Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nReinbok Kalev/Cramo õhukesest koosseisust: plaanime mehi juurde võtta\n\n## Põhitekst:\n\nHetkel on Kalev/Cramo hingekirjas vaid 11 mängumeest. VTB Ühisliiga kohalike mängijate reeglite kohaselt on üles on antud ka kaks Spordiklubi Nord noormängijat, kuid Paf Eesti-Läti liigas neid seni kasutatud veel pole, vahendab Korvpall24.ee.\n\n\"Plaanime mehi juurde võtta, loodetavasti nii Eestist kui välismaalt. Täpsemalt hetkel öelda ei saa,\" rääkis Reinbok. \"Viimase kolme nädala jooksul oleme näinud ühe mängijaga vaeva, et lepingut sõlmida ja ei ole saanud seda lõpuni viia. Ilmselt tuleb seal ka uuele ringile minna.\"\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "BC Kalev/Cramo abitreeneri Indrek Reinbok kinnitas laupäevase võidu järel TalTechi üle, et endiselt tehakse kõvasti tööd, et meeskonna väga õhukest koosseisu abijõududega täiendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPÖFF Shorts kuulutas välja võitjad, Romet Esko \"Välguga löödud\" sai õiguse kandideerida Oscarile\n\n## Põhitekst:\n\nPÖFF SHORTS RAHVUSLIK VÕISTLUSPROGRAMM\nŽürii: Inga Diev, Fabian Driehorst, Sveta Grigorjeva\n\nPARIM LÜHIFILM\n\"Välguga löödud\" (Eesti, 2020)\nRežissöör: Romet Esko\n\nŽürii kommentaar: \"Kaunilt meisterdatud austusavaldus, mis ühendab isikliku arhiivi ja mängleva lähenemise meediumile, luues kummitava ja meeldejääva filmi, mida tahaks korduvalt uuesti vaadata. Film räägib sügavalt isikliku, delikaatse, ent dünaamilise loo sõprusest, andes edasi ühtaegu autentse ja universaalse sõnumi. \"Välguga löödud\" on elu ja loomingulisuse tähistamine läbi kinokunsti, mis mõjub väga ajakohase ja vajalikuna.\"\n\nŽÜRII POOLT MAINITUD\n\"Merevaatega tuba\" (Eesti, 2020)\nRežissöör: Leonid Shmelkov\n\nŽürii kommentaar: \"Kaasahaarav loo jutustamine selle parimal kujul, \"Merevaatega tuba\" on mitmekihiline film armastusest selle puhtaimas vormis: toores ja segane, kuid samas humoorikas, aus ja siiras. Lummav maiuspala, mis pakatab originaalsusest ja loomingulisusest, avaldades žüriile muljet sügavuse ja filmi võimega lähemal vaatlemisel avada ootamatuid üllatusi.\"\n\nANIMA VÕISTLUSPROGRAMM\nŽürii: Jury: Agnés Bizzaro, Oskar Lehemaa, David Sproxton\n\nPARIM LÜHIFILM\n\"Kullakallis\" (Prantsusmaa, 2020)\nRežissöör: Paul Mas\n\nŽürii kommentaar: \"See film kasutab animatsiooni kunstlikkust, et pääseda valusalt lähedale elulistele teemadele. Žürii hindab filmi lihtsat stiili ning täpsekäelist loo jutustamist, mille kaudu tuuakse vaatajateni keerulised teemad, mis jäävad nendega veel peale viimseid lõputiitreid.\"\n\nŽÜRII POOLT MAINITUD\n\"Suveniir\" (Prantsusmaa, 2020)\nRežissöör: Bastien Dubois\n\nŽürii kommentaar: \"Eraldi toome välja filmi, kus kasutades suurepärast kombinatsiooni animatsioonistiilidest, tuuakse vaataja silmade ette lugu sõjatraumadest, perekonfliktidest ning lõppude lõpuks ka loomeprotsessist. Žürii leiab, et see film suudab 15 minuti jooksul öelda rohkemat kui suurem osa filme 90 minutiga.\"\n\nPARIM LASTEANIMATSIOON\n\"Matilda ja varupea\" (Leedu, 2020)\nRežissöör: Ignas Meilūnas\n\nŽürii kommentaar: \"Imetabane erksates toonides animeeritud rännak suure pinge all elava lapse ellu, kes on üllatusi täis teekonnal leidmaks oma iseseisvust ning kinnitamaks oma iseloomu. Tegemist on iroonilise ja värske looga tugevast tüdrukust, kes leiab viisi, kuidas hoida oma vaim nii vabana kui võimalik.\"\n\nZÜRII POOLT MAINITUD LASTEANIMATSIOON\n\"Pink\" (Suurbritannia, 2020)\nRežissöör: Rich Webber\n\nŽürii kommentaar: \"Film, millel on niivõrd täiuslik ajastus, kus animatsioon väljendub oma parimal kujul; nii täis huumorit ja emotsiooni, ja see kõik on mahutatud lühikesse vormi.\"\n\nNEW TALENTS ŽÜRII AUHIND PARIMALE TUDENGIANIMATSIOONILE\n\"Olen siin\" (Poola, 2020)\nRežissöör: Julia Orlik\n\nŽürii kommentaar: \"Minimalistliku lähenemisega heidab film võimsa pilgu perekonnadünaamikale ühe naise viimastel elupäevadel. Žürii tunnetas julgust lähenemises, kus subjekt on otseses mõttes esiplaanil ja keskpunktis, seistes silmitsi armastuse, kaotuse ja üksilduse teemadega liigutaval, tundlikul ja emotsionaalselt laetud viisil.\"\n\nNEW TALENTS ŽÜRII POOLT MAINITUD TUDENGIANIMATSIOON\n\"Must lammas\" (Prantsusmaa, 2019)\nRežissöör: James Molle\n\nŽürii kommentaar: \"Värske ja energilise tunnetusega, ehkki retrostiilis film tegeleb eksistentsiaalsete küsimustega, mis tabavad meid kõiki, kui leiame end univesumis kadununa. See ajas meid ka naerma!\"\n\nLÜHIFILMI VÕISTLUSPROGRAMM\nŽürii: Jason Anderson, Jessie Mangum, Tambet Tuisk\n\nPARIM LÜHIFILM\n\"Sinu ja Milagrose vahel\" (Colombia, 2020)\nRežissöör: Mariana Saffon\n\nŽürii kommentaar: \"Žüriile avaldas muljet filmi peen sisevaade ema ja tütre vahelisele keerulisele suhtele, peategelase vapustav näitlejatöö ning imeilus filmikeel. Režissöör näitab tähelepanuväärset oskust, hoolivust ja enesekindlust, tuues järk-järgult vaatajateni kõik suhtekihid, mis tegelaskujude vahel eksisteerivad.\n\nŽÜRII POOLT MAINITUD\n\"David\" (Ameerika Ühendriigid, 2020)\nRežissöör: Zachary Woods\n\nŽürii kommentaar: \"Lisaks säravate ja üllatavate näitlejatööde kolmikule tõestab see komöödia, et on korraga sama palju selgepilguline kui humoorikas.\"\n\nNEW TALENTS ŽÜRII AUHIND PARIMALE TUDENGIFILMILE\n\"Anita\" (Ameerika Ühendriigid, 2020)\nRežissöör: Sushma Khadepaun\n\nŽürii kommentaar: \"Žüriid tabas filmitegija julgus, intelligentsus ja vaprus kujutamaks lõhet naise oodatud autonoomia ja tegevusvõimekuse ning karmide piirangute vahel, mida ei suru talle peale ainult ühiskond, vaid ka inimesed tema kõige lähedasemates suhetes. Filmitegija saavutab oma ambitsioonid läbi filmi täpsete kompositsioonide, tundlike näitlejatööde ja tõusvate pingete.\"\n\nŽÜRII POOLT MAINITUD\n\"Katkised juured\" (Hispaania, 2019)\nRežissöör: Alberto Gross\n\nŽürii kommentaar: \"Žüriil on hea meel tunnustada filmi noorte näitlejate tähelepanuväärsete etteastete ja empaatia eest, mida film väljendab tegelaskujude vastu, kes on sattunud tugevalt ja laialt resoneeruvasse ning keerulisse olukorda.\"\n\nVõidufilme saab näha 22. novembril kell 21.00 Coca-Cola Plazas ning 29. novembril kell 13.15 Tartus Athena keskuses ja kell 16.00 Tallinnas kinos Artis. 24. Pimedate Ööde filmifestival jätkub kuni 29. novembrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts kuulutas välja kuue võistlusprogrammi võidufilmid. Ameerika filmiakadeemia nominatsiooniõiguse said Romet Esko mängufilm \"Välguga löödud\" (Eesti, 2020), Paul Masi animafilm \"Kullakallis\" (Prantsusmaa, 2020) ja Mariana Saffoni mängufilm \"Sinu ja Milagrose vahel\" (Colombia, 2020).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaia Kanepi võitis Las Palmases selle aasta kolmanda ITF-i turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nKümnenda järjestikuse võidu teeninud Kanepi alistas finaalis egiptlanna Maiar Sherifi (WTA 132.) tulemusega 6:3, 6:2. Kõrgeima asetusega eestlannal kulus vastase alistamiseks üks tund ja 11 minutit. Selle jooksul servis Kanepi neli ässa ja tegi ühe topeltvea.\n\nKokku on Kanepi võitnud tänavu kolm ning karjääri jooksul 18 ITF-i turniiri. Lisaks Las Palmasele oli eestlanna sel aastal võidukas veel Tšehhis Cherbourg-en-Cotentini ja Türgis Istanbuli turniiril.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti teine reket Kaia Kanepi võitis Kanaari saartel Las Palmases peetava 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTammeka ja Tuleviku väravaterohke mäng lõppes viigiga, Tammekale viies koht\n\n## Põhitekst:\n\nLigi 215 pealtvaataja ees mängitud kohtumises nähti avaväravat juba esimesel minutil, kui täpne oli Tammeka mängija Patrick Genro Veelma. 13. minutil viigistas Sander Kapper seisu. Tammekal läks aga vaja vaid 11 minutit, et taas juhtima minna Andre Paju väravast. 2:1 seisul mindi ka poolajapausile.\n\nRiietusruumist tulles näitas Tulevik vastasele kõvasti hambaid ning 64. minutil viigistaski Pavel Marin seisu. Seejärel viis Paju Tammeka taas juhtima. Tulevik keeldus aga alla andmast ja Marin skooris viimast korda kümme minutit enne lõpuvile. Viigipunktist aga ei piisanud, et meistriliigas endale viies koht napsata. Tartu lõpetas liigahooaja 32 ja Viljandi 31 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Premium liiga kohtumises mängisid viiendal ja kuuendal tabelireal asuvad Tartu JK Tammeka ja Viljandi JK Tulevik 3:3 viiki, mis tähendab, et samadel positsioonidel lõpetati ka meistriliiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA rattur kompab piire, uuendades juunioride maailmarekordit kolme sekundiga\n\n## Põhitekst:\n\nEelmine kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekord kuulus uusmeremaalasele Finn Fisher-Blackile ajaga 3.09,710. Lisaks uuendas mullune temposõidu MM-i pronksmedalist Ameerika Ühendriikide rekordit, mis kuulus enne Taylor Phinneyle ajaga 3.16,589. Ligi kümme sekundit kehvem aeg oli välja sõidetud 2008. aasta juunis.\n\nTäiskasvanute jälitussõidu rekordit hoiab temposõidu valitsev maailmameister Filippo Ganna. Eliitmehed võistlevad nelja kilomeetri distantsil, kus itaallane sai ajaks 4.01,934. See teeb keskmiseks kiiruseks 59,52 km/h.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ameeriklane Magnus Sheffield uuendas trekisõidus kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekordit enam kui kolme sekundiga, kui sõitis välja aja 3.06,447, mis teeb keskmiseks kiiruseks 57,93 km/h.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse karikavõistlused ja Luksemburgi meistrivõistlused tühistati\n\n## Põhitekst:\n\nSellel nädalal teatas veel belglane Dieter Vanthourenhout (Marlux-Napoleon Games), et lõpetab käesoleva aastaga 14 hooaega väldanud profikarjääri. Viimase võistluse teeb 35-aastane mees 30. detsembril Bredenes, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nNicolas Cleppe (24) otsustas aasta lõpus lahkuda aga Telenet Baloise Lionsi tiimist. 2018. aasta Jingle Crossi võitja proovib teha karjääri maanteel ja otsib praegu endale meeskonda.\n\nRahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) otsustas veel, et alustab 2021/2022 hooaja maailma edetabelit nullist, arvesse lähevad vaid 2021. aasta maailmameistrivõistluste tulemused.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa Jalgratta Föderatsioon tühistas koroonaviiruse leviku tõttu cyclo-crossi karikavõistlused. Luksemburgi alaliit otsustas samal põhjusel ära jätta 9. jaanuarile planeeritud riiklikud meistrivõistlused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAtletico alistas üle kümneaastase vaheaja järel koduliigas Barcelona\n\n## Põhitekst:\n\nViimati võitis Madridi Atletico Hispaania kõrgliigas Barcelonat eelmisel kümnendil. Meeskonna võiduvärava autoriks oli esimese poolaja kolmandal üleminutil Yannick Carrasco.\n\nMadridi Atletico mängis laupäevast kohtumist seejuures ühe oma suurima skoorija Kuis Suarezita, kes jäi väljakult eemale positiivse koroonaproovi tõttu.\n\nBarcelona meeskonna kapten Lionel Messi peab selle kohtumise küll kiirelt unustama, sest ta ei suutnud vastastele väga ärevaid momente tekitada. Liigatabelis hoiab Barcelona 11 punktiga kümnendat kohta. Madridi Atletico on 20 silmaga teisel positsioonil. Sama palju on punkte liidrikohal oleval Real Sociedadil.\n\nPäeva teistes kohtumistes mängisid Madridi Real ning Villereal ja Levante ja Elche 1:1 viiki, Sevilla sai kodus jagu Celta Vigost 4:2.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania kõrgliigas alistas Madridi Atletico koduväljakul mängides Barcelona jalgpallimeeskonna tulemusega 1:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Ben Wheatley \"Rebecca\" ei pääse Hitchcocki varjust\n\n## Põhitekst:\n\nHitchcocki \"Rebecca\", mis põhineb samanimelisel romaanil, võitis 1941. aastal parima filmi Oscari ja on tänaseni režissööri kõige märkimisväärsemate filmide seas. Just seetõttu on julge otsus Daphne du Maurier' legendaarsest romaanist uus filmiversioon teha. Raamatu ekraniseeringuid hakatakse tahest-tahtmata võrdlema, kuid sel on enam kaalu, kui niivõrd tugev filmiversioon on sellest romantilisest gooti-õudusromaanist juba olemas. Kuigi lugu on laias laastus sama, siis uus film mitmes mõttes piisavalt erinev, et mitte hakata seda stseen stseeni haaval eelmisega võrdlema.\n\n\"Rebecca\" kulgeb läbi mitme žanri, kasutades hästi ära žanritavasid, kuid paraku ei kanna see lõpuni välja. Film algab romantilise armastuslooga, mis on klišeederohke, ent mõjuv: lummavas Prantsuse Rivieras kuldse suvepäikese all kohtab noor ja häbelik naine üht sihvakat, kena ning väga rikast meest Maxim de Winterit, kellel on kurb ja salapärane minevik.\n\nKuigi nende armastus lööb õitsele, siis armastuse kuldsed värvid muutuvad külmemateks sinisteks ja hallideks kohe, kui noorpaar Manderley' mõisa kolib. Siin on tegemist hoopis gooti-müsteeriumiga: Maximi eelmine naine, nimitegelane Rebecca on salapärastel asjaoludel surnud, kuid tema vaim elab uhkes villas edasi. Kõik jumaldasid Rebeccat ja uus proua De Winters ei ole teretulnud teda asendama, eelkõige range majapidajanna proua Danversi silmis. Lummavalt värvikates stseenides, mis meenutavad Dario Argento loomingut, liigume siin juba õudusfilmi maailma.\n\nMüsteerium hakkab lahti hargnema ja film muutub krimithrilleriks, esitades ühe puändi teise järel – vaatajal ei ole aega veel uut infokildu seedidagi, kui juba pööratakse see järgmise paljastusega pea peale. Kui \"Rebecca\" esimesed segmendid kulgevad sobilikult rahulikus tempos, andes vaatlejale piisavalt aega, et meeleollu sisse elada ja lastes lool areneda, siis sama ei saa öelda filmi teise poole kohta.\n\nKõige enam kannatavad filmi sagedasest muteerumisest aga peategelased ise. Maxim on loo alguses vaoshoitud, mis on arusaadav, kuna fakti, et mees on hiljuti leseks jäänud, ei hoita kaua saladuses. Vahest suudab südamlik noor naine, kellele erinevalt Rebeccast nime ei antagi, Maximi murtud südame uuesti terveks teha? Paari suhtes näib olevat tõelisi tundeid ja keemiat, ent kui jõutakse Manderley'sse, muutub saladuslikult kinnine mees külmaks ja eemalolevaks ning keemia on suhtest kadunud.\n\nÜhel hommikusöögil, kui proua de Winters uurib mehe uneskõndimise kohta, vaatab too naist sellise tüdinud pilguga, justkui oleks paar juba 30 aastat armastuseta abielus, tõuseb sõnagi lausumata lauast ja lahkub. Filmi lõpus teeb ka proua de Winters kannapöörde ja muidu pehme loomuga naisest saab korraga otsusekindel peategelane, mis süvendab veelgi enam tunnet, et filmi lõpuga on kiirustatud. Nii nagu uus proua de Winter peab elama Rebecca de Winteri aupaiste varjus, nii ei pääse kahjuks ka Ben Wheatley \"Rebecca\" Hitchcocki versiooni varjust, olgu ta hea või halb.\n\nVärske \"Rebecca\" ekraniseering ei ole kindlasti ebaõnnestunud, võiks isegi öelda, et teatud aspektid on isegi paremad kui 1940. aasta versioonis, kuna ka Hitchcocki versioon polnud veatu. Mõned neist puudustest on ootuspärased, kui vaadata 80 aasta vanust filmi – liialdatud teatraalne näitlemine, passiivne misogüünia, tehnilised piirangud – ja mõned probleemid pärinevad juba algmaterjalist. Oma ajastu kohta on aga Hitchocki film märkimisväärne.\n\nVaatamata meeldejäävale visuaalile ja värvikasutusele pole aga uus \"Rebecca\", mille lugu hetkel nii uuenduslikult ei mõju, 21. sajandi filmimaastikul sama silmapaistev.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film Netflixis\n\"Rebecca\"\nRežissöör: Ben Wheatley\nOsades: Armie Hammer, Lily James, Kristin Scott Thomas, Ann Dowd, Pippa Winslow jpt.\n6/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 teemaõhtu tähistab Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva\n\n## Põhitekst:\n\n\"Las mind vaata tagasi... Voldemar Panso\"\n22. novembril kell 19.30\n\nMälestussaates, mis valmis Voldemar Panso 75. sünniaastapäevaks, on kasutatud hulgaliselt filmi- ja videoarhiivi materjale, muu hulgas Panso enda loetud teatrimõtteid. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Anne Tuuling.\n\nMängufilm \"Näitleja Joller\"\n22. novembril kell 20.00\n\nEesti Televisiooni esimene mängufilm valmis Voldemar Panso samanimelise jutustuse järgi. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt. Käsikiri Jüri Järvet, režissöör-lavastaja Virve Aruoja, operaator Anton Mutt, kunstnik Linda Andreste.\n\nLavastus \"Voldemar\"\n22. novembril kell 21.25\n\nAastal 1955 Nõmme rongis: ühel pingil tukub plikaohtu Helmi, teisel istub vana maamees August, kolmandal räbaldunud sinelis 30-aastane Lemmergas. Teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ning mängu hoos. Elagu elu! - hüüab noor Voldemar Panso (Tiit Sukk), kes sõidab oma lavastuse \"Kuningal on külm\" esietendusele, kuid mängib lühikesel rongisõidul koos reisikaaslastega läbi pool elu - isa ja ema, tüdrukuid ning armastatuid, koolikaaslasi ja õpetajaid, näitlejaid ning teisi eluteel ette tulijaid.\n\nNäidendi aluseks on Voldemar Panso mälestused, artiklid ja päevikud. 2007. aasta teatriauhindade jagamisel pälvis \"Voldemar\" neist tervelt kolm: Andrus Kivirähk algupärase dramaturgia auhinna, Taavi Teplenkov parima meeskõrvalosa auhinna Lemmergase rolli eest ja Ardo Ran Varres Eesti Autorite Ühingu preemia sõnalavastuse originaalmuusika eest.\n\nLavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, helilooja Ardo Ran Varres. Osades Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Mari-Liis Lill, Viire Valdma. Režissöör Marek Miil, juhtoperaator Ivar Murel, produtsent Gerda Kordemets.\n\n\"Teatri vang\"\n22. novembril kell 23.20\n\nVoldemar Panso portreteerib iseennast ja teatrimaagiat. Režissöör Virve Aruoja, operaator Vello Aruoja.\n\n\"Kuldne trepp\"\n23. novembril kell 00.05\n\nPõgus pilguheit lavakunstikooli kümnele esimesele lennule. Saate režissöör Norma Jõekalda, toimetaja Anne Tuuling. Teksti loeb Aarne Üksküla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "30. novembril tähistatakse Eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoogi Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Sel puhul on 22. novembri ETV2 teemaõhtu pühendatud just Pansost rääkivatele erisaadetele ja lavastustele, samuti tuleb näitamisele mängufilm \"Näitleja Joller\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaimar Karu: näotuvastuse saaks e-hääletamisele lisada, aga kas ka peaks?\n\n## Põhitekst:\n\nHiljuti tõusis taas päevakorda e-valimiste teema ning selle turvalisuse täiendamise küsimus. Välja pakuti avalikkuses vähem arutatud, kuid kuluaarides mõnda aega ringelnud näotuvastuse variant, mis koheselt ka (peamiselt kriitilist) tagasisidet sai.\n\nEsiteks. Nagu e-valimiste usaldamine ei saa olla usu küsimus, ei saa seda olla ka e-valimiste mitteusaldamine. Fundamentalism ei ole aktsepteeritav kummalgi suunal.\n\nTeiseks lähtun ma allolevas tekstis eeldusest, mille kohaselt sooviksime me põhimõtteliselt ka edaspidi kasutada e-valimiste võimalust – eeldusel, et täidetud on mitmed olulised tingimused. Minu järgneval mõttekäigul puudub ühisosa seisukohaga, mille kohaselt on e-valimised a priori väär ning lubamatu.\n\nKolmandaks arvestan ma faktiga, et praeguse seisuga ei ole tõendatud Eesti e-valimiste teel või vahendusel läbi viidud valimispettust. Ringleb mitmeid lugusid ning hüpoteese, kuid tõendatud juhtumid puuduvad. Minu mõttekäigul puudub ühisosa süüdistustega, mille kohaselt on valimispettus küll toimunud, kuid seejärel politsei ning kohtute koostöös kinni mätsitud ja kalevi alla maetud.\n\nRiskide maandamine on ka kompromisside tegemine\n\nDigilahenduste turvalisuse parendamise võimaluste uurimine on mõistlik ning vajalik. Iga juurutamiseks valitud parendusvõimaluse puhul tuleb kaaluda meetme proportsionaalsust, arvestades turvariski suurust ning meetme rakendamisega seotud kulusid ja keerukust.\n\nEhk siis väga lihtsustatult öeldes tuleb kaaluda, kas ühe euro suuruse riski vähendamiseks on mõistlik kulutada sada eurot. Riskide – olgu need tehnoloogilised või mitte – maandamine on lisaks põhjalikule analüüsile ka kompromisside tegemine. On palju riske, mida pole võimalik sajaprotsendiliselt välistada.\n\nÜkski digilahendus pole sajaprotsendiliselt kräkkimiskindel. Käib pidev töö selle nimel, et uusi riske maandada ning selle nimel, et riski realiseerumisel toimuks nii avastamine kui ka taastumine, sealhulgas korrigeerimine, võimalikult kiiresti. Tehnoloogia areng on kiire ning võidujooks kräkkerite ja ehitajate-kaitsjate vahel on lõputu sprintide jada.\n\nÜheks digilahenduste turvalisust oluliselt tõstvaks meetodiks on kaheastmelise autentimise sisseviimine, mis nõuab isiku tuvastamist kahel sõltumatul viisil ning muudab kurjategijale lubamatu ligipääsu oluliselt keerulisemaks. Paljude tänapäevaste digilahenduste puhul on see soositud ning soovitatud lisaturbelahendus.\n\nEsmapilgul võib tunduda, et näotuvastus ongi teine, lisanduv tase e-valimiste turvalisuse täiendamiseks. See oletus ei arvesta aga tõsiasjaga, et Eesti ID-kaart juba kasutab kahetasemelist autentimist – kaarti pole digitaalselt võimalik kasutada ilma PIN-koode teadmata ning PIN-koode pole võimalik kasutada ilma kaarti enda valdusesse saamata. Näotuvastus on Eesti ID-kaardi ja e-valimiste kontekstis kolmanda taseme lisamine.\n\nMida turvalisem, seda parem, kas pole? Nagu ma juba eelpool põgusalt mainisin, päris nii lihtne see paraku pole. Me peame muuhulgas hindama tehnilist teostatavust, lahenduse maksumust ning kaasnevat ebamugavust ja kõrvutama seda kõike riski suurusega.\n\nÜks tehnoloogiliselt turvalisemaid lahendusi e-valimiste läbiviimiseks oleks kasutada vaid üht, turvatud ruumis asuvat valimisarvutit, millele pääsevad valijad ligi järjekorra alusel pärast dokumentide ning biomeetriliste andmete (sõrmejäljed pluss silmaiiris pluss südamerütm) kontrolli, kusjuures iga klahvivajutus ning hiireklõps, sealhulgas valimiseelistus, salvestatakse.\n\n\"Meie eesmärk on leida mõistlik, turvaline lahendus kahe sellise äärmusliku lahenduse vahel.\"\n\nÜks tehnoloogiliselt vähemturvalisi lahendusi oleks see, kus valija tuvastamine käib tubli-poliitik.ee veebisaidil valimishuvilise poolt vabas vormis sisestatud nime ja identiteedi kontrolliks lisatud postiindeksi abil, kusjuures hääli loetakse hetkeni kui täitub valimisõigusega isikute arv. Meie eesmärk on leida mõistlik, turvaline lahendus kahe sellise äärmusliku lahenduse vahel.\n\nTagasi näotuvastuse juurde\n\nEsiteks peame me selgelt sõnastama probleemi, mida püüame lahendada. Sagedamini esinenud arvamusavalduste põhjal võiks probleemi üldine vorm olla stiilis: \"Püüame vähendada tõenäosust, et kurjategija saaks valimisõigusliku kodaniku ID-kaarti omades ning tema salajasi PIN-koode teades anda valimistel hääle selle kodaniku eest (ilma kodaniku teadmata)\".\n\nTeiseks peame analüüsima probleemi/riski suurust. Kas on tõendatud juhtumeid, et selline olukord on aset leidnud? Millistel tingimustel on tõenäoline, et selline olukord võib tulevikus aset leida? Kui suurt osa valimisõiguslikest kodanikest see risk puudutab?\n\nKolmandaks peame kaaluma riski maandamise alternatiivlahendusi. Kas parim lahendus oleks tehnoloogiline, näiteks näotuvastuse lisamine? Või oleks kasu seadusemuudatusest, mille järel tõuseb valimispettuse karistusmäär? Või tuleb tugevdada järelevalvet, et tõsta valimispettuse avastamismäära (praeguselt nullilt)?\n\nIga alternatiivi juures peame analüüsima teostatavuse ja potentsiaalse efekti suurust. Jäädes oma liistude juurde, vaatan ma siinkohal vaid tehnoloogilist lahendust ja piirdun teemas püsimiseks näotuvastusega.\n\nEsiteks: kas valitud meetod on tehnoloogiliselt rakendatav? Praegu saab e-valimistel osaleda spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis tuleb valijal enda arvutisse laadida. Mobiiltelefonidelt hääletamine pole võimalik, mistõttu peame arvestama personaalarvutite võimaluste ja piirangutega.\n\nKui paljudel potentsiaalsetel e-valijatel on arvutis veebikaamera? Kui paljud oskavad või soovivad seda kasutada? Milliste riistvaraliste konfiguratsioonide ning operatsioonisüsteemide versioonidega peab tagama valimisrakenduse töökindluse, arvestades kaameratootjate poolt pakutavate ajurite (i.k - driver) eripärasid, töökindlust ning turvalisust?\n\nTeiseks: milliseid arendustöid valitud meetod vajab? Siin tuleb vaadata nii aja- kui rahakulu ning protsesside ja protseduuride poolt. Näotuvastuse puhul räägime me tarkvara arendusest, töökindluse ja turvalisuse testimisest ning järjepidevast hooldamisest ja sellele kõige maksumusest ja realistlikust ajakavast.\n\nVõimalik, et tarvilik on ka seadusemuudatuste sisseviimine. Võimalik, et muuta tuleb valimiste auditeerimise protseduuri. Võimalik, et muuta tuleb mitmeid seotud infosüsteeme.\n\nKolmandaks: kas projektina edukalt juurutatud valitud meetod täidaks oma sisulisi eesmärke? Kui sihiks on seatud riski elimineerimine, siis kas see on realiseeritav? Näiteks võib ette kujutada olukorda, kus kurjategija palub (või \"palub\") ohvriks valitud hääleõiguslikul kodanikul korraks kaamerasse vaadata ning ühel või teisel põhjusel ohver seda ka teeb.\n\nKui sihiks on seatud riski vähendamine, siis millisel määral (ja kuidas mõõdetavalt) peab see langema, et eesmärk saaks täidetud?`\n\nNeljandaks: kas valitud meetodi juurutamisega kaasnev efekt on summa summarum positiivne? Iga valimistarkvarasse ning -protseduuridesse lisatud komponent on potentsiaalne turvarisk. Iga muudatusega tekivad nii etteaimatavad kui mitte-etteaimatavad kaasmõjud. Iga protseduuriline ja tehnoloogiline täiendus avaldab positiivset või negatiivset mõju valimisaktiivsusele.\n\nParima võimaliku suuna valikul peame ühelt poolt arvestama valimissüsteemi kui terviku keerukusega ning teiselt poolt püüdma eristada valimistega seotud konkreetseid muresid, väljakutseid ning etteheiteid.\n\nValimistejärgne häälte hävitamine näiteks pole e-valimiste küsimus, vaid meie valimissüsteemi eripära ning sätestatud riigikogu valimise seaduse paragrahvis 77 1, kusjuures paberhääli ning elektroonilisi hääli koheldakse sarnaselt. Samamoodi on meie valimissüsteemi eripäraks hääletamise salajasuse printsiip, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 60 ning paragrahvis 156.\n\nKokkuvõtteks. Näotuvastuse saaks e-hääletamisele lisada. Küsimus on selles, et kas ka peaks.\n\nKommentaar ilmus algselt Kaimar Karu Facebooki-leheküljel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmapilgul võib tunduda, et näotuvastus ongi teine, lisanduv tase e-valimiste turvalisuse täiendamiseks. See oletus ei arvesta aga tõsiasjaga, et Eesti ID-kaart juba kasutab kahetasemelist autentimist. Kaarti pole digitaalselt võimalik kasutada ilma PIN-koode teadmata ning PIN-koode pole võimalik kasutada ilma kaarti enda valdusesse saamata, kirjutab Kaimar Karu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa tervishoiusüsteem ei pea viirusele vastu\n\n## Põhitekst:\n\nVene meedia on riigi olukorrast maalinud musta pildi: haiglate koridorid on täitunud patsientide ja kanderaamidega ning surnukuuride põrandad on täis lahkunuid, vahendab AP.\n\nSamas on valitsus öelnud, et üleriiklike rangeid piiranguid pole vaja kehtestada. Piirangud sõltuvad piirkondadest ja regioonidest, kuid enamasti on neiks maskikandmise kohustus, eneseisolatsiooninõue vanuritele, massürituste keelamine ning piirangud restoranide ja baaride lahtiolekuaegadele.\n\nVenemaa president Vladimir Putin on samas tunnistanud, et tervishoiusüsteem on vigane ning olukord riigis pole hea.\n\nOrjoli oblastis arstina töötav Dmitri Seriogin ütles, et haiglates on tavapäraseks saanud järjekorrad voodikohtadele, mõnel juhul tuleb voodikoha vabanemist oodata päevi.\n\n\"Oleme oblastis tunnistamas tervishoiusüsteemi kokkukukkumist. See ei tule absoluutselt toime,\" ütles arst.\n\nRegioonide juhid aga ei taha rangeid piiranguid kehtestada, kuna neil pole raha, et majanduslikku kahju inimestele hüvitada. Seega hoitakse kõik ärid ja asutused lahti.\n\nAinult Baikali-äärne Burjaatia Vabariik on kaheks nädalaks sulgenud kõik kohvikud, restoranid, baarid, kaubamajad, kinod, ilusalongid ja saunad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üle 80 protsendi Venemaa haiglate voodikohtadest on määratud koroonapatsientidele, kuid kolmapäevase seisuga olid kõik need kohad täitunud. Haiglaravi vajavad patsiendid peavad seega päevi ootama, enne kui neile vaba voodikoht leitakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Hullumeelsus\": kõigi Eestiarthouse-filmide vanaisa\n\n## Põhitekst:\n\nMängufilm \"Hullumeelsus\" (Tallinnfilm, Eesti NSV 1969, 79 min), režissöör Kaljo Kiisk, stsenarist Viktors Lorencs, operaator Anatoli Zobolotski, kunstnik Halja Klaar, produtsent Arkadi Pessegov. Osades Jüri Järvet, Voldemar Panso, Mare Garšnek, Vaclovas Bledis, Bronius Babkauskas, Valeri Nossik, Viktor Pljut jt. Linastub PÖFFi veebikinos programmi \"101 Eesti filmi\" raames.\n\n\"Hullumeelsust\" peetakse esimeseks tõeliselt silmapaistvaks ja modernistlikuks filmiks Eesti filmiajaloos, mille valmimise ümber keerleb arvukalt legende ja mille kõrges kunstilises tasemes on peaaegu kõik filmist kirjutanud kriitikud viimased 50 aastat ühiselt veendunud olnud.\n\n\"See juhtus ühes väikelinnas. Saksa okupandid olid jõudnud hävitada kõik juudid, marksistid, mustlased ja partisanid. Nüüd jõudis järg hullumeelsete kätte …\"\n\nNende kurjakuulutavate sõnadega algab Kaljo Kiisa viies mängufilm \"Hullumeelsus\", mis tõuseb esile nii Eesti filmiajaloos kui režissööri filmograafias kui esimene tõeliselt modernistlikus vaimus teos. Lisaks sümbolistlikule filmikeelele ning suurepärastele näitlejatöödele keerleb filmi tootmise ning levitamise ümber piisavalt palju legende lausa eraldiseisva filmi loomiseks, milles oleks oma koht nii ametnike kiuslikkusel, romantilistel kunstilistel püüdlustel, suurejoonelistel rahvusvahelistel ideedel kui tsensuuri raudsel rusikal. \"Hullumeelsus\" on igas mõttes erandlik teos, mis tehtud erakordsel ajal (filmi võtteperiood 1968. aasta suvel oli lõppemas, kui Tšehhoslovakkiasse viidi Praha kevade vaigistamiseks sisse Nõukogude väed).\n\nFilmi tegevus toimub vaimuhaiglas, mille väravast sammub sisse fašistlik armee, kellel on ainult üks siht – hävitada kõik need, kes režiimile jalgu jäävad. Koletule eesmärgile tõmbab pidurit samaaegselt haiglasse saabunud gestaapo ohvitser Windisch (Jüri Järvet), kelle ülesanne on paljastada Briti spioon, kes varjab end haiglamüüride vahel. Süžee valmistab vaataja ette põnevaks kassi-hiire mänguks, mis realiseerub hoopis psühholoogilise väljakutsena, kus seatakse kahtluse alla kogu tegevustik ning sunnitakse publikut pingsalt kaasa mõtlema. Nõukogude kultuuriametkonna põhiliseks etteheiteks Kiisa filmile oligi teose kahemõttelisus. Loodi vaimne provokatsioon, mida ametlikult soosida ei lubatud, kuid mis küündis toonase Nõukogude Eesti filmikunsti mõistes täiesti uutesse kõrgustesse.\n\nSünd\n\nTänapäevases mõttes tõeliselt euroopaliku koostööfilmi tegemises osalesid lisaks eestlastele ka lätlased, leedulased ja venelased. Filmi saamislugu oli algusest peale keeruline. Stsenaariumi kirjutas lätlane Viktors Lorencs ning Kaljo Kiisani jõudis see tänu sellele, et Riia filmistuudio oli stsenaristile kategooriliselt ära öelnud, kuna leiti, et parem on see mingi nimetu okupeeritud Euroopa riigi hullumajas toimuv \"kuu pealt kukkunud\" lugu tegemata jätta. Kiisk oli nõus filmi ette võtma, aga abstraktne stsenaarium oli vaja täpsemaks kirjutada, uurijast fašist teha ning sellega määrata ära tegevusaeg, et kohalikest instantsidest \"läbi saada\". 1 Nõnda loodeti minimeerida mitmetimõistetavusi, ent säilitada stsenaariumisse kirjutatud kunstiline üldistus ja salapära.\n\nFilmis teevad kaasa toonase legendaarse Panevežyse teatri näitlejad Vaclovas Bledis ja Bronis Babkauskas ning väike osa on ka Leedu teatrilegendil Juozas Miltinisel. Lisaks mängivad filmis Valeri Nossik Moskvast, Viktor Pljut ja Harijs Liepinš Riiast ning loomulikult Jüri Järvet Tallinnast, kes läks vahetult pärast \"Hullumeelsuses\" Windischi mängimist Grigori Kozintsevi \"Kuningas Leari\" (1970) nimiosa mängima. Sealt algas Järveti rahvusvaheline tuntus, peagi kehastas ta juba Doktor Snauti Andrei Tarkovski \"Solarises\" (1972). Võimalik, et kui \"Hullumeelsuse\" linastamist väljaspool Nõukogude Eestit poleks ära keelatud, siis seisaks ta filmiajaloos eelnimetatud filmide kõrval. Kiisk on öelnud, et ta soovis teistest rahvustest näitlejatega töötada mitte ainult nende võimete pärast, vaid ka selleks, et katsetada eri rahvuste temperamentide avaldumist seoses nende isiklike kogemustega totalitaarse võimu all kannatava ühiskonna liikmetena. 2\n\nMinskist prooviti takistada sealses filmistuudios töötanud venelasest operaatori Anatoli Zabolotski liitumist võttegrupiga. Zabolotski oli kolm päeva pärast stsenaariumi kätte saamist Kaljo Kiisale kindla jah-sõna öelnud, aga kuna ta oli hinnatud professionaal, siis polnud Minski ametnikel huvi oma meest eestlastega filmi tegema lasta. 3 Zabolotski osavõtt oli filmigrupile suur õnn, kuna koostöö režissööriga kulges laitmatult ning filmist rääkides on esile tõstetud just operaatori, lavastaja ja Halja Klaari kunstnikutöö silmapaistvat sümbioosi. Nende loodud erinevatelt pindadelt – peegellaud, peegelkapid ja peeglid – avalduv visuaalne maailm annab aimdust tegelaste sisemistest vastuoludest ja aitab tekitada filmis valitsevat õhkkonda, mille jooksul peategelane hakkab kahtlustatavates üha rohkem iseennast ära tundma ja muutub enda algatatud hullumeelsete protsesside käigus ise vaimuhaigeks.\n\nKiisk tegi võteteks valmistudes mitu kuud eeltööd psühhiaatriahaiglates nii Tallinnas, Viljandis kui Lätis asuvas Strencises. Pärast külastas ta ka filmi näitlejatega neidsamu haiglaid ja väitis, kuidas \"kuuleb veel praegugi seda vaikust, mis bussis valitses, kui me tagasi sõitsime. Mäletan seda seisundit, milles me tagasiteel olime … Pärast ettevalmistust tõid näitlejad võtteplatsile väga palju kaasa, seal oli tõeline tulevärk.\" 4\n\nMoskvale esitati ka palve organiseerida filmigrupile nende filmide vaatamise võimalus, mida Nõukogude kinolevis polnud võimalik näha ja mis neile ettevalmistusel kasuks tuleks. Sinna nimekirja kuulusid filmid nagu Georges Franju \"Peaga vastu seina\" (\"La tête contre les murs\", 1959), Orson Wellesi \"Protsess\" (\"The Trial\" ,1962), Ingmar Bergmani \"Vaikus\" (\"Tystnaden\", 1963), Luis Buñueli \"Viridiana\" (1961), Pier Paolo Pasolini \"Matteuse evangeelium\" (\"Il vangelo secondo Matteo\", 1964), Stanley Krameri \"Lollide laev\" (\"Ship of Fools\", 1965). 5\n\n\"Hullumeelsuse\" loole töötas algusest peale vastu osa Tallinnfilmi kunstinõukogu liikmetest, eesotsas hilisema Eesti vabariigi presidendi Lennart Meriga. Meri kirjutas filmi kohta nii Moskvasse, kui tegi ka kohapeal tungivaid soovitusi filmi mitte töösse lasta, nii et saab fantaseerida, kas tema tegevuse tulemusena ei saanud \"Hullumeelsusele\" osaks kõrgendatud tähelepanu, mille tõttu filmi hiljem tsenseerima ja levikut piirama hakati. 6\n\nMoskvas kiideti filmi tootmine stsenaariumiga tutvumata ja üksnes stsenaariumide toimetuskolleegiumi seisukohta lugedes heaks. Kolleegium pidas lugu terve suurusjärgu võrra antifašistlikumaks, kui stsenaarium ja tulevane film seda tegelikult olid. Pärast Praha kevadet mõisteti Moskvas järsku, et niisugusel keerulisel ajal tehakse Eestis filmi, mille stsenaariumi sisu võib olla mitmetimõistetav, ning asuti Tallinnaga kirjavahetusse. Moskvast hakkasid saabuma ettepanekud näiteks filmi pealkirja muutmiseks, või täiendavateks võteteks, et lisada filmi lõppu partisanisalk ja hullude relvastatud ülestõus. 7\n\nKiisk oli sunnitud enne filmi üleandmist tegema muudatusi, kuid ta ei teinud neid Moskva ettekirjutustele vastavas mahus. Ka filmi pealkiri jäi muutmata. Küll aga tuli filmist välja jätta hulluva peategelase Windischi õõvastav nägemus, mille tarbeks filmiti kaadrid, mida režissööri sõnul ei lubatud montaažilaua ligidalegi. 8 Filmist valmis kaks versiooni: eestikeelne ja vene keelde dubleeritud. Venekeelne variant on umbes kümme minutit lühem ning mõningatel hinnangutel pildi poolest väljenduslikum tänu lakoonilisele montaažile, mis kaotab ära filmi puudused ja suudab panna pildirea rohkem kaasa haarama. 9\n\nFilmile anti linastusluba ainult Balti vabariikides ja Valgevenes ning venekeelseid koopiaid valmistati esialgu üksnes üheksa tükki, 10 mis sisuliselt tähendas, et filmi polnudki võimalik väljaspool Eestit näidata, kuna koopiaid lihtsalt polnud.\n\nVastuvõtt\n\nFilmi võtsid hästi vastu nii kohalik kunstinõukogu kui ka kriitikud. Filmi valmimist nimetati sündmuseks mitte ainult Tallinnfilmi vaid kogu üleliidulise filmikunsti jaoks. 11 Toodi esile kontseptsiooni kaasaegsust ja vaatluse alla võetud probleemi kaalukust, mis iseloomustavat ilmekalt Eesti filmitegijate soovi võtta sõna kaasaegse maailma kesksete probleemide kohta. Filmi kõige stiilipuhtama komponendina nimetati Anatoli Zobolotski operaatoritööd, millel on kogu filmi struktuuri iseloomustava kahedimensioonilisuse saavutamisel suuri teeneid, kuna tema loodud kinematograafilised kujundid ei pretendeeri efektsusele ega filmi läbivast mõttest lahti rebitud iseseisvale tähendusrikkusele, vaid on alati rakendatud filmi keskse idee teenistusse. 12\n\nKa Poola kriitik Janusz Gazda nägi filmis midagi sellist, mis tähistab Eesti kino suurte ambitsioonide sündi, tuues eraldi välja selle, kuidas Moskva filmiajakirjas Isskustvo Kino oli filmi selle eksistentsialismi ja absurditeatri mõjude tõttu teravalt kritiseeritud. 13\n\n1987. aasta perestroika tingimustes rehabiliteeriti viimaks ka säärased filmid ning Moskvas toimus \"Hullumeelsuse\" ametlik esilinastus. Samuti lubati filmi esmakordselt näidata väljaspool Nõukogude Liidu piire. Toimusid linastused Barcelonas, Buenos Aireses, Münchenis, Londonis. 14 Filmi vastu olevat varem huvi üles näidanud ka Veneetsia filmifestival, pärast seda kui Itaalia filmiteadlasel Giacomo Gambettil õnnestus seda Moskvas kinnisel linastusel näha. Kahjuks ei olnud võimalik saada Nõukogude võimudelt luba filmi festivalil näitamiseks, kuna kehtis reegel, et filme, mis polnud pääsenud üleliidulisse filmilevisse, polnud vaja ka välismaal näidata. 15\n\nAndres Maimik on nimetanud \"Hullumeelsust\" Eesti filmidest esimeseks julgustükiks, mis avalikult tegi panuse situatsiooni tinglikkusele ning toimumiskohale kui suurema organisatoorse koosluse (riigi, režiimi, repressiooniaparaadi) allegoorilisele mikromudelile. Filmis on tehtud kõik selleks, et fokusseerida pilk tegelaskuju metafoorsele tähendusele – Fašisti, Hullumeelse või Arsti sümbolkujule – ja tähistada seda, kuidas võimu sisemisele kokkuvarisemisele kaasaaitamine on vaimu igavene missioon. 16 Lauri Kärk on kirjutanud, et \"Hullumeelsus\" oli toonases Nõukogude kinematograafias ainsaks filmiks Mihhail Rommi \"Tavalise fašismi\" (\"Обыкновенный фашизм\", 1965) kõrval, mis sisaldas totalitaarrežiimi ehk ka Nõukogude süsteemi enese kriitikat. 17 Jaak Lõhmus on üleliidulise ja rahvusvahelise levi jaoks keelatud filmi nimetanud kõikide Eesti arthouse -filmide vanaisaks. 18\n\n\"Hullumeelsus\" XXI sajandil\n\n\"Hullumeelsus\" on aktuaalne ka käesoleval sajandil. 2003. aastal linastus film Karlovy Vary filmifestivalil põhjalikus Baltikumi filmikunsti tutvustavas retrospektiivprogrammis. 2012. aastal valisid filmiajakirjanikud \"Hullumeelsuse\" Eesti viimase saja aasta paremuselt teiseks mängufilmiks Arvo Kruusemendi \"Kevade\" (1969) järel.\n\nKiisa filmi kunstiline küpsus ja sisuline julgus paistab eredalt silma ka tänase Eesti filmikunstiga võrreldes. Võimu mentaalne ebakindlus, mis väljendub vägivalla väetimatele peale surumises on olukord, mis pole võõras ka kaasajal levivate populistlike ühiskondi lõhestavate poliitikute ja nende diskrimineeriva poliitika all kannatavate rahvaste jaoks. Ajatu teemakäsitluse ja esteetiliselt sügavalt läbimõtestatud teostusega on \"Hullumeelsus\" teos, mis ei vanane. Pigem suudab iga kümnend, mis filmi esilinastusest möödub, lisada tähenduskihte.\n\n\"Hullumeelsus\" on ideaalne valik iga festivali, telekanali või voogedastusplatvormi retrospektiivprogrammi, mille teemaks on 1960ndate (Nõukogude) modernistlik filmikunst või režiimile vastupanu, suletud ühiskonna ja vaimsete häirete küsimused.\n\nKaljo Kiisk: \"Mul pandi kaks filmi kinni – \"Jäljed\" ja \"Hullumeelsus\", neid ei lubatud üleliiduliselt näidata. Eestis siiski näidati. See situatsioon juba ise lõi oma mängureeglid, su mõttelend oli kogu aeg mingisuguste kääridega piiratud. Hakkasid kuhugi minema, ja juba pidid väänama mõtte kusagile mujale. Kunsti juures peavad hing ja mõistus olema sünkroonsed, minema väga ühte teed, dünaamiliselt. Niisugust asja ei saanud tol ajal olla, aga midagi ei ole teha. \"Hullumeelsusega\" olen käinud Argentinas ja Euroopas ringi ja seda on hästi vastu võetud, ehkki see on juba vana film. Omas ajas oleks ta hoopis teistmoodi mõjunud, sest film on ikkagi seotud ajastu ja selle hingamisega.\" (A. Koppel, Kaljo Kiisa ebatavaline elu. [intervjuu]. – Teater. Muusika. Kino 2005, nr 12, lk 121–128)\n\n1 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.\n\n2 Reet Neimar, Saatusest määratud? Juhusest juhitud? Üks kild Jüri Järveti elutööst. –Teater. Muusika. Kino 1996, nr 1.\n\n3 Boris Tuch, \"Hullumeelsuse\" võttegrupp tegi talle kingituse, millele oli graveeritud \"Hullule hullumeelsetelt\". – Teater. Muusika. Kino 2019, nr 3.\n\n4 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.\n\n5 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 234.\n\n6 Samas, lk 227-234.\n\n7 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.\n\n8 Jaak Lõhmus, Aktsentide muutumine. – Postimees 16. VI 1997.\n\n9 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 261.\n\n10\"Kaadris: \"Hullumeelsus\". – ETV 16. III 2012.\n\n11 Tallinnfilmi kunstinõukogu protokollist. – ERA.R-1707.1.1028, lk 54.\n\n12 Valdeko Tobro, Süüta ja süüga süüdlased. – Noorte Hääl 21. II 1969.\n\n13 Janusz Gazda, Põgus kohtumine Eestiga. – Ekran 1970, nr 12.\n\n14 Endel Link, \"Hullumeelsusega\" Münchenis ja Buenos Aireses. – Sirp ja Vasar 14. VIII 1987.\n\n15 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 286.\n\n16 Andres Maimik, \"Hullumeelsus\" – modernistlik üksiklane 1960. aastate eesti mängufilmis. – Teater. Muusika. Kino 1999, nr 11.\n\n17 Lauri Kärk, \"Viimne reliikvia\" ja \"Valgus koordis\": žanrifilmist žanrifilmini II. – Teater. Muusika. Kino 2010, nr 2.\n\n18 Jaak Lõhmus, Aktsentide muutumine. – Postimees, 16. VI 1997.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Hullumeelsus\" on ideaalne valik iga festivali, telekanali või voogedastusplatvormi retrospektiivprogrammi, mille teemaks on 1960ndate (nõukogude) modernistlik filmikunst, kirjutab Johannes Lõhmus Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 349 koroonapositiivset\n\n## Põhitekst:\n\nKõige rohkem ehk 205 positiivset testi lisandus Harjumaale, Ida-Virumaale lisandus 75, Tartumaale 18, Pärnumaale 17 ning Viljandi ja Lääne-Virumaale kuus positiivset testitulemust. Valgamaale tuli juurde neli, Jõgeva-, Rapla-, Võru-, Saare- ja Läänemaale lisandus kõigisse kaks ning Põlva-, Järva- ja Hiiumaale üks koroonapositiivne. Viiel inimesel puudus rahvastikuregistris elukoht.\n\nHaiglaravi vajab 146 inimest, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Päev varem oli patsiente haiglaravil 119, kellest kaheksa oli juhitaval hingamisel.\n\nPõhja regioonis on jätkuvalt 27 kollet\n\nÖöpäeva jooksul Harjumaale, Järvamaale ja Raplamaale laekunud juhtudest neljal korral sai inimene viiruse pereliikmelt, viiel korral tuttavalt ja kolmel juhul töölt. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.\n\n21.-22. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 21 juhul oli nakatumise põhjuseks kontakt nakatunud pereliikmega, kaheksal juhul sai inimene viiruse tuttavalt. Neljal juhul nakatus inimene töökohal, ühel juhul toodi viirus sisse Venemaa Föderatsioonist. Üheksa juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 96 juhtumi asjaolud on selgitamisel.\n\nPõhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 700 inimese, kellest 1075 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 27 kollet. Koolikoldeid on kokku viis, lasteaiakoldeid on üks, töökohakoldeid on kokku seitse, ürituste koldeid on kokku kaks ja tutvusringkonna koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.\n\nIda regioonis on jälgimisel üle 5000 inimese\n\nIda-Virumaa uutest nakkusjuhtudest 12 juhul sai inimene viiruse töökohal ning 11 juhul pereliikmelt. Kaheksal juhul nakatus inimene tuttavaga suheldes, kuuel juhul koolis ja viiel juhul huvitegevust harrastades. Lääne-Virumaa juhtudest kolm on seotud nakatumisega töökohal, ühel juhul sai inimene viiruse pereliikmelt ja ühel juhul huvitegevust harrastades.\n\nÜlejäänud ida regionaalosakonna juhtumite asjaolud on selgitamisel.\n\nIda regiooni tööpiirkonnas on 14 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku viis: üks Narvas, üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Jõhvis ja üks Tapal. Kohtla-Järve tervishoiuasutuses on 56 inimesega kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Narva jäähoki koldes on 73 inimest.\n\nIda regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5100 inimese, kellest nakatunud on 850.\n\nLõuna regioonis on ülekaalus nakatumised perekonnas ja tutvusringkondades\n\nTartumaale lisandunud seitse nakatunut said viiruse perekonnasiseselt, kolmel juhul nakatus inimene õppeasutuses, kolm nakatunut said nakkuse tutvusringkonnast ning üks nakatunu sai nakkuse sõpruskonnast.\n\nViljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse perekonnasiseselt ning teise juhtumi nakkusallikas on teadmata. Põlvamaale lisandunud nakatunu sai viiruse perekonnast.\n\nValgamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse tutvusringkonnast, üks nakatus töökohas ning ühe nakkusallikas on teadmata. Võrumaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse sõpruskonnast, üks juhtum on sisse toodud välismaalt.\n\nÜlejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel.\n\nLõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4000 inimese, kellest 379 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on seitse aktiivset kollet, kolletest suurim on 38 inimesega hooldekodu kolle.\n\nTöökohakoldes on 12 inimest, hobikoldes on 19 inimest, esimeses õppeasutuse koldes üheksa inimest, teises õppeasutuse koldes on kuus inimest ja kolmandas õppeasutuse koldes on üheksa inimest. Meelelahutusettevõtte koldes on 14 nakatunut.\n\nÜks Saaremaa juhtum on seotud kaitseväes nakatumisega\n\nPärnumaale lisandunud neli nakatunut said viiruse pereliikmelt ja neli tuttavalt. Kahel juhul nakkusallikas ei selgunud, ülejäänud Pärnumaa juhtumite asjaolud on selgitamisel.\n\nÜks Saaremaa nakkusjuht on seotud kaitseväe koldega ja teine on toodud sisse Valgevenest. Ühe Läänemaa uue nakkusjuhtumi allikas pole teada, teise juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaa nakatunu nakkusallikas pole teada.\n\nLääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1100 inimest, kellest 165 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet Hiiumaal, kus pereürituse koldes on 12 inimest ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks 11 nakatunuga kooli kolle ja hooldekodu kolle, kus on 16 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut.\n\nÖöpäevaga suri üks inimene\n\nUusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati möödunud ööpäeva jooksul kokku 33, neist 24 puhul oli tegemist eelnevalt haiglas viibinud ja seal nakatunud Ida-Viru keskhaigla õendus- ja taastusravi patsientidega.\n\nÖöpäeva jooksul suri koroonaviirusesse nakatunud 91-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 88 koroonaviirusesse nakatunud inimest.\n\nTänaseks on haiglates lõpetatud 671 COVID-19 haigusjuhtumit 655 inimesega.\n\n22. novembri seisuga on tervenenud 5701 inimest. Neist 4304 inimese ehk 75,5 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 1397 inimese ehk 24,5 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.\n\nEestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 439 600 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 9724 ehk 2,2 protsenti testide koguarvust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimase 24 jooksul tehti terviseameti andmetel 4944 koroonaviiruse testi, millest 349 osutus positiivseks. Suri üks inimene. Eesti nakatumisnäit viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on 270,51.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKoljuluu murdnud Rakvere Tarva mängija käis operatsioonil\n\n## Põhitekst:\n\nNiits sai tugeva löögi küünarnukiga vastu pead juba avaveerandi kolmandal minutil, kui võitles positsiooni eest TalTechi mängija Kristjan Kanguriga. Rakvere Tarva klubi juht Arnu Lippasaare sõnul oli tegemist õnnetu juhusega.\n\n\"Operatsioon tehtud. Koljuluu tükid, mis meenutasid pigem puslet, pandi kokku kahe plaadiga, sellega on kõik hästi,\" andis Niits sotsiaalmeedias teada. \"Ei olnud üldse kerge nädal, kuid tänu teie toetusele elasin selle üle. Uskumatud inimesed olete. Tahaks rohkem teie kõigi moodi olla. Egas nüüd midagi. Tükid on kokku korjatud ja tagasi lapitud, vaja veel ainult püsti tõusta ja teekonda jätkata. Sügav kummardus!\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliklubi Rakvere Tarva ääremängija Tormi Niits murdis koljuluu 13. novembril Eesti-Läti ühisliiga kohtumises TalTechi vastu. Nädalavahetusel tehtud operatsioon läks edukalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTugevat suusasõitu näidanud Ilves sai Norra meistrivõistlustel 5. koha\n\n## Põhitekst:\n\nKümnekilomeetrisele suusarajale startis Ilves teiselt positsioonilt 22 sekundit hiljem hüppemäel 4. oktoobril pikimat lendu näidanud Espen Dahlhaug Björnstadist (129,5 meetrit; 115,5 punkti). Ilvese hüppe pikkuseks mõõdeti toona 131,5 meetrit, mille eest sai ta 110,1 punkti. Kolmandalt positsioonilt startis suusarajale liidrist 44 sekundit hiljem Harald Johnas Riiber (127,0 m; 104,4 p).\n\nKerges lumesajus peetud võistlusel ei saanud keegi Dahlhaug Björnstadile vastu, kes pälvis esikoha ajaga 27.37,3. Järgmisel nädalal teda Ruka MK-etapi stardis aga ei näe perekondlikel põhjustel. Nimelt saab Norra värske meister isaks.\n\nIlves suusatas suurema osa võistlusest nelja-viiemehelises jälitajate grupis, kus lõpuringi eel jäi maha Harald Johnas Riiber. Eestlane jäi Norra triost maha lõputõusul ning pälvis viienda koha, kaotades võitjale 35,2 sekundiga. Teisele kohale sprintis end Jarl Magnus Riiber (+16,5) ja kolmandale Jens Luras Oftebro (+17,4). Neljandale kohale jäeti Jörgen Graabak (+22,7).\n\nIlves oli Norra meistrivõistlustel stardijoonel ka laupäeval, mil alustas viiekilomeetrist suusasõitu samuti teiselt positsioonilt. Finišisse jõudis eestlane aga neljandal kohal, kaotades võitjale Jarl Magnus Riiberile 47,4 sekundiga. Pjedestaalist jäi Ilvest lahutama 5,6 sekundit.\n\nAndreas Ilves tundis end nädalavahetusel tõbisena, mistõttu ta karmide koroonareeglite valguses võistlusrajale ei asunud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves sai Beitostölenis peetud Norra meistrivõistlustel 5. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKorvpalli esiliiga skoorikuningas siirdus Kadrina Karudest meistriliigasse\n\n## Põhitekst:\n\nVeel neljapäeva õhtul Kadrina Karude 105:84 võidumängus Keila Korvpallikooli vastu 31 punkti, kümme lauapalli ja kuus resultatiivset söötu kogunud Wrighten jooksis laupäeval väljakule juba Eesti-Läti liigas Tallinna Kalev/TLÜ särgis, kogudes 83:89 kaotusmängus ligi 17 minutiga kümme punkti, kolm lauapalli ja kaks vaheltlõiget, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nJuba mullu Kadrina Karudega liitunud 23-aastase ääremängija arvele jäi möödunud hooajal keskmiselt 20,2 punkti, 10,1 lauapalli ja 3,2 tulemuslikku söötu. Tänavu näitas 195 cm pikkune ameeriklane veelgi paremat minekut, tuues keskmiselt 27,8 punkti, 12,3 lauapalli ja 4,8 resultatiivset söötu mängus, mis tegi temast esiliiga parima punktitooja ja paremuselt teise lauavõitleja.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saku I korvpalliliiga liidri Kadrina Karude eest tänavusel ja mullusel hooajal säravaid esitusi teinud Austin Dwight Wrighten on oma hea mänguga silma jäänud ka kõrgliigaklubidele, teenides lepingu Eesti-Läti korvpalliliigas mängivalt Tallinna Kalev/TLÜ meeskonnalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHaaland lõi 32 minuti jooksul neli väravat, Moukoko tegi Bundesliga ajalugu\n\n## Põhitekst:\n\nKuigi Berliini Hertha juhtis esimese poolaja järel Matheus Cunha väravast 1:0, siis skooris 20-aastane Norra imelaps Erling Haaland teisel poolajal 32 minuti jooksul neli väravat. Viienda autoriks oli Raphael Guerreiro. 85. minutil vahetati Haaland 16 aasta ja ühe päeva vanuse Moukoko vastu välja, mis tähendab, et noorest sakslasest sai Bundesliga ajaloo noorim väljakul käinud mängija.\n\nLiigatabelis hoiab Dortmund 18 punktiga Müncheni Bayerni järel teist kohta. Hertha on seitsme silmaga 13. positsioonil.\n\nTeised tulemused: Bielefeldi Arminia – Leverkuseni Bayer 1:2, Monchenglasbachi Borussia – Augsburg 1:1, Müncheni Bayern – Bremeni Werder 1:1, Hoffenheim – Stuttgart 3:3, Schalke – Wolfsburg 0:2, Frankfurdi Eintracht – RB Leipzig 1:1.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa kõrgliiga kohtumises alistas Dortmundi Borussia võõrsil Berliini Hertha tulemusega 5:2. 85. minutil mänguga liitunud Youssoufa Moukokost sai Bundesliga ajaloo noorim väljakule jooksnud jalgpallur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlased korraldavad esimese ülemaailmse jõuluvanade virtuaalkongressi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Inimesed vajavad hetkel tuge ja positiivseid emotsioone rohkem kui kunagi varem, meil on tõesti hea meel, et saame ulatada abikäe põhjanaabritele ning jõuluvanade kongressi väärikalt maha pidada,\" selgitas Global Virtual Solutions konsortsiumi eestvedaja Lehari Kaustel ja lisas, et enam kui 50 riigi jõuluvanad Gröönimaalt Prantsusmaani saavad kokku just tänu Eestis välja mõeldud lahendusele.\n\n2020. aastal on GVS korraldatud muuhulgas Ameerika ja Euroopa Liidu vahelised virtuaalsed kõnelused, kolme mere virtuaalne tippkohtumine presidentide vahel ja üle maailma ettevõtjaid kokku toonud Business Survival Summit. Novembris aidatakse Eestil korraldada ÜRO Julgeolekunõukogu virtuaalistungit Afganistani teemal ja detsembri alguses Euroopa kosmosenädalat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "13. detsembril peetakse Eesti, Soome ja USA eestvedamisel jõuluvanade kongress esimest korda virtuaalselt. Kongressi eestvedajaks on Eesti jõuluvanade selts ja see saab teoks Eestis välja töötatud virtuaalkonverentside lahenduse abil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nIrja Lutsar ja Tuuli Metsvaht: mõtestades personaalset meditsiini\n\n## Põhitekst:\n\nKui räägitakse personaalmeditsiinist, siis tänu Tartu ülikooli Eesti geenivaramu silmapaistvalt edukale tööle ja arengule mõeldaksegi kohe selle all geene ja nendel baseeruvaid tervishoiu- ja meditsiinilahendusi. Mis on suuresti korrektne, kuid mitte lõpuni täistõsi.\n\nTegelikkuses loovad geenidel baseeruvad individuaalsed andmed iga persooni kohta justkui vundamendi, millele edasine tugineb. Kuidas üks või teine geneetiline sündmus/risk realiseerub, on siiski määratud genoomi ja mitme muu teguri, näiteks keskkonnategurite, koostoimes.\n\nNii nagu ei kolita majja, kus on olemas ainult vundament, nii peame ka tervishoius ja meditsiinis vaatama kaugemale, piltlikult öeldes, kuidas ehitada seinad ja katus ehk siis milliseid täppislahendusi geenidel põhinevad andmed edaspidi annavad, milliseid võimalusi täiendavalt loovad.\n\nKui inimesel on vaja – rõhuasetusega tervishoiul (healthcare) – kvaliteetseid personaalseid lahendusi, siis siin on geeniandmed tema individuaalse abimehena esmatähtis hea võimalus. Need näitavad tulevikuks ära, milline ravimi metaboliseerija inimene on (kiire/aeglane, milliste ravimite suhtes valitseb kõrgendatud risk), millised on üldisemad terviseriskid ja ohud ning paljut muud.\n\nKui nüüd peaks aga elus juhtuma midagi sellist, mis sunnib inimest pöörduma meditsiinisüsteemi poole, ehk vaadates personaalsele meditsiinile rõhuasetusega sõnale meditsiin (medicine), siis konkreetsetel ravijuhtudel taanduvad geeniandmed sekundaarseks, s.t toetavaks, ja primaarseks tõuseb tulevikus hoopis teistsugune – individuaalne, mitte populatsioonipõhine – käsitus.\n\nÜks personaalmeditsiini lahendusi on ravimi annustamise kalkulaatorid, mille tegevus ei ole otseses sõltuvuses geenidest, vaid üksikisiku näitajatest (sugu, vanus, kaal, pikkus jm fenotüübi näitajad), lisaks konkreetsetest kliinilistest ja laboratoorsetest näitajatest.\n\nVeel kord terminoloogiast. Kui farmakogeneetika (pharmacogenetics) jälgib geeniandmetele rajanevat inimese ravimite ainevahetust, siis ravimikalkulaatorid töötavad farmakokineetika (pharmacokinetics) põhimõtete järgi, mille abil jälgitakse konkreetse ravimimolekuli käitumist konkreetses keskkonnas ehk organismis.\n\nVeel peab rääkima sellisest terminist nagu farmakodünaamika (pharmadynamics), mis vaatleb ravimite toimet organismile, ja lõpuks on veel farmakomeetria (pharmacometrics), mis viib nii farmakokineetilised kui -dünaamilised andmed kokku, luues ja kasutades bioloogia, farmakoloogia, haigus- ja füsioloogiliste protsesside matemaatilisi mudeleid, et kirjeldada ja kvantitatiivselt hinnata ravimite (ksenobiootikumide, s.t mis tahes kehavõõraste ainete) ja haige organismi vastastikmõjusid, sealhulgas nii oodatavaid kasulikke kui ka ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.\n\nEsimesed ravimikalkulaatorid loodi eelmise sajandi 1970. aastatel USAs California osariigis sealsete tugevate teadusülikoolide Stanfordi ja California tehnoloogiainstituudi poolt. Töötati välja selline tehnoloogiline kontseptsioon nagu TDM – therapeutic drug monitoring ehk ravimi vahetu terapeutiline jälgimine ravimiprotseduuri käigus.\n\nLühidalt on TDM kliinilise keemia ja kliinilise farmakoloogia haru, mis on spetsialiseerunud ravimite doseerimisele, arvestades patsiendi verekontsentratsiooni.\n\nTDM omakorda põhineb ühel ajahambale hästi vastu pidanud matemaatilise statistika rakendusel, nimelt Bayesi analüüsil (eponüüm tuleneb Thomas Bayesi (1701–1761) nimest), mis on laialdaselt kasutatav matemaatilise statistika analüüsi meetod eriti just meditsiinis, kuid mitte ainult. Näiteks, milline on tõenäosus, et patsiendi vererõhk langeb, kui talle on määratatud ravim A?\n\nRavimikalkulaatorid\n\nMillised on argumendid, mis sunnivad eelistama konkreetseid indiviidi näitajatele toetuvaid ravimite kalkuleerimise tehnoloogiaid seni levinud populatsioonipõhistele raviskeemidele?\n\nPaljud ravimid on kitsa terapeutilise aknaga, mis tähendab, et ravimi toimet tekitav ja toksiline doos erinevad teineteisest väga vähe. Seega on ühtaegu oht nii aladoseerimiseks kui ka toksiliste kõrvalnähtude tekkimiseks.\n\n\"Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t ravimi liiga väikese annusega ei saavutata soovitud ravitulemust.\"\n\nKõrvalnähud võivad aeg-ajalt olla väga tõsised, näiteks neeru- või maksapuudulikkus, ka teadvuse häired. Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t ravimi liiga väikese annusega ei saavutata soovitud ravitulemust.\n\nPeale inimeste erinevuse on üksjagu haigusi, mis mõjutavad tugevalt ravimite kineetikat, näiteks kriitilised seisundid, pahaloomulised kasvajad, organite puudulikkus. Samuti võib ühe ja sama haiguse käigus ravimi farmakokineetika muutuda.\n\nUuringud on näidanud, et pärast sama doosi manustamist ravimite kontsentratsioon inimesiti erineb, geenide (farmakogeneetika) määramine võimaldab inimesi jagada küll kiireteks ja aeglasteks metaboliseerijateks, aga ei võimalda kindlaks teha just sellele inimesele sobivat ravimidoosi.\n\nPraegu ei ole farmakogeneetiliste tegurite mõju kvantitatiivseks kirjeldamiseks konkreetsel haigel sageli muid võimalusi peale individuaalse farmakokineetika hindamise.\n\nRavimite kontsentratsiooni määramine (terapeutiline ravimite monitoorimine) koos patsiendi näitajate arvestamisega (Bayesi modelleerimine) on ainuke võimalus operatiivseks personaalseks ravimite doseerimiseks.\n\nTasub arvesse võtta, et individuaalset annuse optimeerimist ei ole ilmselt vaja alati ja igal pool, aga on olukordi, kus ilma selleta hästi toimivat lahendust veel võtta ei ole. Näiteks võib selliste täppislahenduste rakendamisel mõnikord saavutada ülikalliste ravimitega väiksema kulu sama või isegi parema ravitulemusega. Tänapäeval on võimalik seada eesmärgiks sihtida mitte ainult ravimi kontsentratsiooni, vaid ka raviefekti.\n\nKui esimesed ravimikalkulaatorid tekkisid peamiselt akadeemilises keskkonnas õppe- ja treeningumeetodite tarbeks, siis nüüd on ravimikalkulaatorid kommertsalustel toimivad tehnoloogiad.\n\nMeil on rahakeskne ühiskond, idufirmadest ja riskikapitalist rääkida on popp. Selle valguses väärib märkimist, et selline USA läänekaldal tegutsev meditsiinitehnoloogia platvorm TabulaRasa Healthcare võttis detsembris 2018 enam kui 3,1 miljoni dollari eest üle DoseMe kaubamärgi all tegutseva ravimikalkulaatori, nende konkurent idakaldal Insight RX aga kaasas septembris 2019 edukalt korraldatud finantseerimisringiga kümme miljonit dollarit.\n\nViimase ravimikalkuleerimise portfellis on ca 50 preparaati ja kõigi nende kasutuslitsentside tasud klientidele, s.t haiglatele, ulatuvad aastas tuhandetesse dollaritesse. Euroopa on siin jällegi mahajääja, arenguhüppest ei ole kuulda, pigem ollakse populatsioonipõhisesse minevikku kinni jäänud.\n\nVankomütsiin\n\nPiltlikustame ravimikalkulaatori kasutamist ühe konkreetse preparaadi vankomütsiini (Vancomycin) näitel. Esimest korda isoleeris vankomütsiini tootva organismi Amycolatopsis orientalis 1953. aastal ravimifirma Eli Lilly töötaja Edmund Kornfeld Borneo saare džunglist misjonär William Bouw' kogutud mullaproovidest. 1 USA toidu- ja ravimiamet omistas vankomütsiinile ravimiõigused 1958. aastal.\n\nVankomütsiin on enimlevinud antibiootikume, mida kasutab laias plaanis ca 10 protsenti populatsioonist, eriti need, kellel on mingil põhjusel vastunäidustusi, näiteks allergia penitsilliini perekonna antibiootikumide vastu, või kelle haigus on põhjustatud antibiootikumresistentsete mikroorganismide poolt.\n\nVankomütsiin on klassikaline kitsa terapeutilise aknaga ravim, kus vahemik tegeliku toime ning võimalike (raskete) tüsistuste vahel on kaunis kitsas. Vankomütsiini kasutatakse paljude bakteriaalsete infektsioonide raviks.\n\nKuna see imendub suu kaudu sissevõtmisel väga halvasti, siis manustatakse seda intravenoosselt keerukate nahainfektsioonide, vereringenakkuste, endokardiidi, luu- ja liigesepõletike ning meningiidi korral, eriti kui haigus on tekitatud metitsilliinresistentse Staphylococcus aureus 'e poolt. 2\n\n2019. aastal avaldatud teaduskirjanduse põhjal USA kohta kasutab igal aastal vankomütsiini 1,7 miljonit patsienti, kellel ca 23,6 protsendil esineb eri astmes tüsistusi. 3 Kuna Euroopas vastavaid uuringuid tehtud pole, siis võib hüpoteetiliselt ekstrapoleerida Euroopa Liidu, USA ja Kanada üldiseks vankomütsiini kasutavate patsientide arvuks ca viis miljonit patsienti aastas. Maailma peale veelgi rohkem.\n\n2020. aasta märtsis võtsid neli USA apteekide ja nakkushaiguste erialaseltsi vastu uue vankomütsiini ravijuhendi soovituse, mille lühike kokkvõte kõlab, et vankomütsiiniga ravimisel esinevate tüsistuste suure hulga tõttu soovitatakse edaspidi loobuda populatsioonipõhistest raviskeemidest ja minna üle Bayesi meetodil baseeruvatele ravimite täppiskalkuleerimise meetoditele. 4\n\nEesti mõõde\n\nKa Eestis kasutatakse vankomütsiini ravimisel päris palju ja seda mitte ainult täiskasvanutel, vaid ka vastsündinutel ja lastel. Alternatiivid kohati puuduvad. Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi koostöös TÜ kliinikumi lastehaigla ja Tallinna lastehaiglaga, samuti Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatilise toega, on viimase viie-kuue aastaga loodud vajalik kompetents ravimite täppiskalkuleerimise vallas.\n\nPeamiselt on valdkonna eelisarendamine alguse saanud vastsündinutele ja väikelastele parema ravi tagamiseks. Tegelikult on see ka õigem suund kui kompetentsi loomine kõigepealt täiskasvanute osas.\n\nPõhimõte on selles, et täppisdoseerimise kompetents väikelaste andmete pealt täiskasvanutele pole küll automaatne, kuid siiski hõlpsasti ekstrapoleeritav, samal ajal täiskasvanutelt väikelastele ja vastsündinutele peaaegu võimatu. Vastsündinu- ja väikelapseeas on organism niivõrd kiires muutumises, ta pole pelgalt kilogrammide või pikkuse poolest lihtsalt väiksem inimene.\n\nTartu ülikooli teadlastel on kümnete preparaatide täppiskalkuleerimise teave, mida annab täppisdoseerimise arenduses ära kasutada, nimetagem vaid mõnda neist: ampitsilliin, dobutamiin, milrinoon, gentamütsiin ja tobramütsiin.\n\n\"Eestil on väga suur potentsiaal olla Euroopas farmakokineetiliste ja -meetriliste täppiskalkulaatorite teenuse pakkuja ja suunanäitajana esirinnas.\"\n\nOlemas on akadeemiline kalkulaator, mis ei ole veel valmis väliseks kasutuseks. Käimas on vankomütsiini kliiniline uuring, et kontrollida olemasoleva TDM-i baasil loodud algoritmi vastavust tegelikus ravis. Eestil on väga suur potentsiaal olla Euroopas farmakokineetiliste ja -meetriliste täppiskalkulaatorite teenuse pakkuja ja suunanäitajana esirinnas.\n\nOlemas on arvestatav akadeemiline kompetents, nüüd oleks vaja konverteerida see toimivaks avalikuks teenuseks. Oleneb see jällegi selle protsessi ellukutsumiseks vajamineva targa raha olemasolust ning natukesest õnnest. Potentsiaali on küllaga!\n\nTulevikuvisioonid\n\nTuleviku mõtestamine on otstarbekas jagada kolmeks eraldi visiooniks. Hõlpsasti on realiseeritav esmane kommertsalustel prototüübi turule toomine, milles oleks avaliku teenusena kasutatav kliiniliselt kontrollitud vankomütsiin ja TDM-i alusel veel kolm kuni viis preparaati, mille kliinilise hindamisega saab hakata tegelema kohemaid.\n\nVastava rahastuse olemasolu korral on võimalik sellist ülemaailmselt kasutatavat teenust siit Eestist pakkuma hakata 12–15 kuu jooksul alates arendustöö algusest.\n\nTeine etapp oleks realiseeritav ehk viie-kuue aasta perspektiivis ja sellega võiks ravimite täppisdoseerimise teenuste portfelli suurendada vähemalt 50 preparaadini, millest võimalikult suur osa oleks ka kliiniliselt kontrollitud. Otstarbekas on sellisele teenusele lisada farmakogeneetilise päringu võimekus.\n\nKolmas tulevikuvisioon oleks pikema perspektiiviga. Ausam on seda nimetada ehk isegi mitte visiooniks, vaid unistuseks tehisintellekti rakenduse vallast. Maailm on koroonaviiruse kütkes.\n\nKahjuks oleme pidanud kandma ka kaotusi. Põhjustest, miks osale inimestele mõjub haigus surmavalt ja teised ei saa arugi, et on läbi põdenud, on teada küll järjest rohkem, kuid siiski veel vähe. Arstid ja teadlased õpivad koroonaviirust iga päevaga järjest paremini tundma, täiustavad raviskeeme, valmimas on vaktsiinid ja ravimid.\n\nKui tulevik oleks juba käes ning oleks võimalik kasutada ravimikalkulaatori teenust, võiks ühe koroonapatsiendi ravi haiglas välja näha nii: saabub raskete tüsistustega patsient, raviarst sisestab oma nutiseadme programmi tema fenotüübi ja isikuandmed (Eesti E-tervise kaudu on pärast isikukoodi sisestamist need andmed juba eeltäidetud), samuti sisestatakse võetud vereproovist saadud tarvilikud markerid.\n\nSeejärel kuvatakse tema personaalsed farmakogeneetilised andmed ja kõik need liiguvad edasi konkreetsesse ravimikalkulaatori keskkonda, mis pärast nende algoritmistamist kuvab raviarstile konkreetsete ravimite esmased doosid ning manustamise režiimi, samuti kogu edasise ravikuuri esmase hüpoteesi, mida hiljem veremarkerite metaboolsete andmete ja teiste veremarkerite alusel jooksvalt korrigeeritakse.\n\nSee unistus on küll tulevik, kuid mitte väga kauge tulevik. Ja kindlasti on selline tehnoloogia tegelik individualiseeritud personaalmeditsiin.\n\nPersonaalmeditsiini definitsioone\n\nMolekulaaranalüüsi uute meetodite kasutamine patsiendi haiguste või haigestumise eelsoodumuse paremaks haldamiseks. Allikas: Personaalmeditsiini Koalitsioon (Personalized Medicine Coalition), 2004.\nGenoomi ja molekulaarsete andmete rakendamine tervishoiutulemuste paremaks saavutamiseks, uute toodete avastamise ja kliinilise testimise hõlbustamiseks, patsientidel teatud haiguse või haigusseisundi eelsoodumuse määramiseks. Allikas: Personaalmeditsiini Koalitsioon (Personalized Medicine Coalition), 2005.\nÕige ravi, õigele patsiendile, õiges annuses, õigel ajal. Allikas: Euroopa Liit.\nArstiabi sobitamine patsiendi individuaalsete tunnustega iga patsiendi puhul. Allikas: USA presidendi teaduse ja tehnoloogia nõunike kogu (President's Council of Advisors on Science and Technology).\nIga patsiendi unikaalseid kliinilisi, geneetilisi ja keskkonnamõjude andmeid arvestav tervishoiusüsteem. Allikas: Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon (American Medical Association).\nMeditsiinivorm, mis kasutab patsiendi genoomi, valkude ja keskkonna infot haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks. Allikas: Riiklik Vähiinstituut (National Cancer Institute, NIH).\nPersonaalmeditsiin kohandab ravi- ja ennetustegevused patsiendi omadustele, toetudes võimalusele jagada inimesi nn alamgruppidesse, mis erinevad üksteisest haigustele vastuvõtlikkuse ja ravivastuse poolest. Allikas: Personaalmeditsiini Liit (Personalized Medicine Alliance). Allikas: Ülevaade personaalmeditsiini mõiste arengust teaduskirjanduses. Sotsiaalministeerium, 5. VI 2015.\n\n1 Michael Shnayerson, Mark J. Plotkin, The Killers Within: The Deadly Rise of Drug-Resistant Bacteria. Back Bay Books 2003.\n2 Catherine Liu, Arnold Bayer, Sara E. Cosgrove, Robert S. Daum, Scott K. Fridkin, Rachel Gorwitz et al., Clinical practice guidelines by the infectious diseases society of america for the treatment of methicillin-resistant Staphylococcus aureus infections in adults and children: executive summary. – Clinical Infectious Diseases 2011, 52 (3): 285–92. doi:10.1093/cid/cir034. PMID 21217178.\n3 Reza Zonozi, Aozhou Wu, Jung Im Shin, Alex Secora, Josef Coresh, Lesley A. Inker, Alex R. Chang, Morgan E. Grams, Elevated Vancomycin Trough Levels in a Tertiary Health System: Frequency, Risk Factors, and Prognosis. – Mayo Clinic Proceedings. 2019, 94(1), 17–26.\n4 Pharmacy and Healthcare Professionals Nationwide Recognize Patient Safety Benefits of New Consensus Vancomycin Dosing Guidelines, But Fewer than One in Three Plan to Adopt Them. – prnewswire.com 8. VII 2020.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ravimikalkulaatorid on ravimite manustamise, ambulatoorse ravi tuleviku argipäev, tõeline personaalmeditsiin, kirjutavad Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht algselt Sirbis ilmunud ülevaates.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVene pääses taas väljakule, kuid Fuenlabrada sai valusa kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nVigastuspausilt naasnud Vene viibis väljakul veidi alla nelja minuti, kuid punktiarve jäi Eesti koondise kaptenil avamata (kolmesed 0/1). Statistikasse sai eestlane kirja kolm isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKohtumise parimaks korvikütiks kerkis Fuenlabrada kasuks 24 punkti visanud Melo Trimble. Võitjate resultatiivseim oli kaksikduubliga säranud Conner Frankamp, kes tõi 19 punkti ja andis kümme resultatiivset söötu.\n\nFuenlabrada (4-7) jagab Hispaania kõrgliigas 12.-13. positsiooni. Järgmise mängu peab eestlase koduklubi 5. detsembril, kui koduväljakul minnakse vastamisi Euroliigas palliva Valenciaga (4-5), kes on Hispaania liigatabelis koha võrra eespool.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania meistriliigas palliv Siim-Sander Vene ja Fuenlabrada mängisid viimasel veerandil Murcia Ucami vastu eduseisu maha ning teenisid valusa 84:81 (15:19, 22:23, 18:18, 29:21) kaotuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Raudsepp: Rakvere teatri fookus on psühholoogilisel teatril\n\n## Põhitekst:\n\nRakvere teatri loominguline juht Peeter Raudsepp tõi oktoobri keskel teatri väikeses saalis lavale iiri absurdiklassiku Samuel Becketti \"Lõppmängu\". Selles uuritakse musta komöödia laadis, mis juhtub siis, kui maailm on kui suur lõpule jõudev malemäng. \"Siis, kui malendeid ehk inimesi on jäänud ainult neli ning kõik käigud on ammu teada. Selles olukorras saavad tähtsaks väiksemadki võidud – olla veel veidike tähtis või veidike armastatud. Kas üldse tahetakse mängu lõpetada? Või äkki mäng ei lõppegi, kuigi seda tahetakse lõpetada?\" selgitab lavastaja.\n\nMis teeb Samuel Beckettist ligi 70 aastat pärast tema tähtteoste ilmumist endiselt väga hea kirjaniku? Kuidas tema loomingut iseloomustada?\n\nVähe on kirjanikke, kelle kirjutamisstiilist on kujunenud firmamärk ja kelle nime kasutatakse väljendina: beckettilik, pinterlik, tšehhovlik. Beckett on paradoksaalne autor, sest ta suudab kirjutada ülimalt süngetel teemadel niiviisi, et seda pole õõvastav lugeda. Ta liigub radu pidi, mida realistlik kirjandus enamasti ei talla, ja teeb seda sellisel moel, et tunda on elu hõngu. Becketti teostes ei pöörata tähelepanu mingitele suurtele ühiskondlikele probleemidele, pigem on tema looming vana hea modernism ehk sõnum on paljuski just vormis.\n\nTunnen sedasorti modernismist sageli teravat puudust, sest kogu praegune massimeedia lähtub oma toodangus XIX sajandi realismist. Seriaalid sisaldavad võimalikult arusaadavat ja voolujoonelist lugu, kus ei esine mingeid katkestusi. Sellepärast tahan, et vaatajad suudaksid ka modernistlikke teoseid tajuda ja vastu võtta, sest kohati peegeldavad need elu pareminigi kui kogu realism kokku. Realismis on palju idealismi ning seetõttu inimesed projitseerivad sellele omaenda kujuteldava kuvandi, mis ei vasta tegelikkusele.\n\nInimesed ei mõtle nii sidusalt, nagu realistid arvavad. Becketti puhul võlubki, et tema tekstide katkendlikkus pole laest võetud, vaid jäljendab inimliku mõtlemise rütmi, mõte hüppab sinna-tänna. Tore on ka sealne igapäevategevus, asjadega kohmerdamine – asjad enamasti ei allu, see on asjade vaikne mäss inimese vastu.\n\n\"Lõppmängu\" lavastamine sai alguse kevadise viirusepausi ajal. Kuidas sobib Becketti absurdiga segatud eksistentsialism praegusesse segasesse aega?\n\n\"Lõppmäng\" ei ole muidugi postdramaatiline teater, mis praeguses teatripildis küllaltki esil. Postdramaatilist teatrit saab brechtiliku paradigma kaudu ilmselt kõige paremini lahti võtta, seal on laval inimesed, kes väga hästi teavad, kuidas kõik peab olema. Võib-olla on mul lapsepõlvest mingi nõukogude taak turjal, aga ma ei kannata selliseid kõiketeadvaid inimesi, lihtsalt ei usu neisse.\n\nSelge on see, et viirusepaus tõi paljud \"Lõppmängus\" peituvad teemad üles, järsku oli väga ruumiliselt kohal lõpu­kogemus. Keegi ei osanud oodata, et mingi viirus võib elu nõnda tugevalt muuta. Muutus inimeste meeleolu, kerkisid küsimused ning võib-olla eriti rõhuvalt mõjus see, et inimesed pidid pikka aega üks­teisega koos olema. Sellise kogemusega ei oldud kaua aega kokku puututud. Kõik need teemad on lavastuses otsapidi sees. Kui ikka poolteist kuud on oldud mingis ruumis kinni ja ainult seina vahitud, siis tunneb vaataja ära küll, et selles loos on palju praegusest ajast ja temast endast.\n\n\"Lõppmängu\" on tõlkinud Mati Unt. Kui palju sealt Unti välja paistab?\n\nUnt kumab väga toredasti läbi. Eks see Undi tõlge on tegelikult kompilatsioon Aino Pärsimäe varasemast tõlkest, kuhu ta on lisanud parandusi ja täpsustusi nendest keeltest, mida ta valdas, ja samuti Becketti enda hilisemaid täiendusi. Aga ega Unt endast üle ega ümbert saa. Kujutan ette, kuidas Undile kangastus peategelase Hammi kujus selline allakäinud eesti intellektuaal, rumeenia keelest tõlkija, kes istub Lasnamäe korteris ja ahistab oma arengupeetusega poega. See tasand on väga lõbusalt olemas.\n\n\"Lõppmängu\" selles tõlkeversioonis on meie kultuurikontekstile omaseid keelenalju, millest väikerahvana kenasti aru saame. Kas või see, et peategelane Hamm, kes kunagi on olnud intellektuaalselt võimekas inimene, ütleb mõningaid lauseid prantsuse või inglise keeles – ja tunneb sellest edevusega segatud mõnu.\n\nIdeaalis võiks arvata, et iga töö arendab lavastajat. Mis sai \"Lõppmängu\" lavastades varasemast selgemaks?\n\nMõndagi sai kinnitust. Näiteks see, et selliseid materjale tuleb pikalt teha. Tegemist on näidendiga, mis peab aeglaselt näitlejani imbuma. Ei saa nii, et lavastaja tunneb ennast tubli osava professionaalina ja teeb lavastuse mauhti ära. Samuti sai kinnitust, et näitlejad leiavad sellisest tekstist kuhjaga inspireerivat ja panustavad lavastusse palju.\n\nKolmandaks tõdesin rõõmuga, et kuigi me mängime seda lavastust teiste lavastustega võrreldes vähem ning Rakvere puhul on tegemist elitaarse ettevõtmisega, printsi lõbuga, siis ikkagi leidub publik, kes tuleb seda vaatama. Seoses \"Lõppmänguga\" olen hakanud mõtlema, et Eestis peab olema ka lavastusi, mida igaüks ei vaata. Teatrite meeleheitlik püüe kõik inimesed saali saada nivelleerib lõpuks kõik.\n\nKui palju saab Rakvere teatri loominguline juht Raudsepp anda lavastaja Raudsepale vabu käsi lavastamiseks materjale valida ja kui palju tuleb teatri repertuaarivajadusi arvestada?\n\nIkka pean lavastajana ka teatri repertuaarivajadusi arvestama. Novembri algul hüppasin hoopis teistsugusesse maailma: algasid Ray Cooney komöödia \"Oi, Johnny\" proovid. Vabu käsi ise materjali valida saan anda neile külalislavastajatele, keda Rakverre lavastama tahan, aga mul endal tuleb vahel teha ka lavastusi, mis lihtsalt tuleb ära teha ja mis on mängukavva vajalikud. Ega ma muidugi sellised näidendeid ka ei lavasta, mida üldse teha ei taha, ja vahel saan endale ka vabu käsi lubada nagu nüüd \"Lõppmängu\" puhul.\n\nRakvere teatris oldud aeg on pannud mind väärtustama komöödiaid. Komöödia kui žanr saab tihti liiga kergesti sildi otsaette, et see on ainult kommerts ja rahva naerutamine. Aga kui ikka on hea komöödia, siis näitlejatel on, mida mõnuga mängida.\n\nKui arvestada, et Rakvere linn on väike ja trupil tuleb palju ringi reisida, siis kui palju peab repertuaari koostades jannsenlikus tähenduses munade peal käima? Millistest kriteeriumidest repertuaari koostades lähtutakse?\n\nEks ma ju tean, milline trupp on, ja seda silmas pidades käib pidevalt meeletu näidendite lugemine. Rakvere teatris on tööl kaks dramaturgi, Triinu Sikk ja Urmas Lennuk, viimane ühtlasi lavastajana, ning peale nende osalen ka mina uue sobiva repertuaari otsinguil. Silmas peame kolme tugisammast: tekst peab olema selline, mida ise teha tahame; peavad olema sobivad näitlejad, et see lavale tuua, ning vähetähtis pole ka see, et publik tahaks seda vaadata. Vaatajad näitavad oma eelistusi selle kaudu, mida nad vaatama tulevad. Seejuures tuleb ka pikaajalise protsessina jälgida, et teater oleks sammukese publikust ees: igas lavastuses peab olema mingi õpetlik ja arendav iva, olgu ta žanrilt kui vaatajasõbralik tahes.\n\nRakvere puhul tuleb tajuda siinset sotsiaalset miljööd, leida teemasid, mis lähevad kohalikule rahvale korda. Inimestele ei saa ju ette heita, et nad tahavad näha lugusid, mille tegelastes nad ennast ära tunnevad. Minu kui loomingulise juhi ülesanne on aga teha vahel ka Beckettit, lavastada keerulisemaid näidendeid, et vaatajad muutuksid niisuguse teatrikeele suhtes tundlikumaks, õpiksid seda paremini lugema ning saaksid üle tõrkest, et kui lavastuse alusmaterjal on vähegi moodsam, siis ei taheta seda näha. Kui vaadatakse ainult kergeid lavastusi, siis ei arene.\n\nÜllar Saaremäe kunstilise juhtimise ajal oli Rakvere teatris tunda pungijoont. On see alles? Oli sul noorpõlves sidemeid punkaritega?\n\nTuttavaid punkareid ikka oli, aga ma ise olin rohkem süvaboheem. Kui nemad kuulasid Sex Pistolsit, siis mina Einstürzende Neubautenit – et kui juba, siis täiega. Kui mineviku kaudu mõelda, siis enne lavakunstikooli minekut tegelesin 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul kujutava kunsti ja performance 'iga. Nii mul ongi kaks poolt: lavakas ja psühholoogiline teater ning sinna juurde performance 'i taust. Neid kahte palli tahaks Rakvere teatris kogu aeg õhus hoida ning ega need – psühholoogiline ja performatiivne pool – nii väga vastandugi.\n\nMillist laadi lavastaja sa oled? Milline on sinu lavastajakäekiri?\n\nEks ma olen, võib-olla tänu oma neuroosidele, kaldunud ikka psühholoogilise teatri poole. Usun sellesse, et kui teen proovides näitlejatega psühholoogilist analüüsi ja tegelen sügavuti nende probleemidega, siis jõuame ka õige vormini – ja kõik see ei välista ekspressiivseid väljendusvahendeid. Ka \"Lõppmängu\" puhul oli meil aega tegelaste olukord läbi elada ning jõuda sealt kaudu beckettiliku katkendlikkuse ja killustatuseni. Teistpidi mina eriti ei oska, ei mõista teha nii, et kui lavastuses räägitakse isiksuse kadumisest ja maailma võõrandumisest, siis proovis ütlengi näitlejale, et mängi nüüd seda võõrandumist. Võib-olla on see puudus, aga mulle meeldib hakata pihta lihtsamast ja siis vaadata, mis sellele ehituma hakkab.\n\nLavastajatööl on palju ühisjooni psühhoanalüütiku tööga: näitleja on mingit pidi nagu patsient ning lavastajal on vaja temast vabad assotsiatsioonid kätte saada. Jube huvitav, kuidas näitleja alateadvus hakkab tööle, see on kõige põnevam. Kui teha lavastusi ainult ratsionaalselt pinnalt, siis ega nad kõrgelt ei lenda – nii palju mul kogemust on, et seda teada.\n\nMillised sinu puudused on sind enim lavastajatöös seganud?\n\nEks see kõik läheb alateadvusse välja. Lavastajal on oht sattuda mõne teise inimese alateadliku mõju alla ja lasta ennast liiga palju mõjutada. Seetõttu pean mina kui lavastaja hoidma näitlejatega distantsi – neid ei tohi küll üksi jätta, aga prooviprotsessi on tarvis kontrollida. Võib-olla mõnikord on see käest ära läinud.\n\nTeine puudus võib peituda selles, et kui olen ühte tööd kaua teinud, siis saavad skeemid kõik selgeks ja oskan juba ette arvata, et see peab olema nii ja see naa. Võib juhtuda, et hakkan peale suruma mingisuguseid skeeme, mis nagu peaksid toimima.\n\nOled aeg-ajalt teinud Rakvere teatri lavastustes kaasa ka näitlejana – praegugi mängid Florian Zelleri näidendi järgi tehtud lavastuses \"Ilma sinuta\" Danieli. Mida näitlejatöö sulle pakub?\n\nNäitlemine hoiab mind ühenduses teatrikunsti keskmega, milleks on näitleja publiku ees. Olles ise selles situatsioonis, saan suhtluses partneritega välja tuua need alateadvuse osad, mis lavastades mõistuse liigse kontrolli tõttu teadlikkuse läve ei ületa. Aga kuna lavalised valikud on mängu ajal rohkem emotsiooni- ja kehapõhised, siis saan võimaluse üllatuda – kust see käik nüüd tuli! Selle eest tänu kõigile oma lavapartneritele, et te nii põnevad olete, sest suhtlemiseta ei sünni teatris midagi.\n\nMilliseid ülesandeid täidab Rakvere teater oma kodulinnas ja Eesti teatripildis üldse?\n\nRakvere teatri puhul on tähtis see, kuidas nii väikese trupiga mängida repertuaari, mis kõnetaks inimesi võimalikult mitmekülgselt. Tore on, kui vaataja naerab, aga tähtis on ka see, mille peale ta naerma hakkab. Või millele ühe või teise materjaliga tähelepanu juhime.\n\nRakvere teatri fookus on psühholoogilisel teatril ja selle keskmes on näitleja. Ja siis me teeme aeg-ajalt sööste ka vasakule ja paremale: seda selliste külalislavastajatega nagu Hendrik Toompere, Andres Noormets või Veiko Õunpuu. Püüame leida lavastajaid, kes muude suundadega peavoolu natuke rikastaks. Õnneks on meil oma majast võtta ka näitekirjanik, dramaturgi ja lavastajana töötav Urmas Lennuk – hea on esimesena tema uudisloomingust osa saada.\n\nRakvere teatri eripära on tõesti see, et teame kõige paremini, mis Eesti väikestes kohtades toimub, sest sõidame nii palju ringi ja kohtume sealse publikuga. Iga nädal on kolm-neli etendust väljaspool Rakveret – nii et protestantlik tööeetika on meil au sees, teeme tööd ja näeme vaeva. Kui näitleja on väikeses kohas laval, siis ta tunnetab, millised võnked on seal õhus. Selle pealt annab edasi ehitada dialoogi publikuga. Kui seda ei oleks, siis need inimesed unustataks täiesti ära. Kui on populatsioon, peab see olema mitmekesine – Rakvere teater on populatsiooni mitmekesisuse hoidja.\n\nKas rakverlastele on teater üksnes koht, kus saab soovi korral nutta ja naerda või on see ka osa linna identiteedist, umbes nagu mõnel linnal jalgpallimeeskond?\n\nMa arvan küll, et meie teater on Rakvere linna vaimne keskus, ja usun, et ta on rohkem kui paik, kus saab meelt lahutada. Ollakse uhked, et seal mäe otsas on teater. Enam me vist ei ole Euroopas kõige väiksema linna repertuaariteater, aga kui kaugemalt vaadata, siis sellise rahva­arvuga linnas täiemõõdulist repertuaari­teatrit pidada on majanduslikus mõttes endiselt tavapäratu. Pealegi pole teater üksnes etendusi andev asutus. Kõik see, mis sinna juurde käib – luuleõhtud, muusikaõhtud, muu lisategevus –, on linnale samuti tähtis.\n\nRakvere teatri iga kunstiline juht on toonud mingi oma tahu, mis on ka jäänud: Üllar Saaremäe ajas iiri ja pungi rida, Peeter Jalakas tõi Rakverre \"Baltoscandali\", mis aitab tajuda meid suurema teatriprotsessi osana.\n\nMilline on Rakvere teatri suurim probleem? Kes võiks selle lahendada?\n\nSeda probleemi ei tõtta keegi lahendama, vaid öeldakse, et tehke seda oma vahendite arvelt – ja sinna see jääbki. Selle tarvis meile keegi raha juurde ei anna, ehkki oleks väga vaja. Teiste väikelinnateatritega võrreldes tunnen mõningast ebavõrdsust, sest seal on ikkagi üle kahekümne näitleja palgal, meil aga ainult 17, ehkki me ei anna vähem etendusi. Mingist ajast on ülekohtuselt jäänud nii, et Rakvere on kõige väiksem teatrilinn ja järelikult võib seal olla ka kõige vähem näitlejaid.\n\nSee kitsikus tõuseb repertuaari valides kogu aeg esile: tuleb juba ette välistada mingisugused materjalid, sest meil ei ole nende tarvis piisavalt näitlejaid. Oleme haavatav ka selle koha pealt, et meil ei ole mingit näitlejate varu – kui paneme repertuaari ette paika ja tekib mingi muudatus, siis lööb see kõik segamini. Kui näitlejad peavad tegema kogu aeg lavastusi, kus kõige rohkem on neli-viis tegelast, siis lõpuks läheb see kole ühekülgseks, mõne inimese anne ja potentsiaal ei saagi lõpuni avaneda.\n\nSelle üle, et Rakvere teater peab palju ringi sõitma, ma väga ei virisegi. Näen, et see on väga hästi sisse töötatud, meil on võib-olla isegi sellist tarkust, mida teistel teatritel ei ole. Seejuures on kitsikus tee leidlikkusele, nagu on kitsikuses leidlik olnud kogu eesti rahvas. Rakveres on siiani teoks saanud kunst ja saab seda ka edaspidi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tambet Kaugema tegi Sirbis intervjuu Rakvere teatri kunstilise juhi Peeter Raudsepaga, kes kinnitas muuhulgas, et nende teatrit võib igati pidada Rakvere linna vaimseks keskuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKalevi Ujumiskooli võistkond püstitas Eesti juunioride rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nTeise koha pälvis Spordiklubi Garant juuniorid ajaga 1.41,18 ja kolmanda TOP-i Ujumisklubi juuniorid ajaga 1.42,74.\n\nNoorte arvestuses võitsid 4 x 50 m vabaltujumise segateate Kalevi Ujumiskooli noored ajaga 1.44,57. Teiseks tulid Yess noored ajaga 1.45,14 ja kolmandaks Spordiklubi Garant noored ajaga 1.45,59.\n\nNeiude 100 m vabaltujumise kiireim juunior oli Marie Toompuu (Kalevi Ujumiskool) ajaga 57,78. Teise koha saavutas Karolin Victoria Kotsar ajaga 58,00 ja kolmanda koha Aurelia Roos ajaga 59,16. Noorte arvestuses võitis ala Anette Teder (Yess) ajaga 59,62, teiseks tuli Kirke Madar ajaga 1.00,24 ja kolmandaks Ute Viktoria Liu Yeung ajaga 1.00,47.\n\nNoormeeste 100 m vabaltujumise kiireim juunior oli Erik Lihhats (Spordiklubi Garant) ajaga 50,67, teise koha saavutas Hans-Mikk Kuulpak ajaga 51,19 ja kolmanda koha Christopher Palvadre ajaga 51,55. Noorte arvestuses võitis 100 m distantsi Nikita Ivanov (Argo Ujumisklubi) ajaga 52,16. Teise koha saavutas Remi Tammik ajaga 52,72 ja kolmanda koha Mattias Vool ajaga 53,70.\n\nNeiude 50 m seliliujumise kiireim juunior oli Laura-Liis Valdmaa (Yess) ajaga 29,38. Mariangela Boitšuk kaotas talle kuue sajandikuga ja kolmandaks tulnud Polina Timofejeva aeg oli 29,99. Noortest oli kiireim 50 m seliliujuja Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 30,42. Talle järgnesid Katalina Larikova ajaga 30,52 ja Kertu Kann ajaga 31,35.\n\nNoormeeste 50 m seliliujumise kiireim juunior oli Maksim Minajev (Spordiklubi Garant) ajaga 26,38, teise koha saavutas Tristan Tsopp ajaga 26,62 ja kolmanda koha Erik Lihhats ajaga 27,19. Noortest oli kiireim 50 m seliliujuja Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 26,11. Teise koha saavutas Pavel Borissov ajaga 27,03 ja kolmanda koha Jako Joosep Viirpuu ajaga 27,40.\n\nNeiude 200 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Marie Toompuu ajaga 2.35,21 ja teisele kohale tuli Jekaterina Vorontsova ajaga 2.37,64. Noorte arvestuses võitis selle ala Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 2.28,86. Teise koha saavutas Mirtel Merimaa ajaga 2.42,36 ja kolmanda koha Alessandra Zaidentsal ajaga 2.42,41.\n\nNoormeeste 200 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Alan Gritsõk (Spordiklubi Garant) ajaga 2.16,18. Teise koha saavutas Christopher Palvadre ajaga 2.16,52 ja kolmanda koha Ralf Roose ajaga 2.17,12. Noortest oli kiireim 200 m rinnuliujuja Jorven Nopponen (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.21,47. Teiseks tuli Aleksei Silber ajaga 2.28,03 ja kolmandaks Edvin Smok ajaga 2.29,22.\n\nNeiude 200 m liblikujumise võitis juunioridest Polina Timofejeva (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.24,69. Teiseks tuli Smaragda-Luchia Sarana ajaga 2.33,35. Noortest oli sama ala esimene Violanta Gurjanova (Jõhvi Spordikool) ajaga 2.34,50, teise koha saavutas Darja Romanjuk ajaga 2.39,11 ja kolmanda koha Anette Zahovaiko ajaga 2.42,24.\n\nNoormeeste 200 m liblikujumise kiireim juunior oli Dmitri Astrelin (Spordiklubi Garant) ajaga 27,40. Teiseks tuli Artur Tobler ajaga 2.05,29 ja kolmandaks Maksim Kuznetsov ajaga 2.11,37. Noortest oli sama ala esimene Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.07,03. Teiseks tuli Robin Lill ajaga 2.17,81 ja kolmandaks Aap Valter Metsa ajaga 2.25,52.\n\nNoormeeste 1500 m vabaltujumise kiireim juunior oli Georg Filippov (Kalevi Ujumiskool) ajaga 15.53,32. Teiseks tuli Toomas Tanel Tammer ajaga 16.14,78 ja kolmandaks Artur Ulmas ajaga 16.57,03. Noorte arvestuses võitis Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 16.48,57, teiseks tuli Mark Iltsisin ajaga 17.00,90 ja kolmandaks Gregor Rasva ajaga 17.18,26.\n\nJuunioride arvestuses võitis noorte 100 m kompleksujumise neiudest Laura-Liis Valdmaa ajaga 1.04,46, teise koha saavutas Marie Toompuu ajaga 1.04,81 ja kolmanda koha Karolin Victoria Kotsar ajaga 1.05,73. Noorte esimene oli Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 1.04,27. Teise koha saavutas Kirke Madar ajaga 1.07,53 ja kolmanda koha Anette Teder ajaga 1.08,00.\n\nJuunioride arvestuses võitis noorte 100 m kompleksujumise noormeestest Artur Tobler (TOPi Ujumisklubi) ajaga 57,11. Talle järgnesid Christopher Palvadre ajaga 57,15 ja Daniil Drozdov ajaga 57,67. Noorte kiireim oli Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 59,84. Teise koha saavutas Trevor Kägo ajaga 1.00,38 ja kolmanda koha Jako Joosep Viirpuu ajaga 1.00,63.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kalevi Ujumiskooli võistkond püstitas juunioride ja noorte lühiraja meistrivõistluste teisel võistluspäeval Eesti juunioride rekordi 4 x 50 m vabaltujumise segateates ajaga 1.39,46. Koosseisus ujusid Patrick Orav, Tristan Tammis, Mariangela Boitšuk ja Marie Toompuu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n24-aastane venelane alistas esmakordselt Nadali ja jõudis finaali\n\n## Põhitekst:\n\nNadal, kes pole kordagi aastalõputurniiril võidutsenud, kuid jõudnud 2010. ja 2013. aastal finaali, pidi tänavu tunnistama Medvedevi paremust kahe tunni ja 38 minuti järel ning kustutama unistuse ihaldatud trofee kätte saada. Seejuures ei olnud Medvedev varem 20-kordsest suure slämmi turniiri võitjast jagu saanud.\n\n24-aastane Medvedev jättis avasetis seisul 1:1 kasutamata kolm murdevõimalust. Nadal seevastu 4:3 eduseisult ei eksinud, võites kolm geimi järjest. Teises setis rebis Medvedev 3:0 ette, seejärel viigistas Nadal seisu 4:4-le, murdis vastase pallingu ja asus juhtima. Venelane ei andnud alla ja viis seti kiiresse lõppmängu, mille kallutas lõpuks enda kasuks. Kolmandas setis võitis Medvedev seisult 3:3 kolm geimi järjest, millega pääses finaali. Viimati mängis venelane aastalõputurniiri finaalis 2009. aastal, mil Nikolai Davõdenko sai pea kohale tõsta esikoha karika.\n\nFinaalmatš Thiemi, kes sai poolfinaalis jagu maailma esinumbrist Novak Djokovicist, ja Medvedevi vahel peetakse pühapäeva õhtul.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austerlase Dominic Thiemiga (ATP 3.) kohtub ATP aastalõputurniiri finaalis venelane Daniil Medvedev (ATP 4.), kes sai laupäeva õhtul jagu Rafael Nadalist (ATP 2.) tulemusega 3:6, 7:6 (4), 6:3.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nZenjov säras meistri vastu, Dmitrijev sahistas samuti\n\n## Põhitekst:\n\nAlles kolmapäeval Gruusias Eesti koondise eest 79 minutit rabanud Zenjov nimetati klubis kohe algrivistusse ja peatreener ei pidanud otsust kahetsema: 24. minutil tegi Zenjov seisuks 2:0, lõi siis napilt postist mööda, kaugelt posti ja oli osaline ka kolmanda värava sünnis, kirjutab Soccernet.ee.\n\n3:0 eduseisus anti eestlasele taas viimased 15 minutit vabaks, kuid sündmuseid jätkus lõpuni. Lõpu pidi Šahtjor mängima kümnekesi ja Astana lõi ühe tagasi, kuid Šahtjori võitu väärata ei suutnud.\n\nArtjom Dmitrijev ja Okžetpes jäid Aktaus juba 12. minutil kaotusseisu, kuid andsid kõva lahingu. Kui võõrustajad 78. minutil teise lõid - penalti sai kodumeeskond üpris vaieldavast olukorrast, kus Okžetpesi prillide läbi oli eelnevalt teisel pool väljakut viga tehtud -, tundus lootus taas kaduvat, kuid Dmitrijevi värav (alates 4:12) viis minutit hiljem andis uut lootust. Punktid jäid lõpuks siiski kodumeeskonnale.\n\nLoe rohkem Soccernet.ee-st.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kasahstanis mängivatele Eesti vutimeestele oli laupäev meeldejääv. Sergei Zenjov aitas Karagandõ Šahtjori väravaga 3:1 võidule valitseva meistri Astana üle, kuid Artjom Dmitrijevi ponnistusest jäi Okžetpesi jaoks võtmemängus väheks, 1:2 kaotati Aktau Kaspiile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTrumpi ravimiseks kasutatud koroonaravim sai USA võimudelt kasutusloa\n\n## Põhitekst:\n\nRavimitootja Regeneron sai heakskiidu pärast seda, kui selle antikehade kokteil REGEN-COV2 osutus efektiivseks COVID-19 haigete haiglaravi ennetamiseks ja koroonariskigrupi erakorralise meditsiini osakonna külastuste vähendamiseks.\n\nRavim võib vähendada koormust USA tervishoiusüsteemile, ütles USA toidu- ja ravimameti (FDA) juht Stephen Hahn.\n\nTegemist on olulise sammuga võitluses COVID-19 vastu, kuna riskigrupis patsientidel on nüüd ligipääs paljutõotavale ravimile oma nakkuse algstaadiumis, ütles Regeneroni president Leonard Schleifer.\n\nTegemist on teise sellist tüüpi antikehade kokteiliga, mis sai FDA-lt heakskiidu. Varem anti luba ravimitootja Eli Lilly koroonaravimile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse antikehade teraapia, millega raviti presidenti Donald Trumpi, sai USA võimudelt laupäeval heakskiidu riskigruppi kuuluvate inimeste raviks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRaadiku koduklubi pudenes karikasarjas konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nUnitedi kodulehe kohaselt hoidis Aland laupäevases matšis küll rohkem palli, aga ei suutnud väljaku viimasel kolmandikul ohtlik olla, TIPS tegi samas tulemuslikke kontrarünnakuid. Raadik mängis kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.\n\nKohe pärast karikamängu lendas Raadik Küprosele, et aidata Eesti koondist käimasoleval Aphrodite Cupil.\n\nUus hooaeg Soome kõrgliigas stardib 1. aprillil. 2013. aastal meistritiitli võitnud ja 2014. aastal napilt teiseks jäänud Aland piirdus mullu pronksikohaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pille Raadiku koduklubi Aland United langes Soome naiste jalgpallikarikavõistlustel konkurentsist välja juba avaringis, kaotades uueks hooajaks esiliigast kõrgliigasse tõusnud Vantaa TIPS-ile 0:3.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Liit ei kaalu Iraanile raketikatsetuste tõttu sanktsioonide kehtestamist\n\n## Põhitekst:\n\nMogherini hoiatas samas, et läinud nädalal korraldatud kuus raketikatsetust, mis Teherani sõnul ei ole suunatud tuumarelvavõimekuse arendamisele, võivad suurendada pingeid niigi ebastabiilses piirkonnas.\n\nPrantsusmaa hoiatas pühapäeval, et raketikatsetuste tõttu on võimalik uute sanktsioonide kehtestamine Iraanile. Mogherini sõnul on see ÜRO Julgeolekunõukogu arutada.\n\n\"See ei ole tõepoolest ka meie hinnangul tuumaleppe rikkumine,\" ütles Mogherini pärast EL-i välisasjade nõukogu Brüsselis.\n\n\"Kui esineb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rikkumine, tuleb seda arutada vastavates ÜRO kogudes ja mitte ilmtingimata EL-i välisasjade nõukogus,\" sõnas ta.\n\nMogherini sõnul ootab EL siiski Iraanilt endale võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist.\n\n\"Me kõik näeme, et see on väga problemaatiline piirkondlike suhete seisukohast...see suurendab pingeid Lähis-Idas hetkel, mil pingeid ei lähe kindlasti vaja,\" lausus EL-i esidiplomaat.\n\nJulgeolekunõukogu kogunes esmaspäeval USA ettepanekul arutama raketikatsetusi, mida Ühendriikide suursaadik ÜRO-s Samantha Power nimetas \"provokatiivseks ja destabiliseerivaks\".\n\nIraan tulistas kolmapäeval kaks Qadr-H ja Qadr-F täppisraketti riigi põhjaosast umbes 1400 km kaugusele Makrani piirkonda Iraani kaguosas, teatas revolutsiooniline kaardivägi.\n\nPäev varem tulistati mitmest kohast lühi-, keskmaa- ja kaugmaarakette, et näidata riigi \"valmisolekut seista vastu ohtudele\".\n\nIraani teatel ei rikkunud katsetused kuue suurriigiga sõlmitud tuumalepet ega ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni.\n\nMullu 14. juulil kuue suurriigiga sõlmitud tuumalepe viis tänavu jaanuaris Iraani-vastaste tuumaprogrammiga seotud rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamiseni. USA on jätnud Teherani raketikatsetustega seotud sanktsioonid kehtima.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "raani ballistiliste rakettide katsetused ei riku suurriikidega sõlmitud tuumalepet ja Euroopa Liit ei kaalu praegu sanktsioonide kehtestamist Teheranile, ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTLÜ avas vahegrupis võiduarve, Tartu sai teist korda jagu RSU/Merksist\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt maadejagamisest kõrgemas grupis. TLÜ, kelle rivistust on täiendatud (nagu hiljuti kirjutasime) tagamängija Samantha MacKay'ga (24a-173cm) alistas laupäeval kodus Riia TTT Juuniorid 73:57 (39:20). Oli ka 26-punktine edu.\n\nTLÜ mäng tervikuna näis terviklikum, võistkondlikum, rünnak mõistuspärasem, kaitse korralik. TLÜ võitis laua 52-38, korvisöödud 26-10, pallikaotusi tegid meie naised 13 TTT 15 vastu. Kahepunktivisked TLÜ kasuks 37 vs 26 %, kolmesed TTT Juunioritele 42 vs 38 %, vabavisked vastasele 81 vs 73 %.\n\nTrine Kasemägi tõi 21+7lp, Greeta Üprus 14+5+5, Samantha MacKay 16+6+4, Rosemary Rits 10+11lp. Vastastel: Sigita Dzarcane 15+8lp, Digna Strautmane 13+7+4.\n\nTugevama vahegrupi tabeliseis: TTT 7-0, Catx 5-2, Liepaja 5-4, 1182 Tallinn 3-4, TTT Juuniorid 2-6, TLÜ 1-7.\n\n* * *\n\nTugeva suutäie võttis täna Tartu Ülikool/Kalev, kes alistas vahegrupis teistkordselt Riia RSU/Merksi, sedakorda kodus 75:70 (32:34). Otsustavaks sai kolmanda veerandaja võit 26:11.\n\nMääravatel minutitel, kolmadal veerandil, tegi järjest skoori Kadi Kals, kellele assisteerisid väärikalt Doris Park ja Kadri Uiga. TÜ saavutas edu 58:43.\n\nEnt mäng polnud veel tehtud. Merks vajus järgi ning 3.10 ja 1.10 enne lõppu oli tartlannade edu vaid üks punkt (viimati 69:68). Lõpus tabas kaks korda Nele Laurimaa ja mõlemad vabavisked Uiga - nii tuligi võit numbrites 75:70.\n\nTartu tabas oluliselt paremini kaheseid - 55 vs 28 %, kuid vastased tabasid kümme kolmest protsendiga 43 (TÜ 17 % vastu). Kadri Uiga nime taha kanti protokolli 20+14+4, Doris Park (pildil) tõi 20+6lp ning Kadi Kals 14p.\n\n* * *\n\nÜks võit, üks kaotus - selline oli Audentese SG/Noortekoondise saldo nädalavahetusest. Esmalt kaotas AUD laupäeval kodus RSU/Merksile 57:80 (26:37). Lõppseis oligi suurim kaotusseis, seega mäng andis rohkem lootuskiirt ja oli võitluslikum.\n\nSandra Tael AUD parimana 23 p, Kätrin Varik lisas 12+8+3, Kai-Brith Kalda 8+10lp, vastastel Arta Fridenberga 16p ja Paula Tomsone 12+10lp.\n\nPühapäeval pööras AUD halva heaks ning suutis Ridzenes võita mõnevõrra nooremaid lätlasi, nende U16 koondist 63:44(32:28). Kaalukeeleks sai kolmas veerand, mis kuulus Jaanus Levkoi hoolealustele 23:4...!\n\nAUD oli lauas \"perenaine\" - 61 vs 39. Sedakorda olid punktitoojad teised: Janne Pulk sai kirja 18 p,Siiri Kliimsonilt hooaja parimaid mänge - 15+13+5, Polina Ignatjeva 11p ning Mariann Adelbert 9+13lp.\n\nKui vaadata alumist tabeliseusu, siis aina enam on kahju mõnest Tartu napist kaotusest LU-le ja veelgi enam nende ootamatust kaotusest talvel Läti U16-le. Praegust minekut arvestades võiks nad pretendeerida playoff-kohale (st olla alumise vahegrupi kahe parema hulgas).\n\nTabeliseis (7.-12.): RSU/Merks 11-7, LU 11-8, TÜ/Kalev 8-11, AUD 5-13, Cesis 3-16, LAT U16 2-15.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli naiste Eesti-Läti Ühisliiga nädalavahetus möödus Eesti naiskondadele üpris rõõmsas toonis. Kõrgemas vahegrupis teenis Tallinna Ülikool oma esimese võidu kuna alumises vahegrupis suutis Tartu Ülkool/Kalev teist korda alistada veel mullu medalikonkurentsis püsinud Riia RSU/Merksi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaljurand: Euroopa Liidu senine poliitika suhetes Venemaaga jätkub\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid Euroopa Liidu ja Venemaa suhete aluspõhimõtteid. Euroopa Liidu välisministrite hinnangul tuleb jätkata senise poliitikaga, mis tähendab hoidumist kõrgetasemelisest suhtlusest seni, kuni Venemaa pole hakanud täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi.\n\n\"Suhted Venemaaga olid keerulised juba enne Ukraina konflikti. Viimaste aastate arengud on näidanud, et Venemaad tuleb hinnata ennekõike tema tegude järgi,\" ütles välisminister Marina Kaljurand. \"Arvestades Venemaa välispoliitika agressiivset iseloomu ning ka lõhet väärtusküsimustes, peab Euroopa senine poliitika jätkuma,” rõhutas ta.\n\nMarina Kaljuranna sõnul on kehtestatud piirangud saatnud Venemaale selge sõnumi, et Euroopa ei kavatse sallida Venemaa-poolset rahvusvahelise õiguse rikkumist. Viimati oli Euroopa Liidu ja Venemaa suhete teemaline arutelu välisministrite kohtumise päevakorras 2015. aasta jaanuaris. Euroopa Liit rakendas Krimmi anneksiooni järel 2014. aastal suhtluses Venemaaga piiratud suhtlemise poliitikat.\n\nDialoog Venemaaga on põhimõtteliselt võimalik nendes konkreetsetes küsimustes, mis on vajalikud tänaste rahvusvaheliste kriiside lahendamiseks. Venemaa kodanikuühiskond vajab välisminister Kaljuranna sõnul senisest enam kaasamist ning koordineeritumat Euroopa-poolset toetust.\n\nEesti välisminister rõhutas ka Euroopa Liidu strateegilise kommunikatsiooni tähtsust. Kaljuranna sõnul teeb aasta eest Euroopa välisteenistuse juurde loodud strateegilise kommunikatsiooni rakkerühm tänuväärset tööd nii Venemaa-poolse väärinfo ümberlükkamisel kui ka Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni arendamisel idapartnerlusriikides.\n\nRääkides Euroopa Liidu suhetest Iraaniga toetasid välisministrid koostöö arendamist ennekõike majandus- ja kaubanduspoliitikas ning energiaküsimustes. Välisministrid arutasid Iraani rolli laiemas Lähis-Idas ning inimõiguste olukorda Iraanis.\n\nLiibüast rääkides arutasid Euroopa Liidu välisministrid koos ÜRO eriesindaja Martin Kobleriga võimalusi, kuidas saaks kaasa aidata Liibüa poliitilisele protsessile ning kõne all olid võimalikud piiravad meetmed Liibüa kodanikele, keda süüdistatakse rahuprotsessi takistamises.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis keskendus arutelu Euroopa Liidu ja Venemaa suhete hetkeseisule ning räägiti ka suhetest Iraaniga ja olukorrast Liibüas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja reageeris Putini Süüria-otsusele ettevaatlikult\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma ei ole neid teateid näinud ning antud hetkel on mul raske hinnata, milline mõju on sellel läbirääkimistele, milliseid muutusi see dünaamikasse toob. Nii et vaja on vaadata, millised täpselt on Venemaa kavatsused,\" ütles Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest.\n\nTa lisas, et ei oska kommenteerida, kas Venemaa otsus on Ühendriikidega kooskõlastatud.\n\nPutin andis oma kaitseministrile korralduse hakata alates teisipäevast välja viima suuremat osa Vene väegrupist Süürias.\n\n\"Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele,\" ütles Putin.\n\nPaljud vaatlejad suhtuvad Putini avaldusse skeptiliselt. Kuid on ka avaldatud lootust, et see Putini käik võib näidata valmisolekut nõustuda Assadi lahkumisega või viia läbimurdeni Genfis alanud rahukõnelustel.\n\nVenemaa alustas septembris Süürias õhurünnakutega, millele järgnes suure väekontingendi riikiviimine. Moskva tegevus muutis sõja käiku kokkuvarisemise veerel olnud Bashar al-Assadi režiimi kasuks.\n\n\"Me oleme rääkinud sellest, kuidas Venemaa jätkuv sõjaline sekkumine Assadi režiimi toetuseks on komplitseerinud jõupingutusi poliitilise ülemineku saavutamiseks,\" lisas Earnest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valge Maja reageeeris esmaspäeval ettevaatlikult Vene presidendi Vladimir Putini üllatuslikule otsusele suurem osa Venemaa väekontingendist Süüriast välja viia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKatrin Lust: on heameel, et Tartu peksmisjuhtum ühiskonnas hukka mõisteti\n\n## Põhitekst:\n\nLusti sõnul oli 4. märtsi õhtul Tartus Küüni tänaval, Kaubahalli ees jõhkra peksmise juures ligi 20 noort, kelle seas oli ka alaealisi. Ta rääkis \"Ringvaates\", et kuigi ta sai juba samal õhtul aru, kui šokeeriva sündmuse osaliseks ta juhtus, ei osanud ta oodata, et sellest Eestis järgnevaks nädalaks üks põhiteemasid saab.\n\n\"Esialgu oli tunne, et see on anomaalia, et teema nii suureks puhuti, aga teisalt, nüüd kui kümme päeva on mööda läinud - ju siis oli tarvis,\" sõnas ta.\n\nAjakirjaniku sõnul võib loota, et vähemalt selles grupis viibinud alealised on saanud tänaseks väga selge õppetunni, et vägivallal on tõsised tagajärjed.\n\n\"Selle pärast on mul hea meel, et see [teema] kella külge pandi ning et see oleks pretsedent, mis ei laseks teismelistel arvata, et selline käitumine on normaalne,\" sõnas Lust.\n\nTa möönis, et turvalisust hinnates ei ole kõigile peksmisjuhtumitele alati arukas vahele minna, kuid et taolises olukorras julgeks ta uuesti sündmustesse sekkuda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ajakirjanik Katrin Lust, kes juhtus olema üks Tartus toimunud jõhkra peksmise pealtnägija ja politsei kutsuja, ütles, et loodetavasti on niivõrd terav ühiskonna reaktsioon andnud alaealistele selge sõnumi: vägivald ei ole lubatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nValencia C.F. noortetreenerid tulevad Eestisse\n\n## Põhitekst:\n\n„Valencia jalgpalliklubil on hea meel teatada, et Lokomotiv Jõhvi on meie partner esimese Valencia C.F lastelaagri korraldamisel Eestis. See näitab Jõhvi Lokomotivi klubi ambitsiooni ja motivatsiooni lastega tegelemises. Esimest korda Eestisse tulev La Liga klubi Valencia pakkub kõrgel tasemel treeninguid ambitsioonikatele poistele ja tüdrukutele keda huvitab jalgpall,“ kirjutab Valencia oma ametlikus teadaandes.\n\nLaagris viivad treeninguid läbi kaks kogenud Valencia C.F. noortetreenerit, keda abistavad neli Lokomotivi treenerit. Spetsialistid, kes tulevad tegelema meie lastega, esindavad Jalgpalliakadeemiat, millest on sirgunud sellised tähed nagu Jordi Alba, David Villa, Juan Mata, Benatia ja David Silva.\n\nLaagriidee autor on Eesti Jalgpalli Liidu Ida-Virumaa koordinaator Marko Kristal. „Valencia ja Jõhvi Lokomotivi koostöös toimuv lastelaager on esimene omataoline laager Ida Virumaal, kus oma treening kogemusi tulevad jagama noortetreenerid ühest Hispaania tippliiga klubist. See laager on kindlasti huvitav ja kasulik lastele, kuna annab aimu kuidas treenitakse Hispaania suurklubis noortega,“ sõnas Kristal.\n\nJõhvi Jalgpalliklubi FC Lokomotivi juhatuse liige Sergei Ivanov lisas: „See on esimene taolise mastaabiga lastelaager meie regioonis. Meie juurde sõidavad treenerid Valenciast – klubist, kellel on fännid kogu Euroopas. Kindlasti, on see meie poiste jaoks laager mis jääb meelde kogu eluks. Meie regioonis on hetkel rasked ajad ning sõna „kriis“ on meil sagedamini huultel kui sõna „pidu“. Meie aga tahaksime, et lastel oleks 6-10. juunini toimuv laager üks suur pidu.\"\n\nKõik laagris osalevad lapsed jagatakse oma vanuse ja taseme järgi grupidesse, mis tagab selle, et treeningud on lastele jõukohased ja huvitavad . „Treeningud viiakse läbi Voka naturaalse murukattega väljakul ja vastavalt Valencia klubi treenimise filosoofiale, kus suur rõhk on palliga mängul ja distsiplineeritud meeskonna koostööl,“ märkis Kristal.\n\nPeale heatasemelise treeningu, saab iga laps kingituseks kuulsa Valencia klubi vormi. Laagri tulemuste põhjal valivad treenerid välja kaks kõige edukamat noorjalgpallurit, kes sõidavad nädalavahetuseks Hispaaniasse, kus saavad osaleda Valencia CF akadeemia omavanuste poiste treeningul, külastada mängu Estadio Mestella's peastaadionil ja muidugi kohtuvad ka praeguse meeskonna tähtetega!\n\n„See on suur väljakutse meie klubile. Võtsime selle vastu ja ees on väga raske, kuid väga tähtis töö meie laste jaoks. Teha on vaja palju, kuid usume, et saame hästi hakkama. Mõistame, et Lokomotivi ja Valencia klubide logod kõrvuti, see on suur vastutus ja anname ennast kõik selleks, et tulevikus niisugused laagrid saaksid Ida-Virumaal tavapäraseks,“ ütles Ivanov.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jõhvi Jalgpalliklubi FC Lokomotiv koostöös Hispaania Jalgpalliklubi Valencia C.F. korraldavad 6.-10. juunil 2016. a viiepäevase jalgpalli lastelaagri. Laager on mõeldud 6 -14-aastastele poistele ja tüdrukutele . Laager toimub Ida-Virumaal, Voka Spordikeskuses naturaalsel murul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVene koduklubi võttis Leedus kindla võidu\n\n## Põhitekst:\n\nVene viibis väljakul 9.19 ning viskas selle ajaga 2 (2pv 1/2) punkti, võttis 2 lauapalli ja tegi 1 isikliku vea.\n\nŽalgiris juhib turniiritabelit 22 võidu ja kolme kaotusega. 28-st vastasest 11 alistanud Lietkabelis hoiab kümne meeskonna seas seitsmendat positsiooni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Leedu meistrivõistlustel võõrsil Panevežyse Lietkabelise 90:70 (22:16, 31:17, 27:17, 10:20).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPutin andis käsu alustada Vene väegrupi väljaviimist Süüriast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele,\" ütles Putin.\n\nPresidendi sõnul algab vägede väljaviimine Süüriast teisipäeval. Venemaa alustas Süürias õhurünnakuid president Bashar al-Assadi toetuseks mullu 30. septembril, vahendas BNS.\n\n\"Ülesanne, mis kaitseministeeriumile ja relvajõududele püstitati, on üldiselt täidetud. Seetõttu annan kaitseministrile käsu alustada alates homsest meie Süüria väegrupi põhiosa väljaviimist,\" lausus Putin kohtumisel välisminister Sergei Lavrovi ja kaitseminister Sergei Šoiguga.\n\nRiigipea palus Vene välisministeeriumil hoogustada Venemaa osalemist rahuprotsessis Süüria probleemile lahenduse leidmiseks.\n\nKremli pressisekretäri Dmitri Peskovi sõnul pidas Putin Süüria Assadiga telefonitsi kõnelusi ja teavitas teda Vene vägede väljaviimisest Süüriast. \"Kõiges lepiti eelnevalt president Assadiga kokku,\" ütles Peskov.\n\nPresident ütles, et Venemaa moodustas lühikese ajaga Süürias heterogeensete jõudude efektiivse väegrupi, luues tingimused rahuprotsessi alustamiseks.\n\nKremli teatel märkisid Putin ja Assad, et Vene õhujõud tõid kaasa murrangu võitluses \"terroristide\" vastu, paiskasid segi mässuliste taristu ja tekitasid neile arvestatavat kahju.\n\nPutini sõnul jätkavad Vene mereväebaas Süüria Tartusi sadamalinnas ja Hmeimimi õhuväebaas senist funktsioneerimist ning nad peaksid olema maalt, merelt ja õhust usaldusväärselt kaitstud.\n\nŠoigu sõnul hävitati Süüria territooriumil operatsiooni käigus 2000 Venemaalt sinna suundunud \"bandiiti\", sealhulgas 17 välikomandöri.\n\nKaitseminister lisas, et relvarahurežiimi elluviimise jälgimist hõlbustasid üle 70 mehitamata õhusõiduki. \"Me oleme taganud kontrolli relvarahurežiimi jälgimise üle. Selleks rakendasime üsna suurt mehitamata õhusõidukite rühma - üle 70 üksuse - ja kõiki õhuluurevahendeid, sealhulgas elektroonilist jälgimist ja meie satelliitide rühma,\" lausus Šoigu.\n\nSüürias kehtib alates 27. veebruarist relvarahu, mis ei laiene äärmusrühmitustele ISIS ja al-Qaeda harule al-Nusra Rinne.\n\nSüüria valitsus ja peavoolu opositsiooniühendus Läbirääkimiste Ülemkomitee (HNC) jätkasid esmaspäeval ÜRO vahendusel kaudseid rahukõnelusi eesmärgiga teha lõpp teisipäeval viie aastaseks saavale konfliktile.\n\nLääne, Süüria opositsiooni ja nende toetajate sõnul on Venemaa korraldanud õhurünnakuid peamiselt mõõdukate opositsioonirühmituste vastu, ehkki lubas võidelda Süürias \"terrorirühmitustega\". Lisaks on Venemaad süüdistanud palju tsiviilohvreid nõudnud \"vaippommitamises\".\n\nDamaskus: Venemaa on lubanud jätkata terrorismivastast võitlust\n\nSüüria presidendi administratsioonist teatati, et Venemaa on lubanud jätkata valitsusvägede toetamist \"võitluses terrorismiga\", vahendas Reuters.\n\nBashar al-Assadi kantselei pressiteate kohaselt olid Süüria ja Venemaa jõudnud kokkuleppele, et Vene õhuväe kohalolekut saab pärast vahepeal saavutatud sõjalisi edusamme vähendada.\n\nAl.-Assad ja Putin olevat täna sel teemal ka telefoni teel nõu pidanud ja nentinud, et otsus on kooskõlas relvarahu jätkumise ja reaalse olukorraga piirkonnas.\n\nSüüria opositsioon pole veel kindel, kui tõsiselt seda teadet võtta\n\nSüüria opositsiooni allikad on kinnitasid ajalehele The Guardian, et mingit eelnevat informatsiooni neil Moskva sellise sammu kohta polnud ning hetkel tuleb alles oodata, kas tegu on tõelise kavatsusega või mingi poliitilise manöövriga.\n\nDiplomaatide sõnul räägib Putin oma plaanidest täna telefoni teel ka USA presidendi Barack Obamaga.\n\nÜRO julgeolekunõukogu kinnisel istungil aga annab videosilla abil ülevaate rahukõneluste seisust Genfis ÜRO eriesindaja Staffan de Mistura.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa president Vladimir Putin andis esmaspäeval korralduse tuua kodumaale suurem osa Vene väegrupist Süürias, kuna nende ülesanne riigis on täidetud. Samas ei maininud ta, millal peaks olema vägede väljaviimine lõpule viidud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti freestyle-suusataja sai Venemaal teise koha\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemal päeval jäi alistamatuks üksnes venelanna Lana Prusakova, kes on ka just veebruaris Lillehammeris toimunud Noorte taliolümpiamängude freestyle-suusatamise pargisõidu kuldmedalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti freestyle-suusataja Karoliine Holter oli Venemaal toimunud pargisõidu karikavõistlustel ja pargisõidu meistrivõistlustel teine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRannar Uusna Euroopa meistrivõistluste esimesel etapil poodiumil\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesel päeval tuli Uusnal (KTM) krossikatsel sisse küll üks kukkumine ja noormees hoidis enda sõnul veidike tagasi, kuid sellest hoolimata oli ta kohalike Maurizio Micheluzi (Husqvarna) ja Nicoli Mori (TM) järel kolmas. Nori kaotas kaasmaalasele napid 6 sekundit, Uusna jäi teisest kohast omakorda aga minuti ja 20 sekundit.\n\nPühapäeval sõideti samu katseid, mis eelmisel päeval, kuid vastupidises suunas. Päeva võitis taas Micheluzi, kes edestas Morit minuti ja 27 sekundiga. Uusna elas viimasel ringil üle kaks korralikku kukkumist, kuid suutis end siiski taas kolmandaks sõita, Morile tuli lõpuks kaotust 16 sekundit.\n\nEnduro Euroopa meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 26.-27. märtsil Prantsusmaal Briudes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias Donoratico linna ümbruses peeti selle hooaja esimene enduro Euroopa meistrivõistluste etapp, kus osales eelmisel hooajal E2 klassis meistrivõistlused pronksiga lõpetanud Rannar Uusna. Alanud hooajaks vahetas ta neljataktilise tsikli kahetaktilise vastu ja ka masinaklass on uus – E3.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPäästekeskus peatas Põhja-Tallinna kortermajas gaasiveesoojendite kasutamise\n\n## Põhitekst:\n\nGaasiveesoojendite kasutamine peatati majaelanike ohutuse tagamiseks ning edasiste traagiliste õnnetuste ärahoidmiseks, teatas Päästeamet.\n\nMajast leiti täna vähesel määral ka vingugaasi, mis küll tervisele otsest ohtu ei kujuta, kuid annab signaali soojenditega seotud ohust.\n\n\"Päästeameti ettekirjutus ei puuduta maja küttesüsteemi ega maja igapäevast gaasipliitide kasutamist,\" rõhutas amet.\n\nGaasiveesoojendite taaskasutamine on lubatud siis, kui nende ohutu kasutamine on tõendatud. Korterisisese gaasipaigaldise nõuetele vastavuse ja hooldamise eest vastutab korteriomanik. Gaasiseadmete ja gaasipaigaldistega seotud tegevuste ohutuse üle teeb riiklikku järelvalvet Tehnilise Järelevalve Amet.\n\nAasta alguses hukkus gaasiveesoojendi kasutamisega seoses selles majas 11-aastane poiss, eile toimus samas majas analoogsetel asjaoludel raskete tagajärgedega õnnetus 6-aastase poisiga. Eile viga saanud poiss on praegu haiglas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eilne gaasiveesoojendist tingitud õnnetus Tallinnas, Erika tänaval oli teine omataoline kortermajas toimunud juhtum. Ohutuse tagamiseks peatas Põhja Päästekeskus mõlema õnnetuse põhjustanud gaasiveesoojendite kasutamise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nGornik ja Kallaste päästsid viimasel hetkel punkti\n\n## Põhitekst:\n\nTeise poolaja alguses kaotusseisu jäänud ning kaks minutit pärast seda ka punase kaardi tõttu vähemusse jäänud Gornik ei andnud hoolimata oma tabeli punase laterna staatusest alla ning võitles edukalt lõpuni - 88. minutil tegi skoori Bartosz Kopacz ning kahe järjestikuse kaotuse kõrvale teeniti taas punktilisa, vahendas Soccernet.ee.\n\nEesti koondise vasakäär Kallaste tegi vasakkaitsjana kaasa kõik 90 minutit.\n\n27 mängust 23 punkti kogunud Gornik on endiselt tabelis viimasel real - eelviimasel real paiknevast Krakowi Wislast jäädakse ühe enampeetud mängu juures maha kolme silmaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpallur Ken Kallaste koduklubi Zabrze Gornik sai Poola kõrgliigas punktilisa, kui kodumurul päästeti Gdanski Lechia vastu viimasel hetkel 1:1 viigipunkt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa Komisjon tutvustas ulatuslikku põllumajandussektori abipaketti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Euroopa Liidu põllumeeste huvides olen ma valmis kasutama kõiki instrumente, mille seadusandjad meie käsutusse on andnud, nii lühikeseks kui pikaks perspektiiviks,\" ütles Euroopa Komisjoni põllumajandusküsimuste volinik Phil Hogan Komisjoni pressiteate vahendusel.\n\n\"Peame kasutama asjakohaseid vahendeid ja tegevusi, et aidata põllumeestel volatiilsetes tingimustes toime tulla, andes neile samas ka kiiret abi. Tänane vastus on põhjalik ning hõlmab nii palju ettepanekuid kui võimalik,\" lisas volinik. Koos septembris kinnitatud 500-miljonilise abipaketiga hõlmavad erimeetmed kahe aasta jooksul enam kui 1 miljardit eurot.\n\nMuuhulgas tegi Komisjon Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministritele ettepaneku ajutiselt lubada piimandusvaldkonna tootja- ja sektoriorganisatsioonidel ning ühistutel kehtestada vabatahtlikud tootmis- ja tarnimispiirangud. Ettepaneku alus on ühtse turu reeglite punkt, mis näeb säärase võimaluse ette põllumajandussektorile, kui turul on aset leidnud tõsine tasakaalustamatus.\n\nEuroopa Komisjoni teatel on see äärmiselt erandlik meede, mis peab kaitsma ka Euroopa Liidu siseturgu. Selle sätestas esmakordselt 2013. aastal vastu võetud ühtne põllumajanduspoliitika, ent seni ajutist kriisimeedet kasutatud ei ole. Nüüd aga on Komisjoni hinnangul tingimused täidetud.\n\nSamuti on Komisjon nõus ajutiselt lubama riigiabierandit, mis võimaldaks liikmesriikidel maksta põllumehele toetust kuni 15 000 eurot aastas, kusjuures liikmesriigiti summa ülempiir ei erine. Meedet saaks Komisjoni teatel rakendada kiiresti.\n\nLisaks soovib Komisjon ajutiselt suurendada sekkumismehhanismi mahuläve piimapulbrile ja võile. Kui praegu on need vastavalt 109 000 tonni ja 60 000 tonni, siis ajutiselt tõstetaks need 218 000 tonnini ja 100 000 tonnini. \"Säärasel viisil seame enda selgeks kohustuseks toetada fikseeritud sekkumishinda,\" teatas Komisjon.\n\nSeoses ettepanekutega kehtestada sealihasektorile uus eraladustamise toetusskeem, asub volinik Hogan säärase paketi kehtestamist kaaluma. \"Kava detailid, sealhulgas selle kehtestamise ajakava, on veel selgitamisel,\" seisab pressiteates.\n\nTäienduseks 2015. aasta septembris eraldatud 30 miljoni euro suurusele täiendavale sealiha- ja piimasektori promotsioonimeetmele, lisab Komisjon meetmele nüüd praegusele 30 miljonile eurole juurde veel vahendeid, et katta turumoonutustest tekkinud kulud. Meetme kogueelarve on 110 miljonit eurot.\n\nVene põllumajandusembargo osas teatas Komisjon, et töötab pidevalt keelu tühistamise suunas, ent seni oi ole hoolimata pingutustest midagi juhtunud. \"Siiski on astutud märkimisväärseid samme kolmandate riikide kehtestatud alusetute või ebaproportsionaalsete fütosanitaarsete meetmete kaotamiseks. See hõlmab USA, Jaapani, Brasiilia ja Ukraina turge,\" teatas Komisjon.\n\nTäiendavate meetmetena jätkab Komisjon ka tootja positsiooni edendamist tarneahelas, asub pidevalt analüüsima sealihaturgu ning sealseid hindu, kaalub põllumajandussaaduste ekspordikrediidiskeemi kehtestamist ning töötab koos liikmesriikidega nende regionaalarengu pakettide kallal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon käivitas raskustes olevate põllumeeste toetuseks erimeetmed; muuhulgas lubab Komisjon ajutiselt piimatootmist piirata ning suurendab riigiäbi määrasid, kaalumisel on ka lisatoetused sealihasektorile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhisliiga nädala mängija tiitel rändas Kaasanisse\n\n## Põhitekst:\n\nLangford kogus isiklikku kontosse 38 silma, 4 lauapalli, 5 resultatiivset söötu ja 2 vaheltlõiget, mis andis kokku 36 efektiivsuspunkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalli VTB Ühisliiga eelmise nädala parima mängija tiitel läks Keith Langfordile, kes aitas Kaasani Uniksi võõrsil 90:85 võidule Himki üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPehrsson kutsus koondisesse 26 mängijat\n\n## Põhitekst:\n\n„Üle pika aja on koondises tagasi Henri Anier, kes on nüüd oma koduklubis saanud mänguaega ja löönud ka väravaid,“ rõõmustas Pehrsson. „Noore väravavahi Andreas Vaikla kaasasime meeste koondisse, sest ta mängis hooaja eel Rootsi meistri IFK Norrköping särgis treeningmängudes ja nüüd neli kohtumist järjest ka Rootsi karikasarjas, lisaks nägime detsembris B-koondise laagris, et ta on väga huvitav mängija. Seega loogiline valik,“ märkis koondise peatreener.\n\nPehrsson kutsus rivistusse ka Joonas Tamme: „Ta tegi debüüdi Tarmo Rüütli ajal, kui oli noor mängija. Pärast seda oli tal paar rasket aastat, nüüd vahetas Tamm end jälle ründaja positsioonilt keskkaitsjaks ja leidsime, et ta väärib võimalust – tegemist on kasvult suure ja lisaks ka kiire mängijaga.“\n\n„Tähelepanelik jälgija kindlasti märkab, et meil on koosseisus viis keskkaitsjat ja lisaks veel Karol Mets. See ei ole juhus – nimelt soovime eelseisvas laagris proovida Nikita Baranovit poolkaitsjana nagu mõni aasta tagasi Metsaga tegime,“ selgitas peatreener.\n\nKoondise koosseisus on 26 mängijat, kellest kaks – Andreas Vaikla ja Madis Vihmann – ühinevad pärast Eesti – Norra maavõistlust U21 koondisega, kellel on 28. märtsil võõrsil EM-valikmäng Horvaatiaga. Vigastuse tõttu ei kutsutud koondisse Ats Purjet.\n\nEesti kohtub aasta esimeses kodumängus 24. märtsil A. Le Coq Arenal Norraga ning seejärel 29. märtsil samuti koduväljakul Serbiaga. Pääsmed kohtumistele on saadaval Piletilevis.\n\nEesti koondise koosseis:\n\nVäravavahid\n\nMihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 21/0\n\nPavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 26/0\n\nMarko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) 3/0\n\nAndreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 0/0\n\nKaitsjad\n\nNikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 3/0\n\nEnar Jääger (18.11.1984) – Vålerenga Fotball (NOR) 119/0\n\nMarkus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora 7/0\n\nGert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 41/2\n\nRagnar Klavan (30.10.1985) – FC Augsburg (GER) 108/3\n\nArtur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 11/1\n\nJoonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 5/0\n\nTaijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 43/0\n\nMadis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\nRauno Alliku (02.03.1990) – Tallinna FC Flora 8/0\n\nHenri Anier (17.12.1990) – Dundee United FC (SCO) 23/6\n\nIlja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia 22/1\n\nAleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 96/0\n\nAndre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora 3/0\n\nMaksim Gussev (20.07.1994) – Tallinn FC Flora 4/1\n\nKen Kallaste (31.08.1988) – Górnik Zabrze (POL) 22/0\n\nKarol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 24/0\n\nSander Puri (07.05.1988) – MFK Karviná (CZE) 64/4\n\nAndreas Raudsepp (13.12.1993) – Tallinna FC Levadia 3/0\n\nRauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 3/0\n\nSergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 48/9\n\nKonstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 85/21\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson avaldas lõpliku valiku Tallinnas A. Le Coq Arenal peetavateks maavõistlusteks Norra (24. märtsil) ja Serbiaga (29. märtsil). Esimene matš leiab aset juba 10 päeva pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNarvas leiti korteri vannitoast surnuna 15-aastane tüdruk, kahtlustatakse gaasimürgitust\n\n## Põhitekst:\n\nVanemad leidsid oma tütre elutu keha vannitoast kella 10 paiku hommikul.\n\nIda prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistiku sõnul on esialgsetel andmetel alust kahtlustada, et tegu oli gaasimürgitusega. Kivistik lisas, et enne ekspertiisi tulemusi ei saa veel seda stsenaariumit kinnitada.\n\nPolitsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Viru ringkonnaprokuratuuri esindaja sõnul selgitab tüdruku surma täpse põhjuse välja ekspertiis, kuid praegu peavad uurijad kõige tõenäolisemaks, et neiu suri gaasiboilerist põhjustatud vingumürgituse tõttu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Narvas Võidu tänaval leiti täna hommikul korteri vannitoast surnuna 15-aastane tüdruk, politsei ja meedikud kahtlustavad surma põhjusena gaasimürgitust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nStarmani omanikfirma Rootsis müüs ettevõtte enamusosaluse USA firmale\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi ettevõtte ja Eesti Starmani enamusomanik ECEX teenib tehingust hinnanguliselt tulu 35 miljonit eurot.\n\nECEX omandas Eesti telekommunikatsioonioperaatoris Starman 2013. aastal, sellest alates on ettevõte kasvanud 11 protsenti aastas.\n\n2015. aasta veebruaris tegi East Capital Explorer Starmani täiendava investeeringu, millest saadud vahenditega omandas Starman Leedu ettevõtte Cgates ja rajas seeläbi esimese ülebaltikumilise kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuste pakkuja, teatas Starman Eestis. Omakapitali tehtud kahe investeeringu kogumaht oli 46 miljonit eurot.\n\n“Starman Grupp on viimastel aastatel meie koduturul Baltikumis East Capital Exploreri toel intensiivselt kasvu ja laienemisse panustanud. Oleme pühendunud sellele, et pakkuda klientidele innovatiivseid ja kõige tänapäevasemaid telekommunikatsiooni- ning meelelahutuslahendusi. Oleme veendunud, et enam kui 25-aastase telekomisektori investeerimiskogemusega finantsinvestori lisandumine suuromanikuna Starman Grupi aktsionäride ringi aitab meil jätkata innovatsiooni Läänemere regiooni telekomiäris ning siinsel turul kasvada,” kommenteeris tehingut Starman Grupi juhatuse esimees Aivo Adamson.\n\nTehinguga makstakse koheselt ligikaudu 81 miljonit eurot ning täiendavalt kuni 5 miljonit eurot 2017. aastal. Ettevõtte hinnanguliseks firmaväärtuseks teeb see 210 miljonit eurot.\n\nProvidence on globaalne varahaldusettevõte, mille hallatavate varade maht on üle 45 miljardi USA dollari. Providence võtab omakapitali tehtavate investeeringute puhul aluseks sektoripõhise lähenemise, et vastava ala juhtivate ekspertide toel ehitada üles püsiva firmaväärtusega ettevõtteid.\n\nAlates loomisest 1989. aastal on Providence investeerinud enam kui 150 ettevõttesse. Providence on juhtiv investeerimisfirma, kelle põhifookuses on meedia-, kommunikatsiooni-, haridus- ja kogu informatsioonitööstus laiemalt. Providence peakontor paikneb USA osariigi Rhode Islandi pealinnas Providence’is, ettevõtte harukontorid paiknevad New Yorgis, Londonis, Hongkongis, Singapuris ja New-Delhis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Starmani enamusomanik Rootsis East Capital Explorer AB (ECEX) sõlmis tehnigu Providence Equityga ECEXi 63-protsendilise osaluse müügiks. Sellega on ka Eesti Starmani endale uue omaniku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa ei toeta Iraani vastu uute sanktsioonide kehtestamist\n\n## Põhitekst:\n\nReutersi teatel vastas Vene suursaadik Vitali Tšurkin küsimusele, kas Iraani vaastu tuleks uusi sanktsioone kehtestada, järgnevalt: \"Selge ja lõhike vastus on, et \"ei\".\"\n\nAmeerika Ühendriigid ja Prantsusmaa on varem teatanud, et juhul kui saab kinnituse fakt, et Teheran katsetas tuumalõhkepeade kandmiseks sobilikke ballistilisi rakette, on tegu juulis vastu võetud ÜRO resolutsiooni tingimuste rikkumisega.\n\nVenemaal kui alalisel liikmel on ÜRO julgeolekunõukogus vetoõigus.\n\nResolutsioonis kutsutakse Iraani üles ballistiliste rakettide katsetamisest hoiduma. Teheran aga kinnitab, et tuumarelvi riigil pole ning et raketikatsetustega jätkatakse, sest rakettide näol on tegu tavarelvastuse osaga.\n\nIraan on varem teatanud, et nende ballistilised raketid võivad lennata 2000 kilomeetri kaugusele, mis tähendab, et nendega saaks ohustada Iisraeli ja USA Lähis-Idas asuvaid sõjaväebaase.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa esindaja ÜRO-s teatas, et Iraani vastu ei tuleks äsjaste raketikatsetuste pärast kehtestada uusi ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioone. Moskva hinnangul Teherani ballistiliste rakettide katsetused ÜRO resolutsiooni ei rikkunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSiseorienteerumise neljanda etapi võitsid Tammemäed\n\n## Põhitekst:\n\nMeestest ületas esimesena lõpujoone Lauri Tammemäe, kelle ajaks mõõdeti 11.35.Talle järgnesid Aleksandr Šved ja Vadim Šved.\n\nTeistes klassides võitsid Kristin Viikmaa, Meeli Kerem, Anu Pallon, Vjatšeslav Safonov, Tarmo Klaar, Margus Andresson ja Raul Laas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lasnamäe Vene Gümnaasiumi ruumides toimunud orienteerumisvõistluse naiste finaali võitis Marie Tammemäe ajaga 14.13. Teisena lõpetas Regina Helena Lõpp-Elmeste ja kolmandana Maiki Jäädmaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna õpilastest üle pooltel on probleeme tervisega\n\n## Põhitekst:\n\nLäbivaatuse käigus kontrolliti õpilaste nägemisteravust, rühti, kaalu ja kasvu, hammaste tervishoidu ning luu- ja lihaskonna arengut.\n\nKooliõdesid tegi murelikuks mitmete lastevanemate keeldumine vaktsineerimisest, 2015. aastal oli keeldumisi kokku 533, mis moodustas 7% planeeritud immuniseerimisest. Õed vaktsineerivad õpilasi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale (mumps-leetrid-punetised, difteeria-teetanus, B-hepatiit).\n\nKooliõe poole pöörduvad õpilased esmaabi saamiseks haigestumise või õnnetusjuhtumite korral. Sagedasemad pöördumised 2015. aastal olid pea- ja kõhuvalu, külmetushaigused, mao- ja seedetrakti vaevused, väsimus, unetus, luu- ja liigeshaigused, parasitaar- ja nakkushaigused.\n\nSuurenesid õpilaste emotsionaalse seisundi (rahutus, närvilisus, ärevus, õnnetuolek) ja vaimse tervise probleemidega (käitumishäired, depressioon, autismispektri arenguhäired), mis oli 2,3% kogu pöördumiste arvust ehk 1032 pöördumist.\n\nMöödunud aastal täheldati laste diabeedi tõusu, pea igas Tallinna koolis õpib üks või mõni diabeeti põdev laps.\n\nTallinna koolides õpilastega toimunud raskemate vigastuste arv vähenes 10 võrra, mis mullu oli arvuliselt 385 juhtumit.\n\n\"Õnnetusjuhtumite arvuline langus võib olla tingitud sellest, et Tallinna koolid on renoveeritud ning keskkond turvalisem ning pooltes koolides on kasutusel traumade registreerimise ja analüüsi süsteem,\" ütles Tallinna koolitervishoiu nõukogu esimees Merike Martinson.\n\n\"Samuti on Tallinna kooliõdede poolt koolijuhtidele või tervisenõukogudele tehtud kokku ligi 300 ettepanekut koolikeskkonna parendamise ja vigastuste ennetamise osas,\" lisas ta.\n\nÕpilaste tervise ja arengu jälgimiseks viisid möödunud aastal SA Tallinna Koolitervishoid õed läbi tervisekontrollid kõikide 1., 3., 7. ja 11. klasside õpilase seas. Kokku vaadati tervisekontrolli käigus läbi 17 052 õpilast, mis moodustas 37,3% õpilaste koguarvust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alla poole Tallinna õpilastest on täiesti terved, selgub SA Tallinna Koolitervishoid 2015. aasta aruandest. Peamisteks terviseriskideks on endiselt vähene kehaline aktiivsus, ebaregulaarne või ühekülgne toitumine ning arvuti või nutiseadmete liigne kasutamine. Muu hulgas valmistab kooliõdedele muret lastevanemate tendents oma laste vaktsineerimisest keelduda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPorošenko näeb Ukraina uue peaministrina Jareskot või Sadovõid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Presidendi kohtumistel parteijuhtidega on eesmärgiks poliitiline kriis kiirelt lõpetada,\" kirjutas riigipea kõneisik Svjatoslav Tsegolko Facebookis. \"Kõigile on arusaadav, et uue valitsuse moodustamiseks on vaja uut koalitsiooni. Selle peamisteks eeldusteks peab olema euroopameelse kursi säilitamine ja reformide kiirendamine.\"\n\nTsegolko sõnul on hetkel kaalumisel kolm varianti.\n\nEsimeseks variandiks on parteitu Jaresko poolt juhitud tehnokraatlik valitsus, kui seda asuvad toetama kõik euroopameelsed fraktsioonid.\n\nTeiseks võimaluseks oleks poliitiline valitsus, mida juhiks \"näiteks Sadovõi\". Ka selle valitsuse puhul on kõige olulisemaks nõudmiseks reformide kiirendamine.\n\nKolmanda stsenaariumina on võimalik ka olukord, kus sobiva peaministrikandidaadi esitab ülemraada. \"President on valmis töötama iga kandidaadiga, kes koalitsiooni poolt esitatakse,\" märkis Tsegolko.\n\nPetro Porošenko Bloki fraktsiooni esimees Juri Lutsenko aga teatas täna, et senise peaministri ja erakonna Rahvarinne juhi Arseni Jatsenjuki tagasiastumise küsimus võib jõuda ülemraadasse.\n\nPresident Porošenko teatas veebruari lõpus, et riik ei saa endale praegu mitte mingil juhul lubada ennetähtaegsete parlamendivalimiste toimumist ja seetõttu kutsus ta koalitsiooni üles leppima kokku nii uue valitsuskabineti koosseisus, peaministri isikus kui ka vajalike reformide programmis. Riigipea rõhutas, et valitsusremondi eest vastutavad praegu koalitsioon ja parlament.\n\nPärast 2014. aasta parlamendivalimisi moodustasid Ukraina valitsuse 5 parteid: peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinne (Народний фронт), Petro Porošenko Blokk (Блок Петра Порошенка\n\"Солідарність\"), Omaabi (Об'єднання \"Самопоміч\"), Üleukrainaline Ühendus Isamaa (Всеукраїнське об’єднання Батьківщина) ja Radikaalne Partei (Радикальна Партія).\n\nOleh Ljaško juhitud Radikaalse Partei fraktsioon lahkus valitsuskoalitsioonist juba eelmise aasta 1. septembril. Ülejäänud on lahkunud praeguse poliitilise kriisi käigus.\n\nPõhiline vastaseis on praegu just presidendi ja peaministri fraktsioonide vahel. Läbirääkimistes osalevad kõik kunagise koalitsiooni viis fraktsiooni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Administratsiooni pressiesindaja kinnitusel näeb Ukraina president Petro Porošenko riigi järgmise peaministrina kaht võimalikku kandidaati - senist rahandusministrit Natalie Jareskot ja erakonna Omaabi (Samopomõtš) juhti Andri Sadovõid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRoosiorg sai Hollandis 20. koha\n\n## Põhitekst:\n\nHardi Roosiorg, kes tähistas pühapäeval oma 17. sünnipäeva, osaleb tänavu MX2 klassis ning seda nii maailmameistrivõistlustel kui ka kohalikel tiitlivõistlustel nii Eestis, kui Euroopas. Axelis näitas Roosiorg oma KTM-il kvalifikatsioonis 25. aega, kuid sõitudes läks tal paremini ning ta lõpetas need vastavalt 17. ja 19. kohal. Kokkuvõttes kuulus talle 6 punktiga 20. koht.\n\n\"Kvalifikatsiooni minekul oli väike närv sees ja keskendumine ei olnud ka 100-protsendiline, kuid suutsin siiski 25. koha sõita, mis tagas mulle koha sõitudes ning esimesest reast startimise. Esimesse sõitu minek oli natuke raske, kuna esimese suurvõistluse närv oli veel sees ning ka see, et 40 sõitjat olid korraga stardipuu taga. Start väga hästi ei õnnestunud ning pidin tagant poolt tulema hakkama, aga suutsin siis veel tsikli välja suretada ja tuli jälle kõik uuesti mööda lasta. Pidin siis taaskord tagant tulema hakkama ning suutsin sõita välja 17. koha. Viimasesse sõitu minek oli juba kindlam ja ka start õnnestus paremini ning olin kolmanda ringiga juba 20., kuid siis kukkusin ja langesin 30. Hakkasin taas uuesti pingutama ja sain viimase ringiga ennast 19. sõidetud. Päevaga saab iseenesest rahul olla, kuid kvalifikatsioonidega on vaja veel kõvasti vaeva näha ning ei tohiks sõitudes nii palju eksida,\" võttis oma avavõistluse kokku Roosiorg, kes sai etapi kokkuvõttes 20. koha.\n\nEsimese etapi võitis kindlalt kummaski sõidus ülivõimsad võidud võtnud tänavune MM-liider hollandlane Jeffrey Herlings (KTM), kellele järgnes kummaski venelane Aleksandr Tonkov (Yamaha), kahe sõidu tulemusena oli kolmas šveitslane Jeremy Seewer (Suzuki).\n\nJago Geerts osaleb aga tänavu 125cc klassis. Axelis oli noormehe hoog väga hea, kui ta oli kiireim nii kvalifikatsioonis, kui esimeses sõidus. Teises sõidus aga belglane ta kukkus kindlalt liidrikohalt ja ta sai küll võistlust jätkata, kuid esimene mees oli juba liiga kaugel, et võitu püüda ning ta pidi teise kohaga leppima. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus talle taanlase Mikkel Haarupi (Husqvarna) järel teine koht, mõlemad noormehed kogusid võrdse arvu punkte, aga kuna viimases oli parem taanlane, siis oli ka lõppjärjestus vastav. Kahe sõidu kokkuvõttes oli kolmas hollandlane Rick Elzinga (Yamaha).\n\nJago Geerts: \"Päev algas hästi ja ajasõidust tuli esimene koht. Avasõidus sain kehva stardi, kuid suutsin end siis esimeseks sõita. Teises sõidus oli jällegi hea start ja juhtisin enamus sõidust, kuid siis tekkis siduriga probleem ja kukkusin. Õnneks sain siiski teise koha, seega väga hullusti ei läinud.\"\n\n\"Poistele oli Axeli võistlus hooaja esimeseks suurvõistluseks ning eks neil oli ikka väike närv sees. Mul oli aga hea meel näha, et talvistes laagrites tehtud töö on läinud õigesse kohta, sest poistel kiirust ja füüsist jagub. Ainult stardikogemusest oli veidi puudu, aga küll see järgmiste võistlustega ka tuleb. Rada oli Hollandile tüüpiliselt väga raske ja MX2-s oli kohal MM-i Top 15-st enamus, seega konkurents oli samuti väga tugev,\" rääkis tiimi juht Lauri Roosiorg.\n\nHollandi meistrivõistluste järgmine etapp toimub 24. aprillil Milli rajal, enne seda osaleb Sahkar KTM Racing järgmisel nädalal Belgia meistrivõistluste esimesel etapil. Hollandis ollakse aga taas võistlemas 28. märtsil, kui Valkeswaardis toimub hooaja kolmas MM-etapp, kus stardib Hardi Roosiorg ja seda siis MX2 klassis. Geerts asub Euroopa meistrivõistluste punkte jahtima 1. mail Lätis Kegumsis, kus koos MM-etapiga sõidetakse ka EMX125 sarja avaetapp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lõppenud nädalavahetusel toimus Axeli krossirajal Hollandi motokrossi meistrivõistluste avaetapp, kus käisid punkte jahtimas paljud kiired sõitjad maailmameistrivõistlustelt, kes tahtsid liivaraja kogemust, kuna järgmine MM-etapp sõidetakse just samas riigis ja liivasel rajal. Sahkar KTM Racing meeskonnale, kes osaleb samuti MM-il, oli see esimeseks suuremaks võistluseks sellel hooajal ja võistlustules olid tiimi tänavused sõitjad Hardi Roosiorg ja noor belgia tulevikulootus Jago Geerts.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeniste ja Sogndal naasid tippseltskonda kaotusega\n\n## Põhitekst:\n\nMõlemad väravad löödi Sogndalile poolaegade lõpus - Gimt tegi skoori 43. ja 86. minutil. Teniste tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.\n\nLaupäeval koges oma esimest liigamängu uue koduklubiga ka varem Glimtis pallinud Pavel Londak, kelle uus tööandja Rosenborg jäi üllatuslikult tulemusega 0:1 alla Oddile. Londak vaatas mängu vahetuspingilt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpallur Taijo Teniste koduklubi Sogndal naasis Norra kõrgliigasse õnnetult, sest hooaja avavoorus saadi võõrsil 0:2 kaotus Pavel Londaku endiselt tööandjalt Bodö/Glimtilt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetid: Rannarootsi lihatööstust pole plaanis sulgeda\n\n## Põhitekst:\n\nKeskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon kinnitavad, et jutt Rannarootsi lihatööstuse sulgemisest on ennatlik.\n\n\"Kummagi ameti tegevuse eesmärgiks ei ole ettevõtte sulgemine, vaid selle tegevuse keskkonnanõuetega vastavusse viimine. Kuna ettevõtte biopuhastist väljuva heitvee kontsentratsioon ei vasta vananeva puhastusseadme tõttu nõuetele (on liiga kõrge), on keskkonnainspektsioon alustanud ettevõtte suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on jõuda lahenduseni, mis tagaks heitvee normidele vastavuse. Piirkonna põhjavett ei ole vananev puhastusseade terviseameti analüüsi andmetel mõjutanud,\" selgitavad keskkonnaamet ja -inspektsioon.\n\nAmetite teatel on Rannarootsi lihatööstusel individuaalne puurkaev ja reoveepuhasti, mis tähendab, et tootmiseks vajaminev vesi võetakse oma puurkaevust ja tootmisprotsessis ning olmes tekkiv heitvesi juhitakse tööstuse reoveepuhastisse ja sealt edasi suublasse.\n\nHeitvesi läbib enne suublasse jõudmist kolme rasvapüüdurit, reoveepumplat ja kaht paralleelselt töötavat reoveepuhastit, misjärel jõuab biotiikidesse.\n\n\"Vananeva reoveepuhasti ja norme ületava heitvee kontsentratsiooni tõttu tuleb ettevõttel uue vee-erikasutusloa menetluse raames esitada tegevuskava, milliseid parendustegevusi ja mis ajaks nad planeerivad. Seejärel keskkonnaamet hindab, kas pakutud lahendused vastavad nõuetele. Kui tegevus- ja ajakava on kokku lepitud, jälgib keskkonnainspektsioon selle täitmist. Juhul, kui ettevõte oma kohustusi ei täida, on haldusmenetluse käigus võimalik teha lihatööstusele ettekirjutus ja määrata sunniraha,\" teatavad keskkonnaamet ja -inspektsioon.\n\nTäna kirjutas Lääne Elu, et keskkonnainspektsioon on alustanud haldusmenetlust Rannarootsi Lihatööstuse vastu, sest viimane on aastaid rikkunud reovee puhastamise norme.\n\nLeht märgib, et kui tööstus ei suuda reostust normi piiridesse vähendada, võib keskkonnaamet lihatööstuse tootmise peatada.\n\nKeskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhtivinspektor Liina Simpson selgitas lehele, et lihatööstuse suhtes on praegu käimas kaks menetlust. \"Esimene algatati lihatööstuse naabruses elava Kaja Kaldmaa avalduse alusel, et Tõnu talu salvkaevu reostuse võib olla põhjustanud lihatööstuse reoveepuhasti. Teise menetlusega selgitatakse välja, kas ja kui palju ületab reoveepuhastist väljuv vesi kehtestatud piirnorme,\" selgitas Simpson.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Täna ilmus mitmes meediaväljaandes info, et keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon kavatsevad sulgeda Rannarootsi lihatööstuse. Ametite kinnitusel sellist plaani neil ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUrmas Lennuk: osad on nii andekad, et saavad preemia kohe, mina pidin 13 aastat vaeva nägema\n\n## Põhitekst:\n\nPalju õnne, Urmas! Millise tundega sa seda preemiat vastu võtad?\n\nPolegi otseselt veel mingit tunnet, sest pole preemiat kui sellist veel kätte saanudki otseselt. Ega enne on keeruline midagi tunda, kui preemia käes ei ole.\n\nTeos \"Ükskord Eestimaal\" sündis 13 aasta jooksul. Kuidas see teos kunagi alguse sai?\n\nNäidenditriloogia esimene osa \"Rongid siin enam ei...\" oli pigem selline esimene katsetus toona. Kui ma praegu mõtlema hakkan, siis tundub, et paljud on nii andekad, et saavad kohe esimese teosega enda preemia kätte, kuid mina pidin 13 aastat ühe teosega vaeva nägema, et laureaadiks saada. Eks tänada tuleks ka Viljandi Ugalat, kes selle teose kaante vahele pani.\n\nTe ei ole varem seda preemiat võitnud?\n\nOlen küll olnud korduvalt nomineeritud, kui võitnud tõepoolest ei ole.\n\n2016. aasta on alles algamas. Mis teil sel aastal plaanis on veel?\n\nPlaanis on rohkem dramatiseerida ja näiteks ka suvelavastusi. Ugalas jõuab mul lavale Tammsaare dramatiseering Vargamäel, nimeks \"Kõrboja perenaine\". Rakveres toon lavale Andrus Kiviräha teose \"Maailma otsas\". Lisaks sellele tuleb Kuressaare Linnateatris välja ka minu originaallooming.\n\nKui jõudsime jutuga Andrus Kiviräha teoseni \"Maailma otsas\", siis kuidas oli seda lavale tuua? Lugedes seda raamatut, siis oli seal palju suhteliselt kiretud tegelasi tavalisi asju tegemas.\n\nSelle materjali puhul tuligi välja mõelda võte, kuidas see lavale tuua, et see lihtsalt tüütama ei hakkaks. Mõtlesin ka enda seisukohalt, et mina küll ei viitsiks asja paar tundi laval vaadata. Seega, kui Raivo Trassiga kokku saime, siis ma mõistsin, et seal tuleb teose tegevust ikkagi põimima hakata, samuti tuli teoses korrektsioone teha. Raivo Trass suhtes ka Andrus Kivirähkiga, kes arvas, et see on väga hea lahendus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta auhinna näitekirjanduse valdkonnas võitis Urmas Lennuk teosega \"Ükskord Eestimaal\". Küsisime talt mõned küsimuse hetked enne preemia kättesaamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVastasseis | Kunnas vs Tali: kaitsevägi on valmis kasutama tanke, kuid vaja on järgida ka riigikaitse arengukava\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui tanki pole, siis pole ka jalaväe lahingumasinatest üksi mehhaniseeritud lahingupidamises palju kasu. Sellega loome põhja ja siis saame edasi areneda,\" rääkis Kunnas Vikerraadio saates \"Reporteritund\".\n\n\"Loomulikult, vaenlase suhtes, kellel pole endal soomusmanöövri võimet, kellel pole tanke, nende suhtes annavad ka Pasi soomukid suurepäraselt soomusmanöövri võime välja. Daeshi vastu me võime minna nii, et meil lähebki see kompanii jalaväe lahingumasinatel koos Ameerika tankidega. Vene üldvägede taktikas, tank on see, mille ümber lahingutegevus kontsentreeritakse ja moodustub,\" lisas Kunnas.\n\nTali arvates on tank ainult osa soomusmanöövri võime tervikust.\n\n\"Soomusmanöövri võime koosneb lisaks tankidele ka toetussoomukitest – lahingtoetus ja lahingteenindustoetus, nt iseliikuvad suurtükid, tankitõrjesoomukid, lisaks tankidele õhutõrje, mis on väga oluline. Kui rääkisime venelaste strateegiast ja taktikast, siis venelased oma tanke väga sinna kohta ei liiguta, kus neil tankidel ei ole õhutõrjet, kust neid tanke ei ole võimalik õhust hävitada.\"\n\nTali sõnul otsustas kaitseministeerium muretseda jalaväe lahingumasinad, sest see on tema hinnangul praktiline.\n\n\"Esiteks lihtsamalt keerulisemale minemine. Kuigi need CV90-d on täiesti kõrgtehnoloogilised relvad. Peale selle, neist tankidest ei ole midagi kasu, kui jalavägi ei suuda neid toetada ja nendega sammu pidada.\"\n\nKunnase arvates on mainitud lihtne etapp jäänud kestma liiga pikalt ja kaitsevägi on tankide kasutusele võtmiseks valmis.\n\n\"Selles Paside soomukite etapis me oleme kümme aastat elanud, tegelikult isegi kaitseväe algusest saadik, kui me saime esimesed BTR-id, me saime sisuliselt need koos kaitseväe loomisega. Alguses oli meil raskusi, aga Pasisid õppisime kasutama kiiresti. Ma ise ei leia, et kaitseväel ei ole võimekust tanke kasutusele võtta.\"\n\nTali ütles, et antud teema puhul on riik toiminud vastavalt plaanile ja tankide kõrval on Eestil sõjaliselt palju teisigi puudujääke. \"Eesti on suhteliselt väike riik, me oleme ennast suureks mõelnud, aga riigina me oleme väiksed. Kui räägime sõjaliselt, siis meil on võimelünkasid palju – õhukaitse, hävituslennuvägi on puudu. Riigikogu otsus on, kas osta mõned hävituslennukid või ehitada eesti rahvamuuseum.\"\n\nTali sõnul teadvustatakse halvenenud julgeolekuolukorrast tingitud uusi vajadusi, aga ta nendib, et neid polnud võimalik 2012. aasta arengukava kokku panes arvestada. \"Me ei osanud ette kujutada, mis juhtub Krimmis ja Ukrainas ning me ei osanud ette kujutada ka seda, et Ameerika Ühendriigid toovadki oma tankid Eestisse.\"\n\nKunnase arvates on parema kaitsevõimekuse suunas vaja tegutseda kiiremini. \"See pööre on ikka suhteliselt aeglane võrreldes sellega, kuidas venelased praegu asja teevad. Loomulikult oleks meil kõike seda aega teha, kui meie seis oleks kümne aasta tagune, aga olukord on pärast Gruusia ja ammugi pärast Ukraina sõja algust väga tugevalt muutunud.\"\n\nKunnase meelest ei olnud CV90-te muretsemine praeguses kontekstis mõistlik. \"Me oleks pidanud tegema midagi odavamat. Kui ma räägin, et tank on alustala, siis oleks pidanud tegema asju, hankima seda, mis on puudu ja muutma kogu plaani.\"\n\nTali kinnitas, et puudujääkide likvideerimisega järjepidevalt ka tegeletakse. \"Hangitaksegi neid asju, mis on puudu. Laskemoona on puudu – hangitakse. Tankitõrje oli oma aja ära elanud, on hangitud uus \"lase ja unusta\" kolmanda põlvkonna tankitõrje, Mistralitele on hangitud isegi moodsad raketid. See kõik käib, see kõik on protsess.\"\n\nTali sõnul käidi enne CV90-te hanget läbi hulk jalaväe lahingumasinaid. \"Kõne all oli ka Bradley, mis on 10 aastat vanem kui CV90. Kõne all olid ratassoomukid, mis olid kallid ja nende läbivus polnud nii hea. Siis vaadati ka Aasias toodetavaid soomukeid, mis jäid Rootsis valmistatud CV90-le ilmselgelt alla. See CV90 on täiesti ülemise riiuli kaup.\"\n\nKunnase arvates on ettemääratud plaanide järgimine toonud rohkem kahju kui kasu. \"Me oleme rippunud jäigalt nendes plaanides kinni, mis ei ole kunagi saavutanud vastavust julgeolekuolukorraga. Seepärast meil on hea öelda, et \"aga meil polnud seda plaanis, me ei saa mitte midagi teha\". Loomulikult me võitleme liitlastega, aga meil peab olema siin teatud hulk jõudu ja me ei saa seda kuskilt äkki, kui konflikt tekib.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tank on soomusmanöövrivõime alustala, leiab reservkolonelleitnant Leo Kunnas. Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja kolonel Peeter Tali arvates on tank ainult osa soomusmanöövrivõime tervikust. Kunnas leiab, et kaitsevägi on tankide kasutusele võtmiseks valmis, Tali arvates tuleb ses osas lähtuda riigikaitse arengukava tehtud plaanidest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPoola kaitseminister süüdistas seoses Smolenski lennukatastroofiga Venemaad\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võime öelda, et olime praegu meie silme ees areneva suure terrorismi esimesed ohvrid,\" ütles Poola kaitseminister Antoni Macierewicz nädalavahetusel ülikoolis peetud loengus.\n\nKatastroofis hukkus Poola tollane president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest. Kaczyński kaksikvend Jarosław Kaczyński juhib novembris võimule tulnud konservatiivset erakonda Õigus ja Õiglus (PiS).\n\nKaitseministri väitel korraldati lennukatastroof vastuseks Poola 2009. aasta taotlusele nimetada Poola ohvitseride Teise maailmasõja aegne massimõrv Katõnis genotsiidiks.\n\n\"Ei ole kahtlust, et juhtunu eesmärk oli võtta Poolalt juhtkond, mis tüüris meie riiki iseseisvusele,\" ütles Macierewicz.\n\nKremli esindaja Dmitri Peskov nimetas esmaspäeval süüdistusi \"alusetuiks ja kallutatuiks\" ning kinnitas, et neil pole lennuõnnetuse tegelike asjaoludega mingit pistmist.\n\nPiS-i valitsus algatas veebruaris 2010. aasta 10. aprillil aset leidnud katastroofi uue uurimise, väites, et varasema uurimise käigus \"peideti\" põhilisi Venemaa vastutusele viitavaid fakte.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Poola süüdistas Venemaad oma presidendi lennuki hukus 2010. aastal, nimetades seda \"terroriaktiks\". Süüdistus pälvis esmaspäeval kohese Moskva reaktsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Tarbimisühiskonna lahtimõtestamine impordi ja ekspordi kaudu\n\n## Põhitekst:\n\nNäitus. Kaks inimest. Aset leidnud dialoog.\n\n- Ma arvan, et need põlismaalased (fotoseeria \"Hans 55\") vaatavad seda suhkruvatti (foto \"Gift\") ning kuna nad ei saa seda süüa, nosivad asenduseks midagi muud. Näiteks üks on ette võtnud neli eri värvi markerikorki.\n- See pole suhkruvatt, pigem meenutab lumepalli. Pealegi peegeldab \"Hans 55\" minu arvates impordi mõjusid. Kõik detailid põlismaalaste piltide peal näitab, kuidas inimesed tooteid esimest korda kogevad. See pole loomulik. Nad õpivad, mis on normaalne.\n\nNäitusel koos käimine loob kunstile mitmeti tõlgendavaid tähendusi huvitavate, süviti minevate või miks mitte ka koomiliste dialoogide kaudu. Näitusel koos esinemine tugevdab aga sõnumit vaatajale. Just seda on teinud ka Sigrid Viir ja Jimmy Limit oma ühise väljapanekuga \"Import Export\". Kaks kunstnikku demonstreerivad asjade (sealhulgas kunstiteoste), inimeste ja failide massilist rännet tänapäeval ühelt kontinendilt teisele.\n\nSeintele asetatud fotodelt vaatavad vastu puu- ja juurviljad, millest mõned on surutud erinevate esemete sisse või ümber. Eksponeeritavad asjad tekitavad oma täiuses ja vigades sümbioosi, mis paneb mõtlema teemale, kuidas transformeerub ühiskond tarbimise ja globaliseerumise tulemusel. Protsess jätab endast aga jälje maha. Umbes nagu on Viiri foto \"Polish\" peal kujutatud õunad kilekotis ning selle all asuv auk põrandas.\n\nGlobaliseerumise tulemusel muutuvad nii inimesed, nõudmised kui tarbitav kaup. Seejuures ei tehta allahindlust nõudmiste osas. Viir on samuti välja toonud, et inimesed taotlevad täiuslikkust. Võib ju mõelda, et kui ahvatlev on toode, mis ei näe välja nagu pildil. Samas on ebareaalne, et puuviljad säravad kirkalt pärast tuhandete kilomeetrite pikkust loksumist pimedas kastis.\n\nTeemal saab hästi mõtiskleda Limiti väljapanekut \"Windex on glass of orange\" vaadates. Kas alati teatakse, kust asjad tulevad ning mis nendega enne tehtud on? Teose oranži tausta keskele on asetatud pildiraam, mille keskel on näha, mis jääb järele värvist pärast selle kokkupuudet kemikaaliga. Aine, mida silmaga ei näe, kuid mille pritsimisel näiteks puuviljadele aitab see neil vahemaast hoolimata jõuda tarbijateni \"kaunil\" kujul. On ju Limit öelnud, et kõik esemed, söödavad või mitte, rändasid temaga Eestisse Kanadast. Kanadasse jõudsid need aga Marokost ja Floridast.\n\nAsjade ja inimeste ränne ning ideaali püüded peegelduvad ka Viiri fotoseeriast \"Hans 55\". Sama põlismaalase näoga piltide peale on igale fotole lisatud võõrkehana tunduv detail. Seda võib vaadelda kui indiviidi isiklikku tõlgendust uue asja kasutusvõimalusest, mida ta tarbima hakkab. Kui mõelda näiteks 1980ndatele, siis oli kilekottidega käimine Eestis isegi stiilne, sest see tuli Läänest. Nüüdseks on kilekott out. Eesti on samamoodi läänestunud ning kasutab materjali nagu ülejäänud maad tegid seda juba 1980ndatel. Seega võib põlismaalasele uus olla mõne aasta pärast igapäevane tarbeese, mis vahetab välja vana kultuurivormi. Jätab nendesse jälje, nagu seda on ringi reisimine ja võõra keskkonnaga kohanemine teinud näitusel eksponeeritud mandariinidega. Nad on kuivanud, muljutud ja plekilised. Värskest viljalihast on järel vaid meenutus objekti näol.\n\n\"Import Eksport\" paneb mõtlema, kuidas asjad meieni jõuavad ning mis hinnaga. Kui Viiri lähenemine teemale on selgem, siis Limiti taiesed lisavad vunki juurde kohati kentsaka stiiliga. Absurdsus ja reaalsus moodustavad kokku üpris hea koosluse, mida ka vaatajal on kergem seedida. Siiski, kui üksi võtab näituse kontseptsiooni lahtimõtestamine kauem aega, siis väljepaneku kahekesi külastamine annab enam jõudu teemaga tegelda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Näitus\nJimmy Limit, Sigrid Viir\n“Import Export”\nTemnikova & Kasela (Tallinn, Lastekodu 1)\nAvatud 30. aprillini", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAkermann, Maalinn ja Kostabi võitsid jääpurjetamise Eesti karikavõistlused\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval võisteldi Saadjärvel päikesepaiste ning 2-3 m/s puhunud tuule oludes. Pühapäevaks oli jääkate järvel öiste miinuskraadide abil kõvemaks muutunud ning tuultki oli esimesest võistluspäevast enam, kuni 5 m/s. Ice-Optimist klassile peeti kahe päeva kestel kokku kaheksa ning DN klassile üheksa võistlussõitu.\n\nDN klassis näitas kõige paremat minekut neli sõiduvõitu saanud Jaan Akermann (PJK). Teiseks tuli lätlane Gunars Rozenbergs ning kolmanda koha sai Rasmus Maalinn (PJK), kes juunioride arvestuses teenis esikoha klubikaaslaste Keith Luuri ja Johannes Puuseppa ees.\n\nIce-Optimist klassis võitis Eesti Karika viies sõidus parim olnud Markus Kostabi (PJK). Teine poodimikoht kuulub Karla Luharile (PJK) ning kolmas Kaur Oskar Voltile (PJK).\n\nDN klassis võistles kokku 17 sportlast, kellest 8 juuniorid. Ice-Optimist klassis osales Eesti karikavõistlustel 4 jääpurjetajat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel peeti Saadjärvel jääpurjetamise Eesti karikavõistlused klassidele DN ja Ice-Optimist. Eesti karika võitis DN klassi täiskasvanute arvestuses Jaan Akermann ja juunioridest Rasmus Maalinn. Noorteklassis Ice-Optimist saavutas võidu Markus Kostabi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeppan Kesk-Euroopa liigat ei võitnud, Vennolt Türgis kaks punkti\n\n## Põhitekst:\n\nKoduseinte toetusel mänginud Ankara Ziraat Bankasi serveeris 3:1 (-22, 18, 24, 20) võiduga turniiritabeli parima Ankara Halkbanki üle tõelise üllatuse, millega säilitati võimalus jõuda nelja parema hulka ja seega jätkata hooaega medalimängudes. Kõikides geimides vahetusest episoodiliselt platsil käinud Eesti koondislane Oliver Venno lõi punktiks mõlemad rünnakud. 20 punktiga oli üleplatsimängija Bankasi põhidiagonaalründaja Marcus Nilsson, vahendab Volley.ee.\n\n35 punkti kogunud Bankasi jätkab viiendal tabelireal, kaotades neljandale kohale ühe ja kolmandale kohale kahe silmaga.\n\nKesk-Euroopa liigas finaali jõudnud Renee Teppan ja Innsbrucki Hypo Tirol tunnistasid esikohamängus Oliver Venno kunagise koduklubi Ljubljana ACH Volley 3:1 (23, 23, -22, 19) ülekaalu. Finaalis rünnakuid 38-protsendiliselt (34-st 13) realiseerinud Teppan ja Brasiilia võrkpallur Gabriel Soares Pessoa kogusid Tiroli resultatiivseimatena 14 punkti. Pluss-miinus arvestuses jäi Teppan kuuega plussi. ACH Volley tõstis Kesk-Euroopa liiga võidukarika peakohale juba seitsmendat korda. Tirol on esikohani jõudnud kolmel korral, neist viimane tuli eelmisel aastal Martti Juhkami ja Oliver Venno suure panuse abil.\n\nJärgnevalt ootab Innsbrucki meeskonda ees koduste meistrivõistluste poolfinaalseeria, mis saab alguse järgmisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Oliver Venno koduklubi Ankara Ziraat Bankasi saavutas eestlase kahe punkti toel Türgi meistriliigas olulise võidu, kui koduväljakul mängiti üle turniiritabeli liider ja Meistrite liigas konkurentsis püsiv Ankara Halkbank. Renee Teppani kodumeeskond Innsbrucki Hypo Tirol jõudis Kesk-Euroopa liigas finaali, kuid kaotas seal Sloveenia esiklubile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVahur Afanasjev: vaimses mõttes levib uuskadaklus\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas uudise vastu võtsite, kas see tuli üllatusena?\n\nVastan ausalt. Umbes detsembris tuli pähe, et oot, häid luulekogusid on tänavu tulnud, kuid massiivset hitti pigem ei - oleks loogiline, et \"Tünsamäe tigu\" kandidaatide hulka valitakse. Ja kui valiti, siis ei torkinud žüriid, et kuulge, kes sai. Ootasin rahulikult ära, sain üsna hilja teada. Loomulikult on väga hea meel, ehkki igapäevase sebimise kõrval võtab aega, enne kui päris kohale jõuab.\n\nMiks \"Tünsamäe tigu\" valituks osutus?\n\n\"Tünsamäega\" peaks olema kerge kaasa minna, sest see on rohkem lugude kui kujundite raamat. Kas just päris tarbekunst, aga kindlasti mitte vandlitornis loodud hõllandus. Ühest paikkonnast ja kultuuriruumist kõnelemine hoiab terviku kenasti koos, sekka absurdihuumorit ja kummalisi mõtteühendusi. Ma ei püstitanud endale liiga keerulist ülesannet, kirjutasin higistamata ja küllap on seda mõnus lugeda.\n\nVeronika Kivisilla ja Lauri Sommeri väga heades luuleraamatutes, mis samuti kandideerisid, on mu arust \"Tünsamäega\" sarnaseid jooni, vist teisteski, ehkki neid pole lugenud. Ju vist on praegu oluline mõtestada, kes me oleme.\n\nOn põnev aeg - majanduslik üleminek on tehtud, vaimses mõttes levib uuskadaklus, Lääne-Euroopa väärtushinnangute ülevõtmine, kuid samas on Läänes ilmne, et pealesunnitud pidetuse, deklaratiivse sallivuse ja statistikakultusega edasi minnes on järgmine peatus ühiskonna kokkuvarisemine. Seepärast lähevad lugejatele korda raamatud, mis aitavad mõtestada, kes olen mina ja kes oleme meie.\n\nÜtlesite oma viimatises intervjuus, et tegelete suure romaaniga ja et teid ennast huvitab narratiivne lugu rohkem kui luule. Kumba aga meeldib teile rohkem luua?\n\nTõepoolest on põnevam lugeda, mis juhtus ja kes nad olid, mis neist saab ja kelleks nad saavad. Olen liiga noor, liiga vähe maist kogenud, et akmeismi hõllandusi nautida. Kirjutan lähtudes sellest, mida tahan lugeda. Suur vene romaan on praegu mu jaoks kõige kihvtim kirjanduslik nähtus.\n\nRääkige natuke luulekogust \"Tünsamäe tigu\". Arvustused ja lugeja enda arvamus annab ju loomingust ühe pildi, aga mida arvab või arvas kirjutades autor ise? Seda on alati huvitav teada.\n\nLugedes läheb mulle korda, kui usun teksti. Paigad, inimesed ja sündmused peavad isegi ulmes ja muinasjutus tunduma usutavad. Kui võtta põhjalikult ette päris piirkond, kus elavad kõrvuti vanausulised ja eestlased, kus on armastatud, peetud sõdu ja haritud põldu, kus võib kohata Valdur Mikitat ja Juhan Liivi vaimu, peabki sellest üüris usutav tekst tulema.\n\nMiks otsustasite järgmiseks just romaani ette võtta ja kui palju erineb ühe romaani kirjutamine luulest või laulutekstist? Selge see, et ajakulu on hoopis midagi muud, see võtab aastaid, aga veel?\n\nKui kolme aasta eest lõpetasin vene keeles Aleksei Tolstoi \"Peeter Esimese\" lugemise, tekkis tunne, et tahan ka midagi nõnda vägevat teha. Küll on ikka inimene rumal ja enesekindel - käsikiri muudkui venib ja tõesti ei tea, millal valmis saan ja kas tulemus kuhugi kõlbab. Jah, mulle meeldib mõte, et seda kirjutan, kuid inimene on nõrk ja luuletuste kirjutamine seetõttu kindlasti meeldivam. Romaan on meistrivõistlused males, luuletused on nipsukabe - ütle nüüd, kumb on toredam?\n\n\"Tünsamäe tigu\" on geograafilise lähenemisega, kui nii võib öelda, kohatundlik. Olete kirjutanud ka oma Belgias elatud ajast, ka eelmistes luulekogudes on ajalugu, rändamist, kas jätkate aegruumi avastamist?\n\nNagu vihjatud, on mulle väga tähtis, et usuksin kirjutatut. Olen liiga rumal, et paljalt fantaasia abil ehtsana paistev raamatumaailm luua. Nii et jah, päris kohad ja päris sündmused jäävad mu kirjutamist alati toitma. See on ju kõige tavalisem loojutustamine - käid, koged ja paned poole juurde. Olen planeeti mööda omajagu kolanud ja see on endiselt põnev, mis siis, et põhiküsimus on igal pool üks: \"Kuidas peab elama, et olla õnnelik?\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate jagamisel võitis luuleauhinna Vahur Afanasjev kogu eest \"Tünsamäe tigu\", mille kohta autor ütleb intervjuus ERR kultuuriportaalile, et inimesed ja sündmused peavad isegi ulmes ja muinasjutus tunduma usutavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMuusikud tähistavad emakeelepäeva kontsertidega üle Eesti\n\n## Põhitekst:\n\n\"Upa-upa, ubinakõnõ\" on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning \"Kõnõtraadi\" autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele. \"Upa-Upa\" muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste vana ja suure salakeele juurde.\n\nKevadtuuri kontserdikavva on pikitud ka mitmed lastele suunatud muusikalised töötoad. Nii musitseeritakse Eesti lastekirjanduse keskuses üheskoos 80 algkoolilapsega ning Rakvere vanalinnakoolis proovitakse, kuidas pealtnäha võimatuna tunduvast esemest heli välja võluda. \"Meie eesmärgiks on panna lapsed muusikat tunnetama kõikjal enda ümber ja julgustada neid proovima musitseerimist nii traditsioonilistel kui ka mittetraditsioonilistel pillidel,\" rääkis Tuulikki Bartosik.\n\nÕhtused kontserdid toimuvad veel Tallinnas Piip ja Tuut mängumajas, Rakveres Nom stuudios ning Võrus Vana-Võromaa kultuurikojas.\n\nLisaks esitletakse kontsertidel uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. \"Sellist materjali ootasid meilt muusikaõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,\" täpsustas Tuulikki Bartosik. \"Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise,\" lisas ta.\n\n\"Upa-upa ubinakõnõ\" plaat ilmus 2015. aastal Võru instituudi egiidi alt ning valiti Eesti Rahvusringhäälingu poolt möödunud aasta parimate plaatide hulka. Lisaks on plaat ka Keeletegu 2015 nominentide seas. \"Upa-upa ubinakõnõ\" plaadi saavad kingituseks kõik Vana-Võromaal sündivad lapsed. Plaadile salvestatud muusika abil püüab Võru Instituut julgustada vanemaid lastele ja lastega võru keeles laulma, sealt edasi muidugi ka keelt kõnelema. Keel kestab, kuni jagub selle kõnelejaid.\nÜldine kevadkontsertide info:\n14. 03 Tallinn, Lastekirjanduse keskus kell 12.00 ja Piip ja Tuut mängumaja kell 19.00\n15. 03 Rakvere, õpituba Rakvere Vabas Waldorfkoolis kell 12.45 ja kontsert Nom stuudios kell 19.00\n17. 03 Võru, Vana-Võromaa kultuurikoda kell 18.00\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänasest kuni neljapäevani tähistavad muusikud Mari Kalkun, Ramo Teder alias Pastacas ja Tuulikki Bartosik üle Eesti toimuvate kevadkontsertidega \"Upa-upa ubinakõnõ\" emakeelepäeva, tutvustades põlist piirkonnakeelt – võru keelt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRõivas haldusreformist: me ei tohi ennast mõõtma unustada, asjad tuleb ära teha\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selle reformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti. Et väiksemad omavalitsused saaksid juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veel paremini korraldatud,\" selgitas Rõivas parlamendile tehtud poliitilises avalduses.\n\nKuigi valitsus on käeolevaks aastaks kavandanud mitmeid reforme ja olulisi otsuseid, on Rõivase hinnangul haldusreformi elluviimine teistest olulisem ja väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks aastakümmet kestnud vaidlustega reformi vajalikkuse või eesmärkide üle.\n\n\"Lõpuks on eksperdid ja omavalitsusjuhid kokku leppinud. Valitsus on otsustanud. Reformi õnnestumiseks õigusraamistiku loomine on suur vastutus ja ajalooline võimalus muuta Eesti inimeste elu paremaks,\" märkis Rõivas.\n\nTa meenutas, et 2001. aastal lubas toonane peaminister (Mart Laar - toim.) omavalitsusjuhtidele, et territoriaalne haldusreform saab teostatud aasta jooksul. \"Kui teha suuri asju, on eestlasliku põhimõtte \"üheksa korda mõõda, üks kord lõika\" järgimine küllap põhjendatud, aga me ei tohi ennast mõõtma unustada. Kui me teame, et eesmärk on õige ja ülesandepüstitus jõukohane, tuleb asjad ära teha,\" toonitas Rõivas.\n\nSuurematel omavalitsustel on paremad eeldused\n\nPeaministri rõhutas ka, et haldusreformi seadustamine mõjutab otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti. \"Hoolimata sellest, et enamik inimesi ei satu igapäevaselt linna- või vallavalitsusse, puutub kohalike teenustega kokku igaüks – lastehoiust eakatehoolekandeni,\" märkis Rõivas.\n\n\"Kuigi suurem omavalitsus ei garanteeri automaatselt paremaid teenuseid, on suurematel omavalitsustel selge eeldus pakkuda paremaid teenuseid. Eesti omavalitsustel peab tekkima võimekus pakkuda võrdselt head teenust kõigile inimestele, sõltumata nende elukohast Emmaste valla Tärkma külas või Tartus Tammelinnas,\" selgitas Rõivas.\n\nSamuti aitab omavalitsusmudeli uuendamine tugevdada kohalikku esindusdemokraatiat ja suurendada omavalitsuste rolli Eesti ühiskonnas. \"Reformi tulemusena saab omavalitsustest riigile tugevam partner, vajadusel ka keskvõimu tasakaalustaja,\" leidis Rõivas.\n\n\"Lennart Meri ütles 2000. aastal, et reformi on mõtet teha ikka selleks, et kodanik ja tema riik oleksid üksteisele lähemal aga ka seda, et reformi ei saa ennekõike teha nimetades kõik maakonnad ümber valdadeks,\" lisas peaminister.\n\nSeejuures sõnas Rõivas, et reformi õnnestumisele aitavad kaasa läbimõeldud liitumiskõnelused, mida toetab kohalike liidrite tahe. \"Seetõttu tunnustan omavalitsusi, kus on juba võetud initsiatiiv ühinemiseks. Targad on need omavalitsusjuhid, kes reformi ise eest veavad,\" ütles Rõivas\n\nNüüd on riigikogu kord\n\n\"Austatud riigikogu, annan Teile üle põhjalikult ettevalmistatud ning väga vajaliku reformiplaani, mille tulemusena ei saa keegi enam öelda, et haldusreformist on saanud “refrään Eesti riigi tegematajätmiste laulus.” Aga nüüd on Teie kord. Ootused on kõrgele tõstetud ja kogu Eesti rahvas vaatab Teie poole - kas suudate selle seaduse vastu võtta ja seeläbi kodaniku ning tema riigi üksteisele lähemale tuua,\" rääkis peaminister.\n\nÜhtlasi nentis Rõivas, et iga suure asja puhul on kiusatus takerduda tuhandetesse detailidesse ja seada ohtu suure eesmärgini jõudmine. \"Soovin Teile tarkust näha suurt pilti ja riigimehelikkust vältida päevapoliitilist vaidlemist,\" sõnas Rõivas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Taavi Rõivas andis riigikogule üle 10. märtsil valitsuses heaks kiidetud haldusreformi seaduse eelnõu ning tegi sellega seoses poliitilise avalduse, kus soovitas riigikogul vaadata suuremat pilti ja haldusreformi kaaludes mitte takerduda päevapoliitilistesse vaidlustesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPaavo Matsin: Viljandi on praegu nagu Eesti San Francisco\n\n## Põhitekst:\n\nPalju õnne! Paavo, sa oled toonud eesti kirjandusse uusi või unustatud teemasid: alkeemia, nägemuslikkus, müstika ja selle paroodia. Kust ammutad fantaasiat?\n\nPäris tugeva põhja sain kõiges sellises tavainimese jaoks ebaharilikus EELK Usuteaduse Instituudist, kus õppisin kunagi seitse aastat preestriks, kellena ma ei ole küll kunagi töötanud. Seal oli nii müstikat kui ka paroodiat, seda viimast eriti! Kord pidasin kooliajal õhtupalvuse näiteks täiesti inimtühjas kirikus...\n\nLõputöö kaitsesin alkeemiast, viimased kümmekond aastat olen eriti huvitunud olnud tšehhi alkeemiast.\n\nKui võtta su teosed kokku, siis neid näib ühendavat mingi visioon, aga milline? On realismi, aga see on ikkagi mingi peeglitagune maailm. Kas su peas on terviksüsteem, mille killukesi avaldad või sa lood oma kirjanduslikud maailmad ikkagi üha uuesti? Vabandust muidugi, kui ma kahtlustan programmilisust.\n\nViimases kahes minu romaanis on korduvaid motiive ja tegelasi. Kasutan kirjanduse loomisel tihti maagilisi ja meditatiivseid võtteid, põletan viirukit, viin ennast mingitesse kummalistesse seisunditesse. Nüüd Viljandist raamatut kirjutades ööbisin huvi pärast isegi korra tänaval, et tabada paremini mingit atmosfääri ja tunnetada kuidagi sügavamalt seda, mis võiks olla olemuslik mõne koha puhul, naudin sellist kirjutamist. Ma ei kirjuta ka mingit toodet nagu, žanrid ja ettekirjutused mind väga ei huvita, ka mitte võimalikult massiivne müük, ma ei lase ka oma teoseid kellelgi sisuliselt, peale mõnd ortograafiat puudutava küsimuse, toimetada.\n\nMida tunnustused sulle tähendavad?\n\nEga ma neid nüüd väga ka saanud ei ole, paar Sirbi kriitikapreemiat ja siis Siugja Sulepea oma esimese romaani \"Doktor Schwarz. Alkeemia 12 võtit\" eest, korra olen ka olnud varem oma Riia-romaaniga \"Sinine kaardivägi\" kulka nominent. Eks mul ikka on auhindade üle muidugi hea meel.\n\n\"Gogoli disko\" kujutab mõneti seda, mida praegu kardetakse. Täpsemalt on ta, mitte küll tegelikke sündmusi, aga päevauudiste konteksti arvestades isegi prohvetlik, sest luureandmetele tuginevad uudised Venemaa võimalikest uutest kurjadest plaanidest Eesti kallal ilmusid alles äsja ehk pärast romaani. Samas ei ole \"Gogoli disko\" mingi poliitilis-ühiskondlik hirmujutt, vastupidi. Mida arvad Eesti-Vene suhetest?\n\nRomaanis on väike lapsesarnane tegelane härra Pugi, kes astub justkui viimase metsavennana lahingusse, kui näeb venelastel tema käest ära võetud mööblit. Ma millegipärast arvan, et vanema põlvkonna seas on mingi selline kuklatunne kogu aeg olemas, et mis juhtub siis, kui... jälle hakkab kogu vene asi siin korduma. Loodame, et see jääb fantaasiaks, aga kirjutades sain aru, et mingi kollektiivne psüühiline hirm on ilmselt olemas ja see võtab siin meie keskel äärmiselt kummalisi gogollikke fantoome ja kujusid.\n\n\"Gogoli disko\" tegelikult ei kuulu kuhugi konkreetsesse aega, vaid ta paiskab need segi: minevik, tulevik, mingi paralleelolevik... See on romaani enda aeg, aga mitte eriti tänapäevane. Iseloomusta ehk paar sõna aegade sidumist oma teostes ja ütle, et see on ilmselt ikkagi lõbu ja täie lustiga kirjutatud raamat? Vähemalt lugeda oli lahe.\n\nAega ei ole olemas, seda teab iga okultist või salateadustega tegeleja. Minu maailmapildis ei ole mingit sellist lineaarset kulgemist, ma pigem üritan ehk mingitest ajaloos varem pooleli jäänud radadest edasi minna. Kõik mis on retro, vanamoodne, kiiksuga ja mõnusa üleolekuga moodsast maailmast, on mulle alati huvi pakkunud, viimased talved olen kandnud näiteks uhkusega muhvi. Ega ma ka kirjutades enda vaateid ei muuda, nii-öelda kirjanduslik muhv on tihti käes.\n\nKalju Komissarov ütles saates \"OP\", et noorte sõnavara on kokku kuivanud. On 300 silpi, mida pöidlaga vajutatakse. On see nii karm? Mida soovitaksid noortele n-ö sõnavaraharjutusteks? Lugeda, aga mida? Su enda sõnavara su teostes rikastab keelt kindlasti, kuna teemad ja keelekasutus ei ole päris argine.\n\nKuulasin \"Gogoli diskot\" kirjutades päris palju vene muusikat, seal on tohutult sellele rahvale omaseid arhetüüpseid kujundeid ja mustreid. Lõin nagu mõnes mõttes mingi oma keele, kus kasutatakse kolmekordseid naljakaid väljendeid, näiteks öeldakse kellegi kohta, et ta on stiljaaga-miljoneer-prodjuuser jne. Miksisin mõnuga vene, juudi ja muud substraati kokku, endal oli ikka kohati väga lõbus. Suhtlen alati naudiguga ka igasuguste turumüüjate, bussijuhtide, koristajate, korstnapühkijate ja pesumasinaparandajatega, nende hulgas on tihti huvitavaid ja hea ütlemisega persoone. Sattusin kunagi lugema paralleelselt ühe tehase koristaja mälestusi ja tuntud kirjandusklassiku memuaare, koristaja meenutused olid oluliselt lahedamad.\n\nKui kaua sa üht teost a la viimatine \"Gogoli disko\" kirjutad ja kas on juba miskit järgmist pooleli? Kui palju üldse jagub aega kirjutamisele?\n\nMul on tavaliselt selline pikem ettevalmistav periood, kus teen märkmeid, tutvun mingite kohtade ja atmosfääridega, uurin asja. Koos kirjutamisega on selline tsükkel umbes kuskil aasta. Praegu olen pilgu pööranud Lõuna-Eestile, eriti Võrumaale, kus olin ka lapsena palju. Viibisin just mitu päeva Võrus ja Valgas ning mujal sealkandis. Endise tallinlasena eelistan selliseid tukkuvaid kaunitare - linnad on ju semiootiliselt naissoost - alati kommertsialiseerunud ja etteaimatavale ning minu arust igavale pealinnale.\n\nOled uhkusega Viljandi kirjanik. Milline on Viljandi kirjanduselu? Viljandi... vibe, vaim? Kas on seal mingi vaim a la Tartu vaim? Ma eksviljandlasena enam ei taju.\n\nViljandi on praegu mu arust oma parimas vormis, siin on nagu mingi Eesti San Francisco, tuleb palju värsket muusikat, liigub ringi punaste pükstega veidrikke ja muud sellist. Ma arvan, et pole juhus, et kirjanduspreemia nominentide seas olid Ruitlase soe Võru-romaan, minu Viljandi-romaan ja siis näiteks Kõomäe Tallinna-romaan, kus Tallinn on aga pigem mingi inimtühi ja roiskuv kaubamaja.\n\nViljandis on praegu superägedaid baare, näiteks kultuskoht ööbaar Romaan, vägagi vilgas kultuurielu, mõni hea luuletaja, nagu näiteks Kristel Mägedi ja alati ruumis ka mõni paueriga püstol-folk-leelotaja, kes mingi laulu sekundiga üles võtab. Rattaga jõuab igale poole ja piknikukohad on hingematvate vaadetega. Väikse linnana võib siin ikka vastu õhtut ühe tšehhovliku laua taga kokku saada sõbralikult jurist, vabrikant, näitleja, muusik ja mõni elukunstnik-überboheem ning lõpuks tantsitakse kõik koos laua peal.\n\nLinna uus kihistus on võrdlemisi vabameelne, siin ei ole mu arust selliseid selgeid rolle ja poose nagu Tallinnas või Tartus, kõik alles hingab, liigub ja suhtleb, mulle küll tundub, et kuskilt hüppab kohe siin välja mõni üliandekas Eesti Jim Morrison! Aga noh kindlasti on ka mitu Viljandit, mis omavahel ehk eriti kokku ei puutugi.\n\nMis on su lemmikraamatud hetkel?\n\nMind ennast selline korralik meinstriim väga ei huvita, üritan lugeda raamatuid, mida teised ei loe. Just andis Kiwa mulle mõned kirjastuse ;paranoia uued teosed, loen pidevalt üle ka muidugi mingeid vanu lemmikuid: Evelyn Waugh'd ja Julius Evolat, erinevaid baltisakslasi jne. Aga ka näiteks Ruitlase \"Vee peal\" meeldis mulle. Mõni päev tagasi nautisin Barthol Lo Mejori suurepärast \"Popdada 2007-2008\". Täiesti servast serva asju loen.\n\nUue romaani jaoks loen praegu süstemaatiliselt läbi kõike huvitavamat Võrumaaga seonduvat. Nautisin ka Lauri Sommeri uut luulekogu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kultuurkapitali kirjanduspreemiate valimisel ilukirjandusliku proosa preemia ehk nn romaaniauhinna võitis Paavo Matsin teose eest \"Gogoli disko\". Matsin arutleb intervjuus ERR kultuuriportaalile Viljandi värske boheemvaimu, anakronistliku ellsuhtumise ja keele üle, ning kirjeldab ka oma raamatute atmosfääri loomist: \"Gogoli diskot\" kirjutades ööbis ta näiteks tänaval, et Viljandi aurat tunnetada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAnkara pommitajad olid seotud PKK-ga, vahistatud on veel neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nÜks kahest väidetavatest rünnaku korraldajatest oli naine, kes ühines 2013. aastal Kurdistani Töölispartei (PKK) mässulistega, teatasid julgeolekuametnikud. Naine sündis 1992. aastal Ida-Türgi linnas Karsis, vahendab Reuters.\n\nTeine rünnaku korraldamises kahtlustatav oli Türgi kodanikust mees, kellel on julgeolekuametnike sõnul seosed PKK-ga.\n\nPolitseiallikas ütles mõni tund pärast plahvatust, et ründajaid tundus olevat kaks – mees ja naine, kelle käsi leiti plahvatuskohast 300 meetrit eemal.\n\nAnadolu andmetel on vahistatud neli inimest, keda seostatakse rünnakus kasutatud sõidukiga. Julgeolekuallikate sõnul vahistati neli inimest Süüria piiri ääres Sanliurfa linnas, kui avastati, et auto osteti sealsest müügisaalist. Kahtlusalused viiakse Ankarasse.\n\nLõhkeaine oli sama, mida kasutati 17. veebruari autopommirünnakus, kus hukkus 29 inimest. Pommi oli pakitud graanuleid ja naelu, et tekitada võimalikult palju vigastusi ning kahju.\n\nRünnak, mis toimus rahvarohkes transpordikeskuses mõnesaja meetri kaugusel justiits- ja välisminsteeriumist, oli teine selline pommitamine linna südames vähem kui kuu aja jooksul.\n\nValitsus loodab PKK seotust rünnakuga kinnitada ametlikult veel täna. Ükski rühmitus ei ole rünnaku eest vastutust võtnud.\n\nPKK on oma relvastatud kampaania jooksul rünnanud just julgeolekujõude ja öelnud, et ei sihi tsiviilelanikke. Juhul kui PKK võtab eile toimunud rünnaku eest otsese vastutuse, tähendab see suurt taktikalist muutust.\n\nKurdistani vabaduse kotkad (TAK) võtsid vastutuse 17. veebruaril vaid mõned kvartalid eemal toimunud rünnaku eest. TAKi sõnul on nad PKK-st lahku löönud, kuigi kurdi mässulisi uurivate ekspertide arvates on kaks organisatsiooni endiselt seotud.\n\nTürgi sõjalennukid pommitasid pärast rünnakut täna PKK laagreid Põhja-Iraagis, teatas armee.\n\nEilses rünnakus hukkus Türgi terviseministri sõnul vähemalt 37 inimest, haiglas on ravil veel 71 inimest, kellest tema sõnul on kriitilises seisundis 15.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaks inimest, keda kahtlustatakse Türgi pealinnas Ankaras toimunud pommirünnakus, olid julgeolekumetnike sõnul seotud Kurdistani Töölisparteiga (PKK). Politsei on vahistanud seoses rünnakuga veel neli inimest, teatas riiklik meediaagentuur Anadolu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPianist Tanel Joamets teeb esinemisdebüüdi Londonis\n\n## Põhitekst:\n\nEesti pianisti ülesastumine toimub kuulsas St Martin-in-the-Fieldsi saalis Trafalgari väljakul, kus esinemise võimalus on igale muusikule väga austusväärne. St Martin-in-the-Fields on suurepärase akustikaga anglikaani kirik, eriliselt sobiv kontserdisaalina, kuigi kirikutegevus siin jätkub – vikaare on siin tegutsenud 1539. aastast saadik, praegune vikaar on aastal 2012 ametisse astunud Samuel Wells.\n\nEesti pianistidest on siin esinenud praegu Londonis elav ja Kuninglikus Muusikakolledžis doktorikraadi saanud Maksim Štšura, kes on ka Eesti Heliloojate Liidu liige.\n\nTanel Joametsa soolokontsert saab teoks St Martin-in-the-Fieldsis teisipäeval, 15. märtsil kell 13 sealses saatkondade ja kultuuriinstitutsioonide kontserdisarjas (Free Lunchtime Concert St Martin's Embassy and Cultural Institute Series). Ta avab oma kava eesti muusikaga – ettekandele tuleb kõigepealt meie klaverimuusika läbi aegade üks kaalukamaid teoseid, Eduard Tubina 1950. aastal loodud Klaverisonaat nr 2 (\"Virmaliste sonaat\"). Sellele järgneb Sonaat nr 3 Aleksandr Skrjabinilt, kelle muusikat Joamets on suurepäraselt esitanud ning selle eest ka tunnustusi ja preemiaid võitnud. Järgnev kontserdiosa on Tanel Joametsale tüüpiline, vaba improvisatsiooni päralt.\n\nKontserdisaali koduleht on eesti pianisti väärikalt tutvustanud, kus märgitakse, et Tanel Joametsa kontserti esitleb Eesti saatkond Londonis.\n\nPalju Venemaal ja idaregioonides esinev Tanel Joamets on sellel aastal esinenud vaid Eestis, aga ikkagi juba üheksa kontserdiga, millest kaks on olnud kammeransamblikavaga. Pärast Londonit tulevad märtsis-aprillis neli soolokontserti EMTA kammersaalis Tallinnas, Kehtna, Paide ja Kärdla Muusikakoolis. Äsja möödusid esinemised Tartus, Võrus ja Viljandis Pärimusmuusika Aidas. 2015. aasta lõppu jäid aga novembrikuu keskelt detsembrikuu alguseni toimunud 18 kontserti Venemaal.\n\nPianist Tanel Joamets on sündinud Tartus 1968. aastal. Ta lõpetas Eesti Muusikaakadeemia 1994. aastal, 1998 täiendas end ka Londonis Guildhall School of Music and Drama's, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri- ja improvisatsiooni õppejõud, kus töötab alates 1994. aastast. Lisaks eelnimetatule on ta esinenud veel ka Soomes, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Rootsis, Hollandis, Lätis, Valgevenes, Kasahstanis, Aserbaidžanis ja Türgis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pianist Tanel Joamets annab 15. märtsi keskpäeval esmakordselt soolokontserdi Londoni mainekas St Martin-in-the-Fieldsi saalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHarri Kullas tuli Hollandi meistrivõistluste avaetapil kolmandaks\n\n## Põhitekst:\n\nMX1 klassi esimese sõidu võitis kvalifikatsiooni kiireim Jevgei Bobrõšev (Honda) uus-meremaalase Ben Townley ja rootslase Filip Bengtssoni (mõlemad Suzuki) ees, kelle järel lõpetas kvalifikatsioonis kaheksanda aja sõitnud Harri Kullas (KTM). Teises sõidus oli taas parim Bobrõšev, teiseks sõitis end seekord Bengtsson ja kolmandaks jälle hea sõidu teinud Kullas.\n\nEtapi kokkuvõttes võitis Bobrõšev 50 punktiga, teine oli Bengtsson (42 p) ja kolmas Kullas (38 p).\n\nMX2 klassisis ei leidunud vastast MM-i ülivõimsale liidrile hollandlasele Jeffrey Herlingsile (KTM), kes oli kiireim nii kvalifikatsioonis, kui ka kummaski võistlussõidus. 50 punkti kogunud Herlingsile järgnes kokkuvõttes mõlemas sõidus samuti teise koha saanud venelane Aleksandr Tonkov (Yamaha, 44 p) ning kahe sõidu tulemusena oli kolmas šveitslane Jeremy Seewer (Suzuki, 35 p), kes oli sõitudes 6. ja 3. Klassi ainus eestlane Hardi Roosiorg (KTM), kellel oli ka eile sünnipäev, näitas kvalifikatsioonis 25. aega, kuid sõitudes läks tal paremini ning ta lõpetas need vastavalt 17. ja 19. kohal, mis andsid talle kokku 6 punktiga 20. koha.\n\n85cc masinaklassis oli Eesti poiss Egert Pihlak (KTM) kvalifikatsioonis 32., esimesest sõidust tuli tal 23. ja teisest 33. koht ning ta oli 2 punktiga kokku 32. Päeva esikolmiku moodustasid rootslane Emil Jönrup (KTM, 45 p), venelane Maksim Krajev (KTM, 38 p) ja hungarlane Adam Kovacs (KTM, 33 p).\n\nHollandi meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 24. aprillil Milli rajal, kuid enne seda võib Kullast ja Roosiorgu näha Hollandis võistlemas näha 28. märtsil Valkenswaardis, kus toimub hooaja kolmas MM-etapp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Axeli krossirajal sõideti eile Hollandi motokrossi meistrivõistluste esimene etapp, kus osales ohtralt sõitjaid maailmameistrivõistluste teravaimast tipust, kellega olid rinda pistmas ka kolm eestlast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: Kui viisakas või ebaviisakas on eesti keel?\n\n## Põhitekst:\n\nKeelelisest viisakusest rääkis Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu, kes on varem ERR Novaatoris kirjutanud “Kas tohib sinatada või peab teietama?”.\n\nLoengul rääkis professor Renate Pajusalu, mida mõeldakse keeleteaduses viisakuse ja ebaviisakuse all ja kuidas see avaldub eesti keeles. Kuigi viisakust on uuritud rohkem kui ebaviisakust, ei ole kummagi jaoks olemas väga head seletust. „ Viisakus ja ebaviisakus kujunevad alati käimasoleva vestluse kontekstis, nende uurimine peab suutma vestluskonteksti tuvastada ja arvestada,“ arutles Pajusalu.\n\nJuttu tuli ka pöördumisvormi valikust, (kas sina või teie või kuidagi hoopis teisiti), samuti palvete vormistamisest, (kas ütleme anna siia! või kas te saaksite mulle ulatada...?) ja muudest viisakuse ja ebaviisakusega seotud nähtustest eesti keeles. Ta rääkis põgusalt ka suhtluskäitumise keeltevahelistest erinevustest. Näiteks tõdes ta, et Soomes sinatatakse rohkem kui Eestis, kuid venelased jällegi teietavad rohkem kui eestlased. Kusjuures, sinatamise või teietamise valimisel tundub nii soomlaste kui venelaste puhul vestluspartneri vanus olulisem olema kui eestlaste seas.\n\nPöördumisvormi valik sõltub paljudest eri asjadest. Ühele eestlasele tundub imelik teietada oma tädisid-onusid, teine eestlane peab normaalseks teietada endast 20 aastat vanemat õde, kõneles Pajusalu.\n\nSamas näitavad uuringud, et nii eestlased kui soomlased kirjutavad õppejõule sageli nii, et nad pöördmumisvormi ei valigi: suhtlus toimub ilma sina- või teie-vormita.\n\nTuues mitmeid näiteid distanseeruvast ja lähendavast viisakuse strateegiatest, tõdes professor, et suur osa käitumisest on lihtsalt normaalne ja iga kord ei peagi juurdlema, kas tegemist on viisakuse või ebaviisakusega.\n\nEttekande salvestas Tartu ülikooli televisioon UTTV. Ülikooli varasemad emakeelepäevaseminaride ülesvõtted on järelvaadatavad UTTV videoteegis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Täna tähistati Tartu ülikooli kunstimuuseumis emakeelepäeva ettekandega „(Eba)viisakas eesti keel“, mis on järelvaadatav ERR Novaatoris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAmeeriklased õppisid emakeelepäeva puhul eestikeelseid sõnu\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt paluti ameeriklastel hääldada eriti keerulisi eestikeelseid sõnu nagu \"jää-äär\", \"Jüriöö ülestõus\" või \"äiaõeoaaiaoaõieau\". Pane oma kõrvad valmis väga huvitavaks eesti keeleks.\n\nToredaid ettepanekuid keerulisteks sõnadeks saad teha saatkonna Facebooki lehel.\n\n!\n\nPosted by U.S. Embassy Tallinn, Estonia on Monday, March 14, 2016\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Täna tähistab Eesti emakeelepäeva. USA saatkond armastab eesti keelt ning otsustas tähtsa päeva puhul proovida üht eksperimenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kino top 7: loomad on lahti!\n\n## Põhitekst:\n\nUustulnukatena surusid end tabelisse järeleproovitud rahva lemmikud Sacha Baron Cohen action -komöödiaga \"000: Idioodist agent\" ning Sarah Jessica Parker romantilises komöödias \"Kõik teed viivad Rooma\".\n\nKel \"Zootropolis\" nägemata, seda võib aidata otsuse langetamisel meie oma poisi Kaspar Viilupi arvustus.\n\nKoht\n\nOriginaal-pealkiri\n\nEesti pealkiri\n\nNädal\n\nVaatajaid\n\nVaatajaid kokku\n\n1\n\nZootopia\n\nZootropolis\n\n2\n\n14556\n\n33397\n\n2\n\nKlassikokkutulek\n\nKlassikokkutulek\n\n4\n\n12535\n\n154216\n\n3\n\nThe Brothers Grimsby\n\n000: Idioodist agent\n\n1\n\n4393\n\n4393\n\n4\n\nAll Roads Lead to Rome\n\nKõik teed viivad Rooma\n\n1\n\n4053\n\n4053\n\n5\n\nDeadpool\n\nDeadpool\n\n5\n\n1689\n\n64910\n\n6\n\nPerekonnavaled\n\nPerekonnavaled\n\n2\n\n1400\n\n6145\n\n7\n\nAlvin and the Chipmunks: The Road Chip\n\nAlvin ja koopaoravad: Oravad rattas\n\n5\n\n1313\n\n34050\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Just siis, kui tundus, et kohalik kinotabel jääbki lähikuudel ühesuguseks, et esikohal on ikka kodumaine superhitt \"Klassikokkutulek\", ründasid Disney stuudio animaatorid oma vaimuka, tõesti igas vanuses vaatajale sobiva kogupereseiklusega \"Zootropolis\", mis haaras teisel nädalavahetusel enda kätte seitsme vapra esikoha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisministeerium: Türgi kuurortides on turvalisem kui suurlinnades\n\n## Põhitekst:\n\nVälisministeerium tõstis täna ohuhinnangut Türgi suhtes ja soovitab linnades võimalusel teatud piirkondi vältida.\n\n\"Türgis on kasvanud terrorioht, viimasel ajal on sagenenud terroriaktid suurlinnades. Soovitame olla äärmiselt tähelepanelik ja tavapärasest ettevaatlikum suurlinnade kesklinna piirkondades, kaubanduskeskustes, turgudel, bussides, minibussides ja metroos,\" seisab ministeeriumi kodulehel.\n\nEesmaa ütles, et viimased sündmused Türgis ei viita kuidagi sellele, et see oht oleks vähenemas või möödas.\n\nTa märkis, et olukord on võrreldes terroriohuga Euroopa suurlinnadega veelgi tõsisem. \"Need sündmused, mida seostatakse peamiselt PKK-ga, viitavad sellisele sihitud tegevusele,\" ütles ta.\n\nEesmaa märkis, et see hoiatus ei tohiks eriti mõjutada neid inimesi, kellel on kavas turismireis Antalya piirkonda või kes kavatsesid kasutada Istanbuli lennujaama näiteks ümberistumiseks.\n\n\"Meil ei ole põhjust eeldada, et terrori sihtmärgiks võiks olla kuurortid. /.../ Ühelt poolt on tuleviku parim ennustamise kriteerium see, mis on juba minevikus juhtunud. Teisalt, kui me vaatame, kes on nende rünnakute taga, peamiselt PKK ehk kurdid, siis pigem me näeme, et nende objektiks ei ole turismiga seotud sihtkohad,\" selgitas Eesmaa.\n\nTa märkis, et nii lennujaamas kui ka kuurortides on ka julgeolekumeetmeid kõvasti karmistatud.\n\nJaanuaris tapeti Istanbulis 13 saksa turisti. Türgi pealinnas Ankaras on alates möödunud aasta oktoobrist toimunud kolm suuremat pommirünnakut, kus on surma saanud kümneid inimesi. Eile plahvatas seal taas pomm tappes vähemalt 36 inimest. Rahutus Türgi kaguosas on samuti ovritega terrorirünnakuid ette tulnud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa ütles, et Türgi suurlinnadesse on hetkel ohtlikum reisida kui näiteks terroriohuga Euroopa suurlinnadesse. Kuurortides on tema sõnul turvalisem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia ja Flora said fännikakluse eest rahatrahvi, staadionikeelde ei määratud\n\n## Põhitekst:\n\nNii Levadia kui ka Flora peavad tasuma 200-eurose trahvi. \"Asjaolud oli erinevad, aga leidsime, et rahaliselt väljenduvad need sama numbriga. Lisaks ajakirjanduses avaldatud videotele oli meie kasutuses veel kaks videot, mis olid tehtud intsidendi alguses ja veidi teise rakursi alt,\" selgitas jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht Õhtulehele.\n\nStaadionikeelde ühelegi konfliktis osalenule EJL määrata ei kavatse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Eesti meistrivõistluste esimese vooru kohtumise FC Levadia – FC Flora vaheajal puhkenud kakluse tulemusel karistas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjon mõlemat klubi rahatrahviga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTervishoiutöötajad ja haiglad ootavad riigilt uue kollektiivlepingu sõlmimiseks lisaraha\n\n## Põhitekst:\n\nEhkki haiglate liit esitab omapoolsed ettepanekud tervishoiutöötajate kollektiivlepingu osas alles nädala pärast, on tööandjate sõnum küllaltki ühtne - praeguste tingimuste juures on töötajate nõudmised kollektiivlepingule selgelt liiga kallid, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nHaiglate liidu juht Urmas Sule sõnul väljakutse järgmise kollektiivleppe sõlmimisel väga tõsine. \"Isegi selle aasta alguses haigekassa eelarve tegelikult sellise mahukasvuga, et enamus haiglatel on väga keeruline selle aasta kollektiivleppe tingimusi täita,\" leidis Sule.\n\nKiirabi liidu juht Ago Kõrgvee on pisut otsekohesem ja nimetab tervishoiutöötajate nõudmisi utoopiliseks. Ühtlasi usub ka tema, et tervishoidu on tarvis lisaraha. \"Tegelikult võib olla võimalus palkasid korrigeerida aga see tähendab kogu sotsiaalpoliitika muutumist. Riik peaks suurendama protsenti SKP-st, millega panustatakse tervishoidu,\" selgitas Kõrgvee.\n\nTervishoiutöötajad ootavad enamat kui miinimumtasu kasvu\n\nTegelikult sooviksid tervishoiutöötajad hulga rohkem kui ainult miinimumpalga kasvu. Eelmised 2014. aastal toimunud läbirääkimised tipnesid pelgalt palgakokkuleppega, siis nüüd loodab õdede liidu president Tiina Teder, et tänavu jäävad lepingusse ka muud punktid.\n\n\"Me kindlasti ei tahaks astuda sammu tagasi koolituste teemal. Soovime, et tööandja tagaks täiendusvõimalused ja et selleks oleksid ka vastavad ressursid olemas,\" toonitas Teder. Samuti peab õdede liit oluliseks, et öised töötunnid oleksid paremini tasustatud.\n\nTervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik tõstab esile vajaduse leppida kokku töökoormuse mahu vähendamises. \"Kuna tööintensiivsus on personali hulgas nii tõusnud, siis see pole normaalne, sest me tahame ikkagi normaalset tervishoiuteenust osutada, millega patsiendid oleksid rahul,\" rääkis Luik.\n\nSotsiaalministeerium soovib tuua süsteemi raha juurde\n\nSamas mõistavad ka ametiühingute esindajad, et tööandjad saavad tegutseda selle raha piires, mis neile eraldatud on. Nii nagu ütleb Iivi Luik, peab riik tervishoiusüsteemi rahastamismudeli ümber vaatama. Selleks on tarvis teha aga poliitilisi otsuseid, mistõttu soovivad osapooled, et läbirääkimiste laua taha istuks tervishoiu- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.\n\nSotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet, kes kollektiivlepinguid puudutavatel kõnelustel osaleb, ütleb, et ministeerium loodab juba sel kevadel viia valitsusse ettepanekud, mil moel tervishoiusüsteemi raha juurde tuua.\n\n\"Täna tegelikult juba üle poolte inimeste, kes ravikindlustussüsteemi kuuluvad, kuid nende eest ei maksta üldse ravikindlustuse maksu või makstakse vähem kui see sihtrühm ise tervishoiuteenuseid tarbib,\" selgitas asekantsler.\n\n\"Seega üks võimalus on väga sihitult nende gruppide eest hakata riigieelarvest juurde maksma ravikindlustusmaksu,\" rääkis Normet. Asekantsleri sõnul on teine võimalus, et ravikindlustuseelarve koostamisel lisatakse riigieelarvest sinna eraldi summa, mis vajaka jääva osa ära katab.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tervishoiutöötajate ootused järgmise kahe aasta aasta kollektiivlepingu osas ületavad selgelt haigekassa ja tööandjate võimalusi. Sotsiaalministeerium sooviks haigekassa rahastusele lisa riigieelarvest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJarno Limnéll: turvalisus, tulevik ja inimene\n\n## Põhitekst:\n\nSoomel ja Eestil on ühised mured. Eriti murelikuks teevad meid rändekriis ja Venemaa ettearvamatu tegevus. Veel mõni aasta tagasi oleks olnud raske ette kujutada ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud pealkirja \"NATO ja Venemaa valmistuvad sõjaks\". Tõsisemaks on tõmbutud mõlemal pool Soome lahte ning peatseid positiivseid arenguid ei paista kusagilt.\n\nOn tõsi, et ka kõige hullemaks on vaja valmis olla, kuid samas ei ole mõtet kütta üles liialdatud hirmu õhkkonda. Tuleb siiski mõista, et kuna ebastabiilne julgeolekuolukord kestab veel kaua, ei möödu praegune olukord kiiresti. President Ilvese sõnad soomlaste ja eestlaste valmiduse kohta võidelda oma vabaduse eest räägivad meie ajast nii mõndagi. Strateegiline kannatlikus, olukorra pidev hindamine ja võimalikeks arenguteks valmistumine on kõik vajalikud.\n\nLähiaastate ilmselt suurim muutus maailmas on digitaliseerumine, milles Soome ja Eesti kuuluvad maailma tippriikide hulka. Euroopa tervikuna on valdkonna ettevõtluses siiski jäänud USA, Hiina ja India ettevõtete jalgu, kuid olukord ei ole lootusetu. Vastupidi. Euroopal on suurepärased eeldused tõsta tehnoloogia arendamise, uute tegevusmudelite loomise ja valdkonna ettevõtete tugevdamise poolest globaalseks jõukeskmeks. Selleks on vaja aga jõulist juhtimist Euroopa ühtlustamiseks, millele president Ilves ka – põhjendatult – üles kutsus. Seoses sellega on Euroopal alust suunata oma pilgud Soome ja Eesti poole.\n\nGeopoliitiliste ja strateegiliste analüüside puhul on lihtne ära unustada olulisim – inimene. Minu kogemuse kohaselt tekitab praegune olukord paljudes soomlastes ja eestlastes nõutust ja hämmingut. Mis toimub nii julgeoleku kui ka digitaliseerumise vallas – ja kuidas nendesse arengutesse tuleks suhtuda?\n\nSoomes läinud aasta jooksul märkimisväärselt nõrgenenud inimeste turvatunne peegeldab kahetsusväärselt hästi inimeste lisandunud ebakindlust. Soome ja Eesti taolistes infoühiskondades püütakse seda ebakindlust väliste mõjutajate poolt ka teadlikult lisada. Seega usun, et kõige suuremad lähituleviku lahingud peetakse inimeste meelte, hoiakute ja tunnete pärast. Nii ongi järjest olulisemat rolli saamas inimkeskne turvalisus, julgeolekumõttelaad, mille keskmes on inimene.\n\nKommunikatsiooni tõhustamine, langetatud otsuste aus ja selge põhjendamine ning inimeste kuulamine on inimkeskse turvalisuse koostisosad. Samal ajal muutub üha tähtsamaks iga inimese isikliku – eelkõige vaimse – kriisitaluvuse parandamine, kuna iga inimene vastutab ka isiklikult kriisiolukordadeks valmisoleku ja ühiskondliku turvatunde alalhoidmise eest. Kodanikuturvalisuse tähendus kasvab edaspidi üha rohkem ning inimkeskse turvalisuse loomisele ning tugevdamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata.\n\nMaailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) värskes raportis nenditakse, et umbes 65 protsenti tänastest koolilastest teeb oma töise karjääri vältel tööd, mida ei ole veel olemas. Digitaliseerumise, automatiseerumise ja robootika võimalustest tuleks just praegu julgelt kinni haarata, et Soome ja Eesti taolised riigid võiksid tulevikus läbi lüüa. Lisaks on vaja ka osata loobuda – vähemalt osaliselt – vanast, sellest, mis on olnud seni.\n\nTegemist on ühiskonna struktuuri, ettevõtlusmudelite ning isegi meie elulaadi uuenemisega, mille käigus on vaja hoolitseda usu eest selle uuenemise vajalikkusse. Inimkeskne mõttelaad on võimaluste ärakasutamise seisukohalt esmatähtis. Näiteks digitaalse turvalisuse valdkonnas oleme me tasahilju liikumas kontrolli- ja tehnoloogiakesksest turvalisusest inimkeskse turvalisuse poole.\n\nKuigi meie vahel on ka erinevusi, viivad Soome ja Eesti teed nii turvalisuse kui ka võimaluste seisukohalt samasse suunda. Mõlemas riigis on nüüd tähtis, et suudetaks tugevdada inimeste usaldust nii turvalisuse alalhoidmise suhtes kui ka nende muutuste suhtes, mis on vajalikud majanduse konkurentsivõime parandamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läinud laupäeval pidas president Toomas Hendrik Ilves Helsingi ülikoolis suurepärase kõne. Visionaarses, otsekoheses ning Soome ja Eesti koostööd toetavas kõnes tõusis esile kaks teemat: praegused julgeolekuväljakutsed ning Euroopa võimalused digitaliseeruvas maailmas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti rattur võitis Pariis - Nice'i lõpuetapi soojendusvõistluse\n\n## Põhitekst:\n\nCritérium Souvenir Louis-Nucéra kulges 1,8 kilomeetri pikkusel ringil ning seda ringi tuli läbida 40 korda, vahendab Rattauudised.ee.\n\nTeise koha võitis Thibault Athané (CR4C Roanne) ning kolmas oli Antoine Lavieu (SC Nice Jollywear).\n\nHallop sai auhinna kätte samal poodiumil, millele tõusis hiljem ka Paris-Nice’I velotuuri üldvõitja Geraint Thomas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mõned tunnid enne maineka Paris-Nice’i velotuuri viimase etapi lõppu toimus Nice’is ka amatööride kriteeriumisõit, mille võitis Greg Hallop (UC Monaco).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUkraina meedikute täiendkoolitus Tartus annab teadmisi ka koolitajaile endile\n\n## Põhitekst:\n\n\"Õppuritel on reaalsed lahingukogemused praktiliselt konventsionaalsest sõjast ja see annab meile väga palju infot näiteks sellest, millised on suurimad puudujäägid kannatanute käsitlemisel ja millistest teiste vigadest meie õppida saaksime,\" ütles kapten Olveti.\n\nLisaks lahinguvälja kannatanu käsitlusele ning pedagoogika õppimisele tutvuvad ligi kakskümmend Ukraina meedikut ka Tartu kiirabi ja Maarjamõisa erakorralise meditsiini osakonna tööga.\n\nUkraina meedikud on sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses väljaõppel neljandat korda ning kursus kestab 21. märtsini. Lisaks kaitseväe arstidele viivad kursust läbi õppejõud Tallinna kiirabist ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast.\n\nKaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülema kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul plaanivad meditsiinikeskuse meedikud sel aastal ka Ukrainasse minna, et seal sarnane traumahaige käsitlemise kursus läbi viia.\n\nErinevus seisneb selles, et kursuse läbiviijateks on Eestis õppinud Ukraina meedikud, kelle pedagoogikavõtteid Eesti kolleegid vaatlevad ja vajadusel täiendavad.\n\nTeine sellesse aastasse planeeritud kursus sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses on praegu läbi viidava kursuse tasemest kõrgem ning mõeldud Ukraina arstidele. Kursus õpetab traumahaige käsitlemist haigla erakorralise meditsiini osakonna tasemel ja traumameeskonna töö juhtimist. Üheks kursuse osaks on rahvusvahelise standardi järgi korraldatav traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele (ATLS).\n\nKaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ukraina meedikud täiendavad sel nädalal Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses oma teadmisi taktikalise lahingkannatanu käsitlusest ning pedagoogikast, kursuse läbiviija kapten Indrek Olveti sõnul on Ukraina kolleegide teadmiste täiendamine heaks kogemuseks ja õppimiskohaks ka õppe läbiviijatele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEO | Kauber debüteeris Lätis väravaga\n\n## Põhitekst:\n\nOma esimeses mängus Läti kõrgliigas sekkus Kauber vahetusest 53. minutil ning oli täpne 74. minutil, kasutades resultatiivselt ära vastaste keskkaitsja eksimuse, vahendab Soccernet.ee.\n\nSamas mängus sai jala valgeks ka mullu Sillamäe Kalevis mänginud Kõrõlo Silitš, kes lõi enne seda värava otse nurgalöögist!\n\nEesti vutisõpradele tuttavaid nimesid osales mängus veelgi - Riia klubi eest tegi kaasa näiteks Ukraina kaitsja Vitali Poljanski, kes sel talvel käis testimisel Nõmme Kaljus ning eelmise kümnendi lõpus pallis Pärnu Vapruses.\n\nVideo kohtumise väravatest (Silitši nurgalöök alates 0:58, Kauberi värav 1:18):\n\nSpilgtākie spēles momenti. Spēles ieraksts šeit: http://straume.lmt.lv/lv/sports/futbols/jelgava-rfs/1891\n\nPosted by FK Jelgava on Saturday, 12 March 2016\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kevin Kauberi koduklubi Jelgava alustas Läti meistriliigat võidukalt, kui tulemusega 4:0 alistati Rigas FS. Eestlane sai oma debüütmängus kirja ka värava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: Tallinnas sai vanni läinud laps vingugaasimürgituse\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna Lastehaigla kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et haiglas on üks laps vingugaasimürgituse tõttu ravil.\n\nDelfile teadaolevalt juhtus eile õhtul gaasiboileriõnnetus samas viiekordses Kopli majas, kus jaanuaris suri vingugaasimürgitusse duši alla läinud laps.\n\nJaanuari lõpus sattus Tallinna lastehaiglasse kaks last üliraske vingumürgitusega, mis sai alguse vannitoa gaasiboilerist. 10- ja 16-aastase lapse jaoks lõppes kõik õnnelikult.\n\nVeidi varem, 10. jaanuaril juhtus Tallinnas Kopli kortermajas ränk õnnetus, kus duši alla läinud 11-aastane Mihhail sai surmavalt raske vingugaasimürgituse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eile leiti Tallinnas Erika tänava korteris vannist vingugaasimürgituse saanud laps, kes viidi haiglasse ja viibib hetkel ravil, kirjutab Delfi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Lahkulööja sari: Murdmatu\" on halva filmisarja halb jätk\n\n## Põhitekst:\n\nOlen düstoopiliste noorteulmekate ebaoriginaalsuse ja vahel ka otsese rumaluse peale varemgi pahameelt avaldanud, aga tunnen siinkohal vajadust seda uuesti teha: \"Lahkulööja\" mitte ainult ei lähtu teiste poolt sissetöötatud stampidest, vaid kopeerib konkreetselt hulga õnnestunumaid teoseid, mida viimastel aastatel märkimisväärne kassatulu on saatnud. Asi ei ole loo üldises ülesehituses, mis nagunii \"Näljamängudega\" äravahetamiseni sarnane on – nimelt ongi terve \"Lahkulööja\" seeria üles ehitatud varastatud ideede peale, millest annavad tunnistust konkureerivatest frantsiisidest näpatud dialoogikatked ja muud detailsed ühtivused, mida oleks ka kõige sinisilmsemal fännil raske kokkusattumusteks nimetada. Jah, võib ju argumenteerida, et filmimaailm ongi ebaoriginaalne, tuginedes suuresti uusversioonidele ja järgedele, aga \"Lahkulööja\" viib selle väite täielikku ekstreemi. Kui tegu oleks mõne B-filmiga, ei viriseks ma absoluutselt, kuid \"Lahkulööja\" eelarve ulatub ju sadadesse miljonitesse dollaritesse ning sel juhul on nii otsene jäljendamine lihtsalt rumal.\n\nSee on muidugi juba minu puhtisiklik arvamus, aga \"Lahkulööja\" rumalus ei seisne mitte ainult selles, et ta jäljendab, vaid ka selles, mida ta jäljendab. Kui maailmas on nii palju filme, millest õppust võtta, siis tundub \"Näljamängudest\" lähtumine paraja raiskamisena. \"Näljamängud\" on ju isegi ebastabiilne ja suhteliselt pretensioonitu seeria, mis filmikunstilises mõttes mitte mingisugust väärtust ei oma, nii et võite vaid ette kujutada, kuidas näeb välja selle katkendlikum ja nihestatum koopia. Iseenesest võib minu kriitika mingil määral alusetu olla, kuna \"Lahkulööja\" põhineb samanimelisel Veronica Rothi raamatusarjal ja on väga võimalik, et ekraniseeringute ebaoriginaalsus tulenebki otseselt algmaterjali puudulikkusest, aga olen üldiselt arvamusel, et igast stsenaariumist saab vähemalt mingigi kriteeriumi järgi hinnates hea filmi teha, nii et mu pahameel jääb endiselt püsima. Antud teoses on vaid üks faktor, mida võib täiesti objektiivselt korralikuks nimetada, ning see on viis, kuidas siinset postapokalüptilist kõrbemaastikku kujutatud on. Eriefektid ei ole üldiselt filmi eelarvega vastavuses, aga see madmaxilikult põrgulik pinnas on tõepoolest võimas vaatepilt.\n\n\"Murdmatu\", järjekorras seeria kolmas osa, ei ole tegelikult sugugi selle saaga madalpunkt: pärast mullust \"Mässajat\" võib see mõnes mõttes isegi õnnestumisena tunduda, kuna eelmine sissekanne oli tõepoolest igal rindel kohutav, samas kui uus osa on vähemasti natukenegi meelelahutuslik. Hea filmi tiitlile ei pretendeeri neist ükski, aga vaevalt selle poole üldse püüeldud on, sest sedasorti teoste kõrgeim siht saabki olla vaid aja sisustamine. Näiteks kui pärast väsitavat tööpäeva tekib tahtmine kinosaalis veidi puhata, on \"Murdmatu\" selle jaoks praktiliselt ideaalne valik – nimelt on film nii sisutühi, et võid väga vabalt kasvõi pool selle kestusest maha magada ja ikkagi sündmustikust täielikult aru saada. Samas on see eelmise osaga võrreldes pigem edasiminek, kuna \"Mässajas\" ei olnud reaalset tegevust absoluutselt. Siin on vähemalt kohati isegi päris head action 'it.\n\nKui rääkida konkreetsemalt puudujääkidest, ei saa üle ega ümber filmi peaossa paigutatud Shailene Woodleyst, kes on märulikangelase rollis lihtsalt ebausutav. Näitlejaannet on neiul küllaga, seda ei saa eitada, aga action -filmis pole see sugugi prioriteetne (just nagu Schwarzenegger ja Stallone tõestanud on) ning tulemus näeb vägagi kentsakas välja. Ilmselt on häda selles, et Woodley tegelane ei nõudnud esimeses osas eriti füüsilist rollisooritust ja näitlejanna paistis säärase emotsionaalse karakteri jaoks sobiliku valikuna, nii et nüüd ongi satutud tobedasse olukorda, kus seeria reklaamnägu on keegi, kes seda rolli sugugi välja kanda ei suuda. Tegelaste kohta veel: filmi vaieldamatult sümpaatseim karakter on Miles Telleri kehastatud Peter ning tema kahepalgeline psühhopaat, mis ütleb stsenaariumi kohta nii mõndagi. Näiteks on keegi arvanud (ma pole päris kindel, kas see võis olla stsenarist, Veronica Roth või keegi kolmas), et vaataja peaks Naomi Wattsi karakteri heaolust hoolima, samas kui vaid mõni hetk varem on selgeks tehtud, et tegemist on halastamatu juhiga, kes tolereerib surmanuhtlust ja ajupesu. Zoë Kravitzi tegelane on juba teist osa järjest täiesti kasutu, aga selle asemel, et ta loost täielikult välja kirjutada või siis vastupidiselt kuidagiviisi vajalikuks muuta, lastakse tal peategelastega lihtsalt kaasas tolkneda.\n\n\"Lahkulööja sari\" on halb sari. \"Murdmatu\" on halb film. Soovitan hoiduda.\n\nTreiler:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Arvustus\n\"Lahkulööja sari: Murdmatu\"\nLavastaja: Robert Schwentke\nOsatäitjad: Theo James, Shailene Woodley, Naomi Watts, Zoë Kravitz, Miles Teller, Jeff Daniels\n3/10", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNeidude U-19 kaotas Krasnodari piirkonna eakaaslastele\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise ainuke värav sündis 14. minutil, kui eestlannad ei suutnud oma trahvikasti juures palli puhastada ning vastased lasti löögile. Eesti kahjuks maandus see löök väravas. Sellega sai Eesti tabelisse viigi kõrvale kaotuse ning ühe punktiga asutakse kolmandal kohal, vahendab Jalgpall.ee.\n\nPeatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnul oli esitus parem kui eelmisel korral, ent kohti, mida parandada, on küllaga. \"Tegime kindlasti individuaalselt parema mängu kui eelmine kord, kuid võistkondlikke lahendusi nii ründe- kui kaitsefaasis peame siin turniiril veel väga palju parandama.\"\n\nMäng ei kuulu koondiste ametlike mängude hulka, kuna vastaseks pole riigi koondis. Teisipäeval mängivad eestlannad Põhja-Koreaga, kes on võitnud Krasnodari 4:0 ja Siberit 5:1.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tüdrukute U-19 jalgpallikoondis jätkas pühapäeval turniiri Sotšis, kui vastamisi mindi Krasnodari piirkonna esindusega. Turniir algas Eesti koondise jaoks reedel , kui avamängus mindi vastamisi Siberi piirkonna võistkonnaga, kellega lepiti väravateta viiki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nESTCube-3 loodetakse saata Kuu orbiidile\n\n## Põhitekst:\n\nTartu ülikoolis teisel kursusel füüsikat õppiv Reinkubjas rõhutas, et suures plaanis on kõigi tudengisatelliitide eesmärgiks eeskätt teaduse ja tehnoloogia populariseerimine. ''See teadusprojekt – päikesepuri, mina ütleks, et see on lihtsalt lisandväärtus meie tegevusele. Praegusel hetkel ma tahaks loota, et me paneme selle sinna peale. Me saame sellega teha teadust, aga eks me näe, mis saab,'' sõnas tudeng saates ''Labor''. Nõnda ei välistata, et huvitama või olulisema eksperimendi leidmisel lisatakse tehiskaaslasele teine katseseadeldis.\n\nLähtepunktiks on siiski päikesepurje poolt pakutavate võimaluste kompamine. Näiteks ESTCube-2'ga loodetakse proovile panna idee, et sellega on võimalik leevendada kosmoseprügiga seonduvaid probleeme. ''Kasutame seda (traati) täpselt niimoodi, nagu see on, laeme selle samamoodi laenguga, aga see hakkab interakteeruma atmosfääri osakestega, mis aeglustavad seda. Selle asemel, et see tuleks alla 25 aastaga nagu ESTCube-1 praegu, saaksime poole aastaga paarsada kilomeetrit orbiidist vähemaks,'' selgitas Reinkubjas.\n\nESTCube-3 loodetakse saata juba Kuu lähistele. Kuna Maa magnetväli avaldab Päikeselt lähtuvate osakeste liikumist planeedist isegi kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel, pole võimalik Maa-lähedasel orbiidil Reinkubjase sõnul täpselt teada saada, kuidas hakkab päikesepuri käituma planeetidevahelises ruumis.\n\n''Kui me läheme Kuu juurde, kus meil Maa magnetvälja enam ei ole, siis me saame näha, mida see päikesepuri teeb reaalse päikesetuule käes. [...] Potentsiaali on väga palju. Kui me näeme seal Kuu orbiidil, et see päikesepuri töötab, siis meil on võimalik saavutada enneolematuid kiirusi kosmoses,'' märkis tudeng.\n\nReinkubjas nentis, et satelliidi Kuu orbiidile toimetamine on keerukam ettevõtmine juba rahalises mõttes. ''Kui Kuule start on, (siis) me räägime suurusjärkudes teistest hindadest kui Maa orbiidi (puhul). See on ka tõsi, et kui Maa orbiidile meil läheb mitu korda aastas rakett, siis Kuu on väga-väga haruldane,'' möönis ta. Kava realiseerumisel oleks eestlaste tehiskaaslane seega ka üks esimestest kuupsatelliitidest, mis Kuu lähistele saadetud. Näiteks NASA loodab esimese kuupsatelliidi selle orbiidile toimetada aastal 2018.\n\nSamaks aastaks loodab Reinkubjas kaaslastega kosmosekõlbulikuks saada ESTCube-2. ''Meil on üks väga tähtis sümboolne sündmus tulemas – Eesti Vabariik 100. Mulle väga meeldiks – meile kõigile väga meeldiks see idee, et pühendada see satelliit Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Väga kena oleks, kui me saaksime selle 2018. aastal üles,'' märkis projektijuht. Samas tõdes ta, et tehnika arendamine ja kosmos on juba olemuslikult ettearvamatu, misläbi pole kindel, kas plaan õnnestub.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kodumaise tudengisatelliitide programmi edasisi eesmärke tutvustanud ESTCube-2 ja ESTCube-3 projektijuht Karl Reinkubjas loodab, et järgmine tehiskaaslane saadetakse orbiidile 2018. aastal. Kolmas kuupsatelliit võiks hakata tiirlema aga juba Kuu orbiidil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome hakkas varimajandusega võitlema juuksuri- ja taksofirmades\n\n## Põhitekst:\n\nMaksuamet on alustanud nende sektorite firmade kontrollimist kogu riigis.\n\nMaksuameti eelmised kampaaniad hõlmasid ehitussektorit, restorane ja odavate pitsade tootjaid.\n\nSoome maksuamet kinnitab, et tõhusate kontrollimistega on võimalik varimajandust vähendada ja ausalt tegutsevate firmade ärikeskkonda parandada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome maksuamet teatas esmaspäeval, et võtab tugevama järelevalve alla takso- ja juuksurifirmad, kus esineb varimajandust, kirjutab Kauppalehti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVeebruaris registreeriti 1114 sündi\n\n## Põhitekst:\n\nKaksikuid registreeriti 18 paari, neist viis paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja seitse segapaari.\n\nTallinnas registreeriti 422 sündi, Harjumaal 159, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 98, Jõgevamaal 15, Järvamaal 23, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 44, Põlvamaal 18, Pärnumaal 58, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 130, Valgamaal 16, Viljandimaal 24 ja Võrumaal 30 lapse sündi.\n\nVeebruaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (9), Aleksandra, Alisa, Annabel, Elisabeth, Emily, Kertu, Isabella ja Marleen (5). Poistele pandi enim nimeks Robert (10), Henri, Sebastian (9), Oskar, Robin (8).\n\nEelmisel aastal samal ajal registreeriti 1029 sündi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti perekonnaseisuasutustes registreeriti veebruaris kokku 1114 sündi, neist 520 tüdrukut ja 594 poissi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMässulised lasid Elevandiluurannikul rannas maha 16 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nRünnak toimus Grand Bassami rannakuurordis, mis asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Abidjanist, vahendas BBC.\n\nKuurort on populaarne nii kohalike kui ka turistide hulgas. Neli hukkunuist olidki pärit lääneriikidest, nende hulgas Prantsusmaalt ja Saksamaalt.\n\nRünnaku eest võttis vastutuse Islami Maghrebi al-Qaeda (AQIM).\n\nVõimude teatel kurjategijad \"neutraliseeriti\".\n\nElevandiluurannik oli kunagi Lääne-Aafrika üks stabiilsemaid riike, kuid 2002. aastal puhkes seal kodusõda, kus omavahel võitlevad peamiselt islamistlik põhjapool ja kristlik lõunapool.\n\nPealtnägija sõnul avasid kurjategijad tule L'Etoile du Sudi hotelli juures. 14 hukkunuist olid tsiviilelanikud ja 2 sõdurit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elevandiluurannikul lasid mässulised maha vähemalt 16 rannas olnud inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPäeva video: Britta Phillips - \"Drive\"\n\n## Põhitekst:\n\nKaver on originaalitruu ning ka video vihjab The Carsi omaaegsele lahendusele. Pala pärineb 53-aastase Britta Phillipsi esimeselt, kuu lõpus ilmuvalt sooloalbumilt \"Luck Or Magic\".\n\nNäitleja, kuid põhiliselt siiski muusik Britta Phillips ei ole mingi uustulnuk, ta oli näiteks kandev osa USA indipundist Luna. Esimest sooloplaati hakkas naine tegema koos DJ ja elektroonilise muusiku Scott Hardkissiga. Koos töötati pea aasta, kuid märtsis 2013 suri 43-aastane Hardkiss ootamatult une pealt. Šokis Britta ei tegelenud albumiga mõnda aega, kuid nüüd võeti materjal taas käsile koos produtsent Eric Broucekiga leiblist DFA.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tundlik ja ilus uusversioon The Carsi 1984. aasta romantilisest hitist \"Drive\", mis kõlab ka originaalis tänini kobedalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPiip ja Tuut esinevad Soome suurimal laste ja noorte teatrifestivalil\n\n## Põhitekst:\n\nAjavahemikul 13.-19. märts 2016 astub Piip ja Tuut Teater üheksal korral üles Bravo-festivalil Soomes, Helsingis, Espoos ja Vantaal. Lavastust Piip ja Tuut kontserdil mängitaks soome keeles. Lavastus Piip ja Tuut köögis on sõnadeta ja sellest saab iga Mihkel aru.\n\nBravo-festival on Soome suurim lastele ja noortele mängivate teatrite festival, mida korraldab Assitej Finland.\n\nFestivali raames toimub järjekordne Põhjamaade ja Baltimaade Assitej liikmesmaade koosolek, et luua koolituste ja festivalide võrgustik, mis toob kasu teatritegijatele ning elamusi kõikide regioonide lastele.\n\n20. märts on rahvusvaheline lastele ja noortele mängivate teatrite päev. Sügisel korraldab Eesti Assitej festivali Teater noorele vaatajale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Piip ja Tuut astuvad üles Soome suurimal laste ja noorte teatrifestivalil Bravo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMaicel Uibo avalikustas katkestamise põhjuse\n\n## Põhitekst:\n\nAvapäeva järel 3274 punktiga kaheksandal kohal olnud Uibo alustas teist võistluspäeva 9,00-ga 60 meetri tõkkejooksus (isiklik rekord 8,25) ning teivast enam hüppama ei läinud, vahendab Delfi Sport.\n\n\"Tõketes kukkusin ning tegin natukene pöiale liiga. Ärritasin edasi vigastust, mille sain nädal aega enne hooaja esimest võistlust,\" selgitas Uibo, kelle sõnul ei tohiks vigastus kuigi tõsine olla. \"Loodetavasti on rajale tagasi saamine paari nädala küsimus.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kümnevõistleja Maicel Uibo katkestas nädalavahetusel USA üliõpilasmeistrivõistlustel seitsmevõistluse, sest vigastas tõkkesprindis kukkudes jalga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nVeerand Hollandisse saabunuist ei kvalifitseeru pagulasestaatusele\n\n## Põhitekst:\n\nRände- ja naturalisatsiooniameti teatel saabus veerand selle aasta 4400-st esmakordselt asüüli taotlenust säärastest riikidest nagu Albaania, Serbia ja Kosovo.\n\nEelmisel aastal taotles Hollandis varjupaika ligi 59 000 migranti. Uue korra kohaselt lükatakse turvalistest riikidest saabujate taotlused nüüd kiiremini tagasi ning nad peavad viivitamatult lahkuma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Veerand sel aastal Hollandis varjupaika taotlenuist on pärit turvaliseks peetavaist riikidest ega kvalifitseeru pagulasestaatusele, teatas Hollandi valitsus esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSõnamäng Alias arvutis - lõbusa ajaviite taga peitub huvitav keelematerjal\n\n## Põhitekst:\n\nTÜ arvutiteaduse instituudis loodud sõnade äraarvamise mäng Alias põhineb Eesti Wordnetil. “Teadaolevalt on eesti keeles raamatuna olemas vaid Andrus Saareste poolt Rootsis paguluses kokkupandud mõistepõhine sõnaraamat, kõik teised sõnastikud on sõnapõhised ja paberil esitatud tähestiku järjekorras,” rääkis keeletehnoloogia lektor Heili Orav.\nEesti Wordnet, kus sisaldub ligi 78 000 mõistet, on tänapäevane mõistepõhine arvutisõnastik, mis küll paberile ei jõua. Seda kasutatakse keeletehnoloogilistes rakendustes nagu näiteks info-otsingud, sõnatähenduste ühestamine, masintõlge, keeleõpe, keelemängud jne. Taolises süsteemis on mõisted omavahelistes seostes ning hierarhiates ja neid seoseid on ligi 50.\nWordnet on maailmas üha leviv keeletehnoloogiline ressurss ning oma mõistesõnastiku poole püüdlevad paljud keeled. Princetoni ülikoolis 1985. aastal psühholingvist George Milleri poolt alguse saanud projekti WordNet toetasid algaastail nii USA teadusfond kui ka riigi erinevad arendus- ning luureagentuurid ning tegu on vabavaraga. “Miller soovis panna inimese mentaalse leksikoni arvutisse. Inimene ju mõtleb läbi assotsiatsioonide – kui ütled “kass”, siis mõtleb inimene looma peale,” selgitas Orav wordneti põhimõtet.\nPsühholingvistide pärusmaalt jõudis too mentaalne võrgusõnastik varsti aga keeletehnoloogide huviorbiidile. “Ka arvuti peab kuskilt saama semantilist informatsiooni. Näiteks sellist, et mets koosneb puudest ja mingi roomaja on näiteks madu – taolist liigitamise ja klassifitseerimise infot,” kirjeldas Orav. Inglisekeelse WordNeti praegune versioon sisaldab enam kui 150 000 tähenduslikult seotud sõna.\n\nEnamus erinevate keelte wordnette on omakorda ühendatud keeltevahelise indeksiga, mis on kokkuleppeliselt ingliskeelne. Eesti keeletehnoloogia programmi koordineerija Kadri Vare sõnul on teoorias aga võimalik eesti keele kaudu läbi keeltevahelise indeksi jõuda näiteks jaapani, ungari või ükskõik, millise soovitud keeleni. “Kui meil on eestikeelne mõiste “kama”, mida inglise keelde ei annagi väga korralikult tõlkida, siis siin on see võimalik panna keeltevahelisse indeksisse teise suhtega, mis näitab, millest kama koosneb ja et see kuulub toiduainete alammõistete hulka,” kirjeldas Vare.\n\nWordnettidel on maailmas oma kogukond ja iga kahe aasta tagant korraldatav konverents toimus 2014. aastal ka Tartus. Seda keelevaramut on loomas ka lätlased ning Ungaris arendavad huvilised mansikeelset versiooni, venelastel on aga praeguseks viis erinevat wordnetti. Mitmete keelte wordnetid on kasutusel Google’i masintõlke programmi juures, samuti saab wordnet -tüüpi sõnastikku kasutada keeleõppes ja -mängudes.\n\nSellest on abi ka sõnatähenduste ühestamise puhul. “Kui tekstis on mitmetähenduslik sõna: näiteks “ajama”, millel võib olla 16 tähendust, siis wordneti abil fikseeritakse tekstis ära see konkreetne tähendus,” ütles Orav. Seda, kuidas on mõisted omavahel wordnetis seotud, saab visualiseerida erinevate vahenditega, näiteks WordTie ’ga.\n\nAliase veebirakendus. (Foto: Ekraanitõmmis)\nTÜ-s loodud Aliase ideed tutvustas informaatika assistent Sven Aller. Kuna wordnetis on olemas sünonüümid, antonüümid, alam- ja ülemmõisted, osa-terviku, põhjussuhted jms, siis võib Aliase mängu vihjete koostamise jätta arvuti hooleks. “Arvuti võtab wordneti andmebaasist mõiste ja vaatab, kas sellel on mingeid seoseid teiste mõistetega ning pakub neid. Kui arvatav sõna on näiteks “kass”, siis annab arvuti vihjeks näiteks “See on teatud liiki koduloom””, näitlikustas Aller. Sisuliselt nii mõtleb ka inimene mängu mängides.\nSiiski pole veebipõhise Aliase puhul kasutatud kõiki mõisteid, kuna inimesed ei pruugi harvaesinevate mõistete peale tulla ja see muudaks mängimise liiga raskeks. Sestap pakub mäng välja kolm raskusastet. Lihtsama variandi puhul pakutakse kasutajale arvamiseks neid mõisteid, mis kuuluvad kirjakeele tuhande kõige sagedamini kasutatava sõna hulka. Keerulisemate variantide puhul kuuluvad küsitavad mõisted vastavalt 5000 ja 10 000 kõige sagedasema sõna hulka.\n\nAliast on praeguseks mängitud kaugelt üle tuhande korra, ent tegu ei ole vaid lustimiseks mõeldud rakendusega. Nimelt saab mängu logifailide järgi vaadata, millised mõisted on inimesele arusaamatud. “Kui ta vastab regulaarselt mingile vihjele valesti, siis järelikult ei kasuta inimene seda igapäevaselt selles kontekstis,” rääkis Aller. Selline tagasiside võimaldab parandada Eesti Wordneti ebatäpsusi ning sõnastikku aina paremaks lihvida.\n\nKuidas näevad aga TÜ keeletehnoloogid oma valdkonna seisu aastal 2016? Vare sõnul on olukord päris hea: “TÜ-s on lisaks Eesti Wordnetile loodud ka teisi olulisi keeleressursse ja –korpuseid, mis on keeletehnoloogilise tarkvara arendamiseks vajalikud. Programmidest töötab näiteks automaatne eesti keele vormianalüüs küllalt hästi, seda kasutab vajaliku komponendina ka siin kirjeldatud arvuti-Alias.“\n\nVabalt kättesaadav morfoloogiline analüsaator on Vare sõnul eesti keele puhul vältimatu analüüsietapp: “Spelleri ehk õigekirjakontrollijaga kohtume näiteks teksti toimetades.” Eesti-inglise-eesti masintõlget arendatakse muide aktiivselt nii TÜ-s kui ka Baltikumi suurimas keeletehnoloogiaettevõttes Tilde ning tihti on nende väljund parem kui Google’i automaattõlked. Samuti on olemas arendusfaasis võru keele masintõlge. Ka kõnetehnoloogia ehk kõnetuvastuse ja kõnesünteesi kvaliteet on heal tasemel ja need on võetud kasutusele mitmes lõppkasutajate rakendustes.”\n\nSiinne emakeelt puudutav keeletehnoloogia tase on teadlaste hinnangul hea ja kuna seda toetab ka riiklik programm \"Eesti keeletehnoloogia (2011-2017)“, siis on tegu kõigile kasutamiseks oleva vabavaraga. “See on Eesti riigi jaoks oluline, et eesti keel ka infoühiskonnas ja digiajastul säiliks,” tunnustab Vare programmi ellukutsujaid ja toetajaid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Liivaterad liivakellas nirisevad üha allapoole, aeg läheb ja te püüate meeleheitlikult selgitada partnerile üht mõistet, kasutades selleks erinevaid seoseid… Tuttav stsenaarium seltskonnamänguõhtutelt? Nüüdsest on igaühel võimalus mängida Aliast ka veebis, kus see aitab arvutitel meie emakeelt õppida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nInglismaa ragbikoondis võitis kuue rahvuse turniiri\n\n## Põhitekst:\n\nInglismaa on võitnud tänavusel turniiril kõik kuus matši ja teenis alles teise turniirivõidu pärast 2003. aasta MM-triumfi. Kahel eelmisel aastal oli edukaim iirimaa.\n\nPärast kuue rahvuse turniiriks kasvamist 2000. aastal (varem on tegemist olnud ka kodurahvuste ja viie rahvuse turniiriga) on inglased ja prantslased teeninud edukaimatena viis esikohta, neljal korral on triumfeerinud Wales ja kolmel korral Iirimaa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maineka kuue rahvuse ragbiturniiri (15 mängija ragbi ehk rugby union) võitis viieaastase pausi järel Inglismaa, kui Šotimaa alistas Prantsusmaa 29:18, mis muutis inglaste tabeliseisu turvaliseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nErakondadega ühinemine on Eestis pidurdunud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Partei liikmeskonna vähenemine ei tähenda koheselt erakonna olulisuse kahanemist, kuid selle pikaajaline jätkumine viitab asjaolule, et kandepind valijaskonnas on ahtamaks muutumas,\" kommenteeris analüüsi MTÜ Valimisvaatlus juhatuse liige Priit Kallakas.\nKui 2013. aastal liitus erakondadega 5271 inimest, siis mullu oli parteidesse astuda soovijaid vaid 1275. Kallakase sõnul on liitumine pidurdunud eelkõige kolmel põhjusel.\n\n\"Peamine mõjutaja on kindlasti rahvastiku demograafiline olukord. Viimastel aastatel valimisealiseks saanud vanusegrupp on demograafilises augus ning erakondadega liitub üha vähem noori poliitikahuvilisi,\" märkis ta.\nTeise põhjusena tõi Kallakas esile kodanikuühiskonna ja sotsiaalmeedia esiletõusu. \"Parteid konkureerivad liikmeskonna kasvatamisel muude kolmanda sektori organisatsioonidega. Kui meenutada vaid ACTA-vastast liikumist, rahvakogu või sõbralikku Eestit, siis võime näha, et inimene ei pea enam astuma erakonda, et kodukamaral midagi korda saata,\" lisas ta.\nKolmas mõjutaja on analüüsi järgi ühiskonna parteistumise loomuliku lae saavutamine. \"Eestis kuulub erakondadesse ligikaudu 6,5 protsenti valijaskonnast, mis on Euroopas vägagi kõrge näitaja,\" ütles Kallakas.\n\n\"Tõenäoliselt oleme jõudnud faasi, kus erakondadel on olemas kriitiline mass inimesi, kellega on võimalik nii kohalikul kui riigitasandil võimu eest võidelda ja seda ka teostada.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ehkki parteiliikmete koguarv on Eestis viimase 15 aastaga kasvanud 32 000 inimese võrra ja erakondadesse kuulub rohkem kui 57 000 inimest, on uute parteilaste juurdevool pidurdunud ning erakondadel tuleb silmitsi seista liikmeskonna vähenemisega, selgub Valimisvaatluse analüüsist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDortmundi Borussia poolehoidja suri keset mängu\n\n## Põhitekst:\n\nKui teadustaja selle info keset mängu edastas, võttis tribüünidel maad suur vaikus ja väga vähesed fännid reageerisid Borussia palluri Shinji Kagawa tabamuse peale, mis tegi lõppseisuks 2:0. Pärast lõpuvilet võttis publik üles populaarse jalgpallilaulu \"You'll Never Walk Alone\".\n\nMatši järel kinnitas Borussia surmajuhtumit ja veel üht teist intsidenti, kus üks kaasaelaja vajas elustamist. \"Me tunneme suurt kurbust ja oleme mõtetes nende perekondadega. Haiglast tulnud teate kohaselt on teise kannatanu olukord stabiilne,\" teatas klubi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa kõrgliigas kulmineerus Dortmundi Borussia ja Mainzi vaheline mäng koduvõistkonna võidust hoolimata süngel noodil, sest matši ajal suri südameseiskumise järel üks Borussia poolehoidja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nÜle jõe Kreekast Makedooniasse minna püüdnud migrandid uppusid\n\n## Põhitekst:\n\nMakedoonia politsei teatas, et kahe mehe ja ühe naise surnukehad leiti täna varahommikul jõest, mis on paduvihmade tagajärjel üle kallaste paisunud, vahendas Reuters.\n\nVõimud päästsid 23 migranti, kes viidi Makedoonias asuvasse üleminekulaagrisse. Migrantide rahvus ei ole teada.\n\nVähemalt 12 000 migranti, nende hulgas tuhanded lapsed, on kogunenud Kreeka põhjaossa Idomeni küla lähedale laagrisse. Makedoonia ja teised Lääne-Balkani riigid on seadnud aga piiriületustele piirangud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolm migranti uppusid, kui püüdsid Kreeka-Makedoonia piiri lähedal asuvat jõge ületada, teatas politsei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIbrahimovici naljad: jään PSG-sse, kui Eiffeli torni asemele tuleb minu kuju\n\n## Põhitekst:\n\nNimelt plaanib 34-aastane ründaja suvel klubist lahkuda, kuid andis prantslastele siiski omapärase šansi, et jääb siiski PSG ridadesse.\n\n\"Mul on alati olnud fännidega hea side,\" sõnas Ibrahimovic väljaandele beIN Sport. \"Klubi hoolitseb alati minu eest. Mul on alati olnud kõigiga head suhted. See ei ole küsimus.\"\n\n\"Aga praeguse seisuga ei ole ma järgmisel hooajal PSG-s. Mu leping kehtib siin veel poolteist kuud. Naudin seda aega. Mis juhtub järgmisel aastal, seda ma ei tea, aga praeguse seisuga ma siin ei ole,\" jätkas rootslane.\n\nSeejärel ta naljatles: \"Ma ei usu, et nad asendavad Eiffeli torni minu kujuga, nii et .... Isegi klubijuhid ei saa seda minu meelest teha. Aga kui saavad, siis jään siia. Luban seda!\"\n\nIbrahimovic lõi nädalavahetuses 9:0 võidumängus Troyes' üle neli väravat ning on olnud PSG-le vägagi kasulik mängija: tänavu on ta liigas löönud klubi kasuks 24-s mängus 27 väravat ning Meistrite liigas on vastavad numbrid seni kaheksa ja neli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetusel oma koduklubi Pariisi Saint-Germainiga Prantsusmaa meistritiitli kindlustanud Rootsi jalgpallur Zlatan Ibrahimovic käis kohalikule rahvale välja humoorika ultimaatumi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Lehtsaar: keelest ja meelest\n\n## Põhitekst:\n\nInimese kõige kallim keel on tema emakeel. Eriti rikastel meie seas võib olla mitu emakeelt. Emakeelekõnelejatel on oma emakeele ilu mõistmiseks võimalus võrrelda seda teiste keeltega.\n\nKeeleoskus on väärtus, sest keel ja mõte on omavahel tihedalt seotud. Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ütleb, et kuna me mõtleme keeles ja keeled on erinevad, siis on ka erinevat keelt kõnelevate inimeste mõtlemine erinev.\n\nMinu jaoks on keeled elu mõtestamise ja iseenda mõistmise vahendiks. Keel ei ole taandatav sõnavarale ja grammatikale. Mida rohkem keeli, seda mitmekesisem elutunnetus. Vahel mõtlen kaastundega oma Ameerika ja Vene sõpradele, kes valdavalt oskavad vaid oma keelt.\n\nMinu kadunud, Siberis vangis istunud isa õpetas, et elus tuleb hoida seda, mida keegi sinult ära võtta ei saa. Keeleoskus jääb alles ka siis, kui kõik kaotatakse. Keele õppimisel on üsna tähtis metoodika. Järgnevalt tutvustan Tõnu Lehtsaare nimelist võõrkeele intensiivõppe metoodikat.\n\nLähtealuseks on seisukoht, et kuna keel on suhtlemisvahend, siis keelt ei saa omandada ilma suhtlemata. Kui siin pole, kellega suhelda, siis tuleb minna sinna, kus elavad selle keele emakeelekõnelejad.\n\nKui keelt juba natukene oskad, siis mine ÜKSINDA keele emamaale mõnda väikesesse linna ja koli hotelli. Kaasa võta mõni selles keeles kirjutatud raamat.\nOtsi ja kasuta kõiki võimalusi suhtlemiseks. Alusta hotellis hommikusöögiga. Säti ennast kellegi lauanaabriks ja püüa alustada vestlust. Parimad vestluskaaslased on vanemad inimesed. Neil on aega ja mõistmist.\nIga kord, kui administraatorist möödud, tee temaga juttu. Võib-olla ta ei viitsi sinuga rääkida, aga tema ametiülesannete hulka kuulub klientidega suhtlemine.\nVõta ette üks tänav ja käi igas poes. Väikelinna poodides on hommikud uimased ja müüjatel on aega sinuga suhelda. Ütle ausalt, et sa pole ostja, vaid et sa armastad nende keelt. Õpi igas poes ära mõni uus sõna või väljend. Ütle õpitu kõva ja selge häälega välja ning täna oma õpetajat – poemüüjat.\nEt asi sassi ei läheks, võta järgmisel päeval ette mõni teine tänav. Kui kaubandustänavad otsa saavad, siis koli teise linna.\nKasuta võimalust öelda inimestele midagi ilusat. Võib-olla pead mõned laused enne selgeks õppima. Tänavakoristajale soovi jõudu, kiida aedniku lilli ja ütle ajalehemüüjale, et ta teeb tähtsat tööd. Võid arvestada, et enamikul juhtudel areneb komplimendist välja vestlus.\nÄra karda teha vigu. Isegi võõrfiloloogid kurdavad, et nad ei oska oma sihtkeelt. Keelega on üldse nõnda nagu inimese hingeeluga, et sellest ei saagi lõpuni aru saada. Tuleb lihtsalt leppida, et nii on. Tegelikkuse jaatamises on aga see võlu, et kui me suudame loobuda soovist muuta mitte muudetavat ja laseme sellel lihtsalt olla, siis ta võtab meid oma ilu ning nüansirohkusega oma lummusesse.\n\nKeeleoskusel on erinevaid määratlusi. Minu arvates algab keeleoskus keeletundest. Seda, mis keeltunne on, ei oska ma hästi seletada. Keeletunne on väga lähedane muusikalisele elamusele. Vahel on nõnda, et mingi viis hakkab meie hinges helisema. Kui keel hakkab hinges helisema, me tunneme selle keele rütmi ja kõla, me otsekui sulame selles keeles, siis on keel omandatud. Sõnavara ja grammatika tulevad ise, kui suhelda.\n\nSeega on keele omandamine pigem emotsionaalne, esteetiline, katarsislik elamus. Keeleoskus on elutunnetus ja olemine, mõistmine ning olla lubamine, mis on sõnadest kõrgemal.\n\nMinu jaoks on see ülev tunne, kui oskan teise inimesega rääkida tema emakeeles. See kõik paneb mind oma emakeelt veel enam armastama, sest see on ju kauneim kaunite seas. Teist mõista suudab vaid see, kes teab, kes ta ise on.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keeleoskus on väärtus, mis ei ole taandatav sõnavarale ja grammatikale ning algab keeletundest, mis muudab keele omandamise pea katarsislikuks elamuseks, kirjutab tänase emakeelepäeva puhul religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRuslan Trochynskyi, Andre Maaker ja Juhan Suits esitlevad kontsertsarja Romansid\n\n## Põhitekst:\n\nTuntud folk- ja jazzmuusikuid ühendab lisaks kodulinnale Viljandile ka huvi eri rahvaste romansside vastu. Klassikalise haridusega, kuid Eestis pigem folkmuusikuna tuntud tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, armastatud jazzkitarrist Andre Maaker ja folgiguru torupillimängija Juhan Suits on leidnud ühise helikeele - romansid.\n\nKontsertsarjast ei tasu oodata klassikalisi romansikontserte, sest tuntud romansid on saanud muusikute loomusele vastavalt interpreteeritud ja pakutakse nii äratundmis- kui ka üllatuselamusi.\n\nKontserdid:\n\n6. aprill Tartu, sisevete saatkond\n\n8. aprill Viljandi, pärimusmuusika Ait\n\n9. aprill Tallinn, Jazziklubi Philly Joe's - pärimusoon\n\n13. aprill Mooste viinavabrik\n\n16. aprill Pärnu Ammende Villa\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uudne kooslus Eesti muusikamaastikul - Ruslan Trochynskyi, Andre Maaker, Juhan Suits esitlevad kontsertsarja Romansid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlanna aitab legendaarsel sõudmisvõistlusel Oxfordi ülikooli\n\n## Põhitekst:\n\nOxfordi naistepaat on üsna rahvusvaheline, sest paadis viiendal positsioonil istuva Luige ja brittide kõrval istuvad sellesse ka hollandlanna Joanne Jansen ja kanadalanna Emma Lukasiewicz.\n\n\"Võidu võti on saada eriti hästi hakkama põhitõdedega ja kasutada ära tekkivad võimalused,\" kommenteeris paatkonna treener Christine Wilson, vahendab Oxfordshire Guardian. \"Sõite on vaid üks, sättimiseks ei ole mingeid eelvõistlusi ega finaale. Me austame alati Cambridge'i ja loodame, et nad annavad võistluspäevast endast parima.\"\n\nNii meeste kui ka naiste kaheksapaatide duellid peetakse pühapäeval, 27. märtsil. Ülikoolide naised tulid esimest korda veele 1927. aastal ja hakkasid võidu nimel mõõtu võtma kaheksa aastat hiljem. Mehed tulid esimest korda veele juba 1829. aastal.\n\nNaiste seas on Oxford teeninud ajaloo jooksul 29 ja Cambridge 41 võitu, samas on Oxford triumfeerinud kolmel viimasel aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Iga-aastasel kuulsal Oxford - Cambridge'i sõudevõistlusel osaleb tänavu ka eestlane, kui Oxfordi naistepaadis teeb kaasa Elo Luik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTüvirakud pakuvad uut võimalust nägemise taastamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nEsimene töö toetub 2006. maailma muutnud avastusele, et keharakke on võimalik paari pärilikkusaines tehtava muudatusega muuta tüvirakkudeks. Pluripotentsed rakud võivad seejärel sõltuvalt keskkonnatingimustest diferentseeruda erinevateks keharakkudeks. Uute uuringute käigus leidsid jaapani teadlased, et kindlate valkude ja keemiliste ühendite olemasolul saab neist kasvatada protosilmi – neljast erinevast rakutüübist koosnevaid ringikujulisi kämpe. Elusorganismis arenevad neist erinevad silma osad, sh sarvkest, võrkkest ja ka lääts.\n\nNishida kasutas kolleegidega küülikutega tehtud katsetes protosilmade loomiseks algmaterjalina küülikute naharakke ning eraldas protosilmadest kolmanda ringja rakukämbu, millest areneb sarvkest ja silmalääts. Töörühm kasvatas neist katseklaasis läbipaistvad lehekesed ja siirdas need seejärel sünnist saati sarvkesta puudumise tõttu pimedate küülikute silmadesse. Küülikute keha võttis katseklaasis muudetud rakud omaks. Moodustunud lääts muutis loomad nägijaks.\n\nNishida märgib kolleegidega, et tehniliselt saab analoogselt taastada patsientide enda rakkudega ka peaaegu kõiki teisi silmaosi. Sama lahenduse inimeste puhul kasutamine võtab aga aega veel aastaid.\n\nMärksa kiiremini võiks praktikasse jõuda teine ajakirjas Nature esitletud lahendus. Hiina ja ameerika teadlased tegid katseid jäneste ja makaakidega, keda vaevas läätsekae ehk silmaläätse hägustumine. Inimesi kimbutab häda tavaliselt vanurieas. Paraku võib see geneetilise häire või vigastuse tõttu tekkida aga ka juba isegi imikutel. Lahenduseks on läätse eemaldamine ja selle asendamine kunstmaterjalist valmistatud analoogiga. Iga kord pole aga sellest abi ja protseduuriga võivad kaasneda erinevad tüsistused.\n\nJames Funderburgh Pennsylvania ülikoolist otsustasid sarnaselt Nishidaga otsida abi erinevateks silmarakkudeks areneda suutvatest tüvirakkudest (LEC). Vastupidiselt jaapanlastele huvitasid neid tüvirakud, mis juba niigi silmas paiknevad. Tüüpilise läätse asendamise operatsiooni käigus eemaldatakse LEC-idest paraku märkimisväärne osa. Funderburgh leidis kolleegidega võimaluse teha seda suuremate kadudeta. Nii suudab silm ise uue läätse kasvatada.\n\nMeetodi lihvimise järel kasutas töörühm sama protseduuri 12 imiku nägemise parandamiseks. Tüvirakkudest uue läätse moodustumiseks kulus keskmiselt kaheksa kuud. Funderburgh kirjutab kolleegidega, et esimene operatsioon viidi läbi kahe aasta eest ja lapse nägemine oli endiselt hea. Statistiliselt esines tüsistusi kõigi operatsioonide lõikes harvem kui igal viiendal juhul. Tüüpiliselt küündib see imikute puhul 93 protsendini. Laste enda rakkudest kasvanud silmad olid tehisläätsedest 20 korda selgemad.\n\nTöörühm nendib, et enne lahenduse tavapraktikas rakendamist tuleb teha katseid täiendavate inimestega. Samuti pole kindel, et see töötab sama hästi ka täiskasvanute, eriti vanemaealiste puhul. Tüvirakkude võime teisteks rakkudeks diferentseeruda langeb vanusega.\n\nHinnanguliselt on maailmas silmakae tõttu pimedad 20 miljonit inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kaks sõltumatut töörühma teatab, et on leidnud võimaluse tüvirakkudega erinevate silmaosade sh läätsede asendamiseks. Kui esimene lahendus on sisuliselt juba kasutusvalmis, nõudes vaid ulatuslikumaid kliinilisi katseid, siis teist lähenemisviisi tuleb täiendavalt testida ka loomadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tabas Jõgeval noorukit peksnud noormehed\n\n## Põhitekst:\n\n9. märtsil sai politsei teate, et Aia tänaval peksti 15-aastast noorukit ning politsei tegi kindlaks, et kuriteo toimepanemises on alust kahtlustada kaht noormeest, ütles politsei pressiesindaja Kerly Peitel ERR.ee-le.\n\nKriminaaluurimisel selgus, et kahest kahtlustatavast üks võib olla seotud veel teiste peksmistega. Kohtu loal on üks neist vahistatud, teise kahtlustatava suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.\n\nPolitsei teatel kõndis 15-aastane nooruk kell 17 Aia tänaval, kui talle tuli vastu seltskond noormehi, kellest üks tungis talle ootamatult kallale ning peksis teda käte ja jalgadega.\n\nVäidetavalt üritasid teised samas seltskonnas olnud mehed lööjaid korrale kutsuda, kuid peksmine jätkus.\n\nJuhtumit nägema sattunud naine helistas häirekeskusesse ning kohale saadetud politseipatrull asus juhtumi asjaolusid selgitama.\n\nLäheduses asuva hoone turvakaamera salvestuste ning tunnistajate ütluste põhjal tuvastas politsei, et peksmises on alust kahtlustada 20-aastast ja 22-aastast meest.\n\nPeksa saanud nooruk sai esmaabi ning ta lubati kodusele ravile.\n\nJõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov tänab naist, kes juhtunust teatas ja aitas kurjategijate tabaimisele kaasa.\n\n\"Vägivald, ükskõik millisel kujul, on õigustamatu ja sellistest juhtumitest tuleb kohe teatada. Antud juhul sai politsei agressiivse seltskonna kiiresti kätte ning töö tõendusmaterjali ja tunnistajatega aitas välja selgitada noormehe ründamisega seotud isikud,\" ütles Dubolazov.\n\nPeksmises kahtlustatavate noormeeste suhtes käivitati kriminaaluurimine karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.\n\nÜks kahtlustatavatest, 22-aastane mees on üle kuulatud ning tema suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Teine kahtlustatav, varem kriminaalkorras karistatud 20-aastane mees on samuti üle kuulatud.\n\nUurimisel selgus, et 20-aastast peksjat on alust kahtlustada veel kahe inimese löömises, mis toimusid tänavu veebruaris ja märtsis.\n\nKriminaalasja uurib Jõgeva politsei ning uurimist juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei tuvastas turvakaamerate salvestuste ja tunnistajate ütluste abil noormehed, kes peksid Jõgeval noorukit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nE-etteütlust kirjutamas: jälle eksamipalavikus\n\n## Põhitekst:\n\nEesti keele entusiastina otsustasin mõistagi emakeelepäeva e-etteütlusest osa võtta. Õigupoolest olen tahtnud seda igal aastal teha, kuid vaid korra on see õnnestunud - muidu on ikka töö just sel kellaajal hea plaani ära rikkunud.\n\nTunnistan: kui muidu tunnen end eesti keele grammatikas üsna kindlana, siis nüüd, enne vastutusrikast ülesannet, haaras mind korraga eksamipalavik. Lappasin esmalt läbi möödunud nädala soojendusharjutused, et vajalikke vihjeid saada, lõppeks aga vaatasin veel mõned õigekirjareeglid üle, sest sestpeale, kui viimati koolis eesti keelt õppisin, on jälle palju muudetud ning ehkki töös on emakeelereegleid igapäevaselt vaja, tahtsin enam kindlustunnet.\n\nKas sain seda? Oh ei! Lõpuks tundsin end nagu jüts, kel aeg eksamiklassi astuda ning kõik on õppimata. Ilmaaegu hakkasin end viimasel minutil veel segadusse ajama, sest ebakindlus saavutas oma haripunkti.\n\nJa siis see algas. Etteütlus. Jälle nagu koolis. Etteütlused mulle tegelikult meeldisid, sest tulid alati hästi välja. Kuid kas ka nüüd, pea 20 aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist?\n\nKirjutasin nii:\n\n\"Adalbert, paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule, ja kiiresti!\" hõikas zombistunud kambüüsiülemale kipper Hillar Hurmav, mees, kel kallim igas Läänemere maade sadamas. Kõik mereaastahuvilised ja vegankruiislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning barkassiga Hari kurgus dokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman, käes mõttetu kirjaplokk, kannab tekimadrused järjestikku munsterrolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontraadmiraliga šahhi.\n\nKui tekst Vikerraadio eetris pulkadeks lahti võeti, selgus, et olen teinud ühe vea: kontradmiral kirjutatakse ühe a-ga. Kuidas ma nii küll tegin! Tegelikult tean ju küll, et ühe a-ga, aga teksti ettelugeja veendunud kahe a-ga hääldamine pani mindki seda kahe a-ga kirjutama. Järeldus: ära usalda ette lugevat häält, vaid lähtu ikka sellest, mida tead!\n\nMis veel raskusi valmistas? Tunnistan, kahte sõna kuulsin elus esimest korda: barkass ja munsterroll. Esiotsa kahtlustasin, et \"barkass\" on ehk hoopis mingi nimi, kuid õnneks kirjutasin õigesti. \"Munsterrolli\" puhul polnud samuti kindel, kus on u ja kus o, sest diktori hääldamine jättis otsad lahti. Teritasin kõrva ja nii sai see ikka õigesti kirja.\n\nKuidas oma tulemustega rahule jäin? Tunnistan, et olen pettunud, sest eksisin sõnas, mida tegelikult ju tean. Veel suurem pettumus oli sellest, et tegemist oli justkui 5. klassi võõrsõnade etteütlusega - ootasin eestikeelsemat, meie keele ilu paremini esile toovat teksti. Kuid tundub, et tekstikoostajate eesmärgiks oligi inimesi võimalikult palju läbi kukutada, sest ütles ju Peeter Pällgi Vikerraadio eetris, et liiga palju õigeid vastuseid ei tulnud, mis tähendab, et teksti keerukusaste oli piisav. Kahju, kui eesmärgiks pole inimeste enesekindlust toetada, vaid neid maksimaalselt läbi kukutada!\n\nAga teisalt on mul hea meel, et vigu vaid üks sisse lipsas, sest tekst oligi keeruline, täis merendusalaseid termineid, mida igapäevaselt ei kasuta. Kas see ka emakeeleoskust näitab, jäägu juba keelekorraldajate otsustada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ERR.ee toimetaja Merilin Pärli otsustas oma keelevaistu proovile panna ning osales e-etteütluse kirjutamisel. Alljärgnevalt tema reportaaž sellest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump süüdistab kampaaniaürituste ärajäämises Sandersit, konkurendid süüdistavad Trumpi\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval jäi turvakaalutlustel ära Donald Trumpi valimisüritus Chicagos Illinois'i ülikoolis, kuna kohale tulnud inimeste seas oli nii Trumpi pooldajad kui ka arvukalt protesteerijaid, kes avaldasid meelt Trumpi seisukohtade vastu. Ära jäeti ka üritus Ohios.\n\nTrump on sattunud oma vastaste tugeva kriitika alla. Nad süüdistavad teda lõhestumise ja vägivaldsete kokkupõrgete õhutamises oma kampaaniaüritustel, vahendas The Washington Post.\n\nTrump aga ei ole võtnud kuulda üleskutseid oma agressiivse hoiaku pehmendamiseks. Vastupidi, ta süüdistas Vermonti senaatori Bernie Sandersi toetajaid Chicago kampaaniaürituse ärajäämises.\n\n\"Bernie Sanders valetab, kui ütleb, et tema toetajaid ei saadeta minu üritustele. Ole ettevaatlik, Bernie, või minu toetajad tulevad sinu üritustele,\" kirjutas Trump Twitteris.\n\nBernie Sanders is lying when he says his disruptors aren't told to go to my events. Be careful Bernie, or my supporters will go to yours!\n\n— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 13, 2016\n\nBloomingtonis ütles Trump, et kui tema toetajad häiriksid Sandersi valimisüritusi, siis kehtiks ilmselt topeltstandard.\n\n\"Nad panevad su eluks ajaks kinni, panevad su elektritoolile ja ütlevad: \"Vaene Bernie, vaene Bernie, ta pidi seda kõike taluma!\". Meie puhul nad seda ei ütle,\" rääkis Trump.\n\nTund aega kestnud üritusel kritiseeris Trump ka oma parteikaaslasi. Ta nimetas Ted Cruzi valetajaks ja ütles, et John Kasich ei ole kaubanduse valdkonnas tugev.\n\nPingeid lisab ka see, et Trump ütles NBC telekanalis, et andis oma töötajatele ülesandeks uurida, kuidas tasuda 78-aastase valgenahalise mehe kohtukulud, keda süüdistatakse ühel Trumpi hiljutisel üritusel 26-aastase mustanahalise protestija löömises.\n\nCNN-ile antud intervjuus ütles Trump, et sotsiaalmeedia postitus, kus ta palub Sandersil olla ettevaatlik, ei ole ähvardus. Trump kordas hoopis oma väiteid, et protestijate tungimine tema üritusele Chicagos on Sandersi kampaania osa.\n\nSanders: Trump loob vägivaldset keskkonda\n\nSamas saates osalenud Sanders ütles, et Trump valetab.\n\n\"See mees ei suuda valetamist lõpetada,\" ütles Sanders ja lisas, et tal on palju toetajaid ning kui mõni neist ka osaleb rahumeelse protestijana Trumpi üritustel, siis ei tee nad seda kindlasti tema juhendamisel.\n\n\"Ma loodan, et minu toetajad ei häiri kampaaniaüritusi. Meil on miljoneid toetajaid ja inimesed teevad asju, kuid see ei olnud meie kampaania,\" ütles ta.\n\nSanders süüdistas Trumpi selles, et ta loob oma valimisüritustel keskkonna, mis viib vägivallani. \"See on mees, kes toob kaasa vägivalla ja lõpuks toimubki see, mida te näete,\" lisas ta.\n\nKolm Trumpi parteikaaslast, Marco Rubio, John Kasich ja Ted Cruz mõistisid samuti tema käitumise hukka.\n\n\"Kas me tõesti tahame elada riigis, kus ameeriklased üksteist vihkavad? Kus inimesed ei suuda probleeme arutada?\" küsis Rubio oma toetajatelt.\n\nKasich ütles Ohios Trumpi kohta, et viimane loob mürgist õhkkonda. \"Ma ei suuda teda kontrollida. Ma olen juba varem öelnud, et ta on loonud mürgise õhkkonna. Ma teen, mida suudan,\" rääkis ta.\n\nCruz aga märkis Põhja-Carolinas, et ta on ainus kandidaat, kes suudaks Trumpi edestada ning kutsus teisi kandidaate toetavaid inimesi üles andma oma toetust temale, et vältida Trumpi saamist presidendikandidaadiks.\n\nCruz ütles, et Trump ja tema retoorika on süüdi valimisüritustel puhkenud vägivallas, vahendas The Washington Post.\n\n\"Igas kampaanias algab vastutus ülevalt poolt. Ja see ei ole kasulik, kui sul on kandidaat nagu Donald Trump, kes käsib oma protestijatel teist lüüa. Minu arvates ei tohiks julgustada inimesi vägivallale,\" rääkis Cruz ABC telekanalis.\n\nTrump eitas vastutust protestide eest ja ütles, et ta väärib pigem tunnustust selle eest, et tühistas Chicago ürituse. \"Paljud inimesed on mind kiitnud valimisürituse ärajätmise eest. Sinna pidi tulema 25 000 inimest ja paljud ei tulnud, kuna said teate. Ma ei võta vastutust, ma ei andesta vägivalda mingil juhul,\" ütles ta.\n\nClinton süüdistas Trumpi vägivalla õhutamises\n\nDemokraatide presidendikandidaadiks pürgiv Hillary Clinton süüdistas samuti Trumpi vägivalla õhutamises, vahendas CNN.\n\n\"On selge, et Donald Trump viib läbi väga küünilist kampaaniat, ajades ameeriklasi üksteisele vastu. Ta kaubitseb viha ja hirmuga,\" ütles Clinton Ohios.\n\n\"Ta õhutab vägivalda sellega, kuidas ta oma kuulajaid kihutab, rääkides inimeste löömisest ja pakkudes kohtukulude kinnimaksmist,\" lisas ta.\n\nClintoni sõnul on Trump süüdi \"poliitilises tulekahjus\", kuna õhutab poliitilisi erimeelsusi riigis.\n\n\"Ta on olnud äärmiselt kitsarinnaline paljude ühiskonnagruppide vastu. Ameerikat ei tee suureks, kui rebida lõhki kõik see, mis on muutunud Ameerika suureks,\" rääkis demokraat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Donald Trump süüdistab Chicago valimisürituse ärajäämises demokraadist Bernie Sandersit. Sanders ja samuti demokraatide kandidaat Hilllary Clinton omakorda süüdistavad Trumpi vägivalla õhutamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRafael Nadal kaebab teda dopingutarvitamises süüdistanud ministri kohtusse\n\n## Põhitekst:\n\nAastatel 2007-2010 president Nicolas Sarkozy valitsuses tervise- ja spordiministri toolil istunud Roselyne Bachelot sõnas, et Nadal ei mänginud 2012. aastal kaheksa kuud, kuna andis positiivse proovi.\n\n\"Prantsusmaa minister peaks olema tõsine,\" sõnas äsja Indian Wellsi turniiri kolmandasse ringi jõudnud Nadal. \"See saab olema viimane kord, sest ma kaeban ta peale. Ma olen neist asjust väsinud. Minevikus lasin need mõnel korral mööda, enam mitte.\"\n\nNadal jättis 2012. aastal vahele Londoni olümpia, USA lahtised ning 2013. aastal ka Austraalia lahtised ametlikult kõhuviiruse tõttu. \"Kui tennisist mitu kuud ei mängi, siis positiivse dopinguproovi pärast,\" kommenteeris seda 69-aastane Bachelot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine maailma esireket Rafael Nadal kaebab kunagise Prantsusmaa valitsusliikme kohtusse, kuna viimane süüdistas teda posiitivse dopinguproovi andmises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti käsipallineiud lõpetasid turniiri võiduga Küprose üle\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondise resultatiivseimad olid pühapäeval Alina Molkova ja Milena Podzigun kaheksa ning Marie Urvik seitsme väravaga. Eesti koondise parimaks mängijaks selles mängus valiti Podzigun.\n\nAlagrupis oli Eesti kaotanud Fääri Saartele 17:26, viigistanud Belgiaga 21:21 ja alistanud Armeenia 38:9. Laupäeval peetud kohtumises oldi Albaaniast üle lausa 61:2.\n\nEesti koondis: Marie Urvik Risti/Padise, Alina Molkova, Anastasija Gortsagova, Kristina Zgurskaja, Anastasija Gajevskaja, Jekaterina Netšajeva, Anastasija Nikolajeva, Milena Podzigun, Anastasia Volkova – kõik Reval-Sport, Teele Utsal ja Selma Rein Põlva Käsipalliklubi, Marjette Maie Müntser, Keili Kadak ja Kadri Einmann SK Tapa, peatreener Eddy Leitsar, treener Ella Kungurtseva, füsioterapeut Liis Toomsalu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kuni 19-aastaste tütarlaste käsipallikoondis teenis Gruusias toimuval Women's Trophy turniiril viienda koha. Viimases kohamängus alistati Küpros 33:23 (17:10).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVärskes Värskes Rõhus Sirel Heinloo, Andra Teede, Kelly Turk jt\n\n## Põhitekst:\n\nKevadnumbris Sirel Heinloo tantsulised luuletused, Gleb Drõgini ja Juhan Hellerma miniatuurid, Tiina Veikati peru luuleratsu; värskeid värsse Andra Teedelt, Teele Lemberilt, Ann Viisilehelt, Kareluselt ja Vootele Ruusmaalt. Proosas Kristjan Haljaku eksprerimentaalne jutustus, Mirt Vissaku psühholoogiline novell, Mihkel Seederi lood Mustamäest ja Kelly Turgi romantiline jutustus väikelinna armastusest.\n\nTõlkerubriigis India luuletaja Bijoy Sankar Barmani nõtkeid tekste (tõlkinud Mathura), brasiilia luuletaja Ana Martins Marquesi (tõlkinud Mariliin Vassenin) vaatlusi asjadest ja lätlase Vilis Lācītise (tlõlkinud Aive Mandel) lõbus romaanikatkend Ida-Euroopa ehitajate seiklustest Londonis.\n\nVärskest numbrist leiab ka Kairi Kruusi intervjuu Piret Jaaksiga ja Liisi Rünkla kirjandusliku päeviku. Juhan Hellerma arvustab Krista Ojasaare luulekogu \"Õhuookean\", Hanna Linda Korp vaatleb Lauri Sommeri värsket raamatut \"Kunagi\". Sirel Heinloo püüab lahti muukida Donald Tombergi romaani \"Veelkord Kazimirist, Vladimirist ja teistest\" ja Linda-Mari Väli arvustab Rein Raua \"Täusliku lause surma\". Uusi raamatuid tutvustab Carolina Pihelgas.\n\nAjakirja on illustreerinud Pamela Peepson, fotod Gerli Paju.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ilmunud on Värske Rõhu 45. number.", "role": "assistant" } ]