Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOvetškin ja Capitals võtsid neljanda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nCapitals läks võõrsil peetud kohtumist juhtima kaheksandal minutil, kui Jevgeni Kuznetsovi söödust tegi skoori Tom Wilson. Tyler Lewington kahekordistas üheksa minutit hiljem külaliste eduseisu ja teise kolmandiku algul viis Madison Bowey Capitalsi juba 3:0 ette.\n\nOttawa poolelt tegid skoori Colin White ja Mark Stone.\n\nNeljanda järjestikuse võidu võtnud Capitals on oma viimasest kümnest mängust kaotanud vaid ühe, kui 19. detsembril jäädi kodus alla Pittsburghile 1:2. Washington hoiab idakonverentsis 51 punktiga kolmandat kohta, kuid on pidanud nii liider Tampa Bay'st (62 p) kui ka teist kohta hoidvast Torontost (54 p) kaks mängu vähem.\n\nTulemused:\n\nEdmonton – San Jose 4:7\nLos Angeles – Las Vegas 1:3\nWinnipeg – Minnesota 1:3\nBuffalo – Boston 2:3 la.\nFlorida – Philadelphia 2:1\nOttawa – Washington 2:3\nTampa Bay – Montreal 6:5\nToronto – NY Islanders 0:4\nDallas – Detroit 5:1\nNashville – NY Rangers 3:4\nSt. Louis – Pittsburgh 1:6\nColorado – Chicago 2:3 la.\nAnaheim – Arizona 4:5 la.\nCalgary – Vancouver 2:3 la.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL alistas tiitlikaitsja Washington Capitals läinud öösel peetud kohtumises Ottawa Senatorsi 3:2.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNetflix kinnitas, et \"Black Mirrori\" viies hooaeg saabub uuel aastal\n\n## Põhitekst:\n\nKinnitus järgnes New York Times'i artiklile sarja looja Charlie Brooker'iga, mille järgi Brooker andis ainult ähmase ettekujutuse sellest, millal uued osad võiksid saabuda, vahendas Consequence of Sound.\n\n\"Me teeme optimistlikumaid episoode ja lugusid, mitte ainult düstoopilisi ja negatiivseid. Tahame sarja enda jaoks huvitavana hoida,\" ütles Brooker.\n\nPeale selle on viienda hooaja kohta vähe teada. See on tegemisel ja laulja Miley Cyrus kinnitas varem, et ta oli hiljuti Lõuna-Aafrikas üht sarja episoodi filmimas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kes oli mures, et reedel voogedastusplatvormile Netflix jõudnud \"Black Mirrori\" interaktiivne film-episood on mõeldud asendama ulmeantoloogia täispikka viiendat hooaega, siis Netflix kinnitas, et uus hooaeg saabub millaski 2019. aasta lõpus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTiiksaar ja Nevolihhin näitasid talvisel ööjooksul teistele kandu\n\n## Põhitekst:\n\nAjaga 35.40,0 lõpetanud Tiiksaare järel tõusid pjedestaali kahele ülejäänud astmele teisena Raivo Nõmm (35.49,2) ning kolmandana Madis Osjamets (35.53,2).\n\nEsikuuikusse mahtusid veel Marek Võsu (37.18,7), Jaanus Liigand (37.28,7) ja parima läänevirulasena kuuendana üle finišijoone tulnud Rakvere ViKe esindaja Meelis Veilberg (38.30,2).\n\nNaiste arvestuses konkurentidele kandasid näidanud Kelly Nevolihhini lõpuajaks\nfikseeriti 37.45,2. 26-aastasele Lääne-Virumaa sportlasele järgnesid Daana Suun\n(39.56,2) ja Karmen Alnek (41.59,0). Kuue parema seas lõpetasid veel Karina Haldmam (42.20,0), Getlin Urbus (42.41,7) ning Mirjam Vint (43.30,2).\n\n\"Ilm oli super. Jooksen siiamaani õues ja olen sisetingimustes teinud ainult ühe\ntreeningu. Olen harjunud kõigega, nii lume, jää kui ka kõige muuga,\" lausus\nvõidunaine Kelly Nevolihhin. \"Aega ei vaadanud ja seetõttu oli isegi endale\nüllatuseks, et lõpuaeg tuli alla 38 minuti. Spetsiaalselt ei valmistunud ja seetõttu oli see tore üllatus.\"\n\nPoole lühemal, 5 km pikal võistlusmaal pälvisid esikoha meestest Armin Allmäe ajaga 17.15,2 ja naistest Maria Veskla, kellele fikseeriti ajaks 19.22,7.\n\nMeeste esikolmiku kaks ülejäänud auhinnasaajat olid Peeter-Erik Rummo (19.32,2) ja Henri Haugas (21.11,5). Naiste esikolmikusse mahtusid veel Ritve Reinumäe (22.31,7) ja Terje Toomingas (24.28,2).\n\nEesti Ööjooks – Talve eri kahele distantsile pani kirja kokku 3129 osalejat.\nJooksuhuvilised kogunesid Rakveresse 11 eri riigist: Eesti kõrval olid esindatud\nLeedu, Soome, Rootsi, Taani, Venemaa, Poola, Tšehhi, Saksamaa ja Ameerika\nÜhendriigid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti vabariigi juubelile pühendatud \"Eesti Ööjooks – Talve eri\" 10 km pika põhijooksu võitjaks tuli Rakveres meestest Aaro Tiiksaar ja naistest Kelly Nevolihhin.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nIndoneesia saare Bali vulkaan hakkas taas purskama\n\n## Põhitekst:\n\nGeoloogiaameti teatel kestis purse umbes kolm minutit ning suitsu- ja kuuma tuha pilved tõusid rohkem kui 700 meetri kõrgusele.\n\n3030 meetri kõrguse Agungi vulkaani purse ei toonud kaasa uusi evakueerimisi, kuid hoiatus on jõus ja teadlased soovitavad turistidel kraatrist nelja kilomeetri raadiuses kehtestatud ohutsooni mitte siseneda.\n\nNgurah Rai rahvusvahelise lennujaama teatel vulkaanipurse lende ei häirinud.\n\nEelmisel nädalavahetusel vallandas Sunda väina saarel asuva Anak Krakatau vulkaani purse tsunami, milles hukkus 431 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Indoneesia puhkusesaarel Balil asuv Agungi vulkaan paiskas pühapäeval taas õhku suitsu- ja tuhapilve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCardiffi loots Pochettinole: lojaalsus on täielik jama\n\n## Põhitekst:\n\nKogenud britt on nii mängija- kui ka treenerikarjääri jooksul jõudnud peaaegu igasse Inglismaa nurka. Pallurina külastas ta Hartlepooli, Scunthorpe'i, Yorki ning Barnsley'it ja lootsina on ta juhendanud Notts County'is, Huddersfieldis, QPR-is ja Leeds Unitedis. Sheffieldis sündinud mehe kõige suuremaks saavutuseks saab nimetada esiliigast kõrgliigasse tõusmise, mida ta on teinud lausa neljal korral, kirjutab Soccernet.ee.\n\nHiljutises intervjuus Sky Sports Newsiga ütles mees, et ühte klubisse jäämine ei ole just kõige parem idee: \"Kui ma tõusin Notts Countiga kõrgliigasse [1992-93 hooajal] pakkus mulle töökohta Londoni Chelsea. Ma mõtlesin kaua ning otsustasin lõpuks keelduda. Kuus kuud hiljem mind vallandati. Seega, kui inimesed räägivad lojaalsusest, leian ma, et see on täielik jama.\"\n\n\"Sa pead tegema, mis on sinu arvates õige. Lahkuda tuleb siis, kui on perfektne aeg. See ei kehti vaid Pochettinoga vaid kõigiga. Samas, ega kõik ei jookse võimaluse korral Manchester Unitedi poole. Muru pole alati rohelisem. Sir Alex [Ferguson] juba teadis, et klubi ei ole enam samasugune. Nad kaotasid juba tol ajal palju ning keegi pole suutnud olukorda parandada,\" jagas õpetussõnu Cardiffiga 16. kohal olev Warnock.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Cardiffi peatreener Neil Warnock (70) lasi edastada sõnumi Mauricio Pochettinole, keda seostatakse Manchester Unitediga. Warnock sõnas, et ühele klubile lojaalseks jäämine on jama, tuues näiteks enda, kui talle pakuti Chelsea tööotsa, millest ta keeldus ning pidi hiljem pettuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nGolden State alistas tulises mängus Portlandi\n\n## Põhitekst:\n\nGolden State läks Portlandis peetud kohtumist avaveerandi järel kolme silmaga juhtima ja poolajaks saavutati juba kaheksapunktiline edumaa. Kolmas veerand võideti kahe silmaga ja neljandal veerandil visati võrdselt 22 silma.\n\nKüllaltki tasavägises mängus keesid tunded üle Warriorsi mängumehel Andre Iguoldalal, kes viskas poolajal palli publikusse, misjärel määrati talle tehniline viga ning väljakult eemaldamine. Kokku määrati tulises mängus tehniline viga koguni viiele mängijale.\n\nVõitjate resultatiivseim mängija oli 32 silma loopinud Klay Thompson, Stephen Curry ja Kevin Durant lisasid kumbki 25 punkti. Portlandi parimana tõi Damian Lillard 40 punkti, kaksikduubliga sai hakkama 21 silma ja kümme lauapalli toonud Jusuf Nurkic.\n\nTulemused:\n\nMilwaukee – Brooklyn 129:115\nNew Orleans – Houston 104:108\nWashington – Charlotte 130:126\nAtlanta – Cleveland 111:108\nMemphis – Boston 103:112\nUtah – New York 129:97\nPhoenix – Denver 118:122\nPortland – Golden State 105:115\nLA Clippers – San Antonio 111:122\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Golden State Warriors läinud öösel peetud kohtumises Portland Trail Blazersi 115:105.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRauno Nurgeri mitmekülgne tegutsemine aitas Huesca võidule\n\n## Põhitekst:\n\nVäga tasavägises mängus oli Huesca kogu aeg mõne punktiga ees ning kontrollis kohtumise kulgu. Väga hästi liigutati söötu (24 vastaste 11 vastu) ning tabati hea visketabavusega nii kaheseid kui ka kaare tagant, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nSuur panus võidus oli Nurgeril, kes tõi 27 minutiga 19 punkti (kahesed 8/11, vabavisked 3/6), võttis kaheksa lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi kolm pallikaotust ning tegi kaks viga. Meeskonna resultatiivseim oli Martin Tyler Haws 26 silmaga, Stojan Gjuroski lisas 15 punkti.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rauno Nurgeri mitmekülgne mäng aitas Huesca Hispaania korvpalli tugevuselt teises liigas (LEB Gold) võidule Saenz Horeca Araberri meeskonna üle numbritega 87:81 (26:20,22:21,18:16,21:24).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nObserver: Briti erakonnad plaanivad Brexiti tähtaega nihutada\n\n## Põhitekst:\n\nKõnelused selle üle on ajalehe andmeil kestnud juba nädalaid.\n\nÜhendkuningriigi lahkumine EL-ist peaks jõustuma 29. märtsil. Erakonnad on arutanud lahutuskuupäeva nihutamist kuni juulini.\n\nKonservatiiv Dominic Grieve juhib lisaks tähelepanu, et isegi kui May lahkumislepe parlamendis heaks kiidetaks, võib ikkagi jääda aega väheks Brexiti ladusaks kulgemiseks vajaliku uue seadusandluse rakendamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Briti konservatiivid ja leiboristid plaanivad lükata Euroopa Liidust lahkumise tähtaega edasi mitme kuu võrra, kui peaminister Theresa Mayl ei õnnestu parlamendis Brexiti-lepet läbi suruda, kirjutas laupäeval Observer.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia tuleva aasta eelarve pälvis parlamendi heakskiidu\n\n## Põhitekst:\n\nEliidivastase Viie Tähe Liikumise (M5S) ja paremäärmusliku Liiga koalitsioon väljendas parlamendi alamkojas oma heakskiitu usaldushääletusega, kus poolt oli 327 ja vastu 228 seadusandjat. Üks parlamendiliige jäi erapooletuks.\n\nAlgsest eelarveprojektist on välja jäetud mitmed võtmetähtsusega meetmed, sest valitsus püüdis vältida karistusi Euroopa Komisjoni ja finantsturgude poolt.\n\nSenaatorid kiitsid eelnõu läinud nädalal heaks samuti usaldushääletusega, millega välditi arutelu valitsuse esitatud 700 paranduse üle. Sisulise debati puudumise üle väljendati raevukalt rahulolematust nii senatis kui alamkojas.\n\nKui järgmise aasta eelarvet ei oleks enne 31. detsembrit vastu võetud, olnuks valitsus sunnitud jätkama kuupõhiselt 2018. aasta eelarve alusel.\n\n\"Valitsusel ei olnud mingit tahtlikku soovi diskussiooni vältida,\" ütles peaminister Giuseppe Conte reedesel pressikonverentsil, kui opositsiooniline Demokraatlik Partei oli esitanud Põhiseaduskohtule kaebuse paramendi kõrvalejätmise üle.\n\nJurist Conte ei kuulu kummassegi võimuparteisse ning on teinud tööd kompromisside saavutamise nimel mõlema erakonna ja Brüsseli vahel.\n\nBrüssel lükkas oktoobris tagasi Itaalia 2019. aasta riigieelarvekava ja ähvardas, et võib alustada Itaalia suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis võinuks viia trahvideni kuni 0,2 protsendi Itaalia sisemajanduse koguprodukti (SKP) ulatuses.\n\nSeejuures tegi Itaalia Komisjonile järeleandmisi kulukate meetmete osas, nende seas kodanikupalk ja pensionireform.\n\nItaalia uue riigieelarve puudujäägiks on 2,04 protsenti SKP-st.\n\nConte eitas reedel, et Itaalia 2019. aasta uue riigieelarve dikteeris Euroopa Komisjon ja ütles, et on endiselt pühendunud töötutele kodanikupalga maksmisele ja pensionireformi tühistamisele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia seadusandjad kiitsid laupäeval ilma debatita heaks populistliku valitsuse 2019. aasta muudetud eelarve, seda hoolimata opositsiooni kriitikast väidetavate järeleandmiste suhtes Brüsselile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpool viigistas Bournemouthiga, Klavan algkoosseisus\n\n## Põhitekst:\n\nAlgkoosseisus alustanud Klavan sai kirja täismängu.\n\nBournemouth asus kohtumist juba 7. minutil Benik Afobe väravast juhtima, kuid 40. minutil viigistas Philippe Coutinho seisu. 59. minutil viis Divock Origi Liverpooli juhtima, kuid 87. minutil lõi Joshua King viigivärava.\n\nLiiga liider Chelsea oli kodus 2:1 parem Manchester Cityst, võitjate mõlemad väravad lõi Eden Hazard, kes 35. minutil eksis penaltil, kuid lõi siis kohe värava.\n\nLiverpool on liigatabelis endiselt kolmas, olles kogunud 60 punkti. Liider on jätkuvalt Chelsea 72 punktiga, teisel kohal on Tottenham 65 punktiga.\n\nTulemused:\nArsenal – West Ham United 3:0\nHull City – Middlesbrough 4:2\nSouthampton – Crystal Palace 3:1\nSwansea City – Tottenham 1:3\nChelsea – Manchester City 2:1\nLiverpool – Bournemouth 2:2\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool viigistas Inglismaa kõrgliigas 2:2 Bournemouthiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBaranov tegi Norra kõrgliigas debüüdi\n\n## Põhitekst:\n\nOdd lõi veidi enam kui 9000 pealtvaataja ees mõlemal poolajal ühe värava. Nikita Baranov kuulus Kristiansundi põhikoosseisu ja tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.\n\nSamal ajal said Eesti koondise äärekaitsja Taijo Teniste ja tema tööandja Sogndal 2237 silmapaari valvsa pilgu all 4:1 võidu Stabaeki üle. Teniste sai kirja täismängu.\n\nSogndalil on nüüd kahe vooruga kirjas kolm punkti. Kristiansund pole veel punkte teeninud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti koondise keskkaitsja Nikita Baranov tegi kolmapäeva õhtul debüüdi Norra kõrgliigas, kui teises voorus saadi Kristiansundiga võõrsil 0:2 kaotus Oddilt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAksalu alustas liigahooaega viigiga\n\n## Põhitekst:\n\nSJK haaras koduväljakul 2679 pealtvaataja ees 72. minutil penaltipunktilt juhtohjad, kuid 82. minutil õnnestus külalismeeskonnal seis viigistada, vahendab Soccernet.ee.\n\nKaptenipaela kandnud Aksalu tegi mõistagi kaasa kõik 90 minutit. Juba laupäeval kohtub ta Veikkausliiga teises voorus Marko Meeritsa ja Markus Jürgensoni koduklubi VPS-iga.\n\nKolmapäeva õhtul tegid Meerits ja Jürgenson Soome kõrgliigas debüüdi, avamängus sai nende koduklubi Vaasa Palloseura võõrsil suure 0:5 kaotuse Soome hiiult HJK-lt.\n\n4123 pealtvaataja ees peetud kohtumises tuli esimest väravat oodata 32 minutit, kuniks 20-aastane Kolumbia ründaja Alfredo Morelos Meeritsa üle mängis. Poolajaks lõi HJK veel kaks väravat, minnes puhkepausile 3:0 eduseisus.\n\n54. minutil lõi Akseli Pelvas penaltipunktilt Meeritsa võrku neljanda palli ning 64. minutil vormistas jaapanlane Atomu Tanaka oma kübaratriki ja Helsingi klubi 5:0 võidu.\n\nMeerits tegi VPS-i väravasuul kaasa kõik 90 minutit, Jürgenson vahetati avapoolaja järel välja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti koondise väravavahi Mihkel Aksalu koduklubi SJK pidas Soome kõrgliigas uue hooaja avakohtumise, milles tehti koduväljakul 1:1 viiki Lahtiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLoone lubab Kenderi kaasuse tõttu algatada seadusemuudatuse\n\n## Põhitekst:\n\nLoone ütles ETV saates \"Suud puhtaks\", et praegune karistusseadustiku paragrahv on segane, sest seadusandja mõte peaks olema kaitsta päriselt eksisteerivaid lapsi. Kaitsta lapsi ja nende normaalset seksuaalset kujunemist ja seda, et et inimesed ei teeks lastega koledaid asju.\n\n\"Seda seadust on praegu tõesti võimalik tõlgendada nii, et sinna jääb kirjalik tekst sisse. Kirjalikus tekstis ei ole päris lapsi. Seal on ainult väljamõeldud tegelased. Kirjalikus tekstis ei ohustata ühtegi päriselt eksisteerivat last. Seadus ei saa kaitsta väljamõeldud inimesi,\" rääkis Loone.\n\n\"See on veider, seetõttu olen veendunud, et seadus tuleb kiiremas korras ära muuta, et ta kaitseks päris inimesi,\" lisas ta.\n\nLoone kinnitas, et eelnõule kogutakse praegu allkirju ja antakse riigikogule üle järgmisel esmaspäeval.\n\nReformierakonna parlamendisaadik Eerik-Niiles Kross ütles, et kui praegust seadust lugeda ja vaadata, mida prokuratuur on teinud, siis mõnes mõttes on prokuratuuril ettekääne kaitsekilbina olemas.\n\nKross nõustus, et seadus peaks kaitsma reaalseid isikuid. \"Aga see paragrahv üritab kaitsta ka moraali. See on selge seadusandja praak. Karistusseadustik ei tohiks kaitsta moraali,\" rõhutas Kross.\n\nPõhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern ütles, et seadusandja eesmärk on tõepoolest olnud kaitsta päris lapsi, kuid samas on seadusandja tahe olnud ka see, et materjal ei tekitaks pedofiilis iha.\n\nPern ütles, et prokuratuur seisab probleemiga silmitsi iga päev. Ainuüksi käesoleval aastal on pedofiiliakahtlustuse saanud 32 inimest ja teadaolevaid kannatanuid on 60.\n\nOtseblogi:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Parlamendisaadik Oudekki Loone (KE) ütles, et järgmisel nädalal antakse riigikogule üle seadusemuudatus, mis peaks tulevikus vältima kirjanik Kaur Kenderit tabanud lapspornograafia kaasuse kordumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJärvamaa VK oli kuldses geimis TTÜ-st parem\n\n## Põhitekst:\n\nTTÜ võitis avakohtumise 3:1 ja vajas kaht geimi, et viies koht kindlustada, kuid Järvamaa võitis kodusaalis kindlalt 3:0 (19, 22, 17) ja seega läks viienda koha omaniku selgitamiseks vaja kuldset geimi.\n\nParemini alustas kuldset geimi küll TTÜ, kuid lõpuks jäi peale Järvamaa, kes võitis 15:11.\n\nJärvamaale tõi Virko Vantsi 15 punkti, nii Martti Rosenblatt, Ilmar Mõttus kui ka Martin Ruul lisasid kõik 13 punkti. TTÜ parim oli Dmitri Korotkov 12 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võrkpalli Eesti meistriliigas selgus viienda koha omanik, kui Järvamaa Võrkpalliklubi oli kodusaalis kuldses geimis parem TTÜ-st.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpalli Balti liigas võidutses tänavu Prienai\n\n## Põhitekst:\n\nPrienai kaotas küll kodus avamängu 85:88, kuid võitis kordusmängu 89:74, jäädes kahe mängu kokkuvõttes seega peale 12 punktiga.\n\nVõitjate parim oli Regimantas Miniotas 20 punktiga, Tomas Delininkaitis lisas 18 ja Tadas Klimavicius 16 punkti. Pieno Žvaigždesi resultatiivseim oli Andrei Agafonov 19 punktiga.\n\nBalti liiga pronksivõitja selgub neljapäeval, kui Tartu Ülikool võõrustab BC Kalev/Cramot. Avamängu võitis Tartu 72:60.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli Balti liigas poolfinaalis BC Kalev/Cramo konkurentsist välja lülitanud Leedu klubi Prienai Vytautas alistas finaalseerias kahe mängu kokkuvõttes teise Leedu klubi Pasvalyse Pieno Žvaigždesi ja tuli Balti liiga meistriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nViimsi sai magusa üheväravalise võidu Kehra üle\n\n## Põhitekst:\n\nVaid üheksa mängumehega Kehrasse sõitnud Viimsi/Tööriistamarket sai üliolulise 31:30 (17:14) võidu HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi üle, mis tõstis Viimsi tabelis Viljandist mööda kolmandale kohale.\n\nSiim Pinnonen vedas Viimsi/Tööriistamarketi rünnakut koguni tosina väravaga. Ta viskas viimasel mänguminutil ka Viimsi võiduvärava. Tarmo Ulla lisas kuus tabamust. HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi kasuks viskas Dmytro Yankovskyi kaheksa ja Mikita Yermashevich kuus väravat.\n\nPõlva Serviti oli kodusaalis mullusest finaalivastasest Viljandi HC-st parem 24:18 (10:8). Henri Hiiend viskas ühtlaselt skoori teinud Serviti parimana kuus väravat. Viljandi poolel oli üleplatsimees 11 tabamust kirja saanud Kristo Voika.\n\nLiigatabel:\n1. Põlva Serviti (24 punkti)\n2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (20)\n3. Viimsi/Tööriistamarket (15)\n4. Viljandi HC (14)\n...\n5. HC Tallas (8)\n6. Aruküla (6)\n7. SK Tapa (5)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste vaheturniiri eelviimases voorus olid võidukad tiitlikaitsja Põlva Serviti ja Viimsi/Tööriistamarket.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ võitis naiste meistriliigas pronksi\n\n## Põhitekst:\n\nKolme viimase aasta finalist TTÜ/Tradehouse kaotas pronksiseeria neljanda kohtumise avageimi koguni 9:25, kuid võitis seejärel järgnevad 25:20, 28:26 ja 29:27.\n\nTTÜ võitis seeria avamängu 3:1 ja teise 3:0, kolmandas jäi 3:1 peale Tallinna Ülikool.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võrkpalli naiste meistriliigas alistas TTÜ/Tradehouse võõrsil 3:1 Tallinna Ülikooli naiskonna ja võitis mängudega 3:1 pronksiseeria.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-18 jäähokikoondis kaotas MM-il kindlalt Rumeeniale\n\n## Põhitekst:\n\nRumeenia väravavaht Ors Adorjan tõrjus mängu jooksul kõik 33 Eesti mängijate pealeviset. Eesti koondise väravas tõrjus Mark Teor 20 litrit.\n\nTurniiri kahes esimeses mängus sai Eesti koondis üleajal võidud – Suurbritannia alistati karistusvisetega 6:5 ning Horvaatia lisaajal 4:3.\n\nKolme vooru järel juhib turniiri Rumeenia seitsme punktiga. Lõuna-Koreal on kuus, Leedul viis, Eestil ja Suurbritannia neli ning Horvaatial üks punkt.\n\nNeljapäeval on turniiril puhkepäev. Reedel kohtub Eesti Lõuna-Koreaga ning laupäeval viimases mängus Leeduga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähoki U-18 MM-i II divisjoni A-grupi turniiril Gangneungis kaotas Eesti koondis Rumeeniale tulemusega 0:4 (0:0, 0:3, 0:1). Kolme mänguga on Eesti kogunud neli punkti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere ei loovutanud kodus Tartule geimigi ja viigistas seeria\n\n## Põhitekst:\n\nAvamängu võõrsil 2:3 (otsustavas geimis 12:15) kaotanud Rakvere võitis kodupubliku ees avageimi 25:23, teise 25:21 ning pingelise kolmanda 32:30.\n\nVõitjatele tõi Siim Põlluäär 18 ja Kevin Saar 15 punkti, Tartu parim oli Toms Vanags 23 punktiga.\n\nKolme võiduni peetav seeria on nüüd 1:1 viigis, järgmine kohtumine peetakse laupäeval Tartus.\n\nTeises poolfinaalseerias oli avamängus võidukas Tallinna Selver, kes alistas kodus Pärnu Võrkpalliklubi 3:1. Seeria teine vastasseis on neljapäeval kell 19 Pärnus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võrkpalli Eesti meistrivõistlustel viigistas tänavune Balti liiga võitja Rakvere Võrkpalliklubi poolfinaalseeria, alistades Tartu Bigbanki kodusaalis 3:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpoolile määrati noormängijate värbamise keeld\n\n## Põhitekst:\n\nKaristus määrati noormängijate üleminekutega seotud reeglite rikkumise tõttu.\n\nKaheaastasest keelust teine aasta on tingimisi kolmeaastase katseajaga. Keeld näeb ette, et Liverpool ei tohi värvata akadeemiatest jalgpallureid, kes on eelneva 18 kuu jooksul olnud registreeritud mõne Premier League’i või Inglismaa esiliiga klubi ridades.\n\nUurimise käigus tuvastati, et üht koolipoissi Stoke Cityst enda ridadesse saada tahtnud Livepool pakkus noormehele reeglitega vastuolus olevaid hüvesid.\n\n\"Uurimise käigus leiti asitõendeid, mis viitasid, et klubi esindajad suhtlesid regulaarselt mängija pereliikmetega, muuhulgas kutsuti nad Anfieldile mängu vaatama, kõik nende kulud maksti kinni,\" seisis liiga kodulehele postitatud avalduses. \"Pereliikmete abil mõjutati noormeest Liverpooliga liituma. Liiga reeglites on selgelt kirjas, et ülemineku edendamiseks ei tohi meelehead kasutada.\"\n\nLiverpool püüdis kõnealust noormängijat registreerida mullu septembris, kuid see ebaõnnestus, kuna klubi oli lubanud kinni maksta poisi õppemaksu, see on aga reeglitega vastuolus – selline toetus on lubatud vaid siis, kui see kehtib kõikidele noormängijatele klubi akadeemias.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa kõrgliiga ehk Premier League määras Ragnar Klavani koduklubile Liverpoolile kaheaastase akadeemiatest noormängijate värbamise keelu, lisaks tuleb klubil tasuda 100 000 naelsterlingi suurune rahatrahv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKlitško mänedžer välistas kordusmatši Furyga\n\n## Põhitekst:\n\n41-aastane Klitško oli viimati poksiringis 2015. aasta novembris, kui ta kaotas Düsseldorfis enda MM-tiitlid Furyle. 29. aprillil läheb Klitško aga Wembley staadionil vastamisi IBF-i ja WBA maailmameistri Anthony Joshuaga.\n\nKlitško pidi mullu Furyga kordusmatšis kohtuma, aga Fury lükkas matši kaks korda edasi ja seejärel jäi britt üldse enda litsentsist ilma ning loobus enda MM-tiitlitest.\n\n\"Keegi ei taha enam seda matši. Keegi meist ei taha enam nende inimestega tegemist teha, mina kaasa arvatud,\" ütles Bönte Sky Sportsile, et uus matš Furyga on välistatud. \"Kaotasime nende tõttu terve aasta. Ärgem unustagem, et Vladimir pole enam 18-aastane.\"\n\nBönte sõnul soovinuks Klitško küll Furylt revanši saada, ent peab Joshuaga poksimist paremaks variandiks. \"Vladimir tahtis seda kordusmatši saada, sest ta teab, et polnud tol õhtul parimas vormis,\" ütles Bönte. \"Ta tegi igas raundis vaid paar lööki. Kui ta oleks igas raundis nii palju lööke teinud nagu viimases, oleks ta ilmselt võitnud. Aga ta ei võitnud. Kindlasti tahtnuks ta publikule ja eelkõige iseendale näidata, et on võimeline Furyt alistama. Seetõttu tahtis ta väga kordusmatši, aga kutt polnud kättesaadav. Nüüd on meil teine vastane, palju parem vastane, palju põnevam võitlus.\"\n\nAnthony Joshua ja Vladimir Klitško Autor: Reuters/Scanpix\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina poksija Vladimir Klitško mänedžeri Bernd Bönte sõnul pole mingit võimalust, et endine raskekaalu maailmameister läheks taas ringis vastamisi Tyson Furyga, tema sõnul see matš ei huvitaks enam kedagi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nParimaid toiduaineid hindas loomeinimeste žürii Helen Sildnast Tanel Veenreni\n\n## Põhitekst:\n\nKonkurssi korraldava Toiduliidu tegevjuhi Sirje Potisepa sõnul otsustati kutsuda uudistooteid maitsma loomemajanduses tegutsevad eksperdid, kes hindaksid nii toiduainetööstuse tööd kui ka loomingulist protsessi ning kelle lemmik pälvib tiitli Loomeinimeste Lemmik.\n\n\"Tarbijad ei märka üldjuhul seda, kui palju loomingulisust nõuab ühe tõeliselt hea toiduaine loomine. Tootearendajad peavad tajuma, millised on hooaja moevoolud, ning looma uusi trende. Tuleb üllatada millegi uuega, kuid samas jääda piisavalt traditsiooniliseks, et tarbijaid mitte šokeerida. Toiduloojad on omamoodi disainerid, kes kujundavad väsimatult meie tarbijate maitsemeeli ning muudavad oma uudistoodetega inimeste arusaamu heast, kvaliteetsest ja tervislikust toidust,\" nentis Potisepp.\n\nPotisepp avaldas lootust, et tänavuse erižürii liikmed vaatasid omas kategoorias parimaks kuulutatud toidutooteid kui loometöö vilju. \"Millise toote hea maitse, põnev kontseptsioon, käepärane pakend, funktsionaalsed omadused ja muud näitajad on piisavalt loomingulised, et nimetada seda kunstiteoseks,\" selgitas Potisepp.\n\nKultuuri- ja loomeinimestest koosnevasse erižüriisse kuulusid Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna, moefotograaf Toomas Volkmann, kunstnik Karl Markus Antson, moedisainer Lilli Jahilo ja ehtekunstnik Tanel Veenre.\n\nErižürii hindas tooteid, mis on pälvinud oma tootekategoorias hõbemärgi ning samuti mittealkohoolseid ja alkohoolseid jooke. Žürii lemmiktoode hakkab kandma tiitlit Loomeinimeste Lemmik 2017.\n\nLisaks kultuuritegelastele ja loomemajanduse ekspertidele koguneb kuldmärkidele kandideerivaid tooteid maitsma ka konkursi põhikomisjon, kelle valiku tulemusel kuulutatakse välja tänavuse konkursi võidumärki kandma hakkav Eesti Parim Toiduaine 2017, ja ajakirjanikest koosnev komisjon, kelle lemmik saab tiitli Meedia Lemmik 2017.\n\nVõitjad kuulutatakse välja 26. aprillil toimuval 11. toiduainetööstuse aastakonverentsil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna teeninduskoolis toimus Eesti parima toiduaine konkursi viimane hindamisvoor, mille käigus valiti konkursi võidutoode ning teised kuldmärgi saajad. Lisaks põhikomisjonile kogunes tooteid hindama ka Eesti loomeinimestest koosnev erižürii.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nToom: ma ei tea, kes Süüria keemiarünnaku toime pani\n\n## Põhitekst:\n\nToom ütles Marko Mihkelsoni (IRL) Facebookis esitatud kriitikale vastates, et ta ei ole vastutustundetu poliitiline selgeltnägija ja ei loobi süüdistusi.\n\n\"Erinevalt Marko Mihkelsonist, mina ei ole vastutustundetu poliitiline selgeltnägija. Mina ei tea, kes eilse rünnaku toime pani - täpselt nii, nagu seda ei tea Federica Mogherini, Donald Trump, Benjamin Netanyahu või Marko Mihkelson ise. Ja ma pean lubamatuks süüdistuste loopimist poliitilise reaalsuse konstrueerimiseks ning toetan rahvusvahelist uurimist,\" kommenteeris Toom.\n\n\"Keemiline rünnak Idliibis on tohutu tragöödia, ja selle süüdlased peavad kahtlemata astuma kohtu ette ning kandma karmi karistust,\" märkis Toom.\n\n\"Olles kohtunud president Assadiga kolmel korral võin julgelt öelda - ta on kõike muud, kui rumal. Ning eilne rünnak tõi talle kõike muud, kui kasu. Otse vastupidi - see lisab argumente Assadi vastastele ja õõnestab tema positsioone veelgi,\" lisas eurosaadik.\n\nRiigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson mõistis rünnaku Idlibis teravalt hukka ja soovis kuulda Yana Toomi arvamust juhtunu kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Europarlamendi saadik Yana Toom (KE) ütles, et Süüria keemiarünnak on kohutav tragöödia, ent tema ei tea, kes selle toime pani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKelly Sildaru trenn MM-i eel jäi üsna napiks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sain kõik ära tehtud, mida tahtsin. Kaks korda sain oma võistlussõidu ka läbi proovida,\" ütles Kelly Sildaru Postimehele.\n\nPraeguse kava järgi sõidetakse homme kvalifikatsioon, kust kaheksa paremat pääsevad finaali.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias Chiesa in Valmalencos peetaval freestyle-suusatamise juunioride MM-il läks tänane esialgne ajakava lõpuks täiesti pea peale. Planeeritud trenniajast neli tundi hiljem rajale pääsenud tüdrukud said pargisõitu harjutada vaid pool tundi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEndisele IBU asepresidendile mõisteti tingimisi vanglakaristus\n\n## Põhitekst:\n\n55-aastane Taschler oli seotud kurikuulsa dopinguarsti Michele Ferrariga. 2014.aasta detsembri alguses andsid Itaalia ametivõimud sealsele olümpiakomiteele 550-leheküljelise raporti Ferrari juhtumi uurimise kohta, lisaks paljudele jalgratturitele oli raportis juttu ka laskesuusatajatest. Nimelt selgus, et 1988. aasta Calgary olümpial Itaalia teatemeeskonna koosseisus pronksmedali võitnud ja aastaid Anterselva MK-etappi korraldanud Taschler oli mitmel korral Ferrariga ühenduses.\n\nRaportis oli välja toodud pealtkuulatud telefonikõned, kus Taschler helistas Ferrarile, et korraldada kohtumine enda poja Danieli jaoks. Laskesuusatamisega tegelenud Daniel Taschler ja Ferrari kohtusid 2010. aastal kolmel korral ja uurijate sõnul tuli telefonikõnedest selgelt välja, et kohtumiste eesmärk oli sportlasele EPO süstimine. Rahvusvaheline Antidoping (WADA) soovis meeste karistamist ja pöördus Itaalias kohtusse.\n\nBolzano kohus otsustas Taschlerile määrata aastase tingimisi vanglakaristuse ning 4000 euro suuruse rahatrahvi. Ferrarile mõistis kohus 18-kuulise tingimisi karistuse, 4500-eurose rahatrahvi ja tema arstilitsents peatati 18 kuuks. Daniel Taschler sai üheksa kuud tingimisi ja 3600 euro suuruse rahatrahvi. Meeste kaitsja ütles Itaalia uudisteagentuurile ANSA, et neil on plaanis otsus edasi kaevata.\n\nGottlieb Taschler kaotas kohtuotsuse tõttu koha Itaalia olümpiakomitees ja Itaalia talispordiliidus.\n\nIBU presidendi Anders Bessebergi sõnul pole Taschler ka rahvusvahelises laskesuusatamises enam teretulnud. \"Ta eksis ja sai selle eest nüüd karistada, aga IBU juhatusse ta enam tagasi ei saa, selline asi on täiesti välistatud,\" ütles Besseberg Norra rahvusringhäälingule. \"Rahvusvahelises laskesuusatamises on temaga kõik. Muidugi, lõpliku otsuse juhatuse koosseisu kohta teeb kongress, aga ma ei usu, et teda valitaks.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni (IBU) endisele asepresidendile Gottlieb Taschlerile mõisteti Itaalia kohtus dopingureeglite rikkumise tõttu aastane tingimisi vanglakaristus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBannon kaotas koha rahvuslikus julgeolekunõukogus\n\n## Põhitekst:\n\nOtsuse tegi Donald Trumpi uus julgeolekunõunik, armee kindralleitnant Herbert Raymond \"H.R.\" McMaster, kirjutas Wall Street Journal.\n\nPresidendi memorandumi kohaselt saab nõukogu alaliseks liikmeks Luure Keskagentuuri juht, samuti taastatakse Ühendriikide kõrgete luureametnike kohad nõukogus.\n\nValge Maja allika sõnul nimetati Bannon algselt nõukokku jälgima presidendi eelmist julgeolekunõunikku Michael Flynni ning reaalselt Bannon nõukogu istungitel ei osalenud. Nüüd, kus julgeolekunõunikuks on McMaster, ei peeta Bannoni osalemist enam vajalikuks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trumpi peastrateeg Stephen Bannon kutsuti allikate kinnitusel rahvuslikust julgeolekunõukogust tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPaul Neitsov soojendab kontserdil legendaarset Tommy Emmanueli\n\n## Põhitekst:\n\nNeitsov on lõpetanud kitarri eriala Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis Oleg Pissarenko käe all ja on oma mängustiili ja musikaalsusega tähelepanu äratanud ning on Eesti muusikamaastikul juba nõutud muusik.\n\nPaul on Tommy Emmanueliga kohtunud juba lava taga, kuhu noortel muusikutel on alati pääs oma iidoliga kohtumiseks, ta on jälginud kitarrivirtuoosi kontserte ja ka ise koos temaga varasemal kontserdil siinsel laval kitarri tinistanud. \"Tommy on olnud minu suur iidol juba umbes viis aastat. Sattusin vaimustusse juba esimesest korrast, kui tema videot Youtube'i kanalis nägin. Olen selle aja jooksul käinud kolmel korral tema kontserdil ning kolm korda temaga lava taga kohtunud,\" räägib Paul Neitsov.\n\nNeitsovi sõnul näevad kõik, et Emmanuel on virtuoos, kes valdab enda instrumenti täiesti perfektselt. \"Samuti on ta äärmiselt artistlik ja kuigi ta on laval enamasti üksi, on lava teda ääreni täis, mitte kunagi ei hakka tema kontserdil igav. Kui ta mängib kellegagi koos, siis laval näed ka millegipärast vaid teda. Ta arvestab muusikuna väga teistega, kuigi publik märkab jällegi vaid teda. Tal on meeletu karisma,\" kiitis Eesti muusik.\n\nVarasema kogemuse järgi on Paul Neitsov valmis taas koos Tommy Emmanueliga lavale astuma. \"Kellegagi koos mängides, kui lugu hakkab, siis ma enam ei mõtle, et teine mängija oleks kuidagi kogenum, parem või kuulsam. Sellel hetkel ma tundsin, et ka Tommy võttis mind kui võrdset, ta on iseloomult hästi suur inimene,\" meenutas ta ühist kontserti.\n\nPauli sõnul on iga inimene, kes mängib akustilist kitarri mingil tasemel, mänginud Tommy Emmanueli lugu või õppinud tema tehnikaid. Ühine on Eesti noorel ja Austraalia staažikal kitarristil see, et nii Tommyl kui Paulil on kitarr kogu aeg ja igal pool kaasas. Mõlema mehe karjäär sai alguse nende emast. Tommy on sündinud musikaalsesse perekonda ja ema andis talle kitarri kätte, kui ta oli nelja-aastane. Pauli ema pani ta 12-aastaselt kitarriringi. Mõlemaid mehi seob suur armastus kitarrimängu vastu. Kontserdi eel ei tee kumbki listi, vaid mängivad tunnetuse ja emotsioonide pealt.\n\nEnne kontserti pole veel teada, mis lood tulevad esitamisele, kuid ühe laulu on Tommy Emmanuel Paul Neitsovi valikust juba heaks kiitnud — see on Leonard Coheni \"Hallelujah\", mida meie kitarrist esitab oma versioonis. \"Mulle meeldib jätta ruumi musikaalsusele,\" räägikis Neitsov.\n\nTommy Emmanueli ebatavaline talent on muutnud ta Austraalia legendiks. Sündinuna musikaalsesse perekonda, koheldi teda ja tema vanemat venda Phili kui imelapsi. Oma esimeses kitarri sai Tommy nelja-aastaselt ema käest, kes ühtlasi teda ka õpetas. Ta õppis kuulates, ilma ametliku juhendamiseta ja pole kunagi osanud muusikat lugeda. Juba kuueaastaselt töötas ta muusikuna oma perebändis, mis on läbi aegade kandnud nimesid The Emmanuel Quartet, The Midget Surfaries ja The Trailblazers. Tommy mängis rütmikitarri, tema vanem vend Phil koos nende vennaga Chrisiga mängisid trummidel ning õde Virginia slide -kitarril. Kümneaastasena oli Emmanuel esinenud üle kogu Austraalia.\n\nKontsert toimub 11. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel nädalal tuleb Eestisse Austraaliast pärit 61-aastane Tommy Emmanuel, kes oskab mõlema käega keeltel mängides akustilisest kitarrist välja võluda nii jazzi, kantri kui ka klassikalise muusika meloodiaid. Teda soojendab Eesti muusik Paul Neitsov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nReinsalu šokivangistuse plaan kukkus riigikogus läbi\n\n## Põhitekst:\n\nValitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise eelnõu järgi oleks karmistatud karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nägi eelnõu aga ette kohustusliku šokivangistuse.\n\nOpositsiooni tugevat kriitikat saanud eelnõu teine lugemine siiski juhtivkomisjoniettepanekul kolmapäeval katkestati ning muudatusi saab eelnõule nüüd esitada 11. aprillini.\n\nRiigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Hanno Pevkuri sõnul näitas riigikogu tänane hääletus šokivangistuse ettepaneku tagasilükkamiseks, et justiitsminister Urmas Reinsalu soov kohtute otsustusõigust piirata on vale ja šokivangistus sellisel kujul Eesti õigusruumi ei sobi.\n\nRiigikogu õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur märkis, et kehtiva karistusseadustiku järgi on kriminaalses joobes juhtimise eest ka praegu võimalik määrata vangistus.\n\n\"Õigus määrata kuni viis aastat vangistust on väga karm karistus. Valitsuse ettepanek piirata kohtunike otsustusõigust ja saata inimesed automaatselt vanglasse ei leidnud täna toetust ja ma loodan, et Reinsalu teeb sellest omad järeldused. Võimude lahususe printsiibi lõhkumist parlament ei toetanud,\" ütles eelnõu menetlemist riigikogus vedanud parlamendisaadik.\n\n\"Justiitsminister võiks mõista, et praeguses õigusruumis on vangistuse võimalus olemas. See sõltub prokuröri igakordsest otsusest, kas ta läheb kohtust taotlema joobes tabatud juhile reaalse vangistuse määramist või mitte. Õiguseksperdid ütlevad, et seda muudatust pole vaja ei juriidiliselt ega sisuliselt,\" rääkis reformierakondlane Pevkur.\n\n\"Kui justiitsministril on uitmõte, et ainult karmide karistustega on võimalik inimeste käitumist muuta, siis parlamendi suurel saalil oli täna piisavalt oidu ütlemaks, et emotsiooni ajel, mitte sisule tuginedes tehtavad otsused ei ole need, mida õigusloome eest seisev minister peaks siia saali tooma,\" ütles ta.\n\nVabaerakonna fraktsiooni liikme Külliki Kübarsepa sõnul ei käitunud riigikogu valitsuse kummitemplina. \"Justiitsminister ei tee antud eelnõus vahet liiklushuligaanidel ega alkosõltlastel. Kohut sunnitakse eirama inimeste algprobleeme. Advokatuur ja prokuratuur näeksid ette eelkõige alternatiivlahendusi, mis aitaksid inimesel tavaellu naasta. Eestis tegeletakse küll narkosõltlaste reaalellu tagasi aitamisega, kuid alkosõltlased valitsust ei huvita,\" tõi oma kõnes välja Külliki Kübarsepp.\n\nLisaks soovitakse poliitilise õigusega piirata kohtuvõimu autonoomsust. \"Ka tänase seaduse alusel on joobes juhtidele võimalik karmi karistust määrata. Näiteks kuni viis aastat reaalset vabaduse kaotust. Siiani on viimased valitsused lähtunud praktikast, et vangistust kui sellist tuleb rakendada viimasel võimalusel. Nüüd, ilma ühiskondliku aruteluta, soovitakse muuta kohtupraktika poliitilise otsusega automaatseks karistamiseks,\" lisas Kübarsepp.\n\n\"Tõenäoliselt jätkub õiguskomisjoni survestamine, mis lõppkokkuvõttes on valitsuse poolt riigikogult õiguspraagi välja pigistamine,\" rääkis õiguskomisjoni liige Kübarsepp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Urmas Reinsalu plaan panna seadusesse roolioodikutele kohustusliku šokivangistuse määramine kukkus kolmapäeval riigikogus läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKaroliine Loit sai juunioride MM-il 25. koha\n\n## Põhitekst:\n\nLoit sai alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse. 128 parema seas alistas ta Süüria vehkleja Afrodtt Ahmadi 15:6 ning seejärel sakslanna Vanessa Riedmuelleri 10:9.\n\nAndra Talen ja Liza Manajenkova kogusid neli võitu ja kaks kaotust. 128 parema seas kaotas Talen Tšiili vehklejale Analia Fernandezile 9:15 ning Manajenkova pidi alla vanduma rumeenlannale Zsuzsa Schlierile 11:15. Talen sai kokkuvõttes 78. ja Manajekova 80. koha.\n\nCarmen-Lii Targamaa sai alagrupis kirja võrdselt kolm võitu ja kolm kaotust. 128 parema seas tuli tal vastu võtta 5:15 kaotus jaapanlanna Haruna Babalt. Targamaa lõppkohaks jäi 82.\n\nKokku osales 154 vehklejat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Plovdivis toimuval vehklemise MM-il sai Karoliine Loit Eesti parimana naisjuunioride epees 25. koha. Pääsul kaheksandikfinaali tuli tal tunnistada šveitslanna Aurore Favre 15:13 paremust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSolbergi pojast saab aegade noorim Supercaris võistlev rallikrossisõitja\n\n## Põhitekst:\n\nÜhtlasi saab Oliver Solbergist läbi aegade noorim rallikrossi võimsaimas võistlusklassis ehk Supercaris võistlev sõitja.\n\nVarasemalt bagikrossis ja rallisõidus võistelnud Oliver Solberg teeb enda debüütvõistluse rallikrossi Supercari klassis 22. aprillil, kui Põhjamaade meistrivõistlused saavad Norras avalöögi.\n\n\"Olen väga põnevil. Sõitsin selle autoga Belgias Mettet’ rajal viis ringi ja see oli äärmiselt lõbus. See on väga kiire auto, kiirendus on imeline,\" kommenteeris 15-aastane noormees Motorsport.com-ile. \"Olen mitmetel nendel radadel varem korduvalt sõitnud ja bagikross aitab sõiduoskust lihvida, loodetavasti on see mu eelis.\"\n\nPetter Solberg võistles 2014. aastal loodud rallikrossi MM-sarja kolmel esimesel hooajal Citroёn DS3-ga, kuid tänavusest hooajast on tal tehasetugi ja tema uueks sõiduvahendiks on Volkswagen Polo GTi. Norralase sõnul ei plaaninud ta senist autot tänavuseks hooajaks pojale anda – ta ütles Oliverile, et kui talle antakse litsents, laenab ta autot, eeldades ise, et poeg ei saa litsentsi.\n\n\"Isa ütles, et võin autot laenata, kui ise enda litsentsi korda ajan, aga ta ei uskunud, et sellega hakkama saan,\" tõdes Oliver Solberg. \"Helistasin Rootsi alaliitu, aga kuna sõidan Lätis rallit, peab mul olema Läti litsents. Rahvusliku litsentsi saan alles siis, kui olen 16.\"\n\nPetter Solberg koos poja Oliveriga. Foto on tehtud 2014. aastal. Autor: FIA World Rallycross Championship Media Office\n\nOliver Solberg saab 16-aastaseks 23. septembril ehk täpselt siis, kui sõidetakse Põhjamaade meistrivõistluste viimane etapp, seega teeb ta kogu sarja läbi 15-aastasena.\n\n\"Olen pisut üllatunud, sest tegelikult polnud see plaanis,\" avaldas Petter Solberg. \"Ma ei uskunud, et ta litsentsi saab. See oli minust natuke rumal, aga samas on ta autot testinud ja tundus, et kõik sobib, seega miks ka mitte. Mul on auto ja ka varuosad, lasen tal ühe aasta sõita. Tema peamine soov on rallit sõita, tahan, et ta järgiks oma unistusi ja leiaks enda tee.\"\n\nLisaks rallikrossi Põhjamaade meistrivõistlustele teeb Oliver Solberg kaasa ka ralli Läti meistrivõistlustel. \"Ralli on minu jaoks prioriteet. Plaanin sel aastal rallikrossis võistelda, aga edaspidi keskendun peamiselt rallile,\" ütles ta.\n\nSel nädalal saab Oliver Solberg autot kahel korral testida, DS3 on samade seadistustega nagu MM-sarja eelmise hooaja viimasel etapil Argentinas. \"Ma ei tunne pinget, ma ei mõtle tulemustele, mis mu isa on saavutanud. Tahan temalt ainult õppida ja arendada enda oskusi,\" lausus Oliver Solberg.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Citroёn DS3 roolis kahel järjestikusel aastal rallikrossi maailmameistriks tulnud Petter Solberg laenab tänavuseks hooajaks auto enda 15-aastasele pojale Oliverile, kes hakkab võistlema rallikrossi Põhjamaade meistrivõistlustel Supercari klassis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTillerson sõidab nädala pärast Moskvasse visiidile\n\n## Põhitekst:\n\nTillerson kohtub Moskvas Vene välisministri Sergei Lavroviga, vahendab TASS.\n\nTegemist on Rex Tillersoni esimese visiidiga Moskvasse USA välisministrina.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA välisminister Rex Tillerson teeb 11-12 aprillil ametliku visiidi Moskvasse, kinnitas Vene välisministeerium.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Pank: valitsus peaks loobuma kavast eelarve defitsiiti lasta\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Pank ei suhtu valitsuse plaanitavatesse eelarve baasseaduse muudatustesse väga positiivselt, ütles Hansson BNS-ile. \"Ma mõistan soovi lisada süsteemile natukene rohkem paindlikust, kuid süsteem on juba paindlik,\" rääkis Hansson, lisades, et kui hakata detaile vaatama, on eelarve baasseadusemuudatus valitsusele liialt oportunistlik.\n\n\"See on just maksimaalselt soodne praegu ametis olevale valitsusele,\" märkis Hansson. \"Eelmised valitsused hoidsid eelarve ülejäägis ja järgmised peavad hoidma selle tasakaalus ja praegune valitsus on siis see, mis tekitab endale võimalused puudujäägi tekitamiseks.\"\n\n\"Tegemist on baasseadusega, mis peaks mingil määral kogu vundamenti looma ja ka käsi siduma. Kogu seaduse mõte on, et see vahetevahel seob käed ja kui sa seod vajadusel oma käed lahti, siis see hakkab õõnestama kogu raamistiku usaldusväärsust,\" rääkis Hansson.\n\n\"Praegu me ütleme, et kolm aastat elame selle 0,5-protsendilise defitsiidiga. Siis tuleb järgmine valitsus, mis peab sealt -0,5 protsendi pealt liikuma jälle tasakaalu poole. Aga mis siis kui uus valitsus tahab sinna 0,5 juurde jääda? Me natukene kardame seda kui libedale teele asumist,\" rääkis Hansson.\n\nKui valitsus tahaks vaid paindlikkust lisada, võiks öelda, et paneme kella tiksuma tänasest, rääkis Hansson. \"Tulevikus toimetame nii, aga varasemaid ülejääke me ei hakka ära kulutama. Või selle asemel, et arvestada mitme aasta ülejäägiga, saaks arvestada ainult viimase aasta ülejäägiga. Natukene vähem oportunistlikult läheneda oleks olnud parem.\"\n\nHanssoni sõnul ei ole praegu majandustsükli mõttes mõistlik 0,5-protsendilist puudujääki SKP-st tekitada. \"Tööhõive ja palgad kasvavad väga jõuliselt ja palju kiiremini kui majandus üldiselt. Tööpuudus on madal. Tööturg on pigem ülekuumenenud. Me oleme sattunud olukorda, kus ettevõtlussektori kasum on löögi all, aga mida vähem kasumlikud on ettevõtted, seda vähem need investeerivad ja seda vähem meie majandus kasvab tulevikus. Lühiajaliselt saab pakkuda mingit stiimulit, aga see hind saab olema aeglasem pikaajaline majanduskasv,\" märkis Hansson.\n\nLisaks on riigieelarve seisukohast pigem head ajad, rääkis Hansson. \"Kaks suurt tulubaasi – eratarbimine ja palgafond kasvavad väga kiiresti. Rahandusministril on suhteliselt kerge oma eelarvet kokku panna võrreldes muude aegadega.\"\n\n\"Vanasti võis öelda, et majandus kasvab väga aeglaselt ja see tähendab, et me võiks majandust stimuleerida, aga kui me vaatame neljanda kvartali näitajaid, siis see argument kaob ära,\" ütles Hansson. \"Ehk siis majandus kasvab kiiresti, tööturg on ülekuumenenud. Sellises olukorras ei ole mõistlik hakata majandusele lisastiimulit pakkuma läbi eelarvepuudujäägi. Seda me ütlesime juba eelmisele valitsusele, aga nüüd on see sõnum veelgi kindlamal alusel.\"\n\n\"Positiivne on see, et valitsus on vähemalt formaalselt öelnud, et tasakaal on siiski eesmärgiks. Arvestades meie demograafilist arengut ja seda, et tulevikus on meil eurorahasid vähem, kui praegu, see iseenesest on hea. Me ei peaks hakkama pikaajalist eesmärki kuidagi muutma,\" lisas keskpanga president.\n\nValitsus kiitis kolmapäeval kabinetiistungil heaks riigieelarve baasseaduse muudatused, mis muuhulgas lubavad tulevikus lasta riigieelarve 0,5 protsendiga SKP-st strukturaalsesse defitsiiti.\n\nUute reeglite kohaselt jälgitakse riigieelarve struktuurset tasakaalu edaspidi pikema perioodi keskmisena, teatas rahandusministeerium. Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsenti SKP-st aastas. Kehtima jääb senine põhimõte, et kui eelarveaastal tekib reegliga lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul peaks valitsus loobuma kavast, mis võimaldab riigieelarve ajutiselt kuni 0,5 protsendiga SKP-st negatiivseks lasta, sest plaan sellisel kujul on oportunistlik ja Eesti majandus ei vaja lähiajal lisastiimuleid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nGripp on nõudnud sel hooajal 43 inimese elu\n\n## Põhitekst:\n\n„Kui võrrelda käesolevat hooaega eelmistega, siis on selle hooaja haiglaravi vajanute andmed ületanud juba praegu kõikide varasemate hooaegade näitajaid,“ ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.\n\nMöödunud hooajal, kui valdavaks gripiviiruseks oli A(H1N1)pdm09, kulges haigus raskemalt laste hulgas, kes moodustasid pea poole kõikidest haiglaravi vajanutest. Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskeid haigestumisi, ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas.\n\nSelle hooaja eripäraks võiks lugeda hooldekodudest intensiivravi osakonda sattunute kõrget arvu. 17 inimesest, kes sattusid intensiivravisse hooldekodudest surid 12.\n\nTerviseamet tõi esile, et gripist tingitud tüsistuste tõttu surnutest keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud, kuigi on teada, et õigeaegne gripivastane vaktsineerimine aitab ära hoida tõsist haigestumist ja vähendab oluliselt grippi suremust.\n\nÕige aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks on oktoober ja november, soovitab amet.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui varasemate aastate gripisuremus on jäänud Eestis 20-22 surmajuhu juurde, siis sel hooajal on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 43 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nb210: tänapäeva arhitektid tegelevad ka ühiskondlike küsimustega ja ühendavad eri valdkondi\n\n## Põhitekst:\n\nSee aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.\n\nAvaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted.\n\nb210 kooslus esindab arhitektide põlvkonda, kelle tegevusarsenali kuuluvad väiksemad ja suuremad, kuid alati täpsed ja naelapea pihta andvad ruumiiinstallatsioonid ja -sekkumised. Nad on näidanud, et arhitektuur ei piirdu füüsiliste hoonete või keskkonnaga, ruumispetsialisti on tarvis ka kitsaskohtadele tähelepanu juhtimisel. Nad on kureerinud Tallinna arhitektuuribiennaali, mis võttis vaatluse alla nõukogude ruumipärandi taaskasutamise. Tugeva meeskonnana on nad panustanud nii sisearhitektuuri osakonna rahvusvahelise suveülikooli juhendamisse ja veavad juba mitu aastat sisearhitektuuri esmakursuslastele mõeldud, läbi aasta kestvat erialaainet, mille tulemusena kerkisid Pähni metsadesse näiteks ruuporid.\n\nMillises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?\n\nKarin Tõugu: Rohkem võiks olla eksperimente, stabiilselt hea keskmise kvaliteedi kõrval ootamatuid ruumilisi katsetusi.\n\nKadri Klementi: Avalik ruum peaks jõudma järgi uutele mõttesuundadele, mida inimesed peavad juba loomulikuks (kogukonnakeskne linnaplaneerimine, muutunud õpikäsitlust toetav kooliruum jne). Enim on puudu ruumiharidusest: oskusest ümbritsevat keskkonda märgata, mõtestada, visioneerida. See ei ole enam ainuüksi arhitekti kutseoskus, vaid vajalik alus osapoolte koostöiseks dialoogiks, mille põhjal arendatakse meie kõigi elukeskkonda.\n\nAet Ader: Noored arhitektid erinevad eelmisest põlvkonnast selle poolest, et lisaks erialaste ülesannete lahendamisele oskavad nad tõstatada ühiskonnas olulisi teemasid enne, kui neist probleemid tekivad. Linnakeskkonna planeerimisel ja ruumi loomisel on arhitekti eriala laiapõhjalisus oluline eelis. See võimaldab arhitektil visioneerida (ruumilist) tulevikku mitme eriala ühendavas rollis, eri valdakondadega koostöös.\n\nMari Hunt: Viimasel ajal on palju vastandumist, näiteks lubatud metsa raiemahud, Rail Baltic, Reidi tee ehitamine — need kõik on väga ruumilised küsimused. Meil on vaja, et erinevaid osapooli rohkem kuulataks, see on meie kõigi ühine eluruum.\n\nJuba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtute? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?\n\nMari Hunt: Vanusepiir võib olla 40. Eestis koolitatakse mitme kooli peale kokku aina rohkem arhitekte, aga suuri avalikke ruume, mida siia planeeritakse, jääb tulevikus pigem vähemaks. Me peaksime rohkem tunnustama ka neid arhitekte, kes tegelevad ühiskondlike ja sotsiaalsete küsimustega — tõstatavad probleemkohti, pakuvad neile ajutisi või pikemaajalisi lahendusi, tegelevad arhitektuuri ja muude valdkondade piiril — ehk võtavad ruumilise arengu suunamisel aktiivse rolli (st, et ei täida ainult tellimustöid).\n\nKadri Klementi: Tegelikult on ehk küsimus selles, kas lähtume kvantitatiivsetest näitajatest (vanus) või kvalitatiivsetest (loomingu sisu). Võib-olla peaks muude, traditsioonilisemate arhitektuuri aastapreemiate kõrval eksisteerima ka üks tugev ja lugupeetud alternatiivne preemia, mis juhib nii arhitektkonna kui üldsuse tähelepanu tegevusele ja saavutustele arhitektuurivaldkonnas, mis ei väljendu otseselt hoonetena, kuid millel on ehitatud keskkonnale suur mõju (arhitektuuripoliitika, seadusloome suunamine, sündmused, haridus jne).\n\nKelle looming teile preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?\n\nMari Hunt: Mulle on väga sümpaatne Ruumiringluse algatus. On olnud jutuks, et käesoleva preemiaga peaksime rohkem tähelepanu pöörama uutele noortele tegijatele. Nemad näitavad väga edukalt seda, kuidas kasutada arhitektuuri ja arhitekti oskusi olemasoleva ruumi organiseerimisel.\n\nAet Ader: Tundub, et noore arhitekti preemiale on seekord esitatud hea läbilõige Eesti uue põlvkonna arhitektidest ja valdkonna suundumustest. Johan Tali uuris eelmisel Veneetsia biennaalil Balti paviljoni kuraatortiimiga, mis defineerib meie regiooni ja Baltikumi ruumi. Saltot ja Karli Luike võib pidada heas mõttes Eesti kontseptuaalse arhitektuuri klassikaks. Raul Kalvo, Siim Tuksam ja Sille Pihlak on pühendunud uute tehnoloogiate võimaluste kasutamisele arhitektuuris. Kino maastikuarhitektid on ühed aktiivsemad uute maastike loojad. Kuu arhitektid ja Jan Skolimowski (KAMP) on hiljuti silma paistnud kvaliteetsete avalike hoonete loomisega. Eesti arhitektuuri iseloomustab kindlasti see, et kõik, kes nimekirjas nimetatud, on äärmiselt pühendunud tegijad ja panustavad oma tegevusse rohkemgi kui ette võiks kujutada.\n\nMillist viimasel ajal ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstate esile kui eraialaselt erakordset/ silmapaistvat /uudset?\n\nMari Hunt: Tallinn Music Week on väga hea näide: see ei piirdunud ainult muusikaga, vaid lõi juba eelnevatel kordadel, aga ka sel aastal linnakülastajatele uusi ruumielamusi. Ootan põnevusega, milliseks muutub Reisijate tänav oma valgusinstallatsioonidega ja mida pakuvad Maakri tänava garaažid.\n\nKarin Tõugu: Väga inspireeriv programm on Norra loodusturismi infrastruktuur, kus disaini ja arhitektuuri kaudu tuuakse looduskeskkondade erilisus esile ja muudetakse silmapaistvad looduslikud paigad inimestele paremini kättesaadavaks.\n\nKadri Klementi: Tõstaks esile ka loovtööriistu, mis võimaldavad oma kõige tavalisemat, iga(päe)va(se)mat keskkonda uurida ja taasavastada. Loovtööriist kõlab peenelt ja täpselt, kuid selleks võib olla ka tavaline iseenda piire nihutav tegutsemine: uus tegevus tuttavas kohas (piknik linnaväljakul, auto asemel rattaga tööle sõitmine, sulgpallimäng vanalinnas jne), teisest meelest juhindumine (jalutuskäik lõhnade järgi, pildistamise asemel kuulatamine jne), giidirolli loovutamine (lasta end juhtida väikelapsel või koeral) jm. Ainus nipp asja juures on eelarvamuste kojujätmine.\n\nNAPi laureaat kuulutatakse välja 6. aprillil, talle antakse 5000eurone reisitšekk.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastavad b210 arhitektid: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nShia LaBeoufi uue filmi esilinastust käis vaatamas ainult üks inimene\n\n## Põhitekst:\n\n\"Man Downi\" esilinastus teenis Suurbritannias vaid seitse naela, mis on võrdne ühe kinopiletiga, vahendas EW.\n\nÜheks põhjuseks, miks linateos kinos nii vähe tähelepanu sai, oli ilmselt see, et esilinastus toimus samal ajal, kui film jõudis digitaalsetele platvormidele. Teisena tasub mainida, et Suurbritannias levitatakse filmi ainult ühes kinos.\n\nKino esindaja kinnitas The Hollywood Reporterile, et nädalavahetusel tõusis filmi vastu huvi lausa 200 protsenti - sellele müüdi kolm kinopiletit.\n\nFilmi režissöör on Dito Montiel ning peaosa mängib Shia LaBeouf. Lisaks LaBeoufile teevad filmis kaasa Kate Mara, Charlie Shotwell, Jai Courtney ja Gary Oldman.\n\n\"Man Down\" esilinastus 2015. aastal Veneetsia filmifestivalil ning ei pälvinud just väga positiivset kriitikat. Hoolimata sellest teenis film Põhja-Ameerikas 454 000 dollarit, kui detsembris kinodesse jõudis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põnvusfilm \"Man Down\" eesotsas Shia LaBeoufiga esilinastus Suurbritannias ainult ühele inimesele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUEFA president: me ei allu suurklubide provokatsioonile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lihtsasti öeldes – raha ei valitse jalgpalli ning Euroopa jalgpalli struktuuri tuleb ja peab austama. Ma väidan, et mõned liigad, mis proovivad väikeliigadega manipuleerida, ei suuda meid kunagi niivõrd mõjutada, et me hakkame struktuuri osas järeleandmisi tegema,\" vahendab Soccernet.ee sloveeni sõnu. \"Miks te selja taga susserdate, kui võiks selle asemel hoopis meiega dialoogi astuda ja jalgpalli koos arendada?\"\n\nCeferin, kes on lubanud mängu oma viieaastase valitsusaja jooksul muuta, ütles, et UEFA kavatseb pikaajalisi strateegilisi otsuseid läbi arutada klubide, liigade ja mängijatega, täpsustades, et \"nad pole meie vastased.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) president Aleksander Ceferin ütles BBC-le, et suurklubide plaan luua eraldi liiga ei tule kõne allagi ning mingeid järeleandmisi enam ei tule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVärskes TMKs: ajakirja 35. sünnipäev ja endiselt teater, muusika ja kino\n\n## Põhitekst:\n\nTeater. Muusika. Kino aprillinumbris vestlevad Jaak Allik, Keiu Virro ja Madis Kolk ajakirja kolmekümne viienda sünnipäeva puhul kultuuriajakirjanduse minevikust, olevikust ja tulevikust, Ivika Sillar ja Madli Pesti arvustavad Mari-Liis Lille lavastus „Väljast väiksem kui seest”, Luule Epner portreteerib näitleja Marika Vaarikut ja Evelin Lagle uurib, millega tegeleb Eesti revüüteater.\n\nSaale Kareda analüüsib festivali Afekt järellainetuses süvamuusika varjatud hoovusi, Timo Lipponen tutvustab Soome ooperimaailma, Maris Kirme kirjutab Neeme Järvi ERSO-perioodist ning Roman Matsovi tänavuse sünniaastapäeva puhul saame lugeda tema kunagist vestlust Heino Rannapiga.\n\nLivia Viitol arvustab Gabriel Dettre dokumentaalfilmi „Kesksuvetants. Etüüdid Bernard Kangro luuletustele”, Vahur Laiapea Liivo Niglase „Armastuse maad”, Eva Kübar tutvustab 67. Berlinale alaprogrammi „Panorama” ja Peeter Sauter hindab Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite lühifilme.\n\n„Vastab” näitleja Toomas Tross.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame aprillinumbrit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSinivetikad õppisid hapnikku tootma \"laenatud\" geenide toel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kipume meid ümbritsevat elurikkust vaadates pidama hapnikku millekski enesestmõistetavaks. Tegelikult on selle olemaolu tagav molekulaarne masinavärk aga sedavõrd keerukas, et me pole õppinud veel seda täielikult jäljendama. Selle olemasolu on väikene ime,\" märkis uurimuse juhtivautor Woodward Fischer ERR Novaatorile antud intervjuus.\n\nVarasemate uuringute käigus on leitud, et uuenduse taga olid sinivetikad. Esimesed tsüanobakterid võisid ilmuda Maale juba 3,5 miljardi aasta eest. Sadu miljoneid aastaid hiljem said neist vetikate kloroplastid. Millal täpsemalt nad fotosünteesiks tarviliku võimekuse saavutasid, on jäänud aga saladuseks. Pilti muutis keerukamaks 2013. aastal tehtud avastus, et veest ja süsihappegaasist ei suuda valguse toel hapnikku valmistada sugugi mitte kõik tsüanobakterid.\n\n\"Toona polnud võimalik öelda, kas Melaina -bakterid kaotasid võimekuse fotosünteesida hiljem või pole nad seda kunagi suutnud. Tarvis oli kolmandat rühma, kes oli nii fotosünteesivate tsüanobakterite kui ka Melaina -bakterite lähisugulane,\" selgitas Fischer. Värskes töös järjestas geoloogiaprofessor kolleegidega mitmest erinevast paigast, muu hulgas inimese kõhust, kogutud proovides leidunud pärilikkusaine. Selle käigus jäi talle 41 uut tsüanobakteriliiki.\n\nNeist mõned eristusid teistest sedavõrd palju, et vastleitud bakterid sai liigitada täiesti uute rühma – Sericytochromatia. Kõik fotosünteesida suutvad tsüanobakterid paigutati uute leidude valguses kolmandasse rühma Oxyphobacteria. \"Saame nüüd öelda, et kõigi kolme ühine esivanem ei suutnud tõepoolest hapnikku toota. Me ei osanud arvata, et fotosüntees on niivõrd hiline leiutis. Samuti annab meile küllaltki hea aimduse selle osas, millised nägid tsüanobakterid välja enne seda, kui nad fotosünteesima hakkasid,\" lisas professor.\n\nKust täpselt tsüanobakterid fotosünteesiks tarvilikud geenid hankisid, töörühm veel öelda ei oska. Kahtlustada võib horisontaalset geenitriivi. Lihtsalt öeldes sattus tänapäevaste sinivetikate esivanemasse mitmeid teistelt bakteritelt pärinevaid geene, mis võimaldasid valgusest energiat hankida.\n\n\"Juba üksikud taolised geenid oleks andnud neile teatava eelise. Need kinnistasid end tsüanobakterite genoomis. Lõpuks olid neil keerukama fotosünteesiahela tekkimiseks kõik eeldused,\" laiendas Fischer. Seda tüüpi fotosüntees võimaldas bakteritel edaspidi juba märkimisväärselt energiat säästa. Lisaks oli selle läbiviimiseks tarvis vaid valgust, vett ja süsihappegaasi. Neid kõiki leidus Maal külluslikult.\n\nFischer nentis, et kunagisi geenidoonoreid või nende järeltulijaid teadlased veel leidnud pole. \"On võimalik, et nad on tänaseks väljasurnud. Möödunud on ju ometigi 2,5 miljardit aastat. Kuid oleme järjestanud kogu keskkonnas leiduvat pärilikkusainet alles viiendat aastat. Kes teab, mis meile tulevikus silma jääb,\" muigas professor.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Science.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ühe lõpp on teise algus. Umbes 2,4 miljardi aasta eest sai alguse planeedi ajaloo üks kõige ulatuslikum väljasuremine, mis sillutas samaaegselt teed pea kõigi tänapäeval nähtavate eluvormide tekkimiseks. Rühm teadlasi on nüüd saanud parema aimduse hapniku holokausti põhjustanud eluvormide päritolust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMeediajuht: Google'i ja Facebooki algoritmid viivad tsensuurini\n\n## Põhitekst:\n\nThomsoni kommentaar tõukus Timesi uurimisest, mis paljastas, kuidas programmeeritud reklaamid on viinud selleni, et mainekate kaubamärkide tutvustused ilmuvad kõrvuti äärmusliku veebisisu ja pornoreklaamidega, vahendas PressGazette.\n\nTa märkis, et sõna \"orwellilik\" tarvitatakse ja kuritarvitatakse ohtralt, kuid Google'i, Amazoni ja Facebooki kõikvõimsate algoritmide puhul orwellilikkusest millegipärast ei räägita. \"Selle tähelepanuta jätmine ühiskonnas on meid nüüd lükanud tsensuuri libedale kaldteele,\" sõnas Thomson.\n\nTa rõhutas, et erinevalt suurtest ajalehtedest ei ole eelmainitud ettevõtetes tekkinud traditsiooni vaielda iga päev selle üle, mis on õige ja mis vale ning mõelda sotsiaalse vastutuse peale.\n\n\"Sõltumata poliitilistest vaadetest, tuleks olla murelik, et siseneme ajastusse, kus kaks kõige mõjukamat uudiste väljaandjat inimkonna ajaloos jätavad rutiinselt ja selektiivselt teatud vaated ja uudised avaldamata.\"\n\n\"Oleme nüüd saanud poliitilise tagasilöögi, millega toimetulekuks on neil kõikvõimsatel ettevõtetel nigel varustus. Nende vastused kipuvad olema poliitilised ja poliitiliselt korrektsed,\" lausus Thomson.\n\nUudistekorporatsiooni juht leiab, et sõltumata poliitilistest vaadetest tuleks olla murelik, et siseneme ajastusse, kus kaks kõige mõjukamat uudiste väljaandjat inimkonna ajaloos jätavad rutiinselt ja selektiivselt teatud vaated ja uudised avaldamata.\n\nThomson viitas andmetele, mille järgi on Facebooki ja Google'i käes umbes 80 protsenti digitaalreklaamiturust. \"See digitaalne kahevalitsus on reeglid kirjutanud ümber sellisel viisil, et suur osa ajakirjandusest ja terviklikkusest on stsenaariumist välja jäetud,\" nentis ta.\n\nGoogle'i ja Facebooki tegevuse tagajärjel on Thomsoni arvates tekkinud düsfunktsionaalne ja sotsiaalselt destruktiivne ökosüsteem.\n\n\"Mõlemad ettevõtted saanuksid teha palju rohkem, toomaks esile sisu hierarhiat, kuid selle asemel on nad saavutanud kõvasti edu, tallates lameda maa teoorial, soovimata teha vahet võltsi ja tegeliku vahel, sest nad teenivad ohtralt raha mõlema kaudu - nende jaoks on tasuta sisu tähendanud vaba raha,\" nentis ta.\n\nSellise strateegia sotsiaalne hind on aga väga kõrge ning nüüd hakkab see valusalt selgeks saama, leiab Thomson.\n\n\"See on naeruväärne, et Google/YouTube, mis on teeninud sõna otseses mõttes sadu miljardeid dollareid teiste inimeste loodud sisu eest, löövad nüüd lamenti, et neid ei saa vastutavaks pidada selle sisu järele valvamise eest .\"\n\n\"See on naeruväärne, isegi enam kui naeruväärne, et Google/YouTube, mis on teeninud sõna otseses mõttes sadu miljardeid dollareid teiste inimeste loodud sisu eest, löövad nüüd lamenti, et neid ei saa vastutavaks pidada selle sisu järele valvamise eest - rahaks tegemine, jah, jälgimine, ei,\" kritiseeris NewsCorpi juht. \"Aga selgub, et tasuta rahal on samuti oma hind\".\n\nThomsoni sõnul on aeg neile algoritmidele rohkem tähelepanu pöörata, sest need on selgelt seadistatud ja kohandatud vastamaks nende ettevõtete huvidele ega ole kaugeltki objektiivsed.\n\n\"Kui digitaalettevõte süüdistab autonoomset, anarhistlikku algoritmi mingite mõtlematuste eest, siis palun, mõnitage neid halastamatult\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Facebooki ja Google'i digitaalsed algoritmid kallutavad meid üha enam tsensuuri suunas, leiab ajalehtede The Sun ja Times Newspapers omanikfirma News Corp tegevjuht Robert Thomson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome parlamendihoones kukkus alla suur aknaklaas, rahvasaadik sai viga\n\n## Põhitekst:\n\nPõlissoomlaste ridadesse kuuluv parlamendiliige Juho Eerola oli parajasti Eduskunna kõrvalhoone trepikojas neljandal korrusel, kui tema kohal tuli aknaraami küljest lahti suur klaas ning kukkus alla.\n\nKlaas maandus rahvasaadiku kõrvale ning lõikas samal ajal pooleks randmejämeduse trepikäsipuu. Suure hooga katki läinud trepikäsipuu aga tabas omakorda rahvasaadiku reit.\n\n\"Kui ma toibudes istuli tõusin, sain aru, et ülevalt oli lahti pääsenud mitu kilogrammi kaaluv aknaklaas, mis oli alla kukkudes lõiganud läbi randmepaksuse trepikäsipuu. Ilmselt oli see käsipuu katkemise ajal lajatanud omakorda mulle vastu reit. Päris giljotiin siis liikus minust mõne sentimeetri kaugusel,\" nentis Eerola oma Facebooki postituses.\n\nRahvasaadiku vigastused olid kerged.\n\nParlamendi kantselei on juhtunut Soome rahvusringhäälingule kinnitanud. Juhtunu asjaolud on selgitamisel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome parlamendihoones kukkus kolmapäeval alla aknaklaas, mis vigastas allpool liikunud rahvasaadikut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla ääremängija sel hooajal enam mängida ei saa\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kristjan Voolaiu põlvevigastus osutus oodatust tõsisemaks ning käesoleval hooajal ta enam palliplatsile ei naase,\" teatas klubi.\n\n24-aastane ääremängija tõi Raplale keskmiselt 6,8 punkti mängus. Viimati mängis ta korvpalli meistriliigas veebruari lõpus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rapla Avis korvpalliklubi teatas enda Facebooki lehel, et Kristjan Voolaid sel hooajal enam ei mängi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSaksa valitsus tahab meediafirmasid vihakõne levitamise eest trahvida\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõu kohaselt peab ettevõte vastama nädala jooksul kasutajate poolt tehtud teadetele, mis puudutavad vihakõne ja libauudiste märkamist ettevõtte poolt hallatavas keskkonnas. Kui ettevõte ei suuda nädala jooksul ebasobivat sisu eemaldada võib neid ähvardada kuni 50 miljoni euroni ulatuv trahv. Sotsiaalmeediagigantide nagu Twitter ja Facebook juhtivtöötajaid võib eelnõu kohaselt trahvida ka individuaalselt ning sellised trahvid võivad ulatuda viie miljoni euroni, vahendas The Local.\n\nLiidukantsler Angela Merkeli esindaja teate kohaselt kujutavad võimude reaktsioonita jäänud vihakuriteod \"vaba, avatud ja demokraatliku ühiskonna rahumeelse kooselu jaoks tõsist ohtu\".\n\nValitsus on korduvalt hoiatanud sotsiaalmeedia ettevõtteid, et viimaste keskkondades leviva vihakõne ja desinformatsiooniga võitlemiseks tuleb firmadel efektiivsemalt tegutseda. Kui valitsus aga jõudis veendumusele, et sotsiaalmeediafirmad ei tegele piisavalt ka otseselt Saksa seadusi rikkuva sisu eemaldamisega, otsustati tulla välja ka eelpool mainitud karmima eelnõuga.\n\nLisaks vihakõnele ja libauudistele, käsitletakse eelnõus ka muu ebaseadusliku sisu - näiteks lapspornograafia või terrorismiga seotud materjalide - eemaldamist.\n\nEelnõu kohaselt tuleb otseselt ja avalikult Saksa seadusi rikkuv sisu sotsiaalmeedia keskkonnast kustutada 24 tunni jooksul pärast esimese teate saabumist. Muu ebasobiv materjal tuleb aga kustutada nädala jooksul.\n\nSamuti peavad meediaettevõtted tegema kasutajatele lihtsamad vahendid, et ebasobivast sisust teada anda.\n\nValitsus põhjendab teates, et eelnõu oli sunnitud käik, sest praegu on toimumas \"massiivne muutus\" veebikeskkonna diskussioonis. \"Veebivestluse kultuur on sageli agressiivne, solvav ja pulbitseb vihast,\" seisis valitsuse pöördumises.\n\nEelnõu peab heaks kiitma veel Saksamaa parlament, kus kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide suure koalitsiooni saadikutel on kindel enamus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa valitsus kiitis kolmapäeval heaks eelnõu, mille kohaselt võiks trahvida neid sotsiaalmeedia ettevõtteid, kes pole suutnud oma keskkonnast eemaldada vihakõnet ja libauudiseid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAlijev võõrustas Bakuus Korbi ja Boroditšit\n\n## Põhitekst:\n\nAserbaidžaanis kohtuvad valitsustevahelised komisjonid, mida juhib Eesti poolelt Korb. Boroditš on riigikogu Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees.\n\nBoroditš ütles ERR-ile, et kolmapäeval alanud visiidi raames oligi esimene suurem kohtumine presidendiga, kus põhiliselt arutati majanduskoostööd.\n\n\"Nenditi, et kaubavahetus on väike. Vaadati, mis valdkonnad võiks seda suurendada,\" rääkis Borodits ja tõi Eesti poolelt näiteks IT-tehnoloogia teenused ja Aserbaidžaani poolelt puuviljad.\n\nAasta alguses tegi Boroditš Korbile ettepaneku avada Eesti saatkond Bakuus. Korb toetas seda ettepanekut ja edastas selle välisministeeriumile.\n\n\"See on välisministeeriumi otsustada, aga signaalid on sellised, et oluliseks kriteeriumiks on majandussuhted ja konkreetset numbrid selle taga,\" selgitas Boroditš kolmapäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aserbaidžaani president Ilham Alijev võõrustas kolmapäeval Bakuus riigihalduse ministrit Mihhail Korbi ja parlamendisaadikut Deniss Boroditšit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSander Puri koduklubi alustas liigakarikat võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nKaks väravat löödi esimesel poolajal ja kolm ülejäänud tabamust sündisid kohtumise viimase kuue minuti jooksul. Vigastatud Puri mängus ei osalenud, kirjutab Soccernet.ee.\n\nIirimaa esiliigas jagab Waterford kuue vooru järel liidrikohta. Wexford paikneb viimasel, kaheksandal positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sander Puri koduklubi Waterford sai Iirimaa jalgpalli liigakarika esimeses ringis võidu, alistades Wexfordi 5:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinnas juhieksamile pürgijat võib oodata mitme kuuni küündiv järjekord\n\n## Põhitekst:\n\nTallinnas autokoolis käinud Hanna Parman sai vajalikud eksamid sooritatud 31. märtsiks ja avas samal päeval maanteeameti e-teeninduse lehe, et riiklikuks sõidueksamiks aeg kirja panna. Esimene vaba aeg eksamiks oli pakkuda 26. maiks, aprillis saanuks aga eksamit teha ainult Kuressaares.\n\nHiljem avastas ta, et kui iga päev e-teenindusse logida, on võimalik vahepeal vabanenud aegu broneerida ning nii õnnestus tal endale saada mai keskpaigaks eksamiaeg Haapsallu.\n\n\"See on veidi kurb, et alates enda kooli sõidueksami tegemisest läheb veel nii kaua aega, enne kui päriseksamit saab teha, sest vahepeal ju tahaks sõita. Nüüd käin ikkagi üks-kaks korda nädalas sõitmas ja see võtab omakorda jälle raha,\" kirjeldas Parman.\n\nKolmapäevahommikuse seisuga pakkus maanteeameti e-teenindus esimest vaba eksamiaega Tallinnas 29. maiks ja Tartus 10. maiks. Kõige kiiremini pääsenuks eksamile Kuressaares - 28. aprillil, mis oli ühtlasi ainus aprilliks pakutav vaba aeg.\n\nMaanteeameti eksamikeskuse juhataja Risto Kasemäe ütles ERRile, et riikliku sõidueksami järjekord varieerub lähtudes linnast ja ka aastaajast ning osaliselt ka eksami kategooriast. Probleemi ei ole üldjuhul eksamile saamisega talvekuudel, sest siis soovitakse seda kõige vähem teha.\n\n\"Tõsisemaks probleemiks on jätkuvalt korduseksamite suur arv ja seoses korduseksamitega venivad ka järjekorrad. Sellel aastal esimese kolme kuuga on vabariigis 4041 sõidueksamist korduseksameid 1852,\" sõnas ta.\n\nKõige pikemad kipuvad järjekorrad Kasemäe sõnul olema Tallinnas, väiksemate linnade osas aga seaduspärasus puudub ja olukord muutub suhteliselt kiiresti. Maanteeamet tegeleb tema kinnitusel igapäevaselt eksamineerijate kutseoskuste tõstmisega, et vältida piirkondlikke probleeme veoauto või mootorrattaeksamite vastuvõtmisel.\n\n\"Peale selle jälgime iganädalaselt järjekordi ja paigutame eksamineerijaid ümber selliselt, et oleks tagatud võimalikult efektiivne töö. Lisaks toimuvad regulaarsed kohtumised autokoolidega, kus on arutluse all õpetamise ja eksamineerimise harmoniseerimine, et tagada võimalikult efektiivne sõidukijuhi ettevalmistamine ning stressivabam eksami sooritamine,\" loetles eksamikeskuse juht.\n\nNeile, kes tahavad kiiresti eksamile pääseda, soovitas Kasemäe end eelkõige piisavalt ette valmistada, võtta tõsiselt õpet autokoolis ja tutvuda eksamineerimist puutuva infoga maanteeameti kodulehel. Nii saab tagada, et eksam saaks esimesel katsel sooritatud.\n\n\"E-teeninduses vabade aegade jälgimine on üsna tõhus viis leida esimene vaba eksamiaeg, sest vastavalt nõudluse suurenemisele lisame sinna aegasid ja kui keegi oma eksamiajast loobub, aeg vabaneb ja saab sinna kohe registreerida,\" lisas Kasemäe.\n\nB-kategooria omandamise eest tuleb autokoolis maksta 350-400 eurot, milles sisaldub paarkümmend sõidutundi. Lisatund maksab keskmiselt 18 eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maanteeameti e-teeninduses end riiklikule sõidueksamile registreerida soovijaid võib oodata halb üllatus: esimest vaba aega kodulinnas ei pruugi leiduda enne ligi kaht kuud. Maanteeameti teatel venivad järjekorrad pikaks korduseksamite suure arvu tõttu, kuid näiteks talvisel ajal on ooteaeg märksa lühem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTuleval aastal kaob firmade juhatuste Eestis asumise nõue\n\n## Põhitekst:\n\nSeadus loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.\n\nE-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide isikutel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, seehulgas võimaldada asutada juriidilisi isikuid ning kuuluda nende juhtorganitesse.\n\nSeadus jõustub 2018. aasta 15. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis kolmapäeval vastu äriseadustiku muudatused, mis muuhulgas kaotavad e-residentide toetamiseks äriühingute juhatuste Eestis asumise nõude, nii et firmasid saab juhtida ka välismaalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: \"Taksojuht\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\n\"Taksojuhi\" autoriks on Iraani režissöör Jafar Panahi, kellele 2010. aastal mõistis valitsus poliitilistel põhjustel 20-aastase filmitegemise keelu koos vanglakaristusega. Üldsuse survel muudeti vanglakaristus hiljem ümber koduarestiks. Režissööri isiklik lugu ja Iraani poliitiline tegelikkus tingivadki \"Taksojuhi\" (mis on Panahil järjekorras kolmas illegaalne film) sisu ning ka vormilise lahenduse. Panahi kehastub siin veidi saamatuks Teherani taksojuhiks, film on üles ehitatud nagu dokumentaal.\n\nAuto pardakaamera jälgib juhti ja tema juhuslikke kliente. Tegevuselt napp, ent haarav, südamlik ja vaimukas lugu toob läbi värvikate tegelaste vaatajani tänapäeva Teherani ühes selle argielu, inimliku külje ning poliitiliste vastuoludega, ja kõike seda hoiab koos Panahi isik.\n\nJuriidilise korrektsuse huvides on \"Taksojuht\" vormistatud nagu mittefilm, puuduvad tiitrid, stseenid oleks nagu lihtsalt pardakaamera salvestused. Vaataja taipab samas lavastajakätt. \"Taksojuhti\" on üle maailma vastu võetud vaimustusega, näiliselt lihtne lugu meenutab meile sedagi, miks filme üldse tehakse. Film võitis Berliini filmifestivali Kuldkaru ja FIPRESCI auhinna.\n\n\"Taksojuht\" on ETV2 ekraanil 5. aprillil kell 21:35.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "5. aprillil on ETV2 ekraanil hinnatud Iraani film \"Taksojuht\", mis võitis Berliini filmifestivalil ka Kuldkaru.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJuhend: milline on ohutu plastik?\n\n## Põhitekst:\n\nPlastikud on polümeersed orgaanilised ained – sisuliselt pikaahelalised süsivesinikud – ja seeläbi mitte väga palju erinevad puidust, paberist, kummist, villast ja muust orgaanikast. Plastikuid on võimalik toota erinevast orgaanilisest ainest nagu tselluloos, kivisüsi, nafta, aga ka mais, kartul ja soja. Levinuimaks biolagunevaks plastikuks ongi just maisitärklisest toodetud plastik, samas kui nafta baasil toodetud mittelagunevad plastikud säilivad keskkonnas kümneid ja sadu aastaid.\n\nPlastikust kui olulisest reostajast ei ole mõtet pikalt rääkida, sest teema on laialt tuttav. Piisab kui ära märkida, et lisaks klassikalistele kilekottidele jm plastikjäätmetele on aktuaalseks keskkonnaohuks kujunenud ka mikroplastikud – plastiktoodete mikrosuuruses tükikesed, mis sisenevad plankterite abiga toiduahelasse ja häirivad üha enam mitmete organismide elu.\n\nPlastikpakendeid on väga erineva keemilise koostisega ning lihtsama molekuliga plastiku lagunemisel ja põletamisel jäävad alles vaid süsihappegaas ja veeaur. Nii võid õhukesi läbipaistvaid poe puuviljaletis leitavaid kilekotte suht rahumeeli põletada – olgugi, et praktikas pole põlemine kunagi 100 % puhas, siis mingit olulist toksilist reostust selle põletamisega õhu ei leki.\n\nPlastikute toksilisus sõltub lisaainetest, mille abil mõjutatakse plastiku omadusi.\n\nPlastikute toksilisus sõltub lisaainetest, mille abil mõjutatakse plastiku omadusi. Erinevad lisaained teevad nö tavalise plastiku kas pehmemaks, värvilisemaks, läikivamaks, klaasjamaks jne. Ja just selliste lisaainete esinemise puhul (nt PVC-le lisatavad ftalaadid, mis muudavad meie täispuhutavad rannamänguasjad pehmemaks ja vastupidavamaks) on oluline vaadata, kas ja kuidas antud tooteid kasutada.\n\nÕnneks elame me infoajastul ja ammu juba ei saa pugeda selle sildi taha, et me midagi ei tea – tuleb vaid aktiivsemalt huvi tunda. Nii on ka plastiktoodetel vastava märgistuse abil võimalik lihtsa vaevaga teada saada, millest see tehtud on. Elades maailmas, mis on igapäevaselt kokkupuutes nii paljude erinevate kemikaalide ja plastiktoodetega, oleks patt seda mitte teada. Seepärast siis järgnevalt lihtne “valgusfoori” stiilis juhend, mille võite igapäevaseks järgimiseks kasvõi külmkapi peale kinnitada.\n\nEsitame Zooloogid 2.0 ajaveebis ilmunud ühikese ülevaate kasutuses olevate plastiktoodete ohtlikkuse kohta:\n\nPET või ka PETE - polüetüleentereftalaat\n\nKasutatakse pakendite tootmiseks: kosmeetika, kodupuhastustarbed ja vedelseebid, karastusjoogid ja pudelivesi, salatikastmed, toiduõli jm toidupakendid. Üks levinuimaid pakendi plastikuid.\n\nOhtlikkus: ei sisalda ohtlikke aineid nagu ftalaadid ja bisfenool-a. Tasub jälgida, et pakendid ei satuks kuuma allikate lähedusse (nt köögipliidid), sest kõrgete temperatuuride tulemusena erituvad toksilised ained selle sisusse. Nt kaua päikese käes seisnud joogipudelil on “plastikumaitseline” vesi. Pakendid on mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks.\n\nHDPE ehk kõrge tihedusega polüetüleen\n\nNaftal baseeruv polüetüleenist tehtud termoplast – tugev, läbipaistmatu ja mingil määral ka kõrgemaid temperatuure talub plastik.\n\nKasutatakse: toidukarbid, vee- ja kanalisatsiooni torud, plastikust aiamööbel, kilekotid, mänguasjad.\n\nOhtlikkus: tegemist on ühe ohutuima plastikuga, mis kannatab ka mingil määral kuumutamist – ei ole siiski sobilik kuumade jookide pakendamiseks nagu kohv-tee. Sellest plastikust joogi- ja söögi pakendeid võib taaskasutada.\n\nPVC ehk polüvinüülkloriid\n\nPlastiku pehmendajateplastik na kasutatakse PVC koostisosana toksilisi ftalaate, mis lekivad plastikust ka välja – seega ei sobi PVC nt toidu- ja jooginõude materjaliks. Tegemist on tugeva ja ilmastikukindla plastikuga ja seda kasutatakse palju väljaspool toiduainetööstust. Võimalusel vältida kasutamist.\n\nKasutamine: täispuhutavad rannamänguasjad ja kummipaadid, duššikardinad, riietus, kandekotid, põrandakatted, juhtmeisolatsioon, kunstnahk.\n\nOhtlikkus: PVC sisaldab ohtlikke ftalaate, mille kahjulike mõjude hulgas on kantserogeensus ning hormonaalsüsteemi häired. Kunagi lisati PVC-le ka pliid, mida on kasulik teada vanade PVC toodete puhul. PVC põletamisel eritub atmosfääri hulgaliselt toksilisi kloororgaanilisi ühendeid, dioksiine – mille kahjulikud mõjud ulatuvad kantserogeensusest arenguhäirete ja immunsüsteemi kahjustusteni.\n\nLPDE ehk madala tihedusega polüetüleen\n\nSamuti naftal baseeruv LPDE on kasutusel pehmetes pigistatavates tuubides ja pudelites, klassikalistes poekilekottides ja prügikottides, piima- ja mahlapakkide koostisosana, aga ka näiteks nööpides. Leidub nii läbipaistva kui -paistmatuna.\n\nOhtlikkus: LPDE-d peetakse üheks ohutuimaks plastikuks. Teadustöödes on testitud LPDE-st põlemise käigus eralduvaid gaase ja toksilisi aineid ning on leitud, et atmosfääri eralduvad kontsentratsioonid on sarnased märja puidu põletamisega.\n\nPP ehk polüpropüleen\n\nPolüpropüleen on tugev ja kuumakindel, ka mikrolaine ahjus ja nõudepesumasinas kasutatav suhteliselt ohutu plastik.\n\nKasutuskohad: pudelikorgid, beebipiima pudelid, plastikust toidunõud, prügikastid, mikrolaine ahju kõlbulikud toidupakendid, margariini ja või pakendid.\n\nOhtlikkus: selle plasti korduvakasutamine (nt tööle kaasa võetava toidu pakendamiseks) on ohutu. Pane tähele, et mikrolaplastik ine ahju kõlbulikkus on eeskätt seotud plasti vastupidavusega mikrolaine kiirgusele ning ohutuim on mikrolaine ahjus kasutada klaasist nõusid. Sama lugu nõudepesumasinaga.\n\nPS ehk polüstüreen\n\nPolüstüreen on meile tuttav kui valge mummuline vahtplast, mida kasutatakse kiirtoidu kioskites kohvi ja friikartulite pakendamisel ning majade soojustamisel. Lisaks vahtplastile leidub naftast toodetud polüstüreeplastik ni ka tugeva “mitte-mummulise” plastikuna.\n\nKasutuskohad: igasugune insulatsioon mis on seotud kas kuuma või külma leviku piiramisega, aga ka CD plaatide karbid, munapakendid.\n\nOhtlikkus: PS sisaldab mitmesuguseid toksilisi aineid, teiste seas kantserogeene, neurotoksilisi, tsütotoksilisi aineid, verd ning hormonaalsüsteemi kahjustavaid aineid. Polüstüreeni ei tohi korduvkasutada ega põletada. Ära hoia kaasa pakendatud toitu polüstüreenpakendis pikemat aega ning võimalusel väldi ning kasuta taaskasutatavaid nõusid.\n\nMuud plastikud (PC ehk polükarbonaadid)\n\nSee on keeruline kategooria, mis tähendab, et siia alla võivad kuuluda mitmed plastikud, mis nt sisaldavad või ei sisalda bisfenool-a (BPA) sarnaseid komponente. Levinuimad plastiku tüübiks selle märgistuse all on polükarbonaadid (PC) ehk sellised “kõlisevad” selged plastikanumad, aga ka näiteks biolagunevad plastikud (PLA) – nii et tõepoolest väga erinevad materjalid. Lisaks võib PC tähistada seda, et antud plastikust pakend on tehtud ümbertöödeldud polükarbonaadist.\n\nKasutuskohad: polükarbonaate kasutatakse mitmete plastikpudelite (sh beebi piimapudelid) tootmisel, aga ka kasvuhoone katetena, kontokasutuses töökohtade vaheseinadena, suurte kontorites kasutatavate veeanumatena, kaitseprillides\n\nOhtlikkus: kuna toksiline bisfenool-a, mida kasutatakse PC tootmisel, on praeguseks keelustatud, siis kaasneb polükarbonaadist toodetel reeglina ka märgis BPA vaba (ingl k BPA free). BPA kahjulikud mõjud on seotud viljatusega, loote ja laste arenguhäiretega, BPA on kantserogeenne ja hormonaalsüsteemi häiriv aine.\n\nKokkuvõtteks:\n\nPlastikust anumaid toidu pakendamisel kasutades on mõistlik igal juhul vältida nende kuumutamist ning enamikul juhtudel ka toidu pikaajalist säilitamist ja taaskasutamist. Valige õrnatoimelised ökoloogilised nõudepesuvahendid ning eelistage käsipesu nõudepesumasinale. Vältige plastikute põletamist ja kasutage eelistatult klaasist ja metallist taaskasutatavaid toidunõusid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Plastikust joogipudel, seebikarp või ühekordselt kasutatavad toidunõud – milliseid neist võib põletada nii, et seeläbi keskkonda ja iseend ei kahjusta. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On aeg teha teadlikke valikuid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNoored sulgpallurid alustavad juunioride EM-i võistkonnavõistlusega\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondis on loositud ühte alagruppi Taani, Tšehhi ja Norra noortega. Alagrupist edasi veerandfinaali pääseb vaid võitja ja siin on kindel favoriit turniiril esimese asetuse saanud Taani koondis, kes varasematel aastatel noppinud mitmeid EM-tiitleid.\n\nEesti koondist juhendava Rainer Kaljumäe sõnul on eesmärgiks võita Tšehhit ja Norrat ning anda kõva lahing ka Taanile. “See on võimalik ainult siis, kui keegi pingelises olukorras ei mängi ühtki punkti alla oma võimete, ainult nii võtame sellelt võistluselt maksimumi,\" sõnas Kaljumäe pressiteate vahendusel.\n\nEsimesena kohtub Eesti koondis reedel Norraga, päev hiljem mängitakse Taani ja viimasena Tšehhiga. Kokku osalevad EM-il 26 riigi koondised. Võistkonnavõistluses kuuluvad Eesti koondisse Mari Ann Karjus, Kati-Kreet Marran, Hannaliina Piho, Liisa Tannik, Karl Kert, Matis Kaart, Marcus Lõo ja Hans Kristjan Pilve.\n\nPeale võistkonnavõistlust algab 11. aprillil individuaalturniir, kus suurimad ootused on koondise parimatel Kati-Kreet Marranil ja Mari Ann Karjusel üksikmängudes ja paarismängus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel algavad Prantsusmaal, Mulhouses sulgpalli juunioride Euroopa meistrivõistlused. Esmalt selgitatakse EM-il parimad võistkonnavõistluses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Vasara\" mikri haarab Paavo Matsin\n\n## Põhitekst:\n\nSaadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel kell 14.05.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vikerraadio kultuurisaade \"Vasar\" räägib seekord kirjanduspärandist, kirjanduslikest linnadest ja kirjandusest linnaruumis. Tallinna raamatumessil avalikult salvestatud saate külaline on kirjanik Paavo Matsin.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRatas Peterburi sõitmist kahtluse alla ei seadnud\n\n## Põhitekst:\n\nRatas kordas infotunnis opositsioonipoliitikute küsimustele vastates varem öeldut, et Peterburi minekul on ainult üks eesmärk - tähistada 100 aasta möödumist demonstratsioonist, kus ligi 40 000 eestlast marssisid Eestile autonoomia andmise nimel.\n\nTa lisas, et kui 8. aprill on kuupäevaliselt kõige esimene sündmus \"Eesti 100\" programmi tähistamiseks ja see on pandud paika eelmise valitsuse ajal, siis ta ei näe küll mingit põhjust seda seda muuta.\n\nMingeid muid kohtumisi väljaspool \"Eesti 100\" programmi Ratas enda kinnitusel taodelnud ei ole ega kavatse ka taodelda.\n\nViimane Eesti peaminister, kes Venemaad külastas oli Andrus Ansip, kes kohtus 2013. aastal Peterburis Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval riigikogus peaminister Jüri Ratase Peterburi visiidi ärajäämine seoses terroriaktidega kõne alla ei tulnud, ta kinnitas, et osaleb laupäeval toimuval üritusel nagu varem kavandatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKongo DV võib NBA pallurite abil tõusta Aafrika korvpallis üllatajaks\n\n## Põhitekst:\n\nOrlando Magicu 206 cm pikkune ja 24-aastane keskmängija Bismack Biyombo on tänavusel hooajal kogunud keskmiselt 6 punkti, 7,2 lauapalli ja 1,1 blokki mängus. 21-aastane ja 196 cm pikkune Denver Nuggetsi mängujuht Emmanuel Mudiay keskmised statistilised näitajad on tänavu olnud 11 punkti, 4 resultatiivset söötu ja 3,2 lauapalli.\n\nKongo DV pääses viimati Aafrika meistrivõistluste finaalturniirile 10 aastat tagasi ning toona oli koosseisus näiteks ka NBA kogemusega Kristjan Kanguri praegune meeskonnakaaslane Christian Eyenga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kongo Demokraatlik Vabariik võib algaval suvel peetaval Aafrika korvpalli meistrivõistlustel ootamatult tõusta üheks favoriidiks, kui kaks NBA mängumeest Bismack Biyombo ja Emmanuel Mudiay on avaldanud soovi koondist esindada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna gümnasistid hakkavad tasuta koolitoitu saama\n\n## Põhitekst:\n\nSeni on riik 2015. aasta algusest toetanud gümnaasiumiõpilaste koolilõunat iga päev 78 sendiga, ülejäänud 56 senti koolitoidu maksumusest on pidanud gümnasistid ise tasuma. Põhikooliõpilased on tasuta koolitoitu saanud alates 2006. aastast.\n\nTallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart märkis, et koolitoit on nii sotsiaalne kui hariduslik samm, sest kui õpilastel on kõhud täis, siis saavad nad ka klassis põhilisele keskenduda.\n\n„Leidub palju noori, kellele koolitoit võib olla ainsaks soojaks söögikorraks päevas,“ nentis Kõlvart. „Lisaks kipuvad paljudel ka koolipäevad pikaks venima, sest koolitundidele järgneb kas trenn, muusikakool või mõni teine huviring – seetõttu on tervislik ja korralik koolitoit noorele organismile väga oluline.“\n\nÜhtlasi osutas abilinnapea, et koolilõuna on noorte jaoks kindlasti tervislikum ja soodsam kui snäkid või tühi kõht.\n\nLisaks otsib Tallinn võimalusi juba selle aasta jooksul toetada Audentese spordigümnaasiumi õpilaste toitlustamist.\n\n„Spordigümnaasium on küll peamiselt riigi toetada, kuid seal õpib ka palju Tallinnast pärit noori. Me oleme huvitatud, et noorsportlastel oleks tulemuste saavutamiseks vajalikud tingimused. Tean ise, kui oluline on tõsiselt sporti tehes korralik toitumine,“ ütles Kõlvart.\n\n2016. aastal eraldas linn põhikooli õpilastele tasuta toitlustamiseks 3,1 miljonit eurot ja gümnaasiumiõpilastele tasuta toitlustamiseks täiendavalt 5782 eurot. Käesoleval aastal on linnaeelarvest eraldatud koolidele esimeseks poolaastaks põhikooliõpilaste toitlustamiseks 1,7 miljonit eurot ja gümnaasiumiõpilaste tasuta toitlustamiseks 2128 eurot. Tasuta koolilõunat saavad praegu taotleda gümnaasiumiõpilased vähekindlustatud peredest.\n\nKoolilõuna maksumuseks Tallinna munitsipaalkoolides on 1,34 eurot. Koolilõuna maksumusest suurusjärgus 60 protsenti ehk 78 senti kaetakse riigi- ja umbes 40 protsenti ehk 56 senti linnaeelarvest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinn kavatseb uuest õppeaastast ehk septembrist pealinna gümnaasiumiõpilastele tasuta koolitoitu pakkuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJevtušenko – riigitruu dissident\n\n## Põhitekst:\n\nVõimu ja vaimu vahelistes pingeväljades jäi Jevtušenko osaks pidev kahevahelolek, psühholoogid võiksid ehk rääkida koguni isiksuse kahestumisest; nõukogude kirjanikule tüüpilised siseheitlused leidsid tema juures iseäranis ereda väljenduse. Pidevalt lubatu ja keelatu piiril balansseerides sooritas ta vahel tõeliselt lummavaid piruette ja salto mortale sid.\n\nAlustanud debüütkoguga (1952) veel tõsiusklikult stalinlikus vaimus, võeti ta juba 20-aastaselt kirjanike liidu liikmeks, tõeline kuulsus aga saabus niinimetatud Hruštšovi sula päevil, mil ta kiiresti muutus oma põlvkonna üliviljakaks ja -menukaks trubaduuriks. Arvi Siig on kinnitanud: „Jevtušenko ütles kord, et noorena tarvitses tal vaid kolm tundi magada, et seejärel kolm ööd ja päeva kirjutada ning deklameerida.” 1 Luuletaja neljast järjestikusest abielust (neist esimene poetess Bella Ahmadulinaga) sündis viis poega.\n\nPaljudesse keeltesse tõlgitud poeem „Babi Jar” (1961) käsitles N. Liidus seni suuresti tabuteemana püsinud antisemitismi, 21. oktoobril 1962 ajalehes Pravda ilmunud luuletus „Stalini pärijad” aga oli tõeline sõjakuulutus „isakese” austajatele, mis näikse ärritavat isegi praegusi staliniste.\n\nAastal 1963 Pariisis avaldatud emotsionaalne ja kõmuline „Enneaegne autobiograafia” 2 kippus paljastama nõukogude kirjanduspoliitika telgitaguseid. Leiame siit mõtteavalduse: „Kõik vene türannid on pidanud luuletajaid oma hullemateks vaenlasteks” 3; tollane parteijuht Nikita Hruštšov nuhtles ülekäte läinud poeeti mitmes oma kõnes.\n\nJevtušenko taunis 1968. aasta Praha kevade mahasurumist ja astus välja Solženitsõni kaitseks. Liigub mitmeid versioone tema protestitelegrammidest „ustavale leninlasele” Leonid Brežnevile ja söakatest telefonikõnedest KGBd juhtinud Juri Andropovile.\n\nEnt kõigi nende julgustükkide kõrval ja järel kaldus poeet sooritama arvukaid kompromisse ametliku „sotsiaalse tellimusega”, tema dissidentlikke hüüatusi tasakaalustas liigagi tihti riigitruu poeetiline trummipõrin, ta suutis produtseerida ilmatu hulga surnult sündinud poliitilisi värsse täis õõnsat päevakajalist paatost, moraliseerimist ja deklaratiivset retoorikat. Nii et kui ta oma publitsistikas uhkelt kuulutas, et „kodanikutunne ei õigusta kirvetööd” ning et „tsirkus võib üllatada, ent mitte päästa, aga retoorika ei suuda ei üllatada ega päästa,” 4 siis käib see paraku suuresti ka luuletaja enese kohta.\n\nImeline pääs lugematutele välisreisidele (enda sõnul külastas ta ligi sadat riiki) ajal, mil lihtkodanikele olid piirid rangelt suletud, on tekitanud tõsiseid kahtlusi poeedi ja „organite” soojadest suhetest, mida luuletaja ise küll alati eitas. „Minu kuulsus kaitses mind”, on ta korduvalt väitnud, kuid selle seletusega pole tahetud leppida. Eks aeg annab arutust. Vaapo Vaher on leidnud, et „Jevtušenkost sai KGB mängukann. Kohati lasti tal demonstreerida demokraati, siis aga mõnitati jõhkralt.” 5\n\nJevtušenko oli multitalent: poeet, prosaist, fotograaf, filmirežissöör, -stsenarist ja -näitleja (kehastas 1979. aasta mängufilmis „Lendutõus” „kosmonautika isaks” nimetatud Konstantin Tsiolkovskit). Tema luulelugemistes – sageli hiigelpubliku ees – oli ehtsat hüpnootilist jõudu.\n\nEestis kujunes Jevtušenko peamiseks „maaletoojaks” teda mitmeti jäljendanud luuletaja Arvi Siig (1938 – 1999), avaldades tõlkevalimikud „Loits” (1977) ja „Kolmas mälu” (1985). Ent vahendajana proovisid kätt ka sellised sõnameistrid nagu Jaan Kross ja Artur Alliksaar, toogem viimaselt stiilinäide:\n\nVandenõus vihureid\n\nterve hord\n\nkokku kihutab\n\nigast kaarest.\n\nKuu pilvisse poeb\n\nnagu hulkur-orb,\n\nkes tahab\n\nend peita\n\ntšekaa eest. 6\n\nLuuletaja massihüsteeriani küündiva populaarsuse kohta on Arvi Siig kirjutanud: „1965. aastal avaldab Jevtušenko ajakirjas „Junost” mammutpoeemi „Bratskaja GES” (pealkiri kujundlikult tõlgitav ka kui „Sõpruse jõujaam”). Selle ilmumise järel sai ta lugejatelt tohutu hulga kirju, sõitis uuesti Bratskisse ja luges poeemi peatükiti hüdroelektrijaama tammilt ette tuhandetele ja tuhandetele, ka paarisaja kilomeetri raadiusest kõikvõimaliku transpordiga saabunud elanikele-ehitajatele. Peatüki ajal, mis räägib vallasemast ja ta pojast, kelle brigaad võttis oma kasvatada, tõstsid kümned emad oma lapsed kõrgele üles ja hüüdsid: „Siin ta on, brigaadi poeg!” 7\n\nEnt Jevtušenkol on ka rohkesti suurepärast isiku- ja intiimlüürikat, mis jääb ajavoolus ilmselt püsima (ja vääriks veelgi ühe korraliku valikkogu mahus eestindamist). Mõned tema filosoofilisemad luuletused haakusid minu jaoks noil kaugetel 1970-ndatel koguni eksistentsialistliku maailmatunnetusega.\n\n„Jevtušenkol on harukordselt terav silm detaili nägemisel, selle rakendamisel ja arendamisel kujundiks, samuti luuletuste puän- teerimisel pole talle võrdset. Ta pole erudiit, ta pole kodus abstraktses mõtlemises, kuid tal on huumorimeelt, eneseirooniatki, tal on äärmiselt erk ajastutaju, ta on väga mitmekülgne ja vastuoluline, kuid temas on õnnelikult ühendunud jesseninlik siirus ja südamevalu ning majakovskllik julgus ja oraatorlikkus” – seegi iseloomustus pärineb Arvi Siia sulest. 8\n\nOlen ka ise omal ajal üritanud Jevtušenkot pisut tõlkida ja ehk sobiks lõpetuseks ära tuua üks luuletaja 50. sünnipäeva märkinud lühipala, mis võtab hästi kokku võimude, kriitikute ja tsensuuriga sageli lausa maadlusmaratone pidanud luuletaja enesetunde. 9\n\nKui\n\nmaadleja\n\nhaardest rebib käe,\n\nkõlab vaimustushüüdeid:\n\n„Oo, ennäe!”\n\nKui aga on saatuse haardes\n\npoeet,\n\nkes andestaks tema nõrkusi veel?\n\nHõikab:\n\n„Ära vingerda,\n\nvastu pea!”\n\nsee,\n\nkes vingerdand kogu eluea.\n\n1 Arvi Siig, „Lisajooni portreele” – Sirp ja Vasar 12. detsember 1980, nr 50, lk 6\n\n2 Pealkirjaga „Ennatlikud memuaarid” ilmus see eesti keeles Ivo Iliste (1935-2002) tõlkes läbi pagulasajakirja Mana kolme numbri (1963, nr 3/4, 1964, nr 1 ja 2). Mana numbreid on nüüd võimalik lugeda ka digitaalarhiivis DIGAR.\n\n3 Mana 1964/2, lk 113\n\n4 Jevtušenko aforismialbum – Noorus 1983/7, lk 25\n\n5 Vaapo Vaher, „Viimne nõukogude poeet” – Sirp 24. mai 2002, lk 3\n\n6 Looming 1965/4. lk 499\n\n7 Arvi Siig, „Poeetide kuningas” – Sirp ja Vasar 14. veebruar 1975, nr 7, lk 4\n\n8 Samas.\n\n9 Ilmunud: Sirp ja Vasar 15. juuli 1983, nr 28, luuleveerg lk 7. Luuletaja sünniaastaks arvati tollal olevat 1933, mida on hiljem nihutatud aasta võrra varasemaks.\n\nLisa: katkend Jevtušenko autobiograafiast Ivo Iliste tõlkes\n\nTänav hoolitses mu kasvatuse eest.\n\nTänav õpetas mind vanduma, suitsetama, osavalt hammaste vahelt sülitama ja rusikaid kaklusvalmis hoidma. Ta õpetas mind ei midagi ega kedagi kartma. Sellest olen ma tänaseni kinni pidanud. Ma jõudsin arusaamisele, et elus on tähtsaim endas hirm tugevama ees maha suruda.\n\nMeie tänavat valitses tookord umbes kuueteistaastane poiss, keda punapeaks hüüti. ,,Punapea” oli oma vanuse kohta haruldaselt laiaõlgne. Ta kõndis meie tänaval nagu kuuluks see talle, jalad harkis ja meremehe õõtsuva kõnnakuga. Tal oli alati soge peas, nokk kuklasse keeratud. Soge alt voolas ta lakk nagu leegitsev kosk. Ta rohelised kassisilmad välkusid ümmarguses ja rõugearmilises näos täis põlgust kõige vastu.\n\nPunapea sabas jõlkusid tavaliselt kaks või kolm „adjutanti”. Ka nemad kandsid soget nokk kuklas.\n\nPunapea võis ükstapuha missuguse poisikese kinni pidada ja pruukis siis vaid niisama rõhuga öelda: ”Raha”... Ta „adjutandid” pöörasid siis poisil taskud pahupidi. Kes vastu katsus hakata, sai hirmsa keretäie osaliseks.\n\nKõik kartsid Punapead. Mina kah. Ma teadsin, et ta rasket nukirauda taskus kandis.\n\nEt hirmust Punapea ees jagu saada, kirjutasin tast luuletuse. Esimene, mille avalikuks tegin. Järgmisel päeval oskas terve tänav luuletust peast ja rõkkas võidurõõmutsevast vihast.\n\nÜhel hommikul läksin kooli ja seisin äkitselt Punapea ja ta ”adjutantidega” silm silma vastu. Ta rohelised silmad tundusid minust läbi puurivat.\n\n„Kae, luuletaja ise. . .”, sisises Punapea ja irvitas. „Nii et sa kirjutad värsse või? Riimidega?” Punapea käsi sukeldus taskusse ja ta nukirauaga rusikas välgatas mulle pähe.\n\nMa kukkusin verisena pikali ja kaotasin meelemärkuse. See oli mu esimene honorar.\n\nMõned päevad olin ma voodis maas. Kui ma siis kinniseotud peaga tänavale ilmusin, nägin Punapead uuesti. Ma katsusin ennast valitseda, aga instinkt oli tugevam ja ma panin plagama. Ma jooksin koju, märatsesin voodil, lõin hambad patja ja peksin rusikatega võimetust vihast ja häbist enda hirmu pärast. Aga ma olin otsustanud iga hinna eest võitjaks jääda.\n\nMa hakkasin käsikutega ja võimlemiskangil harjutama ja katsusin igal hommikul oma muskleid. Aga see kestis minu jaoks liialt kaua, enne kui nad tugevamaks said. Siis tuli mulle meelde, et ma mingis raamatus kord midagi ühe võrratu jaapani maadlemismeetodi kohta lugenud olin, mille abil nõrgem tugevamast üle oli. Ma vahetasin oma nädalatoidukaardi džiu-džitsuõpiku vastu. Kolme nädala jooksul lahkusin vaevalt korterist. Ma treenisin. Siis lõpuks läksin jälle välja tänavale.\n\nPunapea istus meie maja õuel rohus ja mängis oma „adjutantidega” atškood. Ta oli täiesti mängu kiindunud.\n\nHirm oli mul siiski kõvasti kontides. Hirm nõudis, et ma ümber keeraks. Aga ma lähenesin mängijatele ja lükkasin jalaga kaardid segamini. Punapea tõstis pead ja nägi üllatunult ja kahtlevalt mind, kes ma alles hiljuti tema eest plagama olin pistnud.\n\n„Kas veel tahad või?” küsis ta ähvardavalt. Ta käsi lendas nagu eelmine kord tasku nukiraua järele. Aga ma tegin lühikese liigutuse ja Punapea vähkres valust karjatades maas. Ta ei saanud aru, mis juhtunud oli, tõusis ja tormas pulli moodi vihaselt peaga võngutades mulle peale. Ma haarasin ta käerandmest kinni. Surusin seda aeglaselt kokku, nagu õpikust lugenud olin.\n\nNukiraud kukkus ta jõuetute sõrmede vahelt. Punapea katsus oma kätt ja kukkus jälle pikali. Ta hakkas uluma ja hõõrus oma musta rusikaga pisarad rõugearmilisel näol laiali. Ta \"adjutandid” taganesid. Sellest silmapilgust peale ei olnud Punapea enam tänava kuningas.\n\nSellest ajast saadik tean ma täitsa kindlasti, et tugevaid ei pruugi karta. On ainult vaja meetod kätte saada, mis neid võidab. Iga tugeva jaoks on oma džiu-džitsu. Sellest ajast peale tean ma ka, et kui tahan luuletaja olla, on mul vaja mitte ainult luuletusi kirjutada osata, vaid neid ka kaitsta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Äsja USAs surnud Jevgeni Jevtušenkot (18. juuli 1932 – 1. aprill 2017) võiksime nimetada vene (nõukogude) luule kauaaegseks sümbolkujuks ja lipulaevaks. Tema ande mastaabi üle on palju vaieldud, tema tohutus populaarsuses eriti 1960.-70. aastatel aga pole kahtlust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi võimud esitasid koolilaste bussiga avarii teinud juhile kahtlustuse\n\n## Põhitekst:\n\nBussijuhti kahtlustatakse surma ja vigastuste põhjustamises ning ettevaatamatus liiklemises, vahendas Yle.\n\nProkurör Karin Johnsson-Rydh rõhutas samas, et uurimine on alles algusjärgus. Ta ei täpsustanud pikemalt, miks bussijuhti kuriteos kahtlustatakse.\n\n\"Selliste juhtumite puhul on rutiiniks, et järgneb eeluurimine ja korraldatakse ulatuslik juurdlus,\" märkis Johnsson-Rydh.\n\nLiiklusõnnetus kaheksanda klassi õpilasi vedanud bussiga toimus pühapäeval Rootsi keskosas Svegi lähistel. Õnnetuse tagajärjel sai surma kolm ja vigastada rohkem kui 20 inimest.\n\nEsmaspäeval viibis 11 õnnetuses viga saanut endiselt Östersundi haiglas. Kahe kannatanu vigastused on tõsised.\n\nÕnnetus leidis aset varahommikusel ajal ja sirgel teelõigul. Selleks hetkeks oli bussireis kestnud juba tunde. Bussijuht on öelnud, et kaotas bussi üle kontrolli, sest maantee oli jääkahjustuste tõttu halvas korras.\n\nRootsi TV4 andmetel olevat bussiettevõtte Bergkvara Buss firmasisese kontrolli käigus märgatud samal bussil tehnilist viga vaid päev enne ohvriterohket õnnetust.\n\nEttevõtte esindaja Simon Sandberg aga rõhutas ajalehele Aftonbladet, et õnnetuse eel polnud bussiga midagi viga ning et firmas kontrollitakse busse väga tähelepanelikult.\n\nRootsi rahvusringhäälingu SVT andmetel ei läbinud sama buss eelmise aasta sügisel kahel korral tehnilist ülevaatust ning liiklusse naasis sõiduk alles pärast seda, kui omanikfirma enda tehnokontrolliettevõte bussi heaks kiitis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolme noore inimese surmaga lõppenud bussiõnnetust uuriv Rootsi prokuratuur esitas kuriteokahtlustuse bussijuhile. Samal ajal on meedia võtnud tähelepanu alla bussi tehnilise seisukorra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Muusika Päevadel kõlab üle kolmekümne uudisteose\n\n## Põhitekst:\n\n\"Festivali missioon on jäänud läbi ligi 40 aasta samaks, kuid tänu uudisteostele on festival igal aastal totaalselt uus. Uudisteostele keskendumine ongi eripära, mis Eesti Muusika Päevasid eristab teistest muusikafestivalidest. Valdavas enamuses on Eesti Muusika Päevadel esitatav muusika täiesti tuliuus,\" selgitas festivali kunstiline juht Timo Steiner ja lisas, et nüüdismuusikale keskendumine on oluline.\n\nTänavuse festivali avab Tammo Sumera avalik heli-installatsioon \"Kivi kuuleb\" Niguliste kiriku ümbruses, mis salvestab linnaruumi helisid ning suhestub Tallinna vanalinna jalakäijatega, nii, et iga möödakõndija saab olla osa kordumatust helikunstiteosest. Linnaruumi-installatsioonile järgneb kell 19.00 festivali avakontsert \"Õhtulaul\", kus kõlab Galina Grigorjeva uudisteos ning Arvo Pärdi ja Cyrillus Kreeki muusika rahvusvaheliselt tunnustatud vokaalansambel Vox Clamantise esituses ning Jaan-Eik Tulve dirigeerimisel.\n\nEesti Muusika Päevade kontsertidel esitavad uudisteoseid Eesti tippkollektiivid ja interpreedid, nende seas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis, Estonian Cello Ensemble, Erkki-Sven Tüür, Johan Randvere, Peeter Vähi, Hele-Riin Uib, Ulla Krigul, Saale Fischer, Kristel Aer, Theodor Sink jt.\n\nVälisesinejatest on festivalil esindatud rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid Prantsusmaalt ja Venemaalt, nende seas pianist Nicolas Horvath ja löökpillimängija Le Quan Ninh Prantsusmaalt ning oboemängija Dmitri Bulgakov Venemaalt.\n\nFestivali kunstilisteks juhtideks on heliloojad Helena Tulve ning Timo Steiner. Tänavune festivaliteema on \"Läbi hämaruse\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alates 1979. aastast korraldatav festival Eesti Muusika Päevad keskenduvad Eesti heliloojate nüüdisloomingule, tuues kontserdisaalidesse üle 30 uudisteose maailma esiettekande. Seekordne festival toimub 6. kuni 13. aprillini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi administratsioon kaalub USAsse saabujate äärmuslikku kontrolli\n\n## Põhitekst:\n\nAdministratsiooni liikmed rääkisid Wall Street Journalile, et nad kaaluvad, kas hakata kontrollima USAd külastavate välisriikide kodanike telefonikontakte ja sotsiaalmeediakontosid.\n\n\"Kui USAsse saabuva inimese kavatsuste osas on vähimgi kahtlus, peaksid nad meile tõeliselt ja ausalt tõestama, et nad tulevad siia seaduslikel põhjustel,\" ütles sisejulgeolekuminister John Kelly.\n\nKuigi telefoni kontrollimine ei ole tavapärane, võivad uued reeglid sundida USA külastajaid oma telefoni võimudele andma, et need saaksid kontaktide nimekirja üle vaadata. Teiseks võidakse riiki tulijailt nõuda oma sotsiaalmeediakontode paroolide avaldamist, et võimaldada nii avaliku kui privaatse suhtluse kontrollimist.\n\n\"Teiseks võidakse riiki tulijailt nõuda sotsiaalmeediakontode paroolide avaldamist, et võimaldada nii avaliku kui privaatse suhtluse kontrollimist.\"\n\nAnonüümsust palunud kõrge ametnik ütles, et administratsioon soovib kindlaks teha, kellega USAsse tulija suhtleb. Muu hulgas analüüsitakse seda, kas turist toetab aumõrvu ja peab inimelu pühaks.\n\nMuudatused võivad puudutada ka riike, mis kuuluvad USA viisavabadusprogrammi (VWP), teiste seas seega Eestitki.\n\nMuudatusettepanekud on kooskõlas Trumpi kampaaniaaegse retoorikaga - ta ütles valimiste eel sageli, et riiki saabujaid tuleb äärmiselt põhjalikult kontrollida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA presidendi Donald Trumpi administratsioon uurib võimalusi, kuidas seadustada meetodeid riiki tulijate äärmuslikuks kontrollimiseks, mis muu hulgas tähendaks kohustust näidata ametnikele oma telefonis sisalduvaid kontakte ja vastata ideoloogiat puudutavatele küsimustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVTB Ühisliiga klubi sidus serblasest peatreeneri pika lepinguga\n\n## Põhitekst:\n\n47-aastane serblane on mänginud Belgradi Crvena zvezdas, Limoges'is, Berliini Albas, Rooma Virtuses, Buducnostis ja Kölni RheinEnergie'is ning juhendanud Kölni, Zgorzeleci Turowit, Donetskit ja Albat. Obradovic on mängijana tulnud maailmameistriks ja kolmel korral Euroopa meistriks ning saanud Atlanta olümpiamängudelt hõbeda.\n\nLokomotiv-Kuban on tänavu VTB Ühisliiga põhiturniiril kogunud seni 14 võitu ja 5 kaotust ning asub tabelis hetkel kõrgel 4. kohal. Kuigi lähikonkurentidest on 2-3 kohtumist vähem peetud, siis play-offiks asetust parandada neil tõenäoliselt ei õnnestu.\n\nKlubi on aga Obradovici tööga väga rahul ning soovis serblasest treeneri pika lepinguga siduda, et saaks tulevikku vaadates hakata tema soovidele vastavat koosseisu komplekteerima.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa korvpalliklubi Krasnodari Lokomotiv Kuban teatas kolmapäeval, et koguni kolme aasta võrrapikendati lepingut peatreener Saša Obradoviciga, kes asus klubi etteotsa eelmise aasta novembris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMüncheni Bayern sai Bundesligas tänavuse hooaja teise kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nTeistest teisipäevastes mängudes said võidud samuti koduklubid, kui Dortmundi Borussia sai 3:0 jagu Hamburgist, FC Köln oli 1:0 parem Frankfurt Eintrachtist ja Bremeni Werder 3:0 Schalkest.\n\nLiigatabelis on Bayernil 27 vooruga koos 65 punkti, Leipzigil on 13 silma vähem ning Hoffenheim on 14 punkti ja Borussia 15 punkti kaugusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa jalgpalli Bundesligas sai liider ja suurfavoriit Müncheni Bayern tänavuse hooaja teise kaotuse, kui võõrsil jäädi 0:1 alla Hoffenheimile. Kohtumise ainsa värava lõi 21. minutil Andrej Kramaric.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu luure keelas julgeolekukaalutlusel üheksa pagulase vastuvõtmise\n\n## Põhitekst:\n\n2016. aasta aruandes kirjutas büroo, et küsitles 74 Kreekas ja Türgis asuvat Iraagi ja Süüria pagulast, keda kavatseti Leetu ümber paigutada.\n\n\"Nende seas tuvastati üheksa isikut, kelle reisi eesmärk ei olnud julgeolekubüroo arvates turvaline varjupaik, vaid kujutas ohtu Leedu julgeolekule,\" seis aruandes.\n\nBüroo soovitas migratsiooniametil neid isikuid Leetu mitte tuua ja seda soovitust arvestati, ütles BNS-ile julgeolekubüroo pressiesindaja Aurelija Katkuvienė.\n\nLeedu kohustus võtma kahe aastaga Kreekast ja Türgist vastu 1105 Süüria, Iraagi ja Eritrea pagulast.\n\nJulgeolekubüroo märkis, et talle jäi mullu sihikule 70 Leedu kodanikku ja elanikku, kelle islamiäärmuslikud vaated võivad ohustada riigi julgeolekut, üks neist on äärmusrühmituse Islamiriik toetamise ja uimastite omamise kahtlustusega ka kinni peetud.\n\nLeedu luure peatas mullu Vene sidemete tõttu kuus investeeringut\n\nLeedu luure tõkestas eelmisel aastal majandus- ja energiajulgeoleku kaalutlustel kuus investeeringut, sest need olid seotud Venemaaga.\n\n\"Riigi julgeolekubüroo esitas 1174 majandus- ja energiajulgeolekuga seotud järeldust, kuus neist olid negatiivsed,\" kirjutas büroo 2016. aasta aruandes.\n\nPressiesindaja Aurelija Katkuvienė märkis, et negatiivne järeldus anti kuuele ettevõttele, kuid keeldus neid nimetamast.\n\nAruande kohaselt soovitas büroo kõrvaldada NATO hankelt kaks ettevõtet, mille aktsionäride seas oli Venemaa kõrgeid luure- ja julgeolekuametnikke.\n\nKahele juriidilisele isikule ei antud impordi ja ekspordilitsentsi, sest tuvastati nende koostöö isikutega, kes kuuluvad Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja Venemaa tegevuse pärast Ukrainas. Üks neist juhtudest on juba avalikustatud - see puudutas Vilniuse lähedale Arcus Novuse-AmberCore DC hiidandmepanga loomist, kui julgeolekubüroo hoiatas, et see võib olla seotud Vene luurega.\n\nLeedu luure uuris mullu 874 Leedu kodanikku ja 1040 välismaalast\n\nLeedu julgeolekubüroo 2016. aasta aruandes märgiti ka seda, et mullu jälgiti kohtu loal 874 Leedu kodanikku ja 1040 välismaalast.\n\nEnamasti tuvastati elektroonilise side kaudu liikuvat teavet.\n\nVõrreldes tunamullusega vähenes pisut jälgitavate leedulaste (2015. aastal oli neid 1017) ja suurenes välismaalaste hulk (904).\n\nJulgeolekubüroo hoidis silma peal ka 34 juriidilisel isikul.\n\nBüroo soovitas mullu jätta andmata või pikendamata Leedu elamisluba 116 isikule, 418-le ei antud viisat, 15-le ei antud Leedu kodakondsust. Soovitati jätta vastu võtmata kolm diplomaati ja neile keelduti akrediteeringu andmisest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedu luure tõkestas üheksa Euroopa Liidu pagulaste ümberpaigutamise programmi raames saabuva isiku riiki lubamise, tuvastades, et nende viibimine Leedus võib ohustada riigi julgeolekut, edastas julgeolekubüroo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavusel Tallinn Music Weekil oli ligi 37 000 külastust\n\n## Põhitekst:\n\nFestivalil esines 250 artisti 32 riigist ning lisaks muusikale ja mahukale konverentsiprogrammile pakkus sündmus mitmekülgset avastamist ka linnaruumi, filmi, kunsti, toiduelamuste ja avalike vestluste näol.\n\nLisaks õhtustele klubikontsertidele ja loovuse mõjule keskenduvale konverentsile leidsid festivali raames aset tasuta linnalava etteasted, vestlussari TMW jutud, restoraniprogramm TMW maitsed, Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse kureeritud eriprogramm TMW kunst, disainiturg, filmilinastused Kinos Sõprus, avalikku linnaruumi hõlmavad kunstiaktsioonid ning lastele ja noortele suunatud tegevused. Tänavuse festivali siduvaks teemaks oli kestlik areng ning sellega seotud valdkonnad keskkonnasäästlikkusest linnaarenguni ja kogukondade ühendamisest võrdsete võimaluste edendamiseni.\n\nFestivali raames 31. märtsist 1. aprillini Vene kultuurikeskuses ja TMW koduhotellis Nordic Hotel Forumis aset leidnud konverentsist \"Creative Impact\" võttis osa 1193 delegaati, neist 412 Eestist ja 781 välisriikidest. President Kersti Kaljulaid nimetas konverentsi avakõnes Tallinn Music Weeki uue ühiskonna katsepolügooniks, festivaliks, mis näitab, kuidas loovalt erinevate vaadete vahel kompromisse leida. \"Mõelge sellest, kuidas ületada vastuolusid tehnoloogiat kasutades, aga ka sellest, kuidas ennast ja oma vestluspartnereid vastuoludest läbi rääkida seni, kuni saame unistuste ühiskonna, unistuste Eesti. Näidake, mida suudab leidlik vaim ja paindlik meel,\" sõnas riigipea.\n\nKonverentsi 30 paneelil ja esitlusel esines kokku 112 kõnelejat, nende seas Londoni esimene \"öötsaar\" Amy Lamé, mõjukas popkultuuriteoreetik Simon Reynolds, maailma saja loomingulisema ettevõtte hulka kuuluva Sound Diplomacy asutaja Shain Shapiro, Barbara Gessler Euroopa Komisjoni kultuuridirektoraadist jt. Tulevikutööstuse suundi lahkavate arutelupaneelide ning praktiliste kiirkohtumiste kõrval pakkus TMW konverents ka inspireerivaid lugusid. Muuhulgas jagasid paneelil \"Keelatud lood\" oma kogemusi tsensuuri ja poliitilise korrektsuse piiride kompamisest Norra laulja-lugudevestja Moddi ja Sloveenia industriaalgrupi Laibach liider Ivan Novak. Oma loometööd suunavatest jõududest rääkisid teiste seas auhinnatud helirežissöör Mandy Parnell ning nomaadidest kunstnikud-muusikud Alexander Hacke ja Danielle de Picciotto.\n\nTMW peakorraldaja Helen Sildna sõnul oli tänavuse konverentsi toimumiskoht Vene Kultuurikeskus festivali jaoks sümboolse väärtusega. \"Loovuse mõjuga suudame kokku tuua kogukonnad, rahvused ja mõtteviisid. See oli ka meie tänaste debattide tuum,\" lausus ta.\n\nTMW 2017 kontserdid toimusid kokku ligi 80 laval üle linna. Lisaks õhtustele esitluskontsertidele festivali pealavadel toimus üle saja pealelõunase linnalava-kontserdi ootamatutes paikades uuskasutuskeskusest Nordic Hotel Forum hotelli sviidini. Edukaimateks üritusteks osutusid tehnomuusika maraton Balti jaama tunnelis ja paviljonis, Weekend festivali klubiõhtu Club Hollywoodis, Jazzkaare ja Jazzliidu ning Viljandi pärimusmuusikafestivali kontserdid Vaba Laval ja Raadio 2 esitluslava Von Krahlis. Erilist tähelepanu pälvisid ka festivali välja müüdud avakontsert \"Radio Head Rewritten\" Kristjan Järvi dirigeerimisel kultuurikatlas, Eesti power -folk bändi Trad.Attack! ja Ukraina elektrofolgi grupi Onuka ühiskontsert Vene kultuurikeskuses.\n\nLinnalava üritustest olid märkimisväärseimad Tommy Cashi ja Taani räppari Black Danielsi etteasted Maakri tänava garaažlas, kontserdid uuskasutuskeskuses ja botaanikaaias ning õdusad akustilised kontserdid kolmes kaunis kodus. Ka TMW muid festivaliosi külastati aktiivselt. Publikut jagus nii galeriidesse, kinolinastustele, restoranidesse kui linnaruumi aktsioonidele. Balti jaamast Telliskivi loomelinnakusse viiv Reisijate tänav täitus festivaliks EKA tudengite loodud ainulaadsete valgusinstallatsioonide, muusikaelamuste ning tänavatoiduga. TMW linnaruumi hõlmavate algatuste raames anti uus elu Maakri 30 aadressil asuvatele garaažidele. Menukad olid rahvuskööke ja -kultuure tutvustavad mehhiko- ja jaapaniteemalised eriõhtusöögid ning paastuaegne külastus ikoonimuuseumis. Erakordset elamust pakkusid heategevad \"Toit ei ole prügi” õhtusöögid Peeter Piheli juhtimisel.\n\nDisaini- ja arhitektuurigaleriis Hiiumaa restorani Ungru juhitud TMW pop-up kohvikusse kogunes iga päev täismaja jagu einestajaid ja avalike vestluste kuulajaid. Põnevaid aruteluteemasid jagus \"TMW jutud\" vestlustel linnakultuuri tulevikustsenaariumide esitlustest kosmilise ilumeele lahkamiseni. TMW raames toimus taas ka professionaalne laulukirjutajate laager, millest võttis osa 30 laulukirjutajat ja produtsenti, neist 13 Eestist ja 17 välisriikidest.\n\nKuni kolmapäeva, 5. aprilli südaööni kestab festivali publiku lemmikartisti valimine, mille võitja avalikustatakse järgmise nädala jooksul.\n\nKuni reede, 7. aprillini kestab TMW videokonkurss #hoolin, mis tutvustab viise, kuidas nutikalt tegutsedes vähem keskkonda saastada, loodusressursse jätkusuutlikult kasutada, teadlikult tarbida ning kõikidele ühiskonnaliikmetele võrdseid võimalusi tagada. Konkursil osalemiseks tuleb käepäraste vahenditega filmida kuni minutipikkune lühiklipp, milles osaleja tutvustab oma lubadusi, kogemusi ja näpunäiteid keskkonnahoiu, teadliku tarbimise ja taaskasutuse teemadel või turvalisemasse elukeskkonda ning inimõiguste parandamisse panustamisel.\n\nKümnes Tallinn Music Week toimub 2.–8. aprillil 2018.\n\nTallinn Music Week 2017 numbrites:\n\n250 esinejat 32 riigist\n36 823 festivalikülastust\n1193 konverentsi delegaati, neist 879 välisriikidest\n132 välisajakirjanikku\n80 festivali toimumispaika\n250 000 veebilehe külastust 150 riigist\n\nTallinn Music Week 2016 numbrites:\n\n250 esinejat 30 riigist\n34 676 festivalikülastust\n1036 konverentsidelegaati, neist 781 välisriikidest\n128 välisajakirjanikku\n70 festivali toimumispaika\n195 505 veebilehe külastust 144 riigist\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud nädalal toimunud linnafestivalil Tallinn Music Week (TMW) oli 36 823 külastust, sealhulgas 1193 festivali delegaati, kes osalesid TMW konverentsil \"Creative Impact\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nYle: Helsingi hübriidohtude vastase keskuse juhiks saab Jarno Limnéll\n\n## Põhitekst:\n\nJärgmise nädala teisipäeval kirjutatakse Helsingis alla lepingule, millega rajatakse Soome pealinna hübriidohtude vastane kompetentsikeskus. Keskuse asutajaliikmeteks on lisaks Soomele kümme Euroopa Liitu või NATO-sse kuuluvat riiki - USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Rootsi ja Poola.\n\nHiljem võib keskusega liituda veel riike. Reaalset tegevust alustab keskus septembris.\n\nSoome rahvusringhäälingu andmetel tehakse kolmapäeval kogunevale juhtrühmale ettepanek nimetada keskuse juhiks Aalto ülikooli küberturvalisuse professor Limnéll. Juhtrühma kuulub igast asutajariigist üks esindaja.\n\nSoome EL-i asjade asekantsler Jori Arvonen tulevase juhi teemal spekuleerida ei soovinud.\n\n\"Ma ei taha praegusel etapil selle asja kohta midagi öelda. Soome teeb sellel teemal ettepaneku ja ametisse nimetamise kiidab hübriidkeskuse juhtkond heaks järgmise nädala kolmapäeval,\" selgitas ta.\n\nArvonen peab võimalikuks, et keskusele nimetatakse esialgu ajutine juht. Samas peab ta tõenäoliseks, et see sama isik saab ka püsiva ametikoha keskuse juhatuses.\n\nKompetentsikeskuse ülesandeks on tugevdada liikmesriikide vastupanuvõimet hübriidohtudele ning tõsta selleteemalist teadlikkust. Keskus korraldab koolitusi ja õppusi, viib läbi uuringuid ning jagab liikmesriikidele informatsiooni oluliste tähelepanekute kohta. Keskus hakkab tegutsema ühise võrgustiku baasil ning keskuse enda palgale võetakse vaid mõned töötajad.\n\nJarno Limnéll on kirjutanud korduvalt arvamusartikleid ka ERR-i portaalis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Yle andmetel võib järgmisel nädalal Helsingis avatava hübriidohtude vastase keskuse juhiks saada Aalto ülikooli küberturvalisuse professor ning tuntud julgeolekuanalüütik Jarno Limnéll.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUIT kuulutas installatsioonide otsinguil välja avatud konkursi\n\n## Põhitekst:\n\nFestival otsib installatsioone, mis mõjutaksid seda, kuidas me linna tajume: mida me teatud kohtades tunneme, mõtleme ja näeme. UIT kutsub üles otsima linnades negatiivseid seoseid tekitavaid kohti ning looma installatsioone, mis tekitaks samas ruumis vastupidise kogemuse.\n\nProjekti vormiks on installatsioon avalikus ruumis. Lähenemine sellele on vaba ning võib olla distsipliinide ülene, kuid arvestama peaks sellega, et teos oleks eksponeeritav Tartu avalikus ruumis festivalinädala vältel (14.–20.08.2017). Projektide juures hinnatakse interaktiivsust, leidlikkust ja oma keskkonnaga sobitumist. Üleskutse on eelkõige suunatud arhitektuuri-, maastikuarhitektuuri-, sisearhitektuuri-, installatsiooni-, skulptuuri- ja disainitudengitele, kuid osalema on oodatud ka teised linnaruumihuvilised.\n\nKui sa oled huvitatud osalemisest, siis palun saada oma idee hiljemalt 7. maiks koos portfoolio ja esialgse eelarvega aadressile [email protected]. Festival pakub osalejatele honorari (800 eurot projekti kohta) ja katab produktsioonikulud (kuni 1000 eurot projekti kohta) ning kompenseerib transpordi ja ööbimisega seotud kulud. Välja valitakse kaks festivalile sobivat tööd.\n\nLinnafestival UIT on rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival, mis avastab keskkonnatundliku kunsti juhatusel Tartut. Järjekorras viies festival toimub 16.-19. augustini 2017 Tartus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Linnafestival UIT kuulutas välja 2017. aasta festivali installatsiooniprogrammi avatud konkursi, mille teema on \"Ümberpööratud ruum\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJaan Tooming. Professor\n\n## Põhitekst:\n\nProfessor Sabakov ärkas vara. Oli ju tähtis päev – tema näitekooli õpilased lõpetasid. Kool oli läbi. Täna oli pidupäev. Professor Sabakov oli hoolikalt valmistunud kõneks. Kõigepealt mõni sõma kooli tähtsusest: siit saite oskused, siit saite ideaalid. Nüüd olete noored meistrid ning kui teil veab, siis lööb ühel päeval särama teie tähetund. Tähtis on truuks jääda elutõele. Elutõde? Siin Sabakov jäi hetkeks mõttesse. Mis see on? Mis on tõde? Mis on elu? Ah tühja, iga näitleja teab seda. Kui ütled elutõde, siis tähendab see orgaanikat, loomulikkust, siirust. Olge siirad! Olge loomulikud! Vaadake kassi ja te saate aru! Nüüd te lähete erinevatesse teatritesse, hakkate kunsti teenima. Pidage meeles Stanislavski sõnu kunstist. “Minu elu kunstis” on teie elu kunstis. Iga liigutus peab olema pealisülesande teenistuses. Ärge valetage!\n\nProfessor Sabakov jäi jälle mõttesse. Ta oli juba mitu lendu laiali saatnud ja ikka needsamad sõnad kordusid. Kas ma olen oma arengus seisma jäänud? mõtles ta ning kohkus veidi. Peaks kuidagi teisest otsast peale hakkama. Võiks Stanislavski õpilast Grotowskit mainida, natuke ka Meierholdist ning siis panna punkt.\n\nJah, punkt. Järsku taipas professor Sabakov, et ka tema elule tuleb kord punkt – surm. Enne seda tuleb veel palju näitlejaid, lavastajaid, dramaturge kasvatada meie teatri hüvanguks. Kõik on ju selge, ainult tegutse. Palk on hea. Välismaal saab tihti käia, naine on küll juba vana, kuid noori tüdrukuid võib vaadata koolis. Ja need on tõeliselt andekad ning särtsu täis. Ja kõik minu valitud, mõtles professor Sabakov. Aga siiski, milleks see kõik? Pankurid ja maaklerid tahavad lõbu, teatrid on tõsiste näidendite puhul tühjad ning kapitalism möllab. Ma olen kapitalistlik siga, turgatas äkki professor Sabakovile pähe. Noor näitleja saab kolm-neli korda minust vähem palka, iga päev näen prügikastiolendeid, mina aga sõidan mööda välismaa koole ning räägin, kui tore on meie kool.\n\nJa äkki professor Sabakov murdus. Ta istus autosse ning sõitis lähimasse supermarketisse. Ostis kolm meetrit pesunööri, sõitis kooli ning poos enda võimlemisredeli pulga külge üles.\n\nKui õpilased ta avastasid, oli professor Sabakovi nägu sinine nagu õhtutaevas ning keel ripnes suust. Ta võeti maha ning viidi morgi. Lõpupidu lükati edasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kas on elu pärast surma? Kas on elu enne surma? Toominga jutud jätkuvad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome ja Saksamaa saavad võimaluse USA ja Kanada valitsemise lõpetada\n\n## Põhitekst:\n\nSoome naiskond sai veerandfinaalis kindlalt 4:0 jagu Rootsist ning Saksamaa oli 2:1 parem Venemaast.\n\nPoolfinaalid peetakse neljapäeval ning pronksimäng ja finaal on kavas juba reedel.\n\nAlates 1990. aastast peetud naiste jäähoki MM-i ajaloo edukaim riik on kümne esikohaga Kanada. USA-l on MM-tiitleid seitse ja ülejäänud riigid pole kunagi isegi finaali jõudnud. Soome on edukaim pronksiriik lausa 11 seda karva medaliga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA-s, Plymouthis peetaval naiste jäähoki MM-il kohtuvad poolfinaalides USA - Saksamaa ning Kanada - Soome. Kui kaks Põhja-Ameerika koondist jõudsid tänu A-alagrupis kahe hulka jõudmisele otse nelja hulka, siis Saksamaa ja Soome pidid mängima ka veerandfinaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPeterburis võeti kinni kuus arvatavat Kesk-Aasia terroristi\n\n## Põhitekst:\n\nUurimiskomitee Peterburi peavalitsus algatas terrorismi toetamise süüdistusega kriminaalasja,\" seisab Interfaxi saabunud pressiavalduses.\n\nJuurdluse andmeil \"värbasid kahtlusalused 2015. aasta novembrist praeguseni Peterburis peamiselt Kesk-Aasia päritolu inimesi terrorikuritegude sooritamiseks ning Al-Nusra Rinde (Tahrir al-Shami) ja Islamiriigi tegevusse kaasamiseks\".\n\nLisaks märkis ametkond, et \"need tegelased püüdsid kaasata värvatavaid muudesse seadusvastastesse relvaühendustesse, seal hulgas välismaal\".\n\n\"Uurimiskomitee kontrollib hoolikalt nende sidemeid, kuid peab kohe märkima, et tõendeid Peterburi metrooplahvatuse korraldamisega seotuse kohta ei ole,\" seisis pressiavalduses.\n\nAmetkond teatas, et kahtlusaluste elupaiku otsitakse läbi, sealt on juba leitud äärmuslikku islamikirjandust, esemeid ja dokumente, mis on asja uurimise jaoks tähtsad.\n\n\"Praegu otsustatakse kinnipeetute vahi alla võtmist ja süüdistuse esitamist, rakendatakse meetmeid nende kaasosaliste tuvastamiseks ja vastutusele võtmiseks,\" edastas komitee.\n\n3. aprillil hukkus Peterburi metroos isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses 14 inimest ja üle poolesaja sai haavata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vene eriteenistused pidasid Peterburis kinni kuus Kesk-Aasiast pärit isikut, keda kahtlustatakse uute liikmete värbamises äärmusrühmitustesse Islamiriik (ISIS) ja Tahrir al-Sham, edastas uurimiskomitee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nISIS korraldas Tikritis terrorirünnaku, hukkus üle 30 inimese\n\n## Põhitekst:\n\nJulgeoleku- ja päästeametnike andmetel on vigastatuid rohkem kui 40, vahendas Reuters.\n\nSündmused said alguse, kui pealinn Bagdadist 175 kilomeetrit põhjas asuvasse linna saabusid politseinikeks maskeerunud ISIS-e võitlejad, kes sõitsid ka politseiautoga. Politseikolonel Khalid Mahmoudi sõnul oli ründajaid umbes kümme, nendest kaks olid varustatud pommivöödega.\n\nTerroristid võtsid sihtmärgiks kohaliku politsei kontrollpunkti ja kohaliku politseikoloneli kodumaja, kus tapeti nii kolonel ja neli tema pereliiget. Kui politseinikud ründajad ümber piirasid, õhkisid enesetaputerroristid oma pommivööd ning kolm terroristi tapeti tulevahetuse käigus.\n\nViis terroristi on aga endiselt jooksus ning seetõttu on Tikritis kehtestatud komandanditund. Hommikul oli mitmelt poolt kosta tulistamist.\n\nLinna suurima haigla juht Nawfal Mustafa selgitas, et haiglasse on toodud 31 surnukeha, nende seas ka 14 politseinikku, kuid hukkunute arv võib veel tõusta, sest osa tsiviilisikuid sai surma oma poodides või kodudes.\n\nRünnak toimus ajal, kui USA juhitud koalitsiooni toel tegutsevad valitsusväed on piiramas ISIS-e viimast Iraagi kantsi, 225 kilomeetri kaugusel asuvat Mosuli linna. Linna idaosa vallutati tagasi juba jaanuaris, kuid lääneosa pärast peetav võitlus kestab endiselt. Valitsusvägede pealetungi takistab kõige rohkem asjaolu, et ISIS-e terroristid kasutavad piirkonna tsiviilelanikke inimkilbina.\n\nEkspresident Saddam Husseini kodupaigaks olnud Tikrit vallutati ISIS-e käest tagasi juba kahe aasta eest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iraagi põhjaosas Tikriti linnas leidis ööl vastu kolmapäeva aset ISIS-e poolt korraldatud terrorirünnak, mille tagajärjel sai surma vähemalt 31 inimest, nende seas 14 politseinikku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti naiste jalgpallikoondis alustab MM-eelringi Läti vastu\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeseks vastaseks on Läti naiskond, kellega eestlannad juba selle aastanumbri sees mänginud on, kui vastamisi mindi Küprosel toimunud Aphrodite Cup nimelise turniiri finaalis. Selles kohtumises pidi Eesti tunnistama lõunanaabrite paremust penaltiseeria järel.\n\nMängude ajakava:\n\n6. aprill kell 13:00 Eesti – Läti (Mikheil Meskhi 2. staadion)\n8. aprill kell 15:00 Gruusia – Eesti (Mikheil Meskhi staadion)\n11. aprill kell 15:00 Eesti – Kasahstan (Mikheil Meskhi 2. staadion)\n\nKoosseis:\n\nVäravavahid\n\nImbi Hoop (15.12.1988) - Pärnu JK 20/0\nGetriin Strigin (07.07.1996) – FC Granada (ESP) 2/0\nKarina Kork (23.02.1995) – JK Tallinna Kalev 1/0\n\nKaitsjad\n\nInna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi Torna Club (HUN) 59/0\nPille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 55/0\nAnete Paulus (27.09.1991) – Pärnu JK 44/1\nLiis Pello (07.02.1988) – FC Kirkop United (MAL) 28/1\nKetlin Saar (02.05.1997) – Pärnu JK 17/1\nElizaveta Rutkovskaja (09.12.1997) – Pärnu JK 3/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\nKatrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 78/16\nKethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 77/3\nSigny Aarna (04.10.1990) – Kuopio Pallokissat 64/25\nEneli Vals (27.05.1991) – Tallinna FC Flora 46/2\nKristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 39/3\nMerily Toom (20.08.1994) – Pärnu JK 33/1\nVlada Kubassova (23.08.1995) – Tallinna FC Levadia 20/2\nKelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 18/1\nLisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 13/1\nLiivi Sõrmus (17.02.1992) – Pärnu JK 7/1\nUlrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 4/0\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti naiste jalgpallikoondis alustab neljapäeval Gruusias MM-eelringi kohtumisi, kui vastamisi minnakse Läti naiskonnaga. 8. aprillil mängib Eesti võõrustaja Gruusiaga ning eelringi viimane kohtumine peetakse Kasahstani vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPeking: Põhja-Korea raketikatsetus pole seotud Xi ja Trumpi kohtumisega\n\n## Põhitekst:\n\nVälisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying ütles seda kolmapäeval tavapärase pressibriifingu raames, vahendas Reuters.\n\nHua sõnul kutsub Peking kõiki osapooli üles vaoshoitusele ning edasiste pingete vältimisele.\n\nPõhja-Korea tegi kolmapäeva varahommikul järjekordse raketikatsetuse, teatasid Lõuna-Korea kaitseministeerium ja USA armee.\n\n\"Põhja-Korea tulistas täna varahommikul Sinpo sadamast Jaapani merre veel tuvastamata tüüpi mürsu,\" seisis kaitseministeeriumi teadaandes.\n\nUSA armee andmetel tulistas Põhja-Korea välja kesktegevusraadiusega ballistilise raketi.\n\n\"USA väejuhatus jätkab tihedat koostööd meie Lõuna-Korea ja Jaapani liitlastega, et tagada julgeolekut,\" ütles Pentagoni esindaja.\n\nPõhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatuse (NORAD) hinnangul ei kujutanud rakett Ühendriikidele ohtu.\n\nUSA president Donald Trump ütles nädalavahetusel usutluses väljaandele Financial Times, et Ühendriigid on valmis Põhja-Korea tuumaohu likvideerima ka iseseisvalt, kui Hiina ei lisa survet probleemi lahendamiseks.\n\nTrumpi sõnul oleks Hiinale hea, kui riik abistaks Ühendriike Põhja-Korea suhtes ja kui Peking seda ei tee, siis pole see hea kellelegi.\n\nFinancial Timesi andmetel peab praegune USA administratsioon Põhja-Koread Ühendriikidele kõige vahetumaks ohuks. Riikliku julgeolekunõukogu asenõunik Kathleen Troia McFarland avaldas ajalehele arvamust, et suure tõenäosusega saavutab Põhja- Korea veel enne Trumpi praeguse ametiaja lõppu võimekuse tabada raketiga USA mandriosa.\n\nPyongyang väitis nädalalõpul aga, et USA kasutab Põhja- Korea tuumaprogrammi ettekäändena varjamaks oma vastuseisu tuumarelvade keelustamisele.\n\nPõhja- Korea ÜRO esinduse nõunik Ri Song Chol ütles neljapäeval uudisteagentuurile AP, et USA tegevus on sundinud Pyongyangi tuumarelvi välja töötama ja neid omama, et kaitsta end Ameerika agressiooni vastu.\n\nRi reageeris USA suursaadiku Nikki Haley esmaspäevasele kommentaarile, et Ühendriigid ei osale ÜRO kõnelustel tuumarelvade keelustamiseks, kuna mõned \"pahad tegijad\", nende seas Põhja- Korea, ei allkirjasta ega täida võimalikku lepet.\n\nRi rõhutas, et Põhja- Korea toetab ülemaailmset jõupingutust likvideerida tuumarelvad, kuid ei loobu oma relvastusest enne, \"kui maailma tuumarelvavabaks muutmine on ellu viidud\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina välisministeerium teatas, et Peking ei näe seost järjekordse Põhja-Korea raketikatsetuse ja president Xi Jinpingi ning USA riigipea Donald Trumpi eelseisva kohtumise vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIiri politsei pidas kinni Imre Arakase\n\n## Põhitekst:\n\nRTE andmetel pidasid Iirimaa politsei organiseeritud kuritegevuse büroo töötajad teisipäeval Dublinis Blakestowni piirkonnas kinni kolm meest, kellest üks on ERR-ile teadaolevalt Imre Arakas (58).\n\nThe Irish Sun kirjutab, et palgamõrtsukaks peetava 58-aastase mehe hüüdnimi on Lihunik.\n\nVäidetavalt oli Lihunik tulnud Iirimaale kohalikus kuritegelikus ilmas tuntud Kinahani jõugu kutsel, mis peab verist sõda teise kohaliku jõugu - Hutchi jõuguga.\n\nLehe väitel leidis politsei arvatava palgamõrvari juurest ka nimekirja Hutchi jõugu liikmetest ning ka umbes 5000 euro väärtuses kokaiini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iiri politsei pidas Dublinis kinni Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Imre Arakase, keda Iirimaa meedias nimetatakse väidetavaks palgamõrvariks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTuumajaamade sulgemine vähendas imikute sünnikaalu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Iga tuumajaamade arvelt kaotatud megavatt asendati Tennessee orus 1980. aastatel söel töötavate elektrijaamade võimsusega. Paratamatult kasvas sellega ka õhusaaste,\" selgitas kahe tuumajaama sulgemise mõju uurinud Carnegie Melloni majandusprofessor Edson Severnini ERR Novaatorile. Energiabilansis tekkinud augu lappimiseks rakendust leidnud söeelektrijaamade lähistel asuvates asulates kasvas peenosakeste sisaldus kuupmeetris 40 mikrogrammilt 50 mikrogrammini.\n\nSevernini leidis, et 18 kuud enne ja pärast tuumajaamade sulgemist ilmale tulnud laste kaal erines kuni 134 grammi võrra. Viimane vastab viieprotsendilise kaalulangusele. Söeelektrijaamade lähistel, kus elektritootmine samal ajal ei kasvanud, kaalulangust ei märgatud.\n\n\"Tõsi, ilmale tulnud laste kaal polnud selle mõjul väiksem kui 1500–2500 grammi, millega oleks nad langenud selgelt riskirühma. Küll on aga vahe võrreldav sellega, kas ebasoodsa sotsiaalse taustaga naine saab raseduse ajal lisavitamiine või mitte,\" sõnas Severnini.\n\nVarasemates uuringutes on seostatud sünnikaalu vähenemist professori sõnul väiksema sissetulekuga hilisemas elus, väiksema IQ ja pikkusega jne. Kuigi täpne mehhanism jääb veel segaseks, võib õhusaaste mõjutada ema organismi põletikulisust ning vere hüübimist ja vererõhku. See omakorda avaldaks mõju loote arengule.\n\nImikute sünnikaal vähenes uuringu järelduste kohaselt õhureostuse tõttu suurusjärgu võrra rohkem kui varasemates töödes. Severnini pidas efekti tugevust märgiks, et tegu on reaalse nähtusega. Kriitikud märkisid aga, et mees kasutas analüüsis vananenud õhusaaste näitajat, kus loetakse saaste hulka ka osakesed, mis oma suuruse tõttu hingamisteedesse jõuda ei tohiks.\n\nSevernini uurimus ilmus vaid nädal pärast seda, kui uus USA president on tõotanud leevendada mitmeid söe kasutamisega seonduvaid keskkonna regulatsioone. \"See on kokkusattumus. Kuid minu eesmärgiks on näidata, et iga otsust, mida me energeetika vallas langetame, tuleb põhjalikult kaaluda. Antud juhul selgus tööst, et soov inimesi potentsiaalse (tuuma)õnnetuse eest kaitsta kahjustas hoopis nende tervist,\" selgitas professor. Nüüd oleks kaalul söeenergeetika ergutamisest lõigatav majanduslik kasu.\n\nSamuti rõhutas Severnini, et tuumajaamade sulgemisega seonduv kahjulik tervisemõju olla tänapäeval mõneti väiksem. Esiteks paiskub elektrijaamade fossiilkütuste põletamisel keskkonda vähem kahjulikke ühendeid ja teiseks on kasvanud taastuvatest energiaallikatest saadava energia osakaal. Siiski tasuks Fukushima tuumaõnnetuse järel tuumajaamu sulgema hakanud Saksamaal ja Jaapanil tõsisemalt kaaluda, milline mõju nende otsusel olla võib.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature Energy.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läbimõtlematult tuumaenergiast loobumine võib tuua rohkem kahju kui kasu. USA-s Three Mile Islandi tuumaõnnetuse järellainetuse mõjul toimunud tuumajaamade sulgemisega paralleelselt vähenes mitmel pool laste sünnikaal. Põhjusena võib näha saastavamate energiaallikate kasutuselevõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJanek Mäggi esitati Maailma Kabeföderatsiooni presidendikandidaadiks\n\n## Põhitekst:\n\n“Oleme Janekiga koos töötanud kümme aastat – alates 2007. aastast, mil ta valiti Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) presidendiks,” rääkis Maailma Kabeföderatsiooni praegune president Harry Otten. “EDC on kindlasti maailma juhtiv kontinendi konföderatsioon ning Janek on selle presidendiks tagasi valitud 2 korda. Ta on osalenud Euroopa kabe juhina FMJD juhtimises kümnendi ning on tänaseks kogenud ja küps võtma teatepulga üle. Toetan Janeki kandidatuuri ning soovin koos temaga jätkata uues, sügisel valitavas juhatuses FMJD vastloodava rahvusvaheliste suhete juhina, kelle üheks ülesandeks on saada kabele Rahvusvahelise Olümpiakomitee ametlik tunnustus.”\n\nTeise eestlasena kandideerib üldkogul FMJD finantsjuhiks Aare Harak, kes on seni töötanud FMJD finantskomisjoni esimehena. \"Aare Harak on kabeföderatsiooni finantskomisjoni juhtides näidanud üles professionaalsust ja täpsust, mida finantsvaldkond vajab,\" rääkis FMJD peasekretär Frank Teer. “Usun, et uus juhatus hakkab tööle tõhusa meekonnana, kes väärtustab seniseid kogemusi ning suudab kabe rolli maailmas järgnevatel aastatel oluliselt kasvatada.”\n\n“Janek on Eesti, Euroopa ja maailma kabeelu edendanud alates 1999. aastast,” rääkis Eesti Kabeliidu president, Tarmo Tulva. “Ta on olnud Eesti Kabeliidu juhatuse liige siiani, ühtekokku 18 aastat, kuni 2015. aastani ka president. 2007. aastast, mil Janek valiti EDC presidendiks, on Tallinnas ka Euroopa Kabekonföderatsiooni peakontor. Tänu sellele on Tallinnas toimunud igal aastal vähemalt üks rahvusvaheline tiitlivõistlus, mõnel aastal mitu. Kõige olulisemad on olnud Euroopa Meistrivõistlused 2008 ja 2014 ning 2013. aastal toimunud MM tiitlimatš. Juhul, kui Janek sügisel ametisse valitakse, avab see Eesti kabele võimaluse muutuda Euroopa kabepealinnast maailma kabepealinnaks. Oleme veendunud, et Tallinn on suutnud Maailma Kabeföderatsioonidele kinnitada – me väärime seda võimalust.”\n\nHarry Otten on FMJD presidendina tegutsenud alates 2009. aastast. Otten teatas, et ei kavatse peale ametiaja lõppu enam uuesti kandideerida. Kui Janek Mäggi osutub presidendivalimistel valituks, astub ta Euroopa Kabekonföderatsioon (EDC) presidendi kohalt tagasi ja EDC peakontor kolib Eestist ära. Maailma Kabekonföderatsioon hakkab oma peakontorit jagama Tallinna ja Amsterdami vahel.\n\n“Sügisel toimub peale Maailma Kabeföderatsiooni üldkogu järgmisel päeval, 08. oktoobril ka Euroopa Kabekonföderatsiooni korraline üldkoosolek,” ütles Tarmo Tulva. “Janekil on Euroopa presidendina jäänud veel 2 aastat, kuid juhul, kui ta valituks osutub, astub ta sellelt kohalt tagasi ning Tallinnas valitakse ka Euroopa Kabekonföderatsioonile uus president. Kindlasti teeme tööd selle nimel, et kui muutus on uue ameti tõttu vajalik, saaks valitud väärikas uus president ka EDC-le ning peakontor saab kolida hea organiseerimisvõimega kaberiiki.”\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "1.-17. oktoobrini Tallinnas peetavate rahvusvahelise kabe maailmameistrivõistluste ajal toimub 7. oktoobril Maailma Kabeföderatsioon (FMJD) korraline üldkogu, kus 65 liikmesriigi esindaja poolt valitakse föderatsioonile uus president. Eesti Kabeliit esitas presidendikandidaadiks Janek Mäggi ning finantsjuhiks Aare Haraku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nUute sõiduautode turg kasvas märtsis üle kümne protsendi\n\n## Põhitekst:\n\nMärtsis müüdi Eestis 2232 uut sõiduautot, mis ületas eelmise aasta müügi 211 auto võrra. Esimese kvartali jooksul on Eestis müüdud 5869 uut sõiduautot ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,1 protsenti enam, teatas Amtel.\n\nMärtsis müüdi enim väikeautosid, mille osakaal kogu müügist oli 21,6 protsenti. Hästi läksid kaubaks ka keskmised ja väiksemad maasturid, nende osakaal oli vastavalt 19,4 ja 18 protsenti. Märtsis osteti ka kuus elektriautot. Eksporti läks 172 sõiduautot.\n\nEsikolmiku automarkide võrdluses moodustasid märtsis Toyota (436 müüdud sõiduautot), Škoda (292) ja Renault (148). Mudelitest oli populaarseim Toyota Avensis 115 autoga, järgnesid Škoda Octavia ja Toyota RAV4.\n\nTõusulainel jätkas märtsis ka tarbesõidukite müük. Esimese kvartali kokkuvõttes on Eestis müüdud 1436 uut tarbesõidukit ehk 9,8 protsendi võrra enam kui möödunud aasta samal perioodil.\n\nMarkidest oli edukaim Citroen 64 sõidukiga, järgnesid Renault 59 ja Peugeot 47 tarbesõidukiga. Veokite segmendis tegi märtsis parima tulemuse 40 müüdud veokiga Volvo, järgnesid Scania 33 ja Mercedes-Benz üheksa veokiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahulikumalt möödunud veebruari järel tegi uute sõiduautode turg Eestis taas tõusu, kasvades eelmise aasta märtsiga võrreldes 10,4 protsenti. Kõige enam müüdi möödunud kuul väikeautosid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNäitleja Peeter Rästas vastas elu põhiküsimustele\n\n## Põhitekst:\n\nLavastus “Furby tagasitulek” kuulub Vaba Lava 2016/2017 kuraatoriprogrammi IN I OUT. Laval on Liina Vahtrik, Aarne Soro ja Peeter Rästas (Rakvere Teater).\n\nEtendused Vaba Lava teatrikeskuses 18. ja 19. aprillil ning 15. ja 16. mail kell 19. 18. aprilli etendusele järgneb IN I OUT pidu, 19. aprilli etendusele järgneb vestlus trupiga. Tartu Uues Teatris külalisetendused 1. ja 2. mail kell 19.\n\nVaata videot:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Paar nädalat enne Urmas Vadi uuslavastuse \"Furby tagasitulek\" esietendust vastasid näitlejad elu põhiküsimustele. Alustas Peeter Rästas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJohan Tali: ühiskonnas levivad ideed kipuvad arhitektuuri üle kolima\n\n## Põhitekst:\n\nSee aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.\n\nAvaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted.\n\nJohan Tali on mitmekülgne noor arhitekt, kes on tohutult panustanud Eesti tutvustamisele maailmas. Nii Eesti paviljon eelmisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil kui Balti paviljon viimasel olid väga edukad. Balti paviljon rändab jätkunäitustena nii Balti riikidesse kui ka näiteks Londonisse. Tuleb esile tõsta, et pärast töötamist rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektide ja kunstnikega Viinis ja Berliinis on ta oma kogemustepagasi toonud tagasi Eestisse ning jätkab siin eduka tegevarhitektina ja mõtestab oma tööd sügavamalt ka EKA doktorantuuris. Johan on tõestanud ennast võimeka kuraatori, läbinägeliku analüüsija ning teotahtelise arhitektuurielu korraldajana.\n\nMillises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?\n\nEhitatud keskkond on ühiskonna nägu. Ühiskonnas levivad ideed kipuvad ka arhitektuuri üle kolima, see ilmneb arhitekti töölauale jõudnud projektides tellijate kaudu. Samas ilmneb ka see, et tegelikult uusi ideid väga palju ei olegi. Arhitektid on ellu rakendamas pigem kellegi äriplaane, kui ühiskonda arendavaid ideid. Edukad on arhitektid, kes pakuvad head teenust, on klientidele usaldusväärsed ega korralda mingit mässu.\n\nArhitektid saaks omalt poolt ühiskonnas leviva ideelageduse peatamisele kaasa aidata sellega, et pakuvad välja ruumilisi ideid ja leiavad viise, kuidas arhitektuuri kaudu uusi ideid ühelt küljelt luua ja teisalt ellu rakendada. Mõnes mõttes ongi olemasoleva uuesti leiutamine ja ümberdefineerimine nooruslik käitumisviis ja ühiskonna normaalsusele vastu astumine võiks ju mingisuguste muutusteni viia - elu teeb niikuinii omad korrektuurid.\n\nJuba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud, enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, tagantjärele neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?\n\nMa tean ka 74aastaseid noori arhitekte! Noorus on pigem mõtteviis ja meeleseisund ega ole taandatav vanusele. Noorus on see uudishimu ja janu millegi enneolematu järgi.\n\nKelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?\n\nNo eks ikka need nooremad, kelle tegevuse ampluaa on mitmekesine, laia haardega ja omanäoline. Andekad kolleegid on nad kõik ja ühel hetkel peab kõigile neile preemiaid jaguma. Need, kes juba on suuri preemiaid saanud (Kulka aastapreemia jne) vist niikuinii väga ei hooli enam …\n\nMillist viimati ehitatud keskkonda, objekti või toimunud sündmust tõstad esile erialaselt erakordselt silmapaistvana?\n\nEesti seisukohast võiks ehk esile tulla selle, et üks suuremaid ehitusfirmasid ja kinnisvaraarendajaid on õla alla pannud teadustegevusele kahes suuremas arhitektuuri ja projekteerimisega tegelevas koolis. Elame näeme, mis sellisest koostööst sünnib.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Johan Tali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJulgeolekuraport: Venemaa üritas sekkuda Hollandi valimisprotsessi\n\n## Põhitekst:\n\nAIVD (Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst) raportis on kirjas, et Venemaa kasutab poliitilise mõjuvõimu saavutamiseks \"külma sõja aegseid meetodeid\", vahendas Politico.\n\nAIVD juht Rob Bertholee nentis pressikonverentsil, et Moskval ei õnnestunud Hollandi valimisprotsessi \"oluliselt\" mõjutada. \"Ma arvan, et nad üritasid juhtida valijaid valesse suunda levitades uudiseid, mis olid kas valed või vastasid ainult osaliselt tõele,\" sõnas ta.\n\nRaporti kohaselt on Venemaa poolt kujutatav oht nii Hollandile kui ka Euroopale suurem kui aasta aega tagasi. Venemaa on spionaaži valdkonnas \"äärmiselt aktiivne\" ning seda mitte ainult valimiste ajal.\n\n\"Oma katsetes positsioneerida end suurjõuna ja saavutada poliitilist mõjuvõimu ei kohku Venemaa tagasi kasutamast külma sõja aegseid meetodeid. Venemaa kasutab ära vabadust, mida pakuvad Lääne avatud ja demokraatlikud ühiskonnad,\" selgitas Bertholee.\n\nEnne 15. märtsil toimunud valimisi olid Hollandi võimud tõsiselt mures võimaliku Venemaalt lähtuva küberrünnaku pärast ning seetõttu korraldati kogu valimisprotsess igaks juhuks paberkandjatel.\n\nVarem on aga meedia kirjutanud sellest, kuidas Venemaa aktivistid ja lähedaste Kremli-sidemetega välismaal elavad Ukraina ärimehed aitasid kallutada Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe asjus korraldatud Hollandi rahvahääletust Moskvale meelepärasesse suunda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hollandi julgeolekuteenistus AIVD märkis oma iga-aastases raportis, et Venemaa üritas käesoleva aasta märtsis toimunud Hollandi parlamendivalimiste protsessi sekkuda. Moskva tegevus seisnes näiteks libauudiste sihiteadlikus levitamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNädal Soomes: varjupaigataotlejatest soomepoiste ja jääkarussellini\n\n## Põhitekst:\n\nKokkuvõtet Soome meedia teemadest saab kuulata siit:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli teeb igal nädalal Vikerhommiku eetris kokkuvõtte Soome meedia teemadest. Seekord on tuline kõneaine olnud muu hulgas varjupaigataotlejate väljasaatmislennud ja nendega seotud protestid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLazio kaotas linnarivaalile, kuid pääses karikafinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAvamängu 2:0 võitnud Lazio poolel lõid võõral staadionil kordusmängus väravad Sergej Milinkovic-Savic ja Ciro Immobile. Roma poolel sai kaks väravat kirja Mohamed Salah ning ühe tabamuse lisas Stephan El Shaarawy.\n\nLazio finaalivastane selgub juba kolmapäeva õhtul, kui teises poolfinaalis lähevad teistkordselt vastamisi Torino Juventus ja Napoli. Avakohtumisest on 3:1 eduseis kaasa võtta Juventusel.\n\nTulemus:\n\nAS Roma - SS Lazio 3:2 (1:1)\n43. El Shaarawy, 66, 90. Salah - 37. Milinkovic-Savic, 56. Immobile\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia jalgpalli karikavõistlustel jõudis esimesena finaali Rooma Lazio meeskond, kes tulises linnalahingus kaotas teisipäevases poolfinaali korduskohtumises küll AS Romale 2:3, kuid pääses koondskooriga 4:3 siiski edasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\n50-aastase autogrammikogu uhkuseks on Marie Underi kirjutatud nimi\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeste autogrammide saamiseks tuli Loksa koolis õppival 15-aastasel Matil abi paluda oma inglise keele õpetajalt. \"Tahtsin kirjutada Kuuba peaminister Fidel Castrole,\" rääkis Vihman \"Vikerhommikus\".\n\n\"See õnnestuski niimoodi, et 1. veebruaril 1968. aastal sain tema foto autogrammiga,\" meenutas Vihman.\n\nOma kogu uhkuseks peab ta aga Marie Underi autogrammi. \"1971. aastal ta sai juba 88-aastaseks ja ma kirjutasin talle kirja umbes kuu aega. Lugesin tema luulet ja panin kirja kõik mõttted, mis tekkisid. Lisasin sinna ümbrikusse ühe tunnikontrolli, mille olin teinud lõpuklassis tema luule analüüsi peale. Kaks komaviga oli sees, sain hindeks \"5-\". Ma arvan, et see otsustas kõik. Sain niisuguse väga toreda, uhkes poosis foto, kuhu on vanainimese väriseva käega kirjutatud \"Mati Vihmanile kodumaiste tervitustega Marie Under\",\" muljetas autogrammikoguja, kelle sõnul oli sellest luuletajale veel vähe, kuna lisaks oli ümbrikus ka kaart kauni pühendusega.\n\nVihmani kogutud autogramme saab vaadata Tallinnas Sääse raamatukogus, kus on väljas umbes 50 huvitavamat, teiste hulgas näiteks Frank Sinatra ja Sophia Loren.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kirglik autogrammikoguja Mati Vihman on oma hobiga tegelenud juba 50 aastat ning tema kogust leiab nii Fidel Castro kui ka Marie Underi autogrammi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nGuingamp lõpetas neljanda liiga klubi tuhkatriinuloo, Monaco samuti edasi\n\n## Põhitekst:\n\nLiigas liidrikohta hoidev Monaco sai tulemusega 2:1 jagu Lille'i meeskonnast, kui Valere Germain lõi kaks väravat. Lille mängis juba alates 40. minutist vähemuses, kui punase kaardiga eemaldati Carlens Arcus. Vaatamata sellele suutis Lille mängu lõpuhetkedel ühe värava tagasi lüüa.\n\nTeises eilses veerandfinaalis lõppes tugevuselt neljanda liiga klubi Frejus Saint Raphaeli tuhkatriinulugu, kui koduplatsil kaotati 0:1 kõrgliigas hetkel 8. positsiooni hoidvale Guinbampile. Ainsa värava lõi 50. minutil Alexandre Mendy.\n\nKolmapäeval on kahes ülejäänud veerandfinaalis vastamisi kõrgliigaklubid Angers - Bordeaux ja kolmanda liiga meeskond US Avranches ning kuulus Paris St. Germain.\n\nTulemused:\n\nAS Monaco - Lille 2:1 (2:0)\n35, 45. Valere Germain - 90. Anwar El-Ghazi\n\nFrejus Saint Raphael - Guingamp 0:1 (0:0)\n50. Alexandre Mendy\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal peeti teisipäeval kaks jalgpalli karikasarja veerandfinaali, kust edasi nelja hulka pääsesid kõrgliigaklubid Monaco ja Guingamp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: Merkeli erakond on taas kindlal esikohal\n\n## Põhitekst:\n\nTeisipäeval avalikustatud Stern-RTL-Wahltrendi arvamusküsitluse kohaselt hääletaks praegu CDU poolt 36 protsenti valijatest. CDU toetus on eelmise nädalaga võrreldes tõusnud kaks protsendipunkti, vahendas Politico.\n\nSotsiaaldemokraadid (SPD), kelle toetus pärast Martin Schulzi esimeheks saamist märkimisväärselt tõusis, saaksid täna 29 protsenti häältest. Eelmisel nädalal oli SPD toetus 32 protsenti.\n\nVasakäärmuslikuks peetav Die Linke koguks omakorda üheksa protsenti häältest, neile järgneb paremäärmusluses süüdistatud Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaheksa protsendiga. Roheliste toetajaid on valijatest seitse protsenti ning liberaalne Vaba Demokraatlik Partei (FDP) on napilt viie protsendi ehk valimiskünnise juures.\n\nKui uuringus osalenutelt küsiti, keda nad soovivad näha järgmise liidukantslerina, nimetas 41 protsenti osalenutest Merkeli nime. Schulzi toetajaid oli 31 protsenti.\n\nUuringus kajastav toetuse tõus järgneb Saarimaa liidumaa valimistele, kus CDU sai kindla võidu.\n\nSaksamaa parlamendivalimised toimuvad 24. septembril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Värske uuringu kohaselt on liidukantsler Angela Merkeli juhitud kristlikud demokraadid (CDU) tõusnud taas selgelt Saksamaa kõige populaarsemaks erakonnaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKirjandusfestival HeadRead teeb kummarduse Soome Vabariigile\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali kavas on alates neljapäevast Soome Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud vestlusringide sari, kus arutletakse iseseisvumise ja iseseisvuse tahkude üle. Teema on igati aktuaalne, sest aasta pärast tähistab 100. sünnipäeva Eesti Vabariik ja kahe riigi ajaloos on mõndagi ühist. Nii käsitletakse vestlusringides noore rahva eneseotsinguid, vaikivaid aastakümneid ning kultuurilist ärkamist, aga ka kahe rahvuse kirjanduslikke suhteid.\n\nFestivali väliskülalised katavad pea tervet Euroopat, kaugeim külaline tuleb aga Malaisiast. HeadReadi võõrkeelses programmis on, nagu tavaks saanud, eraldi rõhk venekeelsel kirjandusel ning ka lastekirjanduse programmis võõrustatakse taas tuntud ja eesti keeles ilmunud väliskirjanikke.\n\nKirjandusfestivali HeadRead mahukas eesti kirjanduse programmis saab publik tänavu harukordse võimaluse kuulata kirjanike värskeimat loomingut, mis on lausa nii värske, et pole isegi veel ilmunud. Tavapäraselt palju on programmis luuleüritusi nii noorte kui ka kogenumate autorite osalusel, nii hillitsetumas kui ka vabamas keskkonnas. Programmi juurde kuuluvad juba traditsiooniks saanud kirjanduslikud jalutuskäigud Tallinna linnaosades ning erinevaid kunstižanre kokakunstist muusikani ühendavaid ettevõtmisi.\n\nKirjandusfestival HeadRead toimub üheksandat korda ning kestab 24.-28. maini. Festivali kõik sündmused on tasuta, välja arvatud luulemissa ning teatrietendused või filmid. Festivali kogu programmi koos viimaste lisandustega leiab kodulehelt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Seitsme nädala pärast algab kirjandusfestival HeadRead, mille programmis on viie päeva jooksul 75 sündmust, kus astub üles 112 kirjanduslikku esinejat nii Eestist kui välismaalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nProjekt \"Võrguplatsid korda\" toob Eestisse taas kümme uut volleplatsi\n\n## Põhitekst:\n\nProjekti senise kuue tegutsemisaastaga on Eesti erinevatesse paikadesse kerkinud 60 uut võrkpalliväljakut, kus nüüd on võimalik ennast ilusatel suveõhtutel ja mõnusas seltskonnas sportlikult proovile panna. „Vaadates eestlaste aina suurenevat rahvaspordilembust, olen veendunud, et külasid ja kogukondi, kes sooviksid sellesse nimekirja lisanduda on küll ja veel. „Võrguplatsid korda” on selleks suurepärane ja väga mugav võimalus,” rääkis projektijuht Urmas Piik.\n\nTeist aastat on rahvaspordi propageerimisel Eesti Võrkpalli Liidu koostööpartneriks Oma Ehitaja AS. „Võrguplatsid korda” on ennast mitme eelneva aasta jooksul õigustanud ja oma järjepidevuse tõttu on projekt olnud meile algusest peale sümpaatne. Möödunud aastal ise kaasa lüües saime sellele veelgi enam kinnitust,” lausus Oma Ehitaja AS juhatuse esimees Kaido Fridolin.\n\n„Kuna oleme ehitusettevõte, kes tegeleb ka elukondliku kinnisvara arendamisega, siis sobib selle projekti toetamine hästi ka meie profiili ja teenustega. Lisaks oleme alati pidanud oluliseks inimeste tervise eest hoolitsemist,” lisas ta.\n\nŽürii valib „Võrguplatsid korda” konkursile laekunud taotluste hulgast 24. aprilliks kuus silmapaistvamat, kuhu eeloleval suvel rajatakse võrkpalliväljakud koos kogu vajaliku inventariga. Mängimiseks vajaliku palli annab väljaku esindajale Eesti Olümpiakomitee.\n\nLisaks valib žürii veel kümme taotlust, mis pannakse 27. aprillil rahvahääletusele. Seal selgub neli rahva lemmikut, kuhu samuti uued platsid kerkivad. Kandidaatidega saavad võrkpallisõbrad tutvuda ja oma lemmiku poolt hääletada kuni 4. maini.\n\nŽüriisse kuuluvad Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur ja peasekretär Helen Veermäe, Oma Ehitaja AS juhatuse esimees Kaido Fridolin, rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal ja Eestit Pekingi olümpiamängudel esindanud rannavõrkpallur Rivo Vesik.\n\nKonkursi „Võrguplatsid korda” raames esitatud võrkpalliväljaku eelistatud asukoht on kas munitsipaal- või kohaliku omavalitsuse maa. Eramaa on avalduse esitamiseks lubatud vaid juhul, kui maaomanik tagab avaliku ligipääsu väljakule ja mänguplats asub nähtavas, juurdepääsetavas ning inimestele ohutus kohas. Taotleja peab asukoha kohta lisama vabas vormis kooskõlastuse kinnituse koos kohaliku omavalitsuse või eraomaniku kontaktandmetega. Vajalik on lisada selgitus, miks antud piirkonda võrkpalliväljakut rajada soovitakse. Samuti tuleb lisada asukoha plaan ja võimalusel fotomaterjal, mis tuleb valiku tegemisel kasuks.\n\nKonkursi taotlusvormi ja täpsemad osalustingimused leiab SIIT.\n\nProjekti „Võrguplatsid korda” ajajoon:\n\n4. aprill – taotluste esitamise algus\n24. aprill – taotluste esitamise lõpp\n27. aprill – kuue võitja ja kümne rahvahääletusele mineva kandidaadi avalikustamine; rahvahääletuse algus\n4. mai – rahvahääletuse lõpp\n5. mai – rahvahääletuse võitjate avalikustamine\n8. mai – väljakute transpordi algus\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Võrkpalli Liit ja Oma Ehitaja AS alustavad projektiga \"Võrguplatsid korda\", mille raames rajatakse või korrastatakse sel suvel üle Eesti kümme võrkpalliväljakut. Huvilised saavad avaldusi esitada tänasest, 4. aprillist, kuni 24. aprillini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKohtla-Järve soovib Viivikonna Vaivarale anda\n\n## Põhitekst:\n\nViivikonnas on lagunenud maju on rohkem kui terveid. Pood ja söökla on Viivikonnas avatud ööpäev läbi, sest majadel uksi ega aknaid ees ei ole. Ainust tööandja on puidufirma OÜ Vivikond, kuid sinnagi käiakse tööle kümnekonna kilomeetri kaugusel asuvast Sillamäe linnast.\n\nViivikonna karjääri hiigelaegadel, 1970. aastate keskel elas Viivikonnas ja tema sõsarasulas Sirgalas üle 2000 inimese. Praegu on seal elanikke saja ringis. Kohtla-Järve linnavalitsusest tuleb Viivikonda sõita 40 kilomeetri kaugusele läbi viie omavalitsuse.\n\nViivikonna liitmine Vaivara vallaga on olnud päevakorras varemgi, kuid nüüd on Vaivara huvi suurem. Nimelt loodetakse tondilinnaosa endale võtmisega riigilt haldusreformi läbiviimisel paindlikkumat suhtumist, kuna plaanitaval liitumisel Narva-Jõesuuga ei saa uus omavalitsus seaduses nõutavat 5000 elanikku kokku. Nii loodetakse pääseda sundliitmisest Sillamäe linnaga.\n\nVaivara vallavanem Veikko Luhalaid nentis, et mõned detailid on vaja veel läbi rääkida. Ta selgitas, et Vaivara koos Sirgala asuvad territoriaalselt Vaivara vallas ning samm on igati loogiline.\n\n\"Ent kuna asulad pole olnud meie osaks, siis pole vald saanud nende arengule kaasa rääkida. Igal juhul nad tulevad, kuid küsimus on selles, et kuidas,\" ütles Luhalaid. Ta lisas, et valitsus on küll viidanud võimalusele maksta Vaivarale kompensatiooni, kuid võimalik on, et vald peab kuludega ise hakkama saama.\n\nViivikonna põliselanikud soovivad ühinemise kohta rohkem infot. Oma kodukohta maha jätta ei soovita, seda hoolimata õhus olevast variandist, et ühinemise puhul pakutakse neile elamispinda Vaivara valla elujõulisemates asulates.\n\nViivikonnas 1967. aastast elanud Svetlane ütles, et enne ühendamist peaksid Vaivara valla esindajad selgitama, mis elanike kodukohta ees ootab. \"Praegu elame teadmatuses. Võib-olla nad tahavad meid kuhugile mujale elama panna. Aga ma ei taha siit ära minna, ma olen siin 50 aastat elanud.\"\n\nEsimest korda on praeguse Viivikonna kohal asuvat väikest metsaküla mainitud 1583. aastal. Viivikonna põlevkivikarjäär rajati 1930. aastate keskel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järve linn soovib Vaivara vallale loovutada Viivikonna linnaosa, mis on linna haldusalasse kuulunud 1950. aastast alates.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaupo Meiel räägib proosast ja kriitikast\n\n## Põhitekst:\n\nJuttu tuleb nii sellest tekstist, eelmise aasta proosast kui kirjanduskriitika tähendusest.\n\nSaadet juhib Peeter Helme.\n\n\"Loetud ja kirjutatud\" on eetris laupäeval kell 14.05.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vikerraadio kirjandussaate \"Loetud ja kirjutatud\" stuudiosse tuleb sel laupäeval kriitik Kaupo Meiel, kelle sulest ilmus märtsi Loomingus eelmise aasta proosaülevaade.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPoliitilisi äärmusi ühendab huvi dinosauruste vastu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Lisaks kajakambri efektile, kus inimesed teevad teadliku valiku kuulata neile meeldivaid ideid, mõjutavad neid ka veebis tegutsevate ettevõtete kasutatavad soovitusalgoritmid. Tulemuseks on filtrimull,\" selgitas inimeste teaduse tarbimise harjumusi uurinud Michael Macy ERR Novaatorile. Cornelli ülikooli arvutusliku sotsiaalteaduse professori järeldused põhinevad miljonitel internetikaubamajadest Amazon ja Barnes and Noble tehtud raamatuostudel ning nende omavahelistel seostel.\n\nMacy leidis kolleegidega, et laias laastus ostavad poliitikast huvitatud inimesed keskmisest sagedamini ka teadusteemalisi raamatuid. Suuresti taandub vahe sotsiaalteadustele. Viimase kõrvale jättes joonistuvad välja selged mustrid. \"Liberaale köidavad rohkem alusteadused nagu astronoomia ja antropoloogia. Küsimused, mille taga on intellektuaalsed väljakutsed ja teaduslik uudishimu. Konservatiive aga rakendusteadused, näites meditsiin ja keemia, kus teadustööd kannustab vajadus lahendada praktilisi probleeme,\" selgitas Macy.\n\nIsegi kui valdkond tõmbab poliitilise spektri mõlemasse otsa langevate inimeste huvi, loevad nad haruharva samu raamatuid. \"Konservatiivid eelistavad näiteks bioloogia, keskkonna- ja kliimateaduste vallas kirjandust, mis langeb perifeeriasse. Nad ostavad sagedamini raamatuid, mis huvitavad teisi konservatiive, kuid mitte laiemat avalikkust,\" sõnas professor. Teisisõnu lõimivad nad end teadusvaldkonnaga valikuliselt. Liberaalide maitse sarnaneb aga rohkem inimeste omale, kes poliitilise sisuga teoseid ei osta.\n\n\"Oleks võinud loota, et teadus kujutab endas silda, millega alustuseks USA-s konservatiivide ja liberaalide vahelist lõhet vähendada. Lõppude-lõpuks peaksid viima faktid ja loogika avalikus sfääris järeldusteni, mis ei sõltu sellest, kui mugavad need poliitiliselt tunduvad. See ei pea kahjuks paika,\" lisas Macy. Leidub vaid käputäis valdkondi, kus tulevad liberaalid ja konservatiivid tõepoolest keskpõrandale kokku. Näiteks armastavad kõik dinosaurusi. Tegu on aga poliitiliselt ebaolulise teemaga.\n\nProfessor lootis, et teadus võib pakkuda sellegipoolest lahedust poliitilise polarisatsiooni vähendamiseks. \"Teadlased peaksid üritama tekitada teaduse kui sellise vastu täiendavat huvi. Nii et see ületaks inimeste iha otsida teadusest toetust nende poliitilistele vaadetele. Samuti peaksid nad õpetajate ja professoritena julgustama mõtlema õpilasi väidete peale, millega nad poliitiliselt ise ei nõustu,\" leidis Macy. See ei aitaks paremini mõista mitte ainult vastaspoole argumente, vaid ka inimeste endi omi.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poliitiliselt killustunud ühiskonda ei aita praegusel kujul liia isegi huvi teaduse vastu. Liberaalid ja konservatiivid kalduvad olemuslikult huvi tundma erinevate teadusharude vastu, mida võimendavad veebi kajakambrid ja filtrimullid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKunstiministeerium: Kaido Ole on rahvakunstnik, Anu Põder on naiskunstnik?\n\n## Põhitekst:\n\nKirjutasin hiljuti kunstikriitikute kirjutatud avalikest kirjadest. Seejuures heitsin artiklis näitena toodud kahele kirjale ette lugeja abstraktsust. Mis mõtet on kirjutada isiklikku kirja, kui selle adressaat on sama abstraktne kui iga teise kunstikriitilise artikli lugeja? Kunst.ee avaartikliks olev Anders Härmi ja Marten Esko arutlus \"Värdjad kunstisaalis ehk rahvakunstniku sünd \"Nogank Hoparniisil\"\" seevastu teeb just seda, mida mina avaliku kirja kui formaadi peamise tugevusena näen: see pöördub kellegi poole. Antud juhul pöörduvad autorid teineteise poole. Kuivõrd nad teineteist tunnevad, lähtuvad nad oma repliikides sellest, mida nad teavad teist teadvat. Ühise keele ajaloo ja teadmiste spekter on nii avar, et see võimaldab tekstist ära jätta terve hulga liigseid selgitusi, mida klassikaline artikkel rikkalikult kasutab, kuivõrd artikli kaudne eesmärk on abstraktset lugejat informeerida, mitte temaga dialoogi pidada.\n\nSiit ei maksaks järeldada, justkui Esko ja Härm ei kirjeldaks näitust. Kuid seda tehakse märksa abstraktsemal viisil kui reportaažlikus ülevaates, või analüütilises kommentaaris. Pigem teineteise jaoks maamärke paika pannes: „Kõnealuse näituse motiivid ja detailid kaardistavad sisuliselt kogu tema senise loomingu. On otsesed karakterikordused hiljutisematelt näitustelt, rattal balansseerivad motiivid 2012. aasta Kumu näitusest, üks maaliring viitena 2008. aastale Draakoni galeriis, põlevate majade motiiv 2006. aastast Tallinna Kunstihoone galeriis jne.“ Ning Härm juhindub Esko seatud sihist: „…mingis mõttes on see tõesti retrospektiiv,“ kuid sealjuures on kahe kriitiku arutluse dialoogilisus siiski tagasihoidlik. Härm jätkab: „… aga mentaalne retrospektiiv. See on totaalselt eneseküllane näitus mis ammutab energiat enesekindlalt ja halastamatult iseenda saba järades.“\n\nTeineteisele suunatud repliikides on otsesed pöördumised harvad ja sisuliselt räägitakse eelkõige sel teemal, kust endal pigistab, mitte teemal, millele teine jutu juhtida üritas, kui üritas. Ja Marten Esko paar korda siiski üritas ning Härm siis oma repliigi lõpus ka vastas, kui vastas. Nii lõpetab Esko ühe järjekordse monoloogi autokriitilise tõdemusega: “Samas ei ole me veel puudutanud seda kõige suuremat teemat, maaliiinstallatsioone “Eesti algus” ja “Eesti lõpp.”\n\nJärgneb leheküljepikkune monoloog Härmilt, mis lahkab Kaido Ole loomingulist arengut, ning lõpeb tõdemusega: “Sellele moodustab, aga täiesti vastandliku pooluse paatoslik “Eesti algus” ja “Eesti lõpp”, mis minu arust paigutub tema loomingus ühte pikalt olemas olnud kõrvalteemasse.”\n\nEsko ja Härmi artikli järel on toimetus ära toonud kolm anonüümseks jäetud autori eitavad vastust ajakirja toimetaja ettepanekule kirjutada Ole näitusest. See sunnib paratamatult kahtlustama, et ka Esko ja Härmi dialoog sündis dialoogina seetõttu, et kumbki ei tundnud end vormis olevat Olest üksi kirjutada. Kuid selmet kirjutada koos terviklik artikkel, esitavad nad teineteisele skitse millest ja kuidas Ole näitusega seoses võinuks kirjutada.\n\nTõsi, kooskirjutamine on omaette spetsiifiline formaat, kuid Härmil on selles kogemusi, nii on ta korduvalt kirjutanud koos Hanno Soansiga ja võibolla ka kellegi kolmanda või neljandaga. Ning nagu Eskoga peetud arutlusest ilmneb, on tal sellest kogemusest ka positiivsed mälestused. Kuid millegipärast on Härm ja Esko seekord otsustanud hoiduda lugeja pimestamisest kahe pea põkkumisel sündiva intellektuaalse tulevärgiga, ning esitavad selle asemel kahe kunstikriitiku paduintellektuaalset kukepoksi.\n\nMehed arutlevad, naised vestlevad\n\nKõnealuses, äsja ilmunud 2017. aasta esimeses Kunst.ee-s mille avab Esko ja Härmi arutlus, ilmus ka teine täpselt samasuguse vormiga tekst: Eha Komissarovi ja Rebeka Põldsami vestlus \"Anu Põdrast ja feminismist\".\n\nTänapäevases võrdõiguslikult teadlikus ja poliitiliselt korrektses maailmas hakkab loomulikult kohe silma, et kui Esko ja Härmi teksti on toimetuse poolt kirjeldatud kui „arutlust“, siis Komissarov ja Põldsam kui naised \"loomulikult\" ei arutle, vaid \"vestlevad\".\n\nTegelikult ma usun, et toimetaja lihtsalt otsis sünonüüme kahe sarnase formaadiga teksti kirjeldamiseks, ent sisuliselt on nende kahe teksti teineteisest eristamine – olgu teadlik või mitte – täiesti põhjendatud. Sest kuigi Komissarovi ja Põldsami dispuut on samasugune intellektuaalne tulevärk nagu Esko ja Härmi oma, on Komissarovi ja Põldsami tekstis märksa rohkem reageerimist teineteise märkustele, ning suisa teise seisukohtade kriitikat ja ümberlükkamist. Tsiteerin Eha Komisarovit: “Anu Põdra looming on üsna spetsiifiline, küllaltki abstraktne ega hõlma sotsiaalseid vaatluseid või analüüse. Ära tee temast tagant järele maailmaparandajat.”\n\nOtsese pöördumise poolest on äsja tsiteeritu ka Komissarovi ja Põldsami vestluses erakordne, kuid, olenemata sellest, et ka Härm korra vääratab ja kasutab vormi: “…nagu sa ütled”, puudub Esko ja Härmi arutluses teineteise seisukohtades kahtlemine või arutluse käigus väidetule viitamine pea täielikult. Ning olenemata sellest, et teksti vormiline valik mulle meeldis jääb autorite toimetuslik otsus mille alusel tekst dialoogina esitati ikkagi selgusetuks.\n\nRahvakunstnik ja naiskunstnik\n\nTegelikult on soorollide küsimus Kunst.ee-s märksa akuutsem kui arutluse ja vestluse semantika. Komissarovi ja Põldsami artikkel räägib feminismi võtmes skulptor Anu Põdrast, kes on äsja Kumus avatud rahvusvahelise grupinäituse tähtesineja. Esko ja Härm räägivad Kaido Olest kui äsja rahvakunstniku staatusesse tõusnud autorist, kelle puhul kriitikud arutavad millest see staatus tingitud on, kuidas seda asjaolu hinnata ning kui teadlik kunstnik ise sellest on.\n\nTsiteerin Härmi: “ Aga Ole astus nüüd samasse liigasse, seda kindlasti; kusjuures ma olen täiesti võimeline mõtlema, et see on tema poolt poolteadvustatud eneseirooniline žest: sa kas lõpetad Eestis rentslis või uue “Arrakuna”, pääsu niikuinii ei ole.”\n\nAnu Põdra lugu on aga hoopis teistsugune. Põldsam küsib Komissarovilt “Mis sa arvad, kas meie kultuuriruumis peetakse traumat tabuks ja sellepärast pole Anu Põder seni Eesti tuntuim kunstnik, kuigi ta on äärmiselt kõnekas ja ekspressiivne?”\n\nNing, üle mitme lehekülje veerenud arutluse järel Komissarov ka vastab: “Paraku eeldaks Anu Põdra valikute ja kunstiuuendaja rolli lõpuni minev vaatlus oluliselt jõulisemaid positsioone meie ühiskonna ja institutsionaalse seisukorra analüüsis, mis võtaks kriitilise vaatluse alla lähiminevikus valitsenud skulptuuriideoloogiad ja kunstimeediumite eelistused. Ma pean silmas, et see, mida praegu hellitavalt 1980.ndate aastate eesti skulptuuri “rauaajaks” nimetatakse, tähendas naiskunstnike varjamatut maskuliinset diskrimineerimist ja feminiinsete positsioonide väljatõrjumist maskuliinsete poolt, mis enamikul juhtudel ka õnnestus.”\n\nParaku peab tõdema, et selles olukorras ei ole midagi muutunud. Kaido Ole kui mees, on rahvakunstnik ja tegeleb rahvakunstnikuks olemisega. Anu Põder on naiskunstnik ja tegeleb naiskunstnikuks olemisega. Kuigi Põder oma eluajal feminismi või naisküsimusega otse ei suhestunud, peaks - tsiteerin Komissarovit: “feministlik uurimus andma panuse tema loomingu tundma õppimisele ja mõtestamisele.”\n\nKasutades rämedat trafaretti, kõlab see olukord mulle umbes nõnda, et Tallinnas tegutsev kunstnik on Eesti kunstnik ja teeb eesti kunsti. Tartus tegutsev kunstnik on Tartu kunstnik ja tema loomingu pädevaks kirjeldamiseks peaksid teda uurima mitte lihtsalt kunstiteadlased, vaid Tartu kunsti kui marginaaliat hästi tundvad spetsialistid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiljuti ilmus trükist ajakirja Kunst.ee 2017. aasta esimene number. Kahtlemata vääriks Kunstiministeeriumi tähelepanu kogu ajakirja number, ent see oleks korraga kontimurdev ülesanne nii mulle kui teile, head lugejad. Seetõttu hakkasin lihtsalt otsast lugema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMitmed Eesti võimlemiskohtunikud läbisid rahvusvahelised eksamid\n\n## Põhitekst:\n\nIluvõimlemises: Janika Mölder, Natalja Bestšastnaja, Evelin Daniel, Larissa Gorbunova, Larissa Melnikova, Karolina Lill-Drigin, Natalia Korotkova, Jelena Agafontseva, Jekaterina Konnova, Maria Tõnissaar.\n\nSportaeroobikas: Natalja Maltšenko, Tatjana Semtšenkova, Tatjana Tulskaja.\n\nSportakrobaatikas: Toivo Peegel, Heidi Kann, Heleri Tinno, Kädi Metsoja.\n\nTrampoliinvõimlemises: Sigrid Pedoson, Salme Ojasild.\n\nNimetatud kohtunikel on õigus hinnata 2017-2020 toimuvaid rahvusvahelisi võistlusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Võimlemisliit teatas, et FIG-i rahvusvahelistel uute võistlusmääruste koolitustel sooritasid vajalikud eksamid ära mitmed meie kohtunikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPikamaarattur tahab teha 80 päevaga maakerale tiiru peale\n\n## Põhitekst:\n\nKorra varem on Beaumont saavutusega hakkama saanud – 2008. aastal võttis tal 29 446 km läbimine aega 194 päeva. Nüüd tahab 34-aastane šotlane oma tulemust poole võrra kärpida. Start antakse 2. juulil Pariisis, kirjutab rattauudised.ee.\n\n“Soojenduseks” teeb Beaumont rohkem kui 4000 km pikkuse tiiru ümber Suurbritannia, ta alustas oma katsumust täna Londonist. Beaumont’l on kavas katta distants 15 päevaga ehk läbida päevas 16 tunniga 386 km.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pikamaaratturil Mark Beaumont’l on kavas püstitada maailmarekord ja sõita rattaga 80 päevaga ümber maakera. Praegune tippmark kuulub Uus-Meremaa mehele Andrew Nicholsonile, kes läbis 2015. aastal distantsi 123 päevaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid\n\n## Põhitekst:\n\nViieliikmeline žürii, mida juhtis luuletaja Contra, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla“, Kadri Lepp „Poiss, kes tahtis põgeneda“, Kairi Look „Härra Klaasi pöörane muuseum“, Aino Pervik „Hädaoru kuningas“ ja Reeli Reinaus „Kuidas mu isa endale uue naise sai“.\n\nAuhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid: Contra (esimees), Riina Pauklin, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Marge Pärnits mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.\n\nContra sõnul oli žürii raske valiku ees, sest esimese hooga saadi kokku 23 kandidaati, kõik väga head raamatud. Aga muhedate, samas tõsiste ja pingeliste vaidluste läbi leidis žürii ühise keele ja esiviisiku. Viie hulgast selgub ka laureaat.\n\nKätlin Kaldmaa raamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak) kohta arvas žürii, et tänapäeva Pipi Pikksukk ei tõsta küll hobuseid ja sajakiloseid rahakohvreid, aga vembud on praegu isegi vingemad.\n\nKadri Lepa põnevas raamatus „Poiss, kes tahtis põgeneda“ (Tänapäev) saab põgenemissoov pidevalt uue näo, lisanduvad vaimsed ja füüsilised takistused, aga soov ei kao. Samas on koguaeg pinge õhus, et äkki põgenemist ei toimugi.\n\nKairi Look on žürii hinnangul meister lustakuse peale. Tema „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (Tallinna Keskraamatukogu) viib lugeja niisugusesse muuseumi, kus head pildid ärkavad vaadates ellu.\n\nAino Perviku „Hädaoru kuningas“ (Tänapäev) on muinasjutt, mis mõjub uskumatult realistlikult. Žürii arvates on hämmastav, et nii lastepäraselt saab kirjutada poliitikast kogu selle karmuses.\n\nReeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ (Tänapäev) on kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida.\n\nLapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning antakse üle raamatu ja roosi päeva eel, 22. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Auhinna üleandmine on osa kirjandusfestivali Prima Vista raamatu ja roosi päeva programmist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu linn annab kolmandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2016. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Esimese Lapsepõlve auhinna sai kahe aasta eest Kairi Look, teise aasta tagasi Andrus Kivirähk ja kolmas laureaat selgub 22. aprillil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Prantsuse teise teledebati teemadeks olid EL-i tulevik ja majandus\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi 11 kandidaadiga debatt BFM TV-s kulges sageli üsnagi kaootilises meeleolus, tulid ikkagi esile kahe favoriidi - Rahvusrinde juhi Marine Le Peni ja liberaalist tsentristi Emmanuel Macroni - vastasseis ning vasakäärmuslaseks peetud veteranpoliitiku Jean-Luc Mélenchoni hea esinemisoskus. Pereliikmete palkamisega seotud skandaalide tõttu favoriidi kohalt lahkuma pidanud paremtsentrist François Fillon esines hästi, kuid uusi toetajaid ta tõenäoliselt ei võitnud.\n\nPärast debatti tehtud Elabe arvamusküsitluse kohaselt pidas 25 protsenti vaatajatest Mélenchoni esinemist kõige veenvamaks, kuid iseasi on, kui palju see talle reaalseid toetajaid juurde toob. Sotsialistliku Partei ametlikust kandidaadist Benoît Hamonist oli ta reitingute kohaselt juba enne debatti ette läinud.\n\nElabe arvamusuuring andis teise koha Macronile, kelle esinemist hindas parimaks 21 protsenti küsitletutest. Kolmandaks tuli ekspeaminister Fillon 15 protsendiga ning talle järgnes Le Pen 11 protsendiga. Samas hindasid Elabe uuringus osalenud inimesed kõige paremaks Macroni programmi.\n\nTeise, OpinionWay uuringu kohaselt jagasid esikohta Mélenchon, Macron ja Fillon (18%) ning neile järgnes Le Pen taas 11 protsendiga.\n\nElabe analüütik Bernard Sananes nentis, et Le Peni kesine tulemus on seletatav asjaoluga, et tal tuli oma euroskeptilist sõnumit kaitsta korraga mitme Euroopa-meelse kandidaadi rünnakute eest ning seda tehes kaotas ta liiga sageli enesevalitsuse. Samas ei õnnestunud endiselt oma võimalustesse uskuval Fillonil saavutada mingit olulist läbimurret, mis aitaks tal Macroni asemel teise vooru jõuda.\n\nÜheks kõige teravamaks vaidluseks Le Peni ja Macroni vahel oli hetk, kui endine majandusminister kritiseeris paremäärmuslaseks peetud Rahvusrinde juhi plaane Euroopa Liidu suunal. \"Natsionalism tähendab sõda. Ma tean seda. Ma tulen piirkonnast, mis on täis sõjas hukkunute kalmistuid,\" märkis esimese maailmasõja lahinguväljaks olnud Somme'ist pärit kandidaat.\n\n\"Te ei peaks teesklema, et oled midagi uut, kui sa räägid nagu vanad fossiilid, kes on vähemalt 50-aastased,\" süüdistas 48-aastane Le Pen vastu.\n\n\"Kahju teile seda öelda, madame Le Pen, kuid te räägite neid samu valesid, mida me oleme teie isalt kuulnud juba 40 aastat,\" vastas Macron omakorda Rahvusrinde eelmisele juhile Jean-Marie Le Penile viidates.\n\nLe Peni ettepanekut korraldada eurotsooni teemaline referendum kritiseeris ka Fillon, kelle sõnul ilmestab see ettepanek kogu Rahvusrinde majanduspoliitikat. \"Reaalsuses ei ole madame Le Penil majanduspoliitikat. Poliitika, mis tal on, sulab kohe, kui prantslased sellel referendumil hääletama hakkavad,\" nentis ta.\n\nLe Peni üheks suureks probleemiks valijate seas võibki pidada tema plaani korraldada eurotsoonist lahkumise asjus rahvahääletus - see on üks tema selgemaid valimislubadusi, samas on aga tegu kavaga, mid on laiemale valijaskonnale kõige raskem maha müüa. Uuringud on järjepidevalt näidanud, et kaks kolmandikku prantslastest soovib eurot edasi kasutada. Seetõttu ongi Le Pen oma esialgset plaani pehmendanud ja väitnud, et soovib rahvahääletusega vaid inimestele valikuvõimalust pakkuda.\n\nSamas viitas just äsjane teledebatt sellele, et rahulolematust Euroopa Liiduga on Prantsusmaal palju - ainult Hamon, Fillon ja Macron olid tugevalt Euroopa Liitu toetaval seisukohal. Ülejäänud kandidaadid alates Le Penist ja Mélenchonist kuni marginaalsemate poliitikuteni nagu Jacques Cheminade, kelle peamiseks teemaks on Marsi koloniseerimine, olid erineval määral euroskeptilised. Viis kandidaati - Le Pen, Mélenchon, Cheminade, François Asselineau ja Nicolas Dupont-Aignan - nõuavad kas EL-ist lahkumist või seniste lepete põhjalikku muutmist.\n\nEuroskeptikust Nicolas Dupont-Aignani esiletõus on kusjuures probleemiks Le Penile, sest nende valijaskond on küllaltki sarnane, ning vähemalt esimeses voorus võib osa potentsiaalseid hääli Rahvusrinde juhil seetõttu kaduma minna.\n\nTeise vooru jõudmise nimel reaalselt võistlevate kandidaatide omavahelist seisu äsjane debatt arvatavasti väga ei muuda - Le Pen ja Macron on endiselt kõige tõenäolisemad teise vooru kandidaadid.\n\nPresidendivalimiste esimene voor toimub 23. aprillil ja teine voor - ehk heitlus kahe tugevama kandidaadi vahel - 7. mail.\n\nTäismahus video:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeva õhtul leidis Prantsusmaal aset presidendivalimiste teine teledebatt, millest sel korral võtsid osa kõik ametlikult registreeritud kandidaadid. Peamiste teemadena tõusid esile Euroopa Liit ning Prantsusmaa majandus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVene Teatri nõukogu liikmeteks kinnitati Katre Väli ja Mihhail Kõlvart\n\n## Põhitekst:\n\nMihhal Kõlvart asub nõukogu liikmeks Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul, Kultuuriministeeriumi esindajana alustab nõukogus tööd teatrinõunik Katri Väli.\n\nKultuuriminister Indrek Saare sõnul oli mullune otsus ainuõige kutsuda teatri nõukogust tagasi parlamendipoliitikud. „Vene Teatri arengu seisukohalt on oluline, et selle nõukogus oleksid valdkonnaspetsialistid, finantseksperdid ja vajalike institutsioonide esindajad. Teatri tähtsust arvestades peab sinna lisaks senistele ekspertidele kuuluma ka Kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna esindaja,“ märkis Saar.\n\nVene Teatri nõukogu esimees on teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja ja endine kultuuriminister Jaak Allik. Nõukogu liige Jevgeni Golikov on majandusekspert, kes on olnud SA Vene Teatri nõukogus alates sihtasutuse moodustamisest 2004. aastal. Nõukogu liige Veikko Kapsta on Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja.\n\nMinister Saar toonitas, et nõukogu peab suutma tagada Vene Teatri arengu. „Vastavalt põhikirjale kinnitab nõukogu Vene Teatrile juhi kolmeks aastaks, teeb järelevalvet juhi tegevuse üle ning kinnitab arengukava ja eelarve,“ ütles Saar.\n\nUued nõukogu liikmed määrati kolmeks aastaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas Sihtasutuse Vene Teater nõukogu liikmeteks Mihhail Kõlvarti ja Katri Väli. Veel on ekspertidena nõukogus Jaak Allik, Jevgeni Golikov ja Veikko Kapsta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOvetškin olümpiamängudest: mind ei huvita, ma lähen ikka\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei ole oma meelt selles küsimuses muutnud ega muuda ka,\" kinnitas Ovetškin teisipäeval tema ümber tiirelnud ajakirjanike parvele. \"See on minu riik. Ma arvan, et kõik tahavad oma riiki esindada. Olümpiamängudel osalemine on üks suurimaid väljakutseid elus.\"\n\n\"Seega, kui keegi ütleb mulle, et ma ei peaks minema, siis mind ei huvita, ma lähen ikka!\" oli Ovetškin väga kindlameelne.\n\nSamas loodab Washington Capitalsi meeskonna hokistaar veel, et NHL ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee suudavad siiski ära leppida ja mingile kokkuleppele jõuda.\n\nKa Venemaa koondises ja Capitalsis koos Ovetškiniga mängiv Jevgeni Kuznetsov kinnitas, et tema kavatseb igal juhul olümpiale minna.\n\nCapitalsi ameeriklasest kaitsja Kevin Shattenkirk kritiseeris NHL-i otsust ning pidas seda liiga rutakaks: \"See tundus selline meeleheite otsus. Paljud meist tahavad väga olümpiale minna ning mängijad on väärt, et seda võimalust saada.\"\n\nShattenkirki sõnul varjutab kogu skandaali halb raha maitse: \"NHL-i otsus oli nagu väljapressimine. See pole õige. Olümpiamängud pole õige koht selliste asjade tegemiseks. Me peaksime olümpial mängima juba seetõttu, et meie spordiala inimestele tutvustada. Eelmine OM kulges fantastiliselt ja nüüd sellest lihtsalt loobuda - see on väga keeruline.\"\n\nSarnaselt esitasid kriitilisi noote NHL-i suunal teiste seas ka NHL-i punktibörsi kanadalasest hetkeliider Connor McDavid ning kahekordne olümpiavõitja Kanada koondise treenerina Mike Babcock.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa jäähokistaar Aleksandr Ovetškin kinnitas teisipäeval USA spordimeediale, et teda ei mõjuta see, et NHL ei plaani järgmise hooaja kalendrisse olümpiamängude jaoks aega vabaks teha ning tema kavatseb PyeongChangi olümpiale Venemaa koondisele igal juhul appi minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-17 jalgpallikoondis kaotas Valgevenele\n\n## Põhitekst:\n\nEestil on kahest voorust kokku kaks punkti, mis teeniti avamängu penaltiseeria võidust Bulgaaria üle, kirjutab jalgpall.ee.\n\nPäeva teises kohtumises on täna vastamisi Bulgaaria – Serbia. Eesti kohtub Serbiaga 6. aprillil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Bulgaarias toimuval U-17 vanuseklassi jalgpallikoondiste UEFA sõprusturniiril jäi Eesti teisipäeval 0:1 alla Valgevenele. Kohtumise ainus värav sündis mängu 35. minutil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNew Yorgis toimuvad 47. Eesti kultuuripäevad\n\n## Põhitekst:\n\nKultuuripäevad avatakse Uno Habakuke maalinäitusega \"Kaduvad jooned\" ja kultuuripäevade peakorraldaja Kadri Napritson Acuna väljapanekuga \"47 aastat kultuuripäevi\".\n\nKultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kadri Jaurami sõnul on tänavune programm väga mitmekesine. \"On rõõm, et saame taas kultuuripäevadele õla alla panna ja aidata rahvuskaaslasteni tuua uut ning põnevat Eesti kultuurimaastikult, mis just neid kõnetab,\" ütles Jauram.\n\nKultuuripäevadel tuleb lisaks kõigele muule esitusele etteasted David Austini ja Alari Koeli Eesti-teemalisest muusikalist “Süütus“. Loenguid peavad kunstiteadlane Heie Treier, ajakirjanik ja fotograaf Priit Vesilind ja Eesti e-riigi ekspert Hannes Astok. Näidatakse filme \"Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat\" ja \"Ameerika suvi\". Lastele toimub kirjaniku ja illustraatori Piret Raua ja kirjaniku Kätlin Vainola juhendamisel kirjutamise ja illustreerimise töötuba.\n\nKultuuripäevade peakorraldaja Kadri Napritson-Acuna sõnul on nad päevade korraldamiseks saanud toetuskirju ning annetusi üle maailma. \"Selline tugi on meile suureks motivatsiooniks ning abiks ka korraldustööde raskematel hetkedel,\" kinnitas Napritson-Acuna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "New Yorgis peetakse 5. kuni 9. aprillini juba 47. korda Eesti kultuuripäevi. Tänavu astuvad kultuuripäevadel üles Tallinna Linnateater lavastusega \"Kes kardab Virginia Woolfi\", WAF koor, La La Ladies, Ott Lepland ja Tanja Mihhailova.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nERR vabandab eile õhtul puudunud subtiitrite pärast\n\n## Põhitekst:\n\nSubtiitrifail oli vigane ning kuna saate ajal ei õnnestunud seda parandada, tuli see eetrist maha võtta.\n\nDraamasarja \"Durrellid\" kordus on ETV ekraanil neljapäeval kell 15.15 ning selleks ajaks on ka subtiitrite viga parandatud.\n\nSarja saab ETV kodulehel järelvaadata seitsme päeva jooksul pärast eetrisolekut, seda ainult Eesti territooriumil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eile õhtul jõudis Inglise draamasari \"Durrellid\" ETV ekraanile ilma subtiitriteta. Palume vaatajatelt vabandust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigikogu täpsustab purjus juhtidele šokivangistuse kaasa toovat eelnõud\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogus läheb kolmapäeval teisele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, millega karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis.\n\nKui algselt oli eelnõus korduvalt kriminaalses ehk 1,5 - promillises joobes juhtimise eest ette nähtud minimaalselt 5-päevane šokivangistus, siis nüüd šokivangistuse kohustus küll jääb eelnõusse, kuid kaob 5-päevane minimaalmäär ehk vangistuse pikkus jääb täielikult kohtuniku otsustada.\n\nRiigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelnõu põhiline eesmärk on anda ühiskonnale signaal, et sellist joobes juhtimist taunitakse veel karmimalt kui seni.\n\n\"Põhimõtteline muudatus on ikkagi see, et kes on tabatud kaks korda kriminaalses joobes roolis, siis on kohustus talle määrata reaalne šokivangistus. Minimaalse viie päeva nõue on välja võetud ja jäetud suurem kaalutlusõigus,\" ütles Karilaid ERR-ile.\n\n\"Teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine veel katkestada, et prokuratuur ja riigikohus koos õiguskomisjoni ja suure saaliga saaks teha veel täpsustavaid muudatusi.\"\n\nLisaks näeb seadusemuudatus ette, et lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.\n\nKoostöös justiitsministeeriumiga on riigikogu õiguskomisjon teinud eelnõule kuusteist muudatusettepanekut.\n\nKarilaiu sõnul võetakse eelnõu suure tõenäosusega vastu aprilli lõpus või mai alguses ning seadus peaks rakenduma esimesest novembrist.\n\nJoobes juhtide osalusel toimus tunamullu 154 kannatanuga liiklusõnnetust, hukkus neliteist ja vigastada sai 214 inimest. Politsei tuvastas samal aastal ligi 8000 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti, kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89 protsenti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu õiguskomisjon ei kiirusta joobes juhtide karistamist karmistava karistusseadustiku vastuvõtmisega, vaid soovib seda veel koostöös prokuratuuri ja riigikohtuga täpsustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim Luts penaltiseerias lüüa ei saanud ja Bohemians langes konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nNormaalaeg lõppes 1:1 viigiga ja lisaajal võrk rohkem ei sahisenud. Luts sisenes väljakule kohtumise viimase vahetuse käigus 97. minutil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nPenaltiseerias jäi numbritega 4:3 peale Mlada Boleslav.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siim Lutsu koduklubi Praha Bohemians kaotas Tšehhi jalgpalli karikavõistluste veerandfinaalis Mlada Boleslavile penaltitega. Eestlane penaltit lüüa ei saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiprokuratuur esitab Tallinna Sadama korruptsiooniasjas süüdistused\n\n## Põhitekst:\n\nRiigiprokurör Laura Feldmanise kinnitusel on kriminaalasjas kümmekond kahtlustatavat.\n\nTallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda kahtlustatakse rahapesus suures ulatuses ning korduvas altkäemaksu võtmises suures ulatuses.\n\nLisaks Kiilile ja Kaljurannale kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.\n\nAltkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.\n\nKahtlustuse järgi on Tallinna Sadama juhatuse eksliige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama juhatuse endine esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.\n\nKiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.\n\nKriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Sadama korruptsiooni kriminaalasja uurimine on lõpusirgel ning pärast materjalide andmist kaitsjatele tutvumiseks esitab riigiprokuratuur süüdistused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nWestbrook tõusis hooaja 41. kolmikduubliga Oscar Robertsoni kõrvale\n\n## Põhitekst:\n\nThunder (44-33) alistas koduväljakul kindlalt 110:79 Milwaukee Bucksi (40-38) ning viimases seitsmes kohtumises kolmikduublini jõudnud Westbrookil on põhiturniiril nüüd veel viis mängu varuks, et kirjutada ühel hooajal tehtud kolmikduublite rekord vaid enda nimele.\n\nVaid 27 mänguminutiga piirdunud Westbrook kogus lihtsaks kujunenud kohtumises 12 punkti, 13 lauapalli ja 13 resultatiivset söötu ning sai kolmikduubli kokku juba kolmanda veerandaja alguses. Oklahoma publik tervitas saavutust püsti seistes ning aplodeeris mängumehele pikalt.\n\nThunderi poolel oli resultatiivseim türklasest keskmängija Enes Kanter 17 punkti ja 5 lauapalliga, Taj Gibson lisas 12 ning leedulane Domantas Sabonis 11 silma.\n\n\"See on üks nendest erilistest õhtutest, mida ma kindlasti kunagi ei unusta. Suur au on jõuda ka samale pulgale Oscar Robertsoniga. See, mida tema kunagi tegi korvpalli arenguks, lubab mul täna seda mängu mängida,\" kommenteeris Westbrook pärast ajaloolist mängu ESPN-i vahendusel.\n\nSelleks, et lõpetada kogu hooaeg keskmiste näitajate poolest kolmikduubliga, vajab Westbrook järelejäänud mängudest veel vaid 16 korvisöötu. Hetkel on tal kirjas keskmiselt 31,9 punkti, 10,6 lauapalli ja 10,4 söötu mängus.\n\nTulemused:\n\nCleveland - Orlando 122:102\nIndiana - Toronto 108:90\nPhiladelphia - Brooklyn 118:141\nWashington - Charlotte 118:111\nNew Orleans - Denver 131:134\nNew York - Chicago 100:91\nOklahoma - Milwaukee 110:79\nSan Antonio - Memphis la 95:89\nUtah - Portland 106:87\nGolden State - Minnesota 121:107\nSacramento - Dallas 98:87\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA tegi Oklahoma City Thunderi tagamängija Russell Westbrook teisipäeval oma tänavuse hooaja 41. kolmikduubli ja kordas sellega legendaarse Oscar Robertsoni 1961/62 hooajal püstitatud rekordit.", "role": "assistant" } ]