loo sõnum ongi pigem see, et oleme selles koos ja üks ei ole rohkem süüdi kui teine,\" avas loo sisu Anett Kulbin.\n\n\"Don't Pretend\" on Aneti teine soolosingel ja märgib laulja-laulukirjutaja jaoks stiililiselt uusi katsetusi. Nii jätkab ta muusika loomist, olles inspireeritud jazz 'ist ja soul 'ist, aga ka alternatiivsemast muusikast, seotuna R&B'ga.\n\nAnett on tegutsenud nii bändi Wilhelm solistina kui sooloartistina. 2014. aastal jõudis Wilhelm Eesti Laulu finaali looga \"Resignal\" ja 2015. aastal poolfinaali looga \"Light Up Your Mind\". Seejärel jätkas Anett sooloartistina, andes välja esimese singli \"Strong\", mis jõudis Eesti Laul 2016 poolfinaali.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Värske loo \"Don't Pretend\" autorid on Anett Kulbin, NOËP ja Jonas Kaarnamets (Frankie Animal, Erki Pärnoja bänd). Produtseeris NOËP, kelle vokaali saab ka loos kuulda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nERR.ee avas poliitreitingute alamlehe\n\n## Põhitekst:\n\nLehele minekuks on kaks lihtsat võimalust. Esiteks, ERR.ee avalehel on ülal uus rubriik \" reitingud\", millele klikkides saab reitingute alamlehele. Teine võimalus on kirjutada aadress err.ee/reitingud.\n\nReitingute alamlehele on koondatud ERR-i poolt aastate jooksul tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluste tulemused graafiliselt. Üldnumbrites läheme igakuiselt tagasi viimaste riigikogu valimiste järgsesse aega ehk märtsi 2015 ning detailsemates sotsiaaldemograafilistes näitajates 2018. aasta algusesse.\n\nDetailsematest andmetest on lehel alamjaotused erakondade toetustest vastajate vanuse, soo, hariduse, sissetuleku ja elukoha järgi.\n\nLehele on koondatud ka Turu-uuringute AS-i uuringujuhi, sotsioloog Juhan Kivirähki kommentaarid nende kuude kohta, kus toimusid huvitavamad muutused erakondade toetustes.\n\nERR-i tellitud poliitikauuringutes küsitleb Turu-uuringute AS näost-näkku meetodil vähemalt 1000 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes esitatakse nende vastajate osakaal, kes omavad poliitilist eelistust, mis muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusringhäälingu uudisteportaal avas erakondade toetuste alamlehe, kust poliitikahuvilised saavad vaadata ja võrrelda muutusi parteide toetusnumbrites alates viimastest valimistest ning ka erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate kaupa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKivirähk: Reformierakonna nägu on lühikese ajaga hägustunud\n\n## Põhitekst:\n\nReformierakonna toetus kerkis pärast esimehevahetust aprillis 33 protsendile, mais langes see 30 protsendile ja juunis 28 protsendile.\n\nKivirähk nõustus, et kahe kuuga on uue erakonna esimehe tulekuga kaasnenud uudsuse, kõrgendatud ootuste võlu kadunud.\n\n\"Positiivsed ootused iseenesest üleval ei püsi, neid tuleb millegagi toita. Reformierakonnalt on praegu üsna veidrad signaalid. Esimees on Brüsselis, kohapeal toimetab Kristen Michal, kes on läinud väga kurjaks. Tema esinemised erinevad ainult väikese kraadi võrra Mart Helme omadest,\" kommenteeris Kivirähk ERR.ee veebisaates.\n\n\"Ja siis ilmub kuskilt välja Rein Lang, kes hakkab riigikogus seadusi parandama. Ehk erakonna nägu väga hägusaks muutunud lühikese ajaga,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Olukorras, kus Reformierakonna esimees Kaja Kallas pole sisepoliitikasse sukeldunud, on partei nägu hägustumas ja toetus kahanemas, ütles Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSuure tuleohu tõttu võib Eesti päästeamet teiste riikide abi vajada\n\n## Põhitekst:\n\nLooduses on praegu äärmiselt tuleohtlik aeg, mida näitavad ka viimaste nädalate jooksul sagenenud suured metsa- ja maastikutulekahjud. Sellest tulenevalt kutsus eile päästeameti vastutav korrapidaja päästeameti peadirektori korraldusel kokku üleriigilise staabi.\n\nStaabi ülesandeks on kindlustada, et lisaks keskkonnakahjude suurenemise ärahoidmisele oleks tagatud ka elupäästevõimekus üle Eesti. Selleks monitoorib staap olukorda, koordineerib päästeressursse ja kommunikatsiooni.\n\n\"Oleme jälginud suurest tuleohust tekkinud olukorda kõrgendatud tähelepanuga. Soe sademeteta ilm päästesündmuste vähenemist ei ennusta, pigem vastupidi,\" ütles päästeameti vastutav korrapidaja Sven Jablonski. \"Jälgime toimuvate sündmuste kulgu ja prognoosime võimaliku täiendava abi vajadust, sealhulgas oleme valmis ka rahvusvahelise abi taotlemiseks.\"\n\nPäästeamet tuletab meelde, et suure tuleohuga ajal on keelatud metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine sh selleks ettevalmistatud kohas. Iga inimene saab jälgida enda ja teiste ohutut käitumist looduses ning seeläbi anda oma panuse selleks, et tulekahju ei tekiks.\n\nNeljapäeval jätkuvad kustutustööd Vikipalus. Põlengu pindala ei ole laienenud ning kustutustööd toimuvad endiselt ca 200 hektaril. Kolmapäeva õhtul kella 19.45 seisuga oli metsas kustutustöödel 146 inimest, kellest 69 on päästjad riiklikest komandodest ja 77 vabatahtlikku (15 inimest reservpäästerühmast, kaks kaitseliitlast, 11 vabatahtlikku päästjat, 43 vabatahtlikku, kaks inimest sisekaitseakadeemiast ja neli päästeametist).\n\nEesti metsades kehtib suure tuleohuga aeg. Inimeste jaoks seab see aeg lisapiirangud metsas tegutsemisel. Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine sh selleks ettevalmistatud kohas. Lisaks sellele palub päästeamet mootorsõidukiga looduses sõitmist vältida, auto tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üle Eesti jätkuva suure tuleohuga aja tõttu kutsus päästeameti vastutav korrapidaja kokku üleriigilise staabi, mille ülesanne on tagada elupäästevõimekus üle riigi ning vajadusel ollakse valmis taotlema ka teiste riikide abi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFilter Temposarja neljandal etapil võidutses Kert Martma\n\n## Põhitekst:\n\nMartma edestas 3,8 sekundiga kaks aastat tagasi samal alal Eesti meistriks kroonitud ja mullu hõbedale tulnud Gert Jõeäärt, kes on ka valitsev Eesti meister grupisõidus. Kolmanda aja välja sõitnud Gert Kivistik (Hawaii Express Team) kaotas Filter Temposarja kokkuvõttes esikohta kindlustanud Martmale 9,7 sekundit.\n\nParimaks naiseks kerkis kolm viimast etappi võitnud Liisi Rist (Hawaii Express Team), kes sai üldarvestuses 41. koha. Talle järgnesid Kelly Kalm ja Egle Mätas.\n\nRattavõistlusele järgnenud Filter 5 km Tempojooksus pälvis esikoha Bert Tippi ajaga 16.15,7. CFC Spordiklubi esindaja on võidutsenud kolmel järjestikusel etapil. Teise-kolmanda koha teenisid vastavalt Oliver Kulbas (17.29,3) ja Raivo Pärnpuu (17.53,3). Naiste esikolmiku moodustasid Merill Mägi, Cathy-Liis Suurkivi ja Grete Maria Savitsch.\n\nRattadistantsile startis 232 osalejat, jooksust võttis osa 24 inimest. Filter Temposarja järgmine etapp toimub 25. juulil, kui Kiilis on kavas 25 km paarissõit ja 5 km tempojooks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Filter Temposarja neljanda etapi, Jüris peetud 15 km eraldistardi võitis Kert Martma (CFC Spordiklubi) ajaga 17.18,2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDrake avaldas video loole \"I'm Upset\"\n\n## Põhitekst:\n\nVideo jaoks tõi Drake kokku Kanada noortesarja \"Degrassi: The Next Generation\" näitlejad, ka video süžee ja esteetika on seotud \"Degrassist\" tuntud teemadega.\n\nRežissööriks on Karena Evans, kes tegi ka visuaalid lugudele \"Nice for What\" ja \"God's Plan\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Drake andis välja muusikavideo oma viimasele singlile \"I'm Upset\", ühtlasi avaldades, et tema järgmine album \"Scorpion\" ilmub 29. juunil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nFöderaalreserv tõstis intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra\n\n## Põhitekst:\n\nTegu on teise intressimäära tõstmisega käesoleval aastal ning 2,4-protsendine prognoos viitab, et sel aastal tõstetakse intressimäära veel kahel korral. Varasemalt prognoosis keskpank, et aasta lõpuks on intressimäär 2,1 protsendi juures.\n\nFöderaalreservi majanduskasvu prognoos jäi suuresti muutmata - käesoleva aasta kasvuks oodatakse 2,8 protsenti varasema 2,7 protsendi asemel ning 2018-2019. aastate puhul jäi prognoos vastavalt 2,4 ja 2 protsendi juures muutmata.\n\nKeskpanga esimees Jerome Powell teatas kolmapäeval ka, et hakkab pressikonverentse andma iga nõukogu rahapoliitika istungi järgselt - nimelt andis keskpanga juht seni pressikonverentse kord kvartalis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA föderaalreserv otsustas kolmapäeval tõsta baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra vahemikku 1,75-2 protsenti ning prognoosis, et aasta lõpuks jõuab see 2,4 protsendini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar mängimisest NBA meeste vastu: arvasin, et tasemevahe on suurem\n\n## Põhitekst:\n\nSel korral jäävad koondisest eemale mitmed vanema põlvkonna korvpallurid nagu Kristjan Kangur ja Janar Talts, misläbi saavad võimaluse noored nagu Rauno Nurger ja Maik-Kalev Kotsar, vahendab Korvpall24.ee.\n\n\"Korvpall on ikka korvpall. Veidi teistsugune on, kuigi kasvasin üles Eestis ja olen koguaeg Euroopa korvpalli mänginud,\" kommenteeris Kotsar USA ja Euroopa korvaplli erinevusi. \"Nüüd, viimased 2-3 aastat, on natuke teistmoodi olnud, kuid arvan, et suurt erinevust pole.\"\n\nKas USA üliõpilasliiga on populaarsem kui NBA? \"Jälgijate arv on üliõpilasliigas kokkuvõttes NBA-st suurem, sest seal on ikkagi ligi 350 erinevat võistkonda. Kui numbrid kokku lüüa, siis käibki üliõpilaskorvpalli rohkem inimesi vaatamas, mitte küll keskmiselt mängu kohta.\"\n\nEelmisel suvel sai Kotsar mängida NBA meeste vastu. \"Nad ei tule mõistagi endast seal sadat protsenti andma, aga nii palju, kui nende vastu mängida sai, siis polnud vahe kõige suurem. Võib öelda küll, et üks on NCAA-st ja teine NBA-st, aga oleks isegi oodanud suuremat vahet.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavu suvel liitub Eesti korvpallikoondisega USA üliõpilasliigas palliv Maik-Kalev Kotsar, et valmistuda MM-valikmängudeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDuumasaadik: venelannad hoidugu MM-i ajal välismaalastega seksimisest\n\n## Põhitekst:\n\nMM tähendab, et \"on noori naisi, kes kohtuvad kellegagi ja siis sünnitavad\", lausus Pletneva. \"Ma loodan, et mitte,\" lisas ta.\n\nRiigiduuma liige võrdles olukorda Moskvas 1980. aastal toimunud olümpiamängudega, mille ajal mõned kohalikud naised seksisid linna külastanud välismaalastega ja jäid rasedaks.\n\nPletnevalt küsiti, kas MM võib tõsta Venemaa sündimust, mis on president Vladimir Putini üks prioriteete. \"Me peaksime sünnitama omaenda lapsi,\" vastas ta.\n\nSegarassilised lapsed kasvavad tõenäolisemalt üles ühevanemalises peres, hoiatas ta.\n\n\"Lapsed on need, kes kannatavad... ning on kannatanud Nõukogude ajast saati. Neil veab, kui nad on (emaga) samast rassist, aga kui nad on teisest rassist, siis see on hullem.\"\n\n\"Ma pole rahvuslane,\" lisas Pletneva.\n\nLapsi ähvardab \"hülgamine ning jätmine vaid emaga\" või viivad isad nad välismaale, ütles ta. Pletneva ärgitas naisi abielluma Venemaa kodanikega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venelannad peaksid hoiduma jalgpalli MM-i külastajatega seksimisest, et neist ei saaks segarassilistest lastega üksikemasid, ütles riigiduuma perekomisjoni juht Tamara Pletneva kolmapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna portaal püüab publikut end selgeltnägijaks nimetava saatejuhiga\n\n## Põhitekst:\n\nSaate esimene külaline oli keskerakondlasest riigikogu liige Märt Sults.\n\nStolitsa peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin ütles Postimehele, et saate eesmärk on tutvustada lugejaskonnale huvitavaid Tallinna elanikke.\n\n\"Esimeseks saatekülaliseks olnud Sults ei esinenud saates Keskerakonna liikmena, sest \"Pro Žizn\" on saade elust, mitte poliitikast,\" märkis ta.\n\nSaate tutvustuses lubatakse vaatajateni tuua külalised oma nõrkade ja tugevate külgedega.\n\nSaade on eetris kaks korda kuus ehk iga teine ja neljas teisipäev.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnale kuuluv ja seega maksumaksja raha eest ülal peetav meediaportaal Stolitsa käivitas venekeelse saatesarja \"Elust\", mida juhib end selgeltnägijaks nimetav Ilona Kaldre.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenali ja Madridi Reali huviorbiidis olnud kaitsja jätkab Atleticos\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastase Gimeneze allkirja jahtisid nii Real Madrid kui ka Arsenal, kuid nüüd peavad klubid kedagi teist otsima hakkama. Kaitsja liitus Atleticoga 2013. aastal 900 000 euro eest ning on seni klubi särgis väljakul käinud 85 kohtumises ja skoorinud kolm väravat. Enne Madridi klubi mängis ta koduriigis Danubio eest. Nüüdseks on mängija saanud Atleticos põhikaitsjaks Diego Godini kõrval, kirjutab Soccernet.ee.\n\nKoondise eest on 1,85-meetrine Gimenez teinud kaasa juba 42 mängus ning löönud selle ajaga viis väravat. Ka seal on mees põhikaitsja koos Godiniga.\n\nGimenezel endal oli lepingu pikendamise üle väga hea meel: \"Ma olen nii rõõmus, ma tõesti hindan seda, et klubi on minus nii kindel.\" Juba reedel osaleb ta arvatavasti Uruguay esimesel kohtumisel, kui meeskond läheb MM-il vastamisi Egiptusega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli maailmameistrivõistlustel Uruguayd esindav Jose Maria Gimenez pikendas oma koduklubiga lepingut ja jääb Atleticosse vähemalt 2023. aastani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti keeles ilmus Led Zeppelini biograafia\n\n## Põhitekst:\n\nErinevate asjaosaliste ja iseenda isiklikke vaateid objektiivsete tõsiasjadega stiilitundlikult segades on Wall kirja pannud loo 1970. aastate maailma ühest fenomenaalsemast muusikalisest ja kultuurilisest nähtusest.\n\nLed Zeppelini kui rokiajaloo üht suurima müügieduga ansamblit on nimetatud kuuekümnendate viimaseks ja seitsmekümnendate esimeseks suureks bändiks. Käesolevas teoses esitab bändiliikmetega aastakümneid lähedalt tuttav rokiajakirjanik Mick Wall julge nägemuse bändist, kes juhatas oma muusikaga sisse uue ajastu ja kirjutas ümber lavataguse käitumise reeglid.\n\nWall annab ilmekalt edasi Jimmy Page'i, Robert Planti, John Paul Jonesi, John Bonhami ja nende (kuri)kuulsa mänedžeri Peter Granti eluloo, asetades lugeja nende siseilma, kus unistus Led Zeppelinist kütkestavaks tegelikkuseks sai.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "2018. aastal aastal täitub 50 aastat legendaarse rockbändi Led Zeppelin asutamisest. Sel puhul jõudis eesti lugejate ette Mick Walli koostatud põhjalik Led Zeppelini biograafia. Raamatu andis välja kirjastus Koolibri, tõlkis Olavi Teppan.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Mikser, Tõniste\n\n## Põhitekst:\n\nKell 12 algavat valitsuse pressikonverentsi saab ERR.ee vahendusel jälgida otsepildis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse iganädalasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad sel nädalal valitsuse samme peaminister Jüri Ratas (Keskerakond), välisminister Sven Mikser (SDE) ja rahandusminister Toomas Tõniste (Isamaa).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSel reedel Sirbis jalgpall ja \"Tundmatu sõdur\"\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tundmatu sõduri\" kolmas tulemine – räägime nüüd ka filmist. Tauno Vahter intervjueerib Aku Louhimiest. AKU LOUHIMIES: \"Ajaloosündmustest rohkem huvitab mind inimene nende sündmuste keskel\"\n\nEesti kinodesse jõudis äsja \"Tundmatu sõduri\" uusversioon, mille režissöör on Aku Louhimies (sünd 1968). Soomes mullu oktoobris kinno jõudnud filmist on kiirelt saanud üks kõigi aegade vaadatumaid soome filme juba üle miljoni vaatajaga ehk seda on Soomes näinud umbkaudu 20% inimestest. Seejuures on Soomes seni vaadatuim film olnud \"Tundmatu sõduri\" 1955. aastal tehtud esmaversioon, mis jõudis linale kõigest aasta pärast Väino Linna raamatu ilmumist. Režissöör Rauni Mollbergi teine filmiversioon valmis 1985. aastal. Uus on nagu kaks esimestki peaaegu kolmetunnine film, kuid märksa moodsama filmikeelega, pealegi on Louhimies ise stsenaariumisse vanast ajast kuulsatele episoodidele lisaks sisse kirjutanud ka täiesti uusi lõike, eriti tagalaelu kohta. Üle seitsme miljoni euro maksma läinud film on algusest saati üles kütnud hulga emotsioone, sest nii teadmata päritolu internetitrollid kui ka mitmed kriitikud on seadnud filmi uue versiooni tegemise mõttekuse kahtluse alla.\n\nTÕNIS SAARTS: Konsensuse murenemise aeg\n\nEuroopa demokraatiad on pärast Teist maailmasõda näinud mitme ühiskondlik-poliitilise konsensuse murdumist: 1970. aastatel murenes üksmeel sõjajärgse heaoluriigi osas ja asendus neoliberalismiga, viimase majanduskriisiga pandi aga ka see küsimärgi alla, kuid pigem liberaaldemokraatia vaimus. Mis juhtub pärast liberaaldemokraatliku konsensuse hajumist? Kas tõesti võidab autoritaarne populism ja milline hakkab see välja nägema? Ida-Euroopas on ju pinnas autoritaarse populismi juurdumiseks eriti soodne. Kas ka Eestist saab osa Ida-Euroopa uuest \"avangardist\"?\n\nDANIEL TAMM: Jalgpall ja rahvuslus\n\nUsutavasti pole kaugel aeg, mil ka Eesti eest jookseb palliplatsile mõni mustanahaline või teise põlve immigrant. Sellest võib saada üks tõhusamaid relvi võitluses rassistlike hoiakute vastu.\n\nAlgav suvi tõotab taas jalgpalli tähe all mööduda. Selle artikli ilmumise ajaks on tõenäoliselt juba peetud maailmameistrivõistluste esimene kohtumine. Mänguvahendit ei ulata kohtunikule küll karu, nagu oli esialgu kavatsetud, ent turniiri sära sellest ei kahvata. Jalgpall pole enam ammu pelgalt mäng, kus 22 meest 90 minutit ühte palli taga ajavad (ning sakslased lõpuks võidavad, kui uskuda Gary Linekeri). Sellest on saanud üks võimsamaid organiseerumise viise, mis köidab sel suvel kõigi eelduste kohaselt miljardeid kaasaelajaid. Järgnevaga tahan väita, et jalgpall ei ole mitte ainult üks mõjukamaid rahvusluse edasikandjaid arenenud maadel, vaid et selle põhjal võib visandada üldise kestliku rahvusluse mudeli.\n\nMARGUS OTT: Tõlke ontoloogia\n\nEesti tõlkeõitsenguga loodud semiootiline sügavus, keele ja kultuuri kokkutoomine omaenda eelsusega, sulaolekuga on midagi, mida on kerge mitte märgata.\n\nKõigepealt väike tagasivaade. Eesti kultuuris on praegu enneolematu õitsenguaeg: kunst, kirjandus, muusika, kuhu ka ei vaataks, igal pool on tohutu hulk andekaid loovisikuid ja huvitavaid taieseid. Vahest kõige selgemini paistab see välja tõlkevaramust ja eriti selle osast, millega ma kõige paremini kursis olen, nimelt filosoofiatõlgetest. Enne taasiseseisvumist oli olemas vaid käputäis filosoofiatõlkeid, aga nüüdseks on nende hulk plahvatuslikult kasvanud mitmesaja nimetuseni. Sellist filosoofiataset pole Eestis kunagi varem olnud.\n\nKuid tõlkimisest rääkides – milleks see üldse hea on? Kõik oskavad mõnd suuremat võõrkeelt ja võiksid ju tolles keeles lugeda algupärandeid ja tõlkeid. Kas tõlkida on vaja lihtsalt sellepärast, et eesti keeles \"ka\" oleksid Platon ja Kant? Või lihtsalt et sõnavara laiendada, uusi mõisteid välmida? Harjutada \"eestikeelset\" mõtlemist? Kuid mis see säärane on?\n\nMa väidan, et asi peitub sügavamal.\n\nAGNES NEIER: Fototehnika ja sõnakunst – kuidas foto vormib kirjandust\n\nFranz Kafka, Don DeLillo ja Ransom Riggs kasutavad visuaalseid materjale erineval moel ning see, kuidas ja mil määral foto mõjutab ja vormib ilukirjandust, on iga teose puhul erinev.\n\nIlukirjanduse ja fotograafia suhe on ambivalentne. Fotograafia ilmumise ajal oli juba mõnda aega ühiskonnas tajutav soov uue meediumi järele. Niisiis ei ole üllatav, et pärast fotograafia leiutamise väljakuulutamist 1839. aastal arenes ning levis fototehnoloogia XIX sajandi vältel kiiresti. Uue tehnoloogia mõju ei jäänud olemata ka kirjandusele.\n\nNäiteks armastasid mitmed tuntud kirjanikud kaamera ees poseerida – tuntumad neist vahest Mark Twain ning Walt Whitman, kel mõlemal oli endast suurel arvul fotosid. Eestisse jõudis esimene fotoaparaat 1840. aastal ning esimene statsionaarne fotograaf alustas tööd neli aastat hiljem. Vilme Asmer viitab Reinhold Sachkerile, kelle panust peab ta eesti kultuuriloosse kõikidest XIX sajandi piltnikest nii arvult kui sisult suurimaks. Sachkeri kaamerasilma ette sattusid teise seas Anna Haava, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Karl Eduard Sööt, Eduard Vilde jt. Nii ei olnud fotodele poseerimine ka meie autoritele võõras, kirjanikud olid uue tehnikaga tuttavad.\n\nLAUR KAUNISSAARE: Keegi pole süüdi, aga mida teha?\n\nMarina Davõdova uue esseekogumiku põhiväärtus on selles, et ta käsitleb nüüdisaegse Lääne-Euroopa teatri ja vene-nõukogude traditsiooni vilju ühises kontekstis.\n\nМарина Давыдова, Культура Zero. Очерки русской жизни и европейской сцены. Новое литературное обозрение. Москва, 2018.\n\nLaiemat tähelepanu väärivaid teatriraamatuid ilmub üha harvem. Mis oleks tänapäeva vaste teostele \"Tühi ruum\" või \"Teater ja tema teisik\", \"Töö ja talent näitleja loomingus\" või \"Postdramaatiline teater\"? Ausalt öeldes – ei tea. Asi pole vahest selles, justkui poleks enam midagi öelda. See oleks liiga lihtne. Alati on. Võib-olla mängib teater aina visuaalsemaks muutuvamas maailmas lihtsalt üha väiksemat rolli? Kah võimalik, ehkki ühtse tajukogukonna teket võimaldab etenduskunst endiselt rohkem, kui ükski teine kunstivaldkond.\n\nKüllap eeskätt on põhjus siiski ülekülluses: teatrit sünnib tänapäeval nii palju ja nii erisugust (professionaali, aga miks mitte ka pühendunud teatrivaataja tähelepanuväljas on ju nii kodu- kui ka välismaa), et vähesed suudavad selles mitmekesises üheaegsuses näha laiemaid suundumusi ning neid veel kirja panna ja mõtestada. Väga harva teevad seda loojad ise, pisut sagedamini need, kellele teatri vaatamine on elukutse.\n\nHENRI EESSALU: Uued tuuled Pärnu kesklinnas\n\n\"Suvi\", \"meri\" ja \"Pärnu\" on paljudele sünonüümid. Hea linnaruum eeldab aga enamat kui turismiatraktsioonid – tugevat kesklinna.\n\n21. juunil saab Pärnust järjekordselt Eesti suvepealinn. Restoranipidajail on jälle aeg pühkida laudadelt tolm, et teenida tasa talvine mõõnaperiood ja valmistuda turismi kõrghooajaks. Suvise Pärnu märksõnad on eelkõige \"meri\", \"rannapark\", \"ülerahvastatud rannarajoon\" ja \"pikad restoranijärjekorrad\". Pärnu elanike arv kahekordistub kolmeks kuuks, kusjuures külalised veedavad suurema osa oma ajast rannapiirkonnas ja vanalinnas. Selle kõrval aga on juba praegu pakkuda palju muudki – ärgem unustagem, et Pärnu on ka jõelinn ja keskaegne hansalinn.\n\nKEIU VIRRO: Süümemõnu. Kuidas märkmekleepsud minus (põhjendamatult) härra Monki tunnet tekitavad\n\nMul on üks armastus, mille puhul ma end muidugi kuigivõrd süüdi ei tunne. Kui üldse miski, siis närib minu hinge vaid ehk see, et ma oma armastuse õiget ja ilusat eestikeelset nime ei ole üles leidnud. Tema tegelik nimi on nimelt Post-it Note, aga selle käänamine tekitab segadust või mõjub nagu veider keeleharjutus. Muide, kui omal ajal seda minimalistliku kõrgtehnoloogia imet nimetama hakati, kaaluti ka variante nagu Sticky Notes ja Papillon, mis ei aitaks ilmselt kuigivõrd edasi. Asjaolude sunnil (sest paremat ei leia) jään siin sellise variandi juurde: märkmekleeps.\n\nArvustamisel\n\nAku Louhimiehe \"Tundmatu sõdur\"\n\nEesti Draamateatri ja Nargeni festivali \"Metsa forte\"\n\nEesti Kunstnike Liidu XVIII aastanäitus \"Juubelikevad 2018\"\n\nPeeter Talvistu kuraatorinäitus \"Piiripealne\" Valga muuseumi galeriis, Hülle Haabi ja Juka Käärmanni ühisnäitus Brīvības galerijas\n\nPärnu Endla \"Vedelvorst\"\n\nXXXIX Euroopa Ringhäälingute Liidu Euroradio folgifestival Moskvas\n\nEstonian Music Week ehk Eesti muusika nädal Torontos.\n\nXIV Haapsalu graafilise disaini festivali näitus \"Isikupära\" ja ülevaatenäitus \"Tänapäeva Läti plakat\"\n\nnäitus \"Tšehhi moodne arhitektuur – Bohuslav Fuchs\"\n\nMarina Davõdova raamat \"Kultuur Zero. Ülestähendusi vene elust ja Euroopa lavadelt\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame 15. juunil ilmuvat Sirpi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKümne aastaga on kinokülastuste arv Eestis kahekordistunud\n\n## Põhitekst:\n\nKinode populaarsusele avaldavad mõju nii kinovõrgustiku laienemine ja suurenenud filmivalik kui ka üleüldine elatustaseme tõus, teatas statistikaamet.\n\nMöödunud aastal oli Eesti kinolevis kokku 355 filmi, millest 28 olid toodetud Eestis. Teist aastat järjest olid enam kui pooled kinolevi filmid imporditud Euroopa riikidest.\n\nSamal ajal jätkab vähenemist USA-s toodetud filmide osatähtsus, mis jäi sel sajandil esimest korda alla kolmandiku kõigist Eesti kinolevis olnud filmidest.\n\nKuigi kinolevis linastub aina rohkem Euroopas toodetud filme, on populaarsusedetabelite tipus endiselt USA linateosed.\n\nVaadatuimaks filmiks kujunes eelmisel aastal \"Mina, supervaras 3\", mis kogus pisut alla 149 000 kinokülastuse.\n\nÜle poole külastajatest käis vaatamas USA-s toodetud filme, Euroopa filmid kogusid kõigist külastustest veidi alla veerandi.\n\nKuna paljud Euroopa filmid linastuvad spetsiaalsete festivalide raames, on nende linastusaeg ning vaatajaskond harilikult väiksem kui Hollywoodi kassahittidel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kinokülastuste arv püstitas eelmisel aastal rekordi ning esimest korda ületati 3,5 miljoni piir. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on kinokülastuste arv kahekordistunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBologna ja Jurkatamm teenisid U-18 finaalturniiril võidu\n\n## Põhitekst:\n\nBologna eest algviisikus platsile jooksnud Mikk Jurkatamm mängis ligi 20 minutit ja viskas selle ajaga neli punkti (vabavisked 4/5, kahesed 0/2, kolmesed 0/2). Ta kogus veel kuus lauapalli ja tegi kaks isiklikku viga. Meeskonna resultatiivseim oli Niccolo Venturoli, kes tõi 16 punkti, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKirill Koršunovi kodumeeskond Livorno Don Bosco pidi 72:78 kaotuse vastu võtma Reggio Emilia tiimilt. Algviisikus alustanud ja pea 38 minutit mänginud Kirill Koršunov tõi Livornole kaheksa punkti (vabavisked 1/2, kahesed 2/5, kolmesed 1/2). Tema nimele jäi lisaks viis lauapalli, üks korvisööt ja viskeblokeering, kaks pallikaotust ning kolm isiklikku viga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia korvpalli U-18 meistrivõistluste finaalturniiril olid Mikk Jurkatamm ja Bologna Virtus 77:56 paremad Bologna Fortitudo103 võistkonnast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAsmann: investeeringuteks on vaja prognoosida 20-30 aastat ette\n\n## Põhitekst:\n\nNeljandat korda ilmunud põlevkivitööstuse aastaraamatust selgub, et 2017. aasta oli põlevkivitööstusele edukas. Eelmisel aastal kaevandati Eestis üle 16 miljoni tonni põlevkivi ning toodeti rekordiliselt üle miljoni tonni põlevikiviõli, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nAastaraamatu esitlusel nentisid põlevkivitööstuse esindajad, et suuremad investeeringud oleks tööstuses võimalikud siis, kui riigis oleks stabiilne ja tulevikku suunatud maksupoliitika.\n\nPõlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk ütles, et 2017. aasta tõi tõusu põlevkivitööstusele, suurenesid müügitulud, ettevõtete investeeringud nii tootmisse kui keskkonnahoidu.\n\n\"Samaamoodi on kasvanud mõnevõrra töökohtade arv, riigitulud on võrreldes 2016. aastaga jäänud samaks ehk need ei ole vähenenud,\" märkis ta.\n\nVKG juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et kui ettevõte tahaks täna investeerida 100 miljonit, ehitada uut tehast, siis nende tehaste eluiga on 30 aastat.\n\n\"Midagi peab olema võimalik prognoosida 20-30 aastat ette, kuid täna sellist stabiilsust ei ole,\" nentis ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on vaja investeeringuteks prognoosida 20-30 aastat ette, kuid praegu riigis sellist stabiilsust ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHaigekassa võttis süsteemi võimaliku ärakasutamise luubi alla\n\n## Põhitekst:\n\nHaigekassa vaatles, kui suur on nende inimeste hulk, kes on pikka aega olnud ravikindlustuseta, kuid kui nad on kindlusutuse saanud, algas kohe kallis ravi, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\nAnalüüsist selgus, et esimesel kuul pärast tööandjalt kindlustuse saamist ja isikuist, kes olid kindlustatud alla kuue kuu, sai kahe aasta jooksul üle 1000 euro eest tervishoiuteenuseid 30 inimest, neist 28 patsiendi raviarve oli 1000-5000 eurot, ühe patsiendi raviarve oli 5000-10 000 eurot ja ühe patsiendi raviarve oli üle 10 000 euro.\n\nKahe aasta jooksul on saanud ravikindlustuse umbes 30 inimest, kellel pole seda enne pikka aega olnud ja kohe esimesel kuul on nad vajanud üle 1000 euro eest arstiabi ning hiljemalt kuue kuu möödumisel on nende kindlustus uuesti katkenud.\n\n\"Et analüüsida, kas mõne arstiabi vajanud inimese tööandja on kindlustuse tekkimist ja katkemist mõjutanud maksude optimeerimisega, tuleb meil infot vahetada maksu- ja tolliametiga,\" ütles haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haigekassa hakkas uurima, kui tõenäoline on oletus, et kindlustussüsteemi nõrkust kasutatakse kurjasti, kuna haiglatesse jõuab ravikindlustuseta patsiente, kes tõenäoliselt töötavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga viis inimest ja üks hukkus\n\n## Põhitekst:\n\nKell 7.34 juhtus liiklusõnnetus Tartus Ringtee 26 juures, kus 37-aastane mees ei andnud Ford Transit Tourneoga teed jalgrattateel liikunud jalgratturile, 46-aastasele naisele. Rattur sai kokkupõrkes viga ta toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 8.16 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Peetri alevikus Sära ja Läike tee ringristmikul, kus teadmata juht sõitis Mazda 6-ga otsa jalgratturile, 38-aastasele mehele. Mazda juht lahkus õnnetuskohalt. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 10.40 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Tapa vallas Järva-Jaani-Tamsalu maantee ja Ambla-Tamsalu maantee ristmikul, kus 22-aastane mees sõitis Land Roveriga kõrvalteelt otsa peateel liikunud Volkswagen Passatile, mida juhtis 20-aastane mees. Mõlema sõiduki juhid toimetati Rakvere haiglasse.\n\nKell 12.38 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäe tee 44/2 juures, kus 62-aastane mees tegi veokiga Scania parempööret ja sõitis otsa jalakäijale, 76-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 16.32 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Lääneranna vallas Kõmsi külas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 58. kilomeetril, kus 61-aastane mees kaldus haagisega veokiga DAF teelt välja ning sõitis teetammilt alla ja auto süttis põlema. Veokijuht hukkus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval juhtus üle Eesti viis raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga viis inimest ja üks hukkus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiti keelas brittide abiorganisatsiooni tegevuse riigis\n\n## Põhitekst:\n\nPõhjuseks on organisatsiooni töötajate arvatav ebakohane käitumine Haitis pärast 2010. aasta maavärinat.\n\nAjaleht Times kirjutas veebruaris, et Oxfami töötajad tegelesid seksiostuga toidu, ravimite ja muu abi vastu ning organisatsioon üritas skandaali varjata. Oxfram on süüdistused kinnimätsimise kohta tagasi lükanud.\n\nHaiti valitsuse põhjendusel langetati otsus, sest Oxfam GB on rikkunud seadusi ja omaenda põhiväärtusi inimeste austamisest.\n\nOxfam teatas, et mõistab Haiti otsust ja lisas, et osa töötajatest on käitunud täiesti sobimatult.\n\nBriti heategevusorganisatsiooni juht Mark Goldring teatas maikuus tagasiastumisest ja ütles, et pärast abitöötajate prostitutsiooniskandaali Haitil peab keegi teine organisatsiooni uuesti üles ehitama.\n\nGoldring lubas jääda ametisse aasta lõpuni, aga edasi peaks \"seda teekonda juhtima keegi, kes tooks värske visiooni ja energia ning võtaks endale ülesandeks see teoks teha\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haiti võimud keelasid Suurbritannia abiorganisatsiooni Oxfam GB tegutsemise riigis, teatas neljapäeval BBC.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNime vahetanud Isamaa ametlikuks lühendiks saab I\n\n## Põhitekst:\n\nLuik ütles ERR-ile, et nime vahetus on aeganõudev protsess ja praegu tegeletakse sellega, et äriregistris lõpuks Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) Isamaaks muutuks.\n\n\"Tegeletakse. Kõik juhatuse liikmed peavad alla kirjutama taotlusele nime muutmiseks,\" sõnas ta.\n\nLuige sõnul peab erakond nimevahetamisega seoses tegelema veel pisidetailidega. \"Sildid tuleb ümber vahetada, meili domeenid, sotsiaalmeedia,\" loetles ta. Samuti tuleb tellida uus IRL-i meenevalik.\n\nLuik rääkis, et Isamaa ametlikuks lühendiks riigikogus, aga ka mujal kasutamiseks saab I.\n\nOma tekstides kirjutab erakond nime läbivalt suurte tähtedega, ehk ISAMAA. Luik selgitas, et erakond arutas seda ja leiti, et Isamaa jääb suurte tähtedega.\n\n\"See tundus kõigile südamelähedane. Mõlemad variandid olid arutelu all, aga domineerima jäi seisukoht, et Isamaa on suurte tähtedega,\" lausus ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Isamaa (I) nimevahetuse protsess ei ole veel täiesti lõpuni jõudnud, mõned detailid on vaja veel ära korraldada, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik. Ta lisas, et IRL-ist saab täielikult ja lõplikult Isamaa paari päeva jooksul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO Peaassamblee mõistis hukka Iisraeli jõukasutuse Gazas\n\n## Põhitekst:\n\nResolutsiooni poolt andis hääle 120 riiki ja vastu kaheksa. Veel 45 riiki jättis hääletamata.\n\nUSA ettepanek palestiinlaste äärmusrühmituse Hamas tegevuse hukkamõistmise kohta ei saanud samas piisavat toetust.\n\nÜRO Peaassamblee resolutsioonid ei ole liikmesriikidele siduvad nagu ÜRO Julgeolekunõukogu omad.\n\nInimõigusorganisatsioon Human Rights Watch väitis esmaspäeval, et Iisraeli surmava jõu kasutamine Palestiina meeleavaldajate vastu Gaza sektoris võib kujutada endast sõjakuritegu.\n\nUSA soovis ÜRO Peaassamblee hukkamõistu ka Palestiina islamiliikumise Hamasi tegevusele Iisraeli vastu. Euroopa Liit, Kanada, USA ja Iisrael liigitavad Hamasi terroristlikuks organisatsiooniks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO Peaassamblee mõistis kolmapäevasel erakorralisel istungil suure häälteenamusega hukka Iisraeli jõukasutuse Gazas, teatasid diplomaadid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi: raske uskuda, kuhu olen jõudnud!\n\n## Põhitekst:\n\nKanepi alistas kaheksandikfinaalis 6:4, 6:4 noorukese venelanna Darja Kasatkina (WTA 38.) ja jõudis seitsmeaastase vaheaja järel New Yorgis kaheksa parema sekka.\n\n\"Raske uskuda, kuhu olen jõudnud, arvestades sellega, kus olin kaks kuud tagasi,\" ütles naerusuine Kanepi võidujärgses intervjuus. \"Ma ei osanud seda üldse oodata!\"\n\n\"Olin agressiivne, see aitas mind,\" lisas ta. \"Püüdsin rohkem punkte lõpetada.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alles paar kuud tagasi pikalt vigastuspausilt naasnud ja nüüd US Openil veerandfinaali jõudnud endine Eesti esireket Kaia Kanepi (WTA 418.) oli võidu järel mõistagi üliõnnelik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFCI Tallinn tegi kontrollmängus Riia FC-ga viigi\n\n## Põhitekst:\n\nPremium liiga parim väravakütt, kuid rahvuskoondisest välja jäänud Albert Prosa avas Rannastaadionil 24. minutil skoori - 1:0 eduga läks Infonet ka poolajale, kirjutab Soccernet.ee.\n\nTerve nädala Pärnus laagris olnud lõunanaabrid suutsid teisel poolajal siiski vastata, kui tunni möödudes oli penaltist täpne Anton Kurakins. Bogdan Vaštšuk alustas kohtumist algkoosseisus.\n\nFCI Tallinn - Riia FC 1:1 (1:0)\n24. Albert Prosa - 57. pen. Anton Kurakins\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "FCI Tallinna jalgpalliklubi sisustas koondisepausi Pärnus, kus Bogdan Vaštšuki tööandja Riia FC-ga 1:1 viik välja mängiti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVõimas Kanepi jõudis seitsmeaastase vaheaja järel US Openil veerandfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nPisut närviliselt alustanud Kanepi jäi avasetis kohe 0:2 kaotusseisu, aga kogus siis end ja võitis kolm geimi järjest ning võitis seti lõpuks 6:4. Teises setis oli Kanepil seisul 4:2 servides mitu võimalust juhtima minna, aga mängu pikima geimi võitis lõpuks Kasatkina. Sellest geimist alates ei suutnud kumbki enam servi hoida Kanepi võitis lõpuks ligi poolteist tundi kestnud kohtumise.\n\nKanepi servis mängu jooksul neli ässa ja tegi kolm topeltviga, Kasatkina sai kirja ühe ässa ja neli topeltviga. Kanepi tegi 34 äralööki ja 43 lihtviga, Kasatkina vastavad näitajad olid 11 ja 22. Eestlannal õnnestus üheksast murdepallist realiseerida kuus, Kasatkina kasutas 11 murdevõimalusest ära neli. Mängitud punktidest võitis Kanepi 75 ja Kasatkina 62.\n\nJuuni alguses pikalt vigastuspausilt naasnud Kanepi pääses tänu kaitstud edetabelikohale US Openi kvalifikatsiooni, kust murdis end põhitabelisse, seega on eestlanna New Yorgis võitnud juba seitse järjestikust matši.\n\nKanepi on läbi aegade alles teine naine, kes on US Openil kvalifikatsioonist alustanud ja seejärel põhiturniiril veerandfinaali jõudnud. Esimesena sai sellega hakkama Barbara Gerken 1981. aastal.\n\nKanepi on varem korra US Openil veerandfinaali jõudnud, see juhtus 2010. aastal, kui ta pääsu eest nelja parema sekka pidi tunnistama venelanna Vera Zvonareva paremust. Ühtekokku on Kanepi varasemalt slämmiturniiridel viiel korral veerandfinaali jõudnud.\n\nSeekordses veerandfinaalis läheb Kanepi vastamisi 15. paigutatud ameeriklanna Madison Keysiga, kes alistas 4. asetatud ukrainlanna Elina Svitolina.\n\nMängu käik:\n\nEnne mängu:\n\n32-aastane Kanepi ja 20-aastane Kasatkina on omavahel korra varem mänginud – 2015. aastal Prantsusmaal liivaväljakul peetud ITF-i turniiri veerandfinaalis, toona jäi 2:6, 6:1, 6:1 peale nooruke Kasatkina.\n\nJuuni alguses pikalt vigastuspausilt naasnud Kanepi pääses tänu kaitstud edetabelikohale US Openi kvalifikatsiooni, kust murdis end põhitabelisse, seega on eestlanna New Yorgis võitnud juba kuus järjestikust matši. Eelmises ringis sai Kanepi 6:3, 2:6, 7:5 jagu 19-aastasest jaapanlannast Naomi Osakast (WTA 45.).\n\nKasatkina oli alistas kolmandas ringis 6:3, 6:2 enda eakaaslasest, 12. asetatud lätlanna Jelena Ostapenkost. Tänavuste Prantsusmaa lahtiste võitja Ostapenko juhtis avasetis 3:0, kuid kaotas siis 11 geimi järjest, kuni suutis teises setis 0:5 kaotusseisus Kasatkina servi murda ja seejärel ka enda pallingugeim võita, rohkem aga Kasatkina ei vääratanud.\n\nKanepi parim tulemus USA lahtistelt pärineb seitsme aasta tagant, kui ta jõudis veerandfinaali. Kasatkina pole kunagi varem ühelgi suure slämmi turniiril kolmandast ringist kaugemale jõudnud.\n\n\"Kasatkina mängib esimest korda koha eest veerandfinaali, Kaial on kogemust,\" iseloomustas Kanepi endine treener Silver Karjus ETV-le. \"Noor venelanna ihub hammast – see tuleb kõva mäng, aga Kaial on oma võimalused. Arvestades senist turniiri käiku, näen tal päris suuri võiduvõimalusi.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurepärases hoos olev endine Eesti esireket Kaia Kanepi (WTA 418.) jõudis USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel veerandfinaali, kaheksandikfinaalis alistas ta 6:4, 6:4 noore venelanna Darja Kasatkinaga (WTA 38.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAteenas alustati kadettide maadluse MM-iga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondises võistlevad kreeka-rooma maadluses Edvin Kin (MK Nelson) kehakaalus -63kg ja Raoul Aho Leitham (Korrus3) kehakaalus -76kg, naiste maadluses Nele Truber (Korrus3) kehakaalus -52kg, Viktoria Vesso (EMÜ SK) kehakaalus -60kg ja Marta Pajula (SK Tapa) kehakaalus -65kg.\n\nKoondisest esimesena võistles Edvin Kin, kes läks matile juba esmaspäeval, kui ta pidi eelringis skooriga 1:3 kaotuse vastu võtma rootslaselt Lars Erik Samuel Nybergilt.\n\nTeisipäeval jätkub maadlus kehakaalus -76 kg, kus maadleb Raoul Aho Leitham. Kolmapäeval alustavad maadlusega tüdrukud, kui Eesti koondislastest läheb matile Marta Pajula ja neljapäeval maadlevad Nele Truber ja Viktoria Vesso, kes augustis teenis Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sellel nädala alustatakse Ateenas maadluse maailmameistrivõistlustega kadettide vanusegrupis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSerbia sai EM-il jagu Türgist, Hispaania jätkas hävitustööd\n\n## Põhitekst:\n\nOtsustavatel hetkedel tabas tähtsaid viskeid Bogdan Bogdanovic, kes kogus lõpuks 17 punkti, Stefan Jovic sai kirja 15 silma ja 9 korvisöötu. Türklastel oli resultatiivseim Melih Mahmutoglu 19 punktiga, Cedi Osman tõi 15 silma ja 5 söötu.\n\nD-grupist kindlustas esmaspäeval edasipääsu Venemaa, ülejäänud kolmele kohale käib tihe lahing, kui Lätil ja Serbial on kaks, Belgial ja Türgil üks võit ning Suurbritannia pole võidurõõmu veel tunda saanud.\n\nVäga võimsalt jätkas turniiri Hispaania koondis, kes sai kolmanda suure võidu järjest. Kui avavoorus alistati Montenegro 39 ning teises mängus Tšehhi 37 silmaga, siis esmaspäeval saadi Rumeeniast jagu 91:50 ehk 41 punktiga.\n\nNBA staarid Pau Gasoli ja Alex Abrinesi pingile jätnud Hispaania parimaks kerkis Juan Hernangomez 18 punkti ja 12 lauapalliga. Tema vend Willi Hernangomez kogus 9 silma ja 13 lauapalli. Marc Gasoli arvele kogunes 11 silma ja 8 lauapalli. Rumeenia kasuks tõi endine Kalev/Cramo ääremängija Vlad Moldoveanu 15 silma ja 6 lauapalli.\n\nC-grupist tagasid tänaste võitudega kaks vooru enne lõppu edasipääsu nii Hispaania kui ka Horvaatia. Montenegrol, Ungaril ja Tšehhil on üks võit ja Rumeenia jätkab võiduta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljas erinevas Euroopa linnas toimuval korvpalli EM-finaalturniiril pidasid esmaspäevaste mängudepäeva krooniks põneva matši Serbia ja Türgi. Tabelisse teise võidu teeninud Serbia sai 80:74 võidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump ja Moon kaotasid piirangud Lõuna-Korea rakettide lõhkelaengutele\n\n## Põhitekst:\n\nRiigipead jõudsid telefonivestluses üksmeelele kaotada Pyongyangi tuumakatsetuste vastumeetmena lagi Lõuna-Korea rakettide lõhkelaengutelt, seisab presidendi kantselei avalduses.\n\n2001. aastal Ühendriikidega sõlmitud leppe kohaselt võis Lõuna-Korea ballistiliste rakettide lõhkepea kaaluda kuni 500 kilo.\n\nValge Maja teatel soostus Trump ühtlasi Lõuna-Korea kavandatavate uute relvahangetega Ühendriikidelt.\n\nPinged Korea poolsaarel on pärast Pyongyangi tuuma- ja raketikatsetusi kasvanud. Muu hulgas on Põhi tulistanud kahel korral välja mandritevahelise ballistilise raketi, mille tegevusraadiusse jääb suur osa USA mandriosast.\n\nPyongyangi ja Washingtoni vastuolude süvenedes on ka Lõuna-Koreas hakanud kostuma hääled omaenda tuumarelva ehitamiseks, et end Põhja agressiooni eest kaitsta.\n\nLõuna-Korea kaitse tugevdamiseks viibib seal 28 500 USA sõjaväelast. Oma tuumarelva on riigil vastavalt 1974. aastal Washingtoniga sõlmitud aatomienergialeppe kohaselt keelatud ehitada. Selle asemel pakub lepe Soulile võimaliku rünnaku puhuks USA \"tuumavihmavarju\".\n\nLõuna-Korea kaitseministeerium juba teatas riigikaitse tugevdamisest, osaliselt paigutades oma territooriumile veel THAAD raketitõrjesüsteemi laskeseadeldisi.\n\nEsmaspäeva varahommikul tulistas Soul omalt poolt välja mitmeid ballistilisi rakette. Tegemist oli õppusega, mis imiteeris rünnakut Põhja tuumarajatisele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump ja Lõuna-Korea liider Moon Jae-in leppisid esmaspäeval kokku kaotada piirangud Lõuna-Korea rakettide lõhkelaengutelt ning lisada survet Põhja-Koreale raketi- ja tuumakatsetuste lõpetamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSeenioride karikavõistlustel peeti teine etapp\n\n## Põhitekst:\n\nTeisel etapil napsas võidu Ajax, kes teenis kolm võitu ühe viigi. Neile järgnes La Strada, kelle arvele jäi kaks võitu ja kaks viiki. Kolmanda koha punktid teenis Baltifo ühe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega. Neljanda ja viiendana lõpetasid vastavalt Trummi SK ja Kohtla-Järve.\n\nÜldjärjestuses hoiab 13 punktiga esikohta Ajax, kes on võidu noppinud mõlemal etapil. Nende järel asub La Strada üheksa punkti ning Baltifo kuue punktiga. Neljandat kohta hoiab Kohtla-Järve (5 punkti), viies on Trummi SK (4) ning kuuendal kohal asub Pärnu (1), kes teisest etapist osa ei võtnud.\n\nTeisel etapil kuulusid võiduka Lasnamäe Ajaxi koosseisu: Vladislav Ivanov, Vadim Dolinin, Konstantin Nahk, Sergei Žakin, Igor Brattšuk, Dmitri Pastuhov, Boris Dugan, Aleksandr Istsenko, Sergei Pavlenkov, Andrei Djomin, Aleksandr Zavjalov, Andrei Pavlov ja Juri Grabtšuk.\n\nKolmas ja otsustav etapp peetakse 21. oktoobril EJL-i jalgpallihallis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel toimus Tallinnas seenioride jalgpalli karikavõistluste teine etapp, kus võidutsenud Lasnamäe Ajaxi meeskond suurendas üldtabelis oma eduseisu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRubljov kukutas järjekordse asetatud mängija, Nadal kergelt edasi\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Goffin sai kolmes setis 5:7, 6:7, 3:6 kaotuse alles 19-aastaselt venelaselt Andrei Rubljovilt (ATP 53.), kes selle võiduga jõudis esmakordselt suure slämmi turniiril veerandfinaali.\n\nKindlal kursil jätkas aga maailma esireketist hispaanlane Rafael Nadal, kes alistas ukrainlase Aleksandr Dolgopolovi 6:2, 6:4, 6:1.\n\nLisaks Nadalile on asetatud mängijatest konkurentsi jäänud veel vanameister Roger Federer (3.) ja 6. paigutatud austerlane Dominic Thiem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "New Yorgis jätkuval US Openi tenniseturniiril on meeste üksikmängus konkurentsis veel vaid kolm esikümnes asetatud mängijat, kui esmaspäeval langes 8. paigutuse saanud belglane David Goffin.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKergekaalu sõudemeeskond võitis U-23 EM-ilt hõbemedalid\n\n## Põhitekst:\n\nHõbeda kindlustas poiste kergekaalu paarisaeru neljapaat koosseisus Ander Koppel, Karl August Ruusalepp, Joonatan Kama ja Kermo Randmäe (6.37,09). Kuldmedali võitis Austria nelik 6.30,52-ga ning pronksi 6.37,78-ga finišeerunud Saksamaa, kirjutab soudeliit.ee.\n\nFinaali pürgis ka teine paarisaerunelik – tavakaalus võistelnud tiimi moodustasid Marko Laius, Rain Harjus, Mihhail Kuštein ja Johann Poolak. Pärnu SK Kalevi ja Narva klubi sõudjate baasilt moodustatud kvartett finišeerus kuuendana ajaga 6.20,41. Euroopa meistriks krooniti 6.09,27ga Poola, järgnesid Valgevene (6.12,57) ja Ungari (6.12,73). Eestit edestasid aga ka Ukraina (6.17,06) ja Moldova (6.18,43).\n\nKergekaalu ühepaadil võistelnud Andres Nöps sõudis C finaalis, kus edestas tulemusega 8.04,57 Iisraeli sõudjat Siebzehneri (8.08,49) ning sai üldarvestuses 13. koha. Euroopa meistriks krooniti tsehh Jan Cincibuch (7.44,38).\n\nÜhepaadil käis võistlemas ka narvalanna Uljana Borodatšova, kes pürgis B finaali ning lõpetas seal kolmandana (8.32,91). Kokkuvõttes andis tulemus Eesti sõudjale 9. koha. Euroopa meistritiitli pälvis šveitslanna Pascale Walker 8.17,74.\n\nKergekaalu paadiklasside saavad võistelda sportlased, kelle maksimaalne kehakaal on piiratud. Meestel individuaalselt on piiranguks 72,5 kg, kusjuures paatkonna liikmete keskmine kehakaal ei tohi ületada 70 kg. Naised võivad kaaluda kuni 59 kg ja paatkonna liikmete keskmine kehakaal võib olla kuni 57 kg.\n\nKergekaalu paadiklassid võeti võistluste programmi 1980-ndatel, eesmärgiks oli sõudmise propageerimine nö väiksemakasvuliste rahvaste hulgas, kuna tipptasemel sõudmises on pikkadel ja rasketel sportlastel väiksemate ees teatavad eelised.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kesk-Poolas asuv Kruszwica võõrustas 2.-3. septembrini ajaloos esmakordselt toimunud alla 23-aastaste sõudjate Euroopa meistrivõistlusi. Eesti koondis naaseb kodumaale hõbemedaliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nU-19 jalgpallikoondis alistas Kristjan Kase väravast Valgevene\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olime väravamomendi eel vastasest üle mitmes duellis, suutsime söötudega palli ette viia ja Kask lõi parema jalaga trahvikastist palli väravasse,\" kirjeldas noortekoondise peatreener Lars Hopp võiduväravat EJL-i kodulehele.\n\nKaks meeskonda olid vastamisi ka laupäeval, kuid siis jäi Eesti vastasele 0:2 alla. Pärast laupäevast matši oli Hopp kindel, et täna suudetakse paremini mängida ning meeskond näitaski korduskohtumises sisu. \"Teadsin, et suudame parandada peamiseid vigu, mida laupäeval tegime. Kas see ka tulemuse toob, polnud loomulikult garanteeritud, aga olin tõesti juba enne mängu kindel, et oleme täna paremad,\" sõnas peatreener.\n\n\"Mäng oli võrdne. Esimesel poolajal ei saanud kumbki meeskond eriti pealelöögile – nii meie kui ka vastased said kirja ühe löögi. Teisel poolajal mängisime aga sama intensiivsusega edasi, suutsime luua võimalusi ja lõime ühe teenitult ära. Proovisime pärast värava löömist vastasele survet avaldada ja ei tahtnud liialt palju kaitsesse langeda, mis toimis. Viimastel minutitel olid neil veel mõned momendid standardolukordadest, meil omakorda kontrarünnakutest. Kokkuvõttes võib öelda, et poisid mängisid hästi,\" ütles Hopp lõpetuseks.\n\nU-19 koondist ootab järgmisena ees valikturniir Rootsis, mis toimub 4.-10.oktoobrini. Meie vastasteks on lisaks väljakuperemeestele ka Itaalia ja Moldova.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti U-19 jalgpallikoondis oli Minskis toimunud maavõistluses 1:0 üle Valgevenest. Mängu ainus värav sündis kohtumise 59. minutil, mil täpne oli Kristjan Kask.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste maailma esireket kaotas ameeriklanna vastu vaid ühe geimi\n\n## Põhitekst:\n\nKolmandas ringis väljakukkumise äärel olnud Pliškova vastaseks veerandfinaalis on kas 20. asetatud ameeriklanna CoCo Vandeweghe või kaasmaalanna Lucie Safarova, kes mäletatavasti lülitas avaringis konkurentsist eestlanna Anett Kontaveidi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "New Yorgis jätkuval US Openi tenniseturniiril läbis naiste maailma esireket Karolina Pliškova kaheksandikfinaali mängleva kergusega, kui alistas ameeriklanna Jennifer Brady (WTA 91.) kõigest 46 minutiga 6:1, 6:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nGreete Steinburg avas cyclo-crossi hooaja Hiinas\n\n## Põhitekst:\n\nSteinburg kaotas belglannast võitjale Joyce Vanderbekenile (STEVENS Pro Cycling – Donen-Vondelmolen CX team) ligi kolm minutit. Teine ja kolmas koht läksid USA ratturitele Serena Gordonile (Giant Factory Offroad Team) ja Emily Kachorekile (SQUID), kirjutab Spordipartner.ee.\n\nMeestest pälvis esikoha belglane Yorben van Tichelt, kellele järgnesid šveitslane Marcel Wildhaber ja ameeriklane Anthony Clark. Eesti mehi stardis polnud.\n\nSama võistluse teine etapp peetakse kolmapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti üks paremaid naismägirattureid Greete Steinburg tegi cyclo-crossi hooaja avastardi Hiinas Qiansen Trophy-Fengtai Changxindiani nime kandval võistlusel, saades 16. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLäänemere piirkonnas on septembris üheaegselt kolm suurt sõjaväeõppust\n\n## Põhitekst:\n\n11.-29. septembrini toimuval õppusest Aurora 17 võtavad osa 20 000 Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Prantsuse, Leedu, Norra ja USA sõjaväelast. Nende peamiseks eesmärgiks on tegevuse harjutamine ootamatu kallaletungi puhuks, edastas esmaspäeval Soome ringhääling Yle.\n\nSee on Rootsi sõjaväe suurim õppus viimase 20 aasta jooksul.\n\n8.-21. septembrini toimuval mereväeõppusel Northern Coast osaleb 5000 Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Kanada, Saksa ja samuti NATO partnerriikide mereväelast, 53 sõjaleva ja 50 muud transpordivahendit.\n\nSoome kaitseminister Jussi Niinistö ütles, et Aurora 17 ja Northern Coasti kokkulangemine õppuse Zapad-2017 toimumise ajaga (14.-20. september) on juhuslik. \"Õppuste ettevalmistamises lepiti kokku juba ammu,\" sõnas minister.\n\nTa avaldas ka kahtlust, et Zapadil osaleb vaid 12 700 sõjaväelast, nagu korraldajad ametlikult OSCE-d teavitasid. Kui õppustel osalejate hulk jääb alla 13 000, ei pea kohale kutsuma sõjalisi vaatlejaid.\n\n\"Tundub, et tegelikult osaleb Zapadil kordades rohkem sõjaväelasi, ehk isegi sada tuhat. See on lihtsalt osadeks jaotatud,\" arvas minister, kes pidas mõistlikuks korraldada Aurora-laadseid õppusi ka Soomes.\n\n\"Võiks korraldada samasuguse õppuse kui Aurora 17, kus saaksime partnerriikidega harjutada Soome kaitsmist. Seni oleme korraldanud vaid väikeõppusi üksikutes kaitsevaldkondades.\n\nRootsi kaitseminister Peter Hultqvist süüdistas mais Venemaad valeväidete levitamises Aurora õppuse kohta. Minister ütles tookord ajalehele Dagens Nyheter antud intervjuus, et õppust on ekslikult nimetatud NATO-õppuseks.\n\n\"See ei ole NATO õppus. Me oleme kutsunud need, kes osalevad,\" seletas Hultqvist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Samaaegselt Vene-Valgevene suurõppusega Zapad-2017 tulevad Läänemere piirkonnas ka kahed Rootsi korraldatavad suured rahvusvahelised manöövrid, milles osalevad NATO riigid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Venemaa ja Horvaatia jätkavad korvpalli EM-il täiseduga\n\n## Põhitekst:\n\nPõneva lahingu pidasid kaks C-grupi Balkani koondist, kui Horvaatia sai 76:72 jagu Montenegrost. Horvaatia võitis avapoolaja küll 12 punktiga, kuid mängu lõpuhetkedel lasti vastased taas ohtlikusse lähedusse.\n\nTabelisse kolmanda võidu teeninud Horvaatia poolel viskas Bojan Bogdanovic parimana 23 punkti ja hankis ka 6 lauapalli. Dario Saric lisas 14 silma. Ühe võidu kõrvale teise kaotuse saanud Montenegro mängu vedasid kodustatud ameeriklane Tyrese Rice 22 punkti ja Bojan Dubljevic 17 silma ja 11 lauapalliga.\n\nD-grupis kolme vooru järel täiseduga jätkav Venemaa koondis võitis 76:67 Belgiat ja tagas sellega ka alagrupist edasipääsu. Belgia on seni teeninud ühe võidu ja kaks kaotust.\n\nAleksei Šved kogus võitjate parimana 20 punkti, 6 lauapalli ja 6 korvisöötu, Timofey Mozgovi arvele jäi 12 silma. Kaotajate parim oli Maxime De Zeeuw 15 punktiga.\n\nC-grupis kohtuvad täna veel Serbia - Türgi ja D-grupis Hispaania - Rumeenia.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli EM-finaalturniiril jätkus esmaspäevane mängudepäev kahe kohtumisega, kus võidurõõmu said tunda Venemaa ja Horvaatia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Lumi: eelseisvatel valimistel kasutatakse islamiga hirmutamist veelgi enam\n\n## Põhitekst:\n\nOtt Lumi sõnul mõjub Eestis Vene kaardiga hirmutamine jõulisemalt, kui võimalike islamiterroristide tulekuga ähvardamine. Kuid mõlemad töötavad tema sõnul sisepoliitkas ja eelseisvatel valimistel hästi. Lumi ei uskunud, et retoorikas ja väljaütlemistes on viimane piir käes.\n\n\"See on alles algus, mida me praegu näeme. Ma ennustan, et järgmised parlamendivalimised kommunikatiivses plaanis tulevad pigem räiged. Seda enam kui KOV-valimistel on need jõud edukad, siis on tugev tunne ka lammutada järgmistel valimistel,\" rääkis Ott Lumi.\n\nSiim Kallas ütles, et tema kardab asjaolu, kui palju saab olema neid, kes hirmuretoorikaga kaasa lähevad. \"Kui palju õnnestub nendel psühhopaatidel seda ärevust tekitada, mis tegelikult kusagil eriti ei avaldu. Aga kui palju neid hakatakse uskuma,\" arutles Kallas.\n\nKallase sõnul tuleneb hirmutaktika omaks võtmine paljuski sellest, et Eesti on üsna isoleeritud. \"Me kardame seda, mis seal väljapool toimub ja kui nüüd tulevad psühhopaatilised poliitikud ja hakkavad õhutama seda hirma, siis kui suur on see kandepind - ma kardan, et see kandepind on päris suur,\" lisas Kallas.\n\nLumi viitas veel sellele, et Eesti ühiskond on väike ja mingeid masse kuhugi kohale kutsuda on võrdlemisi lihtne.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu endine volinik Siim Kallas ja poliitikavaatlejast suhtekorraldusfirma Meda Advisory partner Ott Lumi tunnistasid Vikerraadio saates \"Reporteritund\" , et nad on mures, et eelseisvatel valimistel on erakonnad ja valimisliidud võtnud taas kasutusele aktiivselt Vene kaardi, osa aga mängib eelseisvatel valimistel islamihirmudele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpalli rahvuste karikavõistlustel võidutses Livonia\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel etapil osales neli meeskonda – Livonia, Žalgiris, Polonia ja Biskek Sparta, kes mängisid omavahel kahel korral läbi.\n\nEtapivõidu teenis poolakate Polonia, kes teenis viis võitu ja ühe viigi. Teise koha napsas Livonia kolme võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega. Kolmanda koha punktid teenis Žalgiris ning neljandaks jäi Biskek Spartak.\n\nÜldarvestuses kogus Livonia 15 punkti ja edestas ühe punktiga Poloniat. Kolmandana lõpetas Žalgiris 11 punktiga. Neljandaks tuli ukrainlaste Dnipro (7 punkti). Neile järgnesid eestlaste Kiili SK (5), aserite Neftši (4), valgevenelaste Boitsy (3), juutide Maccabi (2) ja kirgiiside Biskek Spartak (1).\n\nEestimaa rahvuste karikavõistluste võitjad läbi aegade:\n\n2016 - Polonia (poolakad)\n2015 - Boitsy (valgevenelased)\n2014 - Biškeki Spartak (kirgiisid)\n2013 - Boitsy (valgevenelased)\n2012 - Dnipro (ukrainlased)\n2011 - Boitsy (valgevenelased)\n2010 - FC Jerevan (armeenlased)\n2009 - Boitsy (valgevenelased)\n2008 - Mamuli (grusiinid)\n2007 - Anži (dagestaanlased)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel peeti Tallinnas Nike Arenal rahvuste jalgpalli karikavõistluste kolmas etapp ning üldvõidu kindlustas endale lätlaste meeskond Livonia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHaley: Põhja-Korea president küsib sõda\n\n## Põhitekst:\n\nHaley ütles, et Julgeolekunõukogus alates 2006. aastast olnud järk-järgult kasvavate sanktsioonide lähenemine ei ole toiminud, vahendas Reuters.\n\nHaley hinnangul Põhja-Korea liider Kim Jong-un \"anub sõda\".\n\n\"Vaatamata meie jõupingutustele on Põhja-Korea tuumaprogramm arenenum ja ohtlikum kui varem,\" rääkis Haley Julgeolekunõukogule.\n\n\"Sõda ei ole kunagi midagi, mida USA tahab. Me ei taha seda praegu, kuid meie riigi kannatus ei ole piiramatu,\" lisas ta.\n\nHaley ütles, et viimane aeg on võtta kasutusele kõik diplomaatilised meetmed, enne kui on liiga hilja.\n\nTa hoiatas ka riike, kellel on Põhja-Koreaga majandussidemed, et nad aitavad täita Pyongyangi tuumaambitsioone.\n\nUSA koostab Haley sõnul Põhja-Korea suhtes uue ÜRO resolutsiooni, mille üle peaks hääletus toimuma järgmise nädala esmaspäeval.\n\nHaley sõnul kavatseb USA pidada sel nädalal läbirääkimisi uue resolutsiooni üle.\n\nTa lisas, et Põhja-Korea on oma viimase tuumakatsetusega \"löönud kõigile vastu nägu\".\n\nPutini sõnul saab kriisi lahendada vaid diplomaatiaga\n\nVenemaa president Vladimir Putin kõneles telefoni teel oma Lõuna-Korea kolleegi Moon Jae-iniga ning mõistis hukka Põhja-Korea viimase tuumakatsetuse, teatas Kreml.\n\nPutin ütles Kremli teatel Moonile, et ainus viis kriisi lahendamiseks on diplomaatia ja läbirääkimised.\n\nVenemaa nimetas Põhja-Korea viimast tuumakatsetust tõsiseks ohuks regiooni rahule ja julgeolekule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles esmaspäeval, et ÜRO Julgeolekunõukogul on aeg kehtestada Põhja-Korea suhtes võimalikult karmid meetmed ning USA kavatseb sel nädalal koostada uue resolutsioonikava. Haley sõnul Põhja-Korea liider küsib sõda. Haley sõnu", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTammiste ja Sepp said purjetamise 49erFX klassi MM-il 38. koha\n\n## Põhitekst:\n\nAvaseeriana kvalifikatsiooni- ning kuld- ja hõbelaevastikusõitudest ning neile järgnenud medalisõitudest, kuhu pääsesid vaid kümme parimat tiimi, koosnenud regati kestel said purjetajad kogeda nii udu ja tuulevaikust kui tugevat, enam kui 10 m/s kiirusega puhunud tuult.\n\nMõlemad Eesti tiimid seilasid kvalifikatsiooni järel hõbegruppides. 49erFX klassis kogunesid Kätlin Tammiste ja Anna Maria Seppa (ROPK/TJK) skoori regati kestel tulemused 21, 27, 21, 14, 14, 19, 15, 13, 8 ja 31 ning kahe halvima sõidu mahaviske järgsed 125 punkti andsid naiskonnale 38. koha.\n\nJuuso ja Henri Roihu (TJK) saagiks olid võistlussõitudest 25., 22., 23., 18. ja 13. finiširesultaat ning kolm valestarti, kokku 160 punkti ning 49er klassi 75. koht.\n\n49erFX klassi maailmameistriteks tulid taanlannad Jena Mai Hansen ja Katja Salskov-Iversen ning 49er klassi kuldmedalid võitsid britid Dylan Fletcher-Scott ja Stuart Bithell.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Portugalis Matosinhos peetud maailmameistrivõistlustel said Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp 49erFX klassis 38. koha ning Juuso ja Henri Roihu 49er klassis 75. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLuka Modric saatis FIFA suunas teravaid kriitikanooli\n\n## Põhitekst:\n\nHorvaatia ja Kosovo mäng jäi laupäeval pooleli, sest väljak oli vihma tõttu väga sandis seisus, kirjutab Soccernet.ee.\n\n\"See, mis toimus, mõjutas meie mängu. Laupäeva õhtul öeldi meile, et me ei mängi ja me magasime umbes kaks-kolm tundi kauem kui tavaliselt,\" vahendab Hispaania meedia 31-aastase poolkaitsja sõnu.\n\n\"Hommikul aga ärkasime nagu oleksime sõjaväes, sest me pidime mängima. See pole nii olulise mängu jaoks kuigi adekvaatne ettevalmistus. Sellisel platsil mängimine on ohtlik, aga vigastused poleks kedagi huvitanud.\n\nNüüd peame mängima teisipäeval Türgi vastu ning FIFA ei tahtnud seda liigutada kolmapäevale. Neid ei huvita mängijad,\" oli Modric maruvihane.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Horvaatia ja Real Madridi poolkaitsjale Luka Modricile ei mahu pähe, kuidas FIFA käskis neil pooleli jäetud kohtumises Kosovo vastu etteteatamata platsile joosta juba järgmisel päeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Ivani lapsepõlv\" ETV2's\n\n## Põhitekst:\n\nilmi stsenaarium põhineb Vladimir Bogomolovi jutustusel \"Ivan\". 12-aastase Ivani lapsepõlv lõpeb päeval, mil fašistid lasevad maha tema ema ja õe. Poisi isa on juba rindel surma saanud. Orvuks jäänud Ivan liitub väeosaga ja hakkab tabamatuks luurajaks. Eluga riskides hangib ta hindamatuid andmeid vaenlase kohta. Kuid sõda on sõda...\n\nFilm \"Ivani lapsepõlv\" on ETV2 ekraanil 4. septembril kell 22:30.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "4. septembril jõuab ETV2 ekraanile legendaarse Vene režissööri Andrei Tarkovski film \"Ivani lapsepõlv\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNõukogu toetas 17-miljonilise eelarvega rakendusuuringutega jätkamist\n\n## Põhitekst:\n\nRakendusuuringute programmi RITA tegevuse raames rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaal-majanduslike eesmärkidega valdkonnaüleseid rakendusuuringuid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.\n\nEsimese vooru raames telliti uuringuid 7,5 miljoni euro eest. Tulemas on teine voor eelarvega 9,5 miljonit eurot. Uues taotlusvoorus täpsustatakse uuringuteemade valimise korda ja sõnastatakse Eesti ühiskonnale olulised väljakutsed, mille lahendamisel on vaja teadlaste abi.\n\nHaridusminister Mailis Reps märkis, et teadlased on soovitanud riigil suurendada rakendusuuringute rahastamist ning seda on ka tehtud. \"RITA programmi kaudu suuname teadlasi tegelema ühiskonnale oluliste uurimisteemadega. Selleks, et riik toimiks rakendusuuringute targa tellijana, on vaja väga head koostööd ministeeriumite vahel ja ka ministeeriumite suuremat panust,\" ütles Reps.\n\nEsmaspäevasel TAN-i koosolekul otsustati ka tellida Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemile välishindamine Euroopa Komisjoni poolt. Uut välishindamist on vaja, et valmistuda järgmiseks strateegiaperioodiks, mis algab pärast 2020. aastat.\n\nPeaminister Jüri Ratase sõnul tuleb leida vastused küsimustele, kuidas saaks teadus- ja arendustegevus senisest veelgi rohkem panustada ühiskonna sotsiaal-majanduslikku arengusse. \"Välishindamine peab andma soovitusi, kuidas tõhustada teadussüsteemi juhtimist ja valmistuda perioodiks, kui tõukefondide mahud vähenevad,\" märkis ta.\n\nÜks nõukogu päevakorrapunkt oli ka teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamine. Tänavu 1. augustil ühines IT Kolledž Tallinna Tehnikaülikooliga ning 2018. aasta 1. jaanuarist ühinevad plaani järgi riigi teadusasutused Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium Tartu Ülikooliga.\n\nTeadus- ja Arendusnõukogu avaldas toetust konsolideerimisega jätkamiseks ning edasiste läbirääkimiste pidamiseks Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga. \"Värsked teaduse evalveerimise tulemused kinnitavad, et asutuste ühinemised annavad häid tulemusi,\" ütles Reps.\n\nStatistikaamet andis teadus- ja arendusnõukogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse statistika kogumisest. TAN soovitas leida võimalusi, mis täpsustaks kogutavat statistikat, kuid teisalt lihtsustaks ettevõtjate jaoks oluliselt TA aruandlusega seonduvat.\n\nTAN nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes, suunates seeläbi rahvusliku teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi arengut. TAN-i tööd juhib peaminister.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) toetas esmaspäevasel istungil riigile oluliste rakendusuuringutega jätkamist, uuringute eelarve koos halduskuludega on 17 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIbrahimovic ja Klavan nimetati Meistrite liiga koosseisu, Costa jäi välja\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Mourinho on välja öelnud, et ilmselt Ibrahimovici selle aastanumbri sees vutiväljakul ei näe, siis on tal vähemalt teoorias ikkagi võimalik Unitedit Meistrite liiga alagrupiturniiril aidata, kirjutab Soccernet.ee.\n\nTerve suve on olnud teada, et Costa ja Conte vahelt on must kass läbi jooksnud, aga ometigi jäi Hispaania koondislane üleminekuakna lõppedes Chelsea mängijaks. Kui ründaja meeskonna Premier League'i nimekirja lisati, siis Meistrite liiga omasse mitte.\n\nPaar nimekat puudujat on ka Tottenham Hotspuril, kui Mauricio Pochettino otsustas, et 25 hulka ei pääse Vincent Janssen ja Erik Lamela.\n\nLiverpool jättis üllatuslikult oma Meistrite liiga nimekirjast välja Nathaniel Clyne'i. Kuna tema suhted Jürgen Kloppiga peaks olema korras, siis tähendab see ilmselt, et mehe vigastus on oodatust tõsisem ja teda ei näegi vutiplatsil kuni jõuludeni.\n\nLiverpool asendused paremkaitsesse on 18-aastane Trent Alexander-Arnold ja pigem keskkaitsjana tuntud Joe Gomez. Ragnar Klavan on Liverpooli koosseisus olemas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval nimetasid oma jalgpalli Meistrite liiga koosseisud Manchester United ja Chelsea ning kui Zlatan Ibrahimovic pääses Jose Mourinho valikusse, siis Antonio Conte jättis välja Diego Costa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu peaminister: Balti LNG terminali leping on surnud\n\n## Põhitekst:\n\nSkvernelise sõnul ei näe Leedu enam lootust saada projektile Euroopa Liidu toetust, sest see vajaks kõigi Baltimaade toetust. Läti lükkas otsuse tegemise edasi, mistõttu ei ole võimalik esitada taotlust õigeks tähtajaks.\n\n\"Toetuse saamiseks on võtmetähtsusega, et see oleks regionaalne projekt, milles osalevad kõik Baltimaad – Leedu, Läti ja Eesti. Kui üks riik leiab, et neil on vaja veel poolt aastat, et otsust langetada, saame me aru, et tähtaeg jääb saavutamatuks ning me peame otsima teisi viise kuidas terminali ostu kulu maksumaksjatele vähendada,\" ütles peaminister esmaspäeval.\n\nTaotlus tuleks esitada Euroopa Komisjonile oktoobris. Kuna Läti lükkas otsuse tegemise tuleva aasta esimesse kvartalisse, ei tule leppest midagi välja, nentis Skvernelis.\n\nArutelud regionaalse gaasitaristu üle algasid 2006. aastal, kui Baltimaad otsustasid koos kaaluda ideed rajada regionaalne LNG terminal. Kokkuleppele mitte jõudmise tõttu rentis Leedu aga Klaipėdasse terminali iseseisvalt.\n\nLeedu kutsus hiljem teisigi üles tunnistama Klaipėda terminali kui regionaalset, et teha võimalikuks Euroopa toetuse saamine terminali väljaostmiseks. Eesti ei kiitnud seda mõtet aga heaks, tahtes selle asemel rajada LNG terminali Soome lahte. Seepeale nõustus Leedu regionaalse LNG taristupakettiga, kuhu kuuluksid Eesti ja Leedu terminalid ning Läti Inčukalnsi gaasihoidla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedu peaminister Saulius Skvernelis ütles esmaspäeval, et ühise Balti LNG turu leping, millega oleks saanud taotleda Euroopa Liidu rahastust Klaipėda LNG terminali ostmiseks, on surnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Õdus segadus ja paanika Prantsuse väikelinnas\n\n## Põhitekst:\n\nKäsikirjad, mis kunagi reaalselt ei ilmu, või raamatud, mis pärast avaldamist igasuguse tähelepanuta jäävad, on poeetiline kujund, mille hõrk romantika on paljude vähetuntud loojate argipäev. Meie ajal on iga teine inimene kirjanik, vahel öeldakse isegi, et meil on kirjanikke rohkem kui lugejaid. Sellest tulenevalt on ka paratamatus, et paljud (tegelikult isegi enamik) raamatud on läbikukkumised. Algne paarikümne eurone hind langeb kümne, viie, kahe, lõpuks ehk isegi ühe euro peale, siis rändab sentide eest kuskile jääkidekasti kolletuma ja viimaks ampsab paberihunt selle tükkideks.\n\nÜhest küljest müstifitseerib David Foenkinose \"Henri Picki müsteerium\" pealkirjale vastavalt seda piinatud geeniuse motiivi - Prantsuse väikelinna tagasilükatud käsikirjade raamatukogust leiab kirjastaja teksti, millest saab üleriigiline fenomen, andes justkui rohelise tule kõigile avaldamata teostele. Teisalt on see aga vaid pealispind ja lihtsustus, mis paneb inimese raamatut haarama, sest absurdse põnevusloo ümber kasvab raamatu käigus mõnus väikelinnahüsteeria, mis paneb sealsed elanikud oma rutiinist välja murdma ja keerama oma mugavas rütmis elud pea peale.\n\nHiljuti ilmus Punase raamatu sarjas Narine Abgarjani \"Taevast kukkus kolm õuna\", mis mängis välja sarnased kaardid - lugeja visatakse keset tavainimeste igapäeva, kus pisitülidest ja mikrosündmustest kasvab samm-sammult välja laviin, mis lükkab kõik täie hooga segamini. Abgarjani tüüne Armeenia sai seeläbi fantastilise ja müütilise võtme, Foenkinos jääb reaalsuse piiresse ning mängib pigem inimeste varjatud elujõu peale. \"Henri Picki müsteerium\" on täis lootust, seal tabab ka kõige kibestunumat inimest õnn, mis ei pruugi olla küll midagi suurt, kuid nende inimeste vaguraid elusid arvestades piisab ka vähesest.\n\nSee õnn ja rõõm, mis sealseid inimesi ootamatult tabab, on tragikoomiline, kohati isegi kui paroodia, ent doseeritud nii täpselt, et mõjub veidral kombel elutruult ja loomulikult. Foenkinose tegelastel pole kuhugi väga kiiret, neile meeldib see reaalsus, milles nad elavad, kuid elu surub vägisi teisele rajale.\n\n\"Henri Picki müsteeriumis\" joonistub välja suure muutuse tuules oleva Prantsusmaa, mis on kui kirjandusaustajatest tulvil imedemaa, minnes seejuures kohati sama hullumeelseks kui Michel Hoellebecq \"Alistumises\" enda islamistliku düstoopiaga. Luuakse tagasilükatud käsikirjade päev, ka kõige kirjanduskaugemad inimesed loodavad endas leida peitud sõnameistritalendi, kogu meedia üritab paljastada hitt-teose taga olevaid saladusi. See on kui unistus maailmast, kus kirjandusel oleks veel sedavõrd suur mõjuvõim, et suunata kogu riigi pilk ühele raamatule. Kuuleme praegugi vahel sõnu \" bestseller\" ja \"ülemaailmne sentsatsioon\", kuid need lood seal taga ei ole kunagi midagi säärast, nagu siin raamatus.\n\nIlukirjandus üritab liiga tihti mahtuda mingisse kasti ning kui ühte kasti on juba ronitud, siis teistesse naljalt suruma enam ei hakata. David Foenkinos proovib just meelega võimalikult mitut märki korraga tabada, segades põnevusloo, absurdi, kirjandusteemalise pila ja pehme armastusloo. Sellest põimub kokku mõnus Prantsuse väikelinna vaikelu, kus ootamatu rikkus, kuulsus ja edu toob välja inimeste tõelise näo. Selle segaduse ja paanika keskel on aga mõnus olla, \"Henri Picki müsteeriumi\" kangelased (kui neid nii võib nimetada?) on soojad ja lihtsad inimesed, kellega võiks vabalt ühe õlle võtta.\n\nKerge lugemine, mis ei esita lugejale erilisi nõudmisi, kuid pakub see-eest vastu meeldiva maailma, kuhu ära eksida. Kellele ei meeldiks üks rahulik Prantsuse väikelinn, milles ringi rännata?\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\nDavid Foenkinos\n\"Henri Picki müsteerium\"\nTõlkinud Pille Kruus\nKirjastus Tänapäev\n240 lk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKooliaasta algus tõi tavapärased ummikud\n\n## Põhitekst:\n\nNelja või rohkema reisijaga autode lubamist ühistranspordi rajale ei pea transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa mõttekaks, sest see paiskaks segi ühistranspordi tiheda tipptunni graafiku, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n\nKõige suuremad ummikud tekkisid hommikul tavapärastesse kohtadesse - Haabersti ja Pirita suunal. Liiklust mõjutab tugevalt Haabersti ristmiku ehitus, ent probleemiks on ka väga paljude autojuhtide oskamatus või teadmatus valida teine marsruut.\n\n\"Näiteks, kui oli Paldiski maanteel ülisuur liikluskoormus ja sellest mõjutatud kogu Õismäe liiklus, siis näiteks Männiku tee oli praktiliselt sõidukitest tühi. Inimesed, kes tulid Keila suunalt oleks võinud sõita mööda Tallinna ringteed edasi ja siseneda linna Männiku teelt ilma takistusteta ja selletõttu hoida väiksemat koormust ka Haaberstis, samas Haaberstis ei kasutatud Pikaliiva tänavat,\" kommenteeris Rüütelmaa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas on käes kõige suurema liikluskoormusega nädal aastas, sest kooliaasta algus tõi kaasa tavapärased ummikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Adam Hanga vedas Ungari ajaloolise võiduni, Läti samuti edukas\n\n## Põhitekst:\n\nD-alagrupis teenis Läti koondis kolmandast mängust tabelisse teise võidu, kuigi viimase veerandi täielik kokkukukkumine jätab lätlastele kindlasti mõru maigu suhu. Kohtumise 97:92 (25:20, 25:20, 34:18, 13:34) võitnud Läti kaotas viimase veerandi aga koguni 21 punktiga ning mängis seni sisse tehtud edu peaaegu maha.\n\nKristaps Porzingis kogus võitjate parimana 28 punkti ja 8 lauapalli, Davis Bertans lisas 22 silma, Janis Strelnieks 13 punkti ja 9 korvisöötu ning Janis Timma 11 punkti ja 9 lauapalli. Suurbritannia poolel tõi Gabe Olaseni 23 punkti ja 10 lauapalli ning Kyle Johnson lisas 18 silma.\n\nC-alagrupis õnnestus esimene võit teenida Ungari koondisel, kes mängis 85:73 (23:16, 21:17, 22:25, 19:15) üle Tšehhi meeskonna. Mängu domineeris ungarlaste poolel nende kapten Adam Hanga, kes viskas 31 punkti, hankis 8 lauapalli ja andis ka 8 korvisöötu. Tšehhide poolel vastas Tomaš Satoransky 18 punkti ja 7 lauapalliga.\n\nUngari jaoks oli seejuures tegemist esimese võiduga Euroopa meistrivõistlustel aastast 1969.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljas erinevas riigis toimuval korvpalli EM-finaalturniiril said esmaspäevastes esimestes kohtumistes võidurõõmu maitsta Läti ja Ungari.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE tahab Lihula sammast tagasi tuua\n\n## Põhitekst:\n\n„EKRE Lihula osakond otsustas tõrvikute valgel seda päeva meeles pidada ja viia mälestusmärgi asupaika lillekompositsiooni ja küünlad meenutuseks ja austamaks nende meeste vägitegusid kes 1940-1945 seisid Eesti iseseisvumise eest,” teatas ERR-ile EKRE kohalik liider Meelis Malk.\n\nMalki sõnul oli 13 aasta tagune samba teisaldamise otsus ennatlik ega arvestanud rahva arvamusega.\n\nKoos EKRE Lihula osakonna liikmete ja huvilistega viibis meenutushetkel ka tolleaegne vallavanem Tiit Madisson.\n\n„Õhtu lõpuks otsustati, et võimalusel hakatakse taaskord taotlema samba oma esialgsele asupaigale tagasi toomist,” märkis Malk.\n\nLihula ausammas teisaldati 2. septembril 2004 Juhan Partsi valitsuse korraldusel ja see tõi kaasa konflikti kohalike elanikega. Viimastel andmetel on sammas Lagedi vabadusvõitluse muuseumis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "EKRE Lihula osakond meenutas laupäeval Lihula kalmistul sealt 13 aasta eest teisaldatud ausammast ja otsustas hakata taotlema samba taaspüstitamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMikser tänas Poola kolleegi panuse eest Baltikumi turvalisusesse\n\n## Põhitekst:\n\nMikser tänas Poola kolleegi panuse eest Balti regiooni julgeoleku tagamisse. \"Eesti ja Poola näevad praeguseks hetkeks kujunenud julgeolekuolukorda ühtemoodi ning mõistavad vajadust NATO heidutusvõimet tugevdada,\" ütles välisminister. \"Jagame ka seisukohta, et atlandiülene koostöö on regiooni julgeoleku seisukohalt väga oluline.\"\n\nEesti Euroopa Liidu eesistumisest rääkides märkis Mikser, et Eesti soovib näha ühtset ja otsustusvõimelist ELi. „Peame rääkima ühel häälel, et olla usaldusväärne partner meie liitlastele,“ ütles Mikser.\n\n„Ainult nii saame Euroopa Liiduna ületada ühised väljakutsed ja tulla kriisidest tugevamana välja,“ ütles ta. Välisministrid arutasid ka eelseisvat välisministrite mitteametlikku kohtumist Tallinnas selle nädala teises pooles.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Sven Mikser kohtus esmaspäeval oma Poola kolleegi Witold Waszczykowskiga, kellega arutati Eesti ja Poola suhteid, julgeolekuolukorda, Eesti eesistumist ja idapartnerlusega seonduvat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nGert Jõeäär tõusis viimase etapiga Filter maanteekarikasarja üldvõitjaks\n\n## Põhitekst:\n\nEnne viimast etappi üldarvestuses kolmandat kohta hoidnud CFC Spordiklubi rattur kogus 2679 punkti. Jõeäärele järgnesid Vahur Valvas 2628 ja senine liider Kristo Prangel (CFC Spordiklubi) 2611 silmaga.\n\nNaistest saavutas kokkuvõttes esikoha Mathilde Manuela Nigul (1729), poodiumile tõusid veel Kristin Rõzko (1545) ja Tea Lang (1502).\n\nNoorte esikolmiku moodustasid Stefan Lootus (1642; Kuusalu Rattaklubi), Claid Põrk (1586) ja Maik Salla (1531).\n\nVõistkondlikus arvestuses pälvis ülekaaluka üldvõidu CFC Spordiklubi 10 523 punktiga, teine-kolmas olid vastavalt Hawaii Express (9751) ja AB Grupp KJK (9549).\n\nStabiilset osalemist premeerivas auhinnaprogrammis \"Kullapada\" jäi sõelale 73 vaprat ratturit, kes igaüks auhinna võitis. Loosis osalesid rattasõbrad, kes finišeerisid kõigil kas Filter maanteekarikasarja või Filter temposõidu karikasarja etappidel. Kõiki tulemusi saate vaadata siit.\n\nUue hooaja temposõidu karikasarja ja maanteekarikasarja etappidele registreerimine algab oktoobris toimuval traditsioonilisel Rattalaadal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Filter maanteekarikasarja finaaletapi, Rae valla teedel peetud Fakto Auto Tallinna rahvasõidu võitnud Gert Jõeäär kindlustas ühtlasi ka Eesti suurima maanteeratturile mõeldud sarja üldvõidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKruuda nõuab Pettailt Keskerakonna garantiikirjadega seoses võlga tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nKohtu esindaja Janar Filippov kinnitas ERRile, et KR Juhtimisteenuse AS on tänavu juunis esitanud hagi Paavo Pettai vastu, see on menetlusse võetud, kuid istungi kuupäeva pole paika pandud.\n\nPettai ütles, et hagi puudutab tema vastu ühest laenulepingust tulenevalt esitatud rahalist nõuet. Täpsemalt nõude sisu või summa suurust ei tahtnud Pettai veel kommenteerida.\n\n\"Läbirääkimised on pooleli, vaatame, kuidas see laheneb,\" sõnas ta.\n\nPettai kinnitas, et kohtuasi on otsapidi seotud Keskerakonna garantiikirjadega.\n\n\"Ametlikult kinnitamata andmetel on juhtum seotud 2009. aasta valimiste rahastamisega.\"\n\nOliver Kruuda ei soovinud kohtuasja kommenteerida. \"Arvan, et see on ikkagi osapoolte omavaheline asi,\" lausus Kruuda.\n\nAmetlikult kinnitamata andmetel on juhtum seotud 2009. aasta valimiste rahastamisega. Toona Keskerakonna aukohtu esimehe ametit pidanud Ain Seppik, kes alates 2013. aastast kuulub Reformierakonda, ütles, et ei tea asjast absoluutselt mitte midagi.\n\n\"Mina olin Keskerakonnas küll isegi finantssekretär, aga see oli vist 2007. aastani ja siis, pärast 2007. aasta valimisi olid asjad üldiselt korras. Pärast seda hakkas asi muidugi finantsiliselt korrast ära minema,\" nentis ta.\n\nSeppiku sõnul kirjutas ta aukohtu esimehena juhatuse liikmetele ja esimehele pärast 2009. aasta valimisi kirja, kus juhtis tähelepanu, et olukord on vilets - Keskerakond oli võlgu 30 miljonit krooni - ja pakkus välja, et erakonna kontor tuleb maha müüa või seda vähemalt kaaluda.\n\n\"Nii et probleemid olid, aga konkreetselt ei oska mitte midagi öelda,\" sõnas Seppik. \"Pean küll tunnistama, et kahjuks läks Keskerakonnas nii, et kui kuskil 2009. aastani või umbes nii tegelesid erakonna enda inimesed rahaasajadega, siis siin hakkas millegipärast väga olulist rolli mängima Paavo Pettai. Rohkem ma ei oska öelda, eks nüüd on selgunud mõnevõrra ka selle asja tagapõhjad\".\n\nKa toonane Keskerakonna juhatuse liige Kalle Laanet (praegu Reformierakond) ütles, et kuuleb asjast esimest korda.\n\n\"Arvan, et need laenud tagati kõik ühe mehe allkirjaga. Selle mehe nimi on Edgar Savisaar. Mulle küll ei meenu, et selline asi oleks juhatuses olnud,\" nentis ta.\n\nKa senini Keskerakonna juhatusse kuuluv Aadu Must ei ole enda kinnitusel asjaga kursis. \"Garantiikirjad on minu jaoks mingi müstika, millest kuulsin esmakordselt vahetult enne nende laiale avalikkusele teatavaks saamist,\" lausus Must.\n\nKeskerakonna volikogu aseesimees ja peasekretär Mihhail Korb ütles, et ei tea sellest samuti midagi.\n\nEelmise aasta sügisel selgus, et Keskerakond on andnud Paavo Pettai osaühingule Midfield garantiikirjad kogusummas 730 000 eurot. Rahalise olukorra parandamiseks otsustas erakond müüa maha oma Toompeal asuva kinnistu. Praeguseks on müügi eelleping sõlmitud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Oliver Kruudale kuuluv KR Juhtimisteenuse AS esitas juunis Harju maakohtusse hagi reklaamiärimees Paavo Pettai vastu, viimase sõnul on kohtuasi seotud ka Keskerakonna garantiikirjadega. Keskerakonna toonased juhtfiguurid enda kinnitusel juhtunuga kursis ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi vabastas \"poliitilistel põhjustel\" vahistatud sakslase\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ühe kinnipeetu advokaat teatas, et ta on piiranguteta vabastatud,\" ütles Saksa välisministeeriumi esindaja, lisades, et ministeerium otsib infole sõltumatut kinnitust.\n\nBerliin teatas reedel, et Türgis vahistati neljapäeval \"poliitilistel põhjustel\" kaks Saksa kodanikku.\n\nKahe riigi suhted olid juba enne vahistamisi äärmiselt pinevad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi vabastas ühe kahest \"poliitilistel põhjustel\" vahistatud Saksa kodanikust, teatas Berliin esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUus hooaeg | Liiklussaate vedaja Taavi Libe on halb juht, kuid televisiooni jaoks piisavalt ilus\n\n## Põhitekst:\n\nTaavi Libe tunnistas ETV sügishooaja avapäeval, et trahve on ta oma elus päris palju saanud.\n\nUue liiklussaate aluseks on täiesti reaalsed sündmused. \"Oleme võtnud kokku 20 juhtumist, millest 18 on lõppenud surmaga. Oleme need õnnetused lahti võtnud, taaslavastanud neid kuni selle hetkeni, kui tegid liiklejad selle otsuse, mis lõpuks viiski traagiliste tulemusteni. Üritame ekspertide abiga välja mõelda, mida nad oleksid pidanud tegema teisiti. Kui palju oleks saanud kaasinimesed neid aidata ja kas oleks üldse saanud midagi muuta,\" selgitas Libe.\n\nSeni peamiselt Vikerraadio eetrist tuntud Libe siirdub nüüd teleekraanile, kuid suurt hirmu ei tunne. \"Väga hästi olen vist valmis. Ma olen piisavalt ilus küll, ma arvan,\" muigas ta.\n\nAsjaolu, kuidas just Taavist sai uue liiklussaate juht, oli väga lihtne: \"Valiti niimoodi, et mulle helistati ja küsiti, kas sul on autojuhiluba. Ma ütlesin, et mul on ja siis kutsutigi.\" Samas tunnistas ta, et uue saate võtetete käigus on juba ette tulnud olukordi, kus talle on öeldud, et hoolimata juhiloa olemasolust sõidab ta päris halvasti. \"Kui sul on ikkagi neli kaamerameest ja helimeest ja režissöör autor, siis alguses võtab ikka natukene võbelema küll. Selles mõttes on küll see vahe raadioeetriga päris suur. Raadios ma ikkagi saan üksi kõik nupud ka keeratud, aga teles on keerulisem.\"\n\n\"Punane sekund\" jõuab ETV eetrisse 21. septembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sellest sügisest stardib ETV-s uus liiklussaade, mille rooli taha asub \"Vikerhommiku\" vastutav toimetaja Taavi Libe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSeptembris toimub üle-eestiline töökohaspordikuu\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on oluline teadvustada liikuva eluviisi olulisust ja positiivset mõju nii töötajale kui ka ettevõtte jaoks. „Töötaja, kes regulaarselt liikumisharrastusega tegeleb, on tervem, õnnelikum ja produktiivsem, tal on rohkem häid mõtteid ja parem keskendumisvõime. Seega annab regulaarne liikumine palju nii töötajale endale kui ka tööandjale. Ka väikeste, lihtsate ja üldse mitte ajamahukate lahendustega saab töökohal liikumisharrastuse julgustamiseks ja edendamiseks palju ära teha nii inimene ise kui ka töökoht, peaasi on pealehakkamine ja ettevõtlikkus,“ ütles Sõõrumaa pressiteate vahendusel.\n\nKultuuriminister Indrek Saare sõnul on liikumisharrastajate arv ühiskonnas küll kasvamas, kuid iga viies täiesealine Eesti elanik ei liigu isegi minimaalse soovitusliku normi piires. „See on koht, kus riik koostöös tööandjatega saab kindlasti rohkem ära teha. 2018. aasta alguses rakendub Kultuuriministeeriumi ettepanekul maksumuudatus, millega luuakse tööandjatele võimalus toetada töötajate terviseedendamist ja sportimist maksuvabalt 400 euro ulatuses aastas. Usun, et see toob rohkem inimesi tervislike eluviiside juurde ning järgmised liikumisharrastuse uuringud näitavad meile veelgi positiivsemaid tulemusi,“ sõnas Saar.\n\nTöökohasport tähendab tööajal tehtavat või tööandja poolt soodustatud liikumist. Selle eesmärk on aidata kaasa töötaja heale tervisele ning vaimsele ja füüsilisele võimekusele. Igapäevased tööülesanded ei taga piisavat kehalist vaheldust, vaid pigem võivad seda hoopis pärssida ning koguni vigastusi põhjustada, kui tööajal hoitavaid staatilisi asendeid või ühekülgseid liikumismustreid mõtestatult ei tasakaalustata. Töökohaspordikuu on hea võimalus positiivsete muutuste tegemiseks, panustades oma töötajate tööergonoomikasse, kontorivõimlemisse ja igapäevasesse liikumisse. Tööandjate kõrval on oodatud initsiatiivi võtma ka töötajad ise, leides viise liikumiseks iseseisvalt või kolleegidega.\n\nTeemakuu sai avapaugu esmaspäeval Telliskivi Loomelinnaku väljakul toimunud üritusel „Sportlik lõunapaus!“, kus peeti suur ühisvõimlemine, paarisorienteerumine Kalamajas ja sõbralik lõuatõmbevõistlus. Teiste seas võtsid osa ka aktiivsed töökohasportijad Roman Fosti, kes maratonijooksu kõrvalt töötab igapäevaselt audiitorina, Tõnu Tõniste, kes ettevõtluse ning EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni juhi ameti kõrvalt jõuab tegeleda ka purjetamise ja tervisespordiga, ning Allar Levandi, kes spordiennustusportaali juhtimise kõrval tegeleb jätkuvalt aktiivse liikumisega.\n\nSeptembri jooksul toimub üle Eesti palju üritusi ja ettevõtmisi, millest igaüks saab osa võtta või ise kolleegidega mõne liikumisürituse korraldada. Kogu kuu vältel kestab projekt \"Kondimootoriga tööle\", mille eesmärk on innustada töötajaid aktiivsemalt liikuma ning ära kasutama neid minuteid ja tunde, mil liigutakse kodust tööle ja töölt koju. Liikumisviisidena lähevad arvesse kõndimine, kepikõndimine, jooksmine, rattasõit ning rulluisutamine. See, kui pika osa töö- või koduteest läbib osaleja kondimootoril, on tema enda otsustada.\nFirmaspordi sügisspartakiaad 23.–30. septembril toob kokku Eestis tegutsevate ettevõtete töötajad sportlikuks nädalaks: osa saab võtta sõudeergomeetrite võistlusest, bowlingust, mini-reketlonist, pokkerist, kardisõidust, lamades surumisest, ujumisest ja vibulaskmisest. Lähemat infot ja lingid ürituste kohta leiab EOK kodulehelt www.eok.ee.\n\nTöökohaspordikuu kõrghetk saabub aga septembri viimasel nädalal, kui toimub suur Spordinädal. EOK ja Ühenduse Sport Kõigile eestvedamisel toimuval spordinädalal korraldatakse üle Eesti ligi tuhat sportlikku sündmust koolides, spordiklubides ja töökohtades. Spordinädala korraldajad kutsuvad üles ettevõtteid ja organisatsioone korraldama nädala jooksul aktiivseid lõunapause, tervisepäevi, matkapäevi, ettevõtte-siseseid spordivõistlusi, liikumisraja ühiskülastusi jms. Ideid spordinädala läbiviimiseks ja sündmuste registreerimise lingi leiate koduleheküljelt www.spordinadal.ee.\n\nTöökohaspordikuud korraldab Eesti Olümpiakomitee koostöös Ühendusega Sport Kõigile ja Kultuuriministeeriumiga. Teemakuu eesmärk on teadvustada liikuva eluviisi olulisust, selle postiivset mõju ning võimalusi üleüldise efektiivsuse tõstmiseks ettevõttes. EOK on sel aastal korraldanud juba kolm teemakuud – töökohaspordikuule eelnesid veebruaris toimunud terviseradade kuu ning aprillis fitnessikuu. Varasematel aastatel on EOK eestvedamisel toimunud Liikumisaasta ning kampaania „Eestimaa liigub“.\n\nMis on töökohasport?\n\nTöökohasporti võib jagada mitmeks valdkonnaks:\n\n- Kontorivõimlemine ja igapäevane liikumine. Töökohtadel tehtavad teadlikud liikumispausid, mille abil saame tasakaalustada töö ajal hoitavad staatilisi asendeid või ühekülgset liikumismustrit. Siia alla käib ka näiteks teadlikult aeg ajalt kontorilaua tagant püsti tõusmine jms.\n\n- Kontorivõistlused on töökohal ja oma kolleegide vahelised kergemad sportlikud jõukatsumised. Näiteks sammulugemisvõistlused või kontoris peetav ping-pongi- või lauajalgpalliturniir. Nende eesmärgiks on motiveerida töötajaid suurendama oma igapäevast liikumishulka.\n\n- Treeningutoetus ja ühistreeningud. Töötajatele makstava treeningutoetuse või kontoris korraldatavate ühistreeningute eesmärk on tagada see, et töötaja saavutaks endale igapäevaelus vajaliku aktiivse liikumise hulga. Sellega käib kaasa paranenud tervis (vähem haiguspäevasid) ja suurenenud tööviljakus (paraneb tähelepanu ja töövõime).\n\n- Töökohasport. Ettevõtete vahelised üleriigilised või rahvusvahelised võistlused, mille eesmärk on pakkuda sportlikku ajaviidet ja väljundit ettevõtte kõige sportlikumatele töötajatele. Väljund tõsisematele sportimishuvilistele aitab neid veelgi motiveerida ning ühtlasi läbi eeskujude suurendada ka teiste töötajate liikumisaktiivsust.\n\n- Tööergonoomika pole küll otseselt seotud liikumise ja spordiga, kuid on eelduseks, et tööpäeva kestel hoitavad asendid teeksid meile võimalikult vähe kahju ega põhjustaks vigastusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Septembris tähistatakse Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile ja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel töökohaspordikuud, mille eesmärk on kutsuda inimesi üles töökohal või kolleegidega liikuma ning tööandjaid üles looma oma töötajatele liikumisvõimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAntropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme teinud tõrvajälgi nähes varem automaatselt eelduse, et selle valmistamine nõudis suhteliselt kõrgel tasemel vaimseid võimeid. Oletati, et neandertallased pidid hoidma tule temperatuuri pikka aega kindlas vahemikus, nagu tehakse seda tänapäeval. Kuid näitame, et piisavalt hea tulemuseni on võimalik jõuda ka teisiti,\" selgitas uurimuse esimene autor Paul Kozowyk, Leideni ülikooli antropoloog ERR Novaatorile. Nii või teisiti oli lõpptulemuse näol omal ajal tegu revolutsioonilise tehnoloogilise edusammuga.\n\nPeaasjalikult kasutasid neandertallased tõrva näiteks kirve- ja odaotste tugevamalt käepidemete külge kinnitamiseks. Liimaine lihtsustas oluliselt kahest või enamast osast koosnevate tööriistade valmistamist. Eelnevalt ürginimeste laagripaikadest leitud tõrvatilgad viitavad, et liimaine leidis rakendust vähemalt 200 000 aasta eest. Ammu enne keraamiliste anumate kasutuselevõttu, mis võimaldasid seda suures koguses toota näiteks mesopotoomlastel.\n\nNeandertallaste kasutatud tehnikast parema aimduse saamiseks kasutas Kozowyk kolleegidega sadade tuhandete aastate neandertallaste käsutuses olnud tööriistu ja abivahendeid – tuhka, tuld, teravaid kive, kasetohtu ja puuokstest punutud võrku.\n\n\"Lähtusime eeldusest, et innovatsioon peitus juba olemasolevate vahendite kasutamisel algsest erineval otstarbel. Me ei saa ilmselt kunagi täpselt teada, mis uuenduseks sädeme andis, aga selleks võis olla näiteks lõkkes osaliselt söestunud männikoor või kasetoht,\" nentis Kozowyk. Mõnikord kogunevad söestunud koore pinnale tõrvatilgad.\n\nKokku pani Kozowyk kolleegidega proovile kolm erineva keerukusastmega meetodit. Töörühm leidis, et neist isegi kõige lihtsama – kasetohu korduvalt kuuma tuha sisse kastmisega – oli võimalik toota tõrva piisavas koguses näiteks odaotsa varre külge kinnitamiseks.\n\nKorraga suurema koguse liimaine valmistamiseks võis aga rakendust leida keerukam \"tõstetud struktuuri\" meetod. Madalasse süvendisse paigutatakse kasepuust kauss, mis kaetakse pajukoorest punutud võrguga. Sellele omakorda asetatakse kasetoht. Viimaks kaetakse kõik õhukese mullakihiga ja süüdatakse sellel lõke. \"Meetod võimaldas toota kõige kvaliteetsemat tõrva ja teha seda ühtlasi ka kõige tõhusamalt. Kuid me ei saa neid (meetodeid) tegelikult sellisel kujul otseselt võrrelda. Kõik sõltus hetkevajadusest,\" laiendas antropoloog.\n\nKozowyk lootis, et tulemused annavad parema aimduse, mida täpselt arheoloogid neandertallaste laagripaikadest otsima peaksid. See omakorda aitaks saada ka parema pildi sellest, millist meetodit nad ühel või teisel juhul tõrva tootmiseks rakendasid. Sõltuvalt tehnikast on tõrva keemiline koostis veidi erinev.\n\nAntropoloogide kogukond laiemalt näeb uurimuse tulemusi järjekordse märgina, et arhailine ja nüüdisaja inimeste jaoks tahumatu välimus ei pruugi automaatselt võrduda lihtsakoelise käitumisega. Pigem olid kõik toona elanud inimesed võimelised sarnasteks saavutusteks. Hoolimata sellest, millisel mandril nad elasid või millisesse liiki kuulusid.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neandertallased – inimeste väljasurnud lähisugulased – leiutasid esimese liimi juba enam kui 200 000 aasta eest. Tõrva täpne valmistamisviis on jäänud aga seniajani ebaselgeks. Hollandi eksperimentaalarheoloogid teatavad nüüd, et toona neandertallaste käsutuses olnud vahenditega oleks nad saanud seda teha lausa kolmel erineval viisil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVao Köök toob varjupaiga elanikud eestlaste sekka\n\n## Põhitekst:\n\nVao Köögi kaubamärki kasutav varjupaiga elanikkond on käinud mitmetel väliüritustel toitlustamas alates 2015. aastast, mil nad kutsuti ootamatult Sõbraliku Eesti üritusele. Just sedasi - kutse peale - on nad sestpeale käinud palju kordi toitlustamas. Praeguseks on kontol juba osalemised Tallinna tänavatoidu festivalil ja arvamusfestivalil, korduvalt on käidud ka kinniseid üritusi toitlustamas, Kiltsi põhikoolis korraldatakse pidevalt kultuuriõhtuid, kus lisaks toitlustamisele räägitakse ka teiste maade kultuurist, keelest, geograafiast jm.\n\nEttevõtlusvormi Vao Köök veel vormistanud ei ole, sest tegemist on pigem sotsiaalse ettevõtmisega, mille eesmärk on tutvustada erinevaid kultuure ja neid esindavaid inimesi toitlustuse abil.\n\n\"Meil ei ole praegu veel ettevõtlusvormi, sest praegu me ei ole veel orienteeritud sellele, et saada kasumit. Eesmärk on minna välja oma inimestega ja luua kontakte Eesti inimestega, aga ilmselt on see hea väljund, mida annab edasi arendada,\" ütles Vao keskuse juht Jana Selesneva. \"Nii näevad varjupaiga inimesed meie tänavakultuuri ja Eesti inimesed näevad, et neil on ka midagi siinsele ühiskonnale pakkuda ja midagi öelda ning nad ei ole siin, et lihtsalt mingeid hüvesid saada.\"\n\nSelesneva sõnul teevad varjupaiga elanikud seda kõike vabatahtlikkuse alusel, tasu saamata. Tooraine toitlustuseks soetab varjupaik ning iga üritusega püütakse toorainele kulunud raha tagasi teenida. Kaasnevad kulud on suured - üritustel tuleb tasuda kohamaksu, rentida köögitehnikat, korraldada transporti. Vahel on nulli tulemine õnnestunud, alati mitte, ent kokkuvõtteks hindab Selesneva Vao Kööki käekäigu heaks, mis innustab ettevõtmisega jätkama.\n\nKokad roteeruvad\n\nVao Köögis tegusevad inimesed vahetuvad, vastavalt sellele, kes parasjagu varjupaigas elavad. Nii varieerub ka toit, mida väliüritustel pakutakse. Lisaks vahetutele toidutegijatele võivad toitlustuspaigale kaasa minna kõik soovijad, nii tekib teistelgi kohalikega kontakt ja varjupaigalised adapteeruvad paremini.\n\n\"Oleme käinud väljas Sudaani köögiga, Ukraina, Albaania, Gruusia, Dagestani, Iraani, Sri Lanka köökidega,\" loetles Selesneva.\n\nMõned Vao Köögist toitulstuskogemuse saanud inimesed on pärast keskusest lahkumist asunudki tööle toitlustuses. Selesneva teab perekonda, kes plaanib kondiitri- ja pagaritöökojaga alustada, samuti töötavad mitmed endised asukad söögikohtades või omandavad kutsekoolis abikoka või kondiitri ametit.\n\nVao Köögis toidutegemiseks kokapabereid omama ei pea, ent kogu paberimajandus, mida riik toitlustamiseks nõuab, alates tervisetõendist ja lõpetades enesekontrolliplaaniga, on tehtud. Selesneva sõnul on oluline, et varjupaiga inimesed saaksid aru, kuidas meil asjaajamine käib ning ei teeks ka ise tulevikus järeleandmisi.\n\nEhkki kõigil köögis tegutsejatel on kogemus kodutoiduga olemas, on kõige keerulisem arvestada näiteks vajadusega toitlustada ära 400 inimest. Eelarvestamise ja toidukoguste arvestamisega on abiks AS Hoolekandeteenuste toitlustusnõustaja.\n\nNegatiivseid kogemusi Vao Köögil olnud ei ole. Vastupidi, hea toit ja inimlik kontakt on tekitanud toidutegijate vastu huvi ning eelarvamused on sulanud, kinnitas Selesneva. Kõige paremini on tema hinnangul võetud Vao Köögi vahendusel vastu Sudaani, Iraani ja Sri Lanka köök.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mitmel väliüritusel on silma hakanud toitlustaja Vao Köök, kus teevad süüa varjupaigakeskuse elanikud. Tegemist on siiski sotsiaalse, mitte ärilise projektiga, mille eesmärgiks on luua toidu abil sidemeid kohalike elanike ja varjupaigataotlejate vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnu VK ja Tallinna Selver testisid vormi Soomes\n\n## Põhitekst:\n\nReedel võõrustas pärnakaid Andrus Raadiku koduklubi Pielavesi Sampo Volley. Eelmise aasta Soome pronksiklubile pärnakad vastu ei saanud ja vastu tuli võtta kindel 0:3 kaotus (geimid 20:25, 18:25, 16:25) Lisaks mängitud neljas geim õnnestus pärnakatel võita 25:21, vahendab volley.ee.\n\nLaupäeval mängiti kaks mängu ja mõlemad õnnestus Pärnu Võrkpalliklubil võita. Hommikul andis kõva lahingu Soome esiliiga tippu kuuluv KyKy Betset Kyyjärvi, viiegeimilises mängus tuli siiski võõrustajatel alla vanduda 2:3 (24:26, 22:25, 25:13, 25:13, 15:11). Õhtul oli vastaseks paari aasta tagune Soome meister ja eelmise hooaja viies Kokkolan Tiigerit. Pärnu VK võitis 3:1 (21.25, 25:23, 25:13, 27:25).\n\nSoome turneel valis Pärnu VK meeskond ka uue kapteni, kelleks on algaval hooajal Harri Palmar. \"Hooaja algusele kohaselt kõikusime äärest ääreni, küll oli üks element parem, teine kehvem ja järgmine mäng vastupidi jne. Saime oma kolm mängu kätte, millest kaks olid head mängud Soome kõrgliiga võistkondadega. Igati asja ette läinud turniir,\" võttis peatreener Avo Keel Pärnu klubi pressiteate vahendusel kontrollmängud kokku.\n\nTallinna Selver testis vormi kahel korral Joensuu Karelian Hurmose vastu ja saavutas 4:1 ning 3:2 võidu. Esindusmeeskonna sidemängija Tauno Lipp jäi nähtuga rahule. \"Kaks esimest treeningmängu näitasid meeskonda positiivses valguses. Võitsime küll mängud 4:1 ja 3:2, kuid ennekõike oli tähtis, et noored mehed said ennast näidata ja näitasid ennast heast küljest. Mängisime erinevate rotatsioonidega, et kõik mehed saaksid kõikide meeste kõrval üksteist väljakul tunda. Meeldis, et just geimi lõppudes näitasime ennast heast küljest ja tegime võimalikult vähe otse oma vigu. Juba järgmisel nädalavahetusel saame testida täit koosseisu Rakvere turniiril, kui meeskonnaga taasliituvad koondislased,\" lausus Lipp klubi Facebooki lehekülje vahendusel.\n\nAlgaval nädalalõpul mängib Selver kontrollturniiril Rakveres ja Pärnu Tartus. Baltikumi võrkpalliklubisid ühendav Credit24 meistriliiga hooaeg algab 30. septembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koduse võrkpalli klubihooaeg jõuab tasapisi aina lähemale ja nii hakkavad Eesti klubid järjepanu pidama ka erinevaid kontrollturniire. Lõppenud nädalavahetusel väisasid põhjanaabreid nii Pärnu Võrkpalliklubi kui Tallinna Selver.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nChris Froome liigub ajaloolise saavutuse suunas\n\n## Põhitekst:\n\nKui Froome peaks Vuelta võitma, on tegemist ajaloolise saavutusega. Alates 1995. aastast, kui Vuelta toimumisaeg tõsteti kevadest hilissuvele, pole ükski jalgrattur suutnud samal aastal võita nii Prantsusmaa kui ka Hispaania velotuuri, vahendab Spordipartner.ee.\n\nNing enne muutustki suutsid selle vägitükiga hakkama saada vaid kaks meest: Jacques Anquetil 1963. ja Bernard Hinault 1978. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuus etappi enne Vuelta lõppu näib, et Chris Froome’i võitu ei suuda keegi nurjata. Sky ratturi edu Vincenzo Nibali (Bahrain-Merida) ees on sekund rohkem kui üks minut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriministeerium tegi ettepaneku ehitada ERR-ile uus telemaja\n\n## Põhitekst:\n\nKultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks rahandusministeerium eraldadama riigieelarve strateegia raames uue kompleksi ehituseks täiendavad vahendid 48,2 miljonit eurot. Täiendavate vahendite lõplik suurus sõltub aga rahvusringhäälingule kuuluvate kinnistute tegelikust müügihinnast.\n\nUue kompleksi ehitamisel Kreutzwaldi 14 kinnistule müüks ERR ära vanad Gonsiori, Faehlmanni ja Tuisu tänava kinnistud. Kui valitsus otsustab uue kompleksi ehitust rahastada, peaks hoone ehitus algama 2019. aastal ning hoone võetaks kasutusele ehituse lõppedes 2021. aastal, teatas BNS.\n\nRiigi Kinnisvara AS (RKAS) on analüüsinud kaht varianti, millest esimene on olemasoleva telemaja ja stuudiote kapitaalremont ja teine ehitada välja täiesti uued telestuudiod. Uue kompleksi rajamisel on RKAS-i analüüsi kohaselt arenduskulud ja 30 aasta hoiukulud kokku ligi 35 protsenti madalamad kui vana kompleksi rekonstrueerimisel.\n\nPraegu kasutusel olevad telemaja hooned ning nende tehnika on vananenud ning samuti on hooned väga enerigiakulukad. Praegune telekompleks ei vasta ka kehtivatele tule- ja tööohutusõnuetele.\n\nJuunis ütles kultuuriminister Indrek Saar BNS-ile, et uue telekompleksi rajamine on endiselt valitsuse jaoks prioriteet, kuid kevadel nende jaoks raha ei leitud ning seega tuleb see sügisel uuesti valitsuse ette viia.\n\nValitsuskabinet arutas kevadel Eesti Rahvusringhäälingu kava ehitada seniste telemajade renoveerimise asemel uus kaasaegne telekompleks raadiomaja sisehoovi. Toonase kava kohaselt oleks uue kompleksi ehitustööd kõige varem saanud alata 2019. aastal ja hoone oleks lõplikult valmis 2022. aastal.\n\nSeni on ERR kapitaalselt renoveerinud Tallinnas aadressil Gonsiori 21 asuva uue ja Kreutzwaldi 14 asuva vana raadiomaja. Uus raadiomaja sai koduks ERR-i raadiojaamadele, milleks on Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 ja Raadio Tallinn. Vanast raadiomajast sai ERR-i uudistemaja, kus asusid tööle raadio-, veebi- ja teleuudised, hoonesse rajati ka uus suur teleuudiste stuudio.\n\nAadressil Faehlmanni 12 ja Gonsiori 27 asuvas telemajas jätkavad praegu tööd ERR-i telekanalid ETV, ETV2 ja ETV+.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriministeerium on teinud valitsuskabinetile ettepaneku kiita heaks Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uue telekompleksi ehitamine ja sisustamine maksumusega 56,4 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikad: Trump otsustas lõpetada noortele immigrantidele mõeldud programmi\n\n## Põhitekst:\n\nAllikate sõnul annab Trump kongressile kuus kuud aega, et koostada eelnõu DACA asendamiseks, vahendas BBC.\n\nOtsust peetakse kompromissiks, kuna mitmed vabariiklased ja ettevõtjad, näiteks Google'ist, General Motorsist ja Microsoftist on skeemile suurt toetust avaldanud. Samas ütlesid allikad, et Trump võib veel meelt muuta.\n\nAmetlikult peaks Trump enda otsusest teatama teisipäeval.\n\nPresident Barack Obama ametiajal loodud programm kaitseb sadu tuhandeid nn \"Unistajaid\" (ingl k. \"Dreamers\") väljasaatmise eest ning annab neile töö- ja õppimisload.\n\nPolitico andmetel teavitas Valge Maja esindajatekoja spiikrit Paul Ryanit presidendi otsusest pühapäeva hommikul.\n\nRyan kutsus eelmisel nädalal presidenti üles skeemist mitte loobuma, kuna see tekitab tema sõnul paljude noorte tulevikus ebakindlust.\n\n\"Need on lapsed, kes ei tea ühtki teist riiki, kelle nende vanemad siia tõid ja kellel ei ole teist kodu,\" ütles Ryan.\n\nÜha enam vabariiklasi ja ettevõtjaid on DACA programmi lõpetamise vastu.\n\nPresidendikampaania ajal võttis Trump immigratsiooni suhtes karmi hoiaku ning teatas, et kavatseb DACA programmi koheselt lõpetada. Hiljem on ta öelnud, et see teema on väga raske. Ta ütles, et kavatseb \"nende imeliste laste teemaga tegelemisel olla suure südamega\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump on otsustanud lõpetada nn DACA programmi, mis kaitseb noori dokumentideta immigrante, kuid seda tehakse kavandatust pool aastat hiljem, ütlesid allikad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLa Liga UEFA-le: uurige ka City kulutamist\n\n## Põhitekst:\n\nHispaania liiga president Javier Tabas ütles oma sõnavõtus, et lisaks Katari omatud PSG-le on ka Abu Dhabi rahastatud City jalgpallile parandamatult kahjulik, vahendab Soccernet.ee.\n\nUEFA teatas eelmisel nädalal, et PSG suhtes on juurdlus juba algatatud, aga Tabas loodab endiselt, et sihikule võetakse ka Manchesteri sinine pool.\n\nNii City kui PSG kulutasid äsja lõppenud üleminekuaknas sadu miljoneid eurosid – City panustas uutesse mängijatesse umbes 240 miljonit eurot. PSG ostis pea sama raha eest Neymari, lisaks toodi endale laenule ka Kylian Mbappe, kelle eest järgmisel suvel antakse Monacole 180 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania kõrgliiga palub Euroopa jalgpalliliidul (UEFA) uurida lisaks PSG-le ka Manchester City suvist kulutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Vehklemisliit sai uue peasekretäri\n\n## Põhitekst:\n\nViimased 11 aastat rahvusvahelistes tootmisettevõtetes töötanud Truuse sai sel suvel Tartu Ülikoolis strateegilise juhtimise magistrikraadi. Truuse soovib oma teadmisi ja oskusi juhtimise vallas jagada, panustades alaliidu ja Eesti vehklemise igakülgsele arengule ning keskendudes püstitatud eesmärkide saavutamisele.\n\nKümneaastaselt vehklemisega algust teinud ja kuni tänaseni vahelduva eduga spordiala hobikorras harrastanud Truuse on kahekordne võistkondlik Eesti meister epees (2014 ja 2016). Vehklemisega tegeleb ka tema tütar Gabriela, kes tänavu tuli Eesti U-14 vanuseklassi meistriks.\n\nAlates 2010. aastast Eesti Vehklemisliidu peasekretäri ametikohal töötanud Jüri Salm jääb esialgu kuni aasta lõpuni täitma tehnilise sekretäri kohuseid. Salmi korraldada on ka oktoobrikuus peetav naiste epee MK-etapp Tallinna Mõõk.\n\n\"Tänan Jüri Salmi Eesti Vehklemisliidu juhatuse ja kogu vehklemisüldsuse nimel nende seitsme tööka ja tulemusliku aasta eest, mil ta vehklemist jäägitult armastava inimesena alaliidu asjaajamise ja ala tutvustamise eest peasekretärina edukalt hoolt kandis ja Eesti ühe edukaima spordialaliidu saavutusi seeläbi olulise panusega toetas. Samas austan Jüri soovi edaspidi teostada end tippvehklejana, soovin talle kordaminekuid sel teel ja olümpiaunistuste täitumist,\" ütles Eesti Vehklemisliidu president Margus Hanson. \"Olgale aga palju jõudu vehklemisliidu töö korraldamisel!\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alates 1. septembrist on Eesti Vehklemisliidu uueks peasekretäriks Olga Truuse, kelle juhatus valis sellesse ametisse avaliku konkursi tulemusena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMajandusministeerium plaanib Eesti Raudteed toetada kaheksa miljoni euroga\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Raudteed on vaja toetada, sest lähtuvalt Eesti raudteeseadusest ja Euroopa Liidu direktiivist on riigil kohustus tagada avaliku raudtee majandaja eelarvetasakaal, et säilitada pakutava teenuse kvaliteet, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer.\n\nSellest lähtuvalt on MKM teinud ettepaneku toetada Eesti Raudteed käesoleval aastal 8 miljoni euroga. Vahendid selleks tulevad kahest allikast. Ministeerium plaanib 5 miljonit eurot võtta Rail Balticu projekti tegevuste edasilükkamisest ja 3 miljonit eurot odavnenud teehooldelepingute arvelt.\n\n\"Sellise ettepaneku saatis MKM rahandusministeeriumile, jõustumine saab teoks, kui riigikogu otsustab 2017. aasta riigieelarveseadust muuta. Sel viisil saaks riik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eelarvetasakaalu tagada nende vahendite arvelt, mis mujal jääks kasutamata,\" rääkis Laineveer.\n\nRiigifirma AS Eesti Raudtee on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse eest. Ühtlasi täidab Eesti Raudtee raudteeadministratsiooni ülesandeid.\n\nMöödunud aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 12,5 miljonit tonni kaupa. Võrreldes aasta varasemaga veomaht langes 18,7 protsendi võrra. Ettevõtte äritulud vähenesid möödunud aastal 10,6 protsenti 43,3 miljonile eurole ja kahjum süvenes 70,9 protsenti 10,8 miljonile eurole.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teinud valitsusele ettepaneku toetada Rail Balticu ja teehoolduse arvelt Eesti Raudteed 8 miljoni euroga, selleks et säiliks infrastruktuuriettevõtte eelarvetasakaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti bariton Lauri Vasar esines ooperisolistina Salzburgi festivalil\n\n## Põhitekst:\n\nMozarti-linnas Salzburgis oli Lauri Vasaral 20. kuni 29. augustini neli etendust saksa nüüdishelilooja Aribert Reimanni Shakespeare'i ainelisest ooperist \"Lear\". Lauri Vasar on selle ooperi ettekandeil Glosteri krahvi osatäitjana juba varemgi saanud laiemat tunnustust mitmes lavastuses, viimati Pariisi rahvusooperis 2016. aasta kevadel või Hamburgi riigiooperis 2014. aastal.\n\nSeekordseid \"Leari\" etendusi mängis, nagu ikka, Salzburgi festivali traditsiooniline koostööpartner Viini Filharmoonikud, keda dirigeeris Viini Riigiooperi muusikadirektorina tegutsenud austria maestro Franz Welser-Möst. Uuslavastuse tegi noor Austraaliast pärit filmi- ja teatrilavastaja Simon Stone, \"Kuningas Leari\" ooperi õhtud leidsid aset 20., 23., 26. ja 29. augustil Salzburgi Felsenreitschules, 22. augustil toimus ka Lauri Vasara \"Autogrammitund\" Suures Festivalimajas. \"Leari\" nimiosas laulis tuntud kanada bariton Gerard Finley.\n\nSalzburg on olnud Lauri Vasara õpingute- ja kodulinn - ta alustas õpinguid sealses Mozarteumis pärast lauljadiplomi saamist Eesti Muusikaakadeemias 1995. aastal. Salzburgi Mozarteumist on Vasar saanud ka magistrikraadi.\n\nSamuti on Vasar esimene Eesti laulja, kes on esinenud Salzburgi väga mainekal suvefestivalil. Ta debüteeris seal 2002. aastal Egon Welleszi ooperis \"Die Backhantinnen\" ja Giuseppe Verdi ooperis \"Don Carlo\". Oma lauljatee jooksul on Lauri Vasar rohkem mänginudki nüüdisooperites, jättes klassikalisemad ooperid teistele lauljatele aga Hamburgi riigiooperis töötades laulis ta kõike, mida teater laval hoidis.\n\nLauri Vasara laia haardega repertuaari omandamises aitab kindlasti kaasa tema kõrgharidus viiuldajana, ka vene keele oskus ning head geenid – tema emapoolne vanaisa Heino Otto oli Estonia teatri ooperitenor, ema Ülla Millistfer teatri pianist, isa Harri Vasar Estonia teatri tenor...\n\nKogu 2016-2017 hooaja on olnud Lauri Vasarale sündmusterohke, huvitav ja kaalukas. Pärast Brüsselit Richard Straussi ooperis \"Capriccio\" tulid solistiesinemised Itaalias Trentos ja Bolzanos Arvo Volmeri dirigeerimisel Gabriel Fauré \"Reekviemis“, kaks külalisetendust Wolframi osas Richard Wagneri \"Tannhäuseris“ Rahvusooperis Estonia, kaks õhtut Berliini riigiooperis Amfortase osas Wagneri \"Parsifalis\" Daniel Barenboimi juhatusel ja aprilli-mai vahetusel samas teatris nimiosas Mozarti \"Figaro pulmas\". Veel laulis Lauri Vasar kaks \"Parsifali\" Amfortase etendust Wagneri festivalil juunis Ádám Fischeri dirigeerimisel Budapestis, kuhu teda on juba mitmel aastal järjest kutsutud.\n\nUue hooaja olulise sündmusena tulevad oktoobris Lyoni ooperis Prantsusmaal seitse etendust Benjamin Britteni \"Sõjareekviemi\" lavastusest, mille teeb Yoshi Oïda Jaapanist, dirigeerib Daniele Rustioni. Ja siis etendused Alexander von Zemlinsky ooperist \"Der Kreidekreis\" samaviisi Lyoni ooperis ning Amfortase osatäitmised Wagneri \"Parsifalist\" Berliini Riigiooperis taas Daniel Barenboimi dirigeerimisel festivalil Berliner Festtage.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bariton Lauri Vasaral on selja taha jäänud edukas hooaeg, mis algas Brüsselis ooperimajas \"La Monnaie\" ning lõppes Salzburgi rahvusvahelisel festivalil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl-Andreas Kalmet ärkas uue hooaja ärevuses öö jooksul 40 korda üles\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ega ma vahepeal ei maganud, ikka korralik ärevus oli sees. Ma ei kujuta ette, et kui sa pead hommikul suhteliselt esinduslik välja nägema ka,\" tunnistas Kalmet \"Terevisiooni\" uut reporterit Martin Veismani intervjueerides.\n\nVeisman tõdes, et temagi uni oli suhteliselt rahutu ning vaatas kahe paiku kella. \"Kui ma hakkasin magama jääma, ei saanudki ma aru, millal magama jäin, sest peast käisid läbi mõtted läbi, kas mul on kõik olemas ja kas kõik on paigas,\" tõdes Veisman.\n\nTa naeris, et olude sunnil peab ta nüüdsest hommikuinimeseks hakkama. \"Nii nagu ma arvasin, kui mõelda eile õhtut ja täna hommikut, on mul väga raske vara magama jääda, aga hommikul ülestõusmisega mul probleemi väga pole,\" rääkis Veisman. Veisman lisas, et äratus oli tal kell 5 ja juba 5.30 peab ta telemajas olema, et teda saaks eetriks valmis saaks sättida.\n\nRaadio 2 \"Hommiku!\" uus saatejuht Margus Kamlat ärkas öö jooksul vaid ühe korra üles, et kell 3.30 kella vaadata. Uudistetoimetaja Janet Õunapuu avas öö jooksul aga lausa viiel korral silmad.\n\n\"Terevisiooni\" värske nägu\n\nVeisman, kelle telekarjäär algas 23-aastaselt MTV Eestis, tunnistas, et \"Terevisiooni\" sattus ta juhuslikult. \"Kui see konkurss tuli, küsis sõbranna Maris, et kas sa Martin ei plaani minna. Ma ütlesin, et keskendun praegu disainitööle, üritan selles läbi lüüa. Mina ise konkursil ei osalenud, Urmas Vaino võttis minuga ühendust, me saime kokku ja ta rääkis loo ära, et konkursi käigus otsisid nad saatejuhti, aga selle käigus tuli mõte, et formaati võiks laiendada ning konkursist tulnud saatejuht ja mina vaheldusmisi võiksime seda tööd teha,\" selgitas Veisman.\n\nVeisman on ametilt graafiline disainer ning õppis eriala kohe pärast MTV tööd kunstiakadeemias. Veisman meenutas ka seda aega, kui ta eestlasi MTV kanalil rõõmustada sai. \"Leedus oli meie peamaja ja seal me tegime ka saateid. Viimane pool aatsat tegime Eestis Vene draamateatri keldris, meil oli oma salajane stuudio. Siis tuli ka meie üllatuseks see, et Leedul olid rahaprobleemid, me olime Eesti kontris ja saime sellest teada niimoodi, et lihtsalt eetris MTV-d ei olnud ja siis hakkas pikaajaline pankrotimenetlus,\" meenutas Veisman.\n\nSeda, kuidas läks Veismani tänane eeter \"Terevisioonis\", mees ei mäleta, sest tempo oli niivõrd suur. \"Tempo oli nii korralikult peal, et ma isegi ei oskaa öelda. Ma pean selle saate nüüd rahulikult üle vaatama,\" tõdes ta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Raadio 2 hommikuprogrammi saatejuht Karl-Andreas Kalmet tunnistas, et ärkas öö jooksul vähemalt 40 korda üles, sest ärevus uue hooaja ees oli nii suur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAnkara: jutud Türgi liitumiskõneluste lõpetamisest õõnestavad Euroopat\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad ehitavad Berliini müüri populismi tellistega,\" vahendas Reuters Çeliku sõnumit Twitteris.\n\n\"Türgi läheb edasi, hoides pea püsti nagu Euroopa riik ja Euroopa demokraatia,\" lisas ta.\n\nPühapäeval ütles Saksa kantsler Angela Merkel teledebatis, et Türgi ei peaks saama Euroopa Liidu liikmeks ning ta räägib teiste liidu liidritega seiskunud liitumisprotsessi lõpetamisest.\n\nKa Merkeli rivaal 24. septembri valimistel Martin Schulz lubas kantsleriks saamise korral survestada EL-i liitumiskõnelusi lõpetama.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi Euroopa Liidu asjade minister Ömer Çelik ütles esmaspäeval, et jutud Türgi liitumiskõneluste lõpetamisest Euroopa Liiduga on rünnak Euroopa aluspõhimõtete vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas toimunud rahvusvahelisel curlinguturniiril võidutses Šotimaa tiim\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelise turniiri võitjaks tuli curlingu sünniriigi Šotimaa võistkond koosseisus Cameron Bryce (kapten), Euan Kyle, Robin Brydone ja Ross Whyte. Teise koha sai Läti curlingu tituleerituim meeste võistkond (Team Gulbis, kapten Rivars Gulbis). Esikolmikusse jõudis veel tugev Venemaa võistkond (Team Eremin, kapten Alexander Eremin). Eestlastest näitas parimat tulemust valitsev Eesti meister võistkond CC Tallinn (kapten Harri Lill), kes saavutas neljanda koha.\n\n\"Curlinguhooaeg sai nüüd edukalt avatud ja ootame eelkõige võistlusterohket hooaega. Sellel hooajal korraldame Tallinnas üheksa rahvusvahelist turniiri ning osalejate tase on väga kõrge ja konkurents tihe, seda tõestas ka äsjalõppenud esimene turniir, kus osalesid näiteks ka Šotimaa ja Venemaa alaliitude poolt rahastatud võistkonnad. Tondiraba jäähallis on maailmatasemel võimalused curlingu mängimiseks ja Tallinn on atraktiivne curlingu sihtkoht,\" ütles võistluste peakorraldaja Juuli Liit Eesti Curlingu Liidust.\n\nCCT Tallinn Season Starter võistlus on rahvusvahelise Curling Champions Tour võistluse etapp, kus võistkondadel on võimalik teenida maailma edetabeli punkte. Tänavune võistlus tõi Tallinnasse kümme võistkonda seitsmest riigist. Riikidest olid esindatud Läti, Rootsi, Šotimaa, Šveits, Taani, Venemaa ja Eesti. Eestist osales kaks võistkonda.\n\nCurling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Curlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega. Eestis saab curlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. Curlingu hooaeg kestab Eestis mai lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas lõppenud rahvusvahelisel turniiril \"CCT Tallinn Season Starter\" sai esikoha Šotimaa curlinguvõistkond ning teiseks ja kolmandaks tulid Läti ja Venemaa võistkonnad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRohke alkoholitarbimine mõjutab meeste ja naiste ajusid erinevalt\n\n## Põhitekst:\n\nSoome teadlaste värskest uuringust selgub, et mehed on selle käitumise tagajärgedest rohkem ohustatud kui naised.\n\nKupio ülikooli haigla ja Ida-Soome ülikooli teadlane dr Outi Kaarre uuris koos kolleegidega 11 noort meest ja 16 noort naist, kes olid viimase kümne aasta jooksul tarvitanud pidevalt ohtralt alkoholi. Teise katsegruppi kuulus 12 noort mees ja 13 noort naist, kes olid tarvitanud alkoholi väikeses koguses või olid täiesti karsked. Kõik katsealused olid vanuses 23–28 eluaastat.\n\nTeadlased mõõtsid nende aju reaktsiooni magnetimpulssidele ehk „koputasid“ ajule transkraniaalse magnetstimulatsiooni ehk TMSi abil. TMSi vastust mõõdetakse aju elektrilise aktiivsuse kaudu EEG-ga ehk elektroentsefalograafiga.\n\nTeadlaste varasemast uuringust oli teada, et alkohoolikute ajukoor ehk korteks reageerib magnetstimulatsioonile rohkem kui karskete inimeste aju. See näitab, et pikaajaline alkoholitarvitamine mõjutab aju.\n\nVärske uuring aga näitab, et lisaks mõjutab pikaajaline alkoholitarvitamine meeste ja naiste aju erinevalt.\n\nMeeste aju mõjutab alkoholitarvitamine rohkem kui naiste oma.\n\n„See oli meile üllatus, kuna me arvasime, et see võiks olla vastupidi,“ selgitas dr Outi Kaarre. See uuring näitas, et alkohol mõjutab tugevalt nii elektrilisi kui keemilisi närviülekandeid. Kuna närviülekanded meie aju sünapsides on keemilised, siis selles katses mõjutasid elektriimpulsid GAVH retseptoreid ehk glutamaadi ja gammaaminovõihappega seotud närviülekannet.\n\nGAVH retseptoreid on kaht tüüpi – A- ja B-tüüpi. Kui meestel mõjutas pikaajaline alkoholitarvitamine mõlemat tüüpi GAVH retseptreid, siis naistel ainult A-tüüpi.\n\nPole päris selge, miks see nii on, kuid teada on, et GAVH-A retseptori aktiivsus mõjutab joomismustreid, GAVH-B aga mõjutab üleüldist soovi alkoholi tarvitada. „Kui me arvame, et naised ja mehed muutuvad alkoholi joomise tagajärjel erinevalt, siis meie uuring pakub sellele nüüd teadusliku selgituse,“ ütles dr Kaarre.\n\nMida selle uuringu tulemustest õppida?\n\nTeadlased soovitavad seda uut teadmist võtta arvesse noortele alkoholi kättesaadavuse piiramisel ning selgitustöös, et noorena joodud naps tõesti mõjutab inimese tervist tulevikus. Lisaks saab seda teadmist kasutada alkoholiravis ning alkoholiravi väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ka soolist eripära.\n\nTeadusuuringu tulemusi esitlesid teadlased 30ndal rakendusliku ja translatiivse neuroteaduse konverentsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teaduskatsed on ammu näidanud, et noorte meeste ja naiste ajud muutuvad rohke alkoholitarbimise järel, kuid seni oli teadmata, et need muutused on meeste ja naiste puhul väga erinevad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Kuuspalu tuli lohelaua vabastiili Eesti meistriks\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi päeva algus oli vihmane, muutusid võistlustingimused sõitude ajaks suurepärasteks. Paistis päike ja tuul puhus 6-8 m/s, hiljem 7-10m/s. Kohal olid kõik parimad vabastiili sõitjad ning mõõtu võeti nii singel kui ka double elimination voorus.\n\n\"See aasta oli suurte lohede võistlus. Piritalt rohkem ei oska oodata, täitsa okei tuul oli. Samas laine segas natuke freestyle tingimusi. Kohtunikud mainisid enne võistlust, et tehke enda seitse trikki ära. Seetõttu tegin erinevaid raley variatsioone nagu Raley-to-Switch, Raley-to-Blind koos gräbiga. Samaoodi S-Bend, Backroll-to-Switch. Sellised lihtsad asjad kõigepealt, et saaks trikkide arvu täis. Seejärel keskendusin handelpass’idele. Kahjuks neid seekord nii palju ei tulnud kui Paralepas. Aga kuna trikkide arv oli piisavalt suur, siis sellest piisas, et eelsõitudes edasi saada,\" kommenteeris Kuuspalu.\n\nPirita etapil võitis üldarvestuses Kuuspalu (No Work Surf Club), teiseks tuli Tarmo Ilo (Ozone, Surfshop, Skone, Laulasmaa Surfiklubi, Team Ozone Est) ja kolmandaks Krtistiin Oja (Liquid Force, O’neill, kalipso.ee, Surftown).\n\n2017. aasta meistrivõistluste etappide kokkuvõttes tuli Eesti meistriks Kuuspalu, hõbemedalile tuli Raigo Piho (Parnu Surf, Võsu Surfikool) ja pronksmedalile Priidu Null (Ozone, Sadama Suveterrass, Mystic, Kite Team Estonia).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pirital peeti Eesti meistrivõistluste II etapp lohesurfi vabastiilis, mis oli ühtlasi sarja viimane etapp. Eesti meistritiitli pälvis teist aastat järjest Martin Kuuspalu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJäätmekäitlus Tallinna vanalinna restoranides jätab reidi põhjal soovida\n\n## Põhitekst:\n\nMupo teatel oli eesmärk oli kontrollida, kui hoolikalt tegelevad vanalinna toitlustusasutused jäätmete liigiti sorteerimisega, sest suvisel turistiderohkel perioodil sai amet vihjeid, et pärast konteinerite tühjendamist on tänavatel loikudena maas vedeljäätmeid ja nõrgvett, mis on tekkinud seetõttu, et biolagunevad jäätmed paigutatakse olmejäätmete mahutisse.\n\nProbleemile juhtis tähelepanu nii kommunaalamet, kes peab pidevalt vanalinnas reostust likvideerima, kui ka jäätmevedaja ise.\n\n„Tänasel reidil kontrollisime umbes 25-30 objekti, millest probleemid olid umbes pooltel. Peamised rikkumised seisnesid selles, et jäätmeid ei olnud sorteeritud liigiti, vaid kõik olid paigutatud kokku olmemahutisse,“ rääkis reidil osalenud munitsipaalpolitsei kesklinna tugipunkti peainspektor Jaanus Kivi.\n\nKivi sõnul võetakse rikkujad väärteomenetluse korras vastutusele, sest enamikus asutustes on eelnevalt kohal käidud ning puudustele tähelepanu juhitud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeva varahommikul korraldas Tallinna munitsipaalpolitsei vanalinna toitlustusasutustes reidi ja tuvastas jäätmete käitluses rikkumisi pooltel juhtudel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmakuulsate seriaalide muusika autor Richard Walters esineb Eestis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Richard on üks popmuusika lummavaima häälega lauljatest ja tema lood mõjuvad hüpnotiseerivalt. Ma armastan ta loomingut,\" on kirjeldanud Richard Waltersi muusikat Adele'i \"Someone Like You\" kaasautor Dan Wilson.\n\nJuulikuus festivalil Acoussion Live 2017 esinenud inglise laulja-laulukirjutaja Richard Walters kiindus meie kodumaasse sedavõrd, et on nimetanud Eestit oma uueks lemmikriigiks. Juba septembri lõpus naasebki ta siia, et anda kaks eksklusiivset kontserti. Laupäeval, 23. septembril esineb Richard Tartu Erinevate Tubade Klubis ning pühapäeval, 24. septembril Tallinna Erinevate Tubade Klubis. Mõlemal kontserdil astub soojendajana üles Erko Niit.\n\nRichard Walters on inglise laulja-laulukirjutaja, kel ilmunud sooloartistina neli albumit ja neli EP-d. Tema lood on kõlanud selliste maailmakuulsates seriaalides nagu \"CSI: Miami\", \"Grey Anatoomia\", \"Kondid\", \"Kurjuse Kannul\" jt. Laulukirjutajana on teinud ta koostööd nt Dan Wilsoni (Adele, Taylor Swift), Bernard Butleri (Suede, Duffy), Guy Sigsworth'i (Björk, Madonna), Gabrielle Aplini, Apocalyptica, Alison Moyet'i jt-ga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suvisel Acoussionil liigutava kontserdi andnud Richard Walters tuleb taas Eestisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n40 protsenti EMTA uutest tudengitest tuleb välismaalt\n\n## Põhitekst:\n\nVälistudengite seas olid kõige menukamad klaveri ja laulu erialad. Populaarsed erialad olid ka helilooming ja elektronmuusika, dirigeerimine ja keelpillid, teatab EMTA.\n\nEestikeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes kõige populaarsemad laulu eriala, helilooming ja elektronmuusika ning muusikapedagoogika. Magistriõppes keelpillid, interpretatsioonipedagoogika ja dirigeerimine.\n\nBakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse võeti vastu kokku 204 üliõpilast, kellest 77 tudengit astusid ingliskeelsele õppekavale. Vastu võetud välisüliõpilased on pärit Hiinast, Soomest, Lõuna-Koreast, Hispaaniast, Lätist, Venemaalt, Jaapanist, USAst, Ukrainast, Kanadast, Itaaliast, Horvaatiast, Prantsusmaalt, Belgiast, Portugalist, Iirimaalt ja Iraanist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänavusel õppeaastal alustab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) õpinguid 204 üliõpilast, kellest ligi 40 protsenti on välistudengid. Eriti suure hüppe on teinud Soomest saabunud õppurite osakaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased jäid kodusel takistussõidu MK-etapil Venemaa võistlejale alla\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse viimane ala kujunes oodatult väga põnevaks. Heas vormis Eesti paaridele pakkusid konkurentsi tippsõitjad Venemaalt, Lätist, Leedust, Rumeeniast, Portugalist ja Valgevenest.\n\nKõigepealt seisis 31 võistluspaaril ees väljakutse läbida puhtalt kuni 160 cm kõrgune põhiparkuur, mis osutus päris keeruliseks ülesandeks. Suurimaks komistuskiviks osutus just kitsaste vahedega kolmene süsteem, mida oli eriti suurematel hobustel raske hüpata. Nii juhtuski, et ümberhüpetele pääsesid edasi vaid neli ratsanikku, nende seas kõige esimesena startinud Belehhov hobusel Bivaldi, Pill hobusel A Brok, Gunnar Klettenberg hobusel Traffic ja Urmas Raag hobusel Carlos.\n\nKa ümberhüpetel startis esimesena Belehhov ja tegi puhta sõidu. Pill ja A Brok rõõmustasid publikut samuti puhta sõiduga, kuid kahjuks ei olnud nad kiired ja teenisid ühe karistuspunkti ületatud normiaja eest. Ka Klettenberg ja Traffic lõpetasid karistuspunktidega, saades neid kokku kaheksa. Kõik lootused olid viimasena startinud Raagil ja Carlosel, kahjuks pudenes neilgi latt ja nii läks võit ning väärtuslikud MK-etapi võidupunktid Venemaalt pärit Belehhovile. Pill oli teine ja kolmas Raag Carlosega. Kolmanda koha MK-punktid sai siiski Klettenberg, kuna Raag osales punktiarvestuses Ibelle van de Grote Haartiga, kellega sai sportlane viienda koha, olles kiireim nelja karistuspunktiga sõitja.\n\nVõitja sõnul oli Bivaldi väga heas vormis ja näitas end igati parimast küljest. \"Tulime äsja EM-ilt Rootsist ja siin oli juba palju kergem hüpata. Tänane parkuur oli väga raske. Kuna minu hobune on suur, siis kõige keerulisem minu jaoks ongi hüppamine väiksemal väljakul. Loomulikult oli ka kolmene süsteem üliraske, mida näitas ka see, et paljud eksisid seal,\" sõnas Belehhov.\n\nÜmberhüpetele minnes lootis sportlane hüpata kiirelt ja puhtalt, mis ka õnnestus. Belehhovi sõnul olid kõik kolm ümberhüpetele pääsenud eestlast ka talle suurimad konkurendid. \"Kõik nad on väga kogenud ja head sõitjad, mina olen neist kõige noorem,\" muigas võitja.\n\nKa Pill läks starti võidumõtetega, kuid sõit A Brokiga ei sujunud sel korral nii ladusalt. Samuti hindas sportlane põhiparkuuri väga raskeks. \"Ega ma tegelikult kurta saa, mõlemad sõidud tegime nulliga. Täna ei saanud me lihtsalt kuidagi sihikut paika ja sõita oli raske. Igat tõket võtsime justkui eraldi ja ei saanud sujuvat hoogu sisse ning seda head tunnet kätte. Ümberhüpetes läks kogu aur sellele, et tõketest puhtalt üle saada, mistõttu ei saanud enam kurve korralikult võtta ning hoogu üles. Pean teisi kutte tänama, et nad maha ajasid ja ma teise koha sain,\" naeris Pill. Võistluse kohta ütleb tänavune Eesti meister, et Lauluväljak sobib ratsavõistluseks ülihästi. \"Minu meelest oli see super üritus, hobused sobivad suurepäraselt Lauluväljakule. Oleks tore, kui see võistlus ei jääks viimaseks ning saaks iga-aastaseks traditsiooniks.\"\n\nMK-etapile eelnesid ka teised võistlusklassid, kus U-25 135 cm puhtus-kiirus parkuuris võidutses Berit Lehtsaar hobusel Solei Solei. Noorte hobuste sõidus oli edukaim leedukas Nerijus Sipaila hobusel Chenet ja avatud klassi 135 cm parkuuri võitis Andrius Petrovas hobusel Clarity Leedust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeva õhtupoolikul jõudis maailmakarika etapiga takistussõidus lõpule kogupere festival Jumping Tallinn. MK-etapi võit läks venelasele Aleksandr Belehhov hobusel Bivaldi, parim eestlane oli Rein Pill.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMaria Kapajeva naaseb Kreenholmi näitusega fotokuul Narva\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil, mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale kollektiivile, teatab fotokuu.\n\nNäituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite, kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali multimeediumlikku kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne kapitalism.\n\nMaria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad: leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.\n\nNäitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi \"Helge tee\" tunnusloost \"Entusiastide marss\". See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides.\n\nNäituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda regiooni lähiajalooga.\n\nNäitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest rõivatootmisest.\n\nNäituse avamine toimub 8. septembril kell 18 Narva kunstiresidentuuri esimesel korrusel, aadressil Joala 18.\n\n8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene kultuurikeskuse eest, aadressilt Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil [email protected].\n\nNäitefoto. Allikas: Tallinna fotokuu\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Narva kunstiresidentuuris avaneb 8. septembril Londonis elava Eesti kunstniku Maria Kapajeva seni suurim kodumaine isikunäitus \"Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBriti kuningapere täieneb: Catherine ja William saavad kolmanda lapse\n\n## Põhitekst:\n\nKensingtoni palee teatel on nii kuninganna kui ka mõlemad perekonnad uudise üle väga rõõmsad, kirjutab BBC.\n\nNagu eelmise kahe raseduse puhul, kannatab hertsoginna ka seekord raskekujulise hommikuse iivelduse all. Seetõttu tuleb loobuda ka mõningatest ette planeeritud üritustest.\n\nCatherine'i eest kantakse hoolt Kensingtoni palees.\n\nWilliami ja Catherine'i peres kasvab juba 2013. aastal sündinud prints George, kes alustas just kooliteed ning 2015. aastal sündinud printsess Charlotte.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prints William ja Cambridge'i hertsoginna Catherine'i perekond täieneb peagi kolmanda lapse võrra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKevin Saar võitis Prantsusmaal quadide EM-etapi\n\n## Põhitekst:\n\nSuurte tõusude-langustega ja tehniliselt raske rada oli Saarele alguses harjumatu. Võistlussõitudes sai ta siiski kaks suurepärast starti, võites mõlemad. Esimeses sõidus sai üks põhilistest konkurentidest, Adrian Mangieu (Prantsusmaa) ühes mahapidurduskurvis mööda ja esimesele positsioonile ta jäigi. Saar lõpetas teisena, kaotades Mangieu’le 7,6 sekundiga, kolmas oli Roman Gwiazda (Poola).\n\n\"Teises sõidus toimus tihe võitlus prantslase Mangieu ning itaallase Simone Mastronardiga,\" rääkis Saar. \"Õnnestus nende rünnakud tõrjuda ning finišeerida esimesena! Teine sõit oli ikka pöörane, ammu-ammu pole sellist võidusõitu kogeda saanud. Andsin täna endast 110%!\"\n\nVahe prantslasega oli finišis 0,7 sekundit ja terve sõit olid konkurendid ratas-rattas. Saar võitis etapi võrdsete punktidega Mangieu ees, kolmas oli Christopher Tveraen (Norra).\n\nOsalejaid oli seekord etapil 18, kuid erinevate tehniliste probleemide ja kukkumiste tõttu olid paljud sunnitud katkestama.\n\nSaar juhib enne viimast etappi meistrivõistlusi 199 punktiga, teine on soomlane Jani Tanhuanpää (156 p) ja kolmas Oliver Vandendijck (Belgia, 155 p). Viimane etapp toimub kahe nädala pärast Hollandis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kevin Saar (Honda, Catwees Honda Racing, Pärnu Motoclub) võitis pühapäeval Prantsusmaal Castelnau de Levises quadracer 'ite Euroopa meistrivõistluste viienda etapi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIlves kannustab Financial Timesis Merkelit Putinile vastu astuma\n\n## Põhitekst:\n\nKuna kuu lõpus toimuvad Saksamaal üldvalimised, tuleb kiirustada, sest mida kiiremini Berliin tegutseb, seda vähem saab Venemaa president valimistesse sekkuda, kirjutas Ilves.\n\nTa tuletas meelde, kuidas Venemaa häkkerid USA valimiste eel demokraatide meiliserveritesse tungisid ja andmeid Donald Trumpi hüvanguks ära kasutasid. Sama üritas Venemaa ka Prantsusmaal, Saksamaal pole aga midagi sellist veel olnud.\n\n\"Saksamaa luureteenistused, BND ja BfV on olnud ühed valjuhäälsemaist Vene häkkerluse teemal sõna võtjaist. Nüüd on aeg, et nad läheksid kaugemale ja tooksid välja selged tõendid Venemaa tegevuse ja kavatsuste kohta,\" ütles Ilves.\n\nTema hinnangul tuleks Saksamaal ELi ja NATO diplomaatide abil levitada teavet selle kohta, kui agressiivseks on venelased muutunud, sest keskmine elanik ei pruugi ohtude suurust tajuda. Samuti tuleks lääneriikidel Ilvese arvates rohkem ametlikku koostööd teha.\n\n\"Valimiste mõjutamine kvalifitseerub kindlasti ohuna iseseisvusele ja julgeolekule, kui USA riikliku julgeolekuagentuuri direktor kinnitab, et venelaste eesmärk oli külvata valimistel rahulolematust ja usaldamatust. Nad tahtsid, et oleksime pärast selle lõppu üksteise kõride kallal,\" märkis Ilves.\n\nTa lisas, et Saksamaal tuleks NATO artikli 4 alusel liitlased ühiseks nõupidamiseks kokku kutsuda. See artikkel võimaldaks NATO kõige kõrgemal tasemel asjasse segada ja see poleks mitte ainult signaal Putinile, vaid tagaks, et Venemaale lähemal olevad liikmesriigid saaksid paremini nende tegudele reageerimist plaanida ja ellu viia.\n\nPraegu on Ilvese hinnangul selliseks tegevuseks parim aeg, arvestades, et Eesti kui Euroopa digitaalselt kõige arenenum riik on ELi eesistuja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal ja selle kantsleril Angela Merkelil on aeg otsustada, kas astuda tõsiselt vastu Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et ta lääne demokraatiat ei lõhuks, kirjutas Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves ajalehes Financial Times.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMait Patrail alustas hooaega kahe hea võidu ja üheksa väravaga\n\n## Põhitekst:\n\nKokku pidasid Eesti käsipallurite klubid nädalaga 14 kohtumist, millest koguti kaheksa võitu, üks viik ja viis kaotust. Mikk Pinnonen võitis teatavasti Islandi superkarika, edukaks võivad nädalat lugeda ka Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Karl Toom, Marius Aleksejev ja Martin Johannson.\n\nPatrailile sobib koostöö uue treeneriga\n\nMõlemad Eesti Bundesliga-pallurid pidasid eelmisel nädalal kaks kohtumist. TSV Hannover-Burgdorf koos Mait Patrailiga sai neljapäeval eriti magusa võidu, kui tulemusega 32:29 (20:13) alistati mullune Saksamaa hõbe ja kolme aasta eest Meistrite liiga võitnud SG Flensburg-Handewitt.\n\nEestlasest pommitaja oli üks meeskonna parimaid ja viskas kuus väravat. Tiimikaaslastest vaid Euroopa meister Kaj Häfner viskas ühe enam ja olümpiavõitja Casper Ulrich Mortensen sama palju. Pühapäeval jätkas Hannover-Burgdorf suurepärast hooaja algust kodus kui alistati mullune kuues HSG Wetzlar 30:27 (14:15). Mängus, kus võõrustaja oli veel tosin minutit enne lõppu kolmega taga, sai Patrail käe valgeks kolmel korral.\n\n\"Flensburgi vastu toimis kõik väga hästi, nii kaitse kui rünnak, Wetzlariga oli juba palju raskem ja olime pikka aega tagaajaja osas,\" kommenteeris Patrail. \"Kui nägime kalendrit, arvasimegi, et avamängus tippklubiga mängides oleme üllatusvõimelised, aga magusad võidud olid muidugi mõlemad.\"\n\nHannover-Burgdorfi juhendab sel hooajal uus peatreener, Hispaania eest mängijana Sydney olümpial pronksi võitnud Antonio Carlos Ortega. \"Uued treenerid on päris palju muutnud,\" tunnistas Patrail. \"Kaitses mängime väga agressiivselt ja rünnakul on täiesti uued skeemid. Palju kasutame taga- ja joonemängija koostööd, mis mulle suurepäraselt sobib.\"\n\nPatrail alustas avamängu tavapärasel vasaksisemise kohal, ent kui taanlasest olümpiavõitja Morten Olsen vigastada sai, siirdus hoopis mängujuhiks. \"Koormust on kõvasti tulnud, Wetzlari vastu sain avapoolajal vahel kaitsefaasis puhkust, aga teisel poolajal mängisin kõik 30 minutit,\" kirjeldas Patrail oma suurt rolli meeskonnas.\n\nJaanimaale kaks, Toomile ja Aleksejevile üks võit Saksamaal\n\nDener Jaanimaa ja MT Melsungen said neljapäeval kirja hooaja esimese liigavõidu, kui kodus alistati tulemusega 25:23 (13:11) VfL Gummersbach. Pühapäeval nopiti teine võit, alistades võõrsil tasavägises kohtumises tänavuseks hooajaks kõrgliigasse tõusnud TV 05/07 Hüttenberg 28:27 (14:14). Jaanimaa viskas kahe mänguga ühe värava, Gummersbachile.\n\nVeel neli Saksamaal esinevat eestlast olid aktsioonis ning said tabelisse kaks võitu ja kaks kaotust. Kolmandas liigas viskas Karl Toom oma meeskonna parimana seitse väravat, kui TV 1893 Neuhausen alistas hooaja avamängus võõrsil HC Oppenweiler/Backnangi 28:22 (11:12).\n\nSamas liigas debüteeris ka kauaaegne Eesti koondise väravavaht Marius Aleksejev, kes suvel siirdus HF Springe ridadesse. Alam-Saksimaa väikelinna klubi mängis veel kaks hooaega tagasi 2. Bundesligas ja üritab nüüd sinna tagasi jõuda – meeskonda juhendab maailma- ja Euroopa meister ning endine Venemaa koondise peatreener Oleg Kulešov. Avavoorus alistas HF Springe 35-aastase eestlase teise poolaja tõrjete abil TSV Altenholzi 36:31 (14:18).\n\nSaksamaa 2. Bundesligas pidid eestlaste klubid vastu võtma kaotused. Janar Mägi ja EHV Aue jäid võõrsil 28:35 (15:20) alla ASV Hamm-Westfalenile ning Karl Roosna ja TUSEM Essen kodus kõige napimalt 28:29 (15:14) VfL Lübeck Schwartaule. Eestlased väravaid ei visanud.\n\nJohannson alustas võiduga, Celminš kaotas superkarikamängu\n\nHooaja ametlikud avavisked tehti ka Sloveenias ja Rumeenias. RK Maribori Branik pidi Sloveenia superkarikafinaalis tunnistama RK Celje Pivovarna Laško 32:25 (15:13) paremust, ehkki juhtis avapoolajal pikalt. Andris Celminš oli kaotajate täpseim mees kuue tabamusega.\n\nRumeenia kõrgliigas sai Martin Johannsoni koduklubi Bukaresti Steaua avavoorus võõrsil 22:21 (10:9) tähtsa võidu mulluse pronksimeeskonna Turda AHC Potaissa üle. Eelmisel hooajal Steauaga 9. koha saanud Eesti koondise kapten panustas ühe väravaga.\n\nSarnaselt Põlva Servitiga mängiti kogu mandril eurosarjamänge. Mikk Pinnoneni koduklubi UMF Afturelding andis EHF Cupi avaringis kodusaalis kõva lahingu tugevale Norra klubile BSK Handball Elite, kaotas ülinapilt 25:26 (15:12) ja jättis nädala pärast toimuva kordusmängu eel edasipääsulootused ellu. Pinnonen viskas Islandi klubi kasuks viis väravat.\n\nJesper Bruno Bramanise uus koduklubi, Hollandi meistrivõistluste hõbe KV Kras/Volendam oli sama sarja avaringis lähedal suurüllatusele väga tugeva Makedoonia klubi HC Ohrid 2013 vastu. Mõlemad kohtumised mängis Hollandi klubi võõrsil. Laupäeval tehti 24:24 (15:13) viik, pühapäeval kaotati 23:24 (10:13). 19-aastane Bramanis väravaid ei visanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Paljud enam kui kahekümnest välismaal leiba teenivast käsipallurist pole veel hooaega ametlike mängudega alustanudki, aga eelmisel nädalal olid eestlased võistlustules üle kogu Euroopa ja mitmel erineval tasemel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKohalikeks valimisteks on registreerimiseks esitatud 143 valimisliitu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Valimisliitude number ei pruugi olla lõplik, sest kui näiteks valimisliidu nimekirja ühegi kandidaadi nimega ei sisustata, siis valimisliitu ka ei registreerita,\" ütles riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel.\n\nNeli aastat tagasi osales kohalikel valimistel 292 valimisliitu. \"Arvu vähenemine on igati loogiline, sest 215-st omavalitsusest on järgi jäänud 79,\" kommenteeris Vinkel.\n\nKandidaate saab registreerimiseks esitada veel kaks päeva kuni 5. septembri kella 18-ni. Pärast seda saab vajadusel valla ja linna valimiskomisjonides kahe päeva jooksul kandidaatide dokumentides vigu parandada.\n\nHiljemalt pühapäeval, 10. septembril peavad valimiskomisjonid nõuetekohased kandidaadid registreerima ning selgitama liisu heitmise teel numbrite andmise järjekorra erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel.\n\nValijate nimekirjad koostab siseministeerium 15. septembriks. Pärast seda elukoha aadressi andmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta. Hääleõiguslik isik saab valida üksnes oma elukohajärgses valimisringkonnas üles seatud kandidaatide vahel.\n\nKohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks on üle Eesti registreerimiseks esitatud 143 valimisliitu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRain Kooli: kuidas tõlgendada kommunismi ehk Jumala sõna 2.0\n\n## Põhitekst:\n\nEestis on viimastel nädalatel puhkenud arutelu kommunismi ning Karl Marxi ja muude kommunismiteoreetikute mõttekäikude olemuse üle. Eestit laastanud nõukogude režiimi küll keegi otseselt õigustama pole kippunud, küll aga on ilmne, et meie keskis elab inimesi, kelle arvates on kommunism siiski üks oma sisu poolest kaunis idee ning igal juhul etem Itaalias alguse saanud fašismist või Saksamaa natsionaalsotsialismist.\n\nJa kui siis keegi sotsiaal- või muidu meedias on kommunismi kauniduse rõhutajatele meelde tuletanud, et tegelikult on terror ja proletariaadi diktatuur kui vahendid eesmärkide saavutamiseks kommunismi-ideesse algusest peale sisse kirjutatud, on vastused kõlanud umbes selles stiilis, et ärme nüüd kõike ka päris sõna-sõnalt loe või vähemalt mõista.\n\nEt seda terrori- ja diktatuurivärki tuleks mõista oma aja kontekstis ja et 21. sajandi kommunism on ikka helge ja puhas.\n\nSee aga omakorda tuletab mulle meelde juba paarkümmend aastat tagasi peetud Soome luterli kiriku sisese diskussiooni homoseksuaalsuse ning homoseksuaalsete inimeste aktsepteerimise üle.\n\nMuidugi kõlas ka seal ühel hetkel tõdemus, et aga vaat see ja see koht piiblist ikka täitsa otsesõnu ütleb, et homoseksuaalsus on patt ja seda tuleb täpselt nii üheselt võtta, sest Piiblis on nii kirjas. Mille peale siis vastati, et aga no miks me siis hukka abielurikkujaid, sõnakuulmatuid lapsi või pühapäeviti töötavaid inimesi, kuigi Piiblis sellesuunalisi juhtnööre otsesõnu antakse? Mille peale omakorda vastati, et aga no nii küll ju ei saa, kõike ei saa ju tänapäeval sõna-sõnalt võtta, Piiblit tuleb mõista ikka oma aja kontekstis, ja et 21. sajandi kristlus on ikka helge ja puhas.\n\nMa võtsin siis kätte ja tegin ühes kolumnis ettepaneku inimeste segadusse ajamise vältimiseks toimetada Piiblist välja need kohad, mida ei tuleks sõna-sõnalt lugeda, nii et sünniks uus, värskem ja rasvavabam variant. 21. sajandi Piibel, Jumala sõna 2.0, sõnasõnaliseks lugemiseks.\n\nNo, selle peale kostis mõni vanameelsem kirikuõpetaja hoobilt – vaadates mööda sellest, et Piiblit on iseenesest ajaloo vältel palju kordi nii valikuliselt toimetatud kui ka uuesti ja uuesti tõlgitud – et ei lähe läbi, Piibel on jumala sõna ja pole inimese asi seda muuta. Nutikamad teie hulgast muidugi taipavad juba, et otsese vastuseta jäi ka küsimus, kes ja kuidas siis lõpuks otsustab, millised kohad Piiblist ikkagi on need, mida sõna-sõnalt võtta ja järgida ning millised mitte.\n\nIgatahes, kogu see arutelu mulle meelde tuli, kui ma viimaste nädalate kommunismiteemalist diskussiooni kõrvalt jälgisin. Ja jõudsin arusaamale, et ega need Piibli ja kommunismiteoreetikute teoste tõlgendamisraskused teineteisest erinegi. Kui ikka mõni utoopia nii meeltmööda on, et tahetakse seda ka 21. sajandil elus hoida, on nii mõnelgi kange kihk silmad kinni pigistada nende utoopiate tüvitekstidest leiduvate veriste praktikate ees. •\n\nKõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui ikka mõni utoopia nii meeltmööda on, et seda tahetakse ka 21. sajandil elus hoida, on nii mõnelgi kange kihk silmad kinni pigistada nende utoopiate tüvitekstidest leiduvate veriste praktikate ees, tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTimo Sild võidutses Norras ka tavarajal\n\n## Põhitekst:\n\nSild edestas 13,5 km rajal lähimat konkurenti, teisena lõpetanud rootslast Rasmus Anderssoni 4.17-ga.\n\nNaisteklassis võitis 9 km rajal rootslanna Alva Olsson. Annika Rihma saavutas 27. ja Marianne Haug 30. koha.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norras Østfoldis peetud rahvusvaheline orienteerumisvõistlus Euromeeting lõppes tavarajavõistlusega, kus päev varem lühirajal võidukas olnud Timo Sild taas enda paremuse maksma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKosmikud avaldasid sügisel ilmuva albumi nimiloo\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks Kosmikute põhiliikmetele – Hainz, Aleksander Vana, Kõmmari ja Kristo Rajasaare – teevad uues loos kaasa Andres Peetson jahipasunal ning Mari L Tikk laksutades.\n\n\"Sügis sanatooriumis\" on salvestatud Tallinna Linnahallis Matrix Stuudios.\n\nKuula:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ansambel Kosmikud tuli välja uue looga \"Sügis sanatooriumis\". Samanimeline, Kosmikute kuues stuudioalbum ilmub sel sügisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nViking Line ja Linda Line tühistasid kiirlaevade väljumised\n\n## Põhitekst:\n\nViking Line on tühistanud Viking FSTR-i kaks väljumist Tallinnast ja kaks Helsingist.\n\nTallinna-Helsingi liini kiirlaevaga Karolin teenindav Linda Line jätab ära kõik esmaspäevased väljumised Tallinnast ja Helsingist, tugeva tuule tõttu ei sõitnud kiirlaev ka pühapäeval.\n\nLinda Line teenindab Tallinna-Helsingi liini Linda Line Expressi kaubamärgi all.\n\nViking FSTR katamaraan sõidab Tallinna-Helsingi liinil alates aprillist.\n\nTugev tuul segab esmaspäeval laevaliiklust ka Manilaiu ja Kihnu liinil. Kihnu Veeteede teatel on tühistatud reisiparvlaev Kihnu Virve väljumine kell 7 Kihnust ja kell 08.30 Munalaiult.\n\nSamuti on tühistatud väljumised kell 11.30 Munalaiult ja kell 12.30 Manilaiult. Häireid võib esineda ka õhtustes väljumistes.\n\nTormituul toob esmaspäeval Läänemerele kuni neljameetrised lained, hoiatab ilmateenistus.\n\nLäänemere põhjaosas ning Soome lahel puhub kirde- ja idatuul 11 kuni 16, puhanguti 20 kuni 24 m/s, hommikuks tuul nõrgeneb veidi. Laine kõrgus on 2 kuni 3,5 meetrit, merel kuni 4 meetrit. Päeval sajab merel vihma ja nähtavus on mõõdukas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viking Line ja Linda Line on tugeva tuule tõttu tühistanud kõik esmaspäevased kiirlaevade väljumised Tallinna-Helsingi liinil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nHolger Loodus reisib Kunstihoones maailma lõppu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teekond maailma lõppu\" pöörleb kolme esmapilgul erineva juhtumi ümber: maadeavastaja Matthew Hensoni retk põhjanabale komandör Robert Peary meeskonna \"esimese mehena\" 1909. aastal; kunstnik Joseph Beuysi šamanistliku müüdiloome ja sotsiaalse aktivismi üheaegne platseerumine 20. sajandi kunstiväljale üle poole sajandi hiljem ning anonüümsed põgenikevood, mis liikusid lühikese, aga intensiivse perioodi vältel läbi arktilise piiriala Venemaalt Norrasse kaks aastat tagasi.\n\nVaatluse all olevaid juhtumeid seobki põhjapoolus, teekondade lõpp ja algus, aja jooksul muutunud tähendused ja sinna jõudmise erinevad viisid.\n\nHolger Loodus on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia restaureerimise (BA 2008) ja maali (MA 2012) alal, täiendanud end Saksamaal Karlsruhes meediakunsti vallas. Tema esimene personaalnäitus \"2015 portreed\" toimus Tallinnas Draakoni galeriis 2012. aastal. Ta elab ja töötab Talllinnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel, 8. septembril avatakse Kunstihoone galeriis Holger Looduse isikunäitus \"Teekond maailma lõppu\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nProkuröre ootab ees palgatõus\n\n## Põhitekst:\n\nProkuröride palgamäärade sätestamine nimetatud seaduses toob justiitsministeeriumi arvutusel kaasa ligi 620 000 euro suuruse lisakulu.\n\nRiigi peaprokuröri palk tõuseks seaduse jõustumisel 12 protsenti seniselt 4420 eurolt 4940 euroni, juhtiv riigiprokuröril 4160 euroni (10 protsenti), juhtivprokuröril 3900 euroni (5 protsenti), riigiprokuröril 3640 euroni (8 protsenti) ning vanemprokuröril 3380 euroni (6 protsenti).\n\nEriasjade prokuröri palk tõuseks eelnõu põhjal 3380 euroni (6 protsenti), ringkonnaprokuröril 3120 euroni (11 protsenti).\n\nEelnõu pakutav palgatõus. Autor: justiitsministeerium\n\nKuna palk on edaspidi seotud riigiteenijate kõrgeima palgamääraga, mida indekseeritakse kord aastas, kaob edaspidi vajadus palga suurust igal aastal hinnata.\n\nKõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus sätestab kõrgemateks riigiteenijateks loetud ametnike kõrgeima palgamäära, mis seaduses on 5200 eurot. Seda palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille avaldab rahandusministeerium.\n\n2017. aprillis arvutas rahandusministeerium indeksi väärtuseks 1,0174, 2016. aastal oli see samuti 1,017 ning 2015. aastal 1,019.\n\nProkuröride palgasüsteemi muutus kannab justiitsministeeriumi selgitusel kolme eesmärki – efektiivsem kriminaalmenetlus, konkurentsivõimeliste palkade kaudu kvaliteetsem riiklik süüdistus ja prokuröride suurem sisuline sõltumatus.\n\nMinisteerium leiab, et senine valitsuse määrusega kehtestatud palga maksmise süsteem prokuröride menetluslikku sõltumatust ei taga ning erinevad põhimõtted kohtunike ja prokuröride töötasustamisel tekitavad pigem üldist ebastabiilsust ja segadust, samuti suuremat halduskoormust, mis on seotud valitsuse määruse ettevalmistamise, kooskõlastamise ja kinnitamisega.\n\nSeadus on planeeritud jõustuma 2018. aasta jaanuarist. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui praegu kinnitab prokuröride kuupalgamäärad igal aastal valitsus oma määrusega, siis 2018. aastast sätestatakse need kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJohnson: jätkame panustamist Balti julgeolekusse ka pärast Brexitit\n\n## Põhitekst:\n\n\"Suurbritannia jätkab üha keerulisemaks muutuvas maailmas oma rahustavat kohalolekut, eelkõige neis riikides, mis seisavad vastakuti Venemaa jätkuva antagonismiga Põhja-Euroopas ja Balti regioonis,\" ütles Johnson.\n\nÜhendkuningriigi välisminister viitas NATO lahingugrupi raames sel kevadel Eestisse toodud Briti 800-mehelisele väeüksusele kui kinnitusele, et Suurbritannia seisab oma liitlaste kõrval \"välisagressiooni ohu korral\" ja täites oma kohustusi alliansis.\n\n\"Suurbritannia tahab julgeolekut ja turvalist maailma ning samal ajal, kui me lahkume Euroopa Liidust, jätkame me oma ühiste huvide kaitsmist ja edendamist, seistes vastu igasugustele väljakutsetele, mida me ühiselt võime kogeda,\" lisas Briti välisminister oma avalduses.\n\nJohnson kohtub esmaspäeval Londonis kolme Balti riigi ja viie Põhjamaa (NB8) välisministriga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ühendkuningriik jätkab panustamist Põhjala-Balti piirkonna julgeolekusse ka pärast riigi lahkumist Euroopa Liidust, lubas Briti välisminister Boris Johnson esmaspäeval, enne kohtumist regiooni riikide välisministritega, tehtud avalduses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna rulluisumaratonil võidutsesid Euroopa meister ja Saskia Alusalu\n\n## Põhitekst:\n\nRulluisumaratoni arvestuses tuli meeste konkurentsis võitjaks taanlasest Euroopa meister Stefan Due Schmidt ajaga 1:03.52,507. Eestlastest sõitis parima tulemuse välja Marten Liiv ajaga 1:07.36,517.\n\nNaistest oli taas kiireim Eesti naiste kiir- ja rulluisutamise tipp Saskia Alusalu, kes ajaga 1:15.19,043 oli maratonidistantsi üldarvestuses 32.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval, 3. septembril toimus rullituuri selle hooaja neljas etapp, Tallinna Rulluisumaraton. Lisaks kodumaa tegijatele osalesid ka rullisõbrad nii naaberriikidest kui Taanist ja Venetsueelast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu dokumentaal alustab sügishooaega tervisefilmiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mida tervist!\" on omamoodi jätkufilm auhinnatud \" Cowspiracy\" dokumentaalfilmi loojatelt. Kartmatu filmimees Kip Andersen avastab saladusi, kuidas on võimalik vältida ja isegi paranemisele pöörata mitmeid üldiselt ravimatuks peetavaid tõsiseid kroonilisi haigusi. Kip uurib ka, miks USA rahvuslikud terviseorganisatsioonid ei kavatsegi ise sellest kõigest meile rääkida.\n\nTänu ausatele arstidele, teadlastele ja tarbijate õiguste eest võitlejatele koorub välja ebamugav pilt kokkumängust ning korruptsioonist valitsuse ja suure äri vahel, mis läheb maksma triljoneid tervishoiudollareid ja hoiab inimesi jätkuvalt haigetena. Šokeerivalt mõjub arusaamine, millist salakavalat rolli mängivad farmaatsiaettevõtted, kaasaegne põllumajandus ja suured toidutöötlemise ettevõtted rahva tervise mõjutamisel, eriti veel kõige haavatavamates kogukondades, seisab filmi kirjelduses.\n\nFilmile järgneb arutelu, kus osalevad toitumisnõustaja Rain Vainik, arst Anneli Talvik (Sinu Arst Terviseteenused), maratonijooksja Indrek Ilumäe ning pikaaegne vegan ja loovisik Dagmar Kase.\n\nKumu dokumentaal ootab publikut ikka kolmapäeviti kell 18.\n\nTreiler:\n\nJärgnevate linastuste ajakava näeb SIIT.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kumu dokumentaal avaldas sügishooaja linastuste ajakava. Esimesena tuleb sel kolmapäeval näitamisele Kip Anderseni ja Keegan Kuhni uus tervisefilm, mis paneb vaatajaid kõhklema pea kõiges, mida seni on tervislikust toitumisest meile räägitud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKristoffersson tegi rallikrossi MM-sarjas ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks oli see Kristofferssoni hooaja kaheksas järjestikune pjedestaalikoht, ka see on 2014. aastal loodud MM-sarja rekord.\n\nTeise koha sai kodupubliku ees võistelnud üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208; Team Peugeot-Hansen) ja kolmas oli valitsev maailmameister Mattias Ekström (Audi S1; EKS). Eelmisel hooajal MM-sarjaga liitunud Loeb on tänavu olnud juba märksa paremas hoos, see oli tema neljas järjestikune ja üldse viies pjedestaalikoht sel hooajal.\n\n\"See on fantastiline! Tunnen end autos suurepäraselt, see on kogu meeskonna raske töö tulemus,\" lausus finaalsõitu stardist alates juhtinud Kristoffersson pressiteate vahendusel.\n\nJohan Kristoffersson Autor: FIAWorldRallycross.com\n\nKristoffersson võitis neljast eelsõidust kaks ja pääses parimana poolfinaali, kus ta samuti võitis, veel pääsesid sealt edasi tema tiimikaaslane Petter Solberg ja Ekström.\n\nTeise poolfinaali võitis Loebi tiimikaaslane Timmy Hansen, Loeb ise oli teine ja viimasena jõudis finaali norralane Andreas Bakkerud (Ford Focus RS; Hoonigan Racing Division).\n\nFinaalis jäi Bakkerud neljandaks, viiendaks oli Solberg, kel purunes rehv ja kuuendaks jäi Hansen, kes pidi sõidu pooleli jätma.\n\nMM-sarja üldarvestuses edestab Kristoffersson nüüd Solbergi 46 punktiga, kellest Ekström jääb omakorda maha 15 punktiga.\nVõistkondlikus arvestuses on PSRX Volkswagen Swedeni edu juba enam kui sajapunktiline – Volkswagenitel on 387 punkti, teisel kohal paikneval Team Peugeot-Hansenil 279 punkti. Kolmas on tiitlikaitsja EKS 236 ja neljas Hoonigan 217 punktiga.\n\nSel hooajal on jäänud sõita veel kolm etappi, MM-sarja kümnes etapp sõidetakse 15.-17. septembrini Riias.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rallikrossi MM-sarja hooaja üheksanda etapi Prantsusmaal Loheacis võitis rootslane Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo; PSRX Volkswagen). Võiduga tegi Kristoffersson ka MM-sarja ajalugu – see oli tema neljas järjestikune etapivõit ja ta on esimene sõitja, kes sellise saavutusega hakkama on saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHaridusministeerium peab teatmeteoste prügikasti sattumist lubamatuks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegu on töökohtade ümberpaiknemise käigus juhtunud inimliku, kuid kahtlemata lubamatu eksitusega, kui segamini aeti vanapaberi- ja raamatukast ning esimese asemel jõudis konteinerisse teine,\" rääkis ministeeriumi üldosakonna juhataja Jaan Laidmets ERR-ile.\n\n\"On absoluutselt selge, et raamatute koht ei ole prügikastis ega ka vanapaberikonteineris. Juhtunu valguses paneme veelkord ka kõikidele kolleegidele südamele olla tähelepanelik, rääkimata sellest, et suhtuda raamatutesse kohase lugupidamisega,\" lisas ta.\n\nLaidmets ütles, et ka ebavajalikuks osutuvate raamatutele on alati võimalik leida uued kasutajad ning ministeerium on seni seda püüdnud ka teha.\n\nTa kinnitas, et esmaspäeva hommikuks võeti konteinerist raamatud ära. \"Lubame, et rohkem selliseid eksimusi ei tule.“\n\nRaamatud avastas konteinerist juhuslik möödakäija, kelle foto konteinerist, mis oli täis entsüklopeediaid, tekitas sotsiaalmeedias elavat vastukaja.\n\nHaridusministeeriumi hoone kõrval seisis pühapäeval prügikast täis teatmeteoseid. Autor: Indre Suur\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haridusministeerium palub vabandust, et ministeeriumi Tallinna esinduse juures olevasse vanapaberikonteinerisse sattusid kahetsusväärselt teatmeteosed. Eksituse ilmsikstulekul korjati raamatud prügikastist välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAutomüügiportaal auto24 ostis kirjastuselt Presshouse ajakirja Autoleht\n\n## Põhitekst:\n\nAutolehe näol on tegemist Eesti suurima autoajakirjaga, mis ilmunud alates 1999. aastast ja millel on värskeima Eesti lugejauuringu andmeil üle 62 000 püsilugeja, teatasid auto24 ja Presshouse.\n\n\"Hindame väga kõrgelt Autolehe toimetust ja kaasautoreid ning nende poolt toodetud ajakirjanduslikku sisu,\" kommenteeris auto24 AS tegevjuht Margus Tomberg.\n\n\"Kindlasti on Autolehe näol tegemist Eesti parima autoajakirjandusega. Aegade jooksul kogunenud artiklid, testisõidud, arvustused ning ülevaated on tulevikus kindlasti leitavad auto24 portaalis, kust lugejad saavad väärtuslikku infot enne ostuotsuste langetamist,\" lisas ta.\n\nAutolehe omandamine on Tombergi sõnul ka järjekordne samm selles suunas, et pakkuda auto24 äriklientidele laiemaid võimalusi enda toodete tutvustamisel ja reklaamimisel. \"Usume, et koostöös hiljuti omandatud motors24 videoportaaliga tekib Autolehe ajakirjal ning online väljaandel suurepärane sünergia ja tuleviku potentsiaal meedia turul. Eesmärk on kajastada kõike automaailmas toimuvat kõrgeimal tasemel ja Eesti tarbijaile huvipakkuvalt.\"\n\nKirjastuse Presshouse juhatuse liige Janis Kaal märkis, et küllap oli 1999. aasta kevadel vähe neid, kes uskusid esimest, nappidele ajalehepaberist külgedele trükitud Autolehte vaadates, et sel järjekordsel autoväljaandel pikka iga olema saab.\n\n\"Läks teisiti ja olen isiklikult tänulik kõigile, kes aegade jooksul Autolehte oma suurema või väiksema panuse on andnud. Mul on hea meel ja kindel tunne anda Autoleht juhtiva autoalase väljaandena üle auto24 toimekale meeskonnale. Olen veendunud, et koostöös Eesti edukaima automüügikuulutuste portaaliga tekkiv sünergia annab hoogu nii ajakirjale, portaalile endale kui täiesti uutele väljunditele, mille loomiseks seni pooltel vajalikke ressursse nappis,\" lausus Kaal.\n\nAprillis auto24 enamusosaluse omandanud juhtiva erakapitaliettevõtte BaltCap partner Oliver Kullman ütles, et viies kokku Autolehe vaieldamatult tugeva toimetuse ja kirjastamiskogemuse ning auto24 digitaalse väljundi, tekib sisukas koostöö, mis võimaldab luua veelgi parema kogemuse Autolehe lugejaile ning auto24 lehe külastajaile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti suurim automüügi- ja autouudisteportaal auto24 sõlmis ostu-müügilepingu, mille kohaselt ostetakse kirjastuselt Presshouse kord nädalas ilmuv autoajakiri Autoleht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVAATA | Jalgpalli MM-valikmängude tipphetked, 8. voor\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "None", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nQuerrey hoiab US Openil ameeriklaste lootusi üleval\n\n## Põhitekst:\n\nQuerrey oli kaheksandikfinaalis kindlalt 6:2, 6:2, 6:1 üle 23. asetatud Saksamaa esindajast Mischa Zverevist, kestis vaid tund ja 17 minutit.\n\n\"Ma tõesti poleks saanud enam paremini mängida, olin täiesti enda tsoonis,\" tunnistas Querrey.\n\nQuerrey on lahjaks jäänud tabeli alumises pooles ainus mängija, kel on varasemast suure slämmi poolfinaalis mängimise kogemus – nelja parema sekka jõudis ta tänavusel Wimbledonil. Ükski teine konkurentsi jäänud mängijatest tabeli alumiselt poolelt pole varem ühelgi slämmiturniiril nelja sekka jõudnud.\n\nUS Openil oli Querrey seniseks laeks kaheksandikfinaal. Enda esimeses veerandfinaalis kodupubliku ees läheb ta vastamisi lõuna-aafriklase, 28. asetatud Kevin Andersoniga, kes oli 6:4, 6:3, 6:7 (4), 6:4 parem itaallasest Paolo Lorenzist.\n\n\"Siit alates on kõik boonus,\" vaatas Querrey eesseisvale mängule. \"Annan lihtsalt endast parima.\"\n\nReketid pidi pakkima 18-aastane tulevikulootus, Kanadat esindav Denis Shapovalov, kes jäi pea kolm tundi kestnud ülimalt tasavägises kohtumises 6:7 (2), 6:7 (4), 6:7 (3) alla 12. asetatud hispaanlasele Pablo Carreno Bustale.\n\nEsimest aastat täiskasvanute suure slämmi turniiridel mängiv Shapovalov piirdus Prantsusmaa lahtistel kvalifikatsiooni avaringiga ja Wimbledonis põhitabeli esimese ringiga.\n\nUS Openil pidi ta alustama samuti kvalifikatsioonist, kuigi paikneb maailma edetabelis 69. real, aga tabeli lukkuminemisel oli ta veel esisajast väljas. Põhitabeli avaringis sai Shapovalov neljas setis jagu 8. asetatud Jo-Wilfried Tsongast.\n\nCarreno Busta läheb veerandfinaalis vastamisi 29. asetatud argentiinlase Diego Schwartzmanniga, kes alistas 7:6 (3), 7:5, 2:6, 6:2 16. paigutust omanud prantslase Lucas Pouille.\n\nEelmises ringis lülitas Schwartzman konkurentsist välja 5. asetatud Marin Cilici, kes oli tabeli alumises pooles ainus slämmiturniiri võitja. Enne tänavust US Openit polnud Schwartzman ühelgi suure slämmi turniiril kolmandast ringist kaugemale jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel on meeste üksikmängus jäänud konkurentsi vaid üks ameeriklane – 17. asetatud Sam Querrey.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMuguruza ja Šarapova langesid US Openil konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\n13. asetatud Kvitova sai turniiri üheks peafavoriidiks peetud Muguruzast, kes oli 3. paigutusega, jagu 7:6 (3), 6:3.\n\nMuguruza on aasta teisel poolel olnud väga heas hoos, Kvitoval on aga tagasitulek kujunenud pisut raskemaks. Mäletatavasti langes tšehhitar mullu detsembris enda kodus noarünnaku ohvriks ja tema mängukäsi sai nii tõsiselt vigastada, et algselt kaheldi, kas ta saab üldse karjääri jätkata. Prantsusmaa lahtistel naasis Kvitova aga võistlustulle ja comeback’i senine säravaim tulemus oli Birminghami muruturniiri võit. US Openi eelturniiridel ta aga väga edukas ei olnud.\n\n\"Panen endale alati enne Wimbledoni pinged peale, sest olen seal võitnud. Aga US Openil püüan lihtsalt enda rütmi leida. Võib-olla sellepärast mul ei olegi mingeid ootusi ja sellepärast mängingi vabamalt,\" ütles Kvitova mängujärgsel pressikonverentsil.\n\nUS Open on ainus suure slämmi turniir, kus Kvitova pole poolfinaali jõudnud. Korra varem – 2015. aastal – on ta samuti veerandfinaalis mänginud. Ka Muguruza jaoks pole US Open väga edukas olnud, seni polnud ta kunagi teisest ringist edasi pääsenud.\n\nHoolimata kaotusest on Muguruzal endiselt võimalus pärast US Openit maailma esireketiks tõusta, seda juhul kui 4. asetatud Elina Svitolina langeb konkurentsist välja enne poolfinaali ja praegune esinumber Karolina Pliškova ei jõua finaali.\n\nKvitova läheb veerandfinaalis vastamisi kodupubliku lemmiku, 9. asetatud ameeriklanna Venus Williamsiga, kes on varem US Openil kahel korral triumfeerinud. Williams sai kaheksandikfinaalis 6:3, 3:6, 6:1 jagu hispaanlanna Carla Suarez Navarrost.\n\nKvitova ja Williams on varem omavahel mänginud viiel korral, neist neljas mängus on Kvitova peale jäänud.\n\nMaria Šarapova ja Anastasija Sevastova Autor: Reuters/Scanpix\n\nKaheksandikfinaal jäi aga laeks teisele tagasitulekut tegevale mängijale – tänavu kevadel dopingukeelu alt vabanenud ja pooleteiseaastase pausi järel taas suure slämmi turniiril mänginud venelanna Maria Šarapova pidi tunnistama 16. asetatud lätlanna Anastasija Sevastova 5:7, 6:4, 6:2 paremust.\n\n\"See nädal on olnud suurepärane. Olen väga tänulik, et selle võimaluse sain. Andsin enda parima ja võin selle üle uhke olla,\" lausus Šarapova.\n\nKevadel keeldus Prantsusmaa tenniseliit Šarapovale Prantsusmaa lahtistele vabapääset andmast. Wimbledonis pääsenuks Šarapova enda edetabelikohaga juba kvalifikatsiooni, aga ta oli sunnitud sellest vigastuse tõttu loobuma. US Openi korraldajad aga otsustasid Šarapovale kui 2006. aasta võitjale anda vabapääsme põhitabelisse.\n\nTeist aastat järjest US Openil veerandfinaali jõudnud Sevastova läheb pääsu eest poolfinaali vastamisi ameeriklanna Sloane Stephensiga, kes on samuti comeback’i tegemas. Stephens käis jaanuaris jalaoperatsioonil ja naasis võistlustulle Wimbledonis. US Openi eelturniiridel jõudis ta nii Torontos kui Cincinnatis poolfinaali ja tõusis tagasi edetabeli esisajasse.\n\nStephens oli kaheksandikfinaalis 6:3, 3:6, 6:1 parem 30. asetatud sakslanna Julia Görgesist.\n\nNeli aastat tagasi edetabelis maailma esikümne piirimail olnud Stephens pole varem US Openil veerandfinaali jõudnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA lahtiste tennisemeistrivõistluste kaheksandikfinaalis olid vastamisi kaks Wimbledoni meistrit – tänavune võitja Garbine Muguruza ja kahel korral Londoni muruväljakuil võidutsenud Petra Kvitova. New Yorgis jäi veidi alla kahe tunni kestnud kohtumises peale Kvitova.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVladislav Koržets lahkub \"Osoonist\": tulen ära enne, kui laiali valgun\n\n## Põhitekst:\n\nSaate toimetaja-produtsent Õie Arusoo kinnitas ERR Menule, et otsuse tegi Koržets ise. \"Neljandal septembril teeb Koržets oma viimase saate ja nii nagu ikka, on tal oma vaatajatele palju tarka öelda,\" ütles Arusoo.\n\n\"Tõepoolest, ma loobusin \"Osooni\" tegemisest. Pean õigeks tulla ekraanilt ära enne, kui ma seal niimoodi mööda ekraani piksliteks lagunen ja laiali valgun,\" rääkis Koržets soovist lahkuda. \"Sellises tavamõistes põhjust ei olegi, põhjus on sisemine ja sügavam, ega ma ise ka sellest päris täpselt aru ei saa,\" lisas Koržets Raadio 2 hommikuprogrammis. Ta selgitas, et rollid avalikus elus võivad inimest liialt rõhuda. \"\"Osoonist\" on päris raske loobuda, sest headest asjadest ongi raske loobuda. Aga ma olen varem kogenud ja loodan ka nüüd, et loobumistes on oma jõud,\" põhjendas mees.\n\nSaate meeskond otsustas, et Koržetsile asendajat ei otsita, vaid saade muudab formaati. \"Formaadi muutuse tingis Koržetsi lahkumine, uue režissööri Keiti Väliste tulek, soov tuua rohkem noori vaatajaid ja olla nähtav erinevatel meediaplatvormidel. Uuel hooajal tahame pakkuda oma vaatajatele usaldusväärset ja tasakaalustatud sisu, atrakriivsust, uudseid lahendusi pildikeeles,\" ütles Arusoo.\n\nLisaks loodavad saate tegijad, et \"Osooni\" näod Kristo Elias ja Sander Loite saavad vaatajatele veelgi tuttavamaks.\n\n\"Osooni\" ikoon lõpetab oma kümme aastat kestnud telekarjääri täna õhtul uhke kuuritsapüügi show ga Viitina järvel.\n\n25. hooaeg\n\nArusoo sõnul on \"Osoonist\" saanud aastatega kindla kvaliteediga iseseisev kaubamärk, millel on suur ja truu vaatajaskond. \"Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises, nii peab ka Osoon protsesside peegeldajana otsima pidevalt uut sisu ja pildikeelt. Ka sellel sügisel alustame pisut teistmoodi,\" avaldas Arusoo.\n\nLaste- ja noorte kultuuriaastal tuuakse ekraanile tulevikutegijad. \"Need on tänased koolinoored, kellel sügavam huvi looduse ja looduses toimuva vastu, kes tahavad keskkonnaküsimustes kaasa rääkida. Loodusekspertidena on neil juba ette näidata tõsiseltvõetavaid uurimustöid oma meelisvaldkonnas,\" kirjeldas Arusoo.\n\nLisaks keskendutakse reportaažidele, populaarteaduslikele teema-saatelõikudele ja teemasaadetele. Kristo Elias ja Sander Loite on võtnud oma ülesandeks näidata Eestimaa loodust tema mitmekesisuses, kajastada keskkonna valupunkte ja piiluda teadusmaailma. Vaatajate lemmikuks on kujunenud loomalood. Karl Adami, Tarmo Mikussaar ja Hannes Rohtma liiguvad aastaringselt oma kaameraga looduses , et püüda pilti ka kõige inimpelglikumate liikide elu. Loodusemehed jutustavad oma lugusid, mida filmimisel nägid, tundsid ja kogesid.\n\n\"Osoon\" alustab 4. septembril ETV eetris.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ETV loodussaade \"Osoon\" alustab 25. hooaega ilma Vladislav Koržetsita, kes on saadet juhtinud juba kümme aastat.", "role": "assistant" } ]