messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKIK ootab soojusmajandusprojektide rahastamistaotlusi\n\n## Põhitekst:\n\nToetust saavad kaugkütte soojustorustike renoveerimise ja täiendavate ühenduste rajamise, kaugküttekatelde renoveerimise ning uute kaugküttesüsteemide rajamise projektid. Toetust saavad taotleda soojusettevõtjad ning kohalikud omavalitsused.\n\nKatelde renoveerimiseks on kavandatud toetusraha 12 miljonit eurot. Soojustorustiku renoveerimiseks, täiendavate ühenduste loomiseks ja uue kaugküttesüsteemi rajamiseks kokku kuus miljonit eurot. Projektid, millele toetust taotletakse, peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga.\n\nTaotlemine käib läbi E-toetuse keskkonna ning taotluste esitamise tähtaeg on 29. aprill, taotlemisega seotud info leiab KIK-i kodulehelt.\n\nToetuse taotlejatele toimub 7. aprillil Tallinnas ning 11. aprillil Tartus teabepäev, millel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.\n\nTegemist on struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 meetme \"Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne\" esimese taotlusvooruga, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.\n\nKIK on viimase seitsme aasta jooksul rahastanud üle 120 energeetikavaldkonna projekti, mille raames on rajatud üle 108 MW taastuvenergia tootmisvõimsusi ja paigaldatud üle 157 kilomeetri kaasaegseid eelisoleeritud soojustorustikke.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ootab alates tänasest taotlusi soojusmajanduse projektidele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA ja Prantsusmaa süüdistavad Süüria valitsust katses nurjata Genfi rahuläbirääkimisi\n\n## Põhitekst:\n\nKerry hoiatas, et Süüria valitsus ja tema toetajad eksivad väga, kui arvavad, et võivad õrna vaherahu piiride kompamist karistamatult jätkata. Kerry süüdiustas Süüria valitsust enamiku vaherahu rikkumiste toimepanemises ja leidis, et Venemaa president Vladimir Putin peaks Assadi käitumisel silma peal hoidma.\n\nKa Prantsusmaa välisministri sõnul on Süüria avaldused provokatsioon ja pole sugugi kooskõlas vaherahu vaimuga. Süüria valitsus teatas, et ei aruta Genfi kõnelustel uute presidendivalimiste üle ja pole nõus läbi rääkima ühegi osalisega, kes selle küsimuse tõstatab.\n\nSüüria välisminstri Walid al-Moualemi sõnul lükkab valitsusdelegatsioon tagasi iga katse presidendivalimiste küsimust kõneluste päevakorda lülitada. Moualemi sõnul on ainult Süüria rahval endal õigus arutada presidendivalimiste korraldamise üle ja mitte keegi teine selles teemas kaasa lüüa ei saa.\n\nÜRO erisaadikul Staffan de Mistural on neil läbirääkimistel kindel kavatsus keskenduda just Süüria uuele põhiseadusele ja ÜRO järelevalve all tehtavatele valimistele. De Mistura sõnul on praegu just parimad võimalused poliitilise lahenduseni jõuda ja nii soodsat olukorda pole ette tulnud iial varem kogu verise kodusõja jooksul.\n\nPeamine opositsioonijõud, Saudi-Araabia toetatud kõrge läbirääkimiste komitee on korduvalt nõudnud Assadi tagasiastumist või vähemalt võimu üleandmise perioodi algust. Täna algavad kõnelused on esimesed katsed lahendada Süüria kriisi diplomaatiliselt pärast Vene õhurünnakute algust mullu septembris.\n\nVene õhurünnakud on Süüria vägedel võimaldanud hoopis edukamalt sõda pidada ja nõrgendanud oluliselt opositsiooni, just nimelt Vaba Süüria armeed ja teisi mõõdukaid opositsioonirühmitusi, mitte islamiäärmuslikke ISIS-st ja Al-Nusra rinnet, kellega keegi ei kavatsegi läbi rääkida.\n\nLootust kõneluste õnnestumiseks annab tõik, et vaherahu, millesse alguses enamasti väga skeptiliselt suhtuti, on olude kiuste siiski üllatavalt hästi pidanud, ehkki mõningail aladel, näiteks Türgi piiri ääres pole lahingutegevus kogu vaherahu jooksul siiski kordagi katkenud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast kõnelusi oma Euroopa liitlastega nentis USA välisminister John Kerry, et Süüria poliitikute avaldused on provokatsioon ning Venemaa ja Iraan peavad Süüriale selgeks tegema, et sel tuleb leppida algavate rahukõneluste tulemustega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Rooste: emakeelepäev olgu pidupäev!\n\n## Põhitekst:\n\nEestlased kirjutavad emakeelepäeval etteütlust. Ühes Maarja Kangro luuletuses astub etteütlus, muide, lavale Kalevipoja mõõgana: niidab rahvuslikul mõttel n-ö jalad alt (noh, mis rahvuslane sa ikka oled, kui ilusas emakeeles oma asja ei suuda ajada?).\n\nEestlased peavad emakeelepäeval aulakõnesid, olen kord kuulnud üht koolidirektorit innukalt Koidulast kõnelemas, tal polnud päris selge, kelle sünnipäev see on, aga polegi ju oluline. Üks luule kõik. Päälegi, Koidula ongi ka põnev.\n\nAga etteültus ja aulakõned on muidugi luule surm, lapsed ei anna etteütlusi ega aulakõnesid andeks, nad kasvavad suureks ja mäletavad, et kogu see emakeelevärk on üks ilga jura ja junn.\nAga pole tõsi! Kristjan Jaak Peterson on põnev tüüp, elas põnevas ajas põnevat elu, kirjutas võimsalt ja hukkus noorelt. Tõeline eesti luule rokenrollstaar.\n\nKui me vaatame ta kaasaegseid, siis saksa kultuuriruumis olid valitsenud poeedid-hiiglased Goethe ja Schiller; inglise võitlevad luuletajad-maailmaparandajad-metsikud mehed Shelley ja Byron surid Petersoniga pea samal ajal, müstik William Blake oli võimsas hoos; Puškin jõudis sündida veidi enne Petersoni, Lermontov oli jälle noorem... Ameerikas sündis ta elu ajal üks mu lemmik, Edgar Allan Poe.\n\nNende kõrval ei ole Peterson üldse igavam, kahjuks on ta loomingut lihtsalt vaid näpuotsaga ja see oli kirjutatud kaduvas keeles (isegi Kreutzwald mõnikümmend aastat hiljem uskus \"Kalevipoega\" kirja pannes, et kirjutab väljasureva rahva hüvastijätulaulu) – tema allikad olid teistsugused (ta mõistis palju keeli, tundis antiiki, Piiblit), aga oskus, julgus ja kirg kirjutada armastusest ühe keele, luule enese, tüdrukute ja poiste vastu, asetab ta sinna vägevate sekka.\n\nJa ma ei hakka vaidlema, kas Peterson oli homo või mitte, mis tollest kui oli/ei olnud, ilmselgeid homoerootilisi motiive ta luules on, ja kas antiigihuvi ja ajakontekst annavad neile mingi muu seletuse, polegi nii tähtis. Pigem võib siiski arvata, et meeste vastu ta ka kirge tundis. Juba Petersoni pärast võiks meil korralik kooseluseadus olla, kus see kõlbab, et emakeele esilaulik peaks oma armastust häbenema!\n\nŠotimaal oli vaid veidi enne Petersoni elanud ka vägev laulik, Robert Burns (tema isu tüdrukute järele oli muidugi legendaarne), kelle sünnipäev, 25. jaanuar, on šotlaste jaoks suur rahvuspüha. Burns oli elu ajal ka populaarne – erinevalt Petersonist, kes sajand hiljem tegutsend nooreestlaste tubli tööta oleks ehk tänini vähetuntud suurust –, kirjutas rahvalikke laule, kuigi ega hästi läinud talgi (suri ka üsna noorelt, 37-aastaselt, ja mitte just õnneliku-rikka-tervena).\n\nBurnsi sünnipäeva tähistavad šotlased vägevalt, meil Eestiski on šotipidusid ja Burnsi-õhtusööke! Süüakse, juuakse, tantsitakse, lauldakse (Burnsi laule ja teisi), loetakse luulet. See on meeste ja naiste, lusti ja armastuse, laulu ja tantsu, sööma-jooma pidupäev, ja ma ei saa aru, kuidas-miks peaks Kristjan Jaak Peterson vähemat väärima!?\n\nHulk eesti luuletajaid on täna lubanud linna kõrtsides-kohtades, aga ka koolides-raamatukogudes kaasa lüüa, loetakse Petesoni ja oma luulet, ja ehk tulebki siuke päris-pidupäev. Aga edaspidi võiks tollega juba varakult arvestada ja seda silmas pidada: mis see 24. veebruar ära ei ole, see on ainult ühe riiginatukese sünnipäev, eestlased on olemas sõltumata igasugu riikidest-piirides-reeglitest, ikka mässu täis ja ise, ja seda suuresti tänu oma keelele, mille esimene suur (kirjutav) poeet Peterson tõesti ehk oli, toogem selle kinnituseks siinkohal ära üks imeline väike luuletus:\n\nMA PEAN JOOMA LAULUKE\n\nPõllumaa on joomas,\nMaada joovad metsad ;\nOja annab juua\nSinimere suule ;\nPäev on joomas merda,\nKuu on joomas päeva.\nMind mu sõber sõimab,\nEt ma tahan juua.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Emakeelepäeva peab teisiti tähistama: võtke ühes oma kallim/lähedased, sööge-jooge midagi head, laulge ja lugege luulet, tantsiga, kinkige lilli, armastage-armatsege, ja jätke igavad aulakõned unustusse!",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAnneli Tõevere-Kaur: uus emakeel ehk kas eesti-inglise segakeelest polegi enam pääsu?\n\n## Põhitekst:\n\nSee oli tore ja mullegi lapsepõlvestki tuttav seik, kuid meie rääkisime oma sõprade ja vanematega eesti keelt. Ometi oli siis ihalus kõige välismaise järele suur, riigipiirid olid ju mitmeski mõttes kinni. Ingliskeelseid sõnu me kogu oma vabaduseigatsuse juures jutu sisse ei torganud. Aeg-ajalt olime haaratud hoopis pii-keelest…\n\nVene keele mõju mäletan samuti, kuid see oli küll üsna vähene – näiteks praegu laialt levinud “okay” oli meil “davai”, ja ega midagi sellest suuremat ei meenugi.\n\nPõhjused, miks just laste ja noorte keel on kõige enam muutunud eesti-inglise segakeeleks, on muidugi arusaadavad. Nutiekraanide kaudu oleme iga päev võõrkeele mõjuväljas. Ja noored on kõige kergemini mõjutatavad. Sotsiaalmeedias jagub meil sõpru üle ilma, kellega eesti keeles suhelda ei saa.\n\nJa kui praegune nuti-noor saab täisealiseks, ootab teda ees nii mõnigi ametikoht, kus ingliskeelsed terminid kuuluvad sõnatul kokkuleppel töö juurde – kolleegid ümberringi kasutavad neid ja keegi ei oska seda imelikuks pidada.\n\nNii vaadates paistab eesti keele tulevik hämaravõitu.\n\nOmaette nähtuse moodustavad viimasel kümnendil tekkinud ärikeskuste nimed. City Plaza, Ülemiste City, ja olemas on isegi BeebiCenter! Loetelu peaks igaüks oskama jätkata.\n\nKui siit edasi stiili küsimustes peensusetesse minna, jääb sageli kõrva ja silma, et nii jutus kui ka kirjakeeles kasutatakse võõrsõnu, millele on eesti keeles ilusad vasted olemas. Näiteks “uuendusliku” asemel on moodne öelda “innovaatiline”. “Hiigelsuure” asemel “gigantne”. “Loova” asemel “kreatiivne”. “Hea” asemel “positiivne”. “Paindliku” asemel “fleksibiilne”. Jne.\n\nKeeleteadlased on ikka öelnud, et keel on elav asi ja pidevas muutumises. Segakeele teke võtab aga seesmiselt kõhedaks, eesti-inglise jutus või kirjutatud tekstis ei ole tunda hinge, miski oluline on puudu. Me ei saa sellist keelt kasutava inimese kohta eriti midagi teada – kes ta on või mis talle elus armas paistab. On ta kellegi tahte järgi töötav robot või ikkagi inimene.\n\nKui siiski veel püüda leida rohtu, mis aitaks ilusat keelt hoida, on kõige tähtsam vast teadlikkus ja tahe end muuta. Iseenda ja oma laste jälgimine ja parandamine. Ja teadagi lugemine, hea kirjandus. Sest kaugeltki kõik ei ole ju oma eriala järgi keeleteadlased, minagi ei ole. Emakeelt annab õnneks omalgi käel õppida elu lõpuni.\n\nKindlasti tunnete ära selle tekstilõigu (nii algab paljude lapsepõlve lemmikraamat).\n\n“Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elas saarel veel ainult Kunksmoor.”\n\nAino Perviku “Kunksmoor” ilmus esimest korda 1973. aastal. Häid näiteid keele lihtsusest ja ilust leidub muidugi lõputult.\n\nHead kirjandust aitab ära tunda kogemus, ja jällegi tahe iseenda sisemaailmaga midagi peale hakata. Sest mis see lugemine (ja kirjutamine) muu on kui teekond iseendasse, me laseme sõnadel end juhtida paikadesse, mida võime luua vaid kujutlustes.\n\nKes töötavad tekstitoimetajatena, on enda juures küllap märganud, et köitvat lugu lugedes, mille keel samas soovida jätab, hakatakse loetavat tahtmatult oma peas ringi toimetama, parandama.\n\nTõeliselt heas tekstis tundub kirjutatu kuuluvat meile. Kirjutaja kõrgemat suutlikkust märgib aga see, kui lugeja võib teksti kaudu autorit tunnetada, mingil moel isegi kuulda tema häält, sest seal on ausus ja kirjutajale ainuomane isikupära, mida ei olegi ehk varem kohatud.\n\nSeda artiklit kirjutama sundis mind tänaval kuuldud kuuesõnaline hõige sõbralt sõbrale: “ Oh my God, see on ice!”\n\nKuus sõnakest, ja vaid kaks neist eesti keeles.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "“ Oh my God, see on ice!” Kuulsin sellist hüüatust mõni nädal tagasi umbes kaheksa-aastaselt poisilt, kes oli koos sõbraga teel koolist koju ja märkas jäätunud lompi, kus liugu lasta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKeelesäuts. Sõna otseses mõttes\n\n## Põhitekst:\n\nElu ripub juuksekarva otsas, keegi vaagub hinge, miski õudus on verdtarretav, silma torkama, potist alla laskma (tähenduses ‘hülgama’), kui nimetada mõnd üksikut.\n\nVahel aga tahetakse neid metafoore kuidagi rõhutada ja tugevamaks muuta sellega, et poogitakse sinna ette väljend “sõna otseses mõttes”. Niisiis, mõned näited:\n\nTere vaagub hinge ja piimatootjate lootus oma raha kätte saada ripub sõna otseses mõttes juuksekarva otsas.\n\nSõna otseses mõttes juuksekarva otsas ripub ikka mõni väiksemat sorti käegakatsutav asi, abstraktsed nähtused nagu lootus ei ripu sõna otseses mõttes seal kindlasti.\n\nÕudusfilmide vaatamine paneb vere sõna otseses mõttes tarretuma.\n\nLoo käigus selgub, et sõna otseses mõttes siiski mitte – inimesele mõjub õudusfilmide vaatamine samamoodi nagu ohtlikus olukorras endas olemine. Veri ei tarretu siiski filme vaadates mitte otseses, vaid ikka kaudses mõttes ehk inimene samastab end filmitegelas(t)ega.\n\nPaljude tarbetute väljendite kõrval torkas mulle silma (loomulikult mitte otseses mõttes!) üks ilus näide, kus tõepoolest on väljend sõna otseses mõttes ka õigesti: Ameeriklased on Indoneesia vihmametsad sõna otseses mõttes potist alla lasknud. Jutt oli Indoneesia vihmametsi hävitanud kempsupaberitootjast, mis oli mõnda aega Ameerikas väga edukas, kuni nende paberitootmise algallikas ja mõju sellele välja tuli.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Keeles on palju metafoore ja enamasti inimesed naudivad nende kasutamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondislase värav aitas Poola klubi viigini\n\n## Põhitekst:\n\nTäna vasakkaitsesse paigutatud Artjunin viis koduväljakul mänginud Legnica avapoolaja lõpus 1:0 juhtima. Liigatabelis neljandat kohta hoidev Zawisza Bydgoszcz viigistas teise poolaja algul mänguseisu ning rohkem väravaid ei löödudki, vahendab Soccernet.ee.\n\nArtjunin mängis kaasa kogu kohtumise, teine Legnicas palliv eestlane Igor Subbotin täna koosseisu ei kuulunud. Eestlaste koduklubi hoiab tabelis 12. positsiooni. Väljalangemistsooni edestatakse kuue punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola esiliiga 21. vooru kohtumises Miedz Legnica ja Zawisza Bydgoszcz vahel sai kirja oma esimese värava Legnica eest Artjom Artjunin, aidates koduklubil võtta väärt viigipunkt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nShaun Murphy lõpetas viis aastat kestnud võidupõua reitinguturniiridel\n\n## Põhitekst:\n\nMurphy läks finaali juhtima 2:0 ja 4:1, kuid seejärel tabas teda mõõn - Bingham võitis lausa viis freimi järjest ning asus 6:4 eduseisu.\n\nMurphy toibus, viigistas 6:6 ja seejärel ei suutnud kumbki enam kui ühe freimiga juhtima minna. 17. freimis tegi Murphy matši ainsa century break 'i (120) ja läks ette 9:8. Kuigi järgmise freimi võitis Bingham, siis otsustava uuesti Murphy 72:0.\n\n33-aastasele eksmaailmameistrile Murphyle oli see esimeseks reitinguturniiri võiduks viie-aastase pausi järel. Sel hooajal polnud ta varem ühelgi korral isegi veerandfinaali jõudnud.\n\nPoolfinaalides oli Murphy üle hiinlasest Junhui Dingist 6:3 ja Bingham alistas kaasmaalase Joe Perry 6:5. Ronnie O'Sullivan kaotas juba avaringis Michael Holtile 3:4.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Snuukri reitinguturniiri World Grand Prix võitis inglane Shaun Murphy, kes alistas mulluse MM-finaali kordusmatšis valitseva maailmameistri Stuart Binghami 10:9.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJeemenis kadus Araabia Ühendemiraatide sõjalennuk\n\n## Põhitekst:\n\nLühikeses teates märgiti, et lahingus osalenud lennuk on kadunud, vahendas Reuters.\n\nSaudi Araabia ja araabia maade koalitsioon sisenesid Jeemeni kodusõtta aasta tagasi, püüdes taastada president Abd-Rabbu Mansour Hadi võimu pärast seda, kui Houthi mässulised ja eelmisele presidendile Ali Abullah Salehile lojaalsed jõud ta võimult tõukasid.\n\nAlates kampaania algusest on Jeemenis alla kukkunud vähemalt kaks koalitsioonivägede lennukit. Mullu mais kukkus alla Maroko hävitaja F-16. Houthi mässuliste sõnul tulistati lennuk alla. Detsembris kukkus Jeemeni naaberriigis Saudi Araabias alla Bahreini F-16, kui seda tabas tehniline rike.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jeemenis Saudi Araabia juhitud missioonil osalev Araabia Ühendemiraatide (UAE) sõjalennuk jäi kadunuks, teatasid UAE relvajõud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElektroonilise popi pioneer Jean-Michel Jarre annab sügisel esmakordselt kontserdi Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nKontsert toimub istekohtadega ning müüki tuleb vaid 4900 piletit. Kontsertklubiga saab tasuta liituda veebiaadressil www.fbi.ee.\n\nJean-Michel Jarre on Prantsuse muusik ja helilooja, kes kuulub new age-, ambient- ning elektroonilise popmuusika absoluutsesse tippu. Tema loomingut iseloomustatakse tihti sõnadega innovatiivne, revolutsiooniline ja visuaalselt perfektne ning ta uudne lähenemine elektroonilisele muusikale ja esinemistele on mõjutanud mitut generatsiooni.\n\nJarre esinemised on lisaks muljetavaldavale muusikalisele poolele tuntud ka vaatemänguliste valgus- ning lasershowde poolest. Artist võlub publikut ainulaadsetel pillidel helisid tekitades ning tihtipeale ümbritsevad teda laval suured ekraanid, kaasahaaravad 3D efektid ning põnevad erilahendused vastavalt kontsertpaigale. Visuaalsele maagiale pannakse kindlasti rõhku ka 2. novembril Saku Suurhallis toimuval kontserdil.\n\nJean-Michel Jarre salvestas oma läbimurdealbumi \"Oxygène\" kodustuudios aastal 1976 ning albumit on praeguseks ostetud üle 18 miljoni koopia, mis teeb sellest kõigi aega enimmüüdud Prantsuse plaadi.\n\n\"Mul ei olnud tol ajal aimugi, et avan uksi, mida kunagi varem ei olnud veel avatud,\" kommenteeriś muusik. \"Lõin muusikat, mis eksisteeris minu peas. Mu lähenemine muusikale on olnud alati hästi orgaaniline, aga samas uuendan oma stuudiot pidevalt värskeimate tehniliste lahenduste ja leiutistega. Nii saan oma peas eksisteerivatele kontseptidele kõige parema väljundi anda. Erinevate tehnoloogiate avastamine ja miksimine on kogu mu karjääriga kaasas käinud, süntidest, trummimasinatest, digitaalsetest klahvpillidest iPadi app’ideni välja. See hoiab mu uudishimu üleval ning inspireerib järjest edasi liikuma. Digitaalne asjastu on mu loomingu paindlikumaks muutnud, saan nüüd tööd teha ja uut muusikat luua ka reisides ja tuuritades.\"\n\nInnovatiivsus peegeldub ka Jarre kontsertide ebatavalistes toimumispaikades. Ta on esinenud nii Eiffeli torni ees Pariisis kui kuulsate püramiidide juures Kairos. Ta oli ka esimene lääne artist, kes kutsuti 1981. aastal Hiina Rahvavabariiki kontserti andma, samuti astus ta üles Monaco prints Alberti pulmas.\n\nTänaseks päevaks on Jarre välja andnud 18 stuudioalbumit ning järgmine on ilmumas juba mais. Kokku on Jarre loomingut müüdud rohkem kui 80 miljoni plaadi jagu. Muusiku nimel on ka Guinessi rekord – just tema esinemine on kokku toonud maailma kõige suurema publiku – 1997. aastal nautis Jarre’i kontserti Moskvas lausa 3,5 miljonit inimest.\n\nKraftwerki ja Giorgio Moroderi kõrval populaarse elektroonilise muusika loojaks ja isaks peetav Jean-Michel Jarre räägib oma värskeimast loomingust, 2015. aasta sügisel ilmunud albumist \"Electronica 1\" ja mais ilmuvast plaadist \"Electronica 2\", nii: \"Ma ei plaaninud tegelikult kahte plaati välja anda. Ma ei arvanud, et kõik, kellega soovisin koostööd teha, sellega nõustuvad. Aga nii see läks ja materjali sai lõpuks ühe plaadi jaoks liiga palju.\" \"Electronica\" albumitel teeb Jarre koostööd 30 andeka artistiga, näiteks löövad kaasa Armin van Buuren, M83, The Orb, Pet Shop Boys, Moby, Gary Numan, David Lynch, Fuck Buttons, Vince Clarke, Hans Zimmer, Air ja mitmed teised.\n\nJarre reisis albumite salvetamise ajal üle kogu maailma, et kohtuda kõigiga ka näost näkku. \"Me kõik arvame, et oleme nüüd maailmaga ühendatud, aga tegelikult ei räägi me enam oma naabritegagi. Ma tõesti tahtsin nende kõigiga isiklikult kohtuda. Kõik need erinevad inimesed on minu jaoks inspiratsiooniallikaks ja tunnen nendega eriliselt tugevat sidet,\" räägib ta.\n\nSoovitan! (toim.)\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2. novembril annab Saku Suurhallis Tallinnas kontserdi elektroonilise popmuusika geenius Jean-Michel Jarre. Avalik piletimüük saab alguse sellel reedel, 18. märtsil, FBI kontsertklubi liikmed saavad pileteid osta alates kolmapäevast, 16. märtsist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRudimental, Otto Knows ja Isac Elliot lisandusid Weekend festival Balticu esinejate hulka\n\n## Põhitekst:\n\nTänavusel Weekend Festivali live laval astuvad üles kodumaised Cartoon, kes on lubanud kaasata palju külalisesinejaid; Elina Born koos bändiga ning Hollandi hardcore artist Angerfist. Suviseid rütme toovad festivalipublikuni Michael Calafan, Sam Feldt ning Alex Mattson. Hardstyle austajaid rõõmustavad Headhunters, Brennan Heart ning Wildstylez Hollandist; Coone Belgiast ja Proteus Soomest.\n\nEesti ainsa popmuusikasaate Weekender saatejuht ja DJ Kert Klaus lausus, et Weekend Festivali selleaastane lineup hakkab võtma mõõtmeid, kus tänaseks on suur osa elektroonilise tantsumuusika paremikust juba esindatud ning vaid vähesed on veel nimekirjast puudu. \"Jälgides igapäevaselt maailma suurimate festivalide esinejate ridu, tuleb tunnistada, et Eestis saab sellel aastal nautida tõelist elektroonilise tantsumuusika tipptegijate paraadi,\" lausus Klaus.\n\nWeekend Festival Baltic toob kolmel päeval suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Festival on tänaseks kinnitanud, et neljapäeval 4. augustil esinevad: Avicii, Knife Party, Steve Aoki, Darude, Deorro, DVBBS, Example (live), Jack Perry, Lost Frequencies, Matisse & Sadko, Mr.Belt & Wezol, Redfoo (live), Sigma (live), TJR, Will Sparks, Infected Mushroom (live), Ummet Ozcan; reedel 5. augustil: Axwell & Ingrosso, Aronchupa, Chicane, Robin Schulz, Showtek, Syn Cole, Tigerlily ning laupäeval 6. augustil: Afrojack, Dimitri Vegas & Like Mike, ATB, Bassjackers, Sigala, Tungevaag & Raaban, Da Tweekaz.\n\nMöödunud aastal mitmete auhindade pärjatud Weekend Festival Baltic leiab tänavu aset 4.-6. augustini kaunis Pärnu rannas, kus saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. Festivali neljal laval astub kolme päeva jooksul üles ca 80 artisti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Weekend Festival Balticu uus esinejatelaine pakatab värskusest ja edetabelite vallutajatest. Esinejate hulka lisandus drum'n'bassi suurkuju Rudimental, Eestis tuhandete noorte tüdrukute südamed võitnud Isac Elliot, hitiga \"How Deep Is Your Love\" edetabelite tippudesse tõusnud Disciples ning Rootsi tuntud produtsent Otto Knows, kes sai globaalselt tuntuks 2012 aastal hitiga \"Million Voices\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKuhu lähed, (eesti) keeleteadus?\n\n## Põhitekst:\n\nKeeleteadus eristus muust filoloogiast (kuhu kuuluvad ka näiteks kirjandusteadus ja folkloristika) selgemalt ajaloolis-võrdleva uurimistraditsiooni tekkimisel 19. sajandil, mil keeles esinevaid sõnu ja grammatilisi vorme hakati seletama nende ajaloolise kujunemise kaudu, mis avaldus häälikumuutustes; arvesse võeti lähedaste keelte andmeid ning selle kaudu jõuti keelte kaugema ajalooni, rekonstrueeriti algkeeli ning selgitati keelte sugulust.\n\nTänu sellele teame näiteks, et eesti keel on ungari keele sugulaskeel: neis keeltes on palju sõnu, mis on tagasi viidavad ühisele algkeelele. Mõlemad keeled kuuluvad Uurali keelkonda, kuhu kuuluvad ka näiteks soome, vadja, liivi, komi, udmurdi, handi, ersa keel (soome-ugri keeled). Veelgi ajas kaugemale ulatuv sugulus on aga leitud olevat neenetsi, kamassi, sölkupi ja teiste samojeedi keeltega. Uurali keelte arv ei ole muide täiesti selge, see sõltub sellest, mida pidada keeleks, mida murdeks. Nii on Ethnologue’i kataloogis loetletud 38 Uurali keelkonda kuuluvat keelt, seal hulgas eraldi keelena ka võro, mida tavakäsitluses peetakse pigem eesti keele murdeks.\n\nSeega ei vaja keeleteadus omaette teadusalana tõestamist-õigustamist. Samas olen sageli kogenud, et tavainimese jaoks jääb hämaraks, millega õigupoolest tänapäeva keeleteadus tegeleb.\n\nPaljudele seostub keelega tegelemine eelkõige õigekirjareeglitega, kuid need on olemuselt pigem ühiskondliku kokkuleppe küsimus kui teaduse uurimisvaldkond. Üha tehnokratiseeruvas ühiskonnas küsitakse sageli, mis keeleteadusest kasu on? Rahvas ootab teaduse väljundina midagi praktilist, keeleteaduse kontekstis on selleks siis näiteks sõnastikud, masintõlkesüsteemid või laiale lugejaskonnale suunatud grammatikakirjeldused. Publikatsioonid rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tippajakirjades, mida teaduspoliitika keeleteadlaselt esmajärjekorras ootab, ei tegele ilmtingimata aga praktiliste küsimuste lahendamisega. Ka eriala sees on vahel tunda, et paljud kolleegid on kaotanud pea ega õigupoolest tea, kellele nende töö suunatud peaks olema. See dilemma on tuttav ilmselt kõigile rahvusteadustega tegelejatele.\n\nKõigepealt meenutuseks: teaduse esmane ülesanne ongi otsida üha uut, ka sealt, kus just kui kõik juba teada on. Teadus eeldab eelkõige uudishimu, vastasel korral seda teha ei saagi. Uudishimu viib edasi ja aitab leida uut. Alles seejärel on võimalus seda kuidagi rakendada.\n\nMis on keeleteadus?\n\nMida seal uurida on, me kõik oskame ju eesti keelt? Oskame tõesti. Aga kas me oskame ka seda ammendavalt kirjeldada? Mõista ja selgitada näiteks oma väljamaa sõpradele, mille poolest eesti keel erineb teistest keeltest? Aga mille poolest sarnaneb teiste keeltega? Miks me ütleme vahel ei ole, vahel aga pole? Kas lausetel Teda pole praegu kodus ja Ta ei ole praegu kodus on ka mingi tähenduserinevus ja mis tingimustel üht või teist varianti kasutatakse? Selliste küsimustega jääb enamik inimesi juba jänni. Tavateadvusse on ehk jõudnud, et eesti keele 14 käänet või kolm väldet on midagi erilist, aga kui eriline see nüüd ongi?\n\nKeeleteaduse küsimused ei piirdu ainult emakeele asetamisega mingisse konteksti. Küsimusi võib esitada väga erinevatest vaatenurkadest. Millised on need teadvustamatud protsessid, mille kaudu meie igapäevane suhtlus toimib? Mille poolest erinevad kõneldud ja kirjutatud keel? Miks väljendatakse üht asja ühes keeles ühtmoodi, teist asja teistmoodi? Mille poolest on keeled omavahel sarnased, mille poolest erinevad?\n\nKust tulevad sõnad keelde? Kuidas sõnu ja lauseid hääldatakse ja kuidas need kirja panna? Millest sünnib grammatika ja mida see õigupoolest väljendab? Kuidas sõltub inimese keelekasutus ühiskonnast, inimese kognitiivsetest võimetest, geograafilisest paiknemisest ja päritolust? Kas keel on rohkem see, mis on meie peas mingi süsteemina olemas, või pigem see, kuidas me seda süsteemi erinevates suhtlusolukordades kasutame? Kuidas keel ajas muutub? Kuidas keeled üksteist vastastikku mõjutavad? Selliste küsimuste hulk võib olla lõputu ja neile vastuste otsimisega keeleteaduses tegeletaksegi.\n\nNeed väga erinevad küsimused keele erinevate tahkude kohta on muutnud keeleteaduse heterogeenseks teadusalaks, millel on väga palju erinevaid koolkondi ja suundumusi. Ja neid koolkondi tuleb pidevalt juurde, ning vahel tundub, et iga ambitsioonikama keeleteadlase unistus on luua oma keeleteooria ja leida sellele järgijaid. Samas ongi vaja pidevalt uusi teooriaid ja lähenemisi, sest enamasti toovad need kaasa uue vaatenurga keelele.\n\nArusaamine keelest ja sellest kuidas seda peaks uurima, on keeleteaduses läbi teinud mitmeid muutusi. Kui võrdlev-ajalooline koolkond püüdis välja selgitada keele vanemat ajalugu, siis sellele järgnenud strukturalism ja sellest edasi arenenud generatiivne paradigma pööras enam tähelepanu keele ülesehitusele ja toimimisele sünkroonselt, jättes kõrvale ajaloolise mõõtme.\n\nEriti mõjukas on keeleteaduse ajaloos olnud generatiivne grammatika, mis on 1950-1960ndatel Noam Chomsky loodud keelekirjeldussüsteem, mille eesmärk oli selgitada seda, kuidas inimene keelt omandab ja genereerib. Selle teooria edasiarendused on senini kõige laiemalt levinud keeleteoreetiline paradigma USAs, aga ka paljudes Euroopa maades.\n\nKuigi ka eesti keeleteaduses on 1960-1970ndatel generatiivse grammatikaga üpris palju tegeldud, on see meil siiski tänapäevaks pigem hüljatud. Generatiivses paradigmas on tähelepanu struktuuril ja selle formaliseeritud kirjeldamisel, mitte aga struktuuri ja inimmõtlemise, suhtlussituatsiooni ja kasutuskonteksti seostel. Mistahes lihtsustatud ja universaalsust taotlevad formalismid aga ei suuda kogu seda kirjusust arvesse võtta. Ja nagu tavaliselt, põhineb ka see keeleteooria inglise keelel, ent keeleteadus peab suutma selgitada ja kirjeldada kõiki keeli. See toob kaasa mingite nähtuste alakäsitluse või käsitlemise jäikuse: surumise kategooriatesse, mis sellele keelele loomulikud pole.\n\nKeeletüpoloog Martin Haspelmath, üks mõjukamaid tänapäeva keeleteadlasi, on leidnud, et see on lisaks generatiivsele paradigmale ka muude keeleteooriate probleem: teatud keele nähtusi käsitletakse mõistete ja terminite kaudu, mis selle keele seisukohast ei ole päris sobivad, keeltele surutakse peale kirjeldusmall, mis on aga võib-olla loomulik vaid selle keele jaoks, mille põhjal see kirjeldusmall välja töötatud on. Ehk siis teisisõnu: pole vahet, kas mingi keeleteooria ja selle kirjeldus on välja töötatud inglise, eesti või lakhota keele põhjal, see ei ole universaalne ega sobi kõigile. Haspelmathi meelest peaksime hülgama teooriad ning üritama leida iga keele jaoks sobiva kirjeldusmudeli. See aga ei tähenda, et me ei peaks teisi keeli tundma, pigem vastupidi: et midagi teistele arusaadavalt kirjeldada, pead siiski teadma, kuidas sarnast nähtust väljendatakse muudes keeltes ja kuidas seda on käsitletud. See eeldab laia silmaringi.\n\nKeeleteadus on empiiriline teadus\n\nÜks keeleteaduse suuremaid küsimusi on, kas saame keele kirjeldusel usaldada iseenda keelevaistu (eeldusel, et räägime seda keelt emakeelena) või peaksime uurima keelt tema loomulikus kasutuskeskkonnas ja arvesse võtma rohkemate inimeste keelekasutust. Isiklikust keeletunnetusest lähtumine on olnud väga pikka aega domineeriv suund, mille taustaks on (vähemalt osaliselt) generatiivne grammatika.\n\nViimastel aastakümnetel on siiski järjest enam esile kerkinud mõtteviis, et vaid oma keelevaistu ei saa keeleuurimisel pidada piisavaks, jälgida tuleb keelt tema loomulikus keskkonnas ja see on ainus adekvaatne viis keelt kirjeldada (kasutuspõhine lähenemine). Oluliseks argumendiks on, et oma keelevaistust lähtudes ei märka me keeles väga palju selliseid detaile, mis ilmnevad mingis kindlas kasutussituatsioonis või mis varieeruvad vastavalt näiteks kõnelejale, situatsioonile või tekstitüübile.\n\nSelline lähenemine on keeleteaduse keskmesse toonud korpused ehk kindlate põhimõtete alusel koostatud ja korrastatud tekstikogud, mis ideaalis esindavad kogu keelt.\n\nKasutuspõhine lähenemine on muutnud väga oluliselt keeleteaduse metodoloogiat: üha olulisemal kohal on korpustest (ja ka veebist) pärit andmete analüüsimine kvantitatiivsete meetoditega, mis keeleandmete puhul on palju keerulisem ülesanne, kui esmapilgul tunduda võib. See on nii sellepärast, et loomuliku keele andmed ei allu pea kunagi normaaljaotusele, mis on tavalisemate statistiliste analüüside ja mudelite eelduseks. Lisaks rakendatakse andmete hankimiseks üha enam lihtsamaid ja keerulisemaid katselisi meetodeid, mille eesmärk on teada saada keelekasutajate eelistusi ja reaktsioone mingitele keelelistele impulssidele või kasutajate keelelisi eelistusi mingis kontekstis. Seega on tänapäeva lingvisti jaoks üha olulisem tehniliste oskuste ja statistiliste meetodite valdamine.\n\nKeeleteaduse muutumine järjest empiirilisemaks teadusalaks on põhjus, miks keeleteadlased järjest vähem on valmis vastama küsimustele ”Kas õige on öelda järgi või järele?”, sest kumb on „õige“, on kokkuleppe küsimus, nagu üldse õigekeelsus. Keeleteadlane saab vastata küsimustele „kumb on levinum?“, „millist varianti eelistab kõneleja millistel tingimustel?“, „kuidas nende kahe vormi kasutus on arenenud ja muutunud?“.\n\nKuidas Eestis on?\n\nEesti keele uurimine on välja kasvanud keeleajaloo uurimisest ning keelesuguluse küsimustest, teinud läbi strukturalismi ja generatiivse grammatika perioodi professor Huno Rätsepa juhtimisel ning jõudnud 1990-2000ndatel funktsionalismi ja kognitiivse keeleteaduse juurde; seega on see läbi teinud kõik olulisemad suunad keeleteaduse arengus.\n\nEnamik teadustöid eesti keele kohta ei esinda siiski puhtal kujul ühtki keeleteooriat, olles nii ehk lähemal Haspelmathi ideaalile teooriavabast lähenemisest, samas on muidugi eri teooriate mõjutusi eesti keele käsitlustes sageli tunda. Eesti keeleteaduse eesmärk on seni olnud leida midagi uut ja huvitavat eesti keele kohta, vähem on olnud ambitsiooni arendada teooriat (ükskõik siis, millist).\n\nKa eesti keeleteadus on muutnud üha empiirilisemaks: keeleuurimine põhineb väga suures osas korpustel, mida eesti keele vähest kõnelejaskonda ja väikest keeleteadlaste kogukonda arvestades on üllatavalt palju: meil on olemas tänapäeva kirjakeele korpus, aga ka vanema kirjakeele korpus alates eestikeelsete kirjutatud tekstide algusaegadest. Meil on suulise kõne korpus, eesti murrete korpus, ning veel mitmeid spetsiifilisema kasutusega korpused nagu näiteks häälduse uurimiseks mõeldud spontaanse kõne foneetiline korpus, võro ja seto keele korpus, lastekeele korpus, õppijakorpused ja teised.\n\nErinevatesse korpustesse koondatu kajastab ka meie emakeele mitmekihilisust ja laiemalt keelelist mitmekesisust. Meie emakeel kogu oma kirjususes ja paljususes on suur rikkus ning ühtlasi põnev uurimismaterjal nii laiemalt maailma keeleteaduse kui ka eesti keele enda perspektiivis. Eesti keele erinevate kujude ja muude Eestis kõnelevate keelte eri kujude alalhoidmine on oluline ka keelelise mitmekesisuse säilitamise perspektiivist – see ei ole sugugi ebaolulisem kui näiteks looduslik, kultuuriline või muu mitmekesisus. Seepärast ei saa kuidagi nõus olla ka tavaarusaamaga, et (normeeritud) kirjakeel oleks kuidagi ülimuslik kohamurrete või muude keelevariantide ees; see on vaid üks eesti keele vorme, mida kasutame kindlas kontekstis.\n\nMeie tähistame oma emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval 14. märtsil. Rahvusvaheline emakeelepäev on aga pisut varem – 21. veebruaril, ning selle üks eesmärke on keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse toetamine. Pidagem siis ka meie oma emakeelepäeval meeles seda keelelist mitmekesisust, mis iga päev meie ümber on, ja kasutagem oma emakeelt mõnuga nii emakeelepäeval kui kõigil muudel päevadel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Inimesed on keele vastu alati huvi tundnud ja nii on ka keeleteadus pikkade traditsioonidega teadusvaldkond, mille juured ulatuvad sajandite ja isegi aastatuhandete taha. Sellegipoolest jääb tavainimesele sageli arusaamatuks, millega keeleteadus tänapäeval tegeleb, kirjutab emakeelepäeval Tartu ülikooli eesti keele dotsent Liina Lindström.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOtseülekanne on lõppenud: luuletajad ja kirjanikud tähistavad emakeelepäeva\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kristjan Jaagul on sünnipäev. Oot, see mees kirjutas 19. sajandi alguses ilma riimita vabavärssi, see mees kirjutas avalikult homoseksuaalseid armastusluuletusi (kui keegi tollal Rõngu kõrtsis, kus ta ööbis, oleks teadnud, oleks ta lihtsalt labidaga maha löödud). Aga mida meie teeme? Peame ta sünnipäeval aulakõnesid ja teeme koolides etteütlusi?\n\nEi! See lõpeb siin. Tüüp, kelle kaasaegsed on Goethe ja Schiller, Puškin ja Lermontov, Byron ja Shelley, ja kes ei ole kraadigi sitem luuletaja, väärib paremat! Kui šotlaste rahvuspüha on Robert Burnsi sünnipäev, siis meie rahvuspüha, ja ainus olemise põhjus, on emakeelepäev! Kõik natsid tuppa,\" kommenteerib üks ürituse korraldajatest Jürgen Rooste.\n\nÜrituse ajakava:\n\nKell 9.00 Kuku Kohvik (Wiiralt) Vabakal\nKell 10.30 Rahvusraamatukogu fuajee\nKell 15.00 Viru Rahva Raamat - (ERR kultuuriportaali otseülekanne)\nKell 17.00 Must Puudel\nKell 19.00 Kapsad (Koidu 84)\n\nKaasa löövad, iseenda ja Krisitjan Jaagu tekste loevad-laulavad eri kohtades Linda-Mari Väli, Maarja Kangro, Jürgen Rooste, Jan Kaus, Asko Künnap, Kristjan Haljak, Ivar Sild, Paul Daniel jpt\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Emakeelepäeva puhul esitavad Kristjan Jaak Petersoni tekste kirjanikud-luuletajad. Kell 15 Viru Rahva Raamatus toimuvaga si kursis olla ka ERR kultuuriportaali otseülekande kaudu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTürgi politsei hinnangul on Ankara terrorirünnaku taga kurdi mässulised\n\n## Põhitekst:\n\nSiseministeeriumi teatel lõpeb esialgne uurimine täna ning siis tehakse teatavaks ka plahvatuse organiseerijad.\n\nTürgi tervishoiminister Mehmet Müezzinoğlu teatas täna, et autopommiplahvatuse ohvrite arv on tõusnud 37 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt üks ründajatest.\n\nPresident Recep Tayyip Erdogan lubas pärast eilset pommiplahvatust Ankaras, et terrorism surutakse põlvili.\n\nTürgi keelustas pärast rünnakuid sotsiaalmeediakanalid Facebook ja Twitter, kus levisid rünnaku tagajärgedest fotod ja videod.\n\nViimastel kuudel on Türgis läbi viidud mitu terrorirünnakut. Alles möödunud kuul tapsid kurdi mässulised rünnakus sõjaväekolonnile 28 inimest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Seni keegi rünnaku eest vastutust pole võtnud, ent Türgi politsei on veendunud, et selle taga on kurdi mässulised. Praeguseks on rünnak nõudnud 37 inimelu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva sai kodujääl jagu U-18 noortekoondisest 7:6\n\n## Põhitekst:\n\nNarva PSK väravad viskasid Pavel Kulakov (1+1), Georgi Vassiljev (1+1), Ilja Iljin (1+1), Aleksandr Bogdanov (2+2), Kirill Iljin (1+1) ja Filipp Švarõgin (1+2). U-18 noortekoondise poolel skoorisid Nikita Minin (2+0), Andre Linde, Vladimir Nestertšuk (1+1) ja Kristian Simson (2+1).\n\nNarva PSK väravavahid Daniil Seppenen ja Vitali Belov tõrjusid kahepeale 38 litrit. Noortekoondise puurisuul tegid Daniil Erport ja Nikita Galotin kokku 37 tõrjet.\n\nJäähoki Eesti meistriliiga hooaja lõpetavad laupäeval, 19. märtsil kell 14:00 Kohtla-Järvel Viru Sputnik ja Narva PSK.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähoki Eesti meistriliigas alistas Narva PSK eile kodujääl Eesti U-18 noortekoondise tasavägises mängus tulemusega 7:6 (1:1, 4:3, 2:2).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaalihoki meistriliigas on poolfinaalid viigiseisus\n\n## Põhitekst:\n\nSparta Team Automaailm kaotas kodumängus SK LINK/Saku meeskonnale 6:10 (3:2; 1:3; 2:5), kuid teises kohtumises oli võidukas 10:2 (2:0; 3:0; 5:2). Teises paaris võitis EMÜ Spordiklubi kodus tulemusega 7:5 (5:2; 0:1; 2:2) TTÜ Spordiklubi. Selle paari teine poolfinaalkohtumine lõppes aga TTÜ võiduga 8:7 (3:1; 3:4: 2:2).\n\nSeega on seis mõlemas paaris 1:1. Meistriliiga poolfinaalides mängitakse kolme võiduni.\n\nEsiliigas mängiti neli 1/8- finaalkohtumist:\nEMÜ SK II- Sparta Team Automaailm II 2:6 (1:2; 1:2: 0:2)\nTartu Tornaado- Jäneda SK 7:1 (1:0; 2:0; 4:1)\nMaitim- Valga Välk 6:5 (2:2; 1:1; 3:2)\nTTÜ SK/ Ääsmäe- Viljandi SHK 12:2 (4:2; 4:0; 4:0)\nNaiste liigas võitis esimeses finaalkohtumises Sparta Spordiselts tulemusega 2:1 (1:1; 0:0;1:0) EMÜ Spordiklubi naiskonna.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saalihoki meistrisarjas peeti esimesi poolfinaale. Võidurõõmu tundsid kõik neli meeskonda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVikerraadio e-etteütluse teksti autor andis osalejatele põneva vihje\n\n## Põhitekst:\n\nEtteütlus kõlab raadioeetris täna kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad. Arvesse lähevad kõik enne kella 11.00 saabunud etteütlused. Pärast kella 11.00 uudiseid selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja \"Uudis+\" saates algusega kell 12.15. Saate alguses, kell 10.05 antakse kirjutajatele veel viimaseid juhiseid.\n\nTänavuse e-etteütluse teksti autor Edward Kess andis etteütluse eel osalejatele väikese vihjelause, mille kirjapilt tasuks meelde jätta: \"Tegelikult olen mina Liivimaa parim e-etteütluse kirjutaja,\" lausus Agnes, haaras rüperaali, hüppas ronkmusta Tori täku selga ja galoppis mere poole.\n\nVõitjad selguvad viies kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed ning välismaal elavad-õppivad eestlased.\n\nKõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Peaauhind on tahvelarvuti,kategooriate parimad saavad raamatupoe kinkekaardid.\n\nKaheksa aasta jooksul on Vikerraadioni jõudnud ligi 18 000 etteütlust, igal aastal võtab võistlusest osa ühe rohkem koole ja klasse. Julgustame emakeeleõpetajaid etteütlust läbi viima emakeeletunnis.\n\n2016. aasta e-etteütluse teksti koostavad:\nPeeter Päll, Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur\nMaris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor\nEdward Kess, Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele õpetaja, Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige\nMartin Ehala, Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor, vanemteadur\nMaire Raadik, Eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja (nõuandjana)\n\nE-etteütlust korraldavad koostöös Vikerraadio, Eesti emakeeleõpetajate selts. Auhinnad on välja pannud haridus- ja teadusministeerium ja \"Rahva raamat\".\n\nEmakeelepäeva e-etteütlus Vikerraadios\n\nTähista emakeelepäeva koos Vikerraadioga! Osale e-etteütluse võistlusel!Videos on kasutatud eelmiste aastate etteütluste tekstide lauseid.ERRi sporditoimetaja Ragnar Kaasik kutsub kirjutama! Režissöör Steiv Silm.\n\nPosted by Vikerraadio on Thursday, March 3, 2016\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba üheksandat aastat korraldab Vikerraadio emakeelepäeva puhul e-etteütluse võistluse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nBaltikumi elektrihinnad ühtlustusid veebruaris\n\n## Põhitekst:\n\nNord Pooli (NP) Eesti hinnapiirkonnas alanes elektri päev-ette hind jaanuariga võrreldes neljandiku võrra 28,28 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus oli langus ligi 41 protsenti ja hinnaks kujunes 29,65 eurot megavatt-tunnist.\n\nSoomes oli elektri hind eelmisel kuul 26,09 eurot megavatt-tunni kohta, mis andis kuiseks languseks 31 protsenti. NP süsteemihind alanes 33 protsenti ja oli 19,94 eurot megavatt-tunni eest. Hinnalangust selgitab jaanuarikuuga võrreldes märgatavalt soojemad ilmad Põhjamaades ja Baltikumis.\n\nPiiriülesed elektrivood liikusid sarnaselt eelmistele kuudele Soomest Eestisse ja Eestist edasi Lätti. Soome-Eesti suunal kasutati eelmisel kuul päev-ette tehingute põhjal ära 73 protsenti turule antud võimsusest ja suunal Eestist Lätti 79 protsenti turule antud võimsusest. Tunde, mil neil suundadel oli kasutuses kogu ülekandevõimsus, oli nii Soome-Eesti kui Eesti-Läti suunal üle 200.\n\nElektri omahinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide keskmine hind jätkas langust jaanuari 6,81 eurolt tonni kohta 5,15 euroni veebruaris. Veebruari jooksul kõikus emissioonikvootide hind vahemikus 4,67 eurost 5,81 euroni tonni kohta, mis on võrreldav 2014. aasta madala tasemega.\n\nVeebruari viimase kauplemispäeva tehingute põhjal Nasdaq OMX Commodities turul võib märtsi keskmiseks elektrihinnaks Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 30,55 eurot ja 2016. aasta teise kvartali keskmiseks hinnaks 29,35 eurot megavatt-tunni kohta. Läti puhul on samad hinnaootused vastavalt 29,05 ja 31,2 eurot.\n\nPiiriülese võimsuse jaotamise tulu teenis Elering veebruaris Eesti-Soome ja Eesti-Läti piirilt kokku üle 1,6 miljoni euro.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu-Rootsi elektriühenduse NordBalt käivitumise järel alanes veebruaris oluliselt elektri börsihind Lätis ja Leedus, mis jõudis ligilähedaselt Eesti hinna tasemele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTTÜ täieneb otsustavate mängude eel rannavõrkpallurite Nõlvaku ja Tiisaarega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nagu sügisel mainisime võib tekkida kevadel täpselt selline aeg talvise ettevalmistuse ja tihedama suve hooaja vahel, kus on võimalus kodumeeskonda tähtsates mängudes aidata\" lausus Nõlvak pressiteate vahendusel. \"Ajaliselt langeb see just hästi kokku, sest oleme lõpetamas füüsilist ettevalmistust ning on väikene auk, kus polegi otseselt kusagil kellegagi trenni teha.\"\n\n\"See, kui paljudel mängudel me täpselt aidata saame, selgub varsti, kui saame teada, kas meid lastakse Katari võistlema või mitte. Rannavõrkpall on ikkagi põhitegevus ja TTÜ aitamine on heade juhuste kokkulangemine ning olgugi, et saalivõrkpalli isu pole kordagi tekkinud on väga tore omasid aidata,\" mainis Tiisaar.\n\nPraegu liigub FIVB maailma karikasari Brasiilias ning Nõlvak - Tiisaar otsustasid, et see ei tasuks ennast ära ja on tegelenud ettevalmistusega kevad-suvi hooajaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisest rannavollele keskendunud Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar panevad tossud tagasi jalga ja aitavad kodumeeskonda TTÜ-d Eesti meistrivõistluste veerandfinaalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUuring: kõige rohkem poliitikast varem eemale hoidnuid tõmbab EKRE\n\n## Põhitekst:\n\nAasta jooksul on EKRE-ga liitunud 352 inimest, kes pole varem ühessegi parteisse kuulunud, vahendas Eesti Päevaleht.\n\nKeskerakonna ridadesse on aasta jooksul astunud 301 seni poliitikast eemale hoidnud inimest.\n\nKolmanda koha hõivas Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja seda vaatamata sellele, et partei populaarsus on langenud ning aastaga sai IRL oma ridadesse 174 varem poliitikast hoidunud inimest.\n\nSotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) sai juurde 72, Reformierakond 68 ja Vabaerakond 64 varem poliitikast hoidunud inimest.\nEesti Päevaleht uuris, kui palju on alates eelmise aasta 4. märtsist kuni tänavu 8. veebruarini ehk pärast riigikogu valimisi astunud erakondadesse inimesi, kes varem pole parteisse kuulunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuringu kohaselt on kõige rohkem seni poliitikast eemale hoidnuid oma ridadesse meelitanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), teisel kohal on selles Keskerakond.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nII Eesti naiste tantsupeo patroon on Ivo Linna\n\n## Põhitekst:\n\nPeo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol täita oma kindel roll. \"Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu,\" ütles ta.\n\nMeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.\n\nErakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.\n\nII Eesti naiste tantsupidu MeheLugu on kujunemas 2016. aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks. Sellest on osa võtmas ligi 5000 tantsijat nii Eestist kui ka välismaalt. Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude lavastaja ja liigijuht Ülo Luht. Peo muusikajuht on Toomas Lunge ja tekstide autor Heiki Vilep.\n\nPidu toimub Jõgeva linna staadionil 12. juunil. Kavas on peaproov-etendus ja kaks kontsertetendust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti naiste tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMarokos protestiti ÜRO peasekretäri vastu\n\n## Põhitekst:\n\nBan Ki-moon on viimasel ajal avalikult rääkinud \"Maroko okupeeritud Lääne-Saharast\". Marokolased on aga ÜRO peasekretäri sõnavõtust solvatud, sest peavad regiooni endale kuuluvaks provintsiks, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nMaroko juhtivad erakonnad ja poliitilised ühendused kutsusid rahvast seetõttu üles meelt avaldama. Maroko annekteeris endise Hispaania koloonia Lääne-Sahara 1975. aastal ning sellele järgnes verine konflikt Alžeeria toetatava Polisario Rindega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maroko pealinnas Rabatis avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt seoses ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni tegevuse ja sõnavõttudega, mis puudutavad vaidlusalust Lääne-Sahara regiooni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTais hukkus kogemata tööle pandud tulekustutussüsteemi tõttu kaheksa inimest\n\n## Põhitekst:\n\nTraagiline vahejuhtum leidis aset eile õhtul Tai ühe suurima panga Siami Kommertspanga keldris, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nPanga esindaja sõnul uuendasid alltöövõtjad hoone keemilist tulekustutussüsteemi, kuid panid selle ilmselt kogemata tööle.\n\nRuumidesse pihustunud pürogeenaerosool tekitas hapnikutaseme järsu languse ning võis põhjustada inimeste surma.\n\nSellist aerosooli kasutatakse kohtades, kus tulekahju kustutamine veega võib kahjustada paberdokumente või elektriseadmeid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tais sai kaheksa inimest surma ja seitse kannatada, kui ühe panga töötajad käivitasid kogemata tulekustutussüsteemi, mis pihustas ruumidesse lämmatava kemikaalipilve.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVIDEOD | Cleveland jätkab edukalt, Calderonilt võidukolmene\n\n## Põhitekst:\n\nLeBron James panustas Clevelandi võitu 27 punktiga. Kyrie Irvingu ja J.R. Smithi arvele jäi 17 silma. Kaotajate ridades oli 19 punktiga edukaim J.J. Redick, Chris Paul andis 17 punkti kõrval kümme resultatiivset söötu.\n\nGiannis Antetokounmpo tegi kolmikduubli (28 punkti, 11 lauapalli, 14 tulemuslikku söötu) ja Milwaukee Bucks alistas võõrsil Brooklyn Netsi 109:100 (27:25, 23:26, 28:28, 31:21).\n\nJose Calderon viskas viimasel sekundil võidukolmese ja New York Knicks sai võõral väljakul jagu Los Angeles Lakersist 90:87 (18:11, 28:24, 19:25, 25:27). Carmelo Anthony panustas võitjate esitusse 26 punkti ja 12 lauapalliga.\n\nTulemused: LA Clippers - Cleveland 90:114, Atlanta - Indiana 104:75, Sacramento - Utah 99:108, Brooklyn - Milwaukee 100:109, LA Lakers - New York 87:90.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA teenis hooaja 20. võidu võõrsil idakonverentsi liider Cleveland Cavaliers, kes sai jagu Los Angeles Clippersist 114:90 (21:19, 37:22, 33:27, 23:22).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHaldusreformi eelnõu jõuab täna riigikokku\n\n## Põhitekst:\n\nEelnõuga tahetakse luua tugevamad ja võimekamad omavalitsused. Eelnõu kohaselt toetatakse 500 000 euroga uute omavalitsuste teket, kus elanike arv on pärast liitumist suurem kui 11 000, vahendasid ERR-i teleuudised.\n\nTulevikus arutab valitsus ka strateegiliste investeeringute tegemist maakonnasuurustesse omavalitsustesse.\n\nRiigihalduse minister Arto Aas sõnas, et enam kui 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamiseks käivad praegu läbirääkimised 26 piirkonnas. Kui liitumistes pole tuleva aasta alguseks kokkuleppele jõutud, otsustab ühendamise valitsus.\n\n\"Siis on riigikogul kolme kuu jooksul loodetavasti piisavalt aega, et see seadus lõplikult vastu võtta, nii et 1. juuliks saab president ta välja kuulutada. Siis on kõigil osapooltel piisavalt aega, et nende reeglite alusel ühinemisi läbi viia. Me ise väga loodame, et järgmisel aastal valitsus sundühendamisi väga palju ette võtma ei pea,\" rääkis Aas.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haldusreformi eelnõu jõuab riigikokku. Valitsus andise sellele heakskiidu eelmisel neljapäeval. Peaminister Taavi Rõivas teeb riigikogus haldusreformi eelnõu algatamisel ka poliitilise avalduse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Real sattus Kanaari saartel raskustesse\n\n## Põhitekst:\n\nSergio Ramos viis Reali 24. minutil juhtima, aga lõpuminutid kujunesid ärevateks, sest 87. minutil Willian Jose viigistas, paar minutit hiljem lõi Casemiro külaliste võidutabamuse ja teisel üleminutil teenis Ramos punase kaardi.\n\nTulemused: Las Palmas - Madridi Real 1:2, Bilbao Athletic - Real Betis 3:1, Sevilla - Villarreal 4:2, Levante - Valencia 1:0.\n\nTabelitipp 29. vooru järel: 1. Barcelona 75, 2. Madridi Atletico 67, 3. Madridi Real 63, 4. Villarreal 53, 5. Sevilla 48, 6. Bilbao Athletic 47, 7. Vigo Celta 45, 8. Eibar 37.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania kõrgliigas sai Madridi Real võõrsil oodatust pisut raskema võidu Las Palmase meeskonna üle 2:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDortmundi Borussia püsib Bayernist viie punkti kaugusel\n\n## Põhitekst:\n\nTeises pühapäevases mängus sai Leverkuseni Bayer kodus 1:0 jagu Hamburgist. Leverkusen võitis tänu Albin Ekdali omaväravale 18. minutil.\n\nTabeliseis 26. vooru järel: 1. Müncheni Bayern 66 punkti, 2. Dortmundi Borussia 61, 3. Berliini Hertha 45, 4. Mönchengladbachi Borussia 42, 5. Schalke 04 41, 6. Mainz 40, 7. Leverkuseni Bayer 39, 8. Wolfsburg 37, ..., 13. Augsburg 27.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa kõrgliigas teenis kolm punkti tabelis teist positsiooni hoidev Dortmundi Borussia, kes alistas kodus Mainzi 2:0 (30. Marco Reus, 73. Shinji Kagawa).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEstonian Airi eksjuht suunab nüüd nii Nordica kui ka Adria käekäiku\n\n## Põhitekst:\n\nPalmér kinnitas, et ta on algusest peale NAG tegemistega kursis olnud ja selle juhtidele nõu andnud ja seda läbi oma konsultatsioonifirma, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\n\"Mina soovitasin NAG-l just Adriaga koostööd teha ja nende platvormil alustada, kui nad valisid kahe pakkuja vahel – kas sloveenlaste Adria Airways või rootslaste NextJet,\" märkis Palmér.\n\nSelgituseks olgu öeldud, et Estonian Airi juhi kohalt NAG-d juhtima minna poleks Palméril võimalikki olnud, seda oleks Euroopa Komisjon käsitlenud ettevõtte üleminekuna.\n\nSamas aga nõustamist ei keela keegi ja seega registreeris Palmér veel veebruari lõpus Eesti äriregistris konsultatsioonifirma Palmer Aviation And Management OÜ.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonian Airi 2012. aastal päästma tulnud Rootsi lennundusguru Jan Palméri koha on pankrotihaldurid küll üle võtnud, kuid Palméri nõu on väga hinnas ka uue lennufirma Nordic Aviation Groupi (NAG) loojate hulgas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nValgejõe sild suletakse remondiks\n\n## Põhitekst:\n\nSild jääb remondi tõttu suletuks 15. märtsist kuni 22. juunini, teatas maanteeinfokeskus.\n\nÜmber saab sõita marsruudil Valgejõe keskus-Tallinna-Narva maantee-Valgejõe keskus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Harjumaal Valgejõe teel asuv Valgejõe sild suletakse homsest remondiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKiiruskaamerad on tänavu kahe kuuga tuvastanud ligi 13 000 rikkumist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rikkumiste arv on vähenenud kohtades, kus kaamerad on pikemat aega paiknenud. Väga palju kiiruseületamisi tuvastavad uued kiiruskaamerad, mis paigaldati sel ja möödunud aastal kohtadesse, kus enamasti on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h või 70 km/h,\" ütles politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere Postimehele.\n\nTartu maanteel Kosel ja Pärnu maanteel Ares 11. novembril tööd alustanud kaamerad on tuvastanud juba üle 6100 rikkumise, nendes kahes paigas on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.\n\nMärtsi algusest alustasid tööd uued kiiruskaamerad piirkiirusega 50 km/h lõikudel Jõgevamaal Puhu ristmikul ja Harku vallas Murastes ning piirkiirusega 70 km/h Harjumaal Tutermaal ja Kiial.\n\nMärtsi algusest töötavad kaamerad on fikseerinud 2800 piirkiiruse rikkumist ehk kõige enam kiiruseületamisi on fikseerinud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 126,9. kilomeetril Puhu ristmikul asuv kaamera, Tutermaal on rikkumiste arv poole väiksem.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Käesoleva aasta esimese kahe kuuga on kiiruskaamerad tuvastanud 12 637 kiiruseületust, millele on järgnenud trahviteate saatmine ehk neist jaanuaris 5016 ja veebruaris 7621.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nObama lubas Kuuba presidendiga vestelda inimõiguste olukorrast\n\n## Põhitekst:\n\nObama külastab Kuubat 21.- 22. märtsini ja on esimene Ühendriikide president pärast Calvin Coolidge'i 1928. aastal, kes seda teeb.\n\nObama ütles poliitvangide naistest ja lastest koosnevale opositsioonirühmale Daamid Valges 10. märtsil saadetud kirjas, et mõistab ja toetab nende võitlust.\n\n\"Ma mõistan täielikult raskusi, millega tavalistel kuubalastel tuleb silmitsi seista oma õigusi nõudes. Ühendriigid on veendumusel, et keegi Kuubal ega ka kuskil mujal ei tohiks kohata tagakiusamist, vahistamist või rünnakuid selle pärast, et nad tahavad oma häält ja arvamusi kuuldavaks teha. Nagu ka korduvalt varem kavatsen ma selle teema president Castroga otsekoheselt jutuks võtta,\" seisis kirjas.\n\nValge Maja kinnitas uudisteagentuurile AFP kirja ehtsust.\n\nUSA president Barack Obama on Kuubal teretulnud, kuid ärgu oodaku poliitilisi järeleandmisi, kirjutas möödunud nädalal saareriigi riiklik päevaleht.\n\n\"Kuuba valitsus ja rahvas võtavad USA liidri vastu neile omase külalislahkusega ning kohtlevad hoolitsuse ja austusega,\" kirjutas ajaleht Granma juhtkirjas\n\nKohe aga lisati, et kellelgi ei maksaks kahelda Kuuba kindlas otsuses pidada tingimusteta kinni oma \"revolutsioonilistest ja imperialismivastastest ideaalidest\".\n\n\"Me ei saa endale lubada seda, et meid meie siseasjades survestataks. Me oleme oma iseseisvuse võitnud selleks liiga suurte ohvritega,\" ütles Kuuba liider Raul Castro ajalehele.\n\nEnne visiidist teatamist oli Obama rõhutanud, et läheb Kuubale vaid juhul, kui kommunistlik valitsus teeb edusamme inimõiguste vallas.\n\nÜhendriigid ja Kuuba teatasid tunamullu 17. detsembril ajaloolisest kokkuleppest suhete normaliseerimiseks, mis tõi kaasa saatkondade taasavamise ning Kuubale kehtestatud reisi- ja kaubanduspiirangute mõnetise leevendamise. Lisaks taastati diplomaatilised suhted. Viimati allkirjastasid USA ja Kuuba leppe, millega taastatakse viis aastakümmet kestnud pausi järel kahe riigi vahelised kommertslennud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Barack Obama lubas dissidentidele, et võtab Kuuba presidendi Raul Castroga kohtudes otsekoheselt jutuks inimõiguste olukorra saareriigis, selgus pühapäeval avaldatud kirjast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nDrell ja Kullamäe olid Baunachi kaotusmängus aktiivsed mitmel rindel\n\n## Põhitekst:\n\nTaaskord alustasid mõlemad eestlased mängu algviisikus, vahendab Korvpall24.ee.\n\nHenri Drell mängis 34 minutit, viskas 11 punkti (kahesed 2/9, kolmesed 1/5, vabavisked 4/6), andis kuus resultatiivset söötu, võttis neli lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Kristian Kullamäe viskas 24 minutiga kümme punkti (kahesed 2/5, kolmesed 2/3), andis ühe resultatiivse söödu, hankis seitse lauapalli, tegi kaks pallikaotust ja neli viga.\n\nBaunach (4-12) asub turniiritabelis eelviimasel ehk 15. kohal. Eestlaste liigahooaeg jätkub 8. jaanuaril, kui võõrsil minnakse vastamisi Schalkega (6-10).\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kristian Kullamäe ja Henri Drelli koduklubi Baunach Young Pikes sai Saksamaa esiliigas Paderborni Baskets'ilt 70:91 (18:20, 12:24, 24:27, 16:20) kaotuse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMathieu van der Poel jõudis 100. võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nMathieu van der Poeli edu kahe järgneva ees oli viis sekundit. Valitsev maailmameister Wout van Aert (Cibel-Cebon) ei osalenud, ta stardib homme Prantsusmaal, kirjutab Spordipartner.ee.\n\nSee oli 23-aastasele Mathieu van der Poelile karjääri sajandaks võiduks. Oma esimese profivõidu teenis hollandlane 19-aastasena. Siiani on van der Poel tulnud korra maailmameistriks, kaks korda Euroopa meistriks ja neli korda Hollandi meistriks ning võitnud 20 MK-etappi, 25 Superprestige'i sõitu, 16 DVV Trofee etappi ja 29 muud võidusõitu.\n\nNaistest oli Gullegemis kiireim Loes Sels (Pauwels Sauzen-Vastgoedservice), kaheksa sekundi kaugusele jäi Annemarie Worst (Steylaerts-777) ja 34 sekundi kaugusele Nikki Brammier. Eesti meister Mari-Liis Mõttus (Team Cannibal) ei osalenud, ta stardib homme Superprestige'i etapil Brüsselis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgias Gullegemis peetud cyclo-crossi võistlusel jõudsid Corendon-Circuse klubis sõitvad vennad Mathieu van der Poel ja David van der Poel mõlemad poodiumile. Mathieu võitis ja David sai Gianni Vermeerschi (Steylaerts-777) järel kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKriisa ja Žalgirise duubel pidid tunnistama vastase paremust\n\n## Põhitekst:\n\nKriisa koduklubile sai saatuslikuks kehv visketabavus. Žalgise väljakult visked täna 33% (23/69) vastaste 47% (32/67) vastu, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKohtumist oli vaatamas ka Žalgirise põhimeeskonna peatreener Šarunas Jasikevicius, kuid teadmata põhjusel teenis Kerr Kriisa täna vähe mänguaega. 18-aastane eestlasest mängujuht viibis väljakul vaid kaks minutit, viskas ühe kolmepunktiviske, mis ei tabanud ning tegi ühe isiklikku vea.\n\nKriisa koduklubil on tabelis 10 võitu ja 14 kaotust, millega ollakse 11. kohal.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu korvpalli esiliigas mängiv Kerr Kriisa ja Kaunase Žalgirise duubelmeeskond jäid täna koduväljakul peetud kohtumises Šilutele alla 82:90 (20:21, 21:27, 20:17, 21:25).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVenezuela parlament: presidendi teine ametiaeg on mittelegitiimne\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me kinnitame üle Nicolás Maduro mittelegitiimsuse,\" lausus rahvusassamblee president Juan Guaidó parlamendi uue istungjärgu algul ametivannet andes.\n\n\"Alates 10. jaanuarist hoiab ta jõuga enda käes presidenditooli ja sellest tulenevalt on rahvusassamblee ainus legitiimne rahva esindaja,\" sõnas opositsioonipoliitik.\n\nAlates 2013. aasta aprillist Venezuelat valitsev sotsialist Maduro võitis mullu mais teise ametiaja presidendivalimistel, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on \"pettusena\" hukka mõistnud.\n\nMadurol on õnnestunud pärast seda, kui opositsioon võitis 2015. aasta detsembri valimistel parlamendienamuse, vastasleer lõhestada ja selle tegevus halvata.\n\nAlates 2017. aasta juulist on riigis seadusandlik võim presidendi liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee käes.\n\nLõuna-Ameerika riigis kestab mitmendat aastat majanduskriis ja ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist lahkunud vähemalt 2,3 miljonit venezuelalast.\n\nSotsialistid on Venezuelas võimul alates 1999. aastast, kui võimule pääses Maduro eelkäija, karismaatiline erusõjaväelane Hugo Chávez.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venezuela opositsiooni kontrolli all olev parlament kuulutas laupäeval järgmisel nädalal algava president Nicolás Maduro teise ametiaja mittelegitiimseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenal, Chelsea ja United karikavõistlustel ei vääratanud\n\n## Põhitekst:\n\nOld Traffordil sai jätku Ole Gunnar Solskjaeri suurepärane algus Manchester Unitedi peatreenerina, kui esiliigaklubi Readingu vastu teeniti 2:0 võit. Unitedi viienda järjestikuse võidu aitasid sepistada penalti realiseerinud Juan Mata ja Alexis Sancheze söödu realiseerinud Romelu Lukaku.\n\nMitmeid vahetusi teinud Londoni Cheseal kulus esiliigas palliva Nottingham Foresti väravaluku lahti muukimiseks 49 minutit. Chelsea 2:0 võidumängu mõlemad väravad lõi Alvaro Morata, resultatiivse söödu andis mõlema tabamuse puhul 18-aastane Callum Hudson-Odoi.\n\nLondoni Arsenal sõitis külla kolmandas divisjonis pallivale Blackpoolile, kellest oldi kindlalt 3:0 üle. Külaliste eest lõi kaks väravat Joseph Willock, viimase tabamuse eest hoolitses Alex Iwobi.\n\nPühapäeval astub karikasarjas võistlustulle Inglismaa valitsev meister Manchester City, esmaspäeval tulevad viimaste kõrgliigaklubidena väljakule Wolverhampton ja Liverpool.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval peetud Inglismaa jalgpalli karikavõistluste kolmanda ringi mängudes kõrgliiga suurklubid ei vääratanud ning jõudsid raskusteta järgmisesse ringi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nDoha turniiri võitis Djokovici konkurentsist lülitanud Bautista-Agut\n\n## Põhitekst:\n\nHispaanlane alistas Tšehhi tennisisti kaks tundi kestnud matšis 6:4, 3:6, 6:3. Kumbki pool matši jooksul ühtegi ässa ei servinud. Bautista-Agut topeltvigu ei teinud, Berdych eksis ühel korral.\n\n30-aastase Bautista-Agut jaoks on tegemist neljanda järjestikuse aastaga võita jaanuaris ATP turniir. Tänavusel Doha turniiril alistas hispaanlane poolfinaalis maailma esireket Novak Djokovici.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kataris Dohas peetud ATP tenniseturniiril võidutses Roberto Bautista-Agut (ATP 24.), kes oli finaalis parem Tomas Berdychist (ATP 71.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba ja JYP teenisid järjekordse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nOtto Nieminen viis külalised küll 1:0 ette, kuid JYP suutis kaotusseiust kiirelt välja tulla. Esmalt viigistas Ossi Louhivaara seisu 1:1-le ning juba kaks minutit hiljem viis Juha-Pekka Hytonen võõrustajad 2:1 juhtima. JYP-i kolmanda värava viskas Samuli Ratinen.\n\nNeli pealelööki teinud Rooba viibis platsil 13 minutit.\n\nJYP hoiab liigatabelis 48 punktiga 12. kohta. Play-off 'idesse viiv kümnes koht jääb kuue silma kaugesele. Tabeliliider Kärpätil on 82 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi JYP alistas Soome jäähoki meistrivõistlustel TPS-i 3:1.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-18 koondised jäid Balti mere maade karikaturniiril võiduta\n\n## Põhitekst:\n\nKaspar Lootus oli viimases kohtumises Eesti parim 12 punkti ja 11 lauapalliga. Kaspar Kitsing lisas 11 ning Georg Allemanni ja Illimar Raiendi arvele kogunes kümme silma.\n\nMeeskonna parimaks valiti Mehhiko juurtega Karl Andres Matute Perner.\n\nKoondise peatreener Indrek Visnapuu sõnas pärast turniiri viimast mängu: \"Olime täna suure osa ajast tagaajaja rollis ja vahepeal on vahe 20 punkti, siis on raske rääkida võidust. Kogu see turniir oli otsimine, katsetamine ja proovimine. Ma ei taha ka seda öelda, et me ei läinud ühtegi mängu võitma. Reaalselt võidetav oli meil esimene mäng Rootsi vastu. Järgmises kahes kohtumises olid vastased meist paremad. Positiivse poole pealt tegime kõikides mängudes vastastest rohkem pealeviskeid. Protsent oli jällegi kehvem. Peab nüüd analüüsima, kas pealevisete arv tuli meile kasuks või mitte.\"\n\nTurniiri lõplik paremusjärjestus:\n\n1. Soome\n2. Läti\n3. Rootsi\n4. Eesti\n\nEesti neidude U-18 koondis lõpetas Tallinnas peetud BSBC turniiri 61:80 kaotusega Lätile ning lõpetas võistluse võiduarvet avamata. Lätlannad said kaela kuldmedalid.\n\nViimases kohtumises tõi Anna Gret Asi eestlannade parimana 25 punkti ning nimeti ka koondise parimaks mängijaks. Maria Gontsarova tõi kümme punkti. Läti poolt vastas turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Laura Meldere 20 punkti ja 12 lauapalli.\n\nTurniiri avapäeval jäid peatreener Pierre Bressanti hoolealused Rootsile 63:68, järgmisel päeval kaotati Soomele 63:90.\n\nBressanti sõnul on koondisel arenguruumi nii mänguliselt kui füüsiliselt. \"Tüdrukud polnud valmis sellisel tasemel mängima. Rootsi, Läti ja Soome mängisid väga füüsilist korvpalli ja eestlannad pole sellega harjunud. Paljude jaoks oli tegemist esimeste mängudega U-18 vanuses ja sellises atmosfääris. Kõvasti tööd on vaja teha ning tüdrukud peavad aru saama, et ei piisa sellest kui oled parim Eestis.\"\n\nTurniiri lõplik järjestus:\n\n1. Läti\n2. Soome\n3. Rootsi\n4. Eesti\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noormeeste U-18 korvpallikoondis kaotas Balti mere maade karikavõistluste viimases mängus Lätile 66:79 ning pidi leppima neljanda kohaga. Turniiri võidu teenis Rootsi 97:39 alistanud Soome koondis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKongo DV valimiskomisjon lükkas valimistulemuste avaldamise edasi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tulemusi ei ole võimalik pühapäeval avaldada. Me teeme edusamme, kuid meil ei ole veel kõike,\" lausus komisjoni president Corneille Nangaa.\n\nPresidendivalimised korraldati 30. detsembril ning esialgste valimistulemuste avaldamise tärmin oli 6. jaanuar.\n\nLõplikud valimistulemused plaanis CENI teatavaks teha 15. jaanuaril, kolm päeva enne uue presidendi kavandatud ametissevannutamist.\n\nNangaa lausus AFP-le, et laupäeva pärastlõunaks oli loetud vähem kui pooled valimissedelid, ja kinnitas, et CENI teeb valimistulemused teatavaks \"järgmisel nädalal\".\n\nValimiskomisjon ei teatanud tulemuste avaldamise uut kuupäeva.\n\nKongo DV katoliku kirik hoiatas laupäeval valimiskomisjoni, et ebaõigete presidendivalimiste tulemuste avaldamise korral võib puhkeda rahvaülestõus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kongo Demokraatliku Vabariigi hiljutiste presidendivalimiste tulemuste avalikustamine lükkub pühapäevalt järgmisse nädalasse, teatas valimiskomisjoni (CENI) juht laupäeval AFP-le.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nReinart ja Kuusmaa vedasid U-16 korvpallikoondise BSBC turniiri esikohale\n\n## Põhitekst:\n\nEestlaste parimaks kerkis tõusude ja mõõnadega mängus Kaspar Clemet Kuusmaa 20 punktiga. Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Ken-Martti Reinart lisas kaksikduubli 19 silma ja kümne lauapalliga. Kristofer Kajari lisas 13 ja Markus Heinakoor 11 punkti ja üheksa lauapalli.\n\nKoondise peatreener Rauno Pehka sõnas mängujärgselt: \"Pärast eilset rasket mängu õnnestus ka tänane kohtumine õnnelikult ära mängida. Olid omad tõusud ja mõõnad, aga seda magusam see võit oli. \"Selles grupis on ägedaid poisse, kes koos tegutsedes suutsid oma tahtmise peale suruda. Nad võtsid mu põhimõtted kiiresti omaks ja kokkuvõttes see toimis.\"\n\nPäeva teises kohtumises alistas Soome kindlalt Rootsi tulemusega 82:60.\n\nTurniiri lõplik paremusjärjestus:\n\n1. Eesti\n2. Soome\n3. Läti\n4. Rootsi\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noormeeste U-16 korvpallikoondis alistas Balti mere maade karikaturniiri otsustavas mängus Läti eakaaslased numbritega 86:84 ning võttis esikoha. Lätlased pidid leppima Soome järel kolmanda kohaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nHein aitas Arsenalil teist kohta hoida\n\n## Põhitekst:\n\nVaheajale mindi veel Brightoni eduseisus, kui Heinast 44. minutil pall mööda saadeti, aga kolm vastuseta väravat teisel poolajal tõid Arsenalile siiski järjekordse võidu. 16-aastane Hein tegi kaasa 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.\n\nU-18 kõrgliiga lõunatsoonis on Arsenal 12 voorust kogunud 30 punkti ning see hoiab nad jätkuvalt teisel tabelireal, liidrist Tottenhamist kahe punkti kaugusel. Kolmandal kohal asuvat Chelseat edestatakse punktiga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noortekoondise väravavaht Karl Jakob Hein aitas Arsenali U-18 meeskonna järjekordse võiduni, kui kodus alistati 3:1 Brightoni eakaaslased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nJõhvi vallas hukkus jalakäija\n\n## Põhitekst:\n\nÕnnetus juhtus kell 16.18 Aia teel, kus seni tuvastamata jalakäija jäi auto alla ja hukkus.\n\nPolitsei palub kõigil, kes õnnetuse kohta midagi teavad, sellest teada anda häirekeskuse numbril 112.\n\nJuhtumi asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõhvi vallas Kose külas hukkus laupäeva pärastlõunal auto alla jäänud jalakäija.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVoka järsakust alla kukkunud laps sai surma\n\n## Põhitekst:\n\nEsimesena kohale jõudnud Sillamäe komando päästjad läksid alla ning hakkasid kohe last elustama, kuid elustamine tulemusi ei andnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru maakonnas Voka alevikus kukkus laupäeval seitsmeaastane tüdruk pankrannikult alla ja sai surma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nShiffrin teenis hooaja üheksanda MK-etapivõidu\n\n## Põhitekst:\n\nShiffrin, kes on MK-sarja tiitlikaitsja, on käesoleval hooajal võitnud kõik seni peetud slaalomid. Täna edestas 23-aastane ameeriklanna teise koha saanud Petra Vlhovat (Slovakkia) koguni 1,25 sekundiga.\n\nKolmandaks jäänud šveitslanna Wendy Holdener kaotas võitjale 1,75.\n\nMK-sarja üldarvestuses on Shiffrin 1214 punktiga kindel liider. Teist kohta hoidval Petra Vlhoval on 748 silma, kolmandat kohta hoiab Wendy Holdener (514 p).\n\nJärgmine mäesuusatamise MK-etapp sõidetakse 8. jaanuaril Austrias Flachaus, kus kavas on taaskord slaalom.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Horvaatias Zagrebis peetud mäesuusatamise MK-etapil võidutses slaalomisõidus ameeriklanna Mikaela Shiffrin.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nProfiajastu pikimas finaalis jäi peale Anderson\n\n## Põhitekst:\n\nAnderson alistas Karlovici kaks tundi ja 47 minutit kestnud matšis 7:6 (4), 6:7 (2), 7:6 (5). Tegemist oli ATP turniiride läbi aegade pikima finaaliga – Kevin Andersonil on pikkust 2,03 meetrit, Ivo Karlovicil aga koguni 2,11 meetrit.\n\nÄärmiselt tasavägises matšis läksid kõik kolm setti kiiresse lõppmängu. Otsustavas kolmandas setis oli Karlovicil kiires lõppmängus ka 5:2 eduseis, kuid 39-aastane horvaat suutis seejärel kaotada viis punkti järjest, kinkides nõnda võidu Andersonile.\n\nKevin Anderson servis matši jooksul 21 ässa, Karlovic koguni 36. Lõuna-aafriklane tegi kuus topeltviga, horvaat neli.\n\n???? FUN FACT:\nToday's @MaharashtraOpen final is the tallest in ATP Open Era history! ⬆️ @KAndersonATP @ivokarlovic pic.twitter.com/2lLCAMyICI\n\n— Tennis TV (@TennisTV) January 5, 2019\n\nThe best possible start to the year! ???? @KAndersonATP beats Ivo Karlovic 7-6(4) 6-7(2) 7-6(5) to win the @MaharashtraOpen in Pune! ???????????? pic.twitter.com/JkJHn7b10V\n\n— Tennis TV (@TennisTV) January 5, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Indias Punes peetud ATP tenniseturniiril võidutses lõuna-aafriklane Kevin Anderson (ATP 6.), kes alistas finaalis horvaat Ivo Karlovici (ATP 100.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nU-16 koondis teenis BSBC turniiril kolmanda koha, kuldmedalid Lätile\n\n## Põhitekst:\n\nViimases mängus tõi eestlannadele 22 punkti ja kuus lauapalli Kadri-Ketter Kont (pildil), kes valiti ka naiskonna parimaks mängijaks. Elena Sutt lisas 13 ja Grete Kruuk kaheksa silma.\n\nPeatreener Allan Siimann sõnas pärast kohtumist, et mängudes Rootsi ja Läti vastu jäi ta koondise esitustega rahule. \"Soome näitas meile kõik nõrgad kohad kätte. Mulle meeldib tüdrukute vaimne valmisolek, kuid agressiivsusega kohanemine võtab veel aega. Ka tänases mängus said vastased väga palju lihtsaid korve puhtalt agressiivsuse pealt.\"\n\nKokku jäi Eesti saldosse üks võit ja kaks kaotust. Turniiri avapäeval alistati Rootsi koondis numbritega 70:59 ning seejärel jäädi suurelt alla Soomele 37:105.\n\nTurniiri lõppjärjestus:\n\n1. Läti\n2. Soome\n3. Eesti\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti tütarlaste U-16 korvpallikoondis lõpetas koduse Balti mere maade karikaturniiri 66:82 kaotusega Lätile ning teenis kokkuvõttes kolmanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nIraan kiitis heaks rahapesuvastase seaduse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rahapesuvastase seaduse muutmise eelnõu kiideti koos mõne muudatusega heaks ja saadetakse parlamendispiikrile valitsusele edastamiseks,\" ütles otstarbekuse nõukogu liige Gholamreza Mesbahi-Moghadam riiklikule uudisteagentuurile IRNA.\n\nOtstarbekuse nõukogu, kuhu kuulub 38 riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei otsusega ametisse nimetatud liiget, lahendab vaidlusi seaduse algse versiooni heaks kiitnud parlamendi ja konservatiivide domineeritud järelevalvenõukogu vahel, mis kontrollib kõiki seadusi ja oli rahapesuvastase seaduse algse versiooni tagasi lükanud.\n\nKonservatiivid on väitnud, et uus rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlev seadus annab lääneriikidele hoovad Iraani majanduse ja selle üle, kuidas Teheran rahastab piirkondlikke liitlasi nagu Liibanoni šiialiikumine Hizbollah.\n\nMõõdukaks peetava presidendi Hassan Rouhani valitsuse hinnangul aga on seadus vajalik Rahvusvahelise finantstegevuse rakkerühma (FATF) nõudmiste täitmiseks.\n\nFATF on umbes 35 liikmesriigiga agentuur, mis tegeleb rahvusvaheliste standardite loomisega rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks ning jälgib riikide jõupingutusi finantskuritegevuse tõkestamisel.\n\nAgentuuri mustas nimekirjas on vaid kaks riiki - Iraan ja Põhja-Korea, kuigi Pariisis baseeruv agentuur külmutas 2017. aasta juunis Iraani-vastased meetmed seniks, kuni Teheran töötab reformide kallal.\n\nFATF peab järgmise kohtumise veebruaris ning jutuks tulevad ka Iraani edusammud.\n\nIraani valitsus püüab säilitada kaubandus- ja pangandussidemeid muu maailmaga pärast seda, kui USA lahkus mullu mais mitmepoolsest tuumaleppest.\n\nTuumaleppega tühistati Iraanile selle tuumaprogrammiga seoses kehtestatud sanktsioonid vastuseks riigi tuumategevuse osalisele piiramisele.\n\nLeppe ülejäänud osapooled - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hiina ja Venemaa - on püüdnud dokumenti päästa ja säilitada kaubandussidemeid Iraaniga, kuid on kutsunud riiki FATF-i nõudeid täitma.\n\nRahapesuvastane seadus üks neljast seadusest, mille Iraani valitsus on selle eesmärgi saavutamiseks esitanud.\n\nAugustis allkirjastati seaduseks eelnõu terrorismi rahastamise jälgimisest ja ennetamisest.\n\nÜlejäänud kaks seadust, mis lubaksid Iraanil liituda ÜRO terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastase konventsioonidega, on heaks kiitnud parlament, kuid kõrgemad võimuinstitutsioonid nagu järelevalvenõukogu ei ole seda veel teinud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraani institutsioonide vahelisi erimeelsusi lahendav otstarbekuse nõukogu kiitis laupäeval heaks uuendatud rahapesuvastase seaduse, vahendas riigimeedia.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBrasiilia saadab mitmesse linna jõuguvägivalda peatama sõdurid\n\n## Põhitekst:\n\nNädalavahetuse lõpuks peaksid Ceará osariigi pealinnas ja teistes sama osariigi linnades patrullima 300 sõdurit osana püüetest vägivallaspiraal katkestada, ütles riigi avaliku julgeoleku minister Guilhermo Teophilo valitsuse uudisteagentuuri Agência Brasil vahendusel.\n\nKeskvalitsuse sõjaline sekkumine kohaliku korrakaitsesse Ceará linnades on esimene proovikivi uue presidendi Jair Bolsonaro seaduslikkusel ja korral põhinevale valimisplatvormile.\n\nBrasiilia justiitsminister andis käsu sõdurid kohale saata pärast seda, kui valitsus jõudis järeldusele, et Ceará politseil napib olukorraga toimetulemiseks ressursse.\n\nBrasiilia meedia on näidanud turvakaamerate videopilti bensiinijaamu terroriseerivatest jõukudest. Sel nädalal on registreeritud kümneid rünnakuid, mis on sundinud elanikke koju jääma ja pannud seisma liikluse peatänavatel.\n\nPraeguseks on vägivallaga seoses kinni peetud 50 inimest.\n\nEhkki vägivalla vallapäästjat alles uuritakse, mässavad jõugud luureandmete järgi osariigi vanglates hiljuti karmistatud reeglite vastu, edastas meedia.\n\nMuudatuste seas on mobiiltelefoni signaali blokeerivate seadmete kasutuselevõtt ja kinnipeetavate jõugukuuluvuse alusel eraldamise poliitika lõpetamine.\n\nUudisteportaali G1 andmeil on kaks jõuku loobunud ajutiselt omavahelisest rivaalitsemisest ja ühendanud jõud valitsuse vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brasiilia saatis laupäeval Fortaleza linna riigi kirdeosas sõjaväelased peatama mitu päeva kestnud jõukude rünnakuid pankade, busside ja kaupluste vastu, ütlesid ametnikud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKläbo noppis Tour de Skil järjekordse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nAjaga 40.52,6 võidutsenud Kläbole järgnesid itaallane Francesco de Fabiani (+0,6) ja venelane Aleksander Bolšunov (+2,6). Esimesena jäi poodiumilt välja Andrei Larkov (+3,4).\n\nÜldarvestuses liidrikohta hoidvale 22-aastasele Kläbole on tegemist juba neljanda esikohaga tänavusel Tour de Skil. Esimest korda Tour de Skil osalev norralane on võidutsenud mõlemas sprindisõidus ja ka vabatehnika jälitussõidus.\n\nViimase etapi eel juhib Kläbo üldarvestuses venelase Sergei Ustjugovi ees minuti ja 20,4 sekundiga. Aleksander Bolšunov kaotab kolmandana 1.43,8.\n\nTour de Ski lõpeb pühapäeval traditsioonilise ränkraske üheksakilomeetrise vabatehnikas ülesmäge jälitussõiduga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suusatuuri Tour de Ski eelviimasel etapil Val di Fiemmes võitis meeste 15 km ühisstardist klassikasõidu norralane Johannes Hösflot Kläbo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSurmahirmus Knicksi mängija jätab Londonis peetava mängu vahele\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi mängumees Kanter on varasemalt kritiseerinud president Recep Tayyip Erdogani ning viimane kord kui ta Euroopat külastas, hoiti teda Rumeenias mitu tundi kinni. Mullu mais väljastas Erdogan ka Kanteri vahistamismääruse ning korvpalluri pass tunnistati Türgi võimude poolt kehtetuks.\n\n\"Neil on seal (Londonis) palju spioone,\" lausus Kanter. \"Ma arvan, et mind võidakse seal ära tappa. See oleks väga kole olukord,\" lausus Kanter.\n\n\"Kahjuks ei saa ma tänu hullule Türgi presidendile kaasa reisida. Olen klubi juhtkonnaga sellest juba rääkinud. Mul on kahju, et sellised asjad minu karjääri mõjutavad. Tahaksin olla oma meeskonnale abiks. Paraku ei saa ma tänu ühele diktaatorile isegi oma tööd teha – kurb,\" lisas Kanter.\n\nKnicksi ja Washington Wizardsi omavaheline kohtumine peetakse Londonis 17. jaanuaril.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "NBA korvpalliklubi New York Knicksi mängija Enes Kanter jätab meeskonna Londonis peetava mängu vahele, sest kardab oma elu pärast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nETV reisisari viib Reketiga Hispaaniasse\n\n## Põhitekst:\n\nReket on teejuhiks Lõuna-Hispaania valgetes linnades. Matadoor Rafael Tejada kodusel areenil saab ta isegi härjavõitlust proovida. Ronda linnas on Hispaania vanimaid härjavõitluse areene. Seda linna jumaldasid Hemingway ja Alexander Dumas.\n\nPärast reisi jumaldab saate meeskond aga Caminito del Reyd ehk kuningate palverännaku teed. Iga päev läbib seda seitsmekilomeetrist kaljudevahelist matkarada umbes 1000 inimest. Kaljude küljes ripuvad puust kitsad jalgrajad, kus üksteisest möödaminek on pea võimatu.\n\nLähedal asuvas Mijase linnas asub kaasaegse kunsti muuseum, kus on väljas suurte meistrite tööd. Antequera linn võlub oma arhitektuuri ja kodususega.\n\n\"Reisile minuga\" on ETV eetris laupäeva õhtul kell 20.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reisisari \"Reisile minuga\" siirdub laupäeva õhtul uue saatejuhi Tom-Olaf Urbiga Costa del Soli.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiverpooli Meistrite liiga võiduni aidanud norralane asus tööle Maltal\n\n## Põhitekst:\n\n38-aastase Riise jaoks on tegemist esimese töökohaga jalgpallis, kui ta ise platsil viibima ei pea. Endine Norra koondislane pidas oma viimased mängud ära 2016. aastal, mil esindas India Superliigas Chennaiyini tiimi, kirjutab Soccernet.ee.\n\nRiise parimad aastad pärinevad Liverpoolist, kus ta sai kirja 348 mängu ja võitis 2005. aastal ka Meistrite liiga. 136 kohtumises käis ta väljakul AS Roma eest, kuid tiitlid jäid võtmata. Prantsusmaal tuli ta meistriks AS Monaco ridades ning lisaks on endine vasakäär pallinud veel Nikosia APOEL-is, Fulhamis, Aalesundis ja Delhi Dynamosi meeskonnas.\n\nBirkirkara puhul on tegemist neljakordse Malta meistriga. Viimati võideti tiitel viie aasta eest. Hetkel asutakse liigatabelis 14 meeskonna seas kuuendal kohal, mängitud on 13 vooru.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastatel 2001-2008 Liverpooli esindanud John Arne Riisest sai Malta jalgpalli kõrgliigaklubi Birkirkara spordidirektor.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEelmisel aastal hukkus liikluses 67 inimest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Liikluspilt pole viimastel aastatel paremaks läinud. 2015. aastal hukkus liikluses sama palju inimesi kui mullu. 2017. aastal oli liiklussurmasid tuntavalt vähem, kuid see oli pigem tänu õnnele, mitte üldise liikluspildi paranemine, sest raskeid õnnetusi juhtus samas suurusjärgus mullusega. Peame pingutama, et vähendada õnnetuste arvu, nii kahaneb õnne roll elu ja surma määramisel,\" ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.\n\n\"Suvi ja talv on läbi aastate olnud liikluses rasked. Suvi seepärast, et hea ilm paneb inimesi impulsiivsemalt käituma. Talvel satuvad sõidukid rohkem plekimõlkimistesse, mis pole enamasti raskete tagajärgedega. Sügis ja talv on jalakäijatel ohtlikum aeg, sest siis teeb vähene päevavalgus ja sademeterohkus nende õigeaegse märkamise raskeks,\" selgitas Loigo ning lisas, et augustis ja septembris suunati politseinikud maanteedele suuremas mahus kiirust mõõtma ja liiklust rahustama.\n\n\"Liikluspilt muutus rahulikumaks, kuid raske on täpselt hinnata, milline oli politsei tegevuste mõju. Õnnetuste arv igatahes vähenes,\" märkis Loigo.\n\nTa lisas, et politsei suudab sellises mahus liiklusjärelevalvet teha lühiajaliselt, sest see tuleb muude politsei ülesannete arvelt ega ole sellisel kujul pikema aja jooksul võimalik. Loigo sõnul juhtub kõige rohkem inimkannatanuga õnnetusi tiheasustusega piirkondades.\n\n\"Pooled neist juhtusid Tallinnas ja Harjumaal, kümnendik aga Tartumaal. Liiklustihedus ja liiklejate arv mõjutab selgelt õnnetuste arvu,\" ütles Loigo.\n2018. aastal kasvas mootorrattaõnnetuse arv kolmandiku võrra. 2017. aastal ei hukkunud nendes ühtegi mootorratturit, mullu aga kuus.\n\n\"Inimestel läheb majanduslikult hästi ning neil on vahendeid osta võimsaid ja kiireid mootorrattaid. Pahatihti on aga nii, et rahakott kannatab kaherattalise ostmise ära, aga sõiduoskused mitte,\" nentis Loigo.\nEelmisel aastal kõrvaldati juhtimiselt 6801 alkoholi tarvitanud juhti, kellest 2641 suhtes alustati kriminaalmenetlust. Möödunud aastal tabati 241 narkojoobes juhti. Alkoholi tarvitanud juhid osalesid 529 liiklusõnnetuses. Neis sai viga 184 ja surma 12 inimest.\n\n67 hukkunust kolmandik ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust.\n\nJalakäijaid hukkus mullu 12, 2017. aastal üheksa, 2016. aastal 22 ning 2015. aastal 24. Jalgrattureid hukkus eelmisel aastal neli, 2017. aastal kaks, 2016. aastal viis ning 2015. aastal kolm. Veoauto osalusel juhtunud õnnetustes hukkus 18 inimest, mullu kümme, 2016. aastal 11 ning 2015. aastal 16.\n\nKiiruse ületamise eest karistasid politseinikud 36 677 juhti, neist 25 081 ületas kiirust 21-40 km/h. 2018. aastal tuvastasid kiiruskaamerad 113 120 sõidukiiruse ületamist, neist 7066 aasta viimasel kuul.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aastal sai liiklusõnnetustes surma 67 ning vigastada 1823 inimest – traagilisimad kolm kuud olid jaanuar, juuni ja juuli, kui hukkus kokku 31 inimest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKolmanda võidu järjest võtnud Östberg suurendas Tour de Skil üldedu\n\n## Põhitekst:\n\nÖstbergile järgnesid venelannad Natalja Neprjajeva ja Anastassia Sedova, kaotades vastavalt 10,0 ja 10,8 sekundiga. Neljandana lõpetas soomlanna Krista Pärmäkoski, kaotades 12,5 sekundiga.\n\nViimase etapi eel juhib Östberg üldarvestuses Neprjajeva ees 53,4 sekundiga, Pärmäkoski kaotab kolmandana juba 2.13,1.\n\nTour de Ski lõpeb pühapäeval traditsioonilise ränkraske üheksakilomeetrise vabatehnikas ülesmäge jälitussõiduga. Võistlustulle on jäänud veel 30 naist.\n\nÖstberg pole kunagi varem Tour de Skid võitnud, mullu ja 2016. aastal sai ta kokkuvõttes teise koha.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Suusatuuri Tour de Ski eelviimasel etapil Vald i Fiemmes võitis naiste 10 km ühisstardist klassikasõidu norralanna Ingvild Flugstad Östberg, kellele see oli kolmas järjestikune etapivõit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJay-Z ja Lady Gaga keeldusid osalemast R Kellyst rääkivas dokumentaalis\n\n## Põhitekst:\n\n\"Surviving R Kelly\" linastus käesoleval nädalal Ameerikas ning uurib muusiku vastu tõstatatud seksuaalse väärkohtlemise süüdistusi läbi aastakümnete, kirjutab BBC.\n\nProdutsent Dream Hamptoni sõnul oli Kellyga koostööd teinud muusikuid uskumatult keeruline veenda projektis osalema. \"Küsisime Lady Gagalt, küsisime Celine Dionilt, küsisime Jay-Z-ilt, küsisime Dave Chapelle' ilt. Nad on kõik inimesed, kes on R Kelly suunas kriitilised olnud,\" rääkis produtsent.\n\nAinus filmi jaoks intervjuu andnud muusik oli John Legend. \"R Kelly on toonud nii palju valu nii paljudele inimestele,\" kommenteeris Legend. Praeguseks on laulja saanud juba väga palju positiivset tagasisidet, kuna on ainus, kes julges avalikult sõna võtta.\n\nR Kelly on küll üks maailma edukamaid R&B artiste, kuid tema karjääri on varjutanud seksuaalse väärkohtlemise süüdistused juba aastast 1990.\n\nWe should all thank my friend @dreamhampton for her very necessary work to create #SurvivingRKelly. These survivors deserved to be lifted up and heard. I hope it gets them closer to some kind of justice.\n\n— John Legend (@johnlegend) January 4, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jay-Z ja Lady Gaga on nende kuulsuste seas, kes ei andnud oma nõusolekut osaleda R Kellyst rääkivad dokumenaalseriaalis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE nimekiri: Tallinnas lähevad esinumbrina hääli püüdma Kunnas, Helme, Espenberg\n\n## Põhitekst:\n\nEsimeses valimisringkonnas Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas on esinumber Urmas Espenberg, kellele järgnevad Urmas Reitelmann ja Argo Luude.\n\nKesklinnas, Lasnamäel ja Pirital on esinumbriks Leo Kunnas, talle järgnevad nimekirjas Endel Oja ja Mait Talu.\n\nMustamäe ja Nõmme linnaosas troonib nimekirja tipus Martin Helme ja tema järel Kadri Vilba ning Wesse Allik.\n\nKõige suuremas ehk Harju- ja Raplamaa ringkonnas, kus enamik parteidest on pannud välja oma nn kahurväe, on EKRE esinumbriks Henn Põlluaas ning teise ja kolmandana on nimekirjas Siim Pohlak ning Rene Kokk.\n\nHiiu-, Lääne- ja Saaremaal on esinumbriks Helle-Moonika Helme, Lääne-Virumaal Anti Poolamets, Ida-Virumaal Kersti Kracht, Järva- ja Viljandimaal Jaak Madison.\n\nTartumaa piirkonna esinumber oli seni lahtine, kuid esikoha nimekirjas sai Peeter Ernits, kellele järgneb Raivo Põldaru.\n\nTartu linnas on esinumbriks Jaak Valge ning Võru-, Valga ja Põlvamaal Uno Kaskpeit.\n\nErakonna esimees Mart Helme kandideerib esinumbrina Pärnumaal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti konservatiivne rahvaerakond kinnitas laupäeval valimisnimekirja 3. märtsil toimuvateks riigikogu valimisteks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNishikori loodab Brisbane'is nukra seeria lõpetada\n\n## Põhitekst:\n\nNishikori (ATP 9.) alistas poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:2 prantslase Jeremy Chardy (ATP 40.), Medvedev (ATP 16.) sai 7:6 (6), 6:2 jagu prantslasest Jo-Wilfried Tsongast, kes on vigastuspausi tõttu edetabelis langenud 239. reale.\n\n22-aastane Medvedev ja 29-aastane Nishikori on varem omavahel kahel korral mänginud, mõlemad matšid peeti eelmisel aastal ja mõlemal on kirjas üks võit.\n\nMedvedev on seni mänginud nelja ATP turniiri finaalis ja võitnud neist kolm viimast, muuhulgas mullu oktoobris Tokyos, kus alistas Nishikori. Kõik kolm turniirivõitu sai Medvedev eelmisel hooajal.\n\nNishikori on siiani mänginud 26 finaalis ja võitnud 11 tiitlit, kuid tema viimane võit oli ligi kolm aastat tagasi Memphises. Sellest ajast alates on vahepeal ka vigastusega kimpus olnud Nishikori kaotanud üheksas järjestikuses finaalis, seejuures eelmise hooaja lõpus kahes järjestikuses – pärast Tokyo turniiri kaotas ta Viinis tiitlimatšis Kevin Andersonile.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalias Brisbane'is peetaval ATP tenniseturniiril lähevad finaalis vastamisi 2. asetatud jaapanlane Kei Nishikori ja 4. paigutusega venelane Daniil Medvedev.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHerkel: mitte Ratas, vaid Helme on Savisaare poliitiline pärija\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me seisame kollektiivse hulluksmineku serval. Poliitika lihtne paradigma lõppes Edgar Savisaare lahkumisega,\" kirjutab Herkel enda blogis. \"Sellega kaasnes tema korruptsiooniasja lõpetamatus, mis õõnestab meie arusaama õigusest ja õiglusest veel kaua. Vahetu poliitiline mõju on aga veel suurem. Savisaar kehastas endas autoritaarsusele suunatud isiksusepsühholoogilisi omadusi. Need moodustasid loogilise terviku tema valijate üldise nõukanostalgia ja Vene-meelsusega. Maailm oli selge ja valikud Eesti poliitikas samuti. Enam see nii ei ole.\"\n\n\"Nüüd loeme Raul Rebase artiklist 3. jaanuari Postimehes, et kõva käe ja idasuuna niši on Eesti poliitikas üle võtnud EKRE. Artiklis tuuakse hulk seoseid ja väiteid, mis on esmapilgul üllatavad, kuid millega on raske vaielda. Üks selline seos on Tallinna Televisiooni ja Edgar Savisaare isiklik roll EKRE fenomeni loomisel. Ja kui paneme Jüri Ratase ja Mart Helme kõrvuti ning küsime, kumb neist on Savisaare poliitiline pärija, siis paljude tunnuste põhjal on see Helme,\" kirjutab Herkel ja nendib, et poliitika sisu osas tekib palju suurem tõrge, peaaegu skisofreenia.\n\n\"Kuidas saab rahvuslusele pretendeeriv suund võtta üle rolli, mis varemalt oli seotud Savisaare venemeelse suunaga?\" küsib Herkel enda kirjutises retooriliselt. \"Eesti iseseisvuse taastamine ja kogu järgnev rahvuslik poliitikatöö tugines demokraatiale, vabaduse ideaalidele ja Euroopa, mitte Venemaa või SRÜ väärtusruumile. Siin seisnebki meie kollektiivse hulluksmineku oht, mis on ka Rebase artiklist välja loetav.\"\n\nÕli valab Herkeli sõnul tulle üldine polariseerumine: \"Kas kooseluseaduse poolt või vastu, liha või kala?\"\n\n\"Sellele, kes läheb pakkuma lahendust, tungivad ühelt poolt kallale ossivovskid ja teiselt poolt vooglaiud. \"No kurat, kas liha või kala?\",\" kirjutab Herkel ja meenutab praktilise elu lahendusi pakkuvat paarkonnaseadust, mille Vabaerakond välja pakkus, aga mida nii kooseluseaduse pooldajad kui ka vastased ründama asusid – ka ränderaamistiku osas puhkes tema sõnul ligilähedane hüsteeria.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel nendib enda blogipostituses, et paljude tunnuste põhjal on Edgar Savisaare poliitiline pärija Mart Helme.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGraafikud: mida hakkavad Eesti teadlased uurima 8,7 miljoni euro eest?\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Teadusagentuur rahastab tänavu 76 uut uurimisprojekti. Toetuse saab 14 järeldoktori-, 24 stardi- ja 38 rühmaprojekti kogumahus 8 727 100 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, siis kokku on nende projektide väärtus rahas umbes 40 miljonit eurot.\n\nSellest, millised valdkonnad kui palju grante said, saab vaadata artikli lõpuosas olevatelt graafikutelt. Mida aga hakkavad rahastuse saanud teadlased uurima? Mõni näide:\n\nTargo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool) ja rühmagrant: Seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse ja efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus\n\nTargo Kalamees. Foto: ETAg\n\nVananev hoonefond, hoonete suur energiakasutus ja CO2 emissioon seavad olemasolevate hoonete tervikrenoveerimisele ja uute hoonete ehitamisele senisest keerulisemad väljakutsed. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile peavad alates aastast 2021 kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ning 2050. aasta eesmärk on saavutada väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Projekti eesmärk on luua uusi teadmisi, kuidas minimeerida süsinikdioksiidi heitmeid ning tagada uutes ja rekonstrueeritud hoonetes seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse väljakuivamise ja soojuslikult efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus.\n\nKerli Mõtus (Eesti Maaülikool) ja stardigrant: Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring\n\nKerli Mõtus. Foto: ETAg\n\nSee, kui kaua piimalehmad elavad, on nende heaolu indikaator. Samuti mõjutab see farmi majanduslikku tasuvust ning on olulise keskkonnamõjuga. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad lehmade karjast väljaminekut kaasaegsetes piimaveisefarmides. Saadud teadmised on olulised farmeritele, loomaarstidele ning piimaveisefarmide nõustajatele lehmade karjaspüsivust soodustavate tegevuste rakendamiseks farmides.\n\nRiina Aav (Tallinna Tehnikaülikool) ja rühmagrant: Supramolekulaarsed kohandatavad kiraalsuse sensorid\n\nRiina Aav. Foto: ETAg\n\nKiraalsete ehk käeliste molekulide omadused ja bioloogiline toime sõltub väga oluliselt sellest, milline nende käelisus on. Näiteks võib ühe kindla käelisusega molekulidest valmistatud ravimi toime olla nõrk, puudulik või lausa kahjulik. Projekti eesmärk on luua suhkru- ja uurea-põhistest molekulaarsete mahutitest supramolekulaarsed sensorid, mis võimaldaks hõlpsalt analüüsida molekulide käelisust. Selliseid sensoreid saab tulevikus kasutada näiteks Eesti ravimi-, toidu-ja keemiatööstuses.\n\nMargit Keller (Tartu Ülikool) ja rühmagrant: Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel\n\nMargit Keller. Foto: ETAg\n\nProjekti keskmes on kolm Eesti sotsio-tehnilist süsteemi – energia, transport ja side. Eesmärk on analüüsida tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu ning sellele tuginedes otsida viise, kuidas suunata neid süsteeme jätkusuutlikule rajale ja vältida minevikus tehtud vigu. Projekti tulemusena pakutakse sekkumisviise kolme süsteemi toimimise põhjalikuks muutmiseks pöörates tähelepanu nii uutele tehnoloogiatele, ärimudelitele, seadustele, ühiskondlikele hoiakutele kui tarbijakäitumisele.\n\nSven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut) ja järeldoktorigrant: Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome keelte sõnavaras\n\nSven-Erik Soosaar. Foto: ETAg\n\nProjekt keskendub Eesti alal kõneldud protoeuroopa keele uurimisele. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised jäljed eesti keele ja teiste lõunaläänemeresoome keelte (lõunaeesti, liivi, vadja) sõnavaras on säilinud varem siin elanud rahva keelest. Kogutud ja süstematiseeritud keelelist materjali on võimalik siduda populatsioonigeneetika andmestikuga. Projekti tulemused on olulised, kuna võimaldavad rakendada ajaloolise keeleteaduse andmestikku eestlaste esiajaloo väljaselgitamiseks.\n\nSander Pajusalu (Tartu Ülikool) ja järeldoktorigrant: Kodeeriva DNA lähedased variatsioonid kui haruldaste geneetiliste haiguste põhjuslikud tegurid\n\nSander Pajusalu. Foto: ETAg\n\nHaruldased haigused on sageli geneetilise põhjusega, kuid põhjuse väljaselgitamine on keerukas. Projekti eesmärk on suurendada geneetiliste analüüside diagnostilist efektiivsust, leida uusi geneetilisi haigusi ja haiguste tekkepõhjusi. Projekti tulemustel on oluline väärtus haruldaste haiguste diagnoosimisel, haigete nõustamisel ja ravi planeerimisel.\n\n2019. aastal alustavatest projektidest 37 on loodusteaduste, 8 tehnika ja tehnoloogia, 13 arsti- ja terviseteaduste, 3 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ja 8 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.\n\nLisaks 76 uuele alustavale projektile jätkub 173 uurimisprojekti, kokku on personaalsete uurimistoetuste maht 2019. aastal ligikaudu 19 miljonit.\n\n\"Tänavune uurimistoetuste konkurss kinnitas järjekordselt meie teadlasete väga tugevat taset kõikides teadusvaldkondades. Kuigi arvudes oli sel aastal konkurss eelmise aastaga võrreldes natuke leebem, jäid paljud ülimalt tugevad taotlused rahalise ressursi piiratuse tõttu rahastamata. Tuleb nõustuda mitmete teiste riikide teadusagentuuride väljaöeldud hinnanguga, et mõistlikuks edukuse määraks võiks lugeda seda, kui rahastuseni jõuaks ligikaudu üks kolmest taotlusest, tänavuses voorus oli see suhe veel üks viiele. Loodetavasti eelmise aasta lõpus sõlmitud teadusleppe tulemusena kasvav teaduse rahastamine võimaldab suurendada alates 2020. aastast ka uurimistoetuste kogumahtu,\" kommenteeris Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Haruldaste geneetiliste haiguste põhjused, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine, piimalehmade eluiga – need on mõned teemadest, mida 2019. aastal personaalsete uurimistoetuste toel uurima hakatakse. Rahastuse saanud projektide puhul torkab silma nende rakenduslik suunitlus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOsaka kaotuse järel: olin lapsik, minu suhtumine väljakul oli kohutav\n\n## Põhitekst:\n\nMullu septembris karjääri esimese suure slämmi turniiri võitnud Osaka kaotas Tsurenkole vaid veidi üle tunni aja kestnud kohtumises 2:6, 4:6.\n\n\"Tundsin juba soojenduse ajal, et miski on paigast ära, mõtlesin, et äkki on asi reketikeeles. Aga Sascha (Osaka treener Sascha Bajin) ütles, et kui sooja tegime, oli tema arvates kõik korras,\" rääkis 21-aastane Osaka pressikonverentsil. \"Siis mõtlesin, et ilmselt on asi milleski, mis on minu enda kontrolli all. Muidugi olin närvis, arvasin, et see tunne läheb ära, aga ei läinud.\"\n\nNähtavalt liimist lahti Osaka esimese servi õnnestumisprotsent oli avasetis vaid 45, esimene murdevõimalus oli tal alles teise seti lõpupoole. \"Ma ei tea, miks ma nii kehvalt mängin,\" ütles Osaka mängu ajal Bajinile, kelle ta väljakule kutsus. \"Mulle tundub, et mul on peas midagi valesti. Panen end olukorda, kus mu valikud on võita matš või surra.\"\n\nNaomi Osaka ja tema treener Sascha Bajin. Autor: Reuters/Scanpix\n\nPressikonverentsil oli Osaka äärmiselt avameelne. \"Kui päris aus olla, siis mu suhtumine väljakul oli kohutav. Ma ei suutnud kuidagi kohaneda sellega, et ma ei mänginud hästi,\" tõdes ta. \"Seetõttu hakkasin veidi mossitama. Püüdsin seda mitte teha, aga kui ma ei saanud palli väljakule, muutusin jälle lapsikuks. See oli täna mu peamine probleem.\"\n\n\"Minu arvates tegin seda ka eelmisel aastal päris palju. Olen proovinud seda muuta ja mulle tundub, et eelmise aasta lõpus see ka õnnestus. Seega loodetavasti oli tänane ühekordne asi,\" jätkas Osaka. \"Mulle tundub, et mingis mõttes on see kogemus minu jaoks isegi parem kui turniirivõit. Õppisin täna natuke, mida teha, kui mul on abituse tunne, mida teha, et olukorda parandada. See oli kahtlemata väga väärtuslik õppetund.\"\n\nHonest and reflective, @Naomi_Osaka_ in her own words. #BrisbaneTennis pic.twitter.com/ZQHFtFUH5N\n\n— WTA (@WTA) January 5, 2019\n\n\"Minu jaoks treenerina on see pressikonverents kuldaväärt,\" kirjutas Bajin sotsiaalmeedias. \"Kui ma ei töötaks praegu koos temaga, annaksin endast kõik, et seda tulevikus teha. Olen Naomi üle äärmiselt uhke. Jää samasuguseks eelarvamusteta mängijaks ja kõik uksed avanevad su ees iseenesest, sa noor sõdalane!\"\n\nOsaka kordas enda sõnu ka sotsiaalmeedias. \"Teate neid hetki, kus mõtlete millelegi tagasi ja tunnete piinlikkust/kahetsete, mida tegite? Mul oli täna selline hetk. Mul oli täna väljakul väga halb suhtumine ja see närib mind siiani,\" kirjutas ta. \"Vabandan kõigi ees, kes vaatasid. Ütlen endale pidevalt, et pean olema küpsem, aga tundub, et selleni läheb veel aega. Ainus, mida saan teha, on jätkuvalt areneda ja õppida.\"\n\nView this post on Instagram\n\nYou know those moments where you look back on yourself and you're kinda embarrassed/regretful of what you did?, yeah well I just had one today lol. I had debatably one of the worst attitudes on court just now and it's lowkey eating me up. Sorry to everyone that watched. I keep telling myself to be more mature but that seems like it'll take a while ???? only thing I can do is keep growing and learning. Regardless of my faults I just wanna say, thank you @brisbanetennis I love you and I'll be back ❤️\n\nA post shared by Naomi Osaka 大坂なおみ (@naomiosakatennis) on Jan 5, 2019 at 12:44am PST\n\nOsaka otsustas järgmisel nädalal algavast Sydney turniirist loobuda. Tänu Brisbane'i turniiril poolfinaali jõudmisele tõuseb ta aga uuel nädalal maailma edetabelis tagasi karjääri kõrgeimale ehk neljandale kohale, tagades ka Austraalia lahtisteks neljanda asetuse.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Brisbane'i tenniseturniiri poolfinaalis ukrainlanna Lesia Tsurenkole (WTA 27.) alla jäänud US Openi võitja Naomi Osaka (WTA 5.) vabandas pressikonverentsil enda käitumise pärast, öeldes, et tema suhtumine mängu ajal oli kohutav.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFBI pidas Guamis kinni Vene kodaniku\n\n## Põhitekst:\n\nVene välisministeerium teatas, et nende USA saatkond taotleb jätkuvalt konsulaarjuurdepääsu Makarenkole, mis vastavalt kahepoolsele konsulaarkonventsioonile oleks pidanud toimuma enne 2. jaanuari.\n\nVenemaale teadaolevalt on nende kodanik viidud Põhja-Mariaanide saarelt Floridasse.\n\nFlorida kohus andis loa Makarenko arreteerida juba 2017. aasta juunis, sest väidetavalt eksportis mees kaitsetehnikat selleks litsentsi omamata.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa välisministeerium teatas laupäeval, et USA föderaalne juurdlusbüroo (FBI) pidas 29. detsembril kinni 1979. aastal sündinud Vene kodaniku Dmitri Makarenko, kel lasub kahtlus militaartehnika illegaalses maaletoomises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristiina Ehin: mõned sõnad ei jäta rahule ja peavad luuletusse saama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Selliseid, mida ei tea või olen harva kuulnud,\" selgitas Ehin Õhtulehele.\n\n\"Mõned sõnad ei jäta rahule ja peavad luuletusse saama. Suur lemmik on mul Andrus Saareste sõnaraamat, mis seletab sõnu lahti väljendite kaudu,\" lisas ta ning leidis, et ka meie regilaul on täis rikast ja meelelist sõnavara, mida on oma luules taasavastanud.\n\nEhini sõnul saab eesti keeles lõputult luua uusi lahedaid liitsõnu: \"Mu isa Andres Ehin näiteks lõi naljaviluks ainult täishäälikutest koosneva lause: \"Aoäia õe uue oaõieaia õueaua ööau.\"\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Luuletaja Kristiina Ehin pidas vahepeal kaustikut, kuhu proovis iga päev kirjutada kümme uut eestikeelset sõna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSerie A talvine üleminekuaken juhatati sisse 35 miljoni euroga\n\n## Põhitekst:\n\nSeni kodumaal Flamengo värve esindanud Paqueta sõlmis lepingu 2023. aasta 30. juunini. Milan käis tema eest välja 35 miljonit eurot ja uus täiendus peaks treeningutega liituma esmaspäeval, vahendab Soccernet.ee.\n\nFlamengo meeskonnas sai Paqueta kirja 65 kohtumist ja lõi 13 väravat. Lõppenud aastal olid tema näitajateks 32 mängu ja kümme väravat.\n\nBrasiilia rahvuskoondises on Paquetal ette näidata kaks kohtumist. Mullu, 5. septembril debüteeris ta 2:0 võidumängus USA vastu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia kõrgliigaklubi AC Milan täiendas ridu 21-aastase brasiillasest keskväljamehe Lucas Paquetaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nRoskosmos tahab selgitusi Rogozini USA-visiidi tühistamise kohta\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ei, me ei saanud (ametlikku teadet USA-lt),\" ütles Roskosmose esindaja uudisteagentuurile Interfax.\n\nVarem teatasid mitmed meediaväljaanded, et NASA informeeris Roskosmost visiidi edasilükkamisest määramata ajaks.\n\nRogozini visiit USA-sse pidi aset leidma veebruari teises pooles.\n\n\"Roskosmos ootab NASA ametlikku selgitust vastastikuse Vene visiidi korraldamise kohta USA-sse vastavalt varem saadud kutsele,\" teatas Vene riiklik kosmoseagentuur hiljem avalduses.\n\nEttevalmistused kõnelusteks koostöö kohta Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) programmis ning süvakosmoseuuringutel \"ei ole veel peatatud\", teatas Roskosmos.\n\nNASA juht Jim Bridenstine külastas Venemaad oktoobris.\n\nUSA on kehtestanud Rogozinile sanktsioonid seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, kui Rogozin oli Vene asepeaminister. Bridenstine ütles oma külaskäigu ajal uudisteagentuurile Tass, et NASA-l õnnestus ajutiselt USA sanktsioonid Rogozinile tühistada, et visiit teoks saaks.\n\nUSA demokraadist senaator Jeanne Shaheen ütles avalduses kolmapäeval, et NASA kutse Rogozinile \"nõrgestab meie sõnumit ja õõnestab USA peamisi riikliku julgeoleku eesmärke\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene kosmoseagentuuri Roskosmos ei teavitatud ametlikult USA kosmoseagentuuri NASA otsusest lükata edasi Roskosmose juhi Dmitri Rogozini visiit USA-sse määramata ajaks, ütlesid Vene ametnikud laupäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveidi alistanud Tsurenko sai jagu ka maailma viiendast reketist\n\n## Põhitekst:\n\nTsurenko alistas valitseva US Openi mõned minutid üle tunni kestnud kohtumises kindlalt kahes setis 6:2, 6:4.\n\nSee oli Tsurenkole esimene võit Osaka üle. Viimati olid nad vastamisi just mullusel US Openil, kui veerandfinaalis jäi Osaka peale 6:1, 6:1.\n\n29-aastase ukrainlanna jaoks on tegemist karjääri esimese Premier-kategooria turniiri finaaliga. Varem on ta mänginud neljas International-kategooria WTA finaalis ja seni pole ta veel kaotusekibedust tunnistama pidanud.\n\nFinaalis läheb Tsurenko vastamisi kahe aasta taguse võitja, tänavu 5. asetatud tšehhitari Karolina Pliškovaga (WTA 8.), kes alistas 6:3, 6:4 horvaadi Donna Vekici (WTA 34.), vormistades võidu viiendal matšpallil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hooaja avaturniiril Austraalias Brisbane'is veerandfinaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 20.) konkurentsist välja lülitanud ukrainlanna Lesia Tsurenko oli võidukas ka poolfinaalis, kus sai jagu turniiril 2. asetatud jaapanlanna Naomi Osakast (WTA 5.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPenguins võttis kaheksanda järjestikuse võidu\n\n## Põhitekst:\n\nPenguinsi väravasuul tegi Matt Murray hooaja kolmanda nullimängu, tõrjudes 33 pealeviset. Esimesel kolmandikul tegid 33-sekundilise vahega skoori Olli Määttä ja Matt Cullen, teisel perioodil oli täpne Dominik Simon ja viimasel kolmandikul viskas Kris Letang litri tühja väravasse. Cullen sai kirja ka söödupunkti.\n\nValitsev Stanley karikavõitja Washington Capitals on uut aastat alustanud kahe järjestikuse kaotusega, viimati jäädi võõrsil lisaajal 1:2 alla Dallas Starsile. Võiduvärava viskas Tyler Seguin, kui lisaaega oli mängitud 3.37. Seguin oli ka Starsi esimese värava autor.\n\nTulemused:\nPittsburgh – Winnipeg 4:0\nDetroit – Nashville 4:3 la.\nCarolina – Columbus 4:2\nDallas – Washington 2:1 la.\nColorado – NY Rangers 6:1\nArizona – New Jersey 2:3 la.\nAnaheim – Las Vegas 2:3\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jäähokiliigas NHL teenis Pittsburgh Penguins kaheksanda järjestikuse võidu, alistades kodujääl 4:0 Winnipeg Jetsi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKäit otsib võimalust Suurbritanniast lahkuda ja laenule minna\n\n## Põhitekst:\n\nViimati augustis Manchester Unitedi U-23 vastu mänginud Käit käis reedel väljakul Middlesbrough' eakaaslaste vastu, kui lepiti 2:2 viiki. 20-aastane Eesti koondislane tegi kaasa 68 minutit, kuid oleks enda sõnul jaksanud ka kauem.\n\nSeptembri keskel operatsioonil käinud Käidil läks taastumine oodatust raskemalt. Veel novembris ei saanud ta mängida ja pidi kogu Rahvuste liiga sügise vahele jätma. \"Esimene kuu oli raske ja ei läinud kuidagi paremaks. Alles detsembris oli näha, et seis on etem ja nädal enne jõule tegin esimesed täiskoormusega trennid,\" rääkis Käit Soccernet.ee -le.\n\nKuivõrd viimane poolaasta on olnud põhimõtteliselt ilma mängupraktikata, siis on just minutid Käidile kõige olulisemad. \"Otsin laenule minekut, vaja on meeste vahel mängida,\" oli ta kindel. \"Hetkel põhitiimi positsiooni vaadates on väga raske noortel mängu pääseda.\"\n\nKui aasta eest kolis Käit mängima Šotimaale Ross Countysse, siis seekord tahaks ta siirduda Mandri-Euroopasse. See võiks Käidi arvates tema mängijatüübile paremini sobida. \"Usun, et seal tulevad minu omadused paremini esile.\"\n\nKuigi suvel saab Käidi leping Fulhamiga läbi, ei otsi ta veel praegu endale uut klubi. Fulham võib soovi korral temaga aasta võrra lepingut pikendada ning Käit sooviks jaanuari jooksul teada saada, kas seda võimalust ka kasutatakse. Ühtlasi oli Fulhami soov see, et Käit koos Eesti koondisega järgmisel nädalal Katari ei sõidaks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle nelja kuu palliplatsil käinud Mattias Käit sõnas Soccernet.ee-le, et otsib võimalust Fulhamist kuskile mujale laenule minna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nHooaja esimese võidukarika sai päevaga kaks mängu võitnud Sabalenka\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalis alistas turniiril kõrgeimat paigutust omanud Sabalenka (WTA 13.) ameeriklanna Alison Riske'i (WTA 62.) 4:6, 7:6 (2), 6:3.\n\nTeises setis juhtis Sabalenka 5:2 ja seisul 5:3 oli tal ka kaks settpalli, aga Riske'il õnnestus seis viigistada. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus Sabalenka jäi kindlalt 7:2 peale. Otsustavas setis asus Sabalenka 3:0 juhtima, aga kaotas siis kohe enda servigeimi ja Riske vähendas vahe minimaalseks. Seisul 5:3 õnnestus Sabalenkal taas Riske'i serv murda ja kolmandal matšpallil võit võtta.\n\nSeejuures oli see nii Riske'ile kui Sabalenkale päeva teine mäng. Kuna 3. jaanuaril ei saadud ühtegi mängu pidada, tõsteti poolfinaalid finaalipäevale. Sabalenka alistas poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:1 hiinlanna Wang Yafani (WTA 70.), Riske sai 6:0, 1:0 seisul loobumisvõidu venelanna Vera Zvonarjovalt (WTA 109.).\n\nSabalenkale oli see karjääri kuues WTA finaal ja kolmas võit. Riske'ile oli see seitsmes finaal ja pärast esimeses finaalis võitmist on ta nüüd kaotanud kuus finaalmängu järjest.\n\nThis. Is. Incredible.\nRiske and Sabalenka giving it everything! #ShenzhenOpen pic.twitter.com/WGYvHPfkuj\n\n— WTA (@WTA) January 5, 2019\n\nThat's the title for @sabalenkaA!\nGets 2019 off to the best start with the @ShenzhenOpenWTA title!\nBeats Riske 4-6, 7-6(2), 6-3! #ShenzhenOpen pic.twitter.com/RfjZGHbyb1\n\n— WTA (@WTA) January 5, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tenniseaasta esimese võidukarika WTA karussellil pälvis 20-aastane valgevenelanna Arina Sabalenka, triumfeerides Hiinas Shenzhenis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEestis kütiti lõppenud hooajal 19 hallhüljest\n\n## Põhitekst:\n\nAastaga lõppenud hooajal võis küttida 37 hüljest, lasti 19, selgub keskkonnaameti statistikast. Kõik 19 looma lasti Liivi lahes, neist omakorda 17 Kihnu vetes.\n\nHülgeid võib Eestis küttida alates 2015. aastast ja esimesel aastal kütiti kümme looma. 2016. ja 2017. aastal lasti hülgeid vastavalt kümme ja kaheksa. 2018. aasta 19 lastud hülgega oli rekordiline.\n\n\"Hülgejahioskused on olemas, Kihnu meestel on need nii-öelda emapiimaga sisse tulnud,\" ütles BNS-ile Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.\n\n\"Kihnu kütt Evald Lillese sõnul oli lõppenud hooajal hülgeid väga palju varasemast rohkem näha. Ta ei osanud öelda, et miks – kas tuulte tõttu või söödabaasist või millest see on, aga igal juhul on hülgeid sellistes kohtades ka, kus varem ei olnud, näiteks Kihnu sadamas. Et tavapäraselt seal pole olnud, aga sel aastal on nende hulk suurem. See ongi põhjus, mis neid on õnnestunud rohkem lasta,\" lisas ta.\n\nMerebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi nentis rekordilist hüljeste küttimist kommenteerides, et ilmselt on Kihnu kütid asja taas selgeks saanud.\n\n\"Sealkandis huvi ju kogu aeg olnud,\" lisas ta. \"Mul oleks kah huvitav, et kuidas ja millal nad seda küttimise asja täpsemalt teevad. Seda vist muidu teada ei saa, kui peab küttidega kokku saama ja kõnelema.\"\n\nJüssi lausus, et seni, kui kvoodi piirini küttimine ei lähe, pole küttimisega probleemi.\n\n\"Järgmise aasta kvoot saab olema oluliselt suurem, sest 2018. aasta loendus näitas rekordiliselt 5700 hallhüljest. Kui palju aga järgmisel aastal kütitakse, ei tea. Sõltub nii ilmaoludest, hüljestest kui ka kihnlaste osavusest,\" sõnas ta.\n\nJüssi rääkis, et kogu Läänemere hallhüljeste asurkond on olnud viimastel aastatel stabiilne. See ei kasva, sest kalanduse kaaspüük, poegade kõrge suremus soojadal talvedel, samuti ka küttimine Soomes ja Rootsis mõjutab oluliselt. Kogu asurkonna arvukuse kohta 2018. aasta andmeid ei ole, sest Soome otsustas loenduse sel aastal vahele jätta, kuigi nende vetes on loenduse ajal umbes kolmandik kogu asurkonnast.\n\nEesti vetes elab stabiilselt ka umbes tuhat viigerhüljest.\n\n\"See stabiilsus ei ole hea, sest ilma küttimiseta peaks asurkond kasvama, kui muud asjaolud – salaküttimine, kalapüünistes hukkumine, poegimise ebaõnnestumine soojadel talvedel, võimalikud tervisehädad – kõrvale jätta,\" rääkis ta. \"Ilmselt need \"muud asjaolud\" ongi määrava tähtsusega, samas iga asjaolu olulisuse hindamiseks teadmist pole. Soome lahe viigrid Eesti vetes on niinimetatud Venemaa hulkurid. Kohalikke pole enam. Liivi lahe ja Väinamere tüübid on \"kohalikud\", kes käivad aegajalt piiriüleselt lätlaste kilu ja räime söömas.\"\n\nErinevalt viigritest ei saa hallhüljeste puhul rääkida Eesti asurkonnast, sest nad liiguvad pidevalt terve Läänemere ulatuses.\n\nHallhülgeid tohib Eestis küttida alates 15. aprillist aasta lõpuni.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kütid lasid lõppenud hooajal Eestis 19 hallhüljest, mis kaks korda rohkem kui eelnevatel aastatel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nParvlaevad Hiiumaa ja Muhumaa kolisid Kanadasse\n\n## Põhitekst:\n\nAlused hakkavad teenindama reisijad vastavalt Belle Isle väinas ja Labradori põhjarannikul, kirjutas Meie Maa.\n\nKolme kuu jooksul läbisid mõlemad parvlaevad värskenduskuuri, said uued põrandad, mööbli, LED-valgustuse ning kerele värske värvi.\n\nÜheksa aastat tagasi Norras ehitatud ja viis aastat Kuivastu-Virtsu vahel reisijaid teenindanud parvlaev Muhumaa, kandes vahepeal nime Grete, pääseb Saksamaa jõgedelt taas merele. Nimelt alustab käesoleva aasta jaanuaris või hiljemalt veebruaris Qajaq reisijate teenindamist Kanada idarannikul, Newfoundlandi ja Labradori provintsis, Belle Isle väinas.\n\nSõsarlaev Hiiumaa, mis hakkab teenindama reisijaid Labradori põhjarannikul, ootab veel nimevahetust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanada Labradori provintsis asutatud ettevõte ostis Woodward Groupi parvlaevad, mis varem kandsid nimesid Muhumaa ja Hiiumaa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKaitses ja lauas võidelnud Raieste aitas meeskonna võidule\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondise pallur viibis platsil täpselt 28 minutit ning selle ajaga tõi kolm punkti (kahesed 1/8, kolmesed 0/3, vabavisked 1/3), hankis üheksa lauapalli, andis kaks söötu, tegi seitse pallikaotust, pani kaks kulpi ja patustas kolme veaga. Meeskonda vedasid Ivan Munumer 18, Ondrej Hanzlik 18 ja Tavario Earnest Miller 13 punkti ja 15 lauapalliga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nTurniiritabelis on Raieste klubi nüüd seitsme võidu ja üheksa kaotusega 8. kohal. Järgmisena kohtutakse 13. jaanuaril kodusaalis Navarra Basketi vastu.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania tugevuselt kolmanda liiga läänekonverentsis (Leb Silver) Baskonia duubli eest palliv Sander Raieste sai väärt võidu Antigua C.B Tormesi meeskonna üle tulemusega 71:55 (13:9, 18:17, 26:12, 14:17).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTäitõbi pole kadunud\n\n## Põhitekst:\n\nTerviseameti põhja regionaalosakonna vaneminspektor Gerda Jürgensoni sõnul on pedikuloos viimastel aastatel hakanud levima nii laste- kui hoolekandeasutustes.\n\nKuigi pedikuloosi haigusjuhtude osas ei koguta statistikat enam 2004. aastast, tegeles terviseamet eelmisel aastal ligi paarikümnel korral pedikuloosi puudutavate kaebuste lahendamise ja inimeste nõustamisega.\n\n\"Pedikuloosi puhul on suurimaks probleemiks just valehäbi ja arusaam, nagu tekiksid täid mustusest. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.,\" ütles Jürgenson, kelle sõnul peaksid lapsevanemad täide tekkimisel nii probleemi teadvustama, sellest teavitama kui ka kasutusele võtma vastavad ravimeetodid. \"Leviku seisukohalt on oluline koheselt kontrollida ka teisi lapsi ja muid kontaktseid.\"\n\nPeatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega. Sagedamini esineb täitõbe 3-11 aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juuste või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel. Peatäid levivad eelkõige rahvarikkas kohas.\n\nInimese peatäi on 2-4mm seesamiseemne suurune, tiivutu, kuue jalaga, verdimev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal. Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti ronida. Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna ehk tingu, umbes 30-päevase eluea jooksul muneb üks emane peatäi kokku 150-300 muna.\n\nParasiitide sülg ja väljaheited omavad allergilist toimet ja tekitavad ärritusnähte, kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulenevalt mullu suurenenud kaebuste arvust tuletab terviseamet lapsevanematele meelde, et pedikuloos ehk täitõbi on kergesti nakkav ning selle levikut saab piirata vaid ravi ja vastutustundliku käitumisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri suur võrkpallisõber, Audentese klubi asepresident Peep Keskküla\n\n## Põhitekst:\n\nPeep Keskküla lõpetas 1960. aastal Tallinna 1. keskkooli ja 1971. aastal geograafina TRÜ. Ta on juhtinud aastatel 1963–65 EPA Spordiklubi ning 1963–64 ja 1969 Tartu matkaklubi. Olnud 1978–80 \"Olümpia 80\" korraldustoimkonnas Tallinna olümpiaküla osakonna juhataja ja 1978–81 TOP-i direktor, vahendab volley.ee. Eesti Turismi- ja Ekskursiooninõukogu presiidiumi liige, aastast 2007 Audentese Võrkpalliklubi asepresident. Matka- ja orienteerumisspordi kohtunik. Kahekordne konkursi \"Parim sportlik matk\" võitja, Tallinna meister alpinismis. Töötanud 1965–68 Kauksi turismibaasi ja Tartu ekskursioonibüroo direktorina, 1969–72 hotelli Kungla direktorina, 1972–78 Inturisti Tallinna osakonna juhataja asetäitjana ja 1981–92 Eesti Kunstifondi direktori asetäitja ja peainsenerina. Aastast 1992 OÜ Galerii-G juhatuse esimees.\n\nEesti Võrkpalli Liit avaldab Peep Keskküla lähedastele sügavat kaastunnet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuari esimestel päevadel lahkus meie seast suur võrkpallisõber ja ala toetaja, Audentese Võrkpalliklubi asepresident Peep Keskküla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nImeline turniir jätkub: Kanada tõusev täht jõudis esimest korda WTA finaali\n\n## Põhitekst:\n\nTurniiril järjepanu Caroline Wozniazki (WTA 3.) ja Venus Williamsi (WTA 39.) alistanud Andreescu (WTA 152.) oli enda karjääri esimeses WTA poolfinaalis kindlalt 6:3, 6:3 parem Taiwani mängijast Su-Wei Hsiehist (WTA 28.). Andreescu turniiri teeb veelgi imelisemaks see, et tema mängimist segab kerge külmetus.\n\n\"Auckland ilmselt toob minust parima välja. Ma ei saa ise ka aru, mis toimub,\" tunnistas Andreescu mängujärgses intervjuus. \"Arvan, et pean hetke nautima ja seda olen siiani ka teinud. Väga eriline tunne on sellise publiku ees mängida.\"\n\nFinaalis läheb Andreescu vastamisi tiitlikaitsja, tänavusel turniiril 2. asetatud sakslanna Julia Görgesiga (WTA 14.), kes alistas ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 6:1, 7:6 (6) slovakitari Viktoria Kuzmova (WTA 50.). See oli neil aasta jooksul juba neljas kohtumine ja seni pole Görges 20-aastasele slovakile veel settigi kaotanud.\n\nGörges on karjääri jooksul mänginud 15 WTA finaalis ja võitnud neist kuus, viimati triumfeeris ta eelmise hooaja lõpus Luksemburgis. Andreescul on ette näidata üheksa ITF-i turniiride finaali, millest ta on võitnud viis, neist viimased kaks eelmise hooaja lõpus.\n\n2019 is off to a perfect start for @Bandreescu_!\nShe books a spot in her first ever WTA final and outlasts Hsieh Su-Wei 6-3 6-3 at the @ASB_Classic! pic.twitter.com/hozz8eMRF8\n\n— WTA (@WTA) January 5, 2019\n\nA big shoutout goes to TC fitness coach Virginie Tremblay, who has been by Bianca's side as her coach all week in Auckland.\n//\nSalutations très méritées à Virginie Tremblay, qui a été aux côtés de Bianca tout au long de la semaine en tant que coach!\nMerci, @VirgiTremblay???? pic.twitter.com/dn3DkE091b\n\n— Tennis Canada (@TennisCanada) January 5, 2019\n\nCan't stop, won't stop.\n18yo Canadian qualifier Bianca Andreescu (WR152) wins her 7th match in 8 days @ASB_Classic, beats Hsieh Su-Wei 63 63 to advance to her 1st @WTA final.\nHas beaten Wozniacki, Venus, Hsieh in B2B2B days.\nPlays Julia Goerges in the final.\n\n— WTA Insider (@WTA_insider) January 5, 2019\n\nBianca Andreescu is the 1st Canadian to advance to a @WTA singles final since Eugenie Bouchard at 2016 Kuala Lumpur. #ASBClassic\n\n— WTA Insider (@WTA_insider) January 5, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "18-aastane Kanada tõusev täht Bianca Andreescu jätkas Uus-Meremaal Aucklandis enda muinasjutulist turniiri – kvalifikatsioonist alustanud Rumeenia päritolu mängija võttis seitsmenda järjestikuse võidu ja jõudis esimest korda WTA turniiril finaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLinn loodab Mustakivi tee läbimurdega minna edasi veel jaanuaris\n\n## Põhitekst:\n\nKommunaalamet teeb viimaseid pingutusi Mustakivi tee pikenduse projekteerimistingimuste kallal, mida on vahelduva eduga ette valmistatud juba aastakümneid. Viimati oli intensiivsem jutt, et kohe läheb ehitamiseks, tosin aastat tagasi, mil detailplaneering vastu võeti. Nüüd on linnal lootus kaua kavandatud läbimurre umbes kolme aasta pärast valmis saada.\n\nAmeti juhataja Ain Valdmann hoidub täpseid kuupäevi ütlemast, kuid avaldab usku, et projekteerimistingimused avalikustatakse veel jaanuaris nii Lasnamäe kui ka Pirita linnaosavalitsustes ja kodanikel ning nende ühendustel on võimalik esitada selle kohta kommentaare.\n\nSamal ajal on käsil veel ka maatoimingud: kuivõrd rajatav tee hakkab kulgema osaliselt läbi sisekaitseakadeemia maa-ala, tuleb siseministeeriumiga, kelle haldusalasse kõrgkool kuulub, sõlmida leping. Nõusolek tee rajamiseks läbi akadeemia maa-ala on koolilt saadud juba möödunud aasta märtsis. Ka ministeerium on juba mullu maikuus nõusoleku maa-ala võõrandamiseks andnud, seega on ülejäänu puhas formaalsus.\n\nKui avalikustamise käigus esitatud kommentaarid kokku kogutud ja arvesse võetud, kuulutab linn välja hanke projekteerija leidmiseks.\n\nNeid, keda uue tee rajamine häirida võib, on ilmselt üksjagu. Nimelt on Mustakivi tee läbimurdega seotud mitu potentsiaalset kari. Näiteks hakkab suure liiklusega sõidutee kulgema otse Pirita-Kose uue lasteaia tagant, mis muudab praegust vaikset kanti suurel määral. Suure tee rajamine võib häirida ka kohalikke elanikke - ümbruskonnas on valdavalt eramajad. Samuti eeldab tee rajamine päris suurel hulgal põlispuude mahavõtmist, ehkki rohekoridor jäetakse tee äärde alles. Kui suurel maa-alal mets täpsemalt ette jääb, pole linn veel välja arvutanud, ehkki 2007. aastal vastu võetud detailplaneeringus on nimetatud, et likvideerimisele läheb 415 puud, millest 138 jääb Kose tee ja Kase tänava vahele ning 277 klindialusele metsaalale. Siis aga polnud trassikoridor veel täiesti paigas.\n\n\"Metsa mahavõtmise arvestamisega ei ole veel täpselt tegeldud. Tingimusi menetledes on keskkonnaamet ka kaasas, siis juba vaadatakse see projekteerimise käigus üle,\" kommenteeris Valdmann ERR-ile.\n\nKommunaalameti juhataja lisab, et linn lähtub Mustakivi tee pikendamise projekti plaanides suuremast pildist.\n\n\"Kui vaadata praegu Pirita Selveri jures Pirita tee ja Rummu tee ristmikku, peaks seda konfiguratisooni ka muutma. Viimsi ja Merivälja poolt tulev liikleja ei peaks siis sõitma Russalka suunas, vaid saaks kasutada juba uut koridori,\" ütleb Valdmann.\n\nSee tähendab, et linna soov on kogu hommikune ummik, mis Viimsi ja Merivälja suunalt lähtub, läbi Pirita-Kose asumi suunata. Liiklusanalüüs ehk hinnang, kui suur liiklusmaht sinna suudetakse suunata, selgub samuti projekteerimise käigus.\n\nPiirkonnale lisavad mõne aasta pärast liikluskoormust ka Narva mnt äärde rajatav Tallinna haigla ja samasse Merko rajatav Lahekalda elurajoon umbes tuhande korteriga, mis hetkel küll on topanud vaidlustesse linnaga ega edene.\n\nVastavalt 2007. aastal kehtestatud detailplaneeringule peaks teelõik kulgema esmalt läbi tiheda okaspuumetsa Kose teest Varsaallika ojani. Purde tänava äärde jäävate eramute tagant läheb tee Varsaallika ojast Kase tänavani, kulgedes edasi klindi vaheastangu kaudu Narva maanteeni välja. Mustakivi tee pikenduseks vajalik süvend lõhati Lasnamäe klinti juba 1980ndatel aastatel, mil esmalt läbimurde plaani peeti. Lõplik trassikoridor selgub aga pärast projekteerimistingimuste avalikustamist.\n\nTrassi kogupikkuseks hindab Valdmann 800-900 meetrit: \"See on natuke ka selles kinni, kuidas teekaared joonistatakse.\"\n\nMustakivi tee läbimurre võtab ammuse detailplaneeringu kohaselt enda alla 8,1 ha maad. Lasnamäe-poolse otsa teekoridori laiuseks on kavandatud 60 meetrit ehk sama palju kui Reidi teel. Kõige kitsam koht enne Kose teed tuleb aga vaid 15 meetrit lai. Enamik teekoridorist tuleb 45 meetrit lai. Mõlemas suunas rajatakse üks sõidurada. Ühele poole sõiduteed rajatakse 3,5 meetri laiune jalgrattatee ja teisele poole kahemeetrise laiusega kõnnitee.\n\nProjekteerimine ise võib kesta 8-10 kuud, nii et optimistliku stsenaariumi korral võib ehituseks minna 2020. aasta teises pooles. Tallinna eelarvestrateegiasse on Mustakivi tee läbimurre planeeritud 2021.-2022. aastaks ehk pärast Reidi tee ehituse lõppu.\n\nEhituse prognoositavat maksumust ei taha Valdmann veel välja öelda: \"Hinnad ehitusturul ju muutuvad. Aga usun, et plahvatuslikult väga suureks hind ei lähe.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn loodab avalikustada Lasnamäe servast, Narva maanteelt Kose teeni pikendatava Mustakivi tee projekteerimistingimused jaanuaris. Kui palju suureneb Pirita tee ummikuid vähendama kavandatud ligi kilomeetrise teejupi ehitamisega Kose liikluskoormus, ei ole veel välja arvutatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAge Juurikas ja Fresh esitavad Estonias Fauré ja Brahmsi loomingut\n\n## Põhitekst:\n\nAge Juurikas on sarmikas ning jõulise esituslaadiga pianist, kes suudab kujundada muusikat suurejooneliselt, samas takerdumata liigsetesse detailidesse. Oma mänguga puhub ta muusikasse elu ning lennutab publiku hulka elamusi täis helipildi.\n\nAge Juurikas alustas muusikaõpinguid Tallinna muusikakeskkoolis. Ta on õppinud Eesti muusikaakadeemias Toivo Nahkuri ja Peep Lassmanni käe all ning Moskva riiklikus konservatooriumis Vera Gornostajeva ja tema assistentide Sergei Glavatskihhi, Maksim Filippovi ja Darja Petrova juures.\n\nOma oskusi on pianist täiendanud ka mitmel pool Euroopas – vahetusüliõpilasena Sibeliuse Akadeemias Matti Raekallio ja Liisa Pohjola klaveriklassis ning Karlsruhe riiklikus muusikakõrgkoolis Kalle Randalu juures. Ta on korduvalt osalenud Viktor Meržanovi ja Niina Serjogina meistrikursustel. Tema esinemisi on pärjatud rohkete auhindade ning tunnustustega.\n\nAnsambli Fresh koosseisu kuuluvad Egert Leinsaar, Karin Sarv ja Villu Vihermäe, kes alustasid koosmängu 2013. aastal eesmärgiga mitmekesistada kontserdimaastikku tavapärasest harvemini kõlava koosseisu ning sellele loodud repertuaariga.\n\nKontsert toimub koostöös Eesti interpreetide liiduga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtul astub Estonia kontserdisaali lavale andekas noor pianist Age Juurikas, kes kannab keelpillitrioga Fresh ette Fauré ja Brahmsi kaunid klaverikvartetid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEhmatusega pääsenud Maradona peab teadmata ajaks treeneritöö pooleli jätma\n\n## Põhitekst:\n\n58-aastane Maradona käis kodumaal ühes Buenos Airese haiglas ülevaatusel, mille käigus avastati tõsisem probleem. Reutersi teatel pidi Maradona haiglasse arstide hoole alla jääma, kuid on nüüdseks sealt välja kirjutatud, vahendab Soccernet.ee.\n\nPositiivseid uudiseid kinnitas ka argentiinlase tütar Dalma sotsiaalmeedia vahendusel: \"Saan kõigile, kes tundsid muret mu isa tervise pärast, kinnitada, et tal läheb hästi. Peagi saab ta koju.\"\n\nPühapäevases liigamängus Celaya meeskonna vastu pole Maradona omasid juhendamas ja siiani pole selge, kuna ta treeneritöö juurde naaseb. Muuhulgas on tema agent Matias Morla öelnud, et Maradona jätkab klubis ka tuleval hooajal.\n\nViimastel aastatel on Maradona tihti tervisega kimpus olnud. Näiteks suvisel MM-il Argentina ja Nigeeria vahelise kohtumise järgselt vajas ta arstiabi madala vererõhu tõttu. Varasemalt on tal olnud uimasti- ja alkoholisõltuvus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Argentina jalgpallilegend ja Mehhiko esiliigaklubi Dorados de Sinaloa peatreener Diego Maradona sattus kõhu sisemise verejooksuga haiglasse, kuid mehe elu siiski ohus pole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBritney Spears lõpetab määramata ajaks esinemise\n\n## Põhitekst:\n\nSpears teatas otsusest sotsiaalmeediakanalis Instagram, tuues põhjuseks oma isa Jamie tervisliku seisundi, vahendas BBC.\n\n\"Ma olen otsustanud suunata oma tähelepanu ja energia perekonnale. Ma tahan olla rasketel aegadel oma pere jaoks olemas, nagu nemad on minu jaoks olemas olnud,\" selgitas Spears.\n\nSpearsi värske kontserdisari \"Domination\" pidi algama Las Vegases veebruaris, kuid on nüüdseks ootele pandud.\n\nSpearsi isa haigestus ootamatult paar kuud tagasi, kui sattus haiglasse ning oleks Spearsi sõnul peaaegu elu kaotanud. Mees veetis kuu haiglas ning taastub nüüd kodus.\n\nView this post on Instagram\n\nI don't even know where to start with this, because this is so tough for me to say. I will not be performing my new show Domination. I've been looking forward to this show and seeing all of you this year, so doing this breaks my heart. However, it's important to always put your family first… and that's the decision I had to make. A couple of months ago, my father was hospitalized and almost died. We're all so grateful that he came out of it alive, but he still has a long road ahead of him. I had to make the difficult decision to put my full focus and energy on my family at this time. I hope you all can understand. More information on ticket refunds is available on britneyspears.com. I appreciate your prayers and support for my family during this time. Thank you, and love you all… always.\n\nA post shared by Britney Spears (@britneyspears) on Jan 4, 2019 at 9:01am PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Popstaar Britney Spears teatas, et võtab määramata ajaks esinemistest pausi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nJoller: vaktsineerimise sund soodustaks valeinfo levikut veelgi\n\n## Põhitekst:\n\nIntervjuus Õhtulehele tõi Joller näite Itaaliast, kus pärast suuri leetripuhanguid võttis riik vastu otsuse, et laps ei saa õppida riigikoolis, kui ta ei ole kohustuslikke vaktsiine saandu.\n\n\"Paraku tekitas see veel suurema vastuseisu, mistõttu sai võimule partei, kes on vaktsineerimise vastu ja soodustab vaktsiinivastase valeinfo levikut veelgi. Juba ainuüksi selle Itaalia näite pärast olen ma vaktsineerimisele sundimise vastu,\" rääkis Joller.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Perearst Karmen Joller ei leia, et vaktsineerimine tuleks kohustuslikuks teha, sest vaktsineerimisvastasus võib selle tõttu veelgi hoogustuda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nGeorge ja Westbrook vedasid Oklahoma City võidule Portlandi üle\n\n## Põhitekst:\n\nThunderi staarid Paul George ja Russell Westbrook tõid kahe peale 68 punkti – George viskas 37 ja Westbrook 31 punkti.\n\nAvapoolaja lõpus 11-punktilises kaotusseisus olnud Thunder pääses kolmanda veerandaja lõpuminuteil juhtima, minnes 83:82 ette, kui veerandaega oli mängida 2.43. Viimasele veerandile mindi vastu Oklahoma City 93:87 eduseisus. Thunder suutis enda edu kasvatada kümnele punktile, aga lõpuks kahanes see vaid kahele.\n\nEelnevalt oli Thunder Trail Blazersile kaotanud kuus järjestikust omavahelist mängu.\n\nPortlandi ridades viskas Damian Lillard 23 punkti ja andis kaheksa resultatiivset söötu, Jusuf Nurkic tõi 22 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.\n\nNew York Knicks lõpetas kaheksamängulise kaotusteseeria, saades 119:112 jagu Los Angeles Lakersist. Knicksi parim oli Tim Hardaway Jr 22 punktiga.\n\nTulemused:\nCleveland – Utah 91:117\nBoston – Dallas 114:93\nMiami – Washington 115:109\nChicago – Indiana 116:119 la.\nMemphis – Brooklyn 100:109\nMinnesota – Orlando 120:103\nMilwaukee – Atlanta 144:112\nPhoenix – LA Clippers 111:121\nLA Lakers – New York 112:119\nPortland – Oklahoma City 109:111\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA võttis Oklahoma City Thunder kolmanda järjestikuse võidu, alistades võõrsil 111:109 Portland Trail Blazersi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUustulnuk Aarne Mäe: kui oled EKRE-ga, siis arvatakse, et mats või nats\n\n## Põhitekst:\n\nOktoobris 2017, kohalike valimiste eel, kirjutasite Virumaa Teataja peatoimetajana, kuidas osa pealtnäha toredatest inimestest muutub ühtäkki veidrikeks: nad räägivad imelikult, muutuvad kergesti solvuvaks, aga see-eest solvavad ise, nad on kohati mesimagusad ja seejärel kohe hüsteerilised. Jutt oli valimistel kandideerijatest. Olete nüüd ise samasugune?\n\nPraegu veel ei ole. Praegu olen vabakutseline ajakirjanik, kes üritab selles [valimiste] karussellis kaasa teha ja kandideerida, kasutades oma põhiseaduslikku õigust ja nautides seda mängu ilu.\n\nOn siis mäng ilus?\n\nMängu ilu selles mõttes, et näha, kuidas riiki tehakse. Kuna olen ka ajakirjanikuna olnud poliitikahuviline, siis usun, et sealt koorub mõndagi, mida hiljem ehk isegi kirja panna ja ausalt rahva ette laotada.\n\nHakkate mälestusi kirjutama?\n\nKas mälestusi või vahendan riigi aparaadi toimimist nii nagu see on.\n\nLugesin teie kirjutisi, mis seotud ajakirjandusest lahkumise ja poliitikasse minemisega ning noppisin sealt mõned tsitaadid. \"Ma tean, et mu samm ühineda EKRE nimekirjaga toob kaasa osa inimeste distantseerumise. See on loomulik.\" Miks EKRE-ga liitumine võtab sõpru?\n\nIgaüks on ju näinud, kuidas mõnitatakse rahvuslust ja naeruvääristatakse rahvuslasi, kui meenutada kasvõi kurikuulsat [EKRE korraldatud ÜRO ränderaamistiku vastast] Toompea meeleavaldust. Viimati tuli see välja Marju Lauristini poolt, kui ta nimetas EKRE toetajaid madala haridustasemega inimesteks. Sildistatakse kõiki, kes on EKRE-ga seotud, nad on kas matsid või natsid. Nii on EKRE justkui punane rätik...\n\nIse kirjutasite EKRE meeleavalduse kohta, et \"müksust irvitava eurosaadiku tagumikku kirjutatakse pikki esseesid veel nädalaid hiljem, sellest saab lausa sümbol.\" Aga see ongi vägivalla sümbol?\n\nKui panite tähele ajakirjanduse pealkirju, siis need kõnelesid, et Indrek Tarand sai rämedalt peksa. Kõik, kes videot vaatasid, nägid: see oli klounaad, mõlemalt poolelt.\n\nJalgadega ju löödi?\n\nÜhe korra.\n\nKas see on õige, et inimest lüüakse jalaga?\n\nMina ei kiida vägivalda heaks. Aga jalamüks tehakse kohe nii suureks... Võtame Strasbourgi, Pariisi, Brüsseli – seal on meeleavaldused, kus loobitakse kividega, autod põlevad. Peame olema õnnelikud, et meil seda ei ole.\n\nFoto: Priit Mürk/ERR\n\nEgas te ometi looda, et midagi sellist võiks ka Eestisse jõuda?\n\nMuidugi mitte. Nii olemegi kinni väikestes asjades, mis tehakse suureks.\n\nAga see jalahoop Indrek Tarandi pihta oli nii iseloomustav.\n\nJah, sellest sai sümbol. Kas see on aga asi, mille seljas vastastel ratsutada mitu kuud...\n\nMarju Lauristinile näitas Indrek Tarandi löömine EKRE meeleavaldusel, et käte ja jalgadega poliitikas asjade õiendamisele antakse roheline tuli, kuid sellist kommet ei ole Eestis kunagi olnud. Meie sisepoliitika on enne EKRE-t tõesti rahulikum olnud.\n\nKõigil on Eestis õigus oma arvamusele. Selle eest ma tahangi seista, et oleks arvamusvabadus. Igaüks võib arvata ja kirjutada, aga mitte sildistada ja palli ühte väravasse taguda. Sildistamine ei ole ilus. Toompeal oli [probleem] aga mõlemapoolne – üks haaras mikrofoni, oli ka vägivaldne, keegi andis talle jalaga, see anti politseile üle, las nemad nüüd tegelevad. Ega EKRE liikmed peksnud, see oli väike müks...\n\nKas te olete nüüd Venemaa presidendi Vladimir Putini sõber?\n\nSee on ka tore küsimus. Valisin EKRE, sest ta on kõige rahvuslikum erakond. Putini küsimus on tekitatud poliitiliste vastaste poolt, et valijaid segadusse ajada. Mina näen, et EKRE on rahvuslik erakond, kes soovib eestikeelset haridust, eesti keele ja kultuuri säilimist. Ja sellele ma kirjutan alla.\n\nSeda soovivad kõik parlamendierakonnad.\n\nJah, aga mind kutsus liituma EKRE.\n\nVäljend \"Putini sõber\" kuulub jälle Marju Lauristinile, kes ütles hiljuti EKRE kohta: \"Kõik nad on Putini sõbrad, ka [Mart] Helme suur sõber [Ungari peaminister Viktor] Orbán on Putini suur sõber.\"\n\nAga me ei hakka ju Lauristini minevikus tuhnima, kes on kellegi vanemad ja kes on kellega käinud. Kuulsin, kuidas Varro Vooglaid vastas Postimehe stuudios Putini küsimustele ja küsis vastu: kui Putin ütleb, et 2+2=4, siis tema ei hakka vaidlema, et vastus on 3. Mina ei oska Putini kohta midagi lisada, kui et minu hinnangul on EKRE rahvuslik erakond.\n\nKes teid EKRE-sse kutsus?\n\nPutin ei olnud see kindlasti. EKRE Lääne-Virumaa inimestega käime ühes mälumängu võistkonnas ja sealt hakkas see hargnema. Meie esinumber on Anti Poolamets, kellega oligi juttu. Kuna minu kolumnid ajakirjanduses tundusid neile lähedased, siis ta tegigi ettepaneku. Pealegi olin tööjõuturul alates oktoobrist vaba mees ja nägin võimalust kaasa rääkida teises rollis.\n\nMullu augusti alguses teatas EKRE-ga liitumisest Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik, kuid 20 päeva hiljem loobus sellest, sest tema poeg ja tütar pidid vastama küsimustele \"Kas su isa on rassist?\". On ka teilt juba nõnda küsitud?\n\nEnne testisin valimistel kandideerimise mõtet sõprade ja perekonna peal. Üldiselt öeldi: \"Anna tuld! Tegele asjaga!\" Kiideti heaks. Üks osa sõpru ütles, et ise tead, mis teed, me ei keera sulle selga, aga sind [valimistel] ei vali. Facebooki vanad sõbrad on kõik alles jäänud ja uusi mõttekaaslasi päris palju juurde tulnud.\n\nRassist... Selliseid pagulasi või sisserändajaid, kes tulevad siia mugavust otsima ja paljud neist on kuritegelikud, neid oma loomulikult ei taha siin näha.\n\nAga neid, kes tulevad Eestisse õppima?\n\nLoomulikult, selle vastu ma ei ole. Ei ole ka EKRE-s näinud, et keegi oleks vastu, kui välismaalased tulevad ja lähevad.\n\nAga ukrainlased, kes tulevad Eestisse tööle?\n\nAmetlikult võiksid nad tööd teha. Aga siin on suur probleem peidus, mida ajakirjandus võiks uurida, et kuidas tööandjad neid haneks tõmbavad, ei maksa neile, ei vormista neid ametlikult tööle.\n\nRassist... Ja teiseks küsitakse alati, kuidas selle homoteemaga on.\n\nKüsingi: kas kaks samasoolist inimest võivad oma peres last kasvatada?\n\nAjakirjanikuna küsiksin samamoodi, see on seksikas teema ja seda loetakse. Mind ei huvita, kellega ja mida teevad täiskasvanud inimesed magamistoas. Aga loomulikult olen ma vastu, kui koolides ja lasteaedades tehakse homopropagandat, seda ei saa lubada.\n\nAga kaks samasoolist võiksid koos last kasvatada?\n\nSee on nipiga küsimus, mille üle tuleb debatti edasi pidada.\n\nKas hääletaksite parlamendis kooseluseaduse poolt?\n\nHääletaksin nii, nagu fraktsioon kokku lepib. Olen aru saanud, et seal [riigikogus] käib asi nii.\n\nAga teie enda arvamus? Kas parlamendi liikmel enda arvamust ei olegi?\n\nIsiklik arvamus on, aga seda seal parlamendis enam välja näidata ei saa. Olen aru saanud, et seal hääletatakse nii, nagu kokku lepitud. Kas ei ole nii? Ja kui küsimus on kooseluseaduses, siis ma hääletaksin selle vastu.\n\nMiks, kui teid ei huvita, mida täiskasvanud inimesed magamistoas teevad?\n\nMina räägin propagandast. Ka teie ERR-is on näha... \"Hommik Anuga\" või õhtuti \"Ringvaates\" on sageli toodud välja inimesed, kes justkui propageerivad seda. Selline pealesurumine mulle ei meeldi. Sama on usuga, kui ette satub võitlev ateist. See ei ole viisakas.\n\nOlete öelnud: \"Valge keskealine heteroseksuaalne mees on tänases ühiskonnas out.\" Mina küll niimoodi ei tunne.\n\nTeie käite võibolla teistes ringkondades.\n\nKui see lahti seletada, peaksin rääkima, kuidas pannakse inimesi ametisse, kuidas juhtpositsioonidele valitakse kvootide kaudu, et oleks naine ja teatud meelsusega. See on leviv ja süvenev tendents.\n\nArvate, et naistele tehakse eeliseid?\n\nArvan küll.\n\nMõni näide?\n\nMa ei saa seda siin avalikult rääkida, aga... mul on isiklikke kogemusi.\n\nMilline mees on siis in?\n\nMilline on moodne mees? Teate ise väga hästi, Tallinnas elades.\n\nNäiteks meie fotograaf Priit Mürk?\n\n(paus)\n\n\"Isegi ülekaalulisi ahistatakse,\" olete muretsenud. Kas ülekaaluline, nagu ka mina, ei peaks kurtma ahistamise üle, vaid võiks rohkem liikuda ja õigemini toituda?\n\nSiin ma võin küll tuua enda näite, ei häbene. Läksime töökaaslastega lennukisse, nemad lõõpisid: kuule, sa peaksid ostma topeltpileti, lennuk võtab sinu pärast rohkem kütust. Võibolla teie solvute vähem kui mina, aga mulle ei ole okay, kui seda igal hetkel meelde tuletatakse.\n\nNimetasite kord enda eeliseks, et neutraalse vaatlejana olete näinud aastaid päris lähedalt, kuidas poliitikat tegelikult tehakse. Kuidas poliitikat tehakse?\n\nPoliitikat tehakse... Te teate ju väga hästi. Teed nurga taga suitsu kellegagi ja pärast muutub valitsuse koosseis. Poliitikat tehaksegi tagatubades ja lepitakse mingeid asju kokku, riigikogu tuleb ja tõstab kätt või vajutab nuppu.\n\nVõi näide Rakvere volikogust, kus aastaid tagasi oli ühe saadiku mure, kas tema maja taga on asfalt pandud või kas tema teeots on lumest puhastatud. See ei ole normaalne, kui volikogu liikmed ajavad seal oma rida.\n\nEhk on see erandlik näide?\n\nRiigikogus on ju samuti. Hiljuti avaldati tabelid, kus mõni saadik ei olnud [aasta jooksul] kordagi sõna võtnud.\n\nVõib-olla on ta töötanud riigikogu komisjonis väga tublilt?\n\nKindlasti võtab ta siis seal palju sõna. (muigab) Ma ei usu seda.\n\nKas süvariik, millest EKRE muudkui räägib, on olemas?\n\nSee on, jah, huvitav termin, inglise keelest tulnud, et ametnikud valitsevad riiki. EKRE peab silmas, et mingid käsud tulevad Brüsselist nagu vanasti tulid Moskvast. Minu ja üldse paljude hinnangul ongi eestlased liiga usinad eeskirju ja nõudmisi täitma. Teised riigid ei tee seda nii tihti.\n\nOmeti on Eestis toetus Euroopa Liidu liikmelisusele väga suur, Eurobaromeetri uuringu järgu 74 protsenti.\n\nSeda hoitakse suveräänsuse pärast, Venemaa hirmust.\n\nArvate, et toetus Euroopa Liidule on Eestis nii kõrge ainult seepärast, et inimesed kardavad Venemaad?\n\nJah. Arvan seda ja teiseks on sealt mingeid toetusi saadud, mida nüüd hakkab vähemaks jääma.\n\nOn see õige, et Eesti kuulub Euroopa Liitu?\n\nOlen olnud Euroopa Liidu poolt, aga ülepingutatud käsutäitmised ja pagulaskvoodid ohustavad küll meie suveräänsust ja isemõtlemist. Kui Euroopa Liit on võtnud sihiks suure konföderatsiooni, siis iseseisvad riigid kaovad justkui ära, see on oht.\n\nKus on Euroopa Liit öelnud, et tahab iseseisvate liikmesriikide kadumist?\n\nSelliseid arutelusid on olnud, et iga riigi suveräänsust ja isemõtlemist vähendada. Ja nõudmised, et peate võtma nii palju pagulasi...\n\nKui palju võttis Eesti mullu Euroopa Liidus vastu pagulasi?\n\nSee oli kindlasti väike arv, ...\n\n13 inimest.\n\n... aga meie räägime tulevikust, mis siis võib juhtuda.\n\nKõik Eesti erakonnad on massimmigratsiooni vastu ja peavad migratsioonipoliitikat meie rahvuslikuks küsimuseks, mille üle otsustatakse Tallinnas.\n\nOleks hea, kui nii oleks, aga kunagi ei tea, mis on õige ja mis on ajupesu.\n\nKas ka teie tahate, et kohtunike pead veereksid, nagu soovib EKRE parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme?\n\nSee on ebaõnnestunud väljend, et veereksid pead. Aga sisu ja mõte on seal ju teine, et kohtusüsteemi parandada, mitte et keegi hakkaks kedagi tapma.\n\nKas teie usaldate Eesti kohtuvõimu?\n\nMul endal pole kokkupuuteid [kohtuga] olnud, küll aga teame ju mõndagi. Võtame näiteks Edgar Savisaare kaasuse: inimene on haige, ta võib olla ükskõik mida teinud, aga pääseb, kui on hea advokaat või on see ühiskondlik surve, ma ei tea.\n\nRiigikohus otsustas, et Edgar Savisaare üle ei ole võimalik tema tervise tõttu kohtupidamist jätkata.\n\nJa pärast seda läks ta Tondiraba jäähalli iluuisutamist vaatama.\n\nKas teie meelest tegi kohus vale otsuse?\n\nMina ei ole ütleja. Kohus tegi sellise otsuse, nagu pidi tegema.\n\nJärelikult tegi õige otsuse?\n\nKohus tegi enda otsuse... Ma ei taha ainult Savisaare kaasusest rääkida, sest on päris palju väiksemaid asju, kus inimeste õiglustunnet on riivatud.\n\nSavisaar rääkis teile mulluses intervjuus, et teda otsustati tappa ja teda mürgitati lihasööja bakteriga. Ma ei saanud küll aru, kes teda tappa tahtis ja kes teda mürgitas.\n\nNii ta ütles. Ju tal siis oli keegi vaenlane, ma ei oska öelda, keda ta silmas pidas.\n\nUsute, et teda taheti tappa ja ta mürgitati?\n\nLoomulikult mitte. Selliseid vandenõuteooriaid ma ei usu, lamedat maad ja muud taolist.\n\n\"On vaja säilitada ka mõtte- ja sõnavabadus, mida tahetakse igal sammul piirata.\" Teie tsitaat. Kes ja kuidas seda piirata tahab?\n\nVõib tuua näiteks, et kui keegi midagi arvab või ütleb, saab ta kohe sildi, et see on vihakõne, rahva lõhestamine.\n\nJa veel. Mäletate ise, kui terav oli ajakirjandus 1990-ndatel aastatel, kogu aeg käis rock-n-roll, toimus midagi, ajakirjanikud kirjutasid ägedaid lugusid. Praegu on kõik nii ümar, sordiini all, keegi ei julge enda arvamust välja öelda.\n\nKuidas nii? Mul tuleb kohe meelde ühe päevalehe juhtkiri praeguse valitsuse pihta pealkirjaga \"Istu, kaks!\".\n\nSee on nüüd, jah, natuke aega. Aga muidu on mitu aastat... Ajakirjanikud ei teagi näiteks, milline oli meie laulev revolutsioon, iseseisvumine...\n\nOsa ajakirjanikke on hiljem sündinud.\n\nNad ei tea mitte midagi ja kirjutavad pehmelt. Loen uudistest, et mingi muusik ei kuula Nublut. See on siis ajakirjandus?\n\nAjakirjandus on pehmoks muutunud?\n\nJah. Minu arvates, jah. Ise kirjutasin kolumne Postimehesse, täna see ajakirjanik, kes neid vastu võttis, seal enam ei tööta. Ma ei ütle, et see on seotud, kuid head ajakirjanikud lihtsalt lähevad ära.\n\nKurtsite kord, et \"suur osa ajakirjanikke kirjutab kaldu ja see hoiak on nakkav\". Kas toimetajaid enam ei ole, kes asjad sirgeks tõstavad?\n\nAjakirjanik ei julge... Tal on küll oma seisukoht, kuid püüab kirjutada nii nagu kolleegid ehk tsunftikaaslased arvavad. Miks mina tulin ajakirjandusest ära? Sest sellist ajakirjandust ma ei tahtnud teha ja teistsugust ma ei saanud teha.\n\nKes nõudis, et teeksite teistsugust ajakirjandust?\n\nKeegi ei nõua, omanik ei tule nõudma, see on ajakirjanikes endis. Jõulude ajal ilmub Virumaa Teatajas kolumn pealkirjaga \"Ma armastan moslemit\". See on ju nagu kristlaste mõnitamine. Moslemitel ei ole jõuludega mingit pistmist.\n\nJõuludel on halastusega pistmist.\n\nJah, aga, mis samal ajal veel oli – Strasbourgis oli radikaliseerunud isik inimesi tapnud. Sel ei olnud halastusega midagi pistmist. See [kolumn] oli rahvale näkku sülitamine. Samal ajal ei ole avaldatud Anti Poolametsa arvamuslugu Strasbourgi mõjudest, mis neli nädalat toimetuses seisab.\n\nKas toimetusel on õigus ja vabadus otsustada, milliseid kaastöid avaldada?\n\nLoomulikult, seda peabki toimetus tegema. Aga toimetus on kaldu, ei avalda erinevaid arvamusi, avaldab ainult ühte väravasse.\n\nAasta tagasi istusin kodus kümblustünnis, tähed paistsid, kergelt tuli lund ja siis ma mõtlesin, et nagu president Ilves ütles välisministrina Jan Uuspõllu Tartusse minemise filmis: jätaks kõik sinnapaika, teeks midagi oma kätega. Ajakirjandus nagu määrib sind, mõnikord. Nüüd olen pool aastat sellest eemal olnud.\n\nVõib-olla on minu romantiline pool, võibolla olen naiivne, aga tahan tõesti näha, kas poliitikat saab teha valgete kinnastega. Ma ei usu väga sellesse, aga proovin vähemalt.\n\nKui kergelt või raskelt te pettumusi üle elate?\n\nVäga raskelt.\n\nSiis on mul teist kahju. Aga... Kas ka teie arvate, et kui mustanahalisele \"vastu pead koputada, siis see on õõnespuit\" nagu ütles EKRE esimees Mart Helme mullu mai lõpus kõnekoosolekul Lihula kõrtsis Särts?\n\nNeed on jälle väljarebitud sloganid. Olen ise ka hea kalambuurimeister, kui kirjutan, aga kindlasti ma ei ütleks seda.\n\nTe ei ütleks ka \"kui on must, näita ust\"?\n\nEi. Kuid ehk nii nagu ajakirjanduses, tuleb ka poliitikas teravam olla, et asi jõuaks pärale. Mina ei ole selles nii kogenud.\n\nMis saab maakonnalehtedest?\n\nMaakonnaleht kestab kõige kauem, aga seegi hääbub. Vanemad inimesed, kes lehte tellivad, lähevad manalateele, noored loevad mujalt ja maakonnalehele ei jätku lugejaid. Praegu on Virumaa Teataja tiraaž vist 5600, aga kui mina sinna tööle läksin, oli 15 000 või isegi 19 000.\n\nLeidsin teilt tsitaadi: \"Kas saaksin tagasi ajakirjandusse? Anvar Samost ja Toomas Sildam ju said. Muidugi, nemad ei olnud ka EKREs.\" Miks arvate, et EKRE-st on raskem ajakirjandusse tagasi saada kui Isamaast või sotside juurest?\n\nSee on sildistamise küsimus. EKRE-l on nagu märk küljes, et nad on pahad.\n\nNad on ise oma ütlemistega selle märgi endale joonistanud.\n\nEga mulle meeldi ka kõik ütlemised, aga miks me ei nopi siis välja teiste ütlemisi, kindlasti leiame igast parteist midagi.\n\nMulle endale meeldib vastuvoolu ujuda, see on põnev ja tekitab väljakutse tunde. EKRE tõus hirmutab teisi.\n\nOlete Lääne-Virumaal EKRE nimekirjas kolmandal kohal. Loodate riigikogusse pääseda?\n\nEesmärk on küll selline. Arvestades EKRE tõusu, siis esinumber [Anti Poolamets] ilmselt saab riigikogusse. Edasi vaatame...\n\nPühade ajal piisas mul kodu lähedal poe juures seista ja poega oodata, kui inimesed tulid ligi, hakkasid rääkima: õige samm, valin sinu, avaldasid toetust ja poolehoidu.\n\nKas nad ütlesid, mis neil mureks?\n\nNeed kohtumised, kus sellest rääkida, mul alles tulevad. Aga eks mure ole see, et neid ei kuulata. Kitsam seltskond valgekraesid, kes on püünel, nende hääl kostab, aga neid, kes teevad rasket tööd, neid ei märgata. EKRE kuulab neid ja vahendab nende mõtteid.\n\nKui te riigikokku ei pääse, siis mida tegema hakkate?\n\nOlen sellele palju mõelnud ja pakkumisi on erinevaid olnud. Aga ma ei ole sellele otseselt mõelnud.\n\nKuidas EKRE-l võiks valimistel minna?\n\nKui mingeid suuri fopaasid ei tule, siis – vaadates praegust 20-protsendilist toetust – võiksime saada sama suure numbri kohti riigikogus.\n\nSamas on hirmutav veelahe EKRE ja teiste vahel, ebanormaalne, et tehakse mingit kambakat. Et on EKRE ja kõik ülejäänud tema vastu. EKRE on samamoodi seaduslik erakond, ei ole ju mingi kuritegelik organisatsioon.\n\nKas EKRE saab valitsusse?\n\nSee oleks eesmärk. Siis oleks ka minul asendusliikmena võimalus saada riigikokku. Kui aga keegi ei taha koostööd teha, siis on [valitsusse pääsemiseks] väike võimalus.\n\nKeskerakonna, Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 liidrid ongi öelnud, et nemad EKRE-ga valitsust ei tee. See määrab EKRE opositsiooni.\n\nTeinekord on opositsioonis palju tervislikum olla. (muigab) Siis saab edasi oma nõudmisi esitada, pildil rohkem olla, toimetada. Aga see pole see, millega riiki juhtida.\n\nAga siiski, kui EKRE saaks valitsusse, kas ta muutuks siis kartellierakonnaks? See on väljend, mida EKRE kasutab valitsusparteide ja Reformierakonna kohta.\n\nSee on intellektuaalselt huvitav küsimus. Mart ja Martin Helme on sõnaosavad erinevaid väljendeid välja mõtlema. Mulle sellised kalambuurid meeldivad. Aga öelda, et valitsuses on kartellierakonnad ja kui nüüd oled ise valitsuses – kes sa siis oled? Huvitav küsimus, millele mina ei oska vastust öelda.\n\nSeni on jäänud mulje, et EKRE on muudkui millegi vastu. Aga milline on EKRE jah-programm?\n\nKuna nad on opositsioonis, siis on sisse kodeeritud, et nad peavad kõige vastu olema, mida valitsus teeb. Rändeleppe kaaperdas Isamaa justkui ära, aga EKRE sai sealt ka toetust juurde. Mina olen aru saanud, et EKRE on rahvusriigi säilitamise, eesti kultuuri ja eesti keele säilitamise poolt.\n\nVeelkord, selle poolt on kõik erakonnad.\n\nJah, ka EKRE.\n\nRiigijuhid ütlevad, et Eestil läheb hästi, paremini kui kunagi varem. Olete nõus?\n\nÜldjoontes muidugi. Aga kui vaatame tädi Maalit, siis näeme, kuidas lapsed näljas, inimesed teevad näruste eurode eest tööd, tunamullu elas statistikaameti andmetel suhtelises vaesuses iga viies inimene... Tegelikult on meil olemas ka nn teine Eesti.\n\nKuidas halval elujärjel olevate inimeste elu paremaks muuta?\n\nEks maksud on üks võimalus – ühte tõsta, teist langetada. Mina ei ole majandusmees, aga olen aru saanud, et üks asi on ka võimaldada nendel tagasi tulla, kes on ära läinud, et nad siin väärtust looksid. Soomest juba tullakse tagasi.\n\nEesti Ekspressi üks uue aasta soov kõlas nii: \"Et keegi kodanike viimasel ajal umbe läinud huumorisoolikatele survepesu teeks!\" On see asjakohane soov?\n\nVäga hea soov. Ma ise olen huumorihuviline, teinud ajalehes huumorikülge. Mulle tundub, et inimesed ei saagi enam naljast aru, solvuvad palju. Ka mina olen kergelt solvuja, isegi kui välja ei näita.\n\nAga needsamad küsimused või väljendid sellest intervjuust – neidki tuleks võtta huumoriga, need ei ole päris nii, et pea maha ja jalg taha. Rock-n-rolli tuleks teha poliitikas ja ajakirjanduses, ei ole vaja olla väga must-valge ja kuivik.\n\nMõni viimase aja nali, palun.\n\nIse panin ühe nalja hiljuti Facebooki. Kõik ei saanud aru, sest üks küsis vastu, et mis juhtus.\n\nSee nali kõlas nii: \"Ma armastan iseennast, aga kahjuks see tunne on ühepoolne.\"\n\nTegu on ERR.ee intervjuude sarjaga \"Uustulnukad\", kus ajakirjanik Toomas Sildam küsitleb eelseisvatel riigikogu valimistel erinevates erakondades esmakordselt kandideerivaid inimesi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast ligi 25 aastat töötamist ajalehes Virumaa Teataja, mida ta viimased kaksteist ja pool aastat peatoimetas, astus Aarne Mäe (51) poliitilise uustulnukana EKRE-sse ja kandideerib nüüd riigikogusse. \"Rock-n-rolli tuleks teha poliitikas ja ajakirjanduses,\" ütles ta valimiseelses intervjuusarjas ajakirjanik Toomas Sildamile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKessler: krüptorahandus on väga suur riskikoht\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kui inimestele on lubatud mingeid asju, nad on saanud selle tõenduseks krüptoraha ehk elektriimpulsse ning selle vastu päris raha andnud, aga pärast selgub, et asjad ei olegi nii ega saagi nii olema, siis jõuabki kätte maineriski realiseerumine,\" hoiatas ta intervjuus Postimehele.\n\n\"Meil on tunne, et krüptosfääris on sees kelmuslikku elementi ja see on teema, millega tegeleme peaaegu iga päev. See on reguleerimata turg,\" lisas finantsinspektsiooni juht.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, krüptorahandus on väga suur riskikoht, eelkõige pettuse ja kelmuse riskid ning selle kaudu mainerisk Eestile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit läheb Sydney turniiri avaringis vastamisi tugeva belglannaga\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastane Kontaveit ja temaga sama vana Mertens on varem omavahel mänginud kahel korral ja seis on 1:1. 2017. aasta Bieli turniiril jäi Kontaveit veerandfinaalis peale 7:5, 6:7, 6:1, eelmise aasta lõpus Zhuhais peetud WTA eliitturniiril aga alistas Mertens alagrupiturniiri avamängus kergelt liimist lahti olnud Kontaveidi 6:3, 6:1.\n\nSelle matši võitja läheb teises ringis vastamisi praegu Brisbane'is elu turniiri tegeva ukrainlanna Lesia Tsurenko ja 6. asetatud tšehhitari Karolina Pliškova vahelise kohtumise võitjaga. Tsurenko ja Pliškova lähevad vastamisi ka Brisbane'i finaalis.\n\nKontaveit jõudis Brisbane'is veerandfinaali, jäädes seal alla just Tsurenkole, Mertens aga kaotas seal avaringis tasavägises mängus 2:6, 7:6, 4:6 hollandlanna Kiki Bertensile (WTA 9.).\n\nSydney turniiri põhitabelimängudega tehakse algust pühapäeval, täpsem ajakava pole veel selgunud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 20.) loositi Austraalias Sydneys algava WTA Premier-kategooria turniiril avaringis vastamisi belglanna Elise Mertensiga (WTA 12.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (81)\n\n## Põhitekst:\n\nWashington Examiner: mida tähendab konservatiiviks olemine Trumpi ajastul?\n\nReuters: Trump ähvardas demokraatide juhte eriolukorra ja aastatepikkuse tööseisakuga. Voxi hinnangul on tööseisaku tegelikuks põhjuseks see, et piirimüür on naeruväärne idee ka kongressi vabariiklaste jaoks.\n\nVox: kümme uue esindajatekoja komiteejuhti, kes kindlasti Trumpi kiusama hakkavad.\n\nFox News (SIIN ja SIIN): Trumpi 10 suurimat õnnestumist ja ebaõnnestumist.\n\nAtlantic: oli aeg, mil vabariiklased kasutasid tööseisakut eelarvedistsipliini tagamiseks.\n\nCNN: USA riigivõlg püstitas Trumpi ametiajal järjekordse rekordi.\n\nHill uuringust: Trumpi uuesti kandideerimisel toetaks teda kindlalt või tõenäoliselt 33 protsenti valijatest, kuid see ei tähenda, et teda ilmtingimata võita saab.\n\nHill, Guardian ja Vox John Kelly intervjuust Los Angeles Timesile.\n\nMilitary Times: kuidas Trump Iraagis käies USA sõdurite palgatõusu teemal valetas.\n\nVox: mida oleks Ameerikal õppida Vana-Rooma riigi allakäigust.\n\nHill: 2019. aasta toob USA ajaloole uue peatüki.\n\nVox: viis teemat, mida algaval aastal Muelleri juurdluse teemal silmas pidada.\n\nIntercept: minu tütar Reality sai karmi karistuse, kuid Vene-juurdluse võtmeisikud pääsevad kergelt.\n\nPolitico: kui filmistaarid poliitikasse lähevad.\n\nWashington Post: evangeelsete kristlaste juhtfiguur selgitas, miks Trump ei saaks midagi halba teha. Raw Story võtab kokku viis märkimisväärsemat tsitaati.\n\nAtlantic: Mattis tõestas, et sa ei saa korraga teenida Trumpi ja Ameerikat.\n\nReuters: \"Mansoni perekonna\" liige võib vabadusse pääseda.\n\nVox: Romneyt hakkas Trumpi kritiseerimise pärast ründama ka tema vennatütar.\n\nHill: Trumpi solvavalt rünnanud värske demokraadist rahvasaadik sai aga parteikaaslastelt noomida.\n\nVice News: Georgia osariik ei suuda siiani ümber nimetada veekogu nimega Runaway Negro Creek.\n\nNew York Times: kuidas Trumpi valinud piirkond laste tervise nimel administratsioonile väljakutse esitas.\n\nVox ja Hill: kuidas Alexandria Ocasio-Cortezi ründamine noorpõlve tantsuvideoga vastupidise tulemuse andis. Ka paljud konservatiivid on kriitilised, et noort rahvasaadikut ei kritiseerita mitte tema üsnagi ebatavaliste poliitiliste seisukohtade pärast, vaid viisil, mis talle tähelepanu ja kasu toob, nendivad näiteks National Review ja Washington Examiner.\n\nWired: Ocasio-Cortezi video on tegelikult huvitav hoopis autorikaitse raames.\n\nNew York Times: ja mida pakub Voltaire kaasaegse poliitilise kliima vastu.\n\nQuartz: juba John Stuart Mill teadis seletada, miks veebikeskkonnas vaidlemine on mõttetu tegevus.\n\nNew York Times: Facebooki juhised ülemaailmseks poliitiliseks kõnepruugiks.\n\nPolitico: 19 rumeenlast, keda eesistumise puhul jälgida. Ja juhised eurokraadile Bukaresti kohta.\n\nAtlantic Spiegeli libareportaažidest.\n\nQuartz: kuidas Spiegeli petisajakirjaniku libareportaažidest sai paremäärmuslaste võimas relv.\n\nPolitico ülevaade: mille pärast eurooplased eurovalimiste aastal muretsevad.\n\nGuardian: ligi 90 protsenti leiboristide valijatest toetaks teisel referendumil EL-i jäämist, kuid Corbyn on endiselt Brexiti-lainel.\n\nReuters: Põhja-Iirimaa unionistid kinnitasid taas, et May Brexiti-plaani nad ei toeta.\n\nGuardian: parim viis nii Trump kui ka Putin rööbastelt maha suunata on peatada Brexit.\n\nSpectator: identiteet on sama tähtis kui rikkus.\n\nPolitico: Briti kanad munevad mune ka pärast Brexitit.\n\nGuardian: May valitsus murdis eakatele antud telerimaksu lubadust.\n\nNew York Times legendaarsest kunstiteadlasest nunnast.\n\nGuardian: olen vabal ajal keskaegne rüütel.\n\nAFP: ekspeaminister Juppé lahkus Prantsuse vabariiklaste ridadest.\n\nPolitico: Matteo Salvini katoliiklik probleem.\n\nAFP: juhtiva meditsiiniteadlase hinnangul on Itaalia valitsus on teadusevastane.\n\nLocal: kas Rootsi saab sel kuul lõpuks uue valitsuse?\n\nHelsingin Sanomat Eesti Vabadussõjas langenud esimesest soomlasest.\n\nYle: \"sariuputaja\" kinnisvara müüakse oksjonil maha.\n\nHromadske: mis oli Ukrainas lühikese sõjaolukorra kehtestamise mõte?\n\nPolitico võrdleb Khashoggi juhtumit Gongadze juhtumiga.\n\nAmeerika Hääl Venemaa võimalikust uuest pealetungist Ukrainale.\n\nMilitary Times: miks Venemaa ei peatu enne, kui on Ukraina Musta mere äärest eemale surunud.\n\nWindow on Eurasia: Valgevene on juba Kremli trollide rünnaku all, kõik eeldused hübriidoperatsiooniks on olemas.\n\nMeduza: parim Vene ajakirjandus 2018. aastal. Ja mis on olulisematest uudislugudest praeguseks saanud.\n\nGuardiani intervjuu Viktor Suvoroviga.\n\nSky News ja BBC: Vene propagandakanal RT saatis jõulukinkidena šokolaadist Salisbury katedraale.\n\nDefense One: 2019. aasta võib tulla Putinile tegus, verine ja kulukas aasta.\n\nBBC: kuidas Irkutskis on näha pragusid Putini Venemaa kuvandis.\n\nMoscow Times: kuidas Vene võimud tunnistasid, et koloonias, kus kandis karistust ka Tolokonnikova, kasutati orjatööjõudu.\n\nWashington Post: kuidas GRU-st sai Kremli lemmikrelv Lääne vastu.\n\nMeduza: Dmitri Kisseljov räppimas.\n\nRealClearDefence: kurdid reedeti taas Washingtoni poolt.\n\nHaaretz: Mossadi endine juhi sõnul nägi Venemaa Trumpis endale sobivat kandidaati ja asus teda toetama.\n\nAP ja Washington Post: USA ametnikud arutavad Türgis Güleni väljaandmise teemat.\n\nAP, Bloomberg ja Deutsche Welle Kim Jong-uni uusaastapöördumisest.\n\nNBC ja AP: Jaapani keiser pidas oma ametiaja viimase uusaastakõne.\n\nCNN: kuidas \"digiseksuaalist\" jaapanlane hologrammiga abiellus.\n\nBBC: miks Egiptus tahtis presidendi intervjuu avalikustamata jätta?\n\nReuters, Guardian ja Reuters Kongo DV-st, kus ajalooliste valimiste tulemusi pole endiselt avaldatud ja ligipääsu internetile piiratakse. Rääkimata sisekonfliktist ja Ebolast.\n\nReuters: kuidas Venezuela riiklikku naftafirmat juba otse sõjaväelaste poolt juhitakse.\n\nAP: Brasiilia president Bolsonaro asus juba esimesel tööpäeval tegutsema.\n\nCNN: kuidas haruldase verega austraallane 60 aastat iga päev doonoriks käis ja 2,4 miljoni väikelapse elu päästis.\n\nAxios: vaktsiinivastaste kampaaniad omavad juba ülemaailmset negatiivset mõju.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA president on valmis valitsusseisakut jätkama ka aasta\n\n## Põhitekst:\n\nTrump kinnitas, et varem päeval aset leidnud kohtumisel demokraatide esindajatega selles osas üksmeelt ei saavutatud.\n\n\"Ma ei usu, et see nii läheb. Kuid ma olen selleks valmis. Muidugi oleks parem kokkulepe saavutada,\" ütles Trump pressikonverentsil ajakirjanikele.\n\nUSA president on varemgi hoiatanud, et valitsusseisak võib kesta veel pikka aega.\n\nTrump ütles pressikonverentsil, et on kaalunud probleemiga seoses ka riikliku hädaolukorra väljakuulutamist.\n\n\"Võin seda teha, kui tahan. Võime kehtestada hädaolukorra riikliku julgeolekuga seoses, kaheldamatult. Ma ei ole seda teinud, kuid võin seda teha,\" möönis Trump.\n\nKehtestades riikliku hädaolukorra võib Trump kongressist täielikult mööda minna ja suunata raha müüri ehitamiseks näiteks kaitseministeeriumi varadest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump ütles reedel, et on vajadusel valmis jätkama valitsusseisakut ka aasta või rohkem, kui demokraatidega piiritara osas kokkulepet ei saavutata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA tähtsamad aktsiaturud liikusid tugevalt plussi\n\n## Põhitekst:\n\nTööstusindeks Dow Jones kerkis 3,3 protsenti, sulgudes tasemel 23 433,16 punkti.\n\nS&P 500 kerkis 3,4 protsenti tasemele 2531,95 punkti.\n\nTehnoloogiaindeks Nasdaq liikus ülespoole 4,3 protsenti, sulgudes tasemel 6738,86 punkti.\n\nUSA majanduses loodi detsembris 312 000 töökohta. Tööministeeriumi teatel ületas detsembris loodud uute töökohtade hulk majandusanalüütikute ootusi.\n\nTöötus tõusis samal ajal 0,2 protsendipunkti võrra 3,9 protsendini, kuid ministeeriumi teatel tulenes see sellest, et rohkem inimesi hakkas tööd otsima. Palgakasv püsis stabiilsena 3,2 protsendi juures.\n\nFed viitas ettevaatlikkusele intressimäärade edasisel tõstmisel\n\nUSA keskpangal ei ole ettemääratud plaani intressimäärade tõstmiseks ja jälgib enne edasisi tõstmisi arenguid majanduses, ütles föderaalreservi esimees Jerome Powell reedel. Ta märkis, et majandusnäitajad on tugevad, kuid finantsturud on mures, et Hiina ja USA majandused aeglustuvad.\n\n\"Rahapoliitikas ei ole kindlalt määratud rada ja nõrgema inflatsiooni temaatika saabudes oleme me kannatlikud ning vaatame, kuidas majandus areneb,\" ütles ta.\n\nTa lisas, et föderaalreserv on \"valmis kohandama poliitikat kiiresti ja paindlikult\".\n\nPowell ütles ka, et ei astuks ametist tagasi, kui president Donald Trump seda paluks.\n\nTrump on häälekalt Powelli intressimäärade tõstmise eest kritiseerinud, öeldes, et see ohustab ta majanduspoliitikat.\n\nPowelli sõnavõtule järgnes kiire tõus Euroopa suurematel aktsiaturgudel. Londoni börsiindeks FTSE 100 kerkis 2,2 protsenti 6839,47 punktini, Frankfurdi DAX 30 3,1 protsenti 10 739,17 punktini ja Pariisi CAC 40 2,5 protsenti 4725,88 punktini.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tähtsamad aktsiaturud liikusid reedel jõuliselt plussi pärast ülipositiivseid uudiseid tööturult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Ülikooli teadlased otsivad ravimisõltuvuse vastu toimivaid lahendusi\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda on hariduselt arst, kes on valinud teaduskarjääri ja keskendunud selles ravimisõltuvusele. Ta uurib selle tekkemehhanisme, mida on iseenesest palju, aga teda huvitab eelkõige, kuidas mõjutab ravimisõltuvust epigeneetika, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.\n\nEpigeneetilised mehhanismid aitavad organismil kohaneda välistegurite mõjuga. Kui geenid reguleerivad organismi toimimist, siis väliskeskkond mõjutab epigeneetiliste mehhanismide kaudu nende geenide regulatsiooni. Narkootikumid on ühed väliskeskkonna tegurid.\n\n\"Eks narkootikumide tarvitamine ole ühelt poolt seotud sellega, kui jõukad me oleme,\" tõdes Kalda. Oma roll on asjaolul, et oleme maailmale avatud ja seetõttu jõuavad mujal levinud pahed igal juhul ka meieni. Noorem põlvkond pidavat Kalda sõnul juba eelistama alkoholile teisi uimastavaid aineid.\n\nFentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise.\n\nMõni aasta tagasi räägiti ajakirjanduses sageli fentanüülist, sest selle üledoosi tõttu suri palju inimesi. Fentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise, sest ei saa ise narkomaani taltsutamisega hakkama ega suuda teda seega ka aidata.\n\nAnti Kalda selgitas, et kui inimene uimasti suukaudse manustamisega enam oodatud toimet kätte ei saa, hakkab ta süstima ning siis tuleb üledoseerimine ja tekivad komplikatsioonid. Kunagi ei ole ka teada, kui puhas aine on ja mida sellesse on segatud.\n\nKalda sõnul on fentanüül narkomaani lõpptee, sest süstitavatest narkootikumidest on see kõige kättesaadavam ega ole ka nii kallis kui näiteks kokaiin. Seda aga, kumb neist kahest kahjulikum on, Kalda kinnitusel öelda ei saa.\n\nPalju räägitakse ka kanepist ja selle seadustamise võimalusest. Kalda selgitas, et kanepit peetakse ohtlikuks sel põhjusel, et tihtipeale on see sissejuhatus teiste uimastite tarvitamisele. \"Proovitakse kanepit – meeldib –, aga ühel hetkel see enam ei toimi ja tahetakse proovida midagi muud, et sama tunnet kätte saada. Ja nii see läheb.\"\n\nKanepit on võrreldud sajand tagasi kasutatud mooniga, mis sisaldab samuti meditsiinis tarvitatavaid ühendeid. Tuntuim neist on ilmselt morfiin – kõige tugevam valuvaigisti.\n\nKalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida.\n\nKalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida. Tänapäeva meditsiinis ei kasutata kontrollimatuid ravimeid.\n\n\"Kanepiaktivistid ei mõtle meditsiiniliste aspektide peale. Nad tahavad, et kanep oleks kergemini kättesaadav ja et nad ei saaks selle kasutamise eest karistada. Meditsiiniline jutt on vaid ettekääne,\" leidis ta.\n\nTegelikult on kanepi meditsiinilised preparaadid sobiva näidustuse korral kättesaadavad, aga uuringud ei ole kinnitanud nende suurt tõhusust. Näiteks kasutatakse kanepit üksikutel juhtudel laste epilepsia harvaesinevate vormide korral, samuti kasvajatega patsientidel iiveldus- ja oksendusvastaseks raviks, aga see pole kuigi tõhus.\n\nKuidas uurida ravimisõltuvust?\n\nMiks on aga nii, et osal inimestel tekib sõltuvus väga kergesti, kuid teistel mitte? Just selle küsimusega Kalda tegelebki. Ravimisõltuvust inimeste peal uurida ei saa, sest see võib neid kahjustada, ja seetõttu tuleb uuringutes kasutada loomi, peamiselt närilisi.\n\nKindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad.\n\nKalda ütles, et kindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad. Olulised on ka keskkonnategurid.\n\nÜks tema püstitatud hüpotees seisneb selles, et sõltuvust mõjutab teatud geenide kombinatsioon, milles iga geen annab väikese osa. Kokkuvõttes võib see aga tekitada sellise fooni, et kui inimene puutub kokku sõltuvust tekitava ainega, käivituvad tal kergemini mehhanismid, mis viivad sõltuvuse tekkeni.\n\nTeine hüpotees on, et tähtis roll võib olla epigeneetilistel mehhanismidel. Epigeneetilised mehhanismid aitavad keskkonnasignaalidel mõjutada meie organismi geene. Tähtsad ei ole mutatsioonid ega DNA järjestused, sest geenid ei muutu, aga epigeneetiliste mehhanismidega reguleeritakse geenide aktiivsust ja avaldumist.\n\n\"Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress,\"\n\n\"Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress, mis mõjutab epigeneetilisi mehhanisme, ja kui selline inimene puutub kokku narkootilise ainega, reageerib ta sellele tugevamini,\" kõneles Kalda.\n\nVarases nooruses kogetud stress, haigused, nälg ja füüsiline vägivald mõjutavad organismi hilisemat arengut ning elundkondi ja närvisüsteemi, mis on sõltuvuse mõttes keskse tähtsusega. Närvisüsteem reageerib siis sõltuvust tekitavale ainele teistmoodi, enamik neid aineid aga mõjutab omakorda närvisüsteemi.\n\nKalda on oma uurimismeeskonnaga uurinud geenide aktiivsust reguleerivat ensüümi, mida nimetatakse DNA metüültransferaasiks. Uurijad on avastanud, et kui manustada katseloomadele sõltuvust tekitavaid aineid nagu psühhostimulaatorid (amfetamiin, kokaiin, Ecstasy), ilmneb ajus, eriti nendes aju piirkondades, mis reguleerivad sõltuvuse teket, selle ensüümi aktiivsuse muutus.\n\nSõltuvuse korral tekivad nii inimestel kui ka katseloomadel püsivad käitumuslikud muutused.\n\n\"Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu.\"\n\n\"Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu. See on sama põhjus, miks on suitsetamist ja narkootikumide tarvitamist raske maha jätta,\" sõnas farmakoloog. Seda võib võrrelda programmeerimisega, sest ka sõltuvuse korral programmeeritakse aju justkui ümber.\n\nDNA metüültransferaasi uurivad farmakoloogid sellepärast, et teha kindlaks, kas see võiks olla potentsiaalne ravi sihtmärk. Praegu pole ravimisõltuvuse vastu head vahendit.\n\nKõige enam kasutatakse metadooni, mille korral on narkootikumidest loobumise nähud leebemad. Kasutusel on ka psühhoteraapia vormid, aga need ei toimi kõigi inimeste peal, sest selleks peab patsient ise olema kontaktne ja tahtma probleemist lahti saada.\n\nUurijate töö eesmärk ongi leida uusi potentsiaalseid sihtmärke, millele ravimid võiksid toimida, ja seejärel uurida edasi, kas on mõni aine, mis võiks toimida ning kas selle efektiivsus ja ohutus vastab ravimite kohta kehtivatele kriteeriumidele.\n\nRavimid löövad biokeemia sassi\n\nKalda tõi näite, et palju kasutatakse antidepressante, aga need aitavad vaid 60% depressiooni all kannatavatest inimestest.\n\nTartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professor Märt Saarma tõi psühhofarmakonide toimimise kohta omal ajal loengus võrdluse endisaegsete kineskoopteleviisoritega. Kui teleripilt kadus ja ekraanile ilmusid ainult triibud, aitas vahel see, kui koputada teleka peale rusikaga.\n\nSamamoodi on antidepressantidega: inimesel läheb justkui pilt eest ära ja me koputame ravimitega. Need aga löövad aju biokeemia segamini, ning siis tuleb segaduses leida uus tasakaal.\n\nAju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed.\n\nKalda täpsustas, et jutu mõte on see, et ravimitel ja muudel keemilistel ühenditel on omad halvad küljed. Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ainuüksi Tallinnas tehti mullu häirekeskusele narkootikumide üledoosi tõttu 1396 väljakutset, mida on 193 võrra enam kui 2016. aastal. Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul näitab statistika, et narkootikumide üledoosist põhjustatud surmades ei ole langussuundumust saavutatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-aafriklane on golfi suurturniiril rekordilises hoos\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on ühtlasi Briti lahtiste rekordiga, sest 129 löögiga pole kahe päeva järel veel ükski mängija olnud. Senist rekordit jagasid 130 löögiga Nick Faldo (1992) ja Brandt Snedeker (2012).\n\nMaailma edetabelis 13. kohta hoidva Oosthuizeni edu pole siiski väga suur, sest ameeriklased Collin Morikawa ja Jordan Spieth kaotavad talle vastavalt kahe ja kolme löögiga. Nelja löögi kaugusel on kolm meest: Dylan Frittelli, Dustin Johnson ja Scottie Scheffler.\n\nParima britina jagab Andy Sullivan seitsmendat kohta. Tema läbis nii neljapäeval kui ka reedel rajad tulemusega kolm alla par 'i ehk kokkuvõttes kaotab ta 38-aastasele Oosthuizenile viie löögiga.\n\nKahe päeva järel pääses jätkama 77 meest, kes läbisid raja vähemalt 141 löögiga ehk ühega üle par 'i. Turniiri endisest võitjatest jäid välja Francesco Molinari, Henrik Stenson, Stewart Cink, Ernie Els, Darren Clarke ja Phil Mickelson.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Golfi suurturniiri The Openi ehk Briti lahtiste teise võistluspäeva järel püsib liidrikohal lõuna-aafriklane Louis Oosthuizen, kes esimesel päeval läbis rajad tulemusega kuus ja teisel viis alla par 'i ehk kokkuvõttes on tal kirjas tulemus -11.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgrattur mahtus Poolas kümne hulka\n\n## Põhitekst:\n\nGrupifinišiga kulmineerunud etapil triumfeeris teist päeva järjest norralane Tord Gudmestad (Coop; 3:32.43), kellele järgnesid tšehhid Tomaš Barta (Topforex - ATT Investments) ja Alois Kankovsky (Elkov - Kasper). Võitjaga sama aja said 88 rattameest.\n\nGudmestad kerkis liidriks ka kokkuvõttes, kuigi kaasmaalasel Eirik Lunderil (Coop) on sama aeg. Roos tõusis 47. positsioonilt 37. kohale, kaotades Gudmestadile kolme minuti ja seitsme sekundiga.\n\nDookola Mazowska velotuur lõppeb laupäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgrattur Andre Roos (Ampler Development Team) teenis Poolas toimuval UCI tugevuselt neljanda kategooria mitmepäevasõidu Dookola Mazowsza kolmandal etapil (Grodzisk Mazowiecki - Grodzisk Mazowiecki; 165 km) üheksanda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nWHO soovib Covidi uurimise järgmises etapis Hiina laborite auditit\n\n## Põhitekst:\n\nSuletud uste taga toimunud briifingul liikmesriikidele sõnastas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus viis prioriteeti uurimise järgmise faasi tarvis.\n\nMuu hulgas nimetas ta \"auditeid asjaomastes laborites ja uurimisasutustes, mis tegutsevad piirkonnas, kus 2019. aasta detsembris tuvastati esimesed inimestega seotud juhtumid\".\n\nSamuti soovitas ta keskenduda \"uuringutele, mis seavad esikohale geograafilised piirkonnad, kus SARS CoV-2 levis kõige varem\".\n\nTa kutsus ka täiendavalt uurima loomaturge Hiina Wuhani linnas ja selle ümbruses, kus COVID-19 esmakordselt tuvastati.\n\nÜRO terviseamet on üha suurema surve all korraldada COVID-19 päritolu uus ja põhjalikum uurimine.\n\nWHO-l õnnestus saata sõltumatute ja rahvusvaheliste ekspertide meeskond Wuhani alles jaanuaris, enam kui aasta pärast seda, kui COVID-19 esmakordselt seal 2019. aasta lõpus välja ilmus, et aidata Hiina kolleegidel pandeemia tekkepõhjust uurida.\n\nKaua veninud aruanne pärast uurimise esimest etappi avaldati märtsi lõpus, kuid selles polnud kindlaid järeldusi selle kohta, kuidas Covidi põhjustanud viirus esmakordselt inimesele kandus.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas reedel, et koroonaviiruse päritolu uurimise teine etapp peaks hõlmama täiendavaid uuringuid Hiinas ja auditeid sealsetes laborites.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKangert parandas Sardiinias positsiooni\n\n## Põhitekst:\n\nReedese etapi võitis sakslane Ronny Ackermann (Bora - Hansgrohe; 4:08.34), kes oli grupifinišis parem itaallasest Jonathan Milanist (Bahrain - Victorious) ja prantslasest Rudy Barbierist (Israel Start-Up Nation).\n\nKangert lõpetas seltskonnas, kes kaotas Ackermannile 42 sekundiga. Finišiprotokolli läks kirja 74. koht.\n\nKokkuvõttes jätkab velotuuri üldliidrina itaallane Diego Ulissi (UAE-Team Emirates), teiseks kerkis belglane Sep Vanmarcke (Israel Start-Up Nation) ja kolmandaks itaallane Giovanni Aleotti (Bora - Hansgrohe). Mõlemad jäävad liidrist kuue sekundi kaugusele.\n\nKuue positsiooni võrra kõrgemale kerkinud Kangert on 38. ning kaotab Ulissile kahe minuti ja kolme sekundiga.\n\nMitmepäevasõit lõppeb pühapäeval.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Kangert (BikeExchange) teenis Sardiinias toimuval UCI tugevuselt kolmanda kategooria mitmepäevasõidul Settimana Ciclista Italiana kolmandal etapil (Oristano - Cagliari; 180,9 km) 74. koha ja kerkis kokkuvõttes kuue positsiooni võrra kõrgemale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti suursaadik Peruus andis üle volikirja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Soovime teha Peruuga koostööd nii kahepoolselt kui rahvusvahelistes organisatsioonides,\" ütles Eigla. Ta lisas, et näeb koostööpotentsiaali digivaldkonnis, samuti küberteemadel.\n\n\"Suhete dünaamilisemaks muutmiseks on vaja täiendada kahepoolsete lepingute baasi, edendada kaubavahetust ja arendada kultuurisuhteid,\" sõnas suursaadik.\n\nEigla on välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel töötanud alates aastast 1999. Välisteenistuses on ta olnud Eesti suursaatkonnas Roomas, Lissabonis ning erimissioonil Brasiilias. Ta on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi romanistika erialal ning täiendanud end Firenze Ülikoolis.\n\nEigla on ühtlasi mitteresideeriv Eesti suursaadik Colombias.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suursaadik Peruus Urmas Eigla andis reedel virtuaalse tseremoonia käigus üle oma volikirja Peruu Vabariigi presidendile Francisco Rafael Sagasti Hochhäuslerile. Suursaadik Eigla resideerib Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nFlora lõi Pärnus neli väravat\n\n## Põhitekst:\n\nFlora kasuks tegid skoori Henri Välja (27. minutil penaltist), Markus Poom (45.), Danil Kuraksin (45+2.) ja Sergei Zenjov (54.).\n\nTabeliseis: 1. Levadia 40 punkti (16 mängust), 2. Flora 39 (15), 3. Paide 34 (16), 4. Kalju 26 (16), 5. Legion 23 (16), 6. Trans 17 (16), 7. Tulevik 14 (16), 8. Tammeka 12 (15), 9. Vaprus 11 (17), 10. Kuressaare 10 (15).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpalli Premium liiga 17. voorus teenis tiitlikaitsja Tallinna FC Flora võõrsil oodatud 4:0 võidu Pärnu JK Vapruse üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHamilton sai kvalifikatsioonis Verstappenist napilt jagu\n\n## Põhitekst:\n\nPalju ei kaotanud neile ka Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas (+0,194), kelle kõrvalt stardib teisest rivist Charles Leclerc (Ferrari; +0,694). Verstappeni tiimikaaslane Sergio Perez oli viies (+0,710).\n\nWhat a performance from @LewisHamilton #BritishGP #F1 pic.twitter.com/FdMS3u0O46\n\n— Formula 1 (@F1) July 16, 2021\n\n\"Oleme seda igatsenud kogu aasta - publikut tulevad energiat,\" tervitas Hamilton pealtvaatajate naasmist. \"See tulemus on fännidele - ma ei oleks seda nendeta suutnud, nii et aitäh teile!\"\n\nKvalifikatsioonile eelnenud vabatreeningul oli Hamilton Verstappeni ja Lando Norrise (McLaren) järel alles kolmas. Seejuures edestas hollandlane kõiki konkurente enam kui kolmveerand sekundiga.\n\nKui tavapäraselt peetakse F1 kvalifikatsioon laupäeval, siis Suurbritannia GP-l katsetakse uudset sprindisõitu ehk laupäeval on kavas sprint (umbes kolmandik täispikkuses sõidust) ja selle lõppjärjestusest moodustub pühapäevane stardirivi. Lisaks saavad sprindi kolm paremat punkte: vastavalt kolm, kaks ja üks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-1 MM-sarja etapil Silverstone ringrajal võitis kodupubliku ees kvalifikatsioonis Lewis Hamilton (Mercedes), kes edestas vaid 0,075 sekundiga sarja liidrit Max Verstappenit (Red Bull).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSelgusid järgmised neli Meistrite liiga finaali korraldajat\n\n## Põhitekst:\n\nPeterburis asuv Krestovski staadion pidi võõrustama tänavust finaali, aga 2020. aasta koroonasituatsioonist lähtuvalt tehtud muudatused lükkasid seda aasta võrra edasi ehk 2022. aastale.\n\nMingil hetkel samuti tänavust finaali võõrustama pidanud, kuid koroonapiirangute tõttu vastava õiguse Portole kaotanud Istanbul saab uue võimaluse 2023. aastal.\n\nAlgselt 2023. aastal finaali korraldajaks määratud Müncheni teeb seda nüüd 2025. aastal ja enne seda selgitatakse Euroopa parim jalgpalliklubi 2024. aastal Londonis.\n\nAlgselt tänavust EM-finaalturniiri võõrustama pidanud Bilbao ja Dublin jõudsid UEFA-ga kokkuleppele, mille järgi saavad nad vastavalt 2024. ja 2025. aasta Euroopa liiga finaali korraldusõiguse.\n\nJärgmise aasta Euroopa liiga finaal mängitakse Sevillas ja 2023. aastal selgub tugevuselt teise eurosarja võitja Budapestis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa jalgpalliliit (UEFA) tegi teatavaks järgmise nelja aasta Meistrite liiga finaali võõrustajad. Nendeks on Peterburi, Istanbul, London ja München.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA hoiatas ettevõtteid kasvavate riskide eest Hongkongis\n\n## Põhitekst:\n\nUSA valitsusagentuurid eesotsas välisministeeriumiga ütlesid kauaoodatud hoiatuses, mille Hiina on juba maha laitnud, et ettevõtjad on mullu kehtestatud range julgeolekuseaduse tõttu silmitsi iseäralike ohtudega.\n\n\"Nende muudatuste järel peaks nad olema teadlikud võimalikust mainelisest, regulatiivsest, finantsilisest ja teatud juhul ka õiguslikust riskist, mis nende Hongkongi äridega kaasneb,\" öeldi hoiatuskirjas.\n\nAmetkonnad tunnistasid, et 1997. aastal Suurbritannialt Hiinale tagasi antud Hongkongi majandus erineb paljuski Mandri-Hiinast, sealhulgas intellektuaalomandi kaitse osas.\n\nSamas juhiti tähelepanu, et keskkond on uue riikliku julgeoleku seaduse ajal muutumas, näiteks on vahistatud nimekast inimõiguslasest USA advokaat John Clancey.\n\nSeaduse alusel on süüdistused esitatud kümnetele inimestele, nende seas meediamogulile Jimmy Laile, endistele seadusandjatele ja demokraatiameelsetele aktivistidele.\n\nUSA hoiatuses toodi välja ka kõrgenenud risk andmekaitse vallas ja raskendatud ligipääs informatsioonile pärast võimudele pinnuks silmas olnud ajalehe Apple Daily kinni panemist.\n\nSamuti osutati, et äridel on suurem oht sattuda USA sanktsioonide alla, mida kehtestatakse seoses inimõiguste rikkumisega.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA hoiatas reedel oma ärikogukonda kasvavate riskide eest Hongkongis, kus Hiina on oma kontrolli suurendamas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti sprinterid piirdusid eeljooksudega\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste 200 meetris oli Ann Marii Kivikas omas jooksus kuues ehk eelviimane oma hooaja tippmargiga 24,34 ega pääsenud jätkama. Kohaga edasi saamiseks tulnuks olla 67 sajandikku nobedam. Kokkuvõttes sai ta 27 sportlase konkurentsis 20. koha.\n\nMeeste 200 meetris sai Oliver Kruuspan 22,25-ga 22. koha ehk oli lõpetanutest kehvim. Poolfinaali viis viimasena aeg 21,62.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas jätkuvatel kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlustel ei suutnud Eesti sprinterid 200 meetri eeljooksudest edasi poolfinaali murda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVips oli ajasõidus üheksas, mis tähendab esimeseks sprindiks head seisu\n\n## Põhitekst:\n\nAjasõidu võitis uus-meremaalane Oscar Piastri (Prema; 1.39,854), kellele järgnesid hiinlane Guanyu Zhou (UNI-Virtuosi; +0,221) ja hollandlane Richard Verschoor (MP; +0,405). Vips kaotas Piastrile 0,637 sekundiga.\n\nSeejuures tuli kvalifikatsioon plaanitust pisut varem lõpetada, sest venelane Robert Shwartzman (Prema) sõitis välja. Pärast seda otsustati sessiooni enam mitte jätkata.\n\nThe top from qualifying #BritishGP #F2 pic.twitter.com/TfkAt0H9Tb\n\n— Formula 2 (@Formula2) July 16, 2021\n\nÜheksas koht tähendab Vipsi jaoks, et esimesele sprindisõidule saab ta startida teisena, kuna rajale minnakse kvalifikatsiooni esikümne ümberpööratud järjestuses. Pühapäevasele põhisõidule starditakse nö õiges järjestuses.\n\nEelmisel etapil Bakuus ühe sprindi- ja põhisõidu võitnud Vips hoiab sarja kokkuvõttes 63 punktiga neljandat kohta. Esikolmiku moodustavad Zhou (78), Piastri (73) ja Shwartzman (66).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormel-2 hooaja neljandal etapil Silverstone'i ringrajal näitas Jüri Vips (Hitech) kvalifikatsoonis üheksandat aega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNelja maakonna suplusrandades levib vibriobakter\n\n## Põhitekst:\n\nSuplusrandades levib koolera vibriooni (Vibrio cholerae), mille puhul on tegemist mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega. Bakter võib 2-3 protsendil inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke.\n\nOhustatud on eelkõige nõrgenenud immuunsusega inimesed ja need suplejad, kelle kehal on marrastusi või haavandeid.\n\nTerviseameti Keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul on veega levivate mikroorganismide levik muutunud aina aktuaalsemaks, seda nii kliima soojenemise, maailma avatuse kui ka aktiivsemaks muutunud veetranspordi ja inimeste liikumise tõttu.\n\n\"Kliima soojenedes tõuseb üldine merevee temperatuur, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatesse aladesse, sealhulgas ka Läänemerre ja Eesti rannikule,\" rääkis Albreht.\n\nAlbrehti sõnul on kuuma suve tõttu vibrioonide kasvutingimused kestnud pikalt ja seni on tuvastatud kolm vibrioosi haigusjuhtu. \"Teistes Läänemere riikides, näiteks Rootsis ja Soomes, on pilt sarnane,\" rääkis ta.\n\nTerviseamet alustas vibrioonide uuringuga 2019. aastal. Analüüsitud merevee proovide alusel esineb vibrioone kõigis Eesti supluskohtades, kuid kõige enam kolmes supluskohas – Tallinna Stroomi ja Pirita rannas ning Haapsalus Paralepa rannas.\n\nKooleravibrioone on üle 200 serotüübi, neist vaid tüübid 01 ja 0139 põhjustavad koolerat ja koolera epideemiaid ning sporaadilisi haigusjuhte. Randades avastatud vibrioonide tüvede hulka 01 ja 0139 ei kuulunud, mistõttu on Eestist leitud tüved mittetoksilised, kuid nende osas tuleb nõrgema tervisega inimestel siiski ettevaatlik olla.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet tuvastas Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa suplusrandades vibriobakteri leviku. Seni on tuvastatud kolm vibrioosi haigusjuhtu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTour de France: Pogacar jätkab liidrina, kaasmaalasele etapivõit\n\n## Põhitekst:\n\n26-aastane Mohoric kuulus jooksikute gruppi, kust tegi omakonna rünnaku ning edestas finišijoonel lähemaid jälitajaid pea minutiga: prantslane Christophe Laporte (Cofidis) ja taanlane Casper Pedersen (DSM) kaotasid 58 sekundiga.\n\nTegemist oli Mohorici teise etapivõiduga sellelt velotuurilt, sarnasel moel osutus sloveen parimaks ka seitsmendal etapil. Sprinter Mark Cavendish (Deceuninck - Quick Step) peab aga rekordilist 35. suurtuuri etapivõitu püüdma pühapäeval.\n\nSuurem grupp lõpetas enam kui 20 minutit pärast võitjat ja sinna kuulus ka üldliider Pogacar, kes juhib kaks etappi enne lõppu taanlase Jonas Vingegaardi (Jumbo-Visma) ees viie minuti ja 45 sekundiga. Kolumblane Richard Carapaz (Ineos Grenadiers) kaotab kolmandana 5.51.\n\nLaupäeval ootab sõitjaid ees 30,8-kilomeetrine individuaalne temposõit (Libourne - Saint-Emilion) ja pühapäeval traditsiooniline lõpuetapp finišiga Champs-Elysees'l.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa velotuuri 19. etapi (Mourenx - Libourne; 207 km) võitis sloveen Matej Mohoric (Bahrain - Victorious; 4:19.17). Üldliidrina jätkab tema kaasmaalane Tadej Pogacar (UAE-Team Emirates).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No saved queries yet
Save your SQL queries to embed, download, and access them later. Queries will appear here once saved.