Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVähiuurijad nuputasid välja, mis duriani jälgiks muudab\n\n## Põhitekst:\n\n\"Durian on ilmselt kõige laiemalt tuntud puuvili terves Kagu-Aasias. Me kutsume seda isegi kõigi puuviljade kuningaks. Sa kas vihkad või armastad seda üdini. Seega tundus selle genoomi järjestamine mõnusa väljakutsena. Õnneks otsustas üks anonüümne duriani armastav doonor meie ettevõtmist toetada. Oma tavaliste grantidega poleks me saanud midagi sellist teha,\" märkis uurimuse juhtivautor Bin Tean Teh, Singapuris asuva Duke'i ülikooli vähiuurija, kelle käe all on õppinud muide ka üks Eesti doktorant.\n\nDuriani genoomi järjestamine oleks osutunud ilma hiljutiste edusammudeta pärilikkusaine järjestamise vallas parajaks väljakutseks. Taimede evolutsioon soosib sageli mitme taimeliigi genoomi kokku sulandumist või selle mõnede piirkondade kahekordistumist.\n\n\"DNA järjestamisel selgus, et durianil on ligikaudu 46 000 geeni, seda on umbes kaks korda rohkem kui inimesel. Samas on genoomi suurus tervikuna umbes neli korda väiksem – vaid umbes 730 megabaasi,\" märkis Teh. Muu hulgas selgus, et geneetiliselt on troopiline durian (Durio zibethinus) võrdlemisi lähedalt suguluses puuvilla ja kakaotaimega.\n\nÜhe kõige silmapaistvama erinevusena leidub selle genoomis aga lenduvate väävelühendite valmistamise eest vastutavaid geene pea kaks korda rohkem. Just need moodustavad suure osa duriani aroomist. Teisisõnu pidi puuvilja terve genoom millalgi kahekordistuma.\n\nDuriani erinevaid sorte võrreldes leidsid teadlased ka erinevusi geenide avaldumises, mis muutsid puuvilja vastavalt magusamaks ja/või haisvamaks. Teh märkas ka, et taim tootis rohkem puuvilja küpsemisega seonduvat ensüümi ACS. Puuvilja küpsemisega käsikäes kasvas selles lehkavate disulfiidide hulk.\n\nVähiteadlase sõnul on duriani genoomi järjestamisest kasu edasises aretustöös. Tõsi, peaeesmärgiks pole selle niigi suurepärase lõhna täiustamine. Nõudlus puuvilja järele on kasvamas terves Kagu-Aasias, eriti Hiinas. \"Neile meeldib selle lehk, kuid suurem osa ekspordiks minevatest durianidest pärinevad Taist, kus kasvab mitte nii täiuslik durian. Võib-olla saame hakata lühendama nüüd selle küpsemisaega,\" mõtiskles Teh.\n\nTeiseks tuleb mängu selle kõrge suhkrusisaldus. \"Diabeetikud ei saa seda seetõttu väga palju süüa. Suutsime leida juba terve rea suhkru sisaldusega seonduvaid geene. Teoreetiliselt on sul nüüd seega võimalus luua just neile mõeldud durian,\" lisas Teh.\n\nSamuti lootis professor, et töö tarbeks välja töötatud metoodika aitab järjestada edaspidi hõlpsamalt ka teiste durianiliikide genoome. Äsja esitletud töö valmimine võttis kolm aastat.\n\nTeh oletas, et keskmisele eestlasele duriani meeldivaks muutmine võtab aega oluliselt vähem. Järgmine kord Singapuris maandudes võin tunda lohutust, et professor ei saa teha sellega algust vähemalt lennujaamas. Küpsete durianide rahvarikastes kohtades ja transpordisõlmedes kaasas kandmine on vaikimisi keelatud või ei vaadata sellele vähemalt väga hästi.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature Genetics.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailmas on aroome, millega harjumine võtab aega. Minu jaoks oli see Duriani hõrk lõhnakompott. On endiselt äärmiselt raske otsustada, kas see meenutab pigem roiskuvat lihakäntsaka aroomi või üheskoos mädanema pandud naereid ja sibulaid ümbritsevat lõhnapilve. Igal juhul on teadlased nüüd viimaks järjestanud kuulsa puuvilja genoomi. See võiks aidata muuta selle söödavaks veel kümnete miljonite inimeste jaoks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jetisportlased pikendasid hooaega võistlusega USA-s\n\n## Põhitekst:\n\nNädala väldanud võistlusel osales kokku 370 sportlast üle kogu maailma. Eesti sõitjatele oli võistlus väga hea võimalus hooaega pikendada ning soojades tingimustes treenida ja võistelda.\n\nOma debüüdi tegi World Finalsil Hendrik Pindmaa, kes võistles klassis Expert Ski Modified ja saavutas kahe sõidu kokkuvõttes seitsmenda koha.\n\nMattias Siimann osales kahes kategoorias - klassis Amateur Rec Lites saavutas ta seitsmenda koha ja edestas sellel aastal Eesti meistritiitli võitnud Soome sportlast Pasi Vuorelat. Klassis Junior Ski 13-15 Lites oli ta kohaks 15.\n\nMM-sarjas osalev Marten Männi osales SKI tugevaimas klassis Pro Ski Modified. Marten jäi võistlusega rahule ja kolme sõidu kokkuvõttes tuli tugevas konkurentsis viies koht. Võitjaks tuli MM-sarja liider Jeremy Poret Prantsusmaalt.\n\nMattias Reinaas osales World Finalsil kahes võistlusklassis. Klassis Ski Lite 10-12 Junior eelsõitudes saavutas ta esimese ja kolmanda koha. Järgmisel päeval toimunud võistlussõitude ajaks oli tuul tõusnud ja laine läinud kõrgeks. Algselt seitsme ringi pikkused võistlussõidud vähendati neljale ja vigu lubada ei saanud. Tänu kõrgele lainele Mattias kukkus mõlemas sõidus ja kahe sõidu kokkuvõttes tuli neljas koht.\n\nUues klassis Ski Lite 10-12 Junior Challenge koosnes võidusõit kahest osast - esimene osa oli rajasõidu kaks starti ja teine osa oli slaalom. Rajasõidus saavutas Reinaas 3. ja 4. koha, aga slaalomis oli ta kiireim ning kokkuvõttes suurvõistluselt klassis Ski Lite 10-12 Junior Challenge kolmas koht.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA-s, Arizonas lõppes nädal aega kestnud jetispordi suurvõistlus World Finals. Eestit oli esindama sõitnud neli võidusõitjat - Mattias Reinaas, Mattias Siimann, Marten Männi ja Hendrik Pindmaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nInglise ralliajakirjanik: Tänaku ja Toyota vahel on kokkulepe tehtud\n\n## Põhitekst:\n\nNüüd on mees sotsiaalmeedias välja hõiganud, et MM-sarjas üldarvestuses teisel kohal paiknev eestlane on uuel aastal sõitmas ikkagi Toyotas.\n\n\"Hästi informeeritud allika poolt öeldi mulle, et Tänaku Toyotasse siirdumise tehingus on \"käed löödud\",\" kirjutab Clark oma Twitteri kontol.\n\nSeni on Tänak pigem mõista andnud, et ta jätkab oma senises meeskonnas M-Sport, kus Sebastien Ogier' tõenäolise lahkumise järel tõuseks ta tiimisiseses pingereas esimeseks meheks.\n\nTold by a very well placed source that Tanak's move to Toyota is a done deal. Tell you why I think it's a bit of a gamble from the KT later\n\n— Colin Clark (@voiceofrally) October 10, 2017\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglasest ralliajakirjanik Colin Clark ähvardas juba nädalavahetusel toimunud Kataloonia ralli ajal, et tal on infot ootamatute pöörete kohta, mis puudutavad rallipilootide, sealhulgas ka Ott Tänaku, järgmise aasta töökohti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Väike prints\" tõlgiti seto keelde\n\n## Põhitekst:\n\nJärvelille sõnul on praegu seto keele jaoks kriitiline aeg, kuna kõnelejaid on minimaalselt. \"Eriti vähe on aga noori, kes oskaksid seto keelt,\" ütles ta ja tõdes, et sellest tuli ka mõte, et võiks olla rohkem setokeelset kirjandust. \"Seto Instituut on küll välja andnud teoseid, kuid see on pigem teaduslik kirjandus, kergemat lugemis- ja tõlkekirjandust on selle kõrval ilmunud vähe.\"\n\nKirjastuse Seto Kiri plaanid ei piirdu aga Saint-Exupery kultusteosega. \"Juba on tõlgitud seto keelde Andrus Kivirähki \"Mees, kes teadis ussisõnu\", ilmumas on ka Seto eepose \"Peko\" illustreeritud väljaanne ning \"Karupoeg Puhh\",\" selgitas ta.\n\n\"Väikese printsi\" on seto keelde tõlkinud Lea Ojamets. Raamatu \"Tsillokõnõ prints\" tiraaž on 500 eksemplari ning see jõuab poodidesse üle Eesti, samuti erinevatesse Setomaa muuseumitesse ja müügipunktidesse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kirjastus Seto Kiri andis välja Antoine de Saint-Exupery teose \"Väike prints\" seto keeles. Kirjastaja Rein Järvelill sõnas, et tegemist on ühe esimese setokeelse tõlketeosega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti curlinguvõistkond hoiab MM-il alagrupis kolmandat kohta\n\n## Põhitekst:\n\nEesti segavõistkond alistas esmaspäeval Jaapani esinduse tulemusega 8:3, kuid kaotas Ungarile tulemusega 3:10. Eesti võistkonna kapten Andres Jakobson ütles võidumängu kommenteerides: “Loodame, et meil õnnestub võidumomenti säilitada. Vastased on tugevad ja üritame praegu korralikult välja puhata, et valmistuda ette järgmiseks mänguks alagrupi liidri ja valitseva maailmameistri Venemaa vastu.”\n\nVenemaa vastu mängib Eesti võistkond kolmapäeval, kohtumine algab Eesti aja järgi hommikul kell 9.00.\n\nVõistlus toimub viies grupis ja Eesti võistkond võistleb A-alagrupis. Seni alistas Eesti võistkond Jaapani ja Walesi esindused ja kaotas Sloveeniale ja Ungarile. Alagrupi esikohal on Venemaa võistkond kolme võiduga ning teisel positsioonil on Walesi esindus kahe võidu ja ühe kaotusega.\n\nEesti koondisesse kuuluvad Andres Jakobson, Margit Peebo, Tarmo Vähesoo ja Marcella Tammes.\n\nOma alagrupis kohtuvad Eesti curlingumängijad Horvaatia, Ungari, Jaapani, Venemaa, Sloveenia ja Walesi esindustega. Kokku võtab segavõistkondade MM-ist osa 38 võistkonda üle maailma.\n\nMaailmameistrivõistlused segavõistkondade seas toimuvad Šveitsis, Champerys´is 14. oktoobrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti curlingu segavõistkond asub Šveitsis toimuvatel maailmameistrivõistlustel kahe võidu ja kahe kaotusega A-alagrupis 3. kohal. Järgmises kohtumises mängitakse alagrupi liidri, valitseva maailmameistri Venemaa vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalias käib vaidlus \"fašistliku metsa\" taastamise üle\n\n## Põhitekst:\n\nAugustis Itaalia keskosas Rieti provintsis puhkenud põleng, mis sai väidetavalt alguse tomatikastme keetmisel juhtunud õnnetusest, hävitas metsatuka, mis asus Giano mäe nõlval, vahendas The Local.\n\nNõlval, kaheksa hektari suurusel alal kasvanud 20 000 okaspuud olid istutatud aastatel 1938-1939 Cittaducale metsanduskooli õpilaste poolt. Puud olid istutatud Mussolini auks ja need asetsesid nii, et moodustasid sõna \"DUX\" (\"Juht\") ehk fašistliku riigijuhi ladinakeelse ametinimetuse.\n\nNüüd on aga mitmed organisatsioonid ja kodanikud kutsunud üles puudekompositsiooni taastama. Plaani kriitikud aga leiavad, et tegu oli fašistliku propaganda tüüpilise näitega, kus keskkonnast ja maastikust tehti ideoloogilise mainekujunduse vahend. Sisuliselt on tegu osaga laiemast vaidlusest, mis puudutab Mussolini ajastu monumente ja Itaalia ühiskonna suhtumist eelmise sajandi pärandisse.\n\nNimetatud metsatuka asjus on vaildusi peetud ka varem, juba enne selle aasta põlengut. 1998. aastal soovis keskvalitsus metsa hooldada, kuid siis oli selle raames eesmärgiks ka sõna \"DUX\" uute taimede istutamise abil ära kaotada. Selle plaani üle debateeriti lausa parlamendis, kuid tegudeni lõppkokkuvõttes ei jõutud.\n\n2004. aastal aga sai valimistel regionaalvalitsuse juhiks paremäärmusliku taustaga poliitik Francesco Storace, kes polnud kunagi oma sümpaatiat fašistliku ideoloogia vastu varjanud ja kes soovis asuda korrastama just nimelt Mussolinile viitavat puudekompositsiooni. Nüüd, pärast metsapõlengut, on metsatuka taastamise plaanide taga samuti Storace ja tema mõttekaaslased.\n\nSamas tuleb teema puhul arvestada ka ökoloogilist poolt ning viimaste metsandusalaste uurimuste kohaselt pole puude uuesti istutamine parim viis, kuidas mingit looduslikku piirkonda pärast metsapõlengut taastada. Pigem olevat õigem lasta loodusel ise taastuda, kusjuures see tagaks ka suurema liigirikkuse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias on puhkenud vaidlus seoses metsapõlenguga, mis hävitas diktaator Benito Mussolini auks 1930. aastate lõpus istutatud metsatuka, ja sellele järgnenud plaaniga \"fašistlik mets\" taastada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTeletabel: Näosaade tegi teistele pika puuga ära\n\n## Põhitekst:\n\nTeletabeli teisele kohale jõudis ETV \"Pealtnägija\", mida jälgis 163 000 vaatajat. Esikolmikusse mahtus ka Kanal 2 \"Radar\" 157 000 televaatajaga, teatas Kantar Emor.\n\nETV saateid oli tabeli esikümnes kokku neli. Lisaks \"Pealtnägijale\" ka \"Õnne 13\" (115 000), \"Hommik Anuga\" (114 000) ja \"Aktuaalne kaamera\" (113 000).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "TV3 paroodiasaade \"Su nägu kõlab tuttavalt\" kogus teisel nädalal veelgi rohkem vaatajaid kui avanädalal. Saadet jälgis 247 000 inimest, pea 20 000 silmapaari enam kui nädal varem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Tallinn liigub!\" kampaania kattis ka staadionireklaami kulud\n\n## Põhitekst:\n\n2013. aastal üritusturunduse firmas Broadline OÜ-s töötanud Esperk märkis, et ta oli toona seotud Tallinna teavituskampaaniaga \"Tallinn liigub!\".\n\nEsperk rääkis, et HD Video Baltic esindaja Raimond Kaljulaid esitas 2013. aasta septembris Broadline OÜ-le arve, mis oli seotud Nõmme staadioni reklaamplakatiga ning Kaljulaidi soov oli, et Broadline esitaks selle omakorda Tallinna linnavõimule \"Tallinn liigub!\" kampaania eelarve raames.\n\n\"Sai kokkulepitud, et kui tellijalt ehk Tallinna spordi- ja noorsooametilt on \"Tallinn liigub!\" kampaania eest laekunud raha, siis tasub Broadline ka Kaljulaidi esitatud arve Hiiu staadioni reklaami eest,\" rääkis Esperk.\n\n\"Kui me Raimond Kaljulaidiga rääkisime, siis tema soov oli, et tema firma arve ei kajastuks eelarves,\" ütles Esperk ja lisas, et ta ei teadnud, miks Kaljulaid nii soovis. \"Toona ma ei mõelnud selle peale,\" rääkis Esperk.\n\nKüsimuse peale, kas Tallinna linna poolt oli suuniseid \"Tallinn liigub!\" kampaania eelarve osas, märkis Esperk, et ei mäleta täpseid asjaolusid.\n\n\"Küll aga ma arvan, et andsin ka spordi- ja noorsooametile edasi info, et \"Tallinn liigub!\" kampaania eelarve all on ka Hiiu staadioni plakati kulud. Rääkisin sellest Rein Ilvesega,\" rääkis Esperk.\n\nKüsimusele, kas Esperk suhtles \"Tallinn liigub!\" kampaania asjus ka Edgar Savisaarega, vastas Esperk eitavalt. \"Minu kontakt spordi- ja noorsooametis oli Rein Ilves,\" selgitas Esperk.\n\nDisko AD OÜ disainer Triin Peterson rääkis Harju maakohtus Edgar Savisaare kohtuprotsessil, et ta sai 2013. aastal toonaselt linnaametnikult Priit Kutserilt tellimuse valmistada reklaamplakat.\n\nPetersoni sõnul soovis Kutser näha plakatil enda pilti, sõnumit ja Põhja-Tallinna linnaosa logo. \"Mina esitasin Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele arve, mille alusel tööde eest tasuti,\" lisas Peterson.\n\nTa märkis, et on ka Keskerakonnale valimisreklaame teinud. Küsimusele, kuidas sai käsitleda Kutseri tellitud reklaami, vastas Peterson, et ei käsitlenud Kutseri tellimust toona valimisreklaamina.\n\n\"Ma ei oska öelda, mis teda valimisreklaamist eristab, kuid kuna otseselt valimisi sellel hetkel ei olnud, siis ei osanud toona seda seost näha,\" rääkis Peterson.\n\n\"Sisuliselt see reklaam sarnaneb valimisreklaamidele, kuna tavaliselt valimisreklaamidel on inimene, nimi ja mingi lubadus. Kutseri tellitud reklaamil oli ju samamoodi,\" märkis ta.\n\nPeterson meenutas, et kui linna tellitud kampaania tutvustas spordikompleksiga seonduvat, siis hiljem soovis ta sama motiivi kasutada ka valimisreklaamis.\n\n\"Nii see ka juhtus,\" märkis Peterson ja lisas, et valimisreklaamiks tellitud postkaardi eest tasus Priit Kutser ise.\n\n2013. aastal Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses avalike suhete spetsialistina töötanud Katrin Hinrikus rääkis, et tema hinnangul ei olnud 2013. aastal toonase linnaosavanema asetäitja Priit Kutseri osalusega teavituskampaania käsitletav valimisreklaamina.\n\nHinrikus meenutas, et ujula- ja spordikompleksi arendust puudutava teavituskampaania idee tuli Kutserilt, kes soovis teemaga isiklikult tegeleda.\n\nHinrikus märkis, et tegemist oli puhtalt linnaosa sooviga teavitada elanikke spordikompleksi arendusest ning kuigi kampaania jäi valimiseelsesse aega, ei olnud tema hinnangul tegemist valimisreklaamiga.\n\n\"Kutser kureeris valdkonda, mis puudutas spordikompleksi arendust,\" lisas Hinrikus.\n\nKüsimusele, kas 2013. aastal leppis linnaosa kokku ka põhimõtted, et linnaosa teavituskampaaniad ei sarnaneks Keskerakonna valimisreklaamile, vastas Hinrikus, et neid teemasid toona ei käsitletud.\n\nSüüdistus käsitleb Kutseri tellitud Tallinna teavituskampaaniat Põhja-Tallinna spordikompleksi osas varjatud valimisreklaamina ning kuna selle eest tasuti linna eelarvest, tõi see Kutserile kaasa omastamissüüdistuse.\n\nKohtupäeva alguses avaldas riigiprokuratuur ehitusärimees Aivar Tuulbergi episoodiga seotud kirjalikke tõendeid, mille järel asus kohus kuulama prokuratuuri kutsutud tunnistajaid.\n\nProkurör küsitleb tunnistajaid seoses omastamise süüdistusega. Kohtul on plaanis teisipäeval kuulata 13 tunnistaja ütlusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare kohtuprotsessil Harju maakohtus teisipäeval tunnistusi andnud ürituste korraldaja Taavi Esperk rääkis, et 2013. aasta korraldatud \"Tallinn liigub!\" teavituskampaania raames tasuti ka Hiiu staadioni reklaami kulud, mille kohta esitas arve Raimond Kaljulaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPÖFF näitab 48 tundi järjest Soome kultusfilme\n\n## Põhitekst:\n\nKahe ööpäeva pikkune pretsedenditu filmimaraton leiab aset 24.-26. novembrini Tallinna Kinomajas, millest saab selleks puhuks tõeline Soome klubi. Lauldakse karaoket, esineb ansambel Marko Haavisto & Poutahaukat, kes mängis ennast kuulsaks Aki Kaurismäki filmis \"Mees ilma minevikuta\".\n\nSeansse sisse juhatama on oodata tervet hulka Soome filmitegijaid alates Jörn Donnerist ja lõpetades Kati Outineniga.\n\nÜrituse avab Jörn Donneri legendaarne dokumentaalfilm \"Neetud! Soomemaa vaated\", mis kujutab läbilõiget Soome ühiskonnast 1970. aastal, kus kõrvuti eksisteerivad ilus ja kole, kurb ja naljakas, õrn ja rõve. Filmi kärpimata versioon tuli välja alles 1980. aastate lõpus.\n\nEkraanile jõudvad linateosed on pärit aastatest 1938-2008 ja peale draamade leiab valikust veel thrillereid, õudus- ja erootilisi filme, kriminulle ja komöödiaid, mis on aastate jooksul omandanud kultusliku staatuse - suur osa neist on Eestis ekraanil esmakordselt. Sündmuse erilisust rõhutab ka see, et kogu valik tuleb näitamisele vanadelt 35-millimeetristelt lintidelt.\n\nIntrigeeriva kava on spetsiaalselt PÖFFi tarvis kokku pannud mainekas Sodankylä filmifestival, mille asutajate ja kunstiliste nõustajate hulka kuuluvad ka Aki ja Mika Kaurismäki.\n\n\"Valik esindab sajandat sünnipäeva tähistava Soome riigi mitmekülgset vaimset maastikku, mis on väärt taasavastamist. Sõna \"kultus\" tõlgendame me siin nii laialt kui võimalik, nimetades nõnda filme, mis on esile kutsunud vaimustust ja nördimust ning elanud kauem kui üks põlvkond. Kogu see isuäratav pidusöök kantakse tagatipuks ette tselluloidil, nii et vaatajat ootab ees harvaesinev nauding,\" ütles Sodankylä festivali kavajuht Milja Mikkola.\n\nEkraanile jõuavad järgmised filmid:\n\n\"Varastatud surm\" (1938), rež Nyrki Tapiovaara\n\"Armastuse rist\" (1946), TeuvoTulio\n\"Niskamäe noorperenaine\" (1948), Valentin Vaala\n\"Valge põhjapõder\" (1952), Erik Blomberg\n\"Gaas, komissar Palmu!\" (1961), Matti Kassila\n\"Käbi selja all\" (1966), Mikko Niskanen\n\"Naiste pildid\" (1970), Jörn Donner\n\"Krahv\" (1971), Peter von Bagh\n\"Neetud! Soomemaa vaated\" (1971), Jörn Donner\n\"Sensuela\" (1973), Teuvo Tulio\n\"Jänese aasta\" (1977), Risto Jarva\n\"Elu, siit me tuleme!\" (1980), Tapio Suominen\n\"Väärtusetud\" (1982), Mika Kaurismäki\n\"Calamari Union\" (1985), Aki Kaurismäki\n\"Viimased rotinahad\" (1985), Anssi Mänttäri\n\"Kuupaistesonaat\" (1988), Olli Soinio\n\"Räpsy ja Dolly ehk Pariis ootab\" (1990), Matti Ijäs\n\"Kadunud poeg\" (1992), Veikko Aaltonen\n\"Õnnemaa\" (1993), Markku Pölönen\n\"Hoia rätikust kinni, Tatjana\" (1994), Aki Kaurismäki \"Paabusilm\" (1997), Auli Mantila\n\"Mees ilma minevikuta\" (2002), Aki Kaurismäki \"Saun\" (2008), AJ Annila\nÜksikpileti hinnaks on 3 eurot, passi hinnaks 15 eurot.\n\nPimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 17. novembrist 3. detsembrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pimedate Ööde filmifestival teeb kummarduse 100-aastasele Soomele, kui näitab 48 tunni jooksul üksteise järel ära 23 kultuslikku linateost sealse filmikunsti varasalvest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nStaadionimaratoni stardikohad võivad otsa saada juba sel aastal\n\n## Põhitekst:\n\nKokku on 3. ja 4. juulil Narva Kreenholmi staadionil kavas oleval üritusel võimalik ööpäevaga joosta kolm maratoni või poolmaratoni. Selleks, et jooksjad tunneksid end võimalikult mugavalt lastakse ühte starti maksimaalselt nelikümmend jooksjat.\n\n„Kolme jooksu ongi vaja selleks, et mahutada rajale kõik huvilised, kes tahaksid staadionil maratoni joosta. Kuna meie üheks sihtgrupis on ultrajooksjad, siis mitmedki neist on sobitanud oma graafikusse staadionimaratoni kui hea treeningvõistluse, kus mõnusas õhkkonnas saab kilometraaži koguda,” sõnas jooksu peakorraldaja Aet Kiisla pressiteate vahendusel.\n\nKui eelmistel aastatel on Ida-Virumaa staadionimaraton toimunud Iisakus, siis järgmisel aastal on see esmakordselt kavas Narvas. „Staadionimaratoni korraldamise üks mõtetest oligi see, et anda märku sellest, et Ida-Virumaa on ainus Eesti maakond, kus puudub kaasaegne täismõõtmetega kergejõustikustaadion. Võistluse korraldamisega tahtsid kergejõustikuentusiastid näidata, et hoolimata kehvadest tingimustest suudetakse korraldada eeskujulik võistlus ning jooks ongi saanud endale hellitusnime gurmeejooks. Üks staadionimaratoni Narva toomise argumendiks oli mõistagi seegi, et seni pole piirilinnas maratonijooksus võistelda saanud,” sõnas alates 2017. aastast võistlust eest vedav Aet Kiisla.\n\nEsimesena täitus 40-st kohast 11 jooksuprogrammi ühel atraktiivsemal distantsil, öömaratonil, kus järgmisel aastal antakse start 15 minutit enne keskööd. Kümme kohta on broneeritud ka 3. juuli kell 17 startival õhtumaratonil. 4. juulil kell 10 on otsustanud seni startida seitse jooksjat.\n\n„Praeguse registreerimisaktiivse juures tundub, et vähemalt öömaratoni vabad kohad võivad täituda juba sel aastal ning seejärel saavad jooksjad seal osaleda vaid juhul, kui keegi peaks mingil põhjusel oma kohast loobuma,” ütles Aet Kiisla, kes ka ise on kahel aastal staadionil maratoni jooksnud.\n\nSenise nelja aastaga on vähemalt korra staadionil maratoni läbinud (ehk jooksnud 105 400-meetri pikkust ringi ja lisaks veel 195 meetrit) 85 jooksjat. Lisaks eestlastele on võistlustel osalenud Venemaa, Läti, Soome ja Valgevene jooksjad. Staadionimaratoni tipptulemused joosti sel aastal, kui meestest sai Margus Luhtoja ajaks 2:49.29 ja naistest läbis Karmen Lepp distantsi ajaga 3:48.20.\n\nBaltimaade ainsal staadionimaratonil on järgmisel aastal kavas ka klassikalised staadionidistantsid 3000, 5000 ja 10 000 meetrit. „Paljud jooksjad palusid, et ürituse raames oleks võimalik joosta ka vähem kui poolmaraton ning neile vastu tulles sobitasime ajakavasse ka kolm lühemat maad. Lisaks on kavas laste ja noortejooksud, kus distantsid sajast meetrist kuni 1,5 kilomeetrini,” ütles jooksu peakorraldaja Aet Kiisla.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tuleval aasta juulikuus Narvas toimuvale 5. Ida-Virumaa staadionimaratonile on esimeste päevadega kahele distantsile broneeritud neljandik saada olevatest kohtadest. Eelmistel aastatel korralduse eest kiidusõnu pälvinud võistlusel on seekord paljude jaoks tõmbenumbriks asjaolu, et tegu on esmakordselt Narvas toimuva maratoniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSAPTK kogus ligi 3300 allkirja võrdse kohtlemise seaduse laiendamise vastu\n\n## Põhitekst:\n\nSAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul juhitakse pöördumises tähelepanu asjaolule, et sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski (SDE) haldusalas valminud eelnõu näeb ette võrdse kohtlemise seaduse laiendamise nii, et inimesi, kes ei nõustu oma usuliste või kõlbeliste veendumuste tõttu osutama teenuseid või rentima eluaset homoseksuaalidele, saaks karistusseadustiku §-i 152 kohaselt karistada kas rahatrahvi, aresti või koguni vangistusega.\n\n\"Minule, mu lähedastele ja paljudele teistele vabaduse ideaali austavatele inimestele on selline homoideoloogia ühiskonnale jõuga pealesurumine sügavalt vastuvõetamatu,\" seisab pöördumises.\n\nVooglaiu sõnul peab Eesti vabariigis säilima kodanikele tagatud õigus ja vabadus osaleda eraõiguslikes suhetes ilma, et oldaks sunnitud oma usulistest või kõlbelistest veendumustest lahti ütlema ning homoseksuaalseid suhteid moraalselt heaks kiitma.\n\n\"Vaba ühiskonna ideaali silmas pidades on sotsiaalministeeriumi plaan rakendada riiklik karistusvõim homoideoloogia kehtestamise teenistusse skandaalne ja õõvastav,\" on kirjas pöördumises.\n\nVooglaid meenutas, et SAPTK hoiatas juba 2014. aastal kampaaniat \"Kaitskem üheskoos perekonda!\" algatades, et kooseluseaduse läbisurumine on osa laiemast homoideoloogia kehtestamise püüdlusest, mille ilminguks saab olema ka usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabaduse jõuline ahistamine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindajad annavad teisipäeval justiitsminister Urmas Reinsalule (IRL) üle 3280 inimese poolt allkirjastatud pöördumise, milles palutakse mitte nõustuda sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud diskrimineerimise keelu laiendamise plaaniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMeenutus puberteedieast: kuulsused aitasid piinlike fotodega orkaaniohvreid\n\n## Põhitekst:\n\nSaatejuht Stephen Colbert kutsus kõiki staare üles postitama endast sotsiaalmeediasse piinlikkust tekitavaid fotosid teismeeast. Ülla eesmärgiga liitusid mitmed nimekad kuulsused nagu Reese Witherspoon, Conan O'Brien ja Jimmy Fallon, vahendas Independent.\n\nIga foto pealt annetas annetas AmeriCone Dream fond tuhat dollarit Puerto Ricos möllanud orkaan Maria tagajärgedega võitlemiseks.\n\nKuulsuste piltidega teeniti heategevuseks 233 000 dollarit, sellele lisati kõikide teiste fotodest saadud tulu, kes liitusid #PuberMe väljakutsega. Stephen Colbert teatas, et kokku teeniti aktsiooniga 999 999 dollarit. Kampaanias osalenud viis üle finišijoone helilooja Lin-Manuel Miranda, kes oma panusega tulu miljoni dollarini kergitas.\n\nKas tunned need maailmakuulsad staarid teismeea fotodelt ära:\n\nHere you go @nickkroll... giant glasses, awkward hands, feeling 14! All for a good cause. God Bless Puerto Rico. #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/Ca4iby5H62\n\n— Reese Witherspoon (@RWitherspoon) September 30, 2017\n\n. @nickkroll Hope pimple in the middle of my forehead doesn't distract too much from my (actual) hairless kitten #PuberMe #puertoricorelief pic.twitter.com/vLAPltuIlJ\n\n— Lena Dunham (@lenadunham) September 29, 2017\n\nHey @nickkroll and @StephenAtHome here’s my #PuberMe #PuertoRicoRelief photo. #SquadGoals pic.twitter.com/32h3crfTLK\n\n— jimmy fallon (@jimmyfallon) September 29, 2017\n\nHey, @StephenAtHome, here are a couple photos from my awkward teenage years for a good cause. #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/aH6O9uGbun\n\n— Arnold (@Schwarzenegger) October 3, 2017\n\nAwkwarddddddddddddddd :oI #PuberMe #PuertoRicoRelief @StephenAtHome @nickkroll pic.twitter.com/iksnEn77ZP\n\n— Joseph Gordon-Levitt (@hitRECordJoe) October 1, 2017\n\nNick Kroll asked me to post a pic of my awkward stage, but I never had one. So here's me lookin' cool as hell! #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/UC9a7XtjZa\n\n— Stephen Colbert (@StephenAtHome) September 28, 2017\n\nHello ladies.... and @nickkroll and @StephenAtHome, I'm James from High Wycombe, England. #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/usuL9lH9GJ\n\n— James Corden (@JKCorden) September 28, 2017\n\n#puberMe and my car purse at 13 #PuertoRicoRelief @StephenAtHome @nickkroll pic.twitter.com/pkjyAUoByt\n\n— Emmy Rossum (@emmyrossum) September 29, 2017\n\nHey @nickkroll and @StephenAtHome, this photo was taken the day I replaced\nDavid Letterman. #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/J1013j4rbr\n\n— Conan O'Brien (@ConanOBrien) September 29, 2017\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hollywoodi staarid on viimasel ajal näidanud oma teist külge, postitades sotsiaalmeediasse meeleolukaid pilte oma puberteedieast. Aktsiooni taga on saatejuht Stephen Colbert, kes aitas sel viisil koguda miljon dollarit heategevuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRiigiprokurör Feldmanis kaitseb peagi doktoritööd\n\n## Põhitekst:\n\nFeldmanise doktoritöö teemaks on \"Süüteokatsest loobumise instituudi põhjendus ja kohaldatavuse piirid kuritegelikule eeltegevusele\" (\"Ground of the abandonment of an attempt and when and how it is applicable to the prelimenary stages of crime\").\n\nTema juhendajad on professor Jaan Sootak ning oponendid professor Uwe Murmann Göttingeni ülikoolist ning riigikohtu esimees Priit Pikamäe.\n\nFeldmanise doktoritöö kaitsmine toimub TÜ õigusteaduskonna Tallinna teabekeskuses Kaarli pst 3.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Keerukatel ja suurt avalikku tähelepanu pälvinud kohtuprotsessidel osalenud riigiprokurör Laura Feldmanis kaitseb 6. novembril Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktoritööd. Tema üheks oponendiks on riigikohtu esimees.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti kodumängu kava: Jääger, Küttis, Oper, Viikmäe ja Bärengrub\n\n## Põhitekst:\n\nEkskoondislased Oper, Viikmäe ja Bärengrub meenutavad seniseid vastasseise Bosnia ja Hertsegoviinaga, seejuures on Oper ja Viikmäe ka vastaste võrku sahistanud. Ülevaade on MM-valiksarja seisust ja uuest rahvuste liigast ning mõlema koondise koosseisudest. Traditsiooniliselt leiab kavast Jalgpallihaigla fänniportree.\n\nRubriigis \"11 küsimust\" võetakse sel korral pihtide vahele koondise keskkaitsja Enar Jääger, kes peab muuhulgas valima kino ja kontserdi, Kaia Kanepi ja Kelly Sildaru ning Norra lõhe ja Eesti räime vahel.\n\nPikemad lood on koondise taustajõududest ja müstilisest Tony Sokkerist. Põnevate piltide abil vaatab oma pikale karjäärile jalgpallis tagasi 75. sünnipäeva tähistav Peeter Küttis.\n\nMängukava on staadionil müügil hinnaga 1 euro.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tänase Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmatši 40-leheküljelises mängukavas saavad sõna nii Enar Jääger, Andres Oper, Kristen Viikmäe kui ka Alo Bärengrub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJüri Adams: pärast kohalikke valimisi peaks valimisseaduse käsile võtma\n\n## Põhitekst:\n\n\"See tuleks nüüd kohe peale kohalikke valimisi ära teha, sellepärast, et järgmised riigikogu valimised on ju üsna lähedal,\" ütles Adams ERR-ile.\n\nAvalikkuses on vaidlusi tekitanud valimiste välireklaami keeld ja viimastel päevadel kerkis meedias üles teema seoses olukorraga, kus valimispäeval on igasugune valimisreklaam keelatud, aga sellele eelneval eelhääletuse perioodil on see lubatud.\n\nAdamsi sõnul ei ole mingit juriidilist põhjust, miks valimispäeval ei võiks käia igal pool valimisreklaam. \"Aga siis peavad valimisplakatite ära koristamise enda peale võtma omavalitsuste või riigi asutused, kes tegelevad tänavate või maja seinte koristamisega,\" sõnas Adams.\n\n\"Mina olen üldiselt konservatiivse arusaamisega ja arvan, et kui on tekkinud selline positiivne traditsioon, siis positiivsete traditsioonide hoidmine on omaette väärtus. Kõikidest probleemidest, mis meil Eestis valimistega seoses on, on see valimispäeva reklaami lubamise küsimus kõige vähem tähtis. Kui ei ole väga olulist poliitilist survet, siis ma ei näe, et selle lubamisest valimispropagandas tõuseks kellegile olulist kasu,\" lausus Adams.\n\n\"Minu arvates meie valimispraktika põhiprobleem ei ole mitte need interneti ja elektroonilise hääletusega seotud asjad, vaid põhiprobleem on selles, et valimistest osa võtjate rahalised võimalused on äärmisel erinevad. Ühed saavad teha palju ja raha tuleb neile riigieelarveest ise praktiliselt kätte.\" Samuti on Adamsi sõnul takistatud konkureerivate uute valimisnimekirjade esitamine.\n\nAdams rääkis, et Vabaerakond ei näe välireklaami probleemi selliselt, et seda oleks vaja kellelegi eriti keelata. Samuti tuleks tema sõnul propageerida alternatiivseid valimispropaganda viise, et inimesed võivad panna üles eraplakateid, autodele loosungeid. \"See on mujal maailmas üsna levinud,\" ütles ta.\n\nAdams rääkis, et Eestis on tekkinud kaks erinevat valimistehnikat, mida kasutavad erinevad elanikkonna rühmad. \"Üks osa peab täiesti loomulikuks, et nad hääletavad elektrooniliselt,\" ütles ta. Elektroonilisest hääletamisest loobumist ei pea Adams reaalseks.\n\nValimisaktiivsusest rääkides ütles Adams, et ta ei näe midagi sellist, mis põhjustaks valimisaktiivsuse langust või valimisaktiivsuse langust elektroonilisel hääletamisel.\n\n\"ID-kaardi skandaal tema hinnangul e-lahendusi kasutavaid inimesi oluliselt ei mõjutanud,\" rääkis Adams.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "E-hääletamine, eelhääletamine, sotsiaalmeedia areng ja muud elu arengud on toonud kaasa vajaduse kaasajastada valimisseadust. Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees ja üks põhiseaduse autoritest Jüri Adams (VE) ütles, et pärast kohalikke valimisi peaks riigikokku selle töö ette võtma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Südamlik narkomemuaar\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ühe legendi kohaselt olin ma sellise kaifi all, et mind tuli laval vastu võimendit toetada, et ma ümber ei kukuks,\" tõi Lemmy raamatus välja ühe paljudest müütidest enda kohta. Käesolev küll ei vastanud tõele, kuid see näitlikustab hästi, millise tüübiga on tegemist.\n\nKui me mõtleme rokiklišeedele - narkootikumid, naised, alkohol, ropendamine -, siis Lemmy kinnitab neid kõiki ülivõrdes. Ta jõi Jack Danielsi koolaga rohkem kui vett, tema elueliksiir oli speed, mida ta tarbis praktiliselt kuni surmani, ning esinemisega samavõrd nautis ta kontserdijärgset seksi.\n\nKõik eelmainitu moodustab ka raamatu \"Lemmy. White Line Fever\" tuumiku. Olnuks tegemist biograafiaga, kõlaks sellest läbi moraalinoot (vaata-vaata, neelas kõikvõimalikke narkootikume, seksis suvaliste naistega, jõi nagu loom, ja lõpuks surigi ära, ära sina niiviisi ela!), kuid autobiograafilisus hoiab asjad lihtsad ja lõbusad. Alko ja narko on fun, elämä on laiffii!\n\nTeose rütm ja rohmakas tekstistiil, kus Lemmy ei jäta p*rse saatmast neid, kes seda väärivad, tekitavad tunde, nagu istuksid Motörheadi bändiruumis ning Lemmy pajataks viskipudeli ja ploki suitsu kõrvale enda seiklusrohkest elust. Jah, see on kohati tüütu, kui jutuks tulevad kümned (võib-olla isegi sajad) erinevad bändiliikmed-mänedžerid-produtsendid-kaasmuusikud, kellega tal kokkupuuteid on olnud, kuid vahetus ja ausus ei lase sellele liialt tähelepanu pöörata.\n\nSelle kõrvalt kerkivad esile hoopis pealtnäha eduka bändi eksistentsiaalsed probleemid. Meiesuguste idaeurooplaste jaoks tundub Motörhead kolossaalne bänd, kes on aastakümneid staadione täis toonud ning seitsmekümnendatest alates nautinud staarielu, kuid kaugel sellest.\n\nVõrreldes A-kategooria raskerokibändidega nagu Black Sabbath ja Metallica on nende müüginumbrid olnud alati ahtakesed ning kuigi \"Ace of Spades\" on kahtlemata nende tuntuim lugu, siis läbilöök kommertspubliku seas toimus alles mõni aasta enne Lemmy lahkumist. Samuti on neil tulnud võidelda läbi paksu ja vedela plaadifirmabürokraatia, mis on päädinud raskematel hetkedel isegi sellega, et bänd on ise pidanud promokoopiaid raadiotele ja kriitikutele laiali saatma.\n\nNeid raskusi võttis Lemmy aga naljaga, raamat andis talle võimaluse kõik need jobud veel korra pimedatesse urgastesse saata, ning siis rahulikult eluga edasi minna. Sest oli mis oli, Motörhead murdis sellest kõigest läbi.\n\nTõsiasi, mis muudab värskelt eesti keeles ilmunud teose kummaliseks, on hiljem lisatud järelsõna. Originaalis ilmus \"Lemmy. White Line Fever\" 2002. aastal ning see oli veel aeg, kui nii Motörhead kui nende ninamees olid parimas vormis. Elunautimine oli täies hoos ning nende rokkimisel ei näinud lõppu. Lemmy tundus olevat võitmatu ja hävitamatu tüüp, kes kogu kehamürgitamise ja destruktiivse eluviisi kõrvalt suutis püsida värske ja elav.\n\nSteffan Chirazi kirjutatud järelsõna üritab 20 leheküljega võtta kokku kõik selle, mis toimub pärast 2002. aastat (27 aastat karjääri 250 leheküljel, 12 aastat 20 leheküljel, päriselt?) ning hävitab selle üürikese kirjeldusega ka täielikult Lemmy varasema kuvandi.\n\nKui seni nägime üht tugevat rokinatuuri, inimest, kes elas selle nimel, et rahva ees esineda ning muusikat teha, siis Chirazi joonistas välja laguneva ja elu koidikul kokku variseva mehe. See läks vastuollu Lemmy sooviga, kes ei rääkinud ka elu lõpul oma kehvast tervisest, ning mõjus lihtsalt pateetiliselt ning kõmuliselt.\n\nLemmy elu oli tulevärk ning me tahame ja peame seda mäletama sellisena, pole oluline, kuidas see lõpule jõudis. See juhtub meie kõigiga, paratamatult.\n\nTegelikult näitab aga \"Lemmy. White Line Fever\", et meil oleks rohkem vaja rokilegendide autobiograafiaid, mis näitavad muusiku elu ilma filtriteta. See ongi raske ja räpane, purjus ja narkojoobes, halastamatu tempoga, selline elu, mida enamik meist elada ei suudaks.\n\nAga need 250-lehekülge jaksame ikka ette võtta ja pisut muheledes Lemmy'ga kaasa rännata. Oli ikka elu!\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus raamat\n\"Lemmy. White Line Fever\"\nAutorid: Ian \"Lemmy\" Kilmister, Janiss Garza\nInglise keelest tõlkinud Lauri Liiders\nKirjastus Tänapäev", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSotsiaalkomisjon ei toeta e-sigarettidele aktsiisivabastust\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus saatis veebruaris riigikokku eelnõu, mille alusel maksustatakse aktsiisiga e-sigarettides kasutatavad tooted ning muudetakse sigarite ja sigarillode maksustamise korda.\n\nAlkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamine, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel.\n\nEelnõu ette valmistanud rahandusministeerium loeb alternatiivseks tubakatooteks näiteks e-sigarettide täitevedeliku, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatava vedeliku, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid ja muud sarnased tooted.\n\nE-sigareti müüjate ja kasutajate liit saatis märtsis riigikogule pöördumise, millega oli vastu sigarettide võrdsustamisele traditsiooniliste sigarettidega. Pöördumisele alla kirjutanud ligi 5000 inimest leiavad, et veipimise võrdsustamine suitsetamisega vähendab tarbijate valikuvõimalusi kasutada suitsetamisest vähem kahjulikku alternatiivi.\n\n\"Probleem on selles, et veipimine läheb tänu aktsiisile kallimaks kui suitsetamine, kasutajad surutakse suitsuruumidesse. Tulemuseks on e-sigareti poodide ja äride ära tapmine ja mustale turule suunamine,\" kommenteeris liidu juht Ingmar Kurg.\n\nLiit tegi ettepaneku, et riigikogu ei võtaks vastu tubakaseaduse muutmise seadust ning rahandusministeerium loobuks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamisest e-sigarette puudutavas osas.\n\nRiigikogu sotsiaalkomisjon ütles vastuses kollektiivsele pöördumisele, et ei toeta neid ettepanekuid.\n\nSotsiaalkomisjon selgitas, et kuna pöördumises tehtud ettepanekud on seotud seaduseelnõu menetlemisega ning langevad kokku eelnõule esitatud muudatusettepanekutega, siis menetleb komisjon tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ning järgmine eelnõu arutelu toimub teisipäevasel istungil, kuhu on kutsutud eelnõu kohta arvamust avaldanud huvigrupid.\n\nEelnõule esitatud muudatusettepanekute suhtes kujundab komisjon seisukoha oma järgmistel istungitel.\n\nSotsiaalkomisjon selgitas ka, et mis puudutab aktsiise ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadust, siis riigikogu juhatus võttis selle menetlusse märtsis ja määras selle juhtivkomisjoniks\nrahanduskomisjoni. Rahanduskomisjon menetles eelnõu kevadistungjärgu jooksul ning seadus võeti vastu 31. mail.\n\n\"Aktsiisid ja maksustamine on rahanduskomisjoni valdkond ning aktsiiside muutmine ei ole sotsiaalkomisjoni pädevuses ning komisjon ei toetanud esitatud\nettepanekut,\" märkis komisjon.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalkomisjon ei toeta e-sigareti müüjate ja kasutajate liidu ettepanekuid tubakaseaduse muutmise eelnõule. Liit soovis, et e-sigarette ei maksustataks samadel alusel tavasigarettidega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisriikide kodanikud said õiguse teenida Venemaa välismissioonidel\n\n## Põhitekst:\n\nVälisriikide kodanikel on olnud lubatud asuda teenistusse Venemaa relvajõududesse ja siseministeeriumi väeosadesse alates 2015. aasta jaanuaris allkirjastatud ukaasist, vahendas Moscow Times.\n\nUue ukaasi kohaselt said välisriikide kodanikud nüüdsest ka õiguse võtta osa sõjaväelistest operatsioonidest väljaspool Venemaa riigipiire.\n\nSeaduse eelmise, 2015. aastal toimunud täpsustamise peamiseks eesmärgiks oli muuta juriidiliselt selgemaks nende endiste liiduvabariikide kodanike olukord, kes juba nagunii Venemaa relvajõududes teenisid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas pühapäeval ukaasi, mille kohaselt saavad välisriikide kodanikud nüüdsest teenida Venemaa välismaistel sõjaväemissioonidel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nJalgpallihaigla innustab publikut Eestile kaasa elama\n\n## Põhitekst:\n\nMTÜ Jalgpallihaigla avalik pöördumine:\n\nTäna ootab Gibraltari vastu väravatesaju korraldanud Eesti jalgpallikoondist kodusel A Le Coq Arenal ees mitte ainult tugev Bosnia ja Hertsogoviina koondis, vaid ka nende ligi 1300-pealine fänniarmee.\n\nOn tõsine oht, et kui me seda vähegi lubame, teevad bosnialased Lilleküla jalgpallistaadionist 90 minutiks oma kodustaadioni. Kuid meid tuleb staadionile kordi rohkem kui külalisi. Kui kunagi end vabaks laulnud rahvas ka jalgpallitribüünil üheskoos laulu üles võtab, võime Bosnia fännidele siiski koha kätte näidata.\n\nJalgpallimängul laulmine ja kära tegemine ei ole kinnise eestimaalase jaoks lihtne. Peab ju muretsema, mis naaber arvab, äkki läheb külmas hääl ära või sõnad sassi... Ei pea muretsema! Nagu ujulad on mõeldud ujumiseks, pargid kõndimiseks ja batuudid hüppamiseks, on jalgpallitribüünid mõeldud kaasaelamiseks.\n\nMeil ei ole tõesti võibolla maailma mõistes kõige tugevam jalgpallikoondis, aga häälekate fännide näol saavad nad staadionile juurde väga vajaliku 12. mängija ja see võib olla tänasel õhtul täiesti piisav! Küsi ükskõik millise mängija käest - koduseinte vahel kõlav toetus annab alati jõudu. Istud sa küljetribüünil või otsasektoris - jäta valehäbi staadioniväravasse ja anname üheskoos bosnialastele väärilise laululahingu! Mine tea, äkki löövad meie mehed tänutäheks ka mõne kolli.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallifänne koondav ühendus Jalgpallihaigla saatis pressi vahendusel ülejäänud mängule tulevale publikule üleskutse kohtumise ajal oma meeskonnale julgemalt kaasa elada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLeedu seim ratifitseeris Rail Balticu leppe\n\n## Põhitekst:\n\nBaltimaade valitsusjuhid allkirjastasid Rail Balticu arenduse leppe Tallinnas jaanuari lõpus. Eesmärk on lõpetada projekt 2025. aastaks ning saada raudtee töökorda aasta hiljem. Lepe näeb ette ka koostöö jätkamist Poola ja Soomega.\n\nLäti seim kiitis leppe heaks maikuus, Eesti riigikogu ratifitseeris leppe juuni lõpus, pärast tuliseid arutelusid.\n\nViimaste andmete kohaselt läheb Rail Baltic maksma 5,8 miljardit eurot, sinna hulka on arvatud ka Kaunase ja Vilniuse vaheline teelõik.\n\nRail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedu seim ratifitseeris Eesti, Läti ja Leedu valitsuste Rail Balticu raudteeprojekti leppe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLars van der Haar jättis Mathieu van der Poeli võiduta\n\n## Põhitekst:\n\nÜksinda finišijoone ületanud Telenet Fidea Lionsi rattur edestas 20 sekundiga hooaja kuus esimest starti võitnud Mathieu van der Poeli (Beobank-Corendon), kellele omakorda järgnesid sekundiliste vahedega valitsev maailmameister Wout van Aert (Crelan-Charles) ja Kevin Pauwels (Marlux-Napoleon Games), kirjutab Spordipartner.ee.\n\nÕigel hetkel rünnanud Van der Haar tunnistas, et harvanähtavalt kiirel rajal kimbutasid teda sõidu lõpus krambid. 26-aastase hollandlase suureks eesmärgiks on tuleva aasta veebruaris kodumaal peetavad maailmameistrivõistlused.\n\nDVV Verzekeringen Trofee 2. etapp toimub 1. novembril, kui Oudenaardes leiab aset Koppenbergcross. Sarja kokkuvõttes ei anta punkte, vaid arvestatakse ajalist kaotust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Cyclo-crossi sarja DVV Verzekeringen Trofee avaetapi, Ronses peetud GP Mario De Clercqi võitis Lars van der Haar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKutser kavatseb kohtu määratud trahvi vaidlustada\n\n## Põhitekst:\n\n\"Arstitõend oli ju tegelikult avatud. Lihtsalt arst läks paanikasse, kui kohtunik talle helistas,\" ütles Kutser BNS-ile, lisades, et kohus oleks võinud piirduda hoiatusega.\n\nHarju maakohus määras 4. oktoobril Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare kohtuprotsessil süüdistatavale Priit Kutserile mõjuva põhjuseta kohtust puudumise eest trahvi. Trahvi suuruseks määras kohus 800 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt selle aasta lõpuks.\n\nKohtu kinnitusel jättis Kutser kohtusse tulemata 20. septembril, omamata selleks vajalikku arstitõendit.\n\nKutseri enda kinnitusel oli ta aga perearstile helistanud ja teavitanud soovist alustada haiguslehte.\n\nKohtu jaoks oleks olnud siiski vajalik arsti ja patsiendi vahetu kohtumine, mille käigus oleks arst saanud hinnata, kas haigestunu on suuteline kohtuistungil osalema või mitte.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser kavatseb vaidlustada trahvi, mille Harju maakohus määras talle mõjuva põhjuseta kohtuistungile tulemata jätmise eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSüürias paiskus Vene sõjalennuk lennurajalt kõrvale, meeskond hukkus\n\n## Põhitekst:\n\nLahingmissioonile suundunud ründelennuki meeskond hukkus. Su-24 meeskond koosneb kahest piloodist, vahendas Reuters.\n\nEsialgsetel andmetel ei õnnestunud kahel pardal olnud piloodil õigel ajal katapulteeruda.\n\nKaitseministeeriumi väitel oli õnnetuse põhjuseks tehniline rike.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa uudisteagentuurid teatasid kaitseministeeriumile viidates, et Süürias Hmeimimi õhuväebaasis leidis teisipäeval aset lennuõnnetus, mille käigus kaldus õhkutõusul olnud Vene sõjalennuk Su-24 lennurajalt kõrvale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTürkmenistani president sai vabariigi kahekordseks kangelaseks\n\n## Põhitekst:\n\nAsepeaminister Sapardurdõ Toilõjev andis presidendile lisaks üle ka meene riigi sportlastelt.\n\nPresident avaldas riigi 26. aastapäeva tähistamise ajal saadud kõrge aunime ja medali Altyn Ay ('Kuldkuu') eest südamlikku tänu.\n\nParlamendi vanematekogu oli teinud ettepaneku anda Berdõmuhammedovile kangelase aunime teistkordselt \"väljapaistvate teenete ja tohutu tegevuse eest sõltumatu ja erapooletu kodumaa rahvusvahelise maine tõstmisel\". Eelmise kangelase aunime oli ta saanud oktoobris 2011.\n\nTürkmenistani kangelase aunime teistkordse omistamisega kaasneb pronksist rinnakuju paigutamine avalikku kohta, 25 000 dollari suurune ühekordne preemia ja 50-protsendine töötasu, pensioni, stipendiumi vms suurendamine, seda maksuvabalt.\n\nBerdõmuhhamedov sai hiljuti ka Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt Aleksander Nevski aumärgi.\n\nBerdõmuhhamedov on lisaks riigijuhtimisele paistnud silma ka muusikuna\n\nRiigimeedias on Türkmenistani president esinenud korduvalt enda kirjutatud muusikapaladega. Ka on ta võitnud tähtsa kodumaise laulukonkursi. Siin riigipea ise oma laulu esitamas.\n\nSamuti on ta lasknud muusikal kõlada valijate ning töötajatega kohtudes.\n\nSuvel võttis Berdõmuhammedov aga osa sõjaväeõppustest, kus ta demonstreeris jõuametkondade juhtidele, kuidas õigesti tuli- ja külmrelvi käsitseda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türkmenistani parlamendi esimees Akja Nurberdiýewa teatas vanematekogu teisel tööpäeval, et rahvasaadikud otsustasid esmaspäeval anda riigi presidendile Gurbangulõ Berdõmuhammedovile riigi kõrgeima aunime - Türkmenistani kangelane, edastas riigi teabeagentuur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nPytheas, ookean ja Thule\n\n## Põhitekst:\n\nVahemeri oli muistsetele kreeklastele hästi tuntud. Hiljemalt pronksiajal, 2. aastatuhandel e.m.a, seilasid nad nii selle ida- kui lääneosas, konkureerides järgmise aastatuhande algupoolel neist ajuti paremategi meresõitjate foiniiklastega. Mõlemad Vahemere idaosast pärit rahvad rajasid asulaid ka mere lääneosas. Põhja poole jäävad alad olid aga suuresti tundmatud. Tõsi küll, Herodotose teatel rändas kreeklane Aristeas, tõenäoliselt 7. sajandil e.m.a, Musta mere rannikult kaugele põhja ja kirjeldas sealseid imetabaseid rahvaid oma nüüdseks kaotsi läinud eeposes „Arimaspeia“, keskendudes paljude müütiliste ja poolmüütiliste rahvaste kõrval peamiselt ühesilmsetele arimaspidele. Foiniiklaste kohta kuuleme rooma autoreilt, et Kartaago väepealik ja meresõitja (Kartaago oli foiniiklaste koloonia) Himilko purjetas 6. sajandil e.m.a Atlandi ookeanile ning jõudis selle rannikut pidi tänase Prantsusmaa põhjaossa. Vahemere rahvastel olid kujunenud ka kaubandussuhted sealsete maadega – keldi ülikute vahendusel hangiti neilt aladelt peamiselt Britannia tina ning Põhja- ja Läänemere merevaiku. Küllap oli see ka Himilko retke üks peamisi motivaatoreid. Kuid otsesed sidemed ja seega ka teadmised nende kaugete maade kohta olid puudulikud.\n\nSellel taustal sai mõneti murranguliseks Massaliast (kreeka linn praeguse Marseille’ kohal) pärit Pythease reis, tõenäoliselt 4. sajandi kolmandal veerandil e.m.a. Selle põhjapoolseim punkt, Pythease järgi ilmselt põhjapoolseim ala üldse, oli Thule nimeline saar (ladinakeelsetel autoritel Ultima Thule – äärmine Thule, viitena asukohale „maailma äärel“). Thule täpsem asupaik Pytheaselt ei selgu; selle lokaliseerimine on antiik-ajast peale kirgi kütnud ja teeb seda praegugi. Paljude arvajate kõrval esitas oma teooria ka Lennart Meri, kinnitades „Hõbevalges“, et tegu on Saaremaaga, ja täiendades ning modifitseerides „Hõbevalgemas“ oma argumentatsiooni kõnealuse seisukoha kaitseks. [1] Kuigi mitme eriala asjatundjad, sealhulgas klassikalise muinasteaduse uurija Jaan Unt, suhtusid Meri seisukohta skeptiliselt ja esitasid kaalukaid argumente selle vastu, [2] näib Thule samastamine Saaremaaga populaarsel tasemel üsna levinud. Raul Talvik oma hiljutises raamatus „Teekond maailma otsa“ lisas omapoolse katse seda seisukohta teaduslikult tõestada. [3] Nii on Thulest saanud peaaegu et osa meie rahvuslikust mütoloogiast. Iseasi, kuivõrd põhjendatult.\n\nPythease kohta võime kindlalt öelda vaid seda, et ta oli Massaliast pärit kreeklane, kes reisis põhjapoolsetel aladel ja kirjutas selle kohta raamatu „Ookeanist“. Teos pole säilinud, kuid oli tuntud paljudele hilisematele antiikautoritele, kes sellele oma kirjutistes nii mõnigi kord viitasid. Nagu kaotsiläinud antiikteoste puhul kombeks, on kõnealused viited uuemal ajal asjatundjate poolt kokku kogutud ja nn fragmentidena kommenteeritult trükis avaldatud. [4] Nii on meil Pythease teose sisust ka üht-teist teada.\n\nVaraseimad Pythease teosele viidanud autorid on 4. sajandi lõpus ja 3. sajandi alguses Ateenas tegutsenud geograaf ja matemaatik Dikaiarchos ning tema kaasaegne ajaloolane Timaios. Pythease reis pidi seega toimuma varem. Seevastu Aristoteles Pytheast ei nimetanud ja seega tema raamatut ilmselt ei tundnud, mis sunnib arvama, et teos jõudis Ateenasse alles pärast filosoofi surma 323 e.m.a. Seetõttu võib Pytheast pidada Aristotelese nooremaks kaasaegseks ja dateerida tema reisi enam-vähem Aleksander Suure võiduka Aasia-retke aega, 4. sajandi kolmandasse veerandisse. Raamat sai laiemalt tuntuks sajandi lõpust alates.\n\nOsa Pytheasele viidanud antiikautoreist, näiteks 3. sajandi kuulus Aleksandria geograaf ja astronoom Eratosthenes ning sadakond aastat hiljem tegutsenud astronoom Hipparchos, suhtusid tema andmetesse usaldavalt. Mõned teised seevastu olid skeptilised. Viimaste seas paistab silma keiser Augustuse ajal ajaarvamise vahetusel kirjutanud geograaf Strabon, kelle kreekakeelne „Geograafia“ on, erinevalt eelnimetatud autorite teostest, tervikuna säilinud ja meie jaoks tähtsaim allikas Pythease, tema raamatu ja reisi kohta. Strabon oli Pythease andmete suhtes ülimalt umbusklik, nimetades viimast korduvalt valetajaks ning mitmeid tema kirjeldatud paiku ja asjaolusid, sealhulgas Thule kohta käivat, lihtsalt väljamõeldisteks. Tema hinnang tugines poolteist sajandit varasemale kuulsale kreeka ajaloolasele Polybiosele, kes oli osalenud mereretkel Atlandi ookeani rannikul ja suhtus üleolevalt Pythease kui oma eelkäija informatsiooni (vt lisa: tekst 1). Strabon nõustus Polybiosega, lisades hulgaliselt omapoolseid sapiseid märkusi. Tegemist on seega selgelt erapooliku vahendajaga. Pealegi jääb tema tekstist mulje, et ta polnud Pythease raamatut ennast lugenud, vaid lähtus seda refereerides oma eelkäijatest, Polybiose kõrval eeskätt Eratosthenesest ja Hipparchosest. Sellegipoolest võib Straboni teateid Pythease teose kohta, erinevalt tema hinnangutest, suurtes piirides uskuda. Tema andmeid täiendavad pisut hilisema ladina entsüklopedisti Plinius Vanema märksa neutraalsemad teated ja mõned teisedki allikad.\n\nKõige selle põhjal on selge, et Pytheas viibis Biskaia lahe rannikul, vaatles Vahemerel tundmatut tõusu ja mõõna ning põhjendas seda kuu mõjuga. Ta jõudis Britanniasse, kirjeldas seda kui kolmnurkset saart, millele omistas ülepaisutatud mõõtmed. Strabon, kelle käsutuses olid täpsemad andmed, kasutas seda asjaolu ühe argumendina Pythease diskrediteerimiseks (vt tekst 1 ja 2). Britanniast jõudis Pytheas merevaigurannikule Euroopa mandril, nimetades mitmeid sealseid saari ja jäätuvat merd (tekst 6 ja 7). Merevaiguranniku asukoht on vaieldav – seda on paigutatud nii Põhjamere kui ka Läänemere kallastele. Põhjamere rannik oli toona kahtlemata oluline merevaiguallikas (vt näiteks tekst 5) ja mitmed uurijad arvavad, et selle piirkonnaga Pytheas piirduski. [5] Teisalt kinnitab Strabon, et Pytheas väitis end olevat reisinud ümber kogu põhjapoolse Euroopa Gadisest (Hispaanias) Tanaiseni (Doni suudmes). Strabon pidas seda võimatuks ja seega järjekordseks tõendiks Pythease valelikkusest (tekst 2). Ei saa ka välistada, et Strabon, kes ise Pythease teost lugenud polnud, oli oma vahendajatest valesti aru saanud ja selle väite ekslikult Pytheasele omistanud. Kuulus hellenistlik poeet Apollonios Rhodoselt oli ilmselt Pythease reisikirjast inspireeritult lasknud legendaarsetel Argo-sõitjatel Kuldvillakumaalt (Kolchisest praeguses Gruusias) naastes põhjakaarele ringi peale teha, ja see omakorda võis viia eksiarvamusele, et Pytheaski endale midagi sarnast omistas. [6] Ent kui väidet siiski uskuda, mida siinkirjutaja meelest välistada ei saa, siis tuleb paratamatult möönda, et Pytheas pidi jõudma ka Läänemerele. Pealegi on hiiglaslik Metuonise merelaht, kust merevaik Pliniuse andmeil välja uhutakse, hõlpsalt samastatav Läänemerega ja merevaiguranniku juures paiknenud Balcia saare nimi näib viitavat Balti merele. Pytheas, tõsi küll, olevat seda saart nimetanud kas Basileiaks (kuningasaar) või Abaloseks (tekstid 6 ja 7). Kui Pytheas tõepoolest Läänemerelt Mustale merele jõudis, nagu tema väide Straboni esituses osutab, siis pidi ta liikuma piki praeguse Venemaa jõgesid ja seega vahepeal ka meie vetesse jõudma.\n\nMillalgi selle reisi käigus olevat Pytheas väisanud ka äärmist põhjapoolset saart Thulet (tekst 8). Strabonilt jääb mulje, et see toimus pigem reisi varasemas kui hilisemas faasis, sest geograafi kinnitusel olevat Pytheas öelnud, et „sealt (Thulelt ja põhjapoolsetelt aladelt) naastes“ käis ta läbi kogu Euroopa ookeaniranniku Gadeirast Tanaiseni (tekst 1). Sellele väitele ei maksa ehk ülearu rõhku panna, kuid selge on, et Thulet seostati eelkõige Briti saartega, kus Pytheas viibis enne merevaigurannikut ja võimalikku teekonda Läänemerel. Plinius nimetab Thulet Britannia ümbruse saarte jätkuna (tekst 6) ja Strabon ütleb otsesõnu, et Pythease järgi oli Thule „Britannia saartest põhjapoolseim“, ja et ta jäi Britanniast kuue laevasõidupäeva kaugusele põhja poole (tekstid 3 ja 2). [7] Täiendava kohamääratlusena teatab Plinius, et Thulel pole suvisel pööripäeval öid, talvel aga pole päevi, ja et Thulest ühe meresõidupäeva kaugusele jääb jäätunud meri (tekst 6). Straboni järgi on seal „suvine pöörijoon sama arktilisega“ (tekst 3). Selle hämaravõitu määratlusega mõtles Strabon arvatavasti, et Thule laiuskraad jääb põhjapoolusest sama kaugele kui pöörijoon ekvaatorist, mis viitab polaarjoonele ning haakub Pliniuse teatega öö puudumisest suvel ja päeva puudumisest talvel. Sama kinnitab Rooma geograaf Pomponius Mela, rääkides Thule lühikestest suve- ning pikkadest ja pimedatest talveöödest ja teatades, et kuigi südatalvel pole seal päikest näha, heidab see siiski teatavat valgust (tekst 5), ning Rooma keisririigi aegne kreeka astronoom Kleomedes, öeldes, et päike suvel Thulel ei looju (tekst 9). Neile astronoomilistele andmetele lisaks kuuleme Strabonilt „Thule ja sealsete paikade“ kohta veel vee, maa ja õhu segust, kus ei saa ei käia ega laevaga sõita (tekst 1), mis näib viitavat külg külje kõrval ujuvatele jääpankadele rõskes kliimas. Külma vööndi lähedaste alade kohta olevat Pytheas väitnud, et sealsed „inimesed elavad hirsist ja muudest taimedest, viljadest ja juurtest; et neil on vilja ja mett, millest tehakse ka jooki; kuna seal pole puhast päikest, siis peksavad nad vilja suurtes majades, kogudes viljapead sinna, sest viljapeksumaa on kasutu päikese puuduse ja vihma tõttu“ (tekst 4). See osutab rehielamu sarnastele ehitistele, kuid Straboni tekstist ei selgu otseselt, kas öeldu puudutab Thulet või muid põhjapoolseid alasid.\n\nNende määratluste järgi näib loomulik otsida Thulet kuskil Britanniast põhja pool ja nii on seda enamasti ka tehtud. Kui Rooma väejuht Agricola 1. sajandil m.a.j ümber Britannia purjetas, samastas ta Thule nähtavasti Shetlandiga, millest ta eemalt möödus. Hiljem sai kõige populaarsemaks lokaliseeringuks Island, mida pooldasid keskaegsed õpetlased Beda (8. sajand) ja Dicuil (9. sajand) ning millel leidub poolehoidjaid ka praegu. [8] Kas Britanniast Islandile kuue päevaga jõudis, on muidugi küsitav (kuigi soodsa tuule korral väidetavalt mitte päris võimatu), kuid selge on, et saar oli juba varakeskajal Iiri munkadele tuntud, mistõttu ei saa välistada, et seal võidi käia antiikajalgi. Island jääb polaarjoone lähedusse ja pisut lõuna poole püsijää piiri, mis sobib hästi vastavate määratlustega Thule kohta. Probleeme tekitab vaid see, et kuni 9. sajandini puudus Islandil püsiasustus, mistõttu jutt viljast, meest ja rehepeksust (tekst 4) selle saare kohta käia ei saa. Kuid nagu eespool öeldud, ei ilmne Strabonilt otsesõnu, kas nimetatud asjaolud puudutasid Thulet või mõnda muud põhjaala.\n\nKuulus Norra polaaruurija Fridtjof Nansen aga uskus kindlalt, et rehepeks ja mesindus käivad just Thule kohta, välistades Islandi ja pakkudes Thule asupaigana välja Norra ranniku. [9] See pole küll saar (kuigi piki seda on saari hulgaliselt) ja asub Britanniast pigem kirdes kui põhjas, kuid ei saa välistada, et Pytheas pidas rannikut saareks ja ka tema suunamääratlused võisid olla kaunis umbkaudsed (eks Islandki ole rangelt võttes Britanniast loodes, ehkki väiksema nurga all). Polaarjoone lähedust saab Norra rannikuga seostada suurepäraselt, ainult püsijää piir jääb ülearu kaugele põhja.\n\nKui kõnealused samastused lähtuvad Britanniast nii, nagu seda on antiikajast tänaseni reeglina mõistetud, siis Lennart Meri tõlgendus tõi Pliniuse poolt Britanniaga seoses nimetatud saared Läänemerele. Meri uskus, et Pytheas liikus Cornwallist piki Suurbritannia lõunakallast mandri rannikule, saare põhjaossa jõudmatagi, ja sealt edasi Läänemerele. Mitmed Pliniuse poolt nimetatud saared (tekst 6) on Meri hinnangul tegelikult Läänemere rannikualad, mida Pytheas nähtavasti ekslikult saarteks pidas: Scandia on Skåne, Dumna Läänemere lõunakallas, Bergos on Birka praeguse Stockholmi lähedal ja Berrice, „kust seilatakse Tylesse“, Soome edelarannik. Sealtkaudu jõudis Pytheas Saaremaale. Antiikautorite väiteid, et Thule asus Britanniast põhja pool, tuleks seega võtta ülimalt avaras tähenduses (vahemärkusena: Raul Talviku väide, et Straboni järgi [tekst 2] paiknes kuue päevatee kaugusel Britanniast põhja pool Thulet läbiv paralleel, mitte Thule ise, [10] põhineb ingliskeelsel tõlkel, kust võib tõepoolest selline mulje jääda; kreekakeelne algtekst ei jäta kahtlust, et mõeldud oli just Thulet). Lennart Meri esituses kipub paraku segaseks jääma, kuidas sai Soomest lõunasse jääv Saaremaa olla kaugeim põhjapoolne punkt Pythease reisil.\n\nLennart Meri peamine argument on aga Rooma-aegse kreeka astronoomi Geminose teade, et neis põhjapoolsetes paikades, kus Pytheas käis, näitasid barbarid (= kohalikud elanikud) talle „paika, kus päike uinub“ (tekst 10). Meri tõlgenduses on tegemist Kaali meteoriidikraatriga. Meteoriit oli sinna langenud mõni sajand enne Pytheast, jätnud Meri hinnangul ümberkaudsete rahvaste mällu kustumatu jälje ja kajastub erinevates mütoloogiates lugudena päikese langemisest. Kaali on seega paik, kus päike suikus surmaunne. Just selle paiga kuulsus tõigi Pythease Saaremaale, mille tollane nimi, kreeklase jaoks Thule, ei tähenda muud kui meie keeles tuld, tulenevalt meteoriidi langevast tulejoast ja plahvatusest. Nii saab Thule mõistatuslik nimi arusaadava seletuse. Loomulikult sobituvad Saaremaaga ka viljakasvatus, mesindus ja rehepeks rehielamuis.\n\nLennart Meri lennukas ja teravmeelne hüpotees, toestatud erudeeritud näidetega paljude rahvaste kommetest ja mütoloogiast, on kahtlemata inspireeriv. Ent lähemal vaatlusel selgub hõlpsalt, et selle faktiline alus on nõrk. Meri hüpotees ei sobitu kohe kuidagi antiikautorite veendumusega, et Thule asus Britanniast põhja suunas (isegi kui Pytheas Skandinaaviat ja Soomet Britannia juurde kuuluvateks saarteks pidas, ei saanud ta arvata, et Saaremaa on neist põhja pool, liiati veel põhjapoolseim punkt tema reisil), ega haaku see ka tõdemusega Thule asukohast polaarjoone juures. Samas, vähegi kindlamad positiivsed tõendid Thule samastamiseks Saaremaaga puuduvad. Geminos ei ütle, et koht, kus päike uinub, olnuks Thulel, vaid et see oli neil põhjapoolsetel aladel, kus Pytheas viibis. Meri poolt pakutud marsruuti järgides võiks see olla vabalt kus iganes meie laiuskraadil Läänemere kaldal. Ja isegi kui see paik oli Thulel, mida ei saa sugugi välistada (kuigi Geminose järgi on neis paigus suveöö 2–3 tundi pikk, samas kui Thulel päike suvel ei loojunudki ega tõusnud talvel üle silmapiiri – võrdle tekste 10 ning 9 ja 5), pole päikese uinaku seostamine Kaali meteoriidiga kuigi usutav. Kuigi Geminose kasutatud sõna „uinub“ (koimātai) võib mõnel juhul tähendada ka surmaund, ei jäta antud kontekst kahtlust, et põhjala lühikestest öödest kõnelnud Geminos ja küllap ka Pytheas pidasid silmas päikese igaöist uinakut. Suvel põgusalt uinuvat päikest ja meteoriiti segi ajada näib raske isegi mütoloogias, ning Kaali kraatrile ei viita miski.\n\nNii peamegi kokkuvõtvalt tõdema, Jaan Undi ja teiste skeptikutega nõustudes, et Thule samastamiseks Saaremaaga sisulist alust ei ole. Kuna Thule asupaik on teadmata ja jääb küllap mõistatuseks igavesti, siis on igaühel voli lennukaks fantaasiaks. Kes usub, et Pytheas Saaremaal päikese surmast kuulis ja selle paiga Thulena oma raamatus jäädvustas, võib oma usku hoida. Ent meie käsutuses olevad tõendid näivad selle küll enam-vähem välistavat. Ainsad määratlused, mis meil Thule kohta on, paigutavad kõnealuse saare Atlandi ookeani Britanniast põhja pool, polaarjoone juurde püsijää piirist pisut lõunas. Täpsem asukoht jääb nende kriteeriumide põhjal igaühe enda otsustada.\n\nLisa: tähtsamad allikatekstid [11]\n\n[1] Strabon, „Geograafia“ II 4.1−2:\n\nPolybios oma Euroopa geograafias ütleb, et jättis vanimad autorid kõrvale, kuid uuris nende kritiseerijaid, nimelt Dikaiarchost ja Eratosthenest (kes kirjutas äsjaseima käsitluse geograafiast) ja\nPytheast, kes on paljusid eksitanud, väites, et on läbinud kogu läbitava Britannia, ja andes saare ümbermõõduks enam kui 40 000 staadioni. Lisaks teatab ta Thulest ja sealsetest paikadest, kus pole ei maa, vesi ega õhk, vaid kõigi nende segu, merekopsu sarnane, kus maa ja meri ja kõik kokku tema väitel lainetab ja see justkui hoiab kõike koos, nii et seal ei saa ei käia ega laevaga sõita. Merekopsu sarnast olevat ta ise näinud, muust aga rääkivat kuuldu põhjal. Seda siis räägib Pytheas, ja et sealt naastes rändas ta läbi kogu Euroopa ookeaniranniku Gadeirast Tanaiseni.\n\nPolybiose väitel pole usutav, et eraisik ja pealegi vaene võiks selliseid vahemaid meritsi ja maitsi läbida, ent Eratosthenes, kõheldes, kas seda uskuda või mitte, siiski uskus Britannia ja Gadeira ning Ibeeria kohta käivat. <Eratosthenes> väidab, et parem uskuda messeenlast <Euhemerost> [12] kui toda. Esimene kinnitab vaid, et purjetas ühe maani – Panchaiani. Teine aga väidab end olevat uurinud kogu põhjapoolset Euroopat, mida ei usuks ka siis, kui seda väidetaks Hermese kohta. Eratosthenes seevastu nimetas Euhemerost Bergaioseks, [13] Pytheast aga uskus, ka seda, mida isegi Dikaiarchos polnud uskunud.\n\n[2] Strabon, „Geograafia“ I 4.2−4:\n\nPeale selle: oikumeeni ulatuse kohta ütleb ta <Eratosthenes>, et Meroest [14] seda läbivat meridiaani mööda Alexandriani on 10 000 staadioni, [15] sealt Hellespontoseni 8100, sealt Borystheneseni [16] 5000, sealt paralleelini, mis läbib Thulet (mis Pythease väitel on kuue päeva meresõidu kaugusel Britanniast põhja pool, jäätunud mere lähedal) veel 11 500. ……\n\nKõigisse teistesse vahemaadesse puutuvas võib temaga nõustuda – nende osas ollakse piisavalt ühel meelel –, kuid mis puudutab Borysthenese ja Thulet läbiva paralleeli vahelist kaugust, siis kes mõistlikest võiks möönda seda? Pytheas, kes Thule kohta teateid annab, ilmneb kui kõige suurem valetaja. Need, kes on näinud Britanniat ja Iernet (Iirimaad), ei ütle midagi Thule kohta, nimetades küll teisi väikseid saari Britannia ümber. Ja Britannia enda ulatus on sama mis Keltikel (Prantsusmaa põhjarannik), mille kõrval ta laotub, jäädes 5000 staadioni piiresse, ning tema tipud piirnevad vastasoleva Keltikega. Idapoolne tipp on kohakuti idapoolsega ja läänepoolne läänepoolsega, ning idapoolsed tipud on üksteisele piisavalt lähedal olemaks vastastikku nähtavad – Kantion (Kent) ja Reini suue. Too <Pytheas> aga väidab saare ulatuseks enam kui 20 000 staadioni, ja et Kantionist Keltikonini on mitme meresõidupäeva tee. Ja ka ostiimlastest ning Reinist sküütideni paiknevatest kohtadest on ta kõik kokku valetanud. Kes tuntud paikade kohta sedavõrd valetanud on, võib vaevalt tõtt rääkida täiesti tundmatute paikade kohta.\n\nBorysthenest läbiv paralleel on sama, mis läbib Britanniat, nagu Hipparchos ja teised on arvestanud selle järgi, et Byzantioni [17] läbiv paralleel läbib ka Massaliat. Sest gnoomoni [18] ja varju suhe, mida\nPytheas teatab Massalia kohta, on Hipparchose järgi sama, mis samal aastaajal Byzantionis. Massaliast Britannia keskele pole enamat 5000 staadionist. Aga Britannia keskelt asustuskõlbliku ala piirini (mis on Ierne naabruses) pole enamat 4000 staadionist. Seega pole alad, kuhu ta <Eratosthenes> paigutab Thule, enam asustatavad. Mis kaalutlustel asetab ta Thulet läbiva paralleeli Borysthenest läbivast 11 500 staadioni kaugusele, jääb mulle selgusetuks.\n\n[3] Strabon, „Geograafia“ II 5. 8:\n\nMassaallane Pytheas väidab Thule kohta, et see on Britannia saartest põhjapoolseim ja et seal on suvine pöörijoon sama arktilisega. Teistelt aga ei leidnud ma midagi ei Thule-nimelise saare kohta ega selle kohta, kas alad sinnamaani, kus suvine pöörijoon muutub arktiliseks, on asustatavad. Arvan, et asustusala põhjapiir jääb sellest palju maad lõuna poole. Sest need, kes on asja uurinud, ei tea Iernest kaugema kohta midagi öelda, see aga asub Britannia lähedal sellest põhjas ja kuulub metsikutele inimestele, kes elavad külma tõttu viletsat elu, mistõttu arvan, et seal on ka asustusala piir.\n\n[4] Strabon, „Geograafia“ IV 5.4−5:\n\nBritannia ümber on ka teised väikesed saared. Suurim on Ierne sellest põhja pool, mille laius on pikkusest suurem. Selle saare kohta ei tea ma midagi kindlat öelda peale selle, et seal on brittidest metsikumad asukad, inimsööjad ja õgardid, kes söövad oma isasid, kui need on surnud, ja peavad kohaseks avalikult ühtida teiste naiste ja emade ja õdedega. Kuid seda ütlen ilma usaldusväärsete tõenditeta (ka sküütide kohta väidetakse inimsöömist, ja piiramiste sundolukorras väidetakse sama ka keltide, ibeeride ja paljude teiste kohta).\n\nThule kohta on teated veel palju ebakindlamad selle asupaiga kauguse tõttu. Et see, mida Pytheas selle ja muude sealsete alade kohta räägib, on kokku luuletatud, ilmneb tuntud maa-aladest: nende kohta valetab ta enamasti, nagu eespool öeldud, mistõttu on ilmne, et ta luiskab veel enam äärealade kohta. Taevaste asjade ja matemaatika teooriat näib ta olevat kasutanud asjalikult, kuid külma vööndi läheduse kohta ütleb ta, et seal on mõnedest igapäevastest viljadest ja loomadest täielik puudus ning teistest nappus, et inimesed elavad hirsist ja muudest taimedest, viljadest ja juurtest; et neil on vilja ja mett, millest tehakse ka jooki. Kuna seal pole puhast päikest, siis peksavad nad vilja suurtes majades, kogudes viljapead sinna, sest viljapeksumaa on kasutu päikese puuduse ja vihma tõttu.\n\n[5] Pomponius Mela, „Maakirjeldusest“ 4.57:\n\nThyle asub Belcae ranniku vastas, teda on kreeklaste ja meie lauludes sageli mainitud. Sellel <saarel>, kui seal päike jälle tõuseb, et vaevu loojuda, on ööd eriti lühikesed, ent läbi talve nagu mujalgi pimedad, suvel valged, kui selle aja jooksul juba kõrgemale tõustes, ehkki teda ennast pole näha, kaasneva säraga valgustab lähimaid <paiku>, pööripäeval aga mitte midagi, sest siis näitab juba selgemalt mitte ainult helki, vaid oma suurimat osa.\n\n[6] Plinius, „Looduslugu“ 4.102−104:\n\nSelle (Reini suudmeala) vastas on Britannia saar, mis on kuulus nii kreeka kui ka meie teadetes ja mis laiub loodes, Germaania, Gallia ja Hispaania vastas, mis moodustavad suure osa Euroopast. Tema oma nimi oli Albion, kuid kõike, millest nüüd juttu tuleb, nimetatakse Britanniaks. Gesoriacumist (Boulogne-sur-Mer) morini rahva rannikul on ta 50 miili [19] kaugusel. Tema ümbermõõt on Pythease ja Isidorose [20] andmetel 4875 miili. Juba 30 aastat on ta märgitud Rooma relvadega kuni Kaledoonia (Šotimaa) metsade naabruseni. Agrippa usub, et tema pikkus on 800 miili ja laius 300 miili, ja et Hibernia (Iirimaa) laius on sama, kuid pikkus 200 miili väiksem. Hibernia on Britanniale kõige lähemast paigast, siluri rahva asualast, 30 miili eemal. Ülejäänute ümbermõõt pole ühelgi suurem 125 miilist. Seal on nimelt nelikümmend Orcadese (Orkney) nimelist saart üksteisest napilt eraldatud, seitse Haemodae (Shetlandi) saart, kolmkümmend Hebudese (Hebriidi) <saart> ning Hibernia ja Britannia vahel Mona, Monapia, Riginia, Vectis, Silumnus, Andros, allpool Sambis ja Axanthos, Germaani mere vastas Glaesariae (Klaasisaared), mida hiljutised kreeklased on nimetanud Elektriidideks, sest sealt saab merevaiku (electrum). Kaugeim kõigist, mida mainitakse, on Tyle, kus, nagu märkisime, pole suvisel pööripäeval öid, kui päike ületab vähi pöörijoone, talvel aga pole päeva. Mõnede meelest kestab see nii kuus kuud. Ajaloolane Timaios ütleb, et kuue laevasõidupäeva kaugusel Britanniast on saar Mictis, kus saab valget tina ja kuhu britid seilavad nahaga kaetud pajuvitstest laevadel. Osa teatab ka muudest: Scandiast, Dumnast, Bergosest ja kõige suuremast, Berricest, kust seilatakse Tylesse. Tylest ühe merepäevatee kaugusele jääb jäätunud meri, mida mõned nimetavad Kronioniks.\n\n[7] Plinius, „Looduslugu“ 4.94−95:\n\nNüüd on aeg kirjeldada Euroopa äärealasid, liikudes Ripaea mägedest põhjaookeani rannikut pidi, seda vasakule käele jättes, kuni Gadiseni. Seal väidetakse olevat mitmed nimeta saared, kuid ühel, mis paikneb Sküütia ees ühe päevatee kaugusel ja mille nimi on Baunonia, uhub meri kevadeti kaldale merevaiku, nagu teatab Timaios. [21] Ülejäänud on tuntud vaid ebakindla kuulduse põhjal. Põhjaookean: Parapanisose jõest alates, kus ta uhub Sküütia rannikut, nimetab Hekataios [22] seda Amalkioseks, mis kohalike rahvaste keeles tähendab jäätunut. Philemon [23] ütleb, et kimbrid nimetavad seda Morimarusaks, mis tähendab surnud merd ja mis ulatub Parapanisosest Rusbea neemeni, mille järel tuleb Kronion. Xenophon Lampsakosest [24] teatab, et Sküütia rannikust kolme laevapäevatee kaugusel on hiigelsuur saar Balcia, mida Pytheas nimetab Basileiaks. Räägitakse ka Oionai saartest, kus inimesed elavad linnumunadest ja kaerast, ning teistest, kus inimesed sünnivad hobujalgsetena ja neid nimetatakse Hippopodes (kr ‘hobujalgsed’), teised aga on Panotiorae (kr ‘kogukõrvalised’), kes on üleni alasti, kaetud hiigelsuurte kõrvadega.\n\n[8] Plinius, „Looduslugu” 37.35−36:\n\nSotakos [25] uskus, et merevaik voolab välja Britannia kaljudest, mida ta nimetas „elektrides“. Pythease järgi aga on guioonidel, germaani rahval, ookeanis Metuonise merelaht, 6000 staadioni pikk; sealt päevase meretee kaugusel on Abalose saar, kus <merevaik> kevadel uhutakse välja kui jäätunud mere kõnts. Kohalikud kasutavad seda kui küttepuud ja müüvad ümbruskonna teutoonidele. Seda usub ka Timaios, kuid nimetab saart Basileiaks.\n\n[9] Kleomedes, „Meteora” I 4.208−210:\n\nThule nimelise saare puhul, kus Massalia filosoof Pytheas olla käinud, olevat kogu suvine <päikese>ring silmapiiri kohal, mis on neile ühtlasi ka arktiline.\n\n[10] Geminos, „Astronoomia alused” 6.8–9:\n\nRhodosel on pikim päev 14,5 tundi ja Rooma ümbruses 15 tundi, neil aga, kes elavad Propontisest (Musta mere väinadest) põhja pool, on pikim päev 16 tundi, ja veel põhjapoolsematel on pikim päev 17 ja 18 tundi. Neis paikades näib ka Pytheas Massaliast käinud olevat. Ta ütleb oma ookeani puudutavas teoses, et „barbarid näitasid meile kohta, kus päike uinub. Neis paigus on nimelt öö eriti lühike, mõnel pool 2, mõnel pool 3 tundi, nii et vähe aega pärast loojangut tõuseb päike taas“.\n\n[1] L. Meri, Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest. Tallinn, 1976; L. Meri, Hõbevalgem. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Tallinn, 1984 (mõlema teose postuumselt ühendatud versioon: Tallinn, 2008).\n\n[2] Vt J. Unt, Raamat, mis osutab. Edasi, 20.07.1985; J. Unt, „Hõbevalgeimast“ mõeldes. Rmt-s: Kirjanduse jaosmaa ’85. Koost. E. Mallene. Tallinn, 1987, lk 110–115, koos viidetega teistelegi kriitikutele.\n\n[3] R. Talvik, Teekond maailma ääreni. Kuidas kreeklane Pytheas oma imelisel teekonnal 2300 aastat tagasi Eestimaalt Ultima Thule avastas. Tallinn, 2015.\n\n[4] C. H. Roseman, Pytheas of Massalia: On the Ocean. Text, Translation and Commentary. Chicago, 1994.\n\n[5] B. Cunliffe, Extraordinary Voyage of Pytheas the Greek. Harmondsworth, 2002, lk 136–152.\n\n[6] C. H. Roseman, Pytheas of Massalia: On the Ocean, lk 50.\n\n[7] Rooma geograafi Pomponius Mela (kirjutas pisut enne 1. sajandi keskpaika m.a.j) määratlus, et Thule paiknes Belcae ranniku vastas (tekst 5), on raskelt tõlgendatav, sest pole selge, mida ta Belcae all silmas pidas – tegu võis olla Bergose saartega Britannia juures (tekst 6).\n\n[8] G. E. Broche, Pythéas le Massaliote. Marseille, 1936; V. Stefansson, Ultima Thule. New York, 1942; B. Cunliffe, Extraordinary Voyage of Pytheas the Greek, lk 116–135. Kokkuvõtliku ülevaate eri seisukohtadest leiab teosest: M. Lainema, J. Nurminen, Ultima Thule: Arctic Explorations. Helsinki, 2001, lk 12–29; vt ka J. Unt, „Hõbevalgeimast“ mõeldes, lk 110.\n\n[9] F. Nansen, In Northern Mists. London, 1911.\n\n[10] R. Talvik, Teekond maailma ääreni, lk 101, 112, 119–120.\n\n[11] Tõlkinud Mait Kõiv ja Kaarina Rein. Thule saare nimi võib eri autoritel esineda ka kujul Thyle või Tyle.\n\n[12] Sitsiiliast Messene linnast pärit kreeka filosoof (u 300 e.m.a), kes oma kaotsiläinud teoses „Püha ülestähendus“ väitis, et reisis Panchaia saarele India ookeanis, kus Zeusi templis leidis teose jumalatest, millest selgus, et nood on muistsete aegade tagantjärele jumalikustatud suurmehed.\n\n[13] Silmas on peetud Berge linnast Egeuse põhjakaldal pärit kreeka kirjanikku Antiphanest (4. sajand e.m.a), kes oma kaotsiläinud teoses „Uskumatud asjad“ esitas tõe pähe hulgaliselt väljamõeldisi. „Bergaiosest“ sai luiskaja üldnimetus.\n\n[14] Linn ja riik, mis asusid praeguses Somaalias.\n\n[15] Kreeka mõõtühik, mille täpne pikkus võis piirkonniti ja eri autoritel pisut varieeruda, kuid jäi suurtes piirides 180 m juurde.\n\n[16] Kreeka linn Dnepri (kr Borysthenes) suudmes.\n\n[17] Praegune Istanbul.\n\n[18] Püstloodis varras, mille varju pikkuse järgi määrati pööripäevi ja laiuskraadi. Kasutati ka päikesekellana.\n\n[19] Rooma mõõtühik miil (lad mille passus) – tuhat (kaksik)sammu, u 1480 m.\n\n[20] Isidoros Charaxist – kreeka geograaf ajaarvamise vahetuselt.\n\n[21] Sitsiiliast pärit, kuid peamiselt Ateenas tegutsenud kreeka ajaloolane (u 350 – 260 e.m.a), kelle kaotsi läinud ja meile fragmentide vahendusel tuntud teos keskendus Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kreeka linnriikide ajaloole.\n\n[22] Kreeka ajaloolane ja geograaf (u 500 e.m.a), kelle teosed pole säilinud ja kelle seisukohti teame vaid fragmentide vahendusel.\n\n[23] Rooma geograaf (1. sajand m.a.j).\n\n[24] Kreeka geograaf (2.–1. sajand e.m.a), kelle kaotsiläinud teosest teame üht-teist vaid väheste fragmentide kaudu.\n\n[25] Kreeka autor (tõenäoliselt 3. sajand e.m.a), kes kirjutas teose vääriskividest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti üks parimaid krossimehi lõpetab ootamatult karjääri\n\n## Põhitekst:\n\n\"Olen viimaste nädalate jooksul palju mõelnud oma motokrossi karjäärile, kus ma olen täna ja mis saab homme, kuidas edasi. Peale pikka kaalumist olen jõudnud otsusele kõrgetasemelisele võidusõidule pidurit tõmmata ning alates järgmisest aastast suunata oma energia mujale,\" kirjutas Rätsep oma Facebooki lehel.\n\n\"Otsus tuli minu jaoks raskelt, sest olen motokrossiga tegelenud armastuse ja pühendumusega pea 20 aastat. Krossimaailmas on hetkel rasked ajad ning kuna mul pole õnnestununud küündida maailma parimate tippsõitjate kõrvale, siis ainult motokrossi sõites elatist teenida on keeruline, kui mitte võimatu. Puhtalt emotsioonide ja eneseteostuse nimel kahjuks jätkata pole mõistlik. Süda soovib ja räägib jätkamise kasuks, mõistus ütleb teisiti,\" lisas ta.\n\nRätsepa sõnul ei välista ta võimalust, et osaleb järgmisel aastal töö kõrvalt ja oma lõbuks kohalikel võidusõitudel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti esinduse rahvuste motokrossil esikümnesse aidanud krossisõitja Priit Rätsep teatas läbi sotsiaalmeedia, et lõpetab profikarjääri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNagu linnapood: ettevõtjad kritiseerivad riiklike üürimajade programmi\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus on sotside valimislubadusena käivitanud riiklike üürielamute programmi, millesse panustab kolme aasta jooksul 60 miljonit eurot.\n\nKohalikud omavalitsused saavad hakata toetusi üürimajade ehituseks taotlema KredExi vahendusel alates 1. novembrist ning tänavuses eelarves on selle tarbeks ette nähtud 2,5 miljonit eurot.\n\nEluruume võib välja üürida mobiilsele tööjõule ehk nendele inimestele, kes veel ei ela selles piirkonnas ning vajaks eluruume, et sinna tööle ja elama asuda.\n\nEsimesel aastal antakse toetust kõigile kohalikele omavalitsustele, välja arvatud Tallinn ja Tartu. alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.\n\nRiigieelarvest toetatakse kuni 50 protsenti üürielamu ehitusest või renoveerimisest, ülejäänu peab tulema kohaliku omavalitsuse eelarvest.\n\nEttevõtjad on kriitilised\n\nEttevõtjad on riigi poolt suure hurraaga välja kuulutatud toetusmeetme suhtes pigem kriitilised: alates sellest, et ei saada aru, millist probleemi riik sellega lahendada püüab, lõpetades sellega, et riigi sekkumine solgib iseäranis väiksemates kohtades üüriturgu.\n\n\"Kujutada ette, et töökohad hakkavad liikuma väikelinna siis, kui seal on üüripinnad, et hakata töötaiad sinna majutama, siis majanduses see päris nii ei käi,\" on Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar kriitiline.\n\nTa ei leia, et riiklik üürimajade programm väikestes kohtades töökäte puudust leevendada aitaks.\n\n\"Töökohad koonduvad sinna, kus on parem infrastruktuur ja kus on teised ettevõtted ümber. Kui me räägime regionaalpoliitikast, siis kõige olulisem on see, et inimestel oleks võimalik elada ka väljaspool suurlinnu ja et tööl käimine oleks tehtud võimalikult lihtsaks, ükskõik, kus need töökohad siis on,\" selgitab Tamsar.\n\nTööandjate keskliidu juhi sõnul algab probleem juba sellest, et ta ei saa aru, millist probleemi riik sellega lahendada soovib. Ettevõtjad on hädas, et töötajaid pole, ent seda küsimust uute üürimajadega ei lahenda.\n\n\"Probleem on, et meil ei ole töötajaid. Suurtest keskustest väljaspool on küll neid, kes oleksid valmis töötama, aga neil pole jälle vastavat kvalifikatsiooni. „Mis tähendab tööjõu probleem, mulle ju keegi ei paku tööd”, leiavad nad,\" tõdeb Tamsar.\n\nTööandjate katusorganisatsiooni juht nimetab riiklikku üürimajade programmi poliitiliseks valimislubaduseks, mille SDE otsustas rakendada enne, kui seda teemat tööandjatega üldse arutama hakkas.\n\n\"See on poliitiline lubadus, millest on vaja kinni hoida. Minu seisukoht on ka ministeeriumile teada, aga me näeme probleeme ja nende lahendusi erinevalt,\" ütleb Tamsar.\n\nNagu järjekordse linnapoe loomine\n\nViljandis asuv pakiautomaatide tootja Cleveron, kelle klientide hulka kuulub ka USA jaemüügikett Walmart, vajab palju IT tippspetsialiste. Ehkki idee järgi peaks riigi algatatud programm just Cleveroni-sugustele ettevõtetele olema disainitud, on ettevõtte juht Arno Kütt idee suhtes kriitiline.\n\n\"See põhimõte, et riik hakkab sekkuma üüriturgu, juba põhimõtteliselt maailmavaateliselt ei sobi mulle. Üüriturg järjest kosub, tehakse uusi kortermaju,\" leiab Kütt, et turg paneb ise kõik paika.\n\n\"Kui on nõudlus, siis erasektor investeerib sinna - see on turumajanduslik. Aga kui hakatakse riigi rahadega tegema, siis on see nagu Tallinnas selle linnapoe tegemine,\" toob Kütt võrdluse Tallinna linnavalitsuse rajatud Lipo munitsipaalpoega.\n\nKütt möönab, et Viljandis on üürikorteritega kitsas käes, ent samas on tema kinnitusel uusi maju ka tasapisi juurde ehitatud.\n\n\"Mina ei poolda seda, et riik tuleks erasektorisse,\" ütleb ta.\n\nEhkki ka Cleveronil on töökätest puudus, ei ole elukoha puudumine Küti sõnul peamine probleem.\n\n\"Meil töötavad tippspetsialistid ja kui Tartust on valmis meile tippspetsialist tööle tulema, siis tema abikaasa, kellega ta koos siia tuleks, on reeglina ka tippspetsialist, advokaat või kirurg,\" kirjeldab Kütt.\n\nCleveroni juht räägib, et teistes riikides on niisugused küsimused lahendatud näiteks abikaasale uue töökoha otsimise aega pool aastat kuni aasta kompenseerides.\n\nSama ettepaneku käis ta hiljuti välja ka peaminister Jüri Ratasele - sedasi võiks riik pigem ettevõtlust toetada.\n\nLiigne bürokraatia\n\nÜks neist, kes plaanis veel aasta algul riigiga kortermajade ehitusel koostööd teha, ent on nüüdseks plaanidest loobunud, ongi Viljandis tegutsev kinnisvaraarenduse ettevõte Kivistik & Partnerid.\n\nEttevõtte juht Laur Kivistik ütleb põhjusteks, et huvi lahtus ning ta sai oma rajamisel olnud elumajad enne projekti käivitumist valmis.\n\n\"Mul üks projekt oli laual, tegin selle praktiliselt valmis, tahtsin riigi toetust saada sinna, aga meede muudkui venis ja venis ning lõpuks oli maja valmis ja tagantjärele toetust enam küsida ei saa,\" põhjendab Kivistik koostöömõtetest loobumist.\n\nPraegu tal ühtki arendusprojekti käsil pole, millele riigi toetust küsida, kuid programmi peab ta ka liiga bürokraatlikuks.\n\n\"See programm võib vajalik olla, aga seal on pabereid nii palju - kuidas toetust küsida ja mis moel ehitada, et see ei oleks pikk bürokraatia jada,\" ütleb Kivistik, leides, et taotlemine peaks kiiremini ja lihtsamalt käima.\n\nTa leiab, et lihttööliste ja tippspetsialistide elama ja tööle meelitamine ei saa käia sama põhimõtte järgi - kui esimesed võivad leppida kasinamate elutingimustega, siis teised tahavad kindlasti paremate materjalidega ehitatud eluaset.\n\n\"Odava ühiselamu tegemine ei tõmba kedagi Tallinnast Viljandisse elama. Kui tahame häid töökohti, peab elustandard olema sama mis Tallinnas. Lihttöölisele sobivad ka odava otsa majad, aga kui räägime, et tahame mingit IT-spetsialisti tööle, siis on vaja meelitada ikka korraliku elamispinnaga, kus on kõik mugavused,\" kirjeldab Kivistik.\n\nWork In Estonia väärib edasiarendamist\n\nTööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar leiab, et üürimajade programmi asemel võiks riik pigem Work In Estonia programmi edasi arendada.\n\n\"Work In Estonia on tubli algatus, aga seal võiks olla palju enam jõudu ja sisu. See suund on kindlasti õige. Meile ei piisa täna ainult sellest, et me lubame rohkem inimesi tuua Eestisse. Peame tegema ka seda, et meelitada rohkem kõrge kvalifikatsiooniga inimesi siia,\" ütleb Tamsar.\n\nSamuti on tal hea meel, et valitsus tööandjate ettepanekut töötajate transpordilt võetava erisoodustusmaksu kaotamiseks kuulda võttis, leides, et riik võiks rohkem sedasorti tuge pakkuda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majandusministeerium sai valmis riiklike üürimajade programmi meetme, mille eesmärk peaks olema ehitada väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohalike omavalitsuse koostöös kortereid, et need siis eluasemepuuduses uute töötajate toomiseks ettevõtetele välja üürida. Ettevõtjad leiavad, et riik sekkub seal, kus see pole mõistlik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus vaeb Villu Reiljani ja prokuratuuri karistuslepet\n\n## Põhitekst:\n\nAugustis eraldas maakohus Reiljani materjalid Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare, poliitikute ja ettevõtjate kriminaalasjast kokkuleppemenetluseks.\n\nKui kohus Reiljani ja riigiprokuratuuri karistusleppe kinnitab, siis pääseb Reiljan \"Aktuaalsele kaamerale\" teadaolevalt reaalsest vanglakaristusest.\n\n\"Ma võin seda kinnitada, et loomulikult ei ole kokkulepe sõlmitud sellel eesmärgil, et karistada isikut rangeima karistusega,\" on juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus \"Aktuaalsele kaamerale\" öelnud.\n\nJuhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul on Edgar Savisaare, Villu Reiljani ja Vello Kunmani altkäemaksu süüdistuse juures tuvastatud, et Vello Kunmani tütrele kuuluval kinnistul Sihi tänaval toimuv ehitustegevus ei vastanud varasemalt Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt kinnitatud ehitusprojektile.\n\nSüüdistuse järgi leppisid Reiljan ja Kunman 2014. aasta detsembris kokku, et Reiljan võtab ühendust Tallinna linnapea Savisaarega ning vahendab Kunmani soovi ehitustegevust jätkata.\n\nSüüdistuse kohaselt lubas Kunman vastutasuna Keskerakonnale valimisteks eraldada 20 000 eurot.\n\nSüüdistus toob välja, et 2014. aasata 15. detsembril toimus Tallinna linnavalitsuses Savisaare töökabinetis Savisaare ja Reiljani kohtumine, kus Reiljan vahendas oma tööandja Kunmani soovi seoses kinnistuga ning Kunmani lubadust toetada vastutasuna Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest Keskerakonda.\n\nSüüdistuse kinnitusel nõustus Savisaar vara vastuvõtmisega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus arutab kolmapäeval ekspoliitik Villu Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud karistuskokkulepet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKalle Sepp debüütalbumist \"Mäng\": mängimine teeb mind vabaks\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kõik on mäng - elu, muusika, suhted. Mängiv inimene on õnnelik ja mängimine on tihti see, mis annab elule uut vunki ja sära. Ma võtsin elu nii nagu ta on, võtsin ta rõõmud, sõpruse, kurbuse, kaotused, lootused, hetked ja igaviku ning mängisin selle koos oma sõpradega kokku muusikaks,\" sõnas Kalle. \"Ma mängisin oma unistuse teoks. See on minu esimene album. Mängimine teeb mind vabaks,\" lisas ta.\n\nPlaadile jõudis täpselt kümme lugu, millest tänaseks on kuulajaile tuttavad \"Viirastus\", \"Luban, et homme\", \"Ära päri\" ning värskeim, septembris ilmunud singel \"Mäng\". Suurema osa muusikast kirjutas plaadile Kalle hea sõber ja bändikaaslane Mikk Tammepõld.\n\n\"Oleme Kallega koos pilli mänginud tegelikult juba üle kümne aasta. Locomotiiv on meie esimene omaloominguline bänd, kuhu kuuluvad mu ammused võistluskaaslased Viljar Norman, Ken Koemets ja Priit Jääger,\" rääkis Mikk. Ta lisas, et plaat sai kirjutatud ja salvestatud viimase aasta jooksul Tartus \"Ö\"Stuudios. \"Samas on plaadil ka üks lugu, mille harmoonia ja meloodia pärineb 17 aasta tagant. Väga palju aitas meid lugude lõpliku näo leidmisel ka produtsent Martin Kikas,\" lisas Tammepõld.\n\nPlaadil teevad külalissolistidena kaasa Adeele Sepp ja Jaan Pehk.\n\nKalle Sepp & Locomotiiv esitlevad debüütalbumit \"Mäng\" juba sel reedel Tallinnas, lokaalis Kivi Paber Käärid ning järgmisel reedel, 20. oktoobril Tartus, Athena keskuses. Külalisesinejana astub kontsertidel üles Tõun (Tõnu Timm).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel reedel esitleb Kalle Sepp & Locomotiiv oma esimest täispikka albumit pealkirjaga \"Mäng\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nRootsi politsei uurib, kas taanlasest leiutaja on seotud ammuse mõrvalooga\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi politsei hinnangul on ühe 1986. aastal aset leidnud ja senini lahendamata mõrvajuhtumil mitmeid sarnasusi ajakirjanik Walli surmaga, vahendas Yle.\n\nTaani ja Rootsi võimude DNA-andmebaasid liidetakse 1. novembril ning koheselt asuvad kahe riigi ametnikud võrdlema senini lahendamata juhtumitega seoses leitud DNA-tõendeid.\n\nTelekanali TV4 andmetel soovib Rootsi politsei uurida, kas Walli tapmises kahtlustatud Madsenil on seos 1986. aastal toimunud mõrvaga Skåne läänis. Tegemist oli mõrvaga, mille naissoost ohvri keha leiti tükeldatuna. DNA-tõendite võrdlev analüüs peaks saama valmis juba novembri jooksul.\n\nRootslannast ajakirjaniku Kim Walli surma põhjust ei ole veel kindlaks tehtud, kuid uurimise käigus tuli ilmsiks, et naist pussitati mitu korda ning ühtlasi leidis politsei mõrvas kahtlustatavale Taani leiutajale Peter Madsenile arvatavalt kuuluvalt kõvakettalt videod, mis kujutavad naiste hukkamist.\n\nEriprokurör Jakob Buch-Jepsen ütles teisipäeval Kopenhaageni linnakohtus toimunud istungil, et Walli rinnast ja kõhust leiti mitmeid noahaavu. Tema alakõhus oli selliseid haavu 14.\n\nVigastused sai Wall umbes oma surma ajal või veidi pärast seda. Naise käed, jalad ja pea olid kehast eemaldatud saagimise teel.\n\nProkuröri sõnul on uurimine viinud ka kõvaketta leidmiseni, mis ilmselt kuulub Madsenile. Sellele on salvestatud videod, kus on näha naiste hukkamist põletamise ja poomise teel ning prokuratuuri hinnangul ei ole videod ilmselt lavastuslikud, vaid kujutavad tegelikult toimunut.\n\nMadsen väitis kohtus, et kõnealusele kõvakettale pääses ligi ka teisi isikuid. Tema kaitsja Betina Hald Engmarki sõnul ei ole põhjust tema klienti kahtlustada ja ta tuleks vabaks lasta.\n\nMadsen on mõrva eitanud ja väitnud, et Wall suri, kui kui raske luuk kukkus allveelaeva pinnaletõusmisel ootamatult lahti ja tabas naist pähe. Samas leidsid sukeldujad nädalavahetusel ka üles Walli pea ja kaks jalga ning peal polnud vigastusi, mis oleksid kinnitanud Madseni seniseid selgitusi.\n\nMärkimisväärne on ka see, et Madsen on juba politseile valetamisega vahele jäänud.\n\nSündmused said alguse 10. augustil\n\nWall oli teadmata kadunud alates hetkest, mil ta läks 10. augusti õhtul Kopenhaagenis Madseni ehitatud allveelaeva pardale. Põhjuseks oli see, et Wall oli tegemas leiutajast uudislugu.\n\nVõimud hakkasid allveelaeva otsima järgmise päeva hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.\n\nAllveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus. Leiutaja päästeti, kuid ajakirjanik on endiselt kadunud, sest Öresundi väina põhjast kaldale toodud allveelaevast teda ei leitud.\n\nMadsen väitis esialgu, et ta jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele - täpsemalt Refshaleøeni saarele - juba 10. augusti õhtul. Samas muutis ta oma selgitusi pärast seda, kui sai selgeks, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas.\n\nTaani politsei kinnitusel tunnistas Madsen hiljem ülekuulamisel, et Wall sai tema allveelaeva pardal toimunud õnnetuses surma ning et ta mattis naise merre.\n\nWalli surnukeha torso leiti Kopenhaageni lähedalt merest 21. augustil, ülejäänud kehaosad aga alles möödunud nädalavahetusel. Politsei hinnangul olid pea, käed ja jalad surnukeha küljest tahtlikult eraldatud. Samuti oli surnukeha külge seotud metallist raskus, et tagada selle uppumine. Walli verd leiti ka pinnale toodud allveelaevast.\n\nLeiutaja Madsen on olnud vahistatuna alates 12. augustist ning teda kahtlustatakse praegusel hetkel mõrvas. Kohalikus meedias on rohkelt küsimusi tekitanud võimaliku kuriteo motiiv, sest esialgsetel andmetel mingit tüli Madseni ja Walli vahel varem polnud.\n\n46-aastane Madsen on maailmakuulus amatöörist raketi- ja allveelaevaleiutaja, kes veedab palju aega oma Kopenhaagenis asuvas laboratooriumis.\n\nUppunud UC3 Nautilus on üks maailma suuremaid amatööri poolt ehitatud allveelaevu. Madsenil õnnestus allveelaev ehitada ühisrahastusprojekti abil.\n\nUC3 Nautilus lasti esimest korda vette 2008. aastal ning pärast seda on sellega käinud sõitmas mitmed ajakirjanikud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rootsi politsei asus uurima, kas roostlannast ajakirjaniku Kim Walli mõrvas kahtlustatud taanlasest leiutaja Peter Madsen võib olla seotud ka ühe aastakümneid tagasi toimunud mõrvaga. Selgust võib tuua peagi aset leidev Rootsi ja Taani politsei DNA-proovde andmebaaside ühendamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti jalgpallikoondise parim teenib Kalevipoja taiese\n\n## Põhitekst:\n\nParima valimiseks toimub SMS-hääletus, mis algab koos kohtumise avavilega ja vältab kuni 90. minutini. Hääletamiseks tuleb saata SMS sisuga \"JL parima mängija perekonnanimi\" (näiteks: JL Reim) numbrile 15330. Sõnumi hind on 0,96 eurot. Kõigi hääletajate vahel läheb loosi Eesti koondise särk.\n\nParim mängija kuulutatakse välja vahetult pärast kohtumise lõppu ETV otseülekandes.\n\nEesti - Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmäng toimub teisipäeval, 10. oktoobril A. Le Coq Arenal. Festivaliala avatakse kell 19, staadion kell 19.45 ning avavile kõlab kell 21.45. Pääsmed on müügil Piletilevis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval toimuva Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmängu Eesti koondise parim mängija teenib auhinnaks Tauno Kangro pronksist taiese „Kalevipoja kojutulek“.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKes on koovitajad ja vigled ning miks nad kaitset vajavad?\n\n## Põhitekst:\n\nKoovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.\n\nKoovitajate ja viglede arvukus on viimastel kümnenditel märgatavalt vähenenud ning nende kokku kolmeteistkümnest liigist seitse (põhja- ja helekoovitaja (Numenius borealis, N. tenuirostris), idakoovitaja (N. madagascariensis), alaska koovitaja (N. tahitiensis), suurkoovitaja (N. arquata), vöötsaba- ja mustsaba-vigle (Limosa lapponica, L. limosa)) vajavad kaitset. Sealjuures on helekoovitaja arvukus kriitiliselt madal, põhjakoovitaja võib tänaseks aga olla juba väljasurnud.\n\nSuurkoovitaja, 23.05.2014 Tartumaa. Autor: Uku Paal (www.estbirding.ee)\n\nKoovitaja- ja vigleliikide paljud asurkonnad kasutavad mitmeid erinevad rändeteid, mistõttu ohte on võimalik hinnata globaalselt. Rahvusvaheline kahlajate ekspertgrupp, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli zooloog Hannes Pehlak ja Tartu ülikooli doktorant Jaanus Elts, kaardistasid lindude kaitse eesmärgil koovitajaid ning viglesid ohustavaid tegureid. Selgus, et suurim mõju koovitajate ja viglede arvukuse vähenemisele on inimtegevusel: elamu- ja äripindade ning taristu arendamisel, maavarade kaevandamisel, saastatusel ja kliimamuutustel. Seejuures on rändeteedel, pesitsusaladel ning talvitamisaladel ohud erinevad: talvitamisaladel varitsevad ohud on suuremad kui pesitsusaladel, sealjuures ohud maakasutuse muutumise tulemusena on suuremad rannikuäärseil talvitamisaladel. Kõige rohkem ohte varitseb Ida-Atlandi rändeteed kasutavaid koovitajaid ja viglesid.\n\nMustsaba-vigle, 14.06.2012 Saatse. Autor: Margus Ots\n\nEuroopas on mustsaba-vigle ja suurkoovitaja asurkonnad kahanenud intensiivse põllumajanduse tõttu – sagedasema niitmise ning karjatamiskoormuse tõustes on sagenenud pesade hävimine ja lennuvõimetute poegade hukkumine; rohukasvu soodustavate meetmete, näiteks rohumaade kuivendamise tulemusel on halvenenud elupaikade kvaliteet ja kannatanud poegade kasvamine. Näiteks Venemaal ja Põhja-Kasahstanis pesitsevate kahlajate arvukuse langus on ilmselt põhjustatud stepialade muutmisest põllumaaks. Alahinnata ei saa ka linnujahi mõju, näiteks Prantsusmaal kütiti enne hiljutise keelu jõustumist aastas 10 000 – 15 000 mustsaba-viglet. Kuigi jahipidamine on mõningates Euroopa riikides siiani lubatud, on jahipiirangute jõustudes lindude ellujäämus kasvanud.\n\nEkspertgrupi koostatud ülevaade on heaks lähtepunktiks kaitsemeetmete planeerimisel. Siiski sõltub edasine populatsioonide saatus just rahvusvahelisest koostööst, mis määrab, kas ja kui kiiresti kõikidel koovitajate ning viglede poolt kasutatavatel aladel – nii pesitsus- kui ka talvitamisaladel ja rändeteedel – suudetakse kaitsemeetmeid rakendada.\n\nAllikas: Pearce-Higgins J, Brown D, Douglas D, Alves J, Bellio M, Bocher P, . . . Verkuil Y, (2017). A global threats overview for Numeniini populations: Synthesising expert knowledge for a group of declining migratory birds. Bird Conservation International.\n\nLinnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline kahlajate ekspertgrupp, kuhu kuulusid ka Eesti ornitoloogid Hannes Pehlak ja Jaanus Elts, kaardistasid lindude kaitse eesmärgil koovitajaid ning viglesid ohustavaid tegureid. Selgus, et suurim mõju koovitajate ja viglede arvukuse vähenemisele on inimtegevusel: elamu- ja äripindade ning taristu arendamisel, maavarade kaevandamisel, saastatusel ja kliimamuutustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIlmus uue \"Tähesõdade\" filmi treiler\n\n## Põhitekst:\n\nUut Star Warsi linateost lavastab Rian Johson, kes on varem tuntud näiteks sellise ulmeseikluse nagu \"Looper\" režissöörina. Samuti on ta lavastanud mõned episoodid sarjast \"Breaking Bad\".\n\nFilmis astuvad üles filmist \"Tähesõjad: Jõud tärkab\" tuntud Adam Driver, Daisy Ridley ja John Boyega, aga ka filmisaaga legendid Mark Hamill ja Carrie Fisher.\n\n\"Tähesõjad: Viimased jedid\" jõuab kinodesse üle maailma 15. detsembril.\n\nVaata treilerit:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "15. detsembril jõuab kinodesse üle maailma film \"Tähesõjad: Viimased jedid\", mis on saaga kaheksas film. Treiler annab aimu ka Carrie Fisheri rollist uues linateoses, kuna filmilegend lahkus meie seast 2016. aasta lõpus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLeelo Tungla lasteraamat \"Lumemees Ludvigi õnn\" ilmus saksa keeles\n\n## Põhitekst:\n\nRaamatu tekst pärineb Leelo Tungla sulest, illustratsioonid on teinud Regina Lukk-Toompere. Saksa keelde tõlkis muinasjutu diplomaat ja estofiil Carsten Wilms. Lasteraamatu saksakeelne pealkiri on \"Schneemann Ludwigs größtes Glück\".\n\n\"Lumemees Ludvigi õnn“ ilmus eesti keeles 2016. aastal. Samal aastal sai see raamat kaks auhinda: hea lasteraamat ja kauneim Eesti lasteraamat.\n\nTeost pole varem veel mitte ühtegi võõrkeelde tõlgitud, tegemist on raamatu esimese võõrkeelse väljaandega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Enne selleaastase Frankfurdi raamatumessi algust ilmus Berliini lasteraamatute kirjastuses Kullerkupp Leelo Tungla muinasjutt \"Lumemees Ludvigi õnn“ saksa keeles.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEELK otsib endale PR-spetsialisti\n\n## Põhitekst:\n\nKonkurss kuulutati välja 7. oktoobril ehk vahetult pärast ETV saadet \"Suud puhtaks\", milles kirikuõpetaja Annika Laats võttis sõna kooseluseaduse kaitseks ja millele peapiiskop Urmas Viilma reageeris teravalt nördimust avaldades. See omakorda käivitas ühiskonnas suure debati nii kristlikest väärtustest kui ka sõnavabadusest EELK sees.\n\nEELK teatel võetakse avalike suhete spetsialist tööle täistööajaga ja alates 1. novembrist. Avalike suhete spetsialisti ülesandeks on korraldada ja toetada EELK suhtlust avalikkusega, edastada avalikkusele teavet kirikus toimuvatest sündmustest ja suurendada kristliku sõnumi tuntust ühiskonnas. Kandidaadilt eeldatakse väga head suhtlemisoskust ja organiseerimisvõimet. Soovitav on töökogemus avalike suhete valdkonnas.\n\nKonkursil osalemisest tuleb teada anda hiljemalt 18. oktoobriks.\n\nEELK kodulehel oleva info järgi tegelevad kiriku kommunikatsiooniga EELK avalike suhete komisjon, konsistooriumi avalike suhete osakond ning ajaleht Eesti Kirik.\n\nNeist esimene, EELK avalike suhete komisjon koordineerib kiriku avalike suhete vallas toimuvat. Sellesse kuuluvad piiskop Tiit Salumäe (esimees), Mihkel Kukk, Eva-Liisa Luhamets, Mare Pihlak, Sirje Semm, Meelis Süld, Indrek Treufeldt, Tauno Toompuu, Arho Tuhkru ning Kalle Kõiv. Selle komisjoni ülesanne on muuhulgas ka EELK avalike suhete strateegia väljatöötamine ja kirjastustegevuse koordineerimine.\n\nIgapäevast infovahetust kiriku ja avalikkuse vahel korraldab aga konsistooriumi avalike suhete osakond. Praegu on vakantne osakonna juhi ja avalike suhete spetsialisti ametikoht, milleks konkurss korraldati.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel nädalal kooseluseaduse teemalise debatiga meediaskandaali sattunud Eesti Evangeelse Kiriku (EELK) konsistoorium kuulutas välja konkursi avalike suhete spetsialisti ametikohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVideo: mõmmikud uudistavad rajakaamerat\n\n## Põhitekst:\n\nPruunkarul (Ursus arctos) on praegu kiired ajad, sest enne pakast on vaja veel kosutada nahaalust rasvkude, kirjutatakse Tartu ülikooli zooloogia osakonna facebooki lehel. Selleks sobivad ideaalselt marjad ja õunad, sipelgad, imetajad, põllumeeste teravili, mesi, aga ka mahlakamad taimed nagu naat, takjas, seaohakas ja võilill. Pruunkaru rasvkude on oma omadustelt ainulaadne, kuna mitmete kuude jooksul ei teki tal taliuinaku ajal lamatisi.\n\nRajakaamera püüdis karud kinni just kevadel, mil neil oli jooksuaeg ja öise eluviisiga loomi võis rohkem näha päevasel ajal. Videos ületab karu üle oja kukkunud pehkinud puutüve üllatava kergusega, sest karu toetab käies maha ainult eesjäsemete varbad ja poole kämblapäkast. Tagajalad aga puudutavad maapinda täiskannaga. Näha on veel pikki ja teravaid küüsi, mis sobivad hästi puude kraapimiseks ja murdmiseks, et märgistada oma territooriumi.\n\nPruunkarude levik ja arvukus nii meil kui ka mujal maailmas on seotud suhteliselt puutumata loodusmaastike säilimise ja ulatusega. Mesikäppadele sobivad hästi paksud laanemetsad ja rabad. Eriti hea, kui esineb kuusemurdu, et ott saaks sinna mõnusa talvepesa teha, kus emakarudel näevad südatalvel ilmavalgust pojad. Pesakonnas võib olla kuni neli poega, kes jäävad emakaru hoole alla pooleteiseks aastaks ning seejärel peavad noored karud ise hakkama saama. Ka videos on näha suuremaid poegi, ent väiksemad on uudishimulikumad ja tutvuvad sama rajakaameraga, millele talvel ilves oma küünise jäljed jättis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rajakaamera on väike kuid metsaelanikele koheselt ära tuntav võõrkeha. Nii soovivadki noored karud teada, kas see kannatab süüa või ehk saab sellega mängida - pilguheit mõmmikute igapäevaellu on tänu zooloog Ants Tulli loomatundmisele garanteeritud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMicrosoft uurib Moskva võimalikku sekkumist USA valimistesse\n\n## Põhitekst:\n\nSamuti uurib Microsoft reklaamide ostmist teistes ettevõtte toodetes ja platvormides, vahendas Reuters.\n\n\"Me võtame teateid meie platvormide väärkasutamisest tõsiselt. Seetõttu me uurime neid väiteid ja kui leiame sobimatut tegevust, siis astume samme, et minimeerida sellist väärkasutust tulevikus,\" ütles Microsofti esindaja Reutersile saadetud e-kirjas.\n\nEsmaspäeval avaldas internetihiid Google esmakordselt tõendid, et Vene agendid kasutasid kompanii platvorme, et üritada sekkuda USA 2016. aasta presidendivalimistesse, kirjutas ajaleht Washington Post viitega kompanii siseuurimisega kursis olevatele isikutele.\n\nGoogle on välja selgitanud, et Vene agendid kulutasid reklaamidele kümneid tuhandeid dollareid eesmärgiga levitada Google toodete, teiste seas YouTube'i ning otsingumootoriga, Gmaili ja reklaamvõrgustiku DoubleClick kaudu desinformatsiooni, ütlesid tundmatuks jääda soovinud isikud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Microsoft uurib, kas Vene agendid ostsid USA presidendivalimistega seotud reklaame ettevõtte otsingumootoris Bing.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nÕpetaja Aare Ristikivi: kõik, mis on ühiskonnas aktuaalne, tuleb ka klassiruumi\n\n## Põhitekst:\n\nAare Ristikivi rääkis, et valimisea langetamine 16. eluaastani on koolis valimiste eel elevust tekitanud, aga on vara ennustada, mida see kaasa toob. \"Mida see tähendab – me näeme seda alles siis kui tulemused on kokku loetud, siis me saame öelda, kas see tõepoolest on midagi muutnud või mitte. Tahaks loota, et tulemustes saavad rohkem toetust avatud ühiskonna toetajad. Enda noortega suheldes mulle tundub, et nad pooldavad maailma, mis on kaasav ja salliv,\" rääkis ta.\n\nÕpilastel on huvi valimiste vastu olemas ja Ristikivi pooldab seda, et noortele on selleks võimalus antud. \"Nad on äärmiselt kriitiliselt mõtlevad ja püüavad asjadest aru saada. Mul on mitmeid näiteid hoopis vanema põlvkonna esindajatest, kelle kohta ei saa nii öelda, kes ei saa alati aru, kuhu nende hääl läheb,\" rääkis ta noorte valmisolekust otsustada. Küpsuse tunnuseks võiks pidada analüüsivõimet: \"Üks kriteerium, mis näitab inimese küpsust on see, kas ta suudab eristada fakti arvamusest. Kui keegi midagi väidab, kas ta küsib selle peale, kas see on ka päriselt nii. Millel see arvamus tugineb – kas ta jääb loosungite tasemele või vaatab ka programmi ja seda, mis seal tegelikult kirjas on.\"\n\nOma õpilastes püüabki Ristikivi kultiveerida just oskust eristada fakte arvamustest, seda läbi meediaanalüüsi ülesannete ja arutelu. \"Klassis on ka erineva maailmavaatega inimesi, nii nagu see ühiskonnaski on, aga on ühed reeglid, mis kehtivad kõigile – ole julge, aga ole sõbralik. Kindlasti ei ole lubatud rünnakud inimeste pihta, küll aga on lubatud täpsustavad küsimused, mis püüavad juhtida selliste vaadeteni, mis on paremini kooskõlas meie riikliku õppekava vaimuga, mis ütleb, et me kasvatame demokraatlikke ja läänelikke väärtusi austavat inimest. Kui tekib diskussioon, siis ei olegi oluline see, mis tulemuseni me jõuame, vaid see, et inimesed püüavad argumenteerida, mõelda ja kahelda,\" selgitas ta.\n\nÜhiskonnaõpetuse tundides ei vali õpetaja, mis teemadel rääkida ja millistel mitte: \"Kõik see, mis on ühiskonnas aktuaalne, tuleb ka klassiruumi. Seda tänu õpilaste algatusele, mina ei pea iga nädal oma programmi üle vaatama, selle mõttega, et mis praegu aktuaalne on. See, mis on õpilastel hingel, sellega nad tulevad klassiruumi ja neid teemasid me siis ka arutame.\"\n\nRistikivi jagas ka isiklikku vaatenurka Eesti ühiskonna seisundile: \"Minu hinnangul on Eesti ühiskond on täiesti normaalne ühiskond, kus toimuvad need samad protsessid, mis igal pool mujalgi. Ja loomulikult mulle meeldiks, kui oleks vähem just neid samu tühje loosungeid ja seda, mida võib nimetada viha õhutamiseks. Seda kõike võiks vähem olla. Aga ma ei arva, et lahendus oleks see, et ära keelata midagi. Loomulikult minu vabadus rusikatega vehkida lõppeb seal, kus algab teise inimese \"mina\", aga meil on ikkagi sõnavabadus ja see, et inimesed julgevad avalikult välja öelda asju, mis neile ei meeldi, on demokraatliku protsessi üks osa. Mulle meeldiks kui see tsiviliseerituse protsess oleks jõudnud sinna maale, et peamine emotsioon, mida me väljendame, ei oleks viha. Selle põhjus on sisemine ebakindlus ja järelikult seda on veel piisavalt palju. Ma usun, et olukord läheb aja jooksul paremaks, et jõutakse rohkem keskpõrandale kokku. Ma olen väga palju kuulnud ja ka õpilased pakuvad välja, et noorem põlvkond on tolerantsem, nad saavad paremini aru. Ma ei jääks ainult selle peale lootma, et mõned inimesed surevad ära ja siis muutub elu ilusamaks. Aga ma usun, et äärmused kuluvad kui nad üksteisega kokku puutuvad ja mingil hetkel ei ole võimalik enam šokeerida mingisuguste hüüdlausetega, mida ma ei taha isegi tsiteerida.\"\n\nSaate lõpetuseks vesteldi ka Karl Ristikivi romaanist \"Rohtaed\", kuna kirjanik oli saatekülalise sugulane, kelle teostest on ta palju mõtteainet leidnud. Ristikivi rääkis, et tema arvates on kirjaniku eesmärk olnud selles romaanis rääkida väikesest inimesest, kes ei tee küll suuri asju, aga teeb oma tööd hingega ja seejuures on kõige olulisem ikkagi armastus. Ta tsiteeris raamatust lõiku, mis kannab seda mõtet: \"On inimesi, kes suudavad alati näha nõiutud silmadega, nad suudavad läbi näha, tolmu ja suitsu all leida asjade hinge, selle pärast, et nad armastavad.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Plekktrummi\" saatekülaliseks oli Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aare Ristikivi, kellega arutleti noorte ühiskondlike hoiakute ja nende kujundamise üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nNoor NBA staar sai vaid 31 mängu järel kopsaka lepingupikenduse\n\n## Põhitekst:\n\nErinevate boonustega võib tehingu väärtus kerkida 178 miljoni peale, kuid samas on klubi kindlustanud veidi ka oma tagalat, kuna 23-aastasel ja 213 cm pikkusel tsentril on seni probleeme olnud vigastustega. Nimelt on lepingus sees erinevad klauslid, mis kaitsevad klubi juhul, kui mängumees peaks pikemale vigastuspausile minema.\n\n2014. aasta NBA draftis kolmandana valitud Embiid on seni oma NBA karjääri jooksul mänginud vaid 31 kohtumist, mille jooksul on ta kogunud keskmiselt 20,2 punkti, 7,8 lauapalli ja 2,5 blokki.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Philadelphia 76ersi korvpallimeeskonna tulevikulootus Joel Embiid teenis klubilt 5-aastase lepingupikenduse, mille väärtuseks on koguni 148 miljonit dollarit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaal leiab aset avaliku sektori töötajate streik\n\n## Põhitekst:\n\nStreigiüleskutse on esitanud üheksa ametiühingut, mis ühendavad 5,4 miljonit avaliku sektori töötajat.\n\nPrantsuse lennundusamet on soovitanud lennufirmadel vähendada streigi ajal lende umbes 30 protsenti.\n\nStreik häirib ilmselt ka Pariisi Charles de Gaulle'i ja Orly ning Lyoni ja Nice'i lennujaamade tööd.\n\nTegemist on neljanda meeleavalduste seeriaga, mille eesmärk on sundida 39-aastast presidenti oma reformiplaanides taganema.\n\nEsimest korda alates 2009. aastast on ka haiglatöötajate ametiühingud kutsunud meditsiinipersonali töö katkestama.\n\nStreik mõjutab ka haridusasutuste tööd.\n\nSee on esimene kord viimase 10 aasta jooksul, kui kõik üheksa avaliku sektori ametiühingut esitasid ühise streigiüleskutse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa avaliku sektori töötajad korraldavad teisipäeval streigi president Emmanuel Macroni ja tema valitsuse tööreformide kava vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRoland Tõnisson: mugavususklikud ja paharetid\n\n## Põhitekst:\n\nNii väidab meile meedia juba mitu päeva. Lemmikutel käiakse kaameratega külas ja paharettidest seatakse vaatamiseks külmajudinaid esile kutsuvaid ülesvõtteid.\n\nOlukord oleks nagu sensatsiooniline ja seninägematu, ent tegelikult ei ole see kaugeltki nii. Meile vaid näib, et kõik, mis on viimastel aastatel tõusnud Eestis meedia ja parlamendi käsitlusse, oleks nagu millegi uue algus. Olgu siis tegemist vihakõnega, rassismiga või homofoobiaga. See kõik on viimastel aastakümnetel Lääne-Euroopas inimeste peal kenasti katsetatud ning leitud olevat hea ja kasulik ühtse Euroopa loomiseks.\n\nKa praegust leiutist – tõsieludraamat „Head ja pahad kirikuõpetajad“ ei ole vaja kindlasti pidada odavaks plagiaadiks. Sellega on lood nagu „miljonäri-“, „näo-“ või millise iganes muu vaatemängulise saatega – kui saade jõudis eetrisse, järelikult on formaadi autorid andnud selleks ka loa. Meie oleme tunnistajaks sellele, kuidas Euroopas juba läbiproovitu on tulnud ka meie õuele.\n\nKahjuks võime nüüd rääkida ka Eesti puhul „establishmendist“ ehk süsteemist, mis seab paika mängureeglid. „Süsteem“ leiab poliitilisteks mängudeks vajalikud inimesed ning kujundab nendest tooted, rollitäitjad. Tooted sünnivad nende rollide osatäitjate nõusolekul ning kindlasti ka tulisel soovil olla mängus kaasas.\n\nMainekujundus suudab palju. Boriss Jeltsini populaarsusprotsent enne järjekordseid presidendivalimisi oli 1,5. Masinavärk pandi tööle ning Boris Nikolajevitš võis Kremlisse edasi jääda, kuni andis ameti üle Vladimir Putinile, kellest toona laiem avalikkus ei teadnud midagi. Mingit sorti „süsteem“ oli sellegi vangerduse taga.\n\nKa Obamat ei teadnud keegi. „Ta oli vaid mingi senaator,“ nagu väljendas end üks presidenditegijatest. „Aga siis vaatasime, et poisil pole vigagi.“ Nüüd on meie eestimaised mainekujundajad jõudnud vaimulikeni.\n\nKui Ahto Lobjakas igatseb Eesti luterlikule kirikule Annika Laatsi sarnast piiskoppi, siis räägib ta sellistest rollitäitjatest nagu on praegu Soomes peapiiskop Kari Mäkinen ja Helsingi piiskop Irja Askola, kes mõlemad on tuntud oma homoõiguspropagandistliku aktiivsusega. Aga nemadki ei ole mitte teerajajad keisrikummardajate hulkade ees. Vaimulikke, kes end isikliku kasu lootuses on andnud väära peremehe valda, on küllalt olnud läbi aegade.\n\nVõtame näiteks Ludwig Mülleri, riigipiiskopi, kelle alluvusse ühendati kõik Saksamaa evangeelsed maakirikud (igal Saksa liidumaal on oma territoriaalne evangeelne-luterlik kiriklik organisatsioon). Mõnda aega oli ta Füüreri soosingus, ent kui see lahtus, üritas Ludwig Müller teenida kannuseid vaimulikkonna üle kontrolli suurendamisega ning kiriku noorteorganisatsiooni allutamisega Hitlerjugendile.\n\nVõi näiteks Novgorodi peapiiskop Leonid, kes Ivan Julma ajal allutas oma piiskopkonna ja vaimulikud Ivani „erivägedele“ opritšninale, teenides sellega ära tsaari heakskiidu ning oma isikliku positsiooni tugevnemise.\n\nVõi siis Slovakkia nukuriigi president, katoliku vaimulik Josef Tiso, kes kuulutas oma riigi Tšehhimaast sõltumatuks sisuliselt Hitleri nõudmisel.\n\nVõi EELK piiskop Hugo Bernhard Rahamägi, kes kehtestas temale alluvas kirikus Põhjamaise tsentraliseerituse ning saavutas sellega riigikiriku staatuse.\n\nMilline oli tänu selle eest? Tegelikult ei hinnanud maised isandad vaimulikke lakeisid sugugi mitte kõrgelt ning nad unustati niipea, kui nad olid oma rolli täitnud. Müller kulutas asjatult kingi, et uuesti Juhi jutule pääseda ning ta lõpetas oma elu enesetapuga veidi peale Saksamaa kapitulatsiooni.\n\nPeapiiskop Leonid mõisteti surma süüdistatuna nõidumises. Ühe versiooni kohaselt olla ta õmmeldud karu naha sisse ja lastud koerte poolt surnuks närida.\n\nJosef Tisot ei pidanud Hitler üldse mitte kellekski ning arvas, et liitlassuhete hoidmise nimel ei viitsi ta Slovakkia presidendi peale kulutada rohkem aega kui kulub ühele lõunasöögile (samas kui Ungari admiral Horthyle oli ta valmis raiskama terve päeva). Sedagi oli ta nõus tegema oma nõuandjate pika veenmise peale.\n\nRahamägi eemaldas president Päts ametist, kui piiskopi isiku ümber puhkenud skandaalid kujunesid liiga suurteks. Ei aidanud seegi, et piiskop Rahamägi oli kunagi tituleerinud oma kõnes Pätsi „eesti rahva isaks“.\n\nMilliseks kujuneb nende Soome luterlike ja kahjuks ka ortodokssete vaimulike saatus, kes praegu pingutavad uute ametite (või kes teab millise prääniku) nimel? Hiljutisel Helsingi luterliku piiskopi valimistel ei mainitud kandidaatide debatis praktiliselt kordagi Jumala seadusi, see eest kõlasid üksteiselt sabast kinni hoides „võrdõiguslikkus“, „sallimatus“, „kõigile õigus abielluda“ ja nii edasi.\n\nKas võime öelda, et Soome evangeelse luterliku riigikiriku näol on tegemist Jumala sõna hoidjaga? Ei ole selles üldse kindel.\n\nKui teises riigikirikus – Soome õigeusu kirikus – viiakse läbi homode õigusi toetavaid ettevõtmisi ning sealse ortodoksse kiriku vaimulike hulgas nõutakse homoseksuaalsete paaridele õnnistamist, siis on tegemist mittekristliku praktika juurutamisega. Aga – kiriku õpetus ei mõista hukka ainult homoseksuaalsust, vaid igasugust kõlvatust. Ei ole ringiaelev heteroseksuaal mingilgi moel õiglasem ükskõik millise teise seksuaalse liialduse küüsis olevast isendist.\n\nKristliku kuulutuse sisu ei seisne ainult seksuaaleetikas, kuigi see on oluline osa inimene olemisest. Homoõiguspropaganda eestvedajatega ei ole aga mõtet rääkida kirikuisadest, kirikuloost, kõrbeisadest või kas või evangeeliumist, siis see neid ei huvita. Või ainult selle võrra, mille järgi „nende kõrvad sügelevad“.\n\nPühakirja tunneb väga hästi ja oskab ka osavalt tsiteerida hingevaenlane. Ta teeb seda alati poolikult, noppides sealt välja talle vajaliku. Nii nagu ta meelitas templiharjale tõstetud Jeesust prohveti sõnadega (Matteuse evangeeliumi 4. ptk): „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.“ Hingevaenlane kasutas aga seda lõiku meelevaldselt, jättes tsiteerimata, et inglid teenivad vaid seda, kes jääb ustavaks Jumala sõnale.\n\nEelmainitud kirikuinimestele lisaks peab kindlasti rääkima ka neist, kes ei pidanud paljuks Sõnale truuks jääda. Paljudest usule jäänutest olgu ära nimetatud Dietrich Bonhoeffer – kes naasis teda New Yorki emigratsiooni viinud aurikuga hitlerlikule Saksamaale ning astus vastu natsiriigi kirikupoliitikale. Ei ole vaja vist lisadagi, et ta suri koonduslaagris.\n\nKuressaare õigeusu koguduse ülempreester Vassili Ristkok, kes 1941. aastal viidi vangistusse Venemaale. Keeldus salgamast oma usku ning lasti maha.\n\nEELK pastor Vello Salum, kes ei suutnud teha kompromissi ei oma südametunnistuse ega nõukogude võimuga, ning allutati oma sõnavõttude ja jutluste pärast sundravile Leningradi psühhoneuroloogia haiglas.\n\nTõesti, kuritegelike režiimidega võitlemine on hoopis midagi muud kui tulla ründama oma oponente stuudiosse, kuhu on koondatud kolmveerandi publiku jagu toetajad ja neljandik istekohtadest jäetud vastastele. Ometigi leidus julgeid nii natside Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus. Nagu populaarses raamatus „Mittepühad pühakud“ kirjeldatud Petseri kloostri ülem Alipi, kes lennutas prügikorvi KGB poolt manipuleeritava piiskopi korralduse klooster sulgeda: „See ei ole mingi piiskop, kes selliseid kirju saadab!“\n\nVõi Tallinna ja kogu Eesti piiskop püha Platon, kes mõrvati koos mitme õigeusu preestri ja luterliku pastoriga Tartus punaste poolt.\n\nArusaam Jumala sõnast ja selle teenimisest on äärmiselt devalveerunud. Meie kaasaegne vaimulik, suurepärane teoloog ja keeleteadlane munkpreester Serafim Rose (kodanikunimega Eugene Denis Rose) võitles oma homoseksuaalsusega ilmselt elu lõpuni. Kui ta oli leidnud Kristuse, ei soovinud ta oma rõõmu määrida millegagi. Tema askees oli nii siiras ja rikkumatu, et ka vaenlastel ei olnud põhjust teda kõlvatuses süüdistada.\n\nSerafim Rose pidas armastust, millest meil on viimasel nädalal eriti palju rääkima hakatud, äärmiselt oluliseks. Tema pidas armastuse all ortodokssel moel silmas eelkõige Inimese omakasupüüdmatut ligimeseteenimist, mitte kõige selle aktsepteerimist, mida inimese langenud aju ja süda suudavad välja mõelda. Kaasaegsetel „kirikuisadel“ ja „kirikuemadel“ on selles osas asjad ikka väga viltu läinud.\n\nKui nüüd keegi teoloogidest või kirikute juhtidest aitab levitada homoseksuaalsuse agendat armastusesõnumi pähe, siis on tema näol tegemist usutaganeja ja Jumala sõna jalge alla tallajaga. Ainus võimalus tegeleda homoseksuaalsusega inimeses, nagu ka iga muu ihaga, mis Jumalast eemale viib, on tee, mille valis Eugene Rose, ristinimega Serafim. Sest usutee on võitlus.\n\nNagu ütles mitte nii väga ammu C. S. Lewis – usu hävitamiseks ei ole vaja niivõrd sõda või muud katastroofi, kui pikka rahu ja jõudeaega, mis on parim pinnas vaimulikuks lodevuseks ja pseudoreligioossete väljamõeldiste tekkimiseks. •\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Oleme nüüd saanud näha ja kuulda, et Eestimaal on olemas häid vaimulikke, keda praktiliselt kõik armastavad, austavad ja toetavad. Eelmisel nädalal saime teada sedagi, et nii kohutav kui see ka ei ole, on kahjuks olemas ka halvad vaimulikud, kelle kehastus on EELK-s peapiiskop Viilma. Neid vaimulikke ei armasta, ei austa ega toeta praktiliselt keegi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTre raadio küsib valimisdebatis osalemise eest raha\n\n## Põhitekst:\n\nNäiteks lubati debateerijatele, et nad saavad saates viis minutit kõneaega nii, et teised vahele ei sega, vahendasid ERR-i raadiouudised.\n\nSee, et erameedia ja erakätes olevad raadiojaamad üritavad valimiskampaania ajal reklaamiaega müüa on loomulik ja seadusega lubatud tegevus.\n\nÜks Paide arvamusfestivali korraldajatest, sotsiaaldemokraatide ridades kohaliku volikogusse kandideeriv Kaspar Tammist keeldus debattides osalemas, sest kuulajaid ei teavitatud, et stuudios on inimesed endale koha vaidluslaua taha ostnud.\n\n\"Inimesed reageerivad erinevalt, kuid pigem minnakse osalema, sest see on üks variant, kus on võimalik inimestele oma seisukohti edastada. Vaadatakse võib-olla viltu, aga tehakse see tegu ikkagi ära. kui küsitakse raha, siis küsitakse,\" nentis ta.\n\nRaadiojaam pakkus välja võimaluse, et iga debateerija saab viis minutit rääkimisaega, kus teised ei tohi vahele segada.\n\nKesk-Eesti Tre raadio juht Mati Palmet ütles, et säärane debatiraha küsimise praktika on raadios tõesti ning sellele on eelkõige tema väitel majanduslikud põhjused.\n\n\"See ongi tasuline saade. Kuna see on vabaturul, siis saab osta, kes tahab. Põhimõtteliselt on soovitatud nii, et tuleks igast ühest üks,\" märkis Palmet.\n\nIRL-i ridades kandideeriv Priit Värk ütles, et tasutud debati- ja muud saated on lihtsalt üks Paide piirkonna eripäradest.\n\n\"Ma isegi oska suurt seisukohta võtta. Paides on see Paide eripära, kuid mõnes mõttes juba tavaline. See on ka varasematel valimistel selline ülesehitus olnud. Debatid, mis toimuvad, sinna on oodatud kõigi erakondade esindajad,\" nentis Värk.\n\nLisaks saab Tre raadiost osta endale nn eluloosaadet, mille puhul raadiojaam lubab, et ostja \"saab päeva kõige olulisemaks persooniks selle päeva eetris\".\n\nVärk märkis, et tema ise sellist eluloosaadet ei lasknud teha, aga mitmete kandidaatidega sellised saated tehti.\n\nMati Palmet kinnitas, et eluloosaated olid kandidaatide ja ka kuulajate hulgas väga populaarsed.\n\n\"Kõik ajad on väljas. See on väga hea kuulatavusega. Ega alati ei pea olema eluloosaade, ütleme, et on isikusaade,\" ütles Palmet.\n\nKesk-Eesti Tre raadio olulisemad hinnad valimisteks:\n\nRaadiosaade pikkusega 20 minutit maksab osalejale 70 eurot, millele lisandub käibemaks.\n\nPikk raadiosaade ehk nn eluloosaade koos muusikapaladega, kogukestvusega kuni 1,5 tundi ning eetris soovituslikult laupäeval või pühapäeval maksab 210 eurot, millele lisandub käibemaks. Pika saate kordus soovituslikult nädala sees maksab 105 eurot, millele lisandub käibemaks.\n\nSamas on muuhulgas võimalik osta ka enesereklaami ilmateate paketis, mis sisaldab sissejuhatust stiilis \"ilmateate toob teieni...\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kesk-Eesti Tre raadio võtab valimisdebattides osalemise eest\nkandidaatidelt tasu 35 eurot pluss käibemaks, kuulajaid sellest ei\nteavitata, kuid osa kandidaate keeldus debatile minemast, sest pidasid seda ebaeetiliseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nOTSE: minister Aab tutvustab avaliku teenistuse aruannet\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval on riigikogu päevakorras ülevaade avaliku teenistuse 2016. aasta aruandest, mille kohta teeb ettekande riigihalduse minister Jaak Aab. Aastaaruanne annab ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest,\nteenistuskohtadest, riigitööl olevatest isikutest ja nende palkadest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKaarli kiriku Walckeri oreli kapitaalremondi teine etapp on valmis\n\n## Põhitekst:\n\nRemondi läbiviimiseks käivitati 2013. aastal annetuskampaania \"Viled hüüdma\", mille tulemusena on kogutud pea 108 000 eurot, lisaks on Tallinna linn käesoleval aastal toetanud oreli remonti 50 000 euroga.\n\nOreli kapitaalremondi kogumaksumus ulatub umbes 250 000 eurole. Järgmisel, 2018. aastal, ootab ees pedaali registrite-vilede remont ja oreli põhjalik intoneerimine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "2016. aasta jaanuaris alanud Eesti suurima Walckeri oreli kapitaalremondi teises etapis on parandatud oreli teine ja kolmas manuaal. Töid teostas Mäeväli Orelitöökoda OÜ ja see läks maksma 60 864 eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nVeel üks Eesti noorkorvpallur hakkab mängima USA ülikooliliigas\n\n## Põhitekst:\n\nOktoobri lõpus 19-aastaseks saav 193 cm pikkune Jürgens alustas oma korvpalluriteed Erkmaa Korvpallikoolist ning viimasel kahel hooajal mängis meistriliigas G4S Noorteliiga tiimi eest.\n\nEdasi jätkub noormehe karjäär aga Tulsa külje all asuvas Oral Roberts University's, mis väga tugeva korvpalliprogrammiga uhkustada ei saa, kuid uue peatreeneri Paul Millsi käe all loodetakse tõusta tugevamasse konkurentsi.\n\nEelmisel hooajal sai Jürgens Eesti meistriliigas 12 mänguga kirja keskmiselt 10,2 punkti, 3,3 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Elite Euro Talent nimeline Facebooki lehekülg jagas esmaspäeva õhtul infot, et järjekordse Eesti noorkorvpallurina hakkab USA ülikooliliiga NCAA kõrgeimas divisjonis mängima Carlos Jürgens.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViilma sõnul kehtib kirikus sõnavabadus ja puudub kitsarinnalisus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Annika Laatsi sõnad armastusest, mida on nädala kestel palju tsiteeritud ning telepildis ja raadioeetris korratud, ei olnud see osa saatest, mis pani mind oma Facebooki postitust tegema ja kiriku seisukohti kooseluseadusega seotud küsimustes üle kordama. Kahjuks on meediakajastus jätnud mulje, et just Annika Laatsi kõne armastusest oli kiriku kontekstis midagi ennekuulmatut ja pani peapiiskopi teda korrale kutsuma. Sellised järeldused on kerged tulema ühiskonnas, kus kristlik sõnum on unustatud ning inimeste isiklik kirikukogemus puudulik. Seetõttu on ka järgnenud, kirikut mittemõistev reaktsioon andestatav,\" kirjutas Viilma teisipäeval Postimehes ilmunud arvamusloos.\n\n\"Kirikukauged inimesed ja arvamusliidrid ei näe tekkinud konfliktis muidugi usuküsimust, vaid ainult sõnavabaduse ning kiriku kitsarinnalisuse küsimust. Ometi on suurema osa usklike jaoks samasooliste partnerlus ja intiimsuhted usuga seotud moraaliküsimus.\"\n\nViilma sõnul ei ole kohane viia küsimusi, mille aruteluks kiriku sees valmis ei olda või millele toetust ei leita, kiriku- ja usuvõõra avalikkuse ette, et nõnda järgnevaid protsesse mõjutada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Evengeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma sõnul polnud Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi palju vastukaja leidnud seisukohavõtt kooseluseaduse küsimuses midagi ennekuulmatut ning tema vastulauset ei saa tõlgendada korrale kutsumise ja sõnavabaduse vaigistamise katsena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJuba kümnendat korda täitub Viljandi kitarrimuusikaga\n\n## Põhitekst:\n\nFestivali peaesinejaks on Ameerikas sündinud kitarrist Rocco DeLuca, kes on lava jaganud John Mayeri ja Taj Mahaliga, lisaks musitseerinud koos Johnny Cashiga. Välisartistidest astuvad üles ka Ameerika jazzkitarrist ja klahvpillimängija Kurt Rosenwinkel ja Grammyle nomineeritud kitarrist Paul Galbraith.\n\nOmalaadse koostööna saab kuulda ka trummar Mika Kallio ning kitarrisolisti ja helilooja Marzi Nymani kontserti. Kuulajate ette astub ka Nordic Guitar Orchestra, mille alla on koondunud kuus kitarristi: Ola Bengtsson ja Erik Söderlind Rootsist, Teemu Viinikainen ja Marzi Nyman Soomest ning Andre Maaker ja Ain Agan Eestist.\n\nKäesoleval festivalil on võimalus osaleda päevasel kontsertkohtumisel Ain Aganaga, kes on ühtlasi festivali kunstiline juht ning eestvedaja. Fookusesse võetakse Agana senine elu ja looming ning kohtumine saab lisaks jutuajamisele kuulda ka muusikat.\n\nEnamik kitarrifestivali kontserte leiab aset Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Lisaks toimuvad kontserdid Viljandi maakonnas - Õisu mõisa esineb Marc Ducret Prantsusmaalt ning Holstre mõisas magasiaidas annab festivali viimase kontserdi Andre Maaker kavaga \"Minu laulu pidu\".\n\n10. Viljandi Kitarrifestival toimub 10.-15. oktoobrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "10. oktoobril saab alguse seekordne Viljandi kitarrifestival, mis tähistab kümnendat tegutsemisaastat. Välisartistide kõrval annab festival läbilõike nii kodumaistest legendidest kui ka uutest tulijatest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nDenis Grabe sai Euro-Tour etapil kolmanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nVeerandfinaalis alistas Grabe valitseva maailmameistri austerlase Albin Ouschani seisuga 9:6 ning liikus edasi poolfinaali, kus vastaseks Saksa piljardisportlane Sebastian Ludwig. Grabe läks küll kohtumist juhtima 2:0 ning koguni 5:1, kuid pärast mõnda eksimust tuli Grabel tunnistada sakslase nappi 9:7 paremust.\n\nEtapivõidu võttis juba sel hooajal teistkordselt vanameister, 48-aastane, Ralf Souquet Saksamaalt, kes alistas finaalis kaasmaalase Ludwigi seisuga 9:6.\n\nGrabe tõusis selle tulemusega Euroopa edetabelis 11. kohale.\n\nTeise Eesti sportlasena saavutas Mart Liigant 65. koha.\n\nJärgmine Euro-Tour etapp leiab aset juba novembri keskpaigas Itaalias.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti parim piljardisportlane Denis Grabe saavutas Austrias peetud Euro-Tour etapil 165 võistleja konkurentsis kolmanda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nElo Selirand: miks me kardame kohal olla\n\n## Põhitekst:\n\nKonrad Mägi näitus avati linnade linnas, Roomas, nii suures majas, et ma seda algul üleski ei leidnud. Kusagilt sügavast orjapõlve verekutsest otsisin ikkagi midagi väiksemat, vähem tähenduslikku, kehvikutele sobivamat. Sest me oleme ju mittekeegid.\n\nKultuur on meil õhuke, Koidula järel on tükk tühja maad, esoteerilise kogemusega võrreldavad laulupeod ja Issanda imena sündinud Arvo Pärt maha arvata.\n\nIsegi lapsepõlv olevat meil möödunud orjaunes ja valimiste eel ähvardab lõhe \"kumb olla, eurooplane-eestlane või eestlane-eestlane\" vahel meid pooleks kiskuda.\n\nOmeti elame me imelisel ajastul, mitte sellepärast, et isegi presidendil on õigus arvamusliidrina esile tõsta prouat kollasest ajakirjandusest, vaid sellepärast, et me oleme KOHAL. See teekond, mida napp sada aastat tagasi alustasid tulised maalikunstnikud, kirjanikud, heliloojad -on meid viinud sinna, kus Eesti maalikunsti eksponeeritakse kõrvuti Euroopa omaga.\n\nAinult et neid eurooplasi, kelle üksikud tööd üleval on, on selles majas vähem, meie Konradi päralt on mitu saali. Ja kindlasti poleks see nii, kui kunstnik ise oleks kahelnud, kuhu ta kuulub – on see kunstnikerdajate koda, amatööride maaliring või maailm.\n\nMe pole enam need ida-eurooplased, kes kuue peale lennujaamas kohvi ostavad ja hotelis sokke pesevad. Seda ei keela keegi tegemast, lennujaamade kohvihinnad on äärmiselt ebamõistlikud, aga me ei peaks ennast samastama lõputu orjaunega, oli see siis baltisakslaste või Nõukogude võimu all. Muretsema indiviididena, et kasvasime ajal, kui ühesugused karvased karupüksid ähvardasid jalad alt kraapida ja õpetaja võis kahe panna, sest sa polnud omandanud teadmisi sõjakangelasest, kes sakslaste tagalast põgenedes, jalutuna siili ära sõi.\n\nMe ei pea igal vabariigi aastapäeval vaatama tagasi haledusega oma pimedale orjaajale. Nagu me ei oskaks olla KOHAL. Me oleme ajaloos eestlastena kõige õnnelikumas hetkes. Mitte kunagi pole elu olnud nii hea. Mitte kunagi ei ole me olnud mööndusteta nii kohal.\n\nJa kui iga teine rahvus peaks elementaarseks, et nende geeniuse näitus on linnade linna prestiižes galeriis, siis mina ulatan arglikult turvamehele aadressi, et küsida, ega ma eksinud pole.\n\nMitu tundi hiljem mõtlen ma oma andekale rahvale ja imestan – miks me kardame kohal olla. Otsime tuge masendavast minevikust ja sorgime teiste omas.\n\nKonrad Mägi uskus kindlalt, et ta on maailmakunstnik. Ta on Tania Roomas. Mõni tee Rooma on pikk. Aga kui uskuda, viib see kohale. Kõik teed viivad Rooma. Kui vaadata ette. •\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mõni tee Rooma on pikk. Aga kui uskuda, viib see kohale. Kõik teed viivad Rooma. Kui vaadata ette, mitte seljataha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPostiga saadetud narkoainete avastamine on plahvatuslikult kasvanud\n\n## Põhitekst:\n\nMaksu- ja tolliamet on posti kontrollides avastanud umbes kaks kahtlast pakki päevas ja samas tempos jätkates on selliseid leide aasta lõpuks üle 700, möödunud aastal oli 600 sellist juhtumit, 2015. ja 2014. aastal aga alla 200, kirjutab Eesti Päevaleht.\n\n\"Vahelejäämise riski hinnatakse ekslikult väikseks. Niisugust muljet loob see, et anonüümsuse säilitamiseks kasutatakse nn süvaveebide müügivõrgustikke, kus makstakse bitcoin’ides ning ostja ja müüja vaheline suhtlus on krüpteeritud,\" ütles MTA uurimisosakonna narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa.\n\n\"Süvaveebis on küll võimalik jääda anonüümseks, kuid tarbida internetis ei saa. Seetõttu on postisaadetiste käitlemise käigus vahelejäämise tõenäosus suur,\" lisas Koppelmaa.\n\nPeamiselt tellitakse posti teel paari grammi kaupa amfetamiini, ecstasyt, kanepit ja hallutsinogeenseid seeni, kuid ka arvestataval hulgal kokaiini ning mõnel korral on avastatud ka fentanüüli.\nSaadetiste alguspunkt on tavaliselt Holland, Suurbritannia, Hispaania, Hiina või USA.\n\nKuigi aastate võrdluses on arvud pigem suurenenud, on saadetiste arv viimastel kuudel vähenenud, sest FBI ja Saksamaa võimud sulgesid kaks suurt süvaveebilehte, kus müüdi narkootikume.\n\nPõhja ringkonnaprokuratuuri narko- ning organiseeritud ja raskete kuritegude osakonna prokurör Marek Soomaa märkis, et postiga saadetavad kogused pole tavaliselt kuigi suured ja paljuski tellitakse uimasteid eksperimenteerimiseks. Prokuratuuris algatatakse posti teel saadetud narkootikumide tõttu aastas sadakond kriminaalasja.\n\nSel aastal on MTA on psühhotroopseid ravimeid ja steroide tollis kinni pidanud vastavalt 47 ja 13 korral. Keelatud ravimitest suurema osa moodustavad ravimid, mida Eesti turule ei lubata, nagu näiteks India ajurveda ravimid. Selle aasta jooksul on tollis lubamatuid ravimeid tuvastatud umbes 300 korral.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel aastal on maksu- ja tolliamet (MTA) postipakke kontrollides leidnud 566 narkoaine kahtlusega saadetist, peamiselt tellitakse postiga uimasteid väikses koguses ja tihti selleks, et neid esimest korda proovida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti Raudtee uus juht käib tööinspektsiooniga kohut\n\n## Põhitekst:\n\nAmetiühingute seaduse järgi on tööandja kohustatud lubama ametiühingu esindajatel takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab selle ametiühingu liikmeid ning ametiühingu esindaja tegevuse takistamine on väärteokorras karistatav, kirjutab Õhtuleht.\n\nLeht kirjutab, et Helena Hakkinen ja Erik Laidvee, AS-i Transiidikeskus seaduslikud esindajad, ei lubanud ametiühingu valitud esindajatel takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ettevõttes.\n\nNüüd on Hakkinen ja Laidvee vaidlustanud väärteootsuse Harju maakohtus. Kohus langetab otsuse oktoobris.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "AS-i Transiidikeskus endine juhatuse liige, praegune Eesti Raudtee juht Erik Laidvee vaidlustas kohtus tööinspektsiooni väärteootsuse, millega inspektsioon karistas ettevõtte juhatuse liiget ametiühingu tegevuse takistamise eest rahatrahviga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLiikluses sai viga neli inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKell 7.27 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tammsaare teel, kus 56-aastane mees sõitis veokiga Scania vastu Opel Astrat, mida juhtis 65-aastane mees. Opel kaotas juhitavuse ja kaldus üle ohutussaare vastassuunavööndisse ja põrkas kokku maasturiga BMW X5, mida juhtis 38-aastane mees. Opeli juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n\nKell 7.38 juhtus liiklusõnnetus Tartus Sepa ja Tähe tänava ristmikul, kus 20-aastane naine sõitis Audi A4-ga ette peateel liikunud Kia Ceedile, mida juhtis 39-aastane naine. Saadud löögist paiskus Audi vastu peatunud BMW-d, mida juhtis vastava kategooria juhtimisõiguseta 25-aastane mees. Kia juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.\n\nKell 17.09 juhtus liiklusõnnetus Tartus Pikk tänav 80 juures, kus 59-aastase mehe juhitud Honda CR-V-lt sai ülekäigurajal löögi vastu sõiduki külge jooksnud kaheksa-aastane poiss. Kiirabi toimetas lapse Tartu ülikooli kliinikumi.\n\nKell 20.50 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Randla ja Pelguranna tänava ristmikul, kus reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 29-aastane naine sai löögi Toyotalt, mida juhtis 56-aastane mees. Juht toimetas jalakäija Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuusahüppajad avasid MM-il Austria kullaarve\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste suusahüpete võistkondlikul võistlusel teenis Austria kvartett koosseisus Daniela Iraschko-Stolz, Sophie Sorschag, Chiara Hölzl ja Marita Kramer napi esikoha Sloveenia (Nika Kriznar, Spela Rogelj, Ursa Bogataj, Ema Klinec) ees. Esimest ja teist kohta jäi lahutama vaid 1,4 punkti.\n\nKolmanda kohaga leppis reedel Norra naiskond koosseisus Silje Opseth, Anna Odine Ström, Thea Minyan Björseth ning Maren Lundby. Norralannad teenisid 942,1 silma ehk 17,2 vähem kui austerlannad.\n\nSuusahüppajatele on Oberstdorfis jagatud kaks medalikomplekti, neljapäeval võidutses naiste normaalmäe võistlusel Klinec Lundby ja jaapanlanna Sara Takanashi ees. Meeste normaalmäe lõppvõistlus, kus osaleb ka Artti Aigro, toimub laupäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal Oberstdorfis toimuvatel suusaalade MM-il teenis reedel esimese medali Austria ja see osutus koheselt ka kuldseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAigro pääses MM-il kindlalt lõppvõistlusele, Maltsev jäi esimesena välja\n\n## Põhitekst:\n\nEesti esinumber Artti Aigro teenis 96,5 meetri pikkuse õhulennu eest 113,7 punkti, mis andis talle reedeses kvalifikatsioonis 34. koha. Kevin Maltsev hüppas 83,5 meetrit ja sai 94,1 punkti, mis andis talle 52. koha. Viimastena pääsesid 50 parema sekka Daniil Vassiljev ja Filip Sakala, kes kogusid mõlemad 97,4 punkti.\n\nKvalifikatsiooni parim oli MK-sarja üldliider Halvor Egner Granerud, kelle 105,5-meetrine hüpe oli ka päeva pikim. Norralane teenis kohtunikelt 144,2 punkti, sloveen Anze Lanisek sai 103-meetrise õhulennu eest 6,8 punkti vähem.\n\nNormaalmäe põhivõistlus algab Oberstdorfis laupäeval Eesti aja järgi kell 17.30.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal Oberstdorfis jätkuvatel suusaalade maailmameistrivõistlustel pääses Eesti suusahüppaja Artti Aigro normaalmäe kvalifikatsioonist edasi, Kevin Maltsev jäi esimesena lõppvõistluse ukse taha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nHaiguste kontrolli keskus: Lätis on alanud Briti koroonatüve kohapealne levik\n\n## Põhitekst:\n\nKeskuse pressiesindaja Ilze Araja sõnul tuvastati üks kohaliku leviku juhtum eelkoolis. Juhtumite arv on kasvamas laste ja noorte seas, mis on kaudne viide tüve kohalikule levikule.\n\nHaiguste ennetamise ja kontrolli Euroopa keskuse (ECDC) andmeil on Läti kahe nädala nakkusnäitaja 509,5 juhtumit 100 000 elaniku kohta, võrreldes 548,6 juhtumiga läinud nädalal.\n\nEuroopa keskmine näitaja on langenud 305,4 juhtumilt 283,6 juhtumile 100 000 elaniku kohta. Läti on ECDC andmete järgi nakatumuse poolest EL-is kuues.\n\nEestis on nakatumus ECDC andmete järgi tõusnud 648,5 juhtumilt 703,5 juhtumini, Leedus aga langenud 287,9 juhtumilt 261,1 juhtumile 100 000 elaniku kohta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lätis on seni tuvastatud 20 Briti koroonaviiruse tüve juhtumit ja alanud on selle kohapealne levik, teatas reedel riigi haiguste ennetamise ja kontrolli keskus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRaieste tegi Euroliigas teist nädalat järjest skoori\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel neljapäeval Baskonia 89:67 võidumängus Moskva Himki üle karjääri esimesed Euroliiga punktid visanud Raieste käis reedel Belgradi Crvena zvezda vastu väljakul ligi kuus minutit.\n\nBaskonia 87:67 võiduga lõppenud mängus jäi Raieste arvele viis punkti (kahepunktivisked 1/2, kolmepunktivisked 1/1) ning üks ründelauapall. Baskonia resultatiivseim oli 20 punkti visanud Youssoupha Fall, Jordan Loyd oli Belgradi meeskonna resultatiivseim 14 punktiga.\n\nRaieste koduklubile oli Euroliigas tegemist neljanda järjestikuse võiduga, turniiritabelis hoitakse 13 võidu ja 13 kaotusega üheteistkümnendat kohta. Viimasel play-off'i kohal asuval Anadolu Efesel on 15 võitu ja kümme kaotust. Türgi klubi sai reedel suure võidu, kui alistas koduse rivaali Fenerbahce 106:74. Ühtlasi tõmmati pidurit Fenerbahce üheksamängulisele võiduseeriale.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti korvpallikoondislane Sander Raieste pääses oma koduklubi Baskonia eest taas Euroliigas väljakule ja tegi teist mängu järjest ka skoori.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTÜ/Bigbank pääses Balti liigas poolfinaali, Audentes kaotas tiitlikaitsjale\n\n## Põhitekst:\n\nTartu Ülikool/Bigbank - Jelgava\n\nMängu avageimis viis Ingrid Kiisk ässpallingust Tartu ette 8:5. Õige pea haaras kodunaiskond 16:12 eduseisu, ent Jelgava kosus ja geimi lõpp oli tasavägine. 20:20 viigiseisult pääses Tartu ette 22:20 ja geimi lõpp kallutati enda kasuks – 25:20. Teine vaatus algas sarnaselt esimesele, Tartu läks 8:6 ette ja juhtis geimi keskel 15:9. Laura Reiteri rünnaku järel juhiti 22:14 ja geim kuulus Tartule 25:16.\n\nSelg vastu seina olnud Jelgava alustas kolmandat geimi hästi, minnes juhtima 9:6. Jelgava edu püsis, kuni tartlannad jõudsid punkti kaugusele (13:14). 18:13 Jelgava eduseisul võttis Tartu peatreener Hendrik Rikand veel mõtlemisaja, ent geimi võitis siiski Jelgava 25:17.\n\nNeljas geim algas paremini külaliste jaoks, kes läksid ette 5:2 ja Rikand kasutas mõtlemisaega. Mäng jätkus siiski Läti klubi dikteerimisel, kuni Bigbank Kiiski rünnakust 12:12 viigini jõudis. Kiisk viis Tartu naiskonna seejärel ette 13:12 ja Jelgava peatreener kasutas mõtlemisaega. Geimi lõpus olid tartlannad siiski kindlamad, võttes 25:21 geimivõidu. Mäng seega Tartule 3:1.\n\nTÜ/Bigbanki resultatiivseim oli viis ässa löönud Ingrid Kiisk 19 punktiga (+14), 18 silma (+10) lisas Ingris Suvi ja 16 (+7) Annabel Huik. Tartu vastuvõtt oli 55%, rünnakuid lahendati 47-protsendiliselt, blokist saadi kuus ja servilt kaheksa punkti (eksiti 15 pallingul). Jelgava naiskonna edukaimana tõi 14 punktiga (+7) Liene Šimkuse, Jelgava vastuvõtt oli 47%, rünnak 34%, blokist saadi viis punkti ja servilt kuus punkti (eksiti 15 servil).\n\nTartu naiskonna juhendaja Hendrik Rikandi jaoks on tegu esimese suure turniiriga peatreenerina. \"Naistega on koguaeg äge, midagi toimub alati ja igav pole kunagi. Nagu tänane mäng ju ka oli, kaks esimest geimi olid ühtmoodi ja siis toimus totaalne ümberpöörd,\" sõnas peatreener. \"Serviga hoidsime me neid kahes esimeses geimis võrgust kaugel ja suutsime kaitses mängida. Kolmandas muutus meie serv kehvemaks ja nemad panid omakorda juurde, see peegeldus kohe ka mängupildis. Kui me servis järele anname, on meil väga raske.\"\n\nPoolfinaalivastase TalTech/Tradehouse´i kohta ütles Rikand: \"isegi kui TalTech mängib kehvasti, siis on neil mingi tase, millest nad allapoole ei tule. Selleks, et nendega punkt-punktis liikuda geimi lõpuni – kus võib juba kõike juhtuda – selleks peame ise mängima väga-väga hästi. Aga kindlasti ei kavatse me oma kodusaalis niisama midagi kinkida ja läheme võitlema.\"\n\nAudentese SG/Noortekoondis - Riia Võrkpallikool/Läti Ülikool\n\nAndrei Ojametsa juhendatav Audentes alustas mängu koosseisus Häli Vahula, Eva Liisa Kuivonen, Kätriin Põld, Ragne Rahuoja, Liisbet Pill, Maren Mõrd, liberod Marily Lass ja Kadri Kangro. Kogenum Riia naiskond haaras avageimis Lasma Ozola ässa järel 6:1 eduseisu ning geimi keskel juhiti 15:8. Avageim kuulus kindlalt Riiale 25:16.\n\nTeine vaatus algas tasavägisemalt, ent siis pääsesid lõunanaabrid ette 10:6 ja Ojamets kasutas mõtlemisaega. Kolmest punktist lähemale Eesti noored enam ei jõudnud ning teise geimi võitis Riia 25:16.\n\nKolmandas geimis läks Audentes ette 6:3, sundides vastaste peatreenerit kasutama mõtlemisaega. Riia jõudis õige pea viigini (9:9) ja edasi kulges mäng nende dikteerimisel. Geim Riia naiskonnale tulemusega 25:17 ning kogu mäng seega tiitlikaitsjale 3:0.\n\nRiia statistilised näitajad olid Audentesest üle pea igas elemendis. Audentese naiskonna resultatiivseimana tõi Eva Liisa Kuivonen 13 punkti (-1), neli punkti lisasid nii Liisbet Pill kui Kätriin Põld (efektiivsus vastavalt +2 ja +2). Audentese vastuvõtt oli 24%, rünnak 35%, blokiga saadi neli punkti, servil löödi kaks ässa ja eksiti 12 pallingul. Riia edukaim oli 14 punktiga (+11) Lasma Ozola, lätlannade vastuvõtt oli 34%, rünnak 45%, blokiga saadi kuus ja serviga 13 punkti (seitse viga).\n\nAudentese naiskonna peatreener Andrei Ojamets tõdes pärast kohtumist, et rahuoluks põhjust pole. \"Täna olime me taas iseenda kõige suuremad vaenlased. Puudu jäi julgusest ja otsustavusest. Pärast viimast mängu Tartuga olen üllatunud, et täna nii kesiselt esinesime. Riia mängis enesekindlamalt,\" sõnas ta.\n\nRiia klubi juhendaja Andrejs Odinokovs ütles, et isloatsioonis olemise tõttu said nad viimati koos treenida eelmisel teisipäeval. \"Selles valguses olen mängupildi ja tulemusega muidugi väga rahul. Väga keeruline aeg oli enne turniiri. Tüdrukud olid aga tublid ja tahtsid väga mängida. Tunnustan ka vastaseid, nad on noored ja lähevad hea treeneri käe all kindlasti paremaks. Olen selle hooaja mänge näinud ja neil on potentsiaali küll,\" kommenteeris Odinokovs.\n\nPõhiturniiri asetuste järgi tagasid kaks esimest naiskonda ehk TalTech/Tradehouse ja Kaunase võistkond koha poolfinaalis, ülejäänud neli mängivad veerandfinaalis. Teises veerandfinaalis lähevad kell 19.00 vastamisi Jelgava ja TÜ/Bigbank.\n\nAjakava:\n\n26. veebruar\n\n16.00 1. veerandfinaal Riia Võrkpallikool/LÜ vs Audentese SG/NK 3:0 (25:16, 25:15, 25:17)\n19.00 2. veerandfinaal Jelgava vs TÜ/Bigbank 1:3 (21:25, 16:25, 25:17, 21:25)\n\n27. veebruar\n\n12.00 5.-6. koha mäng\n15.00 1. poolfinaal: 1. Riia Võrkpallikool/LÜ vs TK Kaunas VDU\n18.00 2. poolfinaal: TalTech/Tradehouse vs 2. veerandfinaali võitja\n\n28. veebruar\n\n12.00 pronksimäng\n15.00 finaal\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste võrkpalli Balti liiga finaalturniir algas tiitlikaitsja Riia Võrkpallikooli/Läti Ülikooli ja Audentese SG/Noortekoondise vahelise veerandfinaaliga, kus jäi 3:0 (25:16, 25:15, 25:17) peale Riia naiskond. Balti liiga teises veerandfinaalis alistas Tartu Ülikool/Bigbank 3:1 (25:21, 25:16, 17:25, 25:21) Jelgava. Poolfinaalis on Tartu vastaseks TalTech/Tradehouse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMM-il kaks kulda teeninud Gut-Behrami jätkas MK-sarjas võidumarssi\n\n## Põhitekst:\n\nGut-Behrami, kes võitis kaks Cortina d'Ampezzo MM-ile eelnenud MK-ülisuurslaalomit ja krooniti Itaalias kahekordseks maailmameistriks, oli reedel parim Val di Fassa kiirlaskumises.\n\nSealjuures oli šveitslanna võit napp - teiseks tulnud austerlanna Ramona Siebenhofer kaotas Gut-Behramile vaid 0,02 sekundit. Kolmas oli šveitslanna Corinne Suter (+0,26).\n\nÜhtlasi tõusis Gut-Behrami uueks MK-sarja üldliidriks, sest senine esikohaomanik Petra Vlhova piirdus reedel üheksanda kohaga. Šveitslannal on koos 1047 punkti, Vlhoval teisena 1018 silma.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimasel kuul hiilgavas hoos olnud Šveitsi mäesuusataja Lara Gut-Behrami jätkas esimesel MM-ile järgnenud MK-etapil võidukalt ja tõusis uueks üldliidriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti korraldab taas Euroopa golfi tippvõistlust\n\n## Põhitekst:\n\nVõistlus saab toimub 2023. aastal Pärnu Bay Golf Links väljakul, lisaks toimuvad Pärnu Bays aasta varem ka seenioride individuaalsed Euroopa meistrivõistlused.\n\n2021. aastal jõuab Jõelähtmes asuvasse Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) meeste ja U-18 noormeeste B-divisjoni meeskondlikud Euroopa meistrivõistlused. Aasta hiljem korraldatakse aga samal väljakul meesseenioride võistkondlikud Euroopa meistrivõistlused, seega kokku korraldab Eesti kolmel järgneval aastal neljad Euroopa meistrivõistlused.\n\nEesti Golfi Liidu peasekretäri Kristo Raudami sõnul on nii kaalukate võistluste Eestisse saamine ennekõike tunnustus Eesti golfile laiemalt. \"Ennekõike on mul hea meel meeste individuaalsete meistrivõistluste korraldusõiguse pärast, sest seda võistlust on Ida-Euroopa riikidele koos selle otsusega usaldatud vaid kolm korda ning neist kolmest korrast kahel on usalduse võitnud Eesti,\" sõnas Raudam.\n\n\"Arvestades, et tavapäraselt saavad isegi Euroopa golfi suurriigid seda võistlust korraldada keskmiselt kümneaastasega vahega, siis seda suurem tunnustus on see meile, kuna viimati oli see võistlus Eestis alles 2016. aastal. Oma rolli siin otsuses mängis ka Pärnu Bay väljak, mida hinnatakse kogu Euroopas väga kõrgelt. Sportlikult on see nii mõnelegi meie praegusele parimale mängijale võimalus edukaks lõppakordiks amatööride seas enne profileeri suundumisel,\" lisas Raudam.\n\nPärnu Bay Golf Linksi tegevjuhi Peter Nybergi hinnangul on selliste võistluste võõrustamine suur au ka Pärnu Bay golfiväljakule. \"Anname kindlasti endast parima, et siia saabuvad võõrmängijad lahkuks siit suure rahuldustundega, pakkudes neile parimat väljakut ning teeninduskultuuri. Meie eesmärk on jätkuvalt igal aastal aina enam tutvustada Eestit kui suurepärast golfi sihtriiki Põhja-Euroopas, kuna Eesti golfiväljakute tase on väärt tutvustamist kogu maailmale,\" sõnas pikalt erinevaid golfiväljakuid Rootsis juhtinud Nyberg.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Golfi Assotsiatsioonist (EGA-st) saabus reede õhtul kirjalik kinnitus, et Eestile on taas antud meeste individuaalsete Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOtt Tänak: on olnud tüüpilised Soome ameerika mäed\n\n## Põhitekst:\n\nLaupäeval ootab sõitjaid kuue kiiruskatsega ralli pikim päev, millele pühapäeval järgnevad sarnaselt reedele kaks kiiruskatset. Kuigi Tänak võitis reedel mõlemad katsed, hoiab ta madalat profiili.\n\n\"Praegu on endiselt kõik algusjärgus ja pole mõtet midagi mõelda. On olnud tüüpilised Soome ameerika mäed - väga tehnilised üles-alla katsed,\" kirjeldas ta päeva lõpus WRC televisioonile.\n\n\"Auto tasakaal võiks olla parem, nii et kindlasti on veel asju, mille kallal tegeleda. Homme võib kõik muutuda, peame lihtsalt jätkama keskendumist.\"\n\nTänavu esimest korda MM-etapil kaasa lööv Breen tunnistab, et Arktika ralli on elamus. \"Need tingimused on üsna unikaalsed ja kindlasti on eriline sõita 200 km/h kottpimedas metsas,\" lausus ta.\n\n\"Mul oli hea stardipositsioon ja ma ei arva, et kasutasin selle täienisti ära. Arvan, et teisel katsel pingutasin pisut üle ja kaotasin lõpuks rehvidelt piigid.\"\n\nRovanperä on küll esikolmikus, aga päevaga rahule ei jäänud. \"Ralli algus on olnud suur pettumus. Esimesel katsel tegin vea, aga teisel katsel valmistas pettumuse kruus,\" põhjendas ta.\n\n\"Homme peame seadistuses midagi muutma, sest teisel läbimisel - kui kruusajooned on väljas - on auto alajuhitav ja eesmistele rehvidele langeb liiga suur pinge. Kolmas olla pettumust ei valmista, aga pettumuse valmistab see, et enesetunne autos ei olnud hea.\"\n\nLaupäeval algab rallipäev kell 9.08 sõidetava Mustalampi katsega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ott Tänak (Hyundai) on esimese päeva järel Arktika MM-ralli liider, edestades 16,2 sekundiga iirlast Craig Breeni (Hyundai) ja 20,4 sekundiga soomlast Kalle Rovanperät (Toyota).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA loobus digihiidude maksu vabatahtlikkuse nõudmisest\n\n## Põhitekst:\n\nEndise presidendi Donald Trumpi valitsus nõudis, et OECD maksuplaanile lisataks klausel, mis sisuliselt lubanuks tehnoloogiahiidudel järgida seadust vabatahtlikkuse alusel.\n\nYellen ütles G20 rahandusministrite kohtumisel, et USA ametnikud hakkavad läbirääkimistel kaasa lööma ega nõua enam klausli lisamist, teatas rahandusministeerium.\n\nSaksamaa ja Prantsusmaa tervitasid Washingtoni reedest otsust.\n\n\"See on suur samm edasi meie kursil jõuda suveks osavõtvate riikide seas leppeni,\" ütles Saksa rahandusminister Olaf Scholz G20 rahandusministrite kohtumise järel.\n\nPrantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire märkis, et leppe saavutamine sel suvel on käeulatuses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA rahandusminister Janet Yellen ütles reedel oma kolleegidele tööstusriikide ühenduses G20, et Washington loobub oma vastuolulisest nõudest globaalse digimaksu asjus, avades ukse leppe saavutamisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNädala parimad lood | Taavi-Peeter Liiv, Jimi Tenor, Smerz jt.\n\n## Põhitekst:\n\nDebby Friday \"Runnin\"\n\nBassine moodne popmuusika, mis segab industrial 'i ja udust RnB 'd. Sellelt Nigeeria päritolu produtsendilt võib veel põnevaid asju oodata.\n\nLukamon & Mick Moon \"Systik\"\n\nMick Mooni kõige tugevam materjal on see, kui ta laseb lahti lääneliku hip-hopi mudelitest ja hakkab eesti keelt väänama nagu värvilist plastiliini. Lugu \"Systik\" koostöös Lukamoniga on just midagi sellist.\n\nRode \"Are You Thinking Of Me?\"\n\nVeel üks noor produtsent, kes teeb ilusat tuleviku popmuusikat. \"Are You Thinking Of Me?\" on kosmiline ja minimalistlik RnB, mis on lihtsalt hingematvalt ilus.\n\nStylo G \"Oh Lawd (Higgo Edit)\"\n\nLegendaarse dancehall 'i MC Stylo G lugude uusversioone ja remix'e on lugematu hulk ning isegi meie Eesti oma Surekoer tegi väga ägeda loo, aga värske Higgo töötlus on mõnusalt pehme UK garage.\n\nPara & Sarah Etheridge \"Feeling The Love (44 Mix)\"\n\nPara viib ajamasinaga nullindate algusesse UKG kuldaega. \"Feeling The Love (44 Mix)\" koos Sarah Etheridge'iga on vanakooli Briti bassimuusika austajate jaoks pisarateni liigutav nostalgiline meenutus.\n\nNardo Wick \"I Declare War\"\n\nOlen sellest filmi \"Judas and the Black Messiah\" albumilt juba mõned näited välja toonud, aga minu jaoks täiesti tundmatu artisti Nardo Wicki \"I Declare War\" oli täielik üllatus. Erakordselt tume basskõlareid purustav bänger.\n\nMarie Davidson \"C'est parce que j'm'en fous (Jlin Remix)\"\n\nKõik, millele footwork 'i uuendaja Jlin käe külge paneb, muutub kullaks. Marie Davidsoni värske singli töötlus on muusikaline kunstiteos, mis on täis ootamatuid pöördeid ja nakkavaid murtud rütme.\n\nJimi Tenor & Freestyle Man \"Forgotten Planet Awakens\"\n\nMeie põhjanaabrite kõige silmapaistvam house 'i (ja moodsa disco!) esindaja Jimi Tenor ei näita väsimise märke. Värske singel \"Forgotten Planet Awakens\" on tulvil veidraid vokaalsämpleid ja põrkavaid rütme, kellel originaalist väheks jääb, siis Ricardo Villalobos tegi ka loost oma versiooni.\n\nMurder He Wrote \"Storm\"\n\nVabandust, aga head UK garage 'i tuleb lihtsalt nii palju, et ma ei saa seda jagamata jätta. Vaid paar aastat tegutsenud Murder He Wrote viskab üksteise järel hitte välja, värske \"Storm\" alustab pehmelt, aga vajutab lõpuks gaasi põhja ning kaldub põmmutavasse bassimuusikasse. Lähme peole!\n\nSofia Kourtesis \"By Your Side\"\n\nPeruu produtsent Sofia Kourtesis annab õige pea plaadifirma Technicolour alt välja EP \"Fresia Magdalena\". Sellelt lühiplaadilt avaldati aga värske singel \"By Your Side\", mis on parim võimalik suvelugu. Sulaks juba see lumi ära ja saaks kuiva mätta peale peesitama minna...\n\nJacques Greene \"Promise\"\n\nTundub, et Jacques Greene on ka siin valikus juba iganädalane külaline. Kui eelmine nädal oli ta esindatud raju hip-hop bängeriga, siis värske soolosingel \"Promise\" on rahulikum. Trip-hop 'i elemendid kohtuvad ambientsete helimaastikega. Ilus muusika.\n\nDJ Q & Hans Glader \"Thief In The Night\"\n\nBriti tantsumuusika legend DJ Q andis vahepeal kummalist EDM-i välja, aga viimasel ajal tuleb talt küll ainult kulda. Singel \"Thief In The Night\" koos Hans Gladeriga on heade bassidega UK garage, mis toob päikese välja ja lausa nõuab võimalust klubis inimesi tantsutada.\n\nRhye \"Black Rain (Jayda G Remix)\"\n\nVärskes loo \"Black Rain\" töötluses said kokku kaks artisti, keda poleks oma peas eales ühte patta pannud. Seksi-RnB meistrid Rhye ja moodsa disco tipptegija Jayda G sobivad aga imeliselt kokku, jääb vaid loota, et ehk teevad nad ka tulevikus midagi koos...\n\nFred Again... & The Blessed Madonna \"Marea (We've Lost Dancing)\"\n\nPole vist juba pikka aega olnud nädalat, kus ei ilmuks vähemalt üht tantsumuusika singlit, mis vaatab nurkameelselt tagasi klubikultuurile. The Blessed Madonna ja produtsendi Fred Again koostöös valminud \"Marea (We've Lost Dancing)\" on tantsumuusika meistriklass, lihtsalt kuulake ja imestage.\n\nLeon Bridges & Keite Young \"Like A Ship\"\n\nTore on kuulda, kui mõni artist suudab (heas mõttes!) tolmust soul 'i teha niiviisi, et see ei kõla ajahambast püdelaks närituna. Leon Bridgesi värske singel \"Like A Ship\" koos Keite Youngiga on produtseeritud moodsalt, aga järgib parimaid soul 'i traditsioone.\n\nNoname \"Rainforest\"\n\nMiks viimasel ajal kõige paremad RnB singlid nii lühikesed on? Noname ja tema \"Rainforest\" on jällegi üks neid lugusid, mida siin jahedal varakevadel on lausa imelik kuulata. Troopiliste rütmide peale lausub Noname tihedalt oma riime, tervik on imekaunis.\n\nCosha & Coby Sey \"Tighter\"\n\nÜhelt poolt on Cosha ja Coby Sey koostöösingel \"Tighter\" igati raadiosõbralik ja klassikaline RnB, kuid sinna on peidetud mingi müstika ja salapära, mis esimeste kuulamistega ei selgugi.\n\nYaya Bey \"fxck it then\"\n\nBrookylni laulja-laulukirjutaja Yaya Bey on viimased paar aastat teinud mahlakat soulilikku hip-hopi, värske singel \"fxck it then\" on tema senise loomingu kõige minimalistlikum ja peenem pärl.\n\nMaarja Nuut & Ruum \"Kuud kuulama (NOEP Remix)\"\n\nVõimalik, et NOEP tegi oma karjääri seni parima loo. Kui Maarja Nuut ei laulaks loos eesti keeles, ei arvaks esmapilgul isegi, et tegu on kodumaise looga. NOEP suudab selle moodsa folgi pärli keerata tõeliselt rikkalikuks elektroonikaks. Esmapilgul võiks isegi arvata, et Bonobo on Nuudist oma versiooni teinud...\n\nGoGo Penguin \"Atomized (Machinedrum Remix)\"\n\nEsialgu ei saagi päris täpselt aru, et mida USA bassimuusika eksperimentalist Machinedrum GoGo Penguini loo \"Atomized\" juures teinud on. Ühel hetkel pöörab lugu aga ootamatult minimal techno poole ja mõistad, kui mahlakas ja ootamatu see töötlus tegelikult on.\n\nShelley FKA Dram \"Exposure\"\n\nRäppar ja produtsent Dram (uue nimega Shelley FKA Dram!) on üks sensuaalse RnB tipptegijaid ning tema värske singel \"Exposure\" kinnistab seda staatuse veelgi. Pehme ja intiimne lugu, mis sobib igati küünlavalgel kuulamiseks.\n\nDanny L Harle \"Take My Heart Away\"\n\nHoiatus kõigile esteetidele: Danny L Harle viskab hea maitse nurka ja laseb blenderis peeneks hardstyle 'i, trance 'i, eurodisco ja veel sada muud rõvedat žanri. Kokku tuleb aga imeline veidrus, mis väärib kogemist. Väikse doosina piisab loost \"Take My Heart Away\", aga kuulake ka kogu plaati \"Harlecore\".\n\nTaavi-Peeter Liiv \"Karnevalimees\"\n\nÜks aspekt, mis mind Taavi-Peeter Liivi loomingut kuulates alati köidab, on tema meeletult avar kuulamisring. Ühelt poolt võiks värske singel \"Karnevalimees\" olla üheplaaniline indie pop, aga seal on peent elektroonikat, varjatud viiteid psühhedeeliale ja soul 'ile ning ilmselt jääb mul palju ka märkamata.\n\nProspa \"Burns No More\"\n\nMõnes mõttes on Prosma värske lühialbum \"Rave Science Vol. 1\" sarnane Danny L Harle'ile. Kõik kanalid lüüakse maksimumi: bass tulistab kõlarid tükkides, süntesaatorid on saadetud kohale otse kosmosest ja kõik see heidetakse kuulajale näkku ilma igasuguse hoiatuseta. Tõeliselt maksimalistlik reivinostalgia.\n\nNu:Tone & Charlotte Haining \"Sleepwalker\"\n\nSulnis ja rõõmsameelne drum and bass on minu jaoks turvaline muusika, mille saatel võiksin vajuda mõnutundega unne. Kuigi kogu Nu:Tone'i värske album \"Little Spaces\" on sellistest emotsioonidest kantud, siis kogu plaati tipp on avalugu, koostöös Charlotte Haininguga valminud \"Sleepwalker\".\n\nScratcha DVA & Karen Nyame KG \"Baga DMs\"\n\nEga Scratcha DVA end juba naljalt kordama ei hakka. Briti bassimuusika uuendajana suudab leida ta ikka veel mõne vaatenurga, mille alt kogu UK tantsumuusika lahti võtta ja uuesti kokku panna. Värske EP \"& Baga Man\" parim lugu koos Karen Nyame KG'ga valminud \"Baga DMs\".\n\nSmerz \"Max\"\n\nJust selliseid projekte nagu Smerz tahaks underground popmuusikas rohkem näha. Norra duo segab endas folki, elektroonikat, ambient 'i, RnB'd ja õhkõrna tantsumuusikat ning see tervik on lihtsalt uskumatult kaunis. Siin on midagi Björkist, aga nende looming on veel plahvatusohtlikum. Singel \"Max\" on uue albumi \"Believer\" üks tipphetki.\n\nNick Hakim \"All These Instruments (AceMo Remix)\"\n\nKui eelmisel nädalal tõin välja BADBADNOTGOODi töötluse Nick Hakimi loost, siis nüüd on ilmunud lausa terve albumitäis uusversioone tema lugudest. Vabalt võiks iga teise loo välja tõsta, aga bassimuusika tipptegija AceMo on teinud loost \"All These Instruments\" tõeliselt mõnusa päikselise house -versiooni.\n\nJimmy Edgar \"Crank (feat. Rochelle Jordan)\"\n\nDetroiti produtsent Jimmy Edgar andis välja uue albumi \"Cheetah Bend\", kus lööb kaasa lugematu hulk tuntud tegijaid, nende hulgas SOPHIE (!), Danny Brown ja Hudson Mohawke. Eriti äge pärl on aga just koostöös Rochelle Jordaniga valminud \"Crank\", tume ja eksperimentaalne RnB.\n\nNick Cave & Warren Ellis \"The Balcony Man\"\n\nSelle nädala kahtlemata kõige suurem album on Nick Cave'i ja Warren Ellise koostöös valminud \"Carnage\". Kes vähemalt üht Cave'i lugu elus varem kuulnud, siis teab juba ette: midagi positiivset sellest albumist oodata ei ole. Kes on valmis aga nende keeruliste emotsioonidega silmitsi seisma, siis plaadi lõpulugu \"The Balcony Man\" on erakordselt võimas.\n\nKuula kõigi lugusid:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uut muusikat on rohkem kui jõuaks eales läbi kuulata, aga väikese, täpsemalt 30-loolise valiku ikkagi tegime. Kui möödunud nädalal uut ja huvitavat Eesti muusikat eriti palju ei ilmunud, siis sel korral on lausa kolm põnevat ja täiesti eriilmelist lugu. Aga muud huvitavat muidugi ka!", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEgon Kaur on Soomes WRC3 arvestuses esikolmikus\n\n## Põhitekst:\n\nPäeva avakatsel olid Kaur ja Simm neljandad ja teisel katsel näitasid eestlased kolmandat aega. Mõlemal korral oli kiireim soomlane Emil Lindholm (Škoda Fabia Rally2 evo), kellele Kaur kaotab laupäeva eel 21,3 sekundiga.\n\nLindholmi ja Kauri vahele mahub ka soomlane Teemu Asunmaa (Škoda Fabia Rally2 evo), kes kaotab Lindholmile 10,9 sekundiga, aga edestab Kauri 10,4 sekundiga. Eestlase lähim jälitaja Eerik Pietarinen (Škoda Fabia R5) jääb 12,4 sekundi kaugusele.\n\nTeise Eesti paarina teeb WRC3 arvestuses ehk Rally2 spetsifikatsiooniga erasõitjate seas kaasa Gregor Jeets - Andrus Toom (Škoda Fabia Rally2 evo), kes olid avakatsel 12. kohal ja teisel katsel üheksandad. Kokkuvõttes kaotavad nad Lindholmile 2.02,4 ja hoiavad 11. positsiooni.\n\nWRC2 arvestuses on Georg Linnamäe - Volodõmõr Korsia (Volkswagen Polo GTI R5) esimese päeva järel kaheksandal kohal. Mõlemal katsel näidati seitsmendat aega. Kaotust liider Esapekka Lappile (Volkswagen Polo GTI R5) on kogunenud 1.49,0.\n\nÜldarvestuses on Kaur 17. (kaotust Tänakule 2.09,5), Linnamäe 28. (+3.17,2) ja Jeets 31. (+3.50,6).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Egon Kaur hoiab koos kaardilugeja Silver Simmiga (Volkswagen Polo GTI R5) Arktika MM-rallil esimese päeval järel WRC3 klassis kolmandat kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nArmeenia valitsuses pettunud suurmeister hakkab esindama USA-d\n\n## Põhitekst:\n\n38-aastase maailma edetabeli kuuenda maletaja sõnul mängis tema otsuses suurt rolli Armeenia võimude ükskõiksus male suhtes.\n\n\"Eelmine aasta oli meile kõigile pandeemiat ja sõda silmas pidades väga keeruline, lisaks elasin läbi isiklikud raskused. Armeenia riik on male suhtes absoluutselt ükskõikne. Mul oli valik: oma tööst loobuda või kolida sinna, kus mind hinnatakse,\" sõnas Aronian, kelle abikaasa Arianne Caoili hukkus mullu autoõnnetuses.\n\n\"See on Armeenia male jaoks suur kaotus,\" kinnitas Armeenia maleföderatsiooni asepresident Smbat Lputian, USA maleföderatsiooni president Mike Hoffpauir tervitas samas Aroniani otsust.\n\nAronian on kolmekordne maleolümpia kuldmedalist, tema ELO reiting on kõigi aegade edetabelis Magnus Carlseni, Garry Kasparovi ja Fabiano Caruana järel neljas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Male suurmeister Levon Aronian andis reedel teada, et lahkub Armeeniast ning hakkab edaspidi esindama Ameerika Ühendriike.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nOlümpia B-normi täitnud Jefimova parandas Eesti rekordit enam kui sekundiga\n\n## Põhitekst:\n\nKui hommikul ujus Jefimova välja aja 1.08,92 ja nihutas 2017. aastal püstitatud Maria Romanjuki Eesti rekordit 11 sajandikuga, sai ujumistalent õhtuses finaalis kirja lausa 1.07,53.\n\nOlümpiamängude A-normist jäi Jefimoval puudu 46 sajandikku.\n\nAleksa Gold püstitas Riias 200 meetri seliliujumises Eesti rekordi ajaga 2.13,12. Varasem rekord 2.13,48 kuulus samuti tema nimele ja oli ujutud 2019. aastal Torontos. Ühtlasi täitis Gold ka olümpia B-normi, milleks on 2.14,30.\n\nLäti lahtistel meistrivõistlustel on stardis üle 30 Eesti ujuja ja võistlused toimuvad kuni pühapäevani Riias 50-meetrises basseinis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "14-aastane Eneli Jefimova täitis Läti lahtistel meistrivõistlustel 100 m rinnuliujumises olümpia B-normi ja jõudis vähem kui poole sekundi kaugusele ka olümpia A-normist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAlates märtsist peab hoidma kodulinde siseruumides\n\n## Põhitekst:\n\nPTA keelustab alates 1. märtsist põllumajanduslindude ja teiste tehistingimustes peetavate lindude pidamise välitingimustes. Samuti keelustatakse partide ja hanede pidamine koos teiste lindudega, välja arvatud juhul, kui viiruse sissetoomise ohtu on võimalik hinnata väikeseks sõltuvalt kasvanduse erijoontest ja rakendatavatest riskivähendusmeetmetest, mida põllumajandus- ja toiduamet peab piisavaks.\n\nKa keelustab amet looduses vabalt elavate lindude toomise kohtadesse, kus samal ajal peetakse põllumajanduslinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.\n\nLindude väljaspidamine on märtsist lubatud erandolukorras PTA loal juhul, kui nende siseruumis pidamine vääramatult seab ohtu lindude elu ja tervise. Sel juhul peab olema välistatud lindude kokkupuude looduses vabalt elavate lindudega.\n\nKehtestatud piirangute järgimist kontrollivad PTA ametnikud. Kontrolli käigus hinnatakse linnupidajate rakendatud taudi ennetamise meetmete kohasust, selgitades vajadusel nende olemust. Nõuetele mittevastavuse korral teeb järelevalveametnik linnupidajale ettekirjutuse.\n\nLinnugripi peamised sümptomid on harja, lokutite ja näopiirkonna turse; isutus, uimasus kõhulahtisus; linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks; munatoodangu järsk langus.\n\nAmeti soovitused selleks, et kaitsta oma kodulinde: hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega; ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde; enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.\n\nLindude ebatavalise suremuse märkamisel tuleks teavitada sellest veterinaararsti. Välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.\n\nHukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) korjuse leidmisel tuleks sellest teavitada infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sest sellega võib viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.\n\nKodulinnu surmast tuleb teavitada veterinaararsti, kes annab edasised suunised.\n\nPTA tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde ka kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ameti sõnul saab ainult niimoodi operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla linnupidajale toeks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) kehtestas alates 1. märtsist üleriigilise lindude väljas pidamise piirangud, et tõkestada linnugripi levikut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKristjan Kangur on liitumas sünnilinna klubiga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärnu Sadama juht Johan Kärp ja Kristjan Kangur said suusõnalisele kokkuleppele, et mees pallib selle hooaja Pärnu Sadama meeskonnas,\" kirjutas Pärnu esindusmeeskond reedel sotsiaalmeedias.\n\nNädal aega tagasi lõpetas 38-aastane Kangur lepingu TalTechiga. Ülikoolimeeskonda esindades jäi Eesti-Läti korvpalliliigas Kanguri kontole 14 mänguga keskmiselt 10,1 punkti, 5,9 lauapalli ja 2,7 resultatiivset söötu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kauaaegne Eesti korvpallikoondislane Kristjan Kangur on liitumas sünnilinna klubiga Pärnu Sadam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nUued piirangud: teatrid ja kinod suletakse külastajatele 3. märtsist\n\n## Põhitekst:\n\nHaridus\n\nÜldhariduskoolide õppehoonetes jätkub 1.–28. märtsini tavapärane õppetöö vaid 1.–4. klassi õpilastele. Teised õpilased ei või sel ajal õppehoonetes viibida ega seal liikuda. Koolimajades viibimise keeld kehtib alates esmaspäevast ka kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides.\n\nKoolimajades võib viibida ja liikuda üksnes erijuhtudel: kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.\n\nÕpperuumides viibimisel tuleb tagada inimeste hajutamine ning väljaspool õpperuumi tuleb järgida 2+2 reeglit, mille kohaselt võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Hajutamise nõue ning muud viiruse leviku ennetamiseks vajalikud meetmed kehtivad nii õppijatele kui ka personalile. Samuti peab haridusasutus tagama, et vanemad õpilased, õpetajad ja kõik teised töötajad kannaksid maski. Alla 12-aastased lapsed maski kandma ei pea.\n\nPiirangud ei kehti koolidele, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, samuti puudega inimeste tegevustele. Ka ei kohaldata piiranguid haridusasutustes, kus on eraldi klassid hariduslike erivajadustega õpilastele või õpilasele, kes vajab tugiteenuseid.\n\nHuviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe ja noorsootöö ja sport\n\nLaste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole kuni 28. märtsini rühmaviisiline tegevus või treening siseruumides lubatud. Lubatud on tegevusi või treeninguid teha kas üksi või kahekesi, näiteks personaaltreeneri või treeningpartneriga, hoides teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti peredele. Spordialadel, mis lähevad individuaalspordi mõiste alla, näiteks tennises, on lubatud ka paarismängud.\n\nKui seni tuli sisetingimustes tagada, et ruumi täitumus ei oleks rohkem kui 50 protsenti, siis alates 3. märtsist väheneb lubatud täitumus 25 protsendile. Et tagada piisav hajutatus ja ohutus, eelkõige vältida teiste inimestega kokkupuuteid, on soovitatav tagada iga harrastajapaari kohta 20 ruutmeetri suurune ala, kus tegevusi ellu viia.\n\nVälitingimustes sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele hakkab 3. märtsist kehtima kord, mille järgi on lubatud koos juhendajaga senise 50 asemel kuni kümneliikmelised rühmad, kes ei tohi teiste rühmadega kokku puutuda.\n\nPiirangud ei kehti sama lasteaiarühma lastele, kes on igapäevaselt koos samas rühmas, ja nendele õpilastele, kellel on lubatud õppehoonetes viibida ja kes õpivad samas klassis, kuna puutuvad niigi igapäevaselt kokku. Samuti ei kohaldu piirangud professionaalsele sporditegevusele ning puuetega inimeste tegevustele.\n\nSpordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused ei ole üldjuhul lubatud. Lubatud on üksnes pealtvaatajateta spordivõistlused, kus osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijad.\n\nAvalikud koosolekud, üritused, jumalateenistused, meelelahutus\n\nSiseruumides ei ole 3.–28. märtsini lubatud korraldada avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi ning nii statsionaarsete istekohtadega kui ka statsionaarsete istekohtadeta avalikke koosolekuid ja üritusi, sealhulgas konverentse, teatrietendusi, kontserte ja kinoseansse. Piirangud ei puuduta veebiülekandena korraldatavaid üritusi, kus ei osale teisi inimesi peale esinejate ja ülekande tegemiseks vajaliku personali. Osalejad peavad siiski kinni pidama 2+2 reeglist ja järgima desinfitseerimisnõudeid.\n\nSamuti ei ole 3.–28. märtsini lubatud viibida ja liikuda meelelahutusteenuse osutamise kohtades, näiteks kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis või laste mängutoas, ning muuseumides ja näituseasutustes.\n\nVälitingimustes on meelelahutus, jumalateenistused, üritused ja koosolekud, samuti muuseumide ja näituste külastamine lubatud kuni kümne inimesega rühmas. Seejuures tuleb tagada, et üks rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega. Ajavahemikus kella 21–06 ei tohi üritusi korraldada.\n\nSaunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad\n\nAvalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates ei ole kuni 28. märtsini lubatud üldjuhul viibida. Nendes asutustes tohib siiski liikuda teenindussaalides, näiteks juuksuri- või maniküürisalongis, kasutada majutusteenust ja külastada söögikohta, kui järgitakse korralduses nendele asutustele üldiselt kehtestatud reegleid. Ka on lubatud individuaalseks ujumiseks kasutada siseujumisbasseine.\n\nToitlustus\n\nSöögikohad võivad alates 3. märtsist avatud olla mitte kauem kui kella 18-ni, misjärel jääb lubatuks vaid toidu kaasamüük. Kehtima jääb 50-protsendilise täitumuse reegel, mis tähendab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis tohib täidetud olla kuni 50 protsenti klientidele ette nähtud pinnast. Lisaks tuleb söögikohtades järgida 2+2 reeglit ehk liikuda kahekesi ja hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti peredele. Samuti tuleb söögikohtades liikudes kanda maski.\n\nLahtiolekuaja ja täitumuse piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Lahtiolekuaja piirang ei kehti ka rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvas müügikohas ning parvlaeval. Samuti ei kehti lahtiolekuaja piirang tanklas, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.\n\nValitsus kehtestas täiendavad meetmed, kuna koroonaviirus levib laialdaselt kõikjal Eestis ja haigestumuse intensiivsus on väga suur. Täiendavate meetmete eesmärk on senisest enam vähendada inimeste kokkupuuteid, vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kinnitas reedel erinevates valdkondades senisest rangemad meetmed, et piirata koroonaviiruse leviku üha kiirenevat kasvu. Koolides kehtivad uued piirangud 1. märtsist, meelelahutusasutustes ja toitlustuses 3. märtsist. Uued nõuded kehtivad 28. märtsini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMedvedev võib Rotterdamis lõpetada suure neliku 16 aastat kestnud seeria\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel nädalal Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudnud maailma teine reket Rafael Nadal otsustas seljavigastuse tõttu esmaspäeval algavast Rotterdami turniirist loobuda.\n\nSee tähendab, et kui aasta esimese slämmiturniiri finaalis Novak Djokovicile kaotanud Medvedev peaks Rotterdamis samuti finaali jõudma, tõuseb ta maailma edetabelis teisele kohale.\n\nViimati sai keegi väljaspool meeste tennise suurt nelikut (Nadal, Djokovic, Roger Federer, Andy Murray) sellega hakkama 2005. aasta suvel, kui ATP tabeli teisele reale kerkis austraallane Lleyton Hewitt. Esireketi koht on suure neliku jagada olnud alates 2004. aasta 2. veebruarist, mil Federer tõukas troonilt Andy Roddicki.\n\nMedvedevil on Rotterdamis esimene asetus, teiste seas osalevad turniiril näiteks ka Stefanos Tsitsipas, Alexander Zverev ja Andrei Rubljov. Murray teenis korraldajatelt vabapääsme.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Venemaa esitennisistil Daniil Medvedevil on Rotterdami turniiril võimalik teha midagi sellist, millega pole keegi väljaspool tennise suurt nelikut hakkama saanud juba pea 16 aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsusmaa rikkaim mees ostab Euroopa ühe vanema ettevõtte\n\n## Põhitekst:\n\nBirkenstock on Saksamaa pereettevõte, mille juured ulatuvad aastasse 1774. Selle praegused omanikud Christian ja Alex Birkenstock jäävad ettevõttes tegutsema edasi väikeaktsionäridena.\n\n\"Ettevõtte uued omanikud jätkavad keskendumist Hiina ja India turgudele ning laiendavad otse tarbijatele suunatud ärimudelit,\" teatas Birkenstock oma avalduses.\n\n\"L Cattertonis oleme leidnud mitte ainult aktsionäre, vaid ka partnereid globaalsete kasvueesmärkide saavutamiseks. Neil on palju oskusteavet ja suurepärane juurdepääs rahvusvahelistele turgudele,\" ütles Birkenstocki tegevjuht Oliver Reichert.\n\nBirkenstock annab tööd umbes 3800 inimesele ja teenis 2019. aastal puhaskasumit umbes 130 miljonit eurot. 2020. aasta puhaskasum peaks ettevõtte teatel olema sarnane eelmise aasta omale, veel pole seda ametlikult avaldatud.\n\n\"Birkenstocki omanikud olid juba mitu kuud uurinud, kuidas ettevõtet müüa. Selleks kasutasid nad ka USA investeerimisfirma Goldman Sachsi teenuseid,\" ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Financial Timesile.\n\nL Catterton on varem investeerinud Everlane'i veebipoodi ja treeningvahendite firmasse Pelotoni.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa rikkaima mehe Bernard Arnault'i investeerimisfirma L Catterton ostab 1774. aastal asutatud Saksa jalanõude ettevõtte Birkenstocki. Tehingu väärtus on umbes neli miljardit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBiden: USA ei aktsepteeri kunagi agressiivse Venemaa Krimmi-hõivamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"USA ei ole tunnustanud ega kunagi tunnusta selle poolsaare annekteerimist ning me seisame koos Ukrainaga vastu Venemaa agressiivsetele tegudele\", ütles Biden avalduses, millega märgiti Venemaa Krimmi-invasiooni aastapäeva.\n\nBiden rääkis eelmise kuu lõpus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Selle käigus arutas ta Putiniga mitmeid teemasid. Nende seas olid Ukraina suveräänsus, Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi vangistamine ja Venemaa väidetav sekkumine USA 2020. aasta valimistesse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Biden kinnitas reedel, et Ameerika Ühendriigid ei aktsepteeri kunagi Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKallas: koolide kuupikkune kaugõpe oli aus kohe välja öelda\n\n## Põhitekst:\n\nSuurima opositsioonierakonna juht Martin Helme käis eile välja mõtte, et ei ole hilja alustada Eesti riigil ise kõnelusi vaktsiinitootjatega, et leida kiiremini sellele olukorrale lahendus.\n\nJah, Martin Helme oleks võinud sellega tegeleda juba eelmise aasta kevadel. Siis sai ka meie poolt tähelepanu juhitud, et peaks olema selge vaktsineerimiskava. Kuid minu teada oli just EKRE eelmises valitsuses see, kes täiendavate vaktsiinikoguste, ma ei tea, kas just vastu oli, aga oli väga kõvasti seda valituses oponeerimas.\n\nPraegu on seis selline, et vaktsiinitootjatel ei ole lihtsalt seda toodangut ja kui hakkame üksteisest mööda ostma, siis selles võidujooksus jääb kaotajaks eelkõige väikeriik, kellel ei ole võimalust rahaliselt üle maksta suuri riike.\n\nMeie huvides on see, et sellist võidujooksu ei tekiks. Praegu on kitsaskohad just vaktsiinide tootmises. Kui Euroopa saab tagant aidata just tooraine võimaldamisega tarneahelate paremaks korraldamiseks, siis seda kõike peab Euroopa tegema, et need vaktsiinid jõuaks liikmesriikideni.\n\nEestis on olnud väga terav arutelu selle ümber, kas süstime ära kõik vaktsiinid, mis meile tulnud. Ja neid ikkagi on tuhandete kaupa perearstikeskustes, nad seisavad ja ootavad inimesi, keda võiks vaktsineerida. Mis te arvate mõttest, et kaasata erasektor vaktsineerimisse, et tõesti iga ampull, mis tuleb Eestisse, läheks 24 tunni jooksul kasutusse.\n\nJah, ma olen nõus, et seda vaktsineerimist me peame kiirendama ja kiirendamegi. Praegu on põhiline probleemkoht ikkagi see, et vaktsiine on liiga vähe. Neil on erinevad tarnetingimused ja hoiutingimused. Me püüame saavutada seda olukorda, et kõik läheb kohe süstimisse, aga kuna meil praegu on see seis, et meil on ühelt poolt riskirühmad, keda me tahame vaktsineerida ja teiselt pool eesliinitöötajad, tervishoiutöötajad, hooldusasutuste töötajad, päästjad, politsei, õpetajad, keda me tahame vaktsineerida, siis see on meil praegu piiratud ressurss ja peab minema vastavalt sellele korraldusele.\n\nKui meil on rohkem vaktsiini, siis meil on plaanis avada ka suuremad vaktsineerimiskeskused. Meil peaks poolest märtsist olema töös ka digiregistratuur, kuhu saab vaktsineerimiseks aega kinni panna. Kui on inimene, kes soovib vaktsineerida, siis tema saaks kokku selle vaktsiinidoosiga, mis parasjagu üle Eesti saadaval on. Siis peaks kõik hakkama ka sujuvalt toimima.\n\nMis puudutab erasektorit, siis ma olen absoluutselt nõus, et erasektorit tuleks kaasata. Juba olemegi kaasanud. Näiteks logistikas vaktsiinide laialiveoks oleme kaasanud mõlemad suuremad ravimite hulgimüüjad ja erasektor on kaasatud ka vaktsiinide süstimisse.\n\nReedel tuli välja ka teadusnõukoja soovituste nimekiri, mida teie arutasite nii teisipäeval kui ka neljapäeval valitsuses. Seal oli soovitus, et koolid võiks olla kaks nädalat pärast koolivaheaega distantsõppel. Miks valitsus otsustas, et koolide vanem osa jääb distantsõppele märtsi lõpuni ehk kauem?\n\nTeadusnõukoda oli meil ka kohal ja need ettepanekud on ka ajas väga palju muutunud. Neljapäeval, kui me otsustasime eelmisi piiranguid, oli üks jutt ja esmaspäeval tulid juba uued soovitused.\n\nKa haridus- ja teadusminister suhtles koolipidajatega ja me suhtlesime teadusnõukoja inimestega. Nende arvamusel ei saa kahjuks ühe nädalaga neid nakkuskordajaid alla ja seetõttu oleks aus öelda kohe, et see tõenäoliselt pikeneb märtsi lõpuni.\n\nTeine variant on see, et me oleksime pidanud arutama seda järgmisel nädalal uuesti. Mitte ükski prognoos ei ütle seda, et järgmine nädal on need nakkuskordajad nii palju leevenenud, et me saame ikkagi koolide kontaktõppega jätkata. Seetõttu oli aus teha see otsus kohe ära, et koolide distantsõpe kestab märtsi lõpuni.\n\nKui palju teid peaministrina segab see, et endine peaminister Jüri Ratas suhtleb ajakirjandusega, jagab sotisaalmeedias näpunäiteid, mida peab tegema ehk sisuliselt annab korraldusi tagumiselt pingilt. Kui palju see valitsuse tööd takerdab?\n\nValitsuse tööd see kuidagi ei takerda. Riigikogu liikmetel on võimalus oma arvamust avaldada ja seda siis erinevad riigikogu liikmed ka aktiivselt teevad. Loomulikult ma kuulan kõikvõimalikke arvamusi, mida esitatakse. Eks see peegeldab ka arvamust ühiskonnas, loomulikult on meil arvamusvabadus.\n\nAga see teid isiklikult ei sega? Sest mitmed reformierakondlased on seda ka sotsiaalmeedias kritiseerinud, kuidas Ratas käitub.\n\nÜldiselt on tõesti selline hea tava olnud, et kui sa ise enam juht ei ole, siis sa ei lähe ka teistele nõuandeid andma. Ju Jüri Ratas on teistmoodi ja keegi ei saa keelata tal arvamust avaldada.\n\nKuidas valitsuse aruteludel piirid jooksid? Kas seal olid selgelt Keskerakonna ministrid rangemal seisukohal, nõudsid rohkem piirangud ja Reformierakond oli rohkem vabaduste kaitsja?\n\nValitsus on üks ja kõik liikmed on mures nende numbrite pärast. Liikmed arutasid, kuidas neid nakatumisnumbreid alla tuua. See on meie kõigi ühine eesmärk, kellelgi pole soovi lihtsalt asja ees, teist taga piiranguid kehtestada. Kõik soovivad ju, et ühiskond oleks piisavalt avatud, aga paraku Covidi-olukord on selline, nagu ta on ja me olime sunnitud neid piirangud tegema.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi teadusnõukoda soovitas valitsusel viia koolid kaheks nädalaks kaugõppele, olid nakatumiskordajad sellised, et aus oli viia koolid kohe pikemalt kaugõppele, ütles peaminister Kaja Kallas ERR-ile. Ta ütles ka, et kui riigid hakkavad eraldi vaktsiine ostma, jääb Eesti väikeriigina selles võidujooksus kaotajaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPortugali käsipallikoondise väravavaht suri 32-aastaselt\n\n## Põhitekst:\n\nQuintana süda seiskus klubi esmaspäevase treeningu ajal ja ta viidi Porto Sao Joao haiglasse, kus ta suri reede lõunal.\n\nKuubas sündinud Quintana liitus Portoga 2011. aastal ja krooniti klubiga kuuekordseks riigi meistriks. Portugali koondist hakkas ta esindama 2014. aastal ja aitas rahvusmeeskonnal aasta alguses lõppenud MM-il tulla kümnendale kohale. Kokku esindas ta koondist 67 kohtumises.\n\n\"Alfredo Quintana lahkumine jätab käsipalli ja kogu maailma vaesemaks. Jätame kaastundesõnad tema perekonnale, sõpradele, Porto klubile ja rahvuskoondisele. Meie kaotus on korvamatu,\" sõnas Portugali käsipalliliiga president Pedro Proenca.\n\nView this post on Instagram\n\nA post shared by FC Porto (@fcporto)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel suri kõigest 32 aasta vanusena FC Porto ja Portugali käsipallikoondise väravavaht Alfredo Quintana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMaksu- ja tolliamet alustas enammakstud tulumaksu tagastamist\n\n## Põhitekst:\n\nNeil, kelle deklaratsioon ei vaja täiendavat kontrolli, võib amet MTA kommunikatsiooniosakonna juhi Gea Otsa sõnul langetada otsuse keskmiselt kahe nädala jooksul deklaratsiooni esitamisest.\n\nSiiski palub amet inimestelt kannatlikkust, kuna kõigile esimesel päeval tuludeklaratsiooni esitanute osas pole võimalik ühekorraga tulumaksu tagastamise otsust langetada. Oma tuludeklaratsiooni staatust on võimalik kontrollida MTA portaalis.\n\nPaberil tuludeklaratsiooni esitanutele alustatakse enammakstud tulumaksu tagastamist 19. märtsist.\n\nEnammakstud tulumaksu tagastamiseks on ametil aega kuni 1. oktoobrini. Üldjuhul jõuab tagastatav tulumaks siiski täiendavat kontrolli mitte vajavate tuludeklaratsioonide puhul inimeste kontodele mõne nädalaga.\n\nTulumaksu tagastamise kiirus ei sõltu deklaratsioonide esitamise järjekorrast. Reede hommikuks oli esitatud 493 000 tuludeklaratsiooni, millelt tagastamisele kuulub kokku 154 miljonit eurot enammakstud tulumaksu. Praegu esitatud tuludeklaratsioonide põhjal tuleb tulumaksu juurde maksta kogusummas 13 miljonit eurot.\n\nTeist aastat on tulumaksudeklaratsiooni esitades võimalik tagasisaadav raha kohe ka annetuseks suunata. Seda võimalust on kasutanud 2500 inimest, kes on kokku annetanud 109 000 eurot.\n\nAmet soovitab inimestel tuludeklaratsiooni esitamiseks büroosse mitte tulla, MTA Tallinna teenindusbüroos on jätkuvalt järjekorrad. Kui inimesel on kindlasti vaja teenindusbüroosse tulla, soovitab amet selle mõne nädala võrra edasi lükata.\n\nTuludeklaratsioone saab esitada aprilli lõpuni.\n\nOodata on enam kui 750 000 deklaratsiooni esitamist. Eelmisel aastal tagastas MTA enam makstud tulumaksu 189 miljonit eurot, inimestel tuli tulumaksu juurde tasuda kokku 58 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas reedel enammakstud tulumaksu tagastamist, esimeseks päevaks tehti otsus 30 000 inimese osas. Amet palub inimestel varuda kannatust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTikToki omanikfirma maksab USA kohtuasja raames 92 miljonit dollarit\n\n## Põhitekst:\n\nSüüdistajate väitel rikkus TikTok Illinois' osariigi biomeetria privaatsusseadusi, mille alusel on võimalik kaevata kohtusse ettevõtteid, mis koguvad kasutajate andmeid ilma loata, sealjuures ka sõrmejälgede ja näo skaneerimisega. Illinois' on ainus USA osariik, kus saab sarnase rikkumise eest raha nõuda.\n\n\"Kuigi me pole väidetega nõus, siis selleks, et vältida pikaajalist kohtumenetlust, tahame keskenduda ohutu ja lõbusa kogemuse pakkumisele TikToki kogukonnale,\" teatas TikTok avalduses.\n\nFacebook nõustus sama seaduse alusel eelmise aasta veebruaris maksma välja 500 miljonit dollarit.\n\nByteDance'i kokkuleppe peab heaks kiitma ka föderaalkohtunik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Videorakenduse TikTok Hiina omanikfirma ByteDance nõustus maksma USA kasutajatele 92 miljonit dollarit (76 miljonit eurot) kohtuasja raames, milles rakendust süüdistatakse ilma loata andmete kogumises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPixar avaldas uue lastefilmi \"Luca\" esimese treileri\n\n## Põhitekst:\n\nFilm jutustab kahest pealtnäha tavalisest teismelisest poisist Lucast ja Albertost, kes oma suve Itaalias veedavad, kirjutab Consequence of Sound.\n\nTegelikult ei ole parimad sõbrad aga sugugi tavalised lapsed, vaid mereelukad, kes maismaal inimese kuju võtavad. Kohalikud ei ole nende kuju muutmisest teadlikud ning oma identiteedi varjamine läheb aina keerulisemaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pixar avaldas selle aasta suvel kinodesse jõudva lastefilmi \"Luca\" esimese treileri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAdelaide'is selgitavad võitja Swiatek ja Bencic\n\n## Põhitekst:\n\nSwiatek (WTA 18.) oli poolfinaalis kindlalt 6:3, 6:2 parem šveitslanna Jil Teichmannist (WTA 61.).\n\n19-aastasele Swiatekile on see karjääri kolmas finaal, seni on tal üks võit – mullu triumfeeris ta Prantsusmaa lahtistel.\n\nTeises poolfinaalis sai 23-aastane Bencic (WTA 12.) kaks tundi ja 48 minutit kestnud matšis 7:6 (2), 6:7 (4), 6:2 jagu 16-aastasest ameeriklannast Coco Gauffist (WTA 52.).\n\nSeejuures jäi Bencic avasetis 1:4 kaotusseisust, aga suutis siis kiires lõppmängus peale jääda ning sarnane stsenaarium kordus teises setis, kus Bencic juhtis ise 4:1, aga Gauff päästis matšpalli ja viis seti kiiresse lõppmängu, kus jäi 7:4 peale. Otsustavas setis oli Bencic kindlalt parem, murdes kahel korral Gauffi servi.\n\nBencicile on see karjääri 11. finaal, viimati jõudis ta nii kaugele 2019. aasta sügisel Moskvas. Senisest kümnest finaalist on tal kirjas neli võitu, neist viimane tuligi Moskvas.\n\nSwiatek ja Bencic pole varem omavahel mänginud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Austraalias Adelaide'is peetaval WTA tenniseturniiril jõudsid finaali poolatar Iga Swiatek ja šveitslanna Belinda Bencic.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaart: koroonavaktsiin jõudis Aafrikasse, EL-is hõlmatuid üle nelja protsendi\n\n## Põhitekst:\n\nVaktsineeritute kõrge osakaalu poolest maailmas silma paistvate riikide nimekirja ülaosas muutusi pole. Iisraelis on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga hõlmatud veidi enam kui pool selle elanikkonnast. Väikese elanikkonnaga Seišellidel on 100 inimese kohta vaktsineeritud enam kui 42.\n\nSilma paistavad ka Pärsia lahe riigid, Araabia Ühendemiraatides küündib vaktsineeritute osakaal üle 35 protsendini ja Bahreinis läheneb see 20 protsendile. Lõuna-Ameerika riikidest paistab eriliselt silma Tšiili, kus küündib hõlmatute osakaal üle 17 protsendi.\n\nEuroopas on vaktsineerimistempo eriliselt kõrge Suurbritannias ja Serbias. Saareriigis on saja inimese kohta vaktsineeritud vähemalt korra ligi 30. Samuti Euroopa Liitu mittekuuluvas Serbias ulatub vähemalt korra vaktsineeritute osakaal ligi 13 protsendini. Tõsi, võrreldes möödunud nädalaga pole seal vaktsineeritute koguarv eriliselt kasvanud. Põhirõhk on olnud elanike teistkordsel vaktsineerimisel.\n\nEuroopa Liitu kuuluvatest riikidest on olnud õige agaram vaktsineerija 500 000 elanikuga Malta, kus on vähemalt korra vaktsineeritud ligi 50 000 inimest ehk ligi kümme protsenti. Saareriigile järgnevad vastavalt 6,72 ja 6,24 protsendiga Austria ning Taani.\n\nEestis oli vaktsineeritud reede hommiku seisuga 5,44 protsenti elanikkonnast, ületades sellega Euroopa Liidu keskmist. Eestist eespool on veel lisaks Soome, Slovakkia ja Sloveenia. Liidus tervikuna on vaktsineeritud vähemalt korra 4,12 protsenti inimestest. Keskmist tõmbavad suurriikidest alla Prantsusmaa ja Itaalia.\n\nTabeli tagaotsast leiab endiselt Läti ja Bulgaaria. Eesti lõunanaabrid on vaktsineerinud 2,12 protsenti elanikkonnast ja Bulgaaria 2,2 protsenti.\n\nMaailma suurriikidest on jõudnud oma elanikkonnast kõige rohkem inimesi vaktsineerida USA, kus on 100 inimese kohta vaktsiiniga hõlmatud enam kui 14. Kokku on tehtud süst ligi 46 miljonile inimesele. Hiina värskeid andmeid edastanud pole, kuid kahe nädala taguse seisuga oli ühe korra vaktsineeritud inimesi umbes 40 miljonit. Suurema elanike arvu tõttu jäi vaktsineeritute osakaal aga alla kolme protsendi.\n\nVenemaa on vaktsineeritud elanikkonnast hinnanguliselt 1,52 protsenti ehk ligikaudu 2,2 miljonit inimest.\n\nEsimese kuue kuu jooksul 300 miljonit inimest vaktsineerida lubanud Indias oli tehtud reede hommikuks ligi 13,5 miljonit süsti. Ligi 210 miljoni elanikuga Brasiilias on vaktsineeritud üle 6,3 miljoni inimese.\n\nÜhtlasi algas tõsisem vaktsineerimine veel mitmes Sahara-taguse Aafrika riigis, nagu Lõuna-Aafrika Vabariigis, Senegalis ja Zimbabwes. Vaktsiini on saanud aga alles vähesed eesliinitöötajad. Samuti tehti koroonavastase vaktsineerimisega algust muu hulgas Austraalias, Uus-Meremaal ja Jaapanis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimasel nädalal hakati vaktsineerima eesliinitöötajaid mitmes Aafrika riigis. Euroopa Liidus tõusis vähemalt korra vaktsineeritute osakaal üle nelja protsendi ja Eesti on keskmisest mõnevõrra ees.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nBennett võttis AÜE tuuril teise etapivõidu, Taaramäe tõusis üldarvestuses\n\n## Põhitekst:\n\nBennett edestas valdavalt siledatel teedel kulgenud etapil lõpusprindis itaallast Elia Vivianit (Cofidis) ja sakslast Pascal Ackermanni (Bora-Hansgrohe).\n\nPeagrupis finišeerisid ka Martin Laas (Bora-Hansgrohe) ja Taaramäe, kes said kirja vastavalt 43. ja 53. koha.\n\nÜldarvestuses jätkab esikohal sloveen Tadej Pogacar (UAE Team Emirates), kes edestab 45 sekundiga Adam Yatesi (Ineos Grenadiers) ja 1.12-ga Joao Almeidat (Deceuninck – QuickStep). Taaramäe tõusis kolm kohta ja on nüüd 36. (+16.03), Laas on üldarvestuses 124. kohal (+55.00).\n\nAÜE velotuur lõpeb laupäeval.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Araabia Ühendemiraatide velotuuri kuuenda etapi (Deira – Palm Jumeirah; 165 km) võitis iirlane Sam Bennett (Deceuninck – QuickStep), kellele see on sel tuuril teine esikoht. Rein Taaramäe (Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux) tõusis üldarvestuses kolm kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusraamatukogu jääb kultuuriasutuste piirangutele vaatamata avatuks\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht Argo Kerb kinnitas, et mõistetavalt jäävad paljud teenused seisma. \"Näitustegevuse peame lõpetama, haridustegevus on samuti pausil ning ka kõik üritused on viidud videosse,\" sõnas ta ja mainis, et samuti on võimalikult paljud töötajad saadetud ka tööle kodukontorisse.\n\nKüll aga kinnitas ta, et rahvusraamatukogu jääb ka märtsis täies mahus avatuks. \"Meil on privileeg olla päris suur hoone, seega meil pole probleemi hoida distantsi külastajate vahel,\" sõnas Kerb ja mainis, et raamatukogu külastatavus on viimasel ajal kukkunud kaks korda. \"Samal ajal on viimasel kahel päeval olnud kontaktivaba laenutus nii populaarne, et raamatukapp on täis.\"\n\n\"Seetõttu rõhutakski, et inimesed, kes on omale raamatud kontaktivabalt tellinud, võiksid neile kiiresti järgi tulla,\" rõhutas ta ja lisas, et lähiajal plaanivad nad paigaldada ka teise raamatukapi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vaatamata sellele, et märtsis on suletud nii kinod, teatrid, kontserdimajad kui ka muuseumid-galeriid, pole raamatukogude puhul täpseid nõudmisi seatud. Rahvusraamatukogu uksed jäävad märtsis avatuks, küll aga soovitavad nad kasutada kontaktivaba laenutust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAvalikustati võrkpalli EM-i ajakava, Tallinnas alustatakse 1. septembril\n\n## Põhitekst:\n\nÜheks alagrupiturniiri toimumise paigaks on teatavasti Tallinn (Saku Suurhall), kus pannakse pall mängu 1. septembril, teatas Eesti Võrkpalli Liit.\n\nLisaks toimuvad alagrupimängud Poolas (Krakow), Tšehhis (Ostrava) ning Soomes (Tampere). Et valiksarjaga jätkatakse mais, pole kõik osalejad veel selged, ent mängupäevad on paigas. Kõik osalejad saavad selgeks hiljemalt 16. maiks, pärast seda toimub ka alagruppide loosimine.\n\nLisaks korraldajatele on koha finaalturniirile taganud eelmise EM-i kaheksa paremat ja käesoleva kvalifikatsiooni kaudu Läti, Türgi, Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia.\n\nKaheksandikfinaalid ja veerandfinaalid toimuvad Poolas (Gdanskis) ja Tšehhis (Ostrava).\n\nKaks ja pool nädalat kestev finaalturniir kulmineerub 18. ja 19. septembril, mil Poola linnas Katowices peetakse poolfinaalid ja medalimängud.\n\nTallinnas toimuva alagrupiturniiri piletimüügi alguskuupäev on hetkel lahtine. Eesti Võrkpalli Liit avalikustab piletimüügiga seotud detailid lähinädalatel.\n\nEM-i ajakava:\n\n2021. aasta võrkpalli EM-finaalturniiri ajakava. Autor/allikas: Eesti Võrkpalli Liit\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Võrkpalliliit (CEV) avalikustas 2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mängude ajakava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nViirusega hädas Maardu elanikud saavad lõpuks kodulinnas koroonatesti teha\n\n## Põhitekst:\n\n\"Oleme juba kaks nädalat palunud, et Maardusse paigaldataks statsionaarne koroonaviiruse testimispunkt. Lõpuks võeti meid kuulda,\" ütles Maardu linna pressiesindaja Elena Katsuba ERR-i venekeelsele portaalile.\n\nKoroonatesti saab teha Maardu linna toodud testimisbussis, mis on seal viimased kaks päeva olnud. Kahe päeva jooksul on käinud proovi andmas sadakond inimest. Buss jääb linna ka järgmiseks nädalaks. Järgmine testimispäev on pühapäeval ja uueks nädalaks on praegu kavandatud proovide võtmine kolmel päeval, ütles Synlabi esindaja ERR-ile. Olenevalt viirusolukorrast võib testimisgraafik veel muutuda.\n\nProove võtavad Synlabi arstid. Testimiskeskuse kaudu saavad soovijad aja broneerida.\n\nMedicumi juhatuse esimees Tõnis Alliku sõnul saaksid maardulased käia testimas ka Tallinnas, näiteks Lasnamäel Punasel tänaval või lauluväljaku telgis.\n\nMaardulased pole agarad Tallinnas testimas käijad, sest paljudel pole autot, teised jälle ei soovi praeguses olukorras ühistransporti kasutada.\n\nTerviseameti hinnangul peaksidki Maardu elanikud saama ikkagi kodulinnas testimas käia.\n\n\"Maardus on vajalik testimispunkt. On oluline, et inimesed ei sõidaks pealinna testimiseks ühistranspordiga,\" ütles terviseameti pressiesindaja Kirsi Pruudel.\n\nKatsuba sõnul pole Maardu elanikud ka kõige aktiivsemad maskide kandjad.\n\n\"Neid on väga raske maske kandma panna. Linnavalitsus viib läbi kampaaniaid, linnas ripuvad plakatid, kõikidel ekraanidel ja sotsiaalmeedias on meeldetuletused, kuid mõned inimesed on piirangutest juba tüdinenud ja teised arvavad, et see kõik on väljamõeldis,\" nentis Katsuba.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maardus, kus viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on Eesti kõrgeim, üle 3000 juhtumi, saab lõpuks ometi teha koroonatesti. Linn on statsionaarset testimispunkti nõudnud juba mitu nädalat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKütusehinnad tõusid sel nädalal kogu Baltikumis, kalleim kütus on Tallinnas\n\n## Põhitekst:\n\nTallinnas kerkisid nii bensiinikütuste kui diislikütuse hinnad eelmise nädalaga võrreldes kahe sendi võrra.\n\nRiias tõusid nii bensiinikütuste kui ka diislikütuse hinnad nädalaga 0,7 sendi võrra.\n\nVilniuses kerkisid bensiinikütuste hinnad kahe sendi võrra, diislikütuse hind tõusis kolme sendi võrra.\n\nBaltimaade kalleimat kütust müüakse sel reedel Tallinnas. 95-oktaanise bensiini hind oli reede pärastlõunal Eesti pealinnas 1,349 eurot, mida oli 7,5 senti rohkem kui Riias ja 14,3 senti rohkem kui Vilniuses.\n\n98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,399 eurot, mis oli Riia ja Vilniuse hindadest kallim vastavalt 6,5 senti ja 9,4 senti.\n\nDiislikütuse hind Tallinnas oli 1,219 eurot ehk 4,5 senti rohkem kui Riias ja 4,3 senti rohkem kui Vilniuses.\n\nHinnavõrdlus on informatiivne. Kütusehinnad võivad tanklati erineda.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Circle K reedesest Balti riikide pealinnade hinnavõrdlusest selgub, et nädalaga tõusid hinnad kõigis kolmes pealinnas. Kõige kallimat kütust müüakse Baltikumi pealinnadest Tallinnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nArsenal loositi Euroopa liigas kokku Olympiakosega, ManU Milaniga\n\n## Põhitekst:\n\n1/16-finaali mängudes istus Arsenali varumeestepingil ka eestlasest väravavaht Karl Jakob Hein.\n\nMilani ja ManU vastasseisus on pilgud eelkõige ühel mehel – 39-aastane Zlatan Ibrahimovic mängis aastatel 2016-2018 ManU eest, käis siis USA-s ning Euroopasse naastes liitus mullu taas Milaniga.\n\nAvamängud peetakse 11. märtsil ning korduskohtumised 18. märtsil.\n\nKaheksandikfinaalpaarid:\nAjax – Young Boys\nKiievi Dünamo – Villarreal\nRoma – Donetski Šahtar\nOlympiakos – Arsenal\nZagrebi Dinamo – Tottenham\nManchester United – AC Milan\nPraha Slavia – Rangers\nGranada – Molde\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Euroopa liigas loositi kaheksandikfinaalid. Manchester United läheb vastamisi AC Milaniga, Arsenal kohtub Olympiakosega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa vanglateenistuse juht kinnitas Navalnõi viimist karistuskolooniasse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ta on viidud sinna, kus ta kohtuotsuse kohaselt peab viibima,\" tsiteeris riiklik agentuur RIA Novosti Venemaa föderaalse vanglateenistuse juhti Aleksander Kalašnikovi.\n\nKalašnikov ei avaldanud Navalnõi karistuskoloonia asukohta, kuid väitis, et ta on \"täiesti tavapärastes tingimustes\". \"Ma garanteerin, et ohtu tema elule ja tervisele ei ole,\" ütles Kalašnikov.\n\nEelmisel nädalal otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Venemaa peab Navalnõi vabastama, kuna tema elu on vanglas ohus, aga Moskva lükkas kohtu otsuse kohe tagasi.\n\nFöderaalse vanglateenistuse pressiesindaja vastas, et ei ava Navalnõi kohta rohkem üksikasju, kuna süüdimõistetute isikuandmeid ei tohi avaldada.\n\nPresident Vladimir Putini peamisele oponendile sai sel kuul osaks kahe ja poole aastane vanglakaristus, kuna ta oli rikkunud senise tingimisi karistuse reegleid ega ilmunud ette nähtud ajal end näitama, kui oli Saksamaal mürgitamiskatse järgsel ravil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kremli esikriitik Aleksei Navalnõi viidi karistuskolooniasse, kus tal tuleb veeta üle kahe aasta, kinnitas Venemaa vanglateenistuse juht reedel ajakirjandusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa diplomaadid pidid Põhja-Koreast lahkumisel kasutama dresiini\n\n## Põhitekst:\n\nPärast seda, kui Põhja-Korea režiim koroonaviiruse epideemia tõttu rahvusvahelise reisimise lõpetas, oli Venemaa diplomaatide ja nende perekondade jaoks dresiini kasutamine ainus võimalus riigist lahkumiseks.\n\nVenemaa diplomaatide \"rongisõit\" Pyongyangist Venemaale kestis kokku 32 tundi.\n\n\"Kuna piirid on olnud suletud rohkem kui aasta ja reisijate liiklus on peatatud, oli kojusaamine pikk ja keerukas teekond,\" ütles Venemaa välisministeerium.\n\n\"Saatkonna kolmas sekretär Vladislav Sorokin oli peamiseks mootoriks, rühma kuulus ka Sorokini kolmeaastane tütar Varya,\" lisas Venemaa välisministeerium.\n\nVenemaa territooriumil võtsid diplomaadid vastu nende kolleegid välisministeeriumist ja nad toimetati Vladivostoki lennujaama.\n\nPõhja-Korea kehtestas eelmisel aastal koroonaviiruse epideemia tõttu ranged piirangud ja režiimi ametnike teatel riigis viirust ei eksisteeri.\n\nMoskval on Pyongyangi kesklinnas suur saatkonnahoone ja endisel Nõukogude Liidul oli Põhja-Korea riigi loomisel keskne roll.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui paljud diplomaadid võivad kojuminekul oodata erikohtlemist, siis Venemaa Põhja-Korea saadikud ja nende perekonnad olid sunnitud tagasi sõitma dresiiniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTeppan: olid teatud põhjused, miks mina noore sportlasena Alaverist eemaldusin\n\n## Põhitekst:\n\n\"Teen tööd, mida keegi teine Eestis ei tahtnud teha. Kes sellises ametis tahaks olla,\" nentis mullu juulis peatreeneriametisse asunud Teppan Soome ajalehele antud intervjuus.\n\nKaks aastat tagasi peetud MM-il Seefeldis lahvatas dopinguskandaal, kuhu olid segatud ka eestlased – kohapeal võeti vahi alla Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, mõned päevad hiljem tunnistas veredopingu tarvitamise üles ka Algo Kärp. Nii Tammjärv kui Kärp ütlesid, et said Saksa dopinguarsti kontakti Mati Alaverilt. Harju maakohus määras Alaverile dopingu tarvitamisele kallutamise eest 2019. aasta novembris aastase tingimisi vangistuse pooleteiseaastase katseajaga.\n\n\"Kas üllatas? Üldse mitte,\" tõdes Teppan, et Seefeldi dopinguskandaal teda ei üllatanud.\n\n\"Omal ajal olid teatud põhjused, miks ma eemaldusin juba noore sportlasena Alaveri treeningutest ja meetoditest,\" lisas kahel olümpial võistelnud Teppan.\n\nKui tuli välja, et Eesti suusatajad on keelatud meetodeid tarvitanud, kratsis nii mõnigi kukalt – kuidas siis tulemused ikka nii kehvad olid? \"Mina kuulusin ka nende imestajate hulka. Kuidas saab dopinguprogrammi nii kehvasti kokku panna, et dopingu abilgi ei suuda jõuda kõrgemale kui 40. koht?\" muigas Teppan.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti suusakoondise peatreener Jaanus Teppan rääkis suusaalade MM-il Oberstdorfis Soome ajalehele Ilta-Sanomat, et kaks aastat tagasi lahvatanud dopinguskandaal teda ei üllatanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLukas: kultuuri sulgemine üle terve riigi on ebaproportsionaalne\n\n## Põhitekst:\n\nLukas ütles ERR-ile, et on täiesti arusaadav, et valitsus pidi kuidagi pidevalt kasvavatele nakatumisarvudele reageerima, kuid rohkem oleks võinud arvesse võtta viimase aastaga tekkinud kogemust.\n\n\"Nii nagu ka soomlased praegu plaanivad, võiks olla Eestil kaks erinevat režiimi. See tähendab, et suure nakatuvusega piirkondades, Harju- ja Ida-Virumaal oleks suuremad piirangud ja muudes maakondades võiks olla ikka statsionaarsed kultuurivõimalused avatud, \" lisas Lukas.\n\nStatsionaarsete kohtadega kultuuriasutuste sulgemine üle terve Eesti on Lukase hinnangul aga ebaproportsionaalne, eriti siis, kui kaubanduskeskused, kus inimesed vabalt liikuda saavad, jäävad lahti.\n\n\"Eelmisel kevadel oli sisuliselt täissulgemine ka kultuurivaldkonnas, aga praegu on inimesed väsinud. Ma arvan, et piirkonniti võiks arvestada nakkusnäitajaid ja tõepoolest, piirkondades, kus need on kõrgemad, on mõeldav kultuuriasutuste kinnipanek,\" lisas Lukas.\n\nTa lisas, et tema meelest pole ka õiglane see, et teatrid, kinod ja kontserdisaalid liigitatakse meelelahutuse alla. See jätab Lukase sõnul mulje, nagu oleks need muu elu kõrvalnähtus.\n\nTa täpsustas, et tegemist on kohtadega, kuhu inimesed tulevad kultuurilistel eesmärkidel ning rahvuskultuuri püsimisel on oluline, et inimesed saaksid seda tüüpi asutusi siiski külastada.\n\n\"Nad on hingepide rahvale ja seetõttu võiks nemad olla viimased, mis kinni lähevad suure hädaga. Aga praegu seda suurt häda ma väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad ei näe,\" lisas ta.\n\nMuuseumide sulgemine jääb arusaamatuks\n\nEndise ministri arvates on aga väga üllatav ka see, et muuseumid kinni läksid. Muuseumid on turvalised ja ei kujuta endast viiruse levikul suur ohtu, arvas Lukas. Lisaks on tema hinnangul muuseumides ka inimeste liikumist lihtne juhtida ning seeläbi ohtu ennetada.\n\n\"Meil on palju selliseid avaraid muuseume, kus ei teki hetkekski tunnet, et seal oleks täituvus näiteks üle 50 protsendi,\" lisas ta.\n\nERM-i direktor Alar Karis ütles ERR-ile, et viimased uuringud on näidanud, et muuseumid on viiruse leviku mõttes kaks korda turvalisemad kui kaubanduskeskused.\n\n\"Kindlasti piirangud on vajalikud ja mida muuseumid, teised etendusasutused ja kinod loodavad, et need sõnumid, mis tuleks ministeeriumi poolt, oleks selged,\" sõnas Karis ja lisas, et praegu pole väga aru saada, miks just selliseid otsuseid on tehtud.\n\nERM-i direktor ootab valitsuselt teaduspõhiseid otsuseid\n\nKaris kirjeldas, et erinevad muuseumid üle terve riigi pole tihti omavahel juba suuruse mõttes võrreldavad, kuid näiteks ERM-is saab kindlasti tagada inimeste hajutatuse.\n\n\"Järgmine samm peaks olema see, kui võetakse mitte faktidel või teadusel põhinevaid otsuseid vastu, siis need peavad olema väga hästi kommunikeeritud,\" ütles Karis valitsuse otsuste kohta.\n\nKaris lisas, et on ise tugevalt teaduse usku ning mõistab, et eri meetmeid on vaja rakendada.\n\n\"Pigem võiks piirangud olla karmimad ja lühemaajalisemad. Aga nad on sellised vinduvad ja see tähendab seda, et nendest väljatulek saab olema ka raskem,\" lisas ta.\n\nERM-i direktori arvates võiks aga majanduslikud toetusmehhanismid tagada võrdse kohtlemise ning ka näiteks ERM võiks saada töötukassa toetust, mida nad kevadel ei saanud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuna viirus levib kõige jõulisemalt ennekõike Harju- ja Ida-Virumaal, on endise kultuuriministri Tõnis Lukase (Isamaa) arvates ebaproportsionaalne, et kultuuriasutused üle terve riigi kinni lähevad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nLõiv ja Mõttus alustavad Hispaanias hooaega\n\n## Põhitekst:\n\nNaiste eliitklassis on kirjas üle 50 ratturi ehk pea 85% Euroopa tippe on stardijoonel.\n\nTuntumatest nimedest on stardis Jolanda Neff, Yana Belomoina, Pauline Ferrand-Prevot, Loana Lecomte, Evie Richards.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti maastikuratturite koondisesse kuuluvad Janika Lõiv ja Mari-Liis Mõttus alustavad sel laupäeval hooaega Kataloonias, kus toimub võistlus Copa Catalana Banyoles.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nAustraalia lahtistel Kanepi alistanud Vekic pidi operatsioonil käima\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma 29. reket järgnevate nädalate turniiridele pole üles antud. \"Mu parema jala põlvele tehti väike operatsioon, tänu dr Biedertile läks kõik hästi,\" kirjutas Vekic sotsiaalmeedias päev pärast operatsiooni. \"Alustasin juba taastusraviga ja loodan peagi väljakul tagasi olla! Aitäh kõikidele toetuse eest, eriti mu perele, tiimile ja sõpradele.\"\n\nHi‍♀️ a quick update,I had a small surgery on my right knee yesterday and thanks to Dr.Biedert everything went wellAlready started my rehab today and look forward to being back on court soon!Thank u everyone for ur messages and support ,especially to my family,team and friends❤️ pic.twitter.com/B10ERUhOdC\n\n— Donna Vekic (@DonnaVekic) February 25, 2021\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aasta esimesel suure slämmi tenniseturniiril ehk Austraalia lahtistel kolmandas ringis matšpalli päästnud ja Kaia Kanepi konkurentsist välja lülitanud horvaat Donna Vekic käis põlveoperatsioonil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKaimar Karu ei välista poliitikasse naasmist\n\n## Põhitekst:\n\nKaru selgitas ERR-ile, et sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel tema nime ega nägu kuskil valimiskampaanias näha ei ole, kuid edasine tulevik on veel lahtine.\n\n\"Kõik sõltub sellest, kuidas Eestis poliitilise situatsiooniga läheb. Mulle tundub, et hetkel on olukord küll keeruline,\" ütles Karu.\n\nTa lisas, et ta ei ole alla andnud, kuid poliitikasse naasmiseks peab olema väga tugev seljatagune ja valmisolek.\n\n\"Tohutult palju aega ja energiat läheb üsna mõttetu kemplemise peale, mida tehakse ilusa sildi all. Reaalselt aga sisu ja tegu on midagi muud,\" kommenteeris endine minister praegust olukorda Eesti poliitmaastikul.\n\nKaru on viimasel ajal hakanud sotsiaalmeedias päevakajalisi sündmusi aktiivselt kommenteerima.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmise valitsuse kolmas väliskaubandus- ja IT minister Kaimar Karu jõudis ametis olla veidi üle viie kuu, enne kui EKRE ta tagasi kutsus. Karu ei kuulunud toona EKRE-sse ning pole ka praegu ühegi erakonna liige, kuid ei välista plaane poliitikasse naasmisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nLevadia ja Kuressaare mäng tõsteti päeva võrra edasi\n\n## Põhitekst:\n\nKodune meeste jalgpallihooaeg algab 5. märtsil kell 19 Superkarikafinaaliga FC Flora – Paide Linnameeskond ning jätkub 6., 7. ja 9. märtsil nelja Premium liiga mänguga. 6. märtsil kell 14 kohtuvad Nõmme Kalju ja Viljandi JK Tulevik ning kell 16 Tartu JK Tammeka ja JK Narva Trans. 9. märtsil kohtuvad Tallinna JK Legion ja Paide Linnameeskond (algusaeg selgumisel).\n\nJalgpalliliit suhtles seoses koroonaviiruse suurenenud levikuga kõigi Premium liiga klubidega. Klubid toetasid mängudega alustamist algse kalendri alusel ja mängude ühekaupa edasilükkamist vastavalt vajadusele. Kalendris on edasilükatud mängude jaoks varuajad. Üldise põhimõtte järgi saab meeskond pärast eneseisolatsiooni vähemalt kaks päeva ühiselt treenida, enne kui läheb mängima liiga- või karikavõistluste kohtumist.\n\nJalgpalliliit ja Premium liiga klubid peavad oluliseks tervikliku hooaja mängimist. Kui see pole koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu võimalik, on eelmise aasta kogemuse põhjal välja töötatud ka alternatiivid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Premium liiga avavooru mäng FCI Levadia – FC Kuressaare toimub seoses FC Kuressaare eneseisolatsiooniga pühapäeval, 7. märtsil kell 13 (algne mänguaeg oli 6. märtsil kell 16).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadusnõukoda soovitas piirata erakohtumistel osalejate arvu kuue inimesega\n\n## Põhitekst:\n\nMeetmed, mida teadusnõukoda soovitas valitsusel kaaluda:\n\n1. Piirata nii avalike kui eraviisiliste kokkusaamistel osalejate arvu kuue inimesega (v.a perekonnad).\n\n2. Jätta ära kõik sise- ja väliruumides toimuvad avalikud üritused.\n\n3. Sulgeda meelelahutus- ja kultuuriasutused (ööklubid, kasiinod, kinod, teatrid, kontserdipaigad).\n\n4. Sulgeda kaubanduskeskused, v.a toidupoed, apteegid, arstiabi, pangad, bensiinijaamad ja muud hädavajalikud teenused.\n\n5. Sulgeda spordiklubid.\n\n6. Piirata toitlustusasutuste lahtioleku aega max 18.00.\n\n7. Oodata kaugtööd kõigilt, kellel see on võimalik.\n\n8. Viia põhi-, kesk-, kutse- ja kõrgharidus kaheks nädalaks pärast kevadvaheaega kaugõppele.\n\n9. Samal perioodil viia kaugõppele ka laste ja täiskasvanute huviharidus ning täiskasvanute õpe.\n\n10. Nõuda kõigilt riiki saabujatelt SARS-CoV-2 RNA testi, et tuvastada kiirelt uued murettekitavad viiruse tüved.\n\n11. Parandada kehtivaid piiranguid, soovitusi ja nende eesmärke puudutavat kommunikatsiooni.\n\n12. Tõhustada kontrolli kehtivate reeglite täitmise üle kaasates ka erasektorit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teadusnõukoda avalikustas valitsusele tehtud piirangute ettepanekud, mille sees tegi muu hulgas ettepaneku piirata nii avalike kui ka eraviisiliste kokkusaamistel osalejate arvu kuue inimesega, sulgeda kaubanduskeskused ja spordiklubid. Samas soovitas teadusnõukoda viia koolid pärast vaheaega vaid kaheks nädalaks kaugõppele, valitsus otsustas märtsikuu lõpuni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu Vana-Egiptuse näitus jääb avatuks veel pühapäevani\n\n## Põhitekst:\n\nEesti Kunstimuuseumi kommunikatsioonispetsialist Iiris Viirpalu selgitas ERR-ile, et nemad said kinnituse muuseumide sulgemise kohta alles neljapäeva õhtul, kuna valitsus oma pressikonverentsil muuseume eraldi ei maininud, mistõttu polnud õhtuni päris selge, mis nende Vana-Egiptuse näituse lahtiolekuga saab.\n\nTa märkis, et kuna tegemist on rahvusvahelise näitusega ja Torino muuseumist laenuks antud teoste ja esemetega, siis ei ole neil võimalik näitust pikendada ning algselt plaanitud 21. märtsi asemel sulgeb Kumu näituse pühapäeval, 28. veebruaril, kuigi kehtima jääb neljapäeval avalikustatud uudis, et näitus on neil päevil avatud kauem, kella 20.00-ni.\n\n\"Siin ei ole variante. Rahvusvahelised näitused, lepingud ja asjad tehakse väga pikalt ette ning näituste kuupäevad, kavad, planeerimised ongi kuupäevalise täpsusega,\" tõdes Viirpalu.\n\n\"See tuleneb sellest, et erinevad muuseumid annavad oma esemeid või teoseid erinevatele näitustele laenuks. Järgmised kokkulepped tulevad juba peale. Rahvusvaheliste näitustega on pikendamine väga keeruline või võimatu.\"\n\nKumu oli just nädala alguses paigaldanud Egiptuse näituse saali sissepääsu juurde turvaväravad, mis loendavad külastajate arvu saalis, samuti loonud võimaluse osta muuseumipileteid lisaks kassale ka muuseumi e-poest. Peale selle on nad paigaldanud kliimasüsteemi, millega tagada parem õhuvahetus.\n\n\"Sellega oleme tegelenud viimased nädalad just selletõttu, et see olnuks viimane kuu, kui Egiptuse-näitus oleks lahti olnud, et inimesed oleksid selle kindlasti ära näinud ja saanud tulla ka pärast tööpäeva,\" märkis Viirpalu. \"Pikem lahtiolekuaeg tähendab ka seda, et inimeste külastused on ajas hajutatud, korraga on vähem inimesi saalis.\"\n\nEesti esimesel Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel \"Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst\" on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Itaalias Torinos asuvast Museo Egiziost. Näitus tõi avanädalatel Kumusse kõigi aegade külastusrekordi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Kumu teatas neljapäeval, et pikendas Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile keskenduva näituse lahtioleku kellaaegu ja seda saab külastada kuni 21. märtsini, tähendavad esmaspäevast, 1. märtsist kehtima hakkavad uued koroonapiirangud, et näitus on avatud veel ainult pühapäevani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTrump naaseb vabariikliku partei üritusel avalikkuse ette\n\n## Põhitekst:\n\nUSA eelmine president Trump plaanib pühapäeval pidada kõne konservatiivse poliitilise tegevuse konverentsil (CPAC). Tegemist on vabariiklaste ja meediatöötajate iga-aastase kokkutulekuga. Konverents on muutunud USA parempoolsete jaoks omalaadseks festivaliks, eriti üliõpilastele.\n\nTrumpi pühapäevane kõne lõpetab endise presidendi pika vaikimise. Financial Times märgib, et Trump on endine tõsielustaar, kes ehitas poliitilise karjääri üles televisioonis esinemistele ja pidevatele Twitteri-postitustele. Pärast Washingtonist lahkumist kolis ta Floridasse ja on sellest ajast hoidunud tähelepanu keskpunkti sattumast.\n\nViimasel ametisoleku päeval ütles Trump oma toetajatele, et tal pole mingit kavatsust vaikselt lahkuda.\n\n\"Ma võitlen alati teie eest, ma jälgin. Tuleme mingil kujul tagasi, varsti näeme,\" teatas Trump.\n\nTrumpi toetaja Ford O'Connelli sõnul ootavad konverentsil osalejad presidendi kõnet pingsalt ja nende silmis on Trump jätkuvalt vabariiklaste partei juht.\n\n\"Need inimesed pole õnnelikud selle üle, kuidas 2020. aasta valimised kujunesid, kuid pärast poolteist kuud Bideni administratsiooni on nad lausa raevunud. Nad tahavad Trumpilt kuulda, kuidas aastatel 2022 ja 2024 tegutseda,\" ütles O'Connell.\n\nTrump on konverentsil viimane esineja. See toimub Florida osariigis Orlandos, mis jääb Trumpi kodust kahe ja poole tunni autosõidu kaugusele.\n\nKonverentsil esinevad veel Trumpi kõige suuremad poliitilised liitlased, nagu Florida kuberner Ron DeSantis ning vabariiklastest senaatorid Josh Hawley ja Ted Cruz.\n\n\"46 protsenti eelmise aasta novembris Trumpi poolt hääletanud inimestest ütlesid, et loobuvad vabariiklaste partei toetamisest, kui endine president moodustab oma partei,\" teatas Suffolki ülikooli uuring.\n\nTrumpi liitlase ja Ameerika konservatiivse ühingu esimehe Matt Schlappi sõnul peavad vabariiklaste juhid tunnistama, et Trumpi toetajate osakaal parteis on märkimisväärne.\n\n\"On olemas vabariiklased, konservatiivid ja siis on uued MAGA ( Trumpi liikumine Make America Great Again) toetajad. See on nüüd koalitsioon,\" ütles Schlapp.\n\nMõõdukamad vabariiklased hoiatavad, et Trumpi eestvedamisel ei suuda partei kunagi tagasi võita tsentristlikke konservatiivseid valijaid.\n\n\"Oluline on meeles pidada, et vabariiklaste parteis on veel üks tiib ja praktiliselt mitte keegi neist ei ole konverentsil esindatud. See on ainult kõige konservatiivsemate ja aktiivsemate liikmete kogunemine, kuid see esindab ainult osa parteist,\" ütles vabariiklane Whit Ayres.\n\nKonverentsil ei osale samuti endine asepresident Mike Pence ja endine USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley. Haley on samuti väitnud, et Trump ei tohi uuesti presidendiks enam kandideerida.\n\nTrumpi nõustajad on varem soovitanud endisel presidendil hoida madalat profiili. Hiljuti lõppes aga tema Kapitooliumi rahutustega seotud tagandamisprotsess, kus ta mõisteti õigeks.\n\nTrump ei ole välistanud uuesti presidendiks kandideerimist, hoolimata suurenevast juriidiliste probleemide hulgast. Näiteks USA Georgia osariigis on Trumpi suhtes algatatud kriminaaluurimine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Endine USA president Donald Trump naaseb avalikkuse ette ja esineb pühapäeval vabariiklaste partei üritusel Florida osariigis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Martin Sinijärve raamatusoovitused: \"Raamatukaupmehe pihtimused\" ja \"Raamatu rahvas\"\n\n## Põhitekst:\n\nGeraldine Brooks \"Raamatu rahvas\" (Vesta)\n\nKui raamatu alguses seisab \"Pühendatud raamatukogutöötajatele\", siis oleks ju patt teosest kirjutamata jätta. Õnneks pole pühendus teose ainumas voorus.\n\n\"Raamatu rahvas\" on mõnes mõttes põnevik. Teisest küljest tundub, et ta kasutab põneviku vormingut hoopis muude asjade rääkimiseks. Ajalugu, poliitika ja kahtlemata sügav kiindumus raamatusse kui sellisesse. Seda ka füüsilises ja tehnilises mõttes – iidsete raamatute kui objektide ülesehituslikust küljest saab võhik päris palju teada. On ju peategelanna üks maailma parimaid raamatukonservaatoreid. Või on peategelaseks hoopis pool tuhat aastat vana raamat, mille ümber kogu tegevus käib?\n\nIlmselt mõlemat. Tegevusliinid jooksevad vaheldumisi, üks lähiminevikus ehk peaaegu meie kaasajas ja teine kaevudes aina kaugemasse minevikku. Kokku hõlmab lugu aastaid 1480 kuni 2002 ja see konkreetse köite ajalugu kirjeldav liin on jaotatud peatükkidesse, mis liiguvad ajas tagasi. Toimiv lähenemine.\n\nVeidi tulevad meelde Umberto Eco ja Ruiz Zafon, siin on tolmu ja iidsust ja müstikat. Aga on ka eri ajastute lugusid, paiguti üsna julmi. Eks jagub ka stereotüüpe ja klišeesid, ent plussid kaaluvad miinused kõvasti üles. Armastan ajalooga mängivaid romaane, ajalookirjandust üldse – selle lugemine tuletab alati meelde, et pole olnud inimkonna ajaloos ühtki aega ega ajastut, kus tahaksin enam elada kui praeguses. Nojah, vahepeal tekkis mul Vana-Rooma mõningate sajandite suhtes kahtlusi, aga siis meenus, et vaatamata kõigele kenale polnud neil ju elektrit. Millest me siis üldse räägime.\n\nElektrivalgel on pimedate aegade kohta lugeda päris mõnus. Ja selle raamatu läbimist ei pea kahetsema. Mind ärgitas mitmete aegade ja asjade kohta lisateavet otsima. Enam kui pelk ajaviide kindlasti.\n\nShaun Bythell \"Raamatukaupmehe pihtimused\" (Vesta)\n\nRaamatutest on raamatuid kirjutatud palju. Lausa nõnda palju, et päris mitu raamatut on kirjutatud ka raamatutest. Ja nõnda edasi. Šotimaa raamatukaupmees Shaun Bythell ei kirjuta niivõrd raamatutest – ehkki neistki – kuivõrd peab naksakat poodnikupäevikut. Juba teist korda, vähemasti ilmunud kujul. Bythell märgib päeva täpsusega üles, mitu köidet müüdi, mitu raha sisse tuli, mitu kundet käis. Ja eks sedagi, mis müümata jäi ja mäherdused kulud kerkisid. Enamasti ootamatult, nagu ikka.\n\nSee on vaid vormiline pool. Sisult on \"Raamatukaupmehe pihtimused\" ikkagi rohkem inimestest. Ning inimesi satub raamatupoodi igasuguseid. Kindlasti saaks samas võtmes kirjutada (ja küllap ongi kirjutanud) mõni selge sulejooksuga kõrtsmik, perearst või jõuvankriparisnik. Või raamatukoguhoidja. Sisuliselt igaüks, kelle igapäevatöö sisaldab kohtumisi huvitavate inimestega. Meile, raamatusõpradele, on lustaka antikvaari pajatused ehk südamelähedasemad. Ja küllap mõistame ka iseoma lähikonnast ära tunda mitmeidki inimtüüpe, kellesarnaseid Bythell armastavalt ja armutult kirjeldab.\n\nSamuti võiks raamatut soovitada kõigile, kel plaanis inimsõbraliku ja –lähedase väikeettevõtlusega tegelema hakata. Siin kirjutatakse kaunis klaariks, mäherdused raskused ja rõõmud sel teel ette tulla võivad ja tulevadki. Ning suur osa neist pole sugugi seotud vaid raamatukaubandusega. Üsna üldised, üldinimlikud ja õpetlikud lood, millest nii mõndagi kõrva taha panna. See õpetlikkus aga ei tähenda seda, nagu kogu aeg miskisugust nalja ei saaks. Saab küll ja veel. Lõbus ja arukas raamat, kust oma tera leiab küllap iga lugeja, ent raamatutesse natukenegi armunu eriti.\n\nEkstra sügavalt armunutele: lisaks Bythelli poele on Wigtowni linnakeses veel mitu raamatupoodi ja vähemalt üks neist pakub soovijaile võimalust tulla nädalaks ja ise poodi pidada. Tõsi küll, järjekord on pikk ja momendil maailm kinni. Kui avaneb, tehtagu proovi!\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv jätkab oma iganädalaste raamatusoovitustega, sel korral on valikus Geraldine Brooksi \"Raamatu rahvas\" ja Shaun Bythelli \"Raamatukaupmehe pihtimused\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Jugaste: vajame taastuvenergia reeglite juurutamist, mitte ülevaatamist\n\n## Põhitekst:\n\nÜle mitme aasta eestimaalasi muidu rõõmustanud külm talv ei ole võrdväärset emotsiooni pakkunud toasooja tagamisel. Nii mõnelegi on kaks korda päevas ahju kütmine juba tüütuks rutiiniks muutumas, rääkimata oodatust suuremast küttepuude kulust, mille tõttu ollakse valmis kasvõi ise raidmete järele minema.\n\nEnergiavõrk töötab aga täispööretel ning aitab toad soojas hoida. Just selletalvistes oludes tõestas oma hädavajalikkust mitmetes koostootmisjaamades ühe energialahenduse kasutusel olev biomass ehk madala kvaliteediga puit (sh raidmed), mis tekib puidutööstuse kõrvalproduktina ja mida mujal kasutada ei ole võimalik.\n\nTänu biomassi kasutamisele ühe energiaallikana on olnud võimalik vähendada sõltuvust imporditavast energiast ja vähendada hinnakõikumisi toasooja arvetel.\n\nBiomass oli külmadel nädalatel ainuke stabiilselt toimiv taastuvenergia lahendus, mis juba päriselt eksisteerib ja kasutuses on. Võrdluseks, nii mõnigi mastaapsete tuule ja päikeseenergia võrgustikega riik on taas tööle panemas oma fossiilseid energiaallikaid, et teenindada suurenenud nõudlust.\n\nLiikmesriigid, mis konverteerisid oma söeelektrijaamad biomassi peale, täidavad suurenenud nõudluse ja tuule ning päikesevaesed perioodid bioenergiaga. Need, kes seda ei teinud, on sunnitud taastama energiajulgeoleku fossiilselt.\n\nParaku kiputakse soojadel talvedel unustama, et ligi 70 protsenti väheväärtuslikust puidujäägist kasutatakse ära kohaliku küttevõrgu kütmiseks ning nii mõneltki poolt kõlab ka Eestis nõudmist biomassi kasutamine täielikult lõpetada. Asemele nõutakse midagi, mille tööstuslikud ja turvalised lahendused on enam kui kümne aasta kaugusel.\n\nSelle tuules halvustatakse väheseid toimivaid roheenergia allikaid ning blokeeritakse regulatsioone ja arenguid, mis võimaldaksid neid taristuid laiendada.\n\nBioenergiale ei ole praegu alternatiive\n\nBioenergia kritiseerimine ja pikaaegse süsinikusidumisega puittoodete nõudmine on nüüd kestnud mitu aastat ja terve selle aja jooksul ei ole samas kordagi mainitud, et millega siis bioenergiast tulev energia asendatakse.\n\nLammutada ja kõrvale lükata on lihtne, kuid senise peamise roheenergia kasutamise lõpetamisel võiks siiski olla varuks kohe kasutatavad alternatiivid ja suletud fossiilsed energiatootmised.\n\nTegelikkuses on Euroopa juhttasandil tehtud mõjuhinnangute ja uuringutega lükatud ümber väide bioenergeetika kasutamise peatsest lõpust, lõpetamise vajadusest ja ka selle võimalikkusest.\n\n\"Oluline on, et võimalike ohukohtadega tegeletaks ja selles osas on Eesti ja siinne regioon laiemalt olnud eesrindlik.\"\n\nPigem vastupidi, biomassi kasutamisel on ka tulevikus selge roll Euroopa Liidu riikide energiavajaduste katmisel ja siinse biomassi energeetikas kasutamises nähakse kasvupotentsiaali tänu biomajanduse laienemisele. Oluline on, et võimalike ohukohtadega tegeletaks ja selles osas on Eesti ja siinne regioon laiemalt olnud eesrindlik.\n\nNäiteks pani hiljuti Euroopa Komisjoni juures tegutsev sõltumatu teadusuuringute keskus (JRC) paika puidupõhise bioenergia soovitud suunad ning meenutas, et liikmesriikidel on oluline endal defineerida ja viia ellu Euroopa Komisjoni tasemel antud suundade ja reeglite täitmine.\n\nSelles mitmete teadlaste ühistööna valminud aruandes rõhutati ka taastuvenergia direktiivi säästlikku metsabiomassi reeglite juurutamise tähtsust, et eemaldada sobimatu biomassi risk Euroopa bioenergiast.\n\nReeglite vastuvõtmise pidurdamine ei paku kasu kliimale ega metsale\n\nKuigi sobimatu biomassi kasutamise vältimine energeetikas peaks olema iga bioenergiat oponeeriva organisatsiooni eesmärk, siis paraku on hoopis alustatud aktiivse survestamisega, sh poliitilisel tasandil, et taastuvenergia direktiivi reegleid vastuvõtmise asemel üle vaadata.\n\nAntud juhul tähendab see seda, et koos kõigele vastu olemisega pidurdatakse igasugune areng, mis metsanduse ja sellega seotud kliimaeesmärkide elluviimisega seotud on.\n\nKuigi bioenergia turu ühtsetele reeglitele allutamist ning jätkusuutmatute tarneahelate väljajuurimiseks vajalike reeglite sätestamist on oodatud juba kaks aastat, siis praegu on oht, et arusaamatu vastupanu tulemusena jääb reeglite juurutamine hoomamatult kauaks venima.\n\nSeda on \"reeglite karmistamise nõudmise\" sildi all lihtne serveerida poliitilise võiduna, kuid lihtsalt öeldes jääb paari punkti pärast juurutamata mitukümmend hädavajalikku reeglit. Pime vastasseis võib meid nüüd viia mitu sammu tagasi.\n\nSellega võetakse ära võimalus hinnata ja mõõta bioenergeetika sektorit siduvate reeglite alusel ning jäädakse toetuma fragmenteeritud materjalidele ja valikulistele fotodele. Eesti ja Euroopa kaotavad võimaluse täiendada säästlikkuse reegleid tuginedes tegelikele andmetele - kui venib reeglite juurutamine, siis venib ka n-ö otse maastikult andmete saamine ning reeglite mõju hindamine.\n\nSamuti ei garanteeri taasavamine uusi reegleid või karmimaid reegleid. Taasavamise tulemusena vaadatakse üle kas säästlikkuse reeglid toetavad roheleppe kõrgendatud ambitsioone ja hästi toimivad bioenergia tarneahelad võivad saada hoopis soosivaid täpsustusi.\n\nEhk siis pideva venitamisega hoitakse vesi jätkuvalt sogasena ning seda kasutatakse ära, et anda subjektiivseid hinnanguid bioenergia tööstuse kohta. Kui metsa jätkusuutlikkus ja liigirikkus oleks bioenergia vastaste esimene prioriteet, siis nõutaks hoopis nende reeglite kohest juurutamist.\n\nPraegused pöördumised ja kampaaniad nõuavad aga tegelikult reeglite edasi lükkamist ja lõputu vaidlemise jätkumist. Kasu tähelepanule on olemas, aga kasu metsale või kliimale on olematu.\n\nNeutraalseks jäädes võtame üldse pealtvaataja rolli ja soosime ikkagi reeglite venimist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuigi bioenergia turu ühtsetele reeglitele allutamist ning jätkusuutmatute tarneahelate väljajuurimiseks vajalike reeglite sätestamist on oodatud juba kaks aastat, siis praegu on oht, et arusaamatu vastupanu tulemusena jääb reeglite juurutamine hoomamatult kauaks venima, kirjutab Mihkel Jugaste.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nReformierakond Ratase kui presidendikandidaadi teemal veel spekuleerida ei soovi\n\n## Põhitekst:\n\nReformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et kindlatest nimedest veel rääkida ei saa, sest presidendivalimisteni on aega.\n\n\"Praegu nimedele spekuleerimine pole mõistlik. Loomulikult oleks väga hea, kui vabariigi president valitaks ära riigikogus, nii nagu põhiseaduse mõte on. Aga see eeldab seda, et lisaks Reformierakonna ja Keskerakonna häältele oleks seal taga veel mõni erakond,\" selgitas Pevkur.\n\nTa lisas, et teema tuleb arutusele ilmselt kevade lõpu poole või varasuvel.\n\n\"Koalitsioon teeb tööd selle nimel, et leida koalitsioonile sobiv ühiskandidaat,\" selgitas Pevkur.\n\nKa erakonna aseesimees Jürgen Ligi andis ERR-ile mõista, et teemat erakonnas veel pikemalt puudutatud pole. Samas ütles Ligi, et Ratase kandideerimise kohta on tal küll oma arvamus, aga ta ei taha midagi ära sõnuda.\n\nReformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Mart Võrklaev selgitas ERR-ile, et presidendikandidaadi valimine ja hilisem esitamine on fraktsiooni ühine otsus ning erakonna liikmed üksi mingeid kindlaid nimesid veel esitada ei saa.\n\nSamas ütles EKRE esimees Martin Helme, et tema hinnangul oleks Jüri Ratas hea president. Ratas ise pole kandideerimise osas kindlat otsust langetanud.\n\nEt riigikogus president ära valida, peab kandidaat saama vähemalt 68 saadiku poolthääle.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna poliitikud ei soovi kommenteerida EKRE esimehe Martin Helme sõnu, et võiks kaaluda Keskerakonna esimehe Jüri Ratase kandidatuuri presidendi ametisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLauri Hussar: Keskerakond, kuidas oleks aususega?\n\n## Põhitekst:\n\nKas kujutate ette olukorda, et retsidiivne pätt lösutab pärast järjekordset vahelejäämist politseijaoskonna sohval ning arutleb selle üle, et millist mööblit võiks vastuvõturuumi valida või millist värvi sokke tuleks korrakandjatel jalga tõmmata.\n\nVõi kas kujutate endale ette, et firmajuht, kes on läinud omaniku tagant varastama, teeb pärast viimasele vahelejäämist ettepaneku, et talle võiks raha juurde anda, ehk lõppeb siis isegi varastamine.\n\nKõlab jaburalt, aga just sellisesse konteksti asetub järjekordse korruptsioonikahtluse alla sattunud Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ERR-i raadioeetris tehtud ettepanek, et korruptsiooniohu vähendamiseks tuleks eraisikute annetused erakondadele keelata.\n\nLäänelikus demokraatias ei tuleks selline asi kõne allagi. Läänelikus demokraatias oleks kurikaelal sellises olukorras valida, kas vaadata kinnipidamiskambri lage ühe või kahe silmaga või hoopis suletud silmadega.\n\nEestis saab erakond, mis on kahtlaste rahatehingute tõttu juba kaks korda kriminaalkorras süüdi mõistetud, millest viimane karistus on ka veel kehtiv, hoopistükkis preemiat riigieelarvelise toetuse näol.\n\nJa mis veelgi drastilisem, Eestis saab selline erakond, mis on äsja saanud kahtlustusele kriminaalkuriteos moodustada uue valitsuse, mille koalitsioonilepingus ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat punkti kõrgel tasemel poliitkorruptsiooni ohjeldamise kohta.\n\nKaitsepookimine\n\nPoliitiline kommunikatsioon tunneb mõistet kaitsepookimine. Reeglina mõistetakse selle all tegevust, mis aitab peaprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtida ja paneb selle üle juurdlejad tegelema millegi muuga.\n\nKaitsepookimine võib olla ka ennetava rünnakuga oponendi rivist väljalöömine, aga see võib olla ka kriisi kommunikatsioonifookuse laiakstõmbamine, et vähemalt oma toetajatele ei mõjuks skandaal liiga rängalt.\n\nSellesse ritta asetub ka Jüri Ratase ettepanek, et erakonnad saaksid tulevikus enda tegevuseks vajaliku raha riigieelarvest ning eraisikud parteidele enam annetada ei tohiks. Esmapilgul kõlab justkui kaalumistväärt ettepanekuna, kuid saatan peitub alati detailides.\n\nPoliitanalüütikute hinnang ekspeaministri ettepanekule oli üsna ühemõtteline, et kui tähelepanu kõrvalejuhtimine välja võtta, siis sisulises perspektiivis tähendaks selline samm riigieelarvest erakondadele makstavate summade suurenemist.\n\nRatase ettepaneku teine pool oli justkui samm võrdsema konkurentsi ja avatuma ühiskonna poole ning nägi ette erakondade võrdset rahastamist, sealhulgas ka raha uutele erakondadele. Tõsi, Ratas tegi seda kõike klausliga, et loomulikult peab see kõik leidma riigikogus laia toetuse, ehk sisuliselt ta juba teadis, et mõttevälgatuseks see idee ainult jääbki.\n\nRiigieelarvest suurimat toetust omava Reformierakonna esimees Kaja Kallas reageeriski Ratase ettepanekule kiiresti ja ütles, et ei saa seda toetada, sest praegune süsteem on optimaalne. Sellega oleks justkui diskussioon lõppenud, ent Eesti poliitika üht tuumikprobleemi ei lahenda see karvavõrdki.\n\nKuidas oleks aususega?\n\nKorruptsiooniskandaali tuules tekkinud Eesti uue valitsuse koalitsioonileping tegeleb kõige muu kui erakondade ja Eesti poliitika päästmisega rahalõksust, aga just siin peitub võti, mis aitaks tulevikus ära hoida servituudi- ja kilekotiskandaale.\n\nValitsuspoliitikute suust kõlama hakanud küünilise erakondade rahakoti paisutamisjutu ajamise asemel tuleb seega keskenduda sellele, et hoopis vähendada poliitikale kuluva raha hulka. Kõige efektiivsemalt saaks seda teha valimiskuludele ülempiiri seadmisega.\n\nPoliitika on ikkagi ideede ja lahenduskäikude, mitte rahapakkide vaheline võitlus, mistõttu võiks vabalt ühe valimiskampaania suuruseks kehtestada pool miljonit eurot. Selle raha eest saaksid piisavalt tähelepanu nii ideed kui ka kandidaadid.\n\nSeega on Jüri Ratasel ühes asjas tuline õigus. Ära tuleb lõpetada ka erakondade ebavõrdne rahastamine riigieelarvest. Olukord, et valimistulemusest sõltub otseselt ka erakonna rahakoti paksus, on kinnitanud, et madalama moraali ja eetikaga erakonnad ei suuda pidevas rahanäljas olles oma näppe kahtlastest tehingutest eemal hoida.\n\nErakondade rahastamise süsteemis on täiesti jabur ka see, et kriminaalkorras süüdi mõistetud erakonnale makstakse riigieelarvelist toetust edasi. Sisuliselt on tulemus saavutatud ju ebaausalt ja kahtlase rahaga, aga riik on otsustanud neid selle eest premeerida.\n\nKui tahame Eesti poliitikasse tuua muutuse, siis tuleb selline kriminaalpreventsiooni eirav õigusnihilism kiiremas korras lõpetada ja mingiks ajaks peab kriminaalkaristuse saanud erakonna riigieelarveline toetamine lõppema.\n\nKorduv kriminaalkorras süüdi mõistmine peab tähendama juba erakonna eemaldamist valimistelt või sundlõpetamist.\n\nEhk oleks viimane aeg hakata Keskerakonnal mõtlema aususe peale. Vastasel juhul juhtub nendega nii nagu Venemaal, kus Vladimir Putini miljarditesse eurodesse küündiva korruptsiooni sümboliks on saanud peldikuhari. Keskerakonda ähvardab seegi, et nende korruptsioonisümboliks on saamas kohvimasin Jura.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsuspoliitikud räägivad küüniliselt erakondade rahakoti paisutamisest. Tegelikult tuleks hoopis vähendada poliitikale kuluva raha hulka. Kõige efektiivsemalt saaks seda teha valimiskuludele ülempiiri seadmisega, kirjutab Lauri Hussar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nTöötukassa nõukogu toetab valitsuse ettepanekut uueks palgatoetuseks\n\n## Põhitekst:\n\nTöötukassa kompenseerib palgakulu nendele ettevõtjatele, kellel on töötajaid Harjumaal või Ida-Virumaal ja kelle tegevus oli valitsuse otsusel erakorraliste asjaolude tõttu 28. detsembrist 31. jaanuarini märkimisväärselt häiritud.\n\nKompensatsiooni suurus on nende töötajate novembri 1,5 kordne palgakulu, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettevõtja kohta. FIE toetuse suurus on 876 eurot.\n\nToetuse taotlusi saab e-töötukassas esitada kuni 14. märtsini.\n\nTöötukassa nõukogu arutas reedel ka valitsuse ettepanekut toetada piirangute alla sattunud ettevõtjaid ja nende töötajaid ja leidis, et ettevõtteid peab aitama. Täpsemateks arvutusteks ja toetusmeetme tingimuste kokkuleppimiseks koguneb nõukogu järgmisel nädalal.\n\nTöötasu toetuste avalduste vastuvõtmist pikendati, kuna Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti abikavad koroonaviiruse puhangust mõjutatud Ida-Viru ja Harju maakonna ettevõtete toetamiseks, mistõttu on töötasu toetuse saajatel võimalik toetus muuta vähese tähtsusega riigiabi toetusest riigiabiks. Suurim erinevus kahe abiliigi puhul on, et vähese tähtsusega riigiabi tohib ettevõte saada kolme majandusaasta jooksul mahus 200 000 eurot.\n\nKui toetuse saanud ettevõte soovib vähese tähtsusega abi muutmist riigiabiks, peab ta täitma küsimustiku töötukassa lehel. Kui ettevõte soovib toetuse jätta vähese tähtsusega riigiabiks ei ole tarvis midagi teha. Töötukassa saadab kõigile toetuse saanud ettevõtetele ka kirja juhistega.\n\nVähem kui kuu ajaga on toetust makstud 19,4 miljonit eurot.\n\nValitsus tegi neljapäeval nõukogule ettepaneku ettevõtluskahjude korvamiseks eraldada raha palgatoetuseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Töötukassa nõukogu otsustas ka toetada valitsuse ettepanekut eraldada raha palgatoetuseks. Lisaks pikendab töötukassa ka töötasu toetuste avalduste vastuvõtmist, toetuse saanud ettevõtetel on võimalik toetus vähese tähtsusega riigiabist vormistada riigiabiks.", "role": "assistant" } ]