Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa ralli toob Virtsu-Kuivastu liinile ka Regula\n\n## Põhitekst:\n\nArro ütles ERR-ile, et esialgu on Regula valvel, ent kui koormus peaks suurenema, siis läheb ta liinile.\n\nArro prognoosis, et suurem koormus ja järjekorrad ootavad ees pühapäeval. Siis on Regula reisid juba graafikusse pandud.\n\nTa märkis, et Tõllu ja Pireti reisid toimuvad iga 35 minuti tagant ning pühapäeval teeb nende väljumiste vahel reise ka Regula.\n\n\"Nendele reisijatele, kellel e-piletit ei ole, võime me rahustuseks öelda, et kindlasti me veame kõik soovijad üle,\" kinnitas Arro.\n\nPolitsei saab abijõudu mandrilt ja Hiiumaalt\n\nKuressaare politseijaoskonna patrullitalituse juht Matis Sikk ütles ERR-ile, et nädalavahetuses on kaasatud ka abijõude mandrilt ning Hiiumaalt.\n\nSiku sõnul on plaanis ka alkoreidid. \"Jaa. Reidid käivad ikka selle asjaga kaasas. Kui me varasemate aastate statistikat vaatame, siis oleme kätte saanud napsutanud juhte ca 20 või rohkem erinevatel aastatel. Sel aastal tuleb neid reide samamoodi teha ja liikluses kord majas hoida, teistmoodi ei saa,\" ütles Sikk.\n\n\"Liikluskoormus on kindlasti see, mis tunduvalt kasvab ja kui koormus kasvab, siis see võib kaasa tuua erinevaid intsidente liikluses. Kuigi kõige suurem ohuallikas on liikluses kindlasti joobes juhid,\" lisas ta.\n\nSikk andis ka mõned soovitused, mida Saaremaa ralli külastajad järgida võiks. \"Tasuks oma liikumistrejektoor läbi mõelda, olla teiste liiklejate suhtes viisakas, hoida pikivahet jne. Katsete ümbruses on kindlasti parkimise teema, selles osas tasub usaldada korraldajaid ja turvafirmat G4S. Tasub kindlasti aega varuda. Kui aega napiks jääb, siis hakkame ju kiirustama ja kiirustades tekivad vead. Kui aega on piisavalt, jõuab rahulikult mõelda ja vaadata,\" ütles Sikk.\n\nSikk ütles, et kuigi suuremad massid ei ole veel võib-olla kohale jõudnud, on tänavu seni olnud õhkkond üsna rahulik.\n\n52. Saaremaa ralli start antakse reedel 11.oktoobril, algusega 17.00 Auriga keskuse parklas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalavahetusel on parvlaevade Tõllu ja Pireti kõrval on valmis kolmanda laevaga liinile tulema ka Regula, mille pardal on juba valmisolekus parvlaeva meeskond, ütles TS Laevade pressiesindaja Sirle Arro.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO julgeolekunõukogu Euroopa riigid nõudsid Türgi pealetungi peatamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me oleme tõsiselt mures seoses Türgi sõjaväeoperatsioonidega Süüria kirdeosas,\" teatasid pärast erakorralist kohtumist ühisavalduses Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola.\n\n\"Kutsume Türgi võime üles pealetungi peatama,\" lisati teadaandes.\n\nTürgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku.\n\nÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas neljapäeval Türgi vägede pealetungiga Süürias sügavat muret.\n\n\"Ma tahan väljendada sügavat muret olukorra pingestumisega seoses, kui me oleme tunnistajaks vägivalla hoogustumisele Süüria idaosas,\" ütles Guterres pressikonverentsilm Kopenhaagenis.\n\nEesti saab ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeks 2020. aasta algusest.\n\nÜRO julgeolekunõukogu kaalub Türgi ärgitamist diplomaatiale kurdidega\n\nÜRO julgeolekunõukogu kaalub USA koostatud teksti, milles ärgitatakse Põhja-Süürias pealetungil Türgit naasma diplomaatia teele, ütlesid diplomaatidest allikad neljapäeval.\n\nRiigid kaaluvad teksti pärast erakorralist kohtumist neljapäeval. Seal ei suutnud nõukogu viis Euroopa liiget veenda ülejäänud kümmet liiget nõustuma resolutsiooniga, kus nõuti Türgil sõjaoperatsiooni peatamist.\n\nPrantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola jäid oma resolutsiooniga üksi. USA teatas oma avalduses, et ei toeta Türgi operatsiooni.\n\nDiplomaatide sõnul takistas julgeolekunõukogus ühisrinde saavutamist enim Venemaa.\n\nVene suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzia ütles: \"Kui julgeolekunõukogust tuleb mingigi produkt, siis peab see arvestama teisi Süüria kriisi tahke, mitte ainult Türgi operatsiooni.\"\n\n\"See peaks rääkima seadusvastasest sõjalisest kohalolekust selles riigis,\" lausus ta viitega USA-le, Prantsusmaale ja Suurbritanniale.\n\nWashingtoni pakutud tekstis räägitakse suurest murest olukorra pärast, kuid pealetungi lõpetamist ei nõuta. Dokumendis palutakse Ankaral kasutada oma eesmärkide saavutamiseks diplomaatilisi, mitte sõjalisi kanaleid.\n\nLisaks ärgitatakse kaitsma tsiviilisikuid ning rõhutatakse, et põgenike tagasisaatmine peab põhinema vabatahtlikkusel.\n\nTeksti kommenteeritakse Eesti aja järgi kuni reede kella 17-ni. Seejärel dokumendist kas loobutakse või liigutakse edasi heakskiitmise poole, ütlesid diplomaadid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO julgeolekunõukogu Euroopa riigid nõudsid neljapäeval Türgi pealetungi peatamist Süürias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgas registreerimine Tallinna maratonile ja Sügisjooksule\n\n## Põhitekst:\n\nEesti suurima spordisündmuse korraldajad on tuleval aastal esmakordselt pannud erinevatele distantsidele registreerimise piirarvud. Eesti osavõturohkeimal rahvusvahelisel spordisündmusel osales tänavu kokku 21 494 jooksjat 65 riigist. Järgmiseks aastaks on osalejate huvi tõenäoliselt suurem, sest Tallinna Maraton kandideerib 2020. aastal esmakordselt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF pronks tasemega võistluseks nii maratonide kui poolmaratonide arvestuses.\n\nPerspektiiv on jõuda hiljemalt 2025. aastaks kõrgeima tasemega rahvusvaheliste jooksude hulka, mis on tulevikus üheks paremaks võimaluseks Eesti jooksjate pääsemisel tiitlivõistlustele. Kui Tallinna Maratonile IAAF-i poolt vastav korraldustase omistatakse, siis võib oodata nii Eesti kui välismaa jooksusõprade huvi olulist kasvu, mis võib osavõtjate arvu viia kahekümne viie tuhandeni.\n\nKorraldajad on suursündmuse paremaks planeerimiseks ja ettevalmistamiseks pannud esmakordselt paika erinevatele distantsidele registreerimise piirarvud. Eesti suurima osalusega spordisündmusele saab 2020. aastal registreerida maratonidistantsil neli tuhat, poolmaratonil viis tuhat ja 10 km Sügisjooksul kaksteist tuhat jooksjat ning liikumisharrastajat.\n\nSeoses eeldatava suureneva huvi ja IAAF-i tasemel jooksudele kehtivate reeglitega muudetakse ka võistluste programmi selliselt, et jooksudistantsid ei kattuks ajaliselt omavahel. Samuti on plaanis stardikorralduse uuendamine, et tagada korraga võimalikult paljudele jooksjatele algusest peale võimalus omas planeeritud tempos liikumiseks.\n\nTipptasemel jooksjaid ja tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna maratoni ja Sügisjooksu 2020. aasta kolmepäevane programm algab reedel 11. septembril viiekilomeetrise Nike noortejooksuga, jätkub laupäeval 12. septembril 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni ning 10 km Sügisjooksuga ja lõpeb pühapäeval 13. septembril klassikalise maratonijooksu (42,2 km) ning lastejooksudega.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedel algas registreerimine 11.-13. septembril 2020. aastal toimuvale Tallinna maratonile ja Sügisjooksule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEsmaspäeval avatakse Tallinnas liiklusele suurem osa Ahtri ristmikust\n\n## Põhitekst:\n\nViimastel päevadel on Ahtri ristmikul käinud agar ehitustegevus, mille eesmärk oli lõpetada võimakult kiiresti asfalteerimistööd, ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet. Tänu sellele võib juba esmaspäevast sõita otse Jõe tänavalt Ahtri tänavale ja vastupidises suunas. Samuti saab hakata sõitma Jõe ja Ahtri tänavalt otse Lootsi tänavale ning pääseda ka sadamast Lootsi tänava ja Jõe tänava kaudu otse Pronksi tänavale.\n\nSuletuks jääb veel ligipääs Reidi teed pidi Tuukri tänavale ja Tuukri tänavalt Reidi teele. Samuti ei pääse veel Ahtri ristmikult ehitatavale Reidi teele.\n\nKesklinna valitsus palub kõigil liiklejail jälgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid ja olla väga tähelepanelik Reidi tee ehitustööde piirkonnas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna kesklinnas avatakse esmaspäeva, 14. oktoobri hommikul liikluseks suurem osa Ahtri ristmikust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKino Artis ja Tartu Elektriteater näitavad uut Jaapani kinokunsti\n\n## Põhitekst:\n\nJaapani kuu filmiõhtute eriprogrammi avas 9. oktoobril film \"Öö, mil ujusin\", mis jälgis 6-aastase poisi unenäolisi uitamisi Jaapani lumisel maastikul. Järgmisena on kavas tragikomöödia \"Jaapani tüdrukud ei sure iial\", mida näeb Elektriteatris 16. oktoobril kell 20:45 ning kinos Artis 22. oktoobril kell 19:00.\n\nMenukirjanik Yamauchi Mariko romaani põhjal valminud film vaatleb kaasaegse naise rolli ühiskonnas. Film valmis 2016. aastal režissöör Matsui Daigo käe all. \"See on eredate värvide ja kõrge energiaga linateos, mis ühendab endas pop-kunsti jooni, ühiskondlikku kriitikat, olles samaaegselt liigutav palve kõigi kaduma läinud tüdrukute hingede nimel,\" kirjeldas Variety filmiajakirjanik Jessica King.\n\nMässumeelsus ühiskonnas toimuva vastu paistab olevat uute jaapani filmide läbiv joon. \"Vastuhakk iganenud soorollide, ühiskondlike tabude suhtes ning seksuaalsuse avastamine on Jaapani kultuuris üha aktuaalsem,\" leidis Elektriteatri üks eestvedajatest Mihkel Salk.\n\nLisaks tulevad eriprogrammi raames kinolinale filmid \"Uppuv armastus\" ja \"Asako I ja II\". Näiliselt kerged noorte suhtedraamad on tegelikult mitmekihilised ja provokatiivste allsõnumitega ning võiksid huvi pakkuda kõigile. Teemade ring ulatub tänavakunstist ja tantsumaailmani, internetikultuuri meemideni.\n\nFilmiõhtuid Elektriteatris ja Artises korraldab MTÜ Jaapani kultuuriklubi Asashio, koostöös Jaapani Fondi ja Jaapani Suursaatkonnaga Eestis. Lisaks kinoõhtutele hõlmab septembrist oktoobrini vältav Jaapani kultuuri tutvustav üritustesari endas ettekandeid, kontserte ja töötubasid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Oktoobris näeb Tartu Elektriteatris ja Tallinna kinos Artis igal nädalal Jaapani noore põlvkonna filme, režissööre ja näitlejaid. Kinoseansid on kõigile tasuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti suurim 3x3 korvpallisari sai Jüri spordihoones avapaugu\n\n## Põhitekst:\n\n\"3x3 korvpall on üks populaarsemaid spordialasid koolinoorte seas. Oleme väga tänulikud Eesti Korvpalliliidule eduka ja pikaajalise koostöö eest. Lisaks sellele, et 3x3 on intensiivne, tehniline ja kaasahaarav, seda nii mängijale kui pealtvaatajale, on see ka tõeliselt hea vahend õpetamaks noortele koostöö ja meeskonna olulisust. Need on oskused, mida saab inimene kasutada terve elu vältel, kuna vaid meeskonna abiga ning koos töötades saavutatakse suuri asju,\" lausus Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik.\n\nEesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmeli sõnul näitab 3x3 sari, et Eesti korvpallil on tulevikku. \"Kõige nooremaid 3x3 pallureid on meil enim. Loodan, et mõni neist jõuab ka 3x3 tiitlivõistlusteni ja tulevikus ka olümpiale,\" ütles Kimmel.\n\n6.-7. klasside poiste arvestuses said avaetapil parimate sekka Keila Kool ning Jüri ja Saku Gümnaasiumi I võistkonnad.\n\nTüdrukute arvestuses said kõik võidud ning pääsu finaalturniirile vaid Vaida kooli mängijaid, kuna neile ei olnud seekord vastaseid.\n\n1.-5. klassi poiste võistkondadest said pääsme finaalturniirile Saku I ja Keila Kool. Pjedestaalile pääses ka Saku II võistkond, kes 5:3 seisuga alistas kolmanda koha mängus Peetri kooli.\n\nKoolispordi 3×3 finaalturniir peetakse järgmise aasta 31. märtsil Pärnus, kuhu pääsevad vaid iga maakonna vanusegruppide kaks paremat võistkonda. Eelmisel aastal osales 3×3 korvpallisarjas kokku 1701 mängijat, mis teeb sellest ühe populaarseima pallimängude sarja kogu Eestis.\n\n3×3 korvpallisarja järgmised etapid toimuvad:\n\n16.10.2019 – 3×3 Tallinna koolid\n30.10.2019 – 3×3 Pärnumaa koolid\n12.11.2019 – 3×3 Raplamaa koolid\n13.11.2019 – 3×3 Järvamaa koolid\n28.11.2019 – 3×3 Hiiumaa koolid\n03.12.2019 – 3×3 Läänemaa koolid\n14.01.2020 – 3×3 Viljandimaa koolid\n15.01.2020 – 3×3 Ida-Virumaa koolid\n17.01.2020 – 3×3 Jõgevamaa koolid\n22.01.2020 – 3×3 Võrumaa koolid\n31.01.2020 – 3×3 Saaremaa koolid\n13.02.2020 – 3×3 Lääne-Virumaa koolid\n05.03.2020 – 3×3 Põlvamaa koolid\n12.03.2020 – 3×3 Valgamaa koolid\n31.03.2020 – 3×3 Finaal, Pärnus.\n\nNimekirja lisanduvad veel Tartumaa koolide ning üleriigilised 3×3 rahvaliiga ning meistriliiga võistlused.\n\nKõikidel koolidel, kes soovivad oma mängijaid Tokyo olümpiaalal ehk 3×3 korvpallis koolide meistrivõistlustele (1.-5. ja 6.-7. klass) saata, palume varakult soovist teada anda aadressil: [email protected]\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval, 10.oktoobril toimus Jüri spordihoones juba üheksandat aastat järjest Eesti Koolispordi Liidu ja Eesti Korvpalliliidu poolt korraldatava Sportland 3×3 korvpallisarja 2019/2020 õppeaasta avaetapp. Harjumaa koolidele suunatud võistlusest võttis osa pea sada mängijat. Sari jätkub järgmisel kolmapäeval Tallinnas ning seejärel kõikides teistes Eesti maakondades.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMoskva turniirist loobunud Kontaveidi hooaeg on läbi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Loodan alustada uuesti mängimist Linzist või Moskvast, olenevalt tervisest. Ei jõua oodata, et saaksin juba mängida!\" kirjutas Kontaveit septembri keskel peale operatiivset ravi.\n\nUS Openil haigestunud Kontaveit võttis end esmalt maha oktoobri algul Linzi tenniseturniirilt ja nüüd Moskvast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 26.) nime Moskva tenniseturniiri koduleheküljel võistlejate hulgast enam ei leia. See tähendab, et eestlanna hooaeg on tänavu lõppenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLugeja küsib: kui palju säästab toiduõlist kütus loodust?\n\n## Põhitekst:\n\nLihtne vastus on, et sel viisil valmistatud kütus on tavalisest diislist keskkonnasõbralikum isegi juhul, kui tooraine on pärit teisest maailma otsast. \"See aitab vähendada kasvuhoonegaase üsna palju, tingimusel, et seda valmistatakse jätkusuutlikult toodetud toiduõlist ning õli transporditakse ja töödeldakse tõhusalt,\" laiendas Hoefnagels.\n\nVäikeste üksikasjade koosmõjul võib erineda õhku paisatav CO2 hulk aga paarikümne protsendi võrra. Selle sõltumatu hindamine on raske, sest nii kütusevalmistajad kui ka toiduõli kogujad peavad sellega seotud andmeid ärisaladuseks, eriti USA-s.\n\nHoefnagelsi sõnul on küsitav seegi, kas kasutatud toiduõli praeguse hinna juures on sobiv käsitleda seda jäätmena ja jätta arvestamata toiduõli tootmisega seotud heitmed. Hiinas on juhtumeid, kus seadusvastaselt segatakse jäätmetesse ekspordi kasvatamiseks toiduks või loomadele sobivat õli.\n\nKui palju siis ikkagi?\n\nKasutatud toiduõlist valmistatud kütus pole täielikult keskkonnasõbralik eeskätt kahel põhjusel. Enne selle kasutamist tuleb seda hüdrogeenida ehk lisada sellele vesiniku aatomeid. \"Praegu valmistatakse vesinikku peamiselt maagaasist. Tulevikus võidakse asendada see elektrolüüsiga, mille energiakulu katab tuule- või päikeseenergia. Selleni läheb aga aega,\" lisas Hoefnagels.\n\nTeise olulise tegurina suurendab kütuse süsinikujalajälge selle transport. Hoefnagelsi ja tema toonase magistrandi analüüsi järgi pole oluline sedavõrd vahemaa kui transpordiviis. Eriti ebatõhusad on väiksemad kütuseveoautod. Piltlikult paiskub kilogrammi kohta õhku ligikaudu sama palju heitmeid, kui jäätmed USA-st tankeriga Euroopasse saata või kasutatud toiduõli autoga linnalähedastest piirkondadest kokku koguda.\n\n\"Kokkuvõttes vabaneb Hiinast pärit kasutatud toiduõlist megadžauli jagu energia saamiseks kaheksa grammi CO2, kui selle Euroopasse saatmiseks kasutatakse tavalist tankerit. Kemikaalide vedamiseks kasutatava laevaga kasvab see 19 grammini. Seda on fossiilkütusel põhinevast diislist parimal juhul vastavalt 90 ja 77 protsenti vähem,\" sõnas Hoefnagels.\n\nTeisisõnu on dotsendi sõnul ülioluline, et rafineerimistehased asuksid rannikul ning maismaapiiriga riikide kasutatud toiduõli või muud jäätmed pärineks äärmisel juhul lähiriikidest.\n\nHoefnagels tõdes, et suuremate tehaste puhul on tooraine import teistest riikidest vältimatu. Näiteks vajaks Neste Rotterdamis asuv tehas aastal 2020 hinnanguliselt 7,5 korda rohkem kasutatud toiduõli, kui kogutaks seda Hollandis.\n\nToorainepuudus on nii suur, et ligikaudu poole kütuse valmistamiseks kasutatakse tegelikult palmiõli. \"Massibilansi meetodit kasutades saadetakse sellest valmistatud kütus Ameerika Ühendriikidesse. Jäätmetest valmistatud biodiisel jääb Euroopa turule,\" selgitas dotsent tootmisloogikat.\n\nBiodiisli tooraine aastate lõikes Euroopa Liidu riikides. Autor/allikas: Bioenergy Europe 2019\n\nKütus on siiski piisavalt keskkonnasäästlik, et täita järgmisest aastast kehtima hakkava Euroopa Liidu taastuvenergeetika direktiivi RED II karmimaid keskkonnanõudeid. Selle järgi peab eralduma biokütuse tootmisel fossiilkütustest vähemalt 65 protsenti vähem kasvuhoonegaase.\n\nArenguruumi jagub\nHoefnagels lisas, et planeedi seisukohalt on oluliselt parem, kui biokütuseid toodetakse ja tarvitatakse samas kohas, kus tekivad jäätmed. \"Igasugune biomassi tarbetu liigutamine tekitab heitmeid. Paraku pole USA ja Hiina toetusskeemid selle vältimiseks veel piisavalt heal tasemel,\" sõnas dotsent.\n\nSamuti on probleem kütustes inimestele või loomadele kõlbava rasva ja palmiõli kasutamine. Probleemi süvenemise peaks ära hoidma Euroopa Liidu uus direktiiv, mille järgi ei tohi olla sellise rasva ja palmiõli sisaldus üle 1,7 protsendi.\n\nPikas plaanis seab kasutatud toiduõlist kütuse tootmisele piirid tooraine nappus. \"Juba praegu tuntakse selle vastu huvi ka lennunduse vallas. Teised ettevõtted nagu Neste tahavad kasutamata õlist täielikult loobuda ehk varsti ei pruugi enam olla piisavalt keskkonnanõudeid täitvaid pakkujaid,\" märkis Hoefnagels.\n\nNõnda tuleks tema sõnul juba praegu investeerida sellesse, et arendada uusi biokütuseid, mida valmistatakse näiteks lignotselluloosi jääkidest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ERR Novaatorit lugevat Tõnu huvitas, kui mõttekas on Euroopasse kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt kasutatud toiduõli ja muude toidujäätmete toomine, et sellest siin keskkonna säästmise nimel kütust valmistada. Küsimusele vastab seda Hollandis asuva Neste rafineerimistehase näitel uurinud Utrechti ülikooli geoteaduste dotsent Ric Hoefnagels.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim-Sander Vene aitas Varese tugeva neljanda veerandaja toel võidule\n\n## Põhitekst:\n\nSiim-Sander Vene tõi Varese eest kuus punkti. Meeskonna parimaks kerkis eelmises mängus koos Venega 19 punkti kirja saanud lätlasest tagamees Ingus Jakovics, kes viskas 23 silma. Vigastuspausilt naasnud Jason Clark lisas 12 ja Jeremy Simmons 11 punkti, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nVastaste resultatiivseim oli Jeffrey Carroll 24 punktiga. Dwayne Lautier-Ogunleye lisas 11 punkti.\n\nJärgmise mängu peab Varese Itaalia kõrgliigas 19. oktoobril, kui võõrsil minnakse vastamisi Bologna Virtusega.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Varese Pallacanestro kohtus kolmapäeval treeningmängu raames Itaalia tugevuselt teise liigasse kuuluva Bergamo Basket 2014 võistkonnaga, kellest oldi skooriga 79:53 (22:17, 17:12, 17:17, 23:7) üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nVärskes Rõhus: Poola tõlked, Joonas Hellerma soovitused, Paul Raua esikromaan\n\n## Põhitekst:\n\nVärske Rõhu 61. numbris Triin Paja nõtkeid vaatlusi ja Liisa Mudisti keeleluulet. Samuti Mari-Liis Müürsepa, Triinu Heinsoo, Kaarel Mihki, Janika Läänemetsa ja Piret Põldveri värskeid tekste; luuledebüüdi teeb Laura Lajal.\n\nProosas katkend Paul Raua debüütromaanist \"Kellata torn\" ja Joonas Ojapi jutustus \"Palavik\". Tõlkerubriigis Poola: Adam Pluszka luulet ja Marcin Wicha kaks kirjanduslikku lühiesseed (tõlkinud Isabel Jezierska). Päevikurubriigis Daniel Tamme kulinaarseid mõtisklusi. Intervjuu tõlkija Maria Eskoga.\n\nArvustamisel Carolina Pihelgase \"Valgus kivi sees\" ja Andrei Hvostovi \"Kirjad Maarale\". Samuti Nora Ikstena \"Emapiim\" ja Sally Rooney \"Vestlused sõpradega\". Raamatusoovitused Joonas Hellermalt.\n\nAjakirja illustreeris Katrin Eleri Engel, fotod Lee Kelomees.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tutvustame Värsket Rõhku number 61.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaul Nurm: edukas Brexit survestaks Euroopa Liidu lagunemist\n\n## Põhitekst:\n\nBrexiti rahvahääletuse järel lubasid Euroopa Liidu liidrid juba 2016. aasta suvel, et selle tulemustest tehakse õiged järeldused ja ühendust reformitakse edaspidi nii, et mitte anda alust uuteks väljaastumisteks.\n\nKolm aastat on möödas, kuid sellise eesmärgiga reformi ei paista Euroopast enam kuskilt. Ehk poliitiline integratsioon jätkub, brittide agenda visati aga koos Ühendkuningriigiga üle parda.\n\nÜhisturg vs \"Sotsiaalne Euroopa\"\n\nEuroopa Liidus jõustatakse aastas keskmiselt 50-80 uut direktiivi, 800-1000 otsekohalduvat määrust ja 1000-1200 otsust. Ühendus moodustab vaid 7 protsenti maailma rahvastikust ja 22 protsenti maailma kogutoodangust, kuid juba üle 50 protsendi kogu maailma hoolekande kulutustest. EL-i keskmine tööjõu reaalne maksukoormus on 45 protsenti ning avaliku sektori kulutused ja riigivõlg vastavalt 46 protsenti ja 80 protsenti ühenduse kogutoodangust.\n\nMuu maailmaga võrreldes ägab ühendus seega ülereguleerituse, ülikõrge maksukoormuse ja valitsussektori ülekulutamise all. Kõik see realiseerub omakorda EL-i ettevõtete kaupade ja teenuste omahinnas, mis vähendab nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ega soodusta töökohtade loomist, innovatsiooni, investeeringuid ja majanduskasvu.\n\nEuroopa Liit kukub pidevalt ülemaailmsetes majandusvabaduste võrdlustabelites ja seda ilmselge põhjusega.\n\nBritid käsitlesid EL-i üksnes kui majandusühendust ja võitlesid selle konkurentsivõimelisuse eest – majandusblokki tuleb uute liikmetega laiendada, administratiivset koormust ettevõtlusele vähendada, avaliku sektori kulutusi kärpida ja makse alandada.\n\nMajanduslikule lõimumisele nõudsid nad aga selgeid piire. Nii näiteks nõuti, et euro ei oleks ainus EL-i raha, vaid et seal oleks jätkuvalt kohta ka liikmesriikide valuutadel. Eurotsooni loomine ei tohi aga kahjustada sinna mittekuuluvate riikide finantssüsteeme ja seada viimastele kohustusi näiteks uute finants- ja majanduskriiside ajal.\n\nMõistagi kaitsesid britid agaralt rahvusriikide suveräänsust ning olid vastu igasugusele poliitilisele integratsioonile ja juriidiliselt \"üha siduvama Euroopa rahvaste ühenduse\" loomisele. Selle asemel sooviti hoopis tugevdada rahvusparlamentide rolli EL-i seadusandluse blokeerimisel (näiteks 55% rahvusparlamentide \"punase kaardi\" õigus), et kaitsta lähimuse põhimõtet.\n\nBritid ei soovinud näha ka tööjõu vabal liikumisel ja migratsioonil vahetut seost kohustusega tagada viimastele kohe kõik asukohariigi heaoluteenused. Nende \"hädapiduri\" nõudmiste kohaselt tuli migrantidel, kes soovisid ligipääsu asukohariigi maksusoodustustele, sotsiaalkorteritele ja muudele sotsiaalteenustele, töötada selles riigis eelnevalt vähemalt neli aastat.\n\nKui migrantide lapsed ei asu asukohariigis, kaovad neil õigused saada ka lastetoetuseid. Ja kui migrantidest tööotsijad ei leia töötuks jäädes enam kuue kuu jooksul uut töökohta, tuleb neil sellest riigist kohe lahkuda.\n\n\"Brüsseli ametnike kõnepruugis kutsuti britte Põhja-Euroopa majandusliberaalide koalitsiooni, ehk \"Euroopa ühisturu\" projekti eestvedajaks.\"\n\nÜhendkuningriik on jätkuvalt üleilmse majanduse ja rahandusega kõige rohkem integreerunud EL-i liikmesriik. Brüsseli ametnike kõnepruugis kutsuti britte Põhja-Euroopa majandusliberaalide koalitsiooni, ehk \"Euroopa ühisturu\" projekti eestvedajaks. Rohkem ühisturgu ja vabakaubandust ning vähem bürokraatiat ja riiklikku sekkumist on ühtlasi ainus loogiline selgitus, mis pikas perspektiivis ka Brexiti edukaks võiks kujundada.\n\nSarnast ametkondlikku kõnepruuki jätkates vastandusid britid \"Sotsiaalse Euroopa\" projektile, mis ajas üksnes süveneb. Emmanuel Macroni plaan\"Euroopa renessanss\", Saksamaa kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileping ning Ursula von der Leyeni valitsemiskava – neis kõigis nähakse ette EL-i täiendavat föderaliseerimist, võimu tsentraliseerimist ning ühenduse pädevuste, kulutuste ja maksukoormuse kasvatamist.\n\nÜhise poliitruumi loomine ja hääletamisel konsensusnõudest (ehk liikmesriikide vetoõigusest) loobumine, eurotsooni eelarve ja oma rahandusminister, ühised eurovõlakirjad, ühine kaitsevägi jms on kõik selle tõestuseks.\n\nEL-i vastus Brexitile on seega mitte ühenduse liberaliseerimine, nagu nõudsid britid, vaid Ühendkuningriigi vaenamine. See hakkas pihta juba sellest, et lahkumislepingut ei sõlmita Ühendkuningriigi jäämiseta tolliliitu. Samal ajal välistati ka ühiselt saavutatud õiguste jagamise põhimõtte, mille tulemusena vajuvad nüüd britid ilma lepinguta lahkudes WTO kaubanduslepingutes mistahes teise riigiga tagasi aastasse 1972.\n\nEuroopa uuest reformatsioonist\n\nLahkumisleppeta Brexit sunnib Ühendkuningriiki sõlmima järgmise nelja-viie aastaga uut kauplemisplatvormi kogu maailmaga, mida peaminister Boris Johnson ja tema toetajad esitlevadki kui ihaldatud paremat tulevikku - uut majanduslikku reformatsiooni.\n\nCambridge'i ajalooprofessor Brendan Simms on võrrelnud praeguseid kriise Euroopa Liidus just 500 aastat tagasi toimunud reformatsiooniga, mil kogu Euroopa kontinenti valitsenud ainsasse geoideoloogilisse ja geopoliitilisse korda - katoliku kiriku mõjusfääri - tekkis skisma.\n\nJättes kõrvale Konstantinoopoli alluvuses teise Rooma ja kolmanda Rooma kui Moskva suurvürstiriigi tekkimise, väljendus siis Brexit anglikaani kiriku eraldumisega Rooma paavsti alluvusest.\n\nMõlemal juhul ilmestavad Brexitit Ühendkuningriigi supremaatia, ehk ülimuslikkuse, ja suveräänsuse taotlused. Rooma paavst ei kirjutanud enam ette, kellega kuningas võis abielluda ja Euroopa Inimõiguste Kohus ei dikteeri enam seadusekuulekat käitumist. Lahkulöömist selgitati rahvale moraalse allakäigu (indulgentside müümine vs Ida-Euroopa immigratsioon ja tagurlikkuse pealetung) ja vohava korruptsiooniga.\n\nRahvas ei pidanud enam ülal hoidma Rooma kloostreid ja prassivaid preestreid samamoodi nagu ta saab nüüd suunata iga nädal 350 miljonit naela Brüsseli bürokraatiamasina asemel otse riikliku tervishoiu ülalpidamiseks.\n\nEuroopa kontinent taasühendati geomajanduslikult usupuhastuse eelsele tasemel alles 1973. aastal, kui Ühendkuningriigid ühinesid Euroopa Liiduga. Ühendkuningriigi lahkumist ühendusest võetakse nüüd üleeuroopalise majandus- ja õiguskorra uue õõnestamisena.\n\nSeetõttu on Brexitist saanud karistusaktsioon, kus Euroopa tituleerituimale rahutagajale, demokraatia säilitajale ja lääne liberalismi hällile näidatakse lahkumislepinguga kätte kontinendist lahtiütlemise hinda.\n\nVõi nagu Simms resümeerib, oli Euroopa Komisjoni vastus Brexitile kui katoliku kiriku vastus reformatsioonile: \"Ei saa olla lunastust väljaspool Euroopa Liitu, nagu ei olnud lunastust ka väljaspool katoliku kirikut.\".\n\nVõime küll mõelda, et Brexiti hääletustulemus oli vaid üks õnnetu juhus või samasugune emotsionaalsuse puhang nagu kuningas Henri VIII soov omal ajal naist vahetada. Ometi ei kiirusta britid oma valikut ka kordushääletamisega \"parandama\". See sunnibki küsima, mida on neil siis seekord inimkonnale varuks.\n\nBrexiti ökonomeetriast\n\nOn aga ajaloo iroonia, et reha otsa komistavad just need, kes sellele ise kõige rohkem viitavad. 1944. aastal lepiti Teise maailmasõja liitlaste poolt Bretton Woodsi linnas USA-s kokku sõjajärgne maailma majandus- ja kaubandusarhitektuur.\n\nSelle süsteemi loojad, USA rahandusminister Henry Morgenthau, USA riigikassa vanemametnik Harry Dexter White ja Suurbritannia valitsust esindanud majandusteadlane John Maynard Keynes pidasid samal ajal maha ühe väga olulise vaidluse.\n\nNimelt väitis Suurbritannia valitsust esindanud Keynes, et ülemaailmne vabakaubandus saab olla jätkusuutlik üksnes siis, kui selles positiivse kaubandusbilansiga riigid jagavad oma tulu ümber kaotavate riikidega.\n\nTa pani lauale plaani \" use-it-or-lose-it\" mehhanismiga, mis oleks kohustanud vabakaubandusest võitjariike suurendama importi võlgnikriikidest, investeerima ja ehitama tööstuseid võlgnikriikidesse või tegema neile suuri annetusi. Ameeriklased lasid aga selle plaani WTO loomisel põhja.\n\nSee idee on siiski hiljem realiseerunud Euroopa Liidus, mis on vabakaubanduse seni edukaim projekt Euroopa kontinendil. Ühisturu loomist kannustas mõistagi idee, et kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine viib kõigi nende ressursside efektiivse paigutuseni kogu ühenduse territooriumil.\n\nKuid see oli just Ühendkuningriik, mis nõudis EL-iga liitumisel, et regionaalse ebavõrdsuse tasandamiseks loodaks vastukaaluna Euroopa Regionaalarengu Fond.\n\nEuroopa Liit on jõudnud seisu, et vaesematesse piirkondadesse jaotatakse ümber 1 protsent liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust, mis moodustab ca 80 protsenti ühenduse eelarvelistest vahenditest. See on olnud järelikult vajalik ka valijatelt mandaadi saamiseks ühisturuga jätkamisel.\n\nMajandusteadlaste ökonomeetrilised analüüsid selgitavad meile aga Briti referendumil ühendusest lahkumise poolt hääletanud kodanike otsuste motiive ja toovad välja, et rahvas hääletas kõige rohkem just globaliseerumise negatiivsete mõjude vastu: rahvusvaheline konkurentsisurve, tehaste sulgemine, püsiv tööpuudus, sissetulekute ja ostujõu stagneerumine, hääbuvad avalikud teenused ja taristu, kasvav sotsiaalne tõrjutus, ajude äravool, lahustuv kohalik identiteet ja kasvav ebakindlus tuleviku ees.\n\n\"Oma toetushääle väljaastumisele andsid ka paljud edukad inimesed just empaatiast oma lähedaste või kogukonna viletsa käekäigu tõttu.\"\n\nBrexiti poolt hääletasid valdavalt kodanikud, kes tundsid enda võimaluste äärmist piiratust. Eriti väheste oskustega ning madalapalgalised töölised ja vanurid. Oma toetushääle väljaastumisele andsid ka paljud edukad inimesed just empaatiast oma lähedaste või kogukonna viletsa käekäigu tõttu.\n\nTunnetati seega üleilmastumise protsessi tulude ja kulude ebaõiget jaotumist ühiskonnas. Nii sotsiaalse kui ka regionaalse ebavõrdsusena. Samuti tunnetati, kuidas Brüsseli ja Londoni eliit on kaaperdanud kõik õigused teha üldistes huvides otsuseid, mis paberil näevad justkui head välja kõigi jaoks, kuid reaalses elus on head vaid otsuste tegijatele endile.\n\nTallinna arendamisest muu Eesti arvel\n\nKui me soovime nüüd midagi õppida Brexitist, siis ennekõike tuleks meil loobuda pealinna arendamisest muude Eesti piirkondade arvel.\n\nEesti on küll EL-i liikmesriikide tasandil senini suurte eurotoetuste saajana omaks võtnud struktuurifondide vahendite moodustamise ja ümberjaotamise poliitika, kus ühisturu moodustamisest \"võitjad\" riigid ja piirkonnad subsideerivad \"kaotajaid\" riike ja piirkondi. Kuid meie õnnetuseks ei rakenda me enam sama põhimõtet oma riigi sees.\n\nNimelt keeldub meie valitsus taotlema Eurostatis erandit Eesti territooriumi jagamiseks kaheks mittehalduslikuks piirkonnaks (425 000 elanikuga Tallinna linn ja 891 000 elanikuga muu Eesti) Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel.\n\nKuna Tallinnast on saanud enamarenenud piirkond, ülejäänud Eesti on aga ka järgmised paarkümmend aastat jätkuvalt vähemarenenud piirkond, on ühe piirkonnana jätkates juba EL-i finantsperioodil 2021-2027 meie uueks ametlikuks staatuseks sisemaise kogutoodangu keskmisena \"üleminekupiirkond\".\n\nSelle tulemusena langeb nüüd EL-i struktuurifondide toetus Eestile seniselt 3,6 miljardi euro tasemelt 2,9 miljardi euroni. Samal ajal tõuseb toetuste Eesti riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasfinantseerimise kohustus seniselt 15 protsendilt 45 protsendini, ehk ca 900 miljoni euro võrra.\n\nSamal põhjusel langeb uuel finantsperioodil ka maaelu arengukava ja kalandusfondi toetuseelarve Eestile ca 400 miljonit eurot ning sama summa võrra tuleb nüüd tõsta nende fondide siseriiklikku kaasfinantseerimist. Kust aga leitakse need vahendid avalikesse eelarvetesse?\n\nValitsuse taolised otsused põhjustavad seega Eesti maksumaksjatele ca 1 miljard eurot lisakulu. Eriti kurnatakse sellega välja just kohalike omavalitsuste eelarved. Ja regionaalne ebavõrdsus suureneb veelgi. Seda probleemi saaks aga veel vältida, kui järgida teiste EL-i liikmesriikide eeskuju - Eesti kaheks piirkonnaks jagamisega.\n\nPikas perspektiivis on see samm vajalik samuti meie ühiskonnas poliitilise mandaadi säilitamiseks Euroopa Liidule ja ühisturu toimimisele.\n\nNäiteks Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on viimase 15 aastaga \"andnud ära\" Vanale Euroopale ca kaheksa miljonit aktiivses tööeas inimest ja on saanud vastutasuks neis riikides vaid äärmuspopulistlike või lausa natsionaalsotsialistlike vaadetage valijarühmade ja poliitikute püsiva kohalolu.\n\nVabaerakonnal on brittide ühendusest lahkumisest siiralt kahju ka partnerluse tähenduses, sest nende riigi pikaaegne agenda kattus praktiliselt 100 protsenti meie erakonna nägemusega Euroopa Liidust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui me soovime nüüd midagi õppida Brexitist, siis ennekõike seda, et meil tuleks loobuda pealinna arendamisest muude Eesti piirkondade arvel, kirjutab Kaul Nurm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTsitsipas alistas Shanghai turniiri veerandfinaalis maailma esinumbri\n\n## Põhitekst:\n\nKaks tundi ja neli minutit kestnud kohutmise jooksul õnnestud Djokovicil küll otsustavas setis kaks matšpalli tõrjuda, kuid seejärel pani maailma tippu tõusnud Kreeklane oma paremuse siiski maksma. 21-aastane Tsitsipas on lisaks serblasest maailma esinumbrile saanud tänavu muruväljakul jagu ka Roger Federerist ning liivaväljakul mängides Rafael Nadalist.\n\nVeerandfinaalis servis Tsitsipas 11 ässa Djokovici kaheksa vastu. Topeltvigu tehti vastavalt kolm ja kaks. Kreeklane võitis 73% punktidest esimesel servikorral, serblase vastav näitaja oli 71%. Poolfinaalis kohtub Tsitsipas venelase Daniil Medvedeviga (ATP 4.).\n\nÜhtlasi kvalifitseerus Tsitsipas esimest korda ATP finaalturniirile.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kreeka tennise täht Stefanos Tsitsipas (ATP 7.) alistas Shanghai tenniseturniiri veerandfinaalis maailma esireketi Novak Djokovici tulemusega 3:6, 7:5, 6:3.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLugemissoovitus: mõtlik Ellen Niit ja filmilik Vallo Kepp\n\n## Põhitekst:\n\nEllen Niit, \"Aastatel on tiivad\"\n\nKoostaja Maarja Undusk\n\nTammerraamat, 2019\n\nVallo Kepp, \"Üheksa arbujat\"\n\nBetti Alveri muuseum, 2019\n\nEllen Niidu kogumik väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Küllap enamik raadiokuulajaid seostab Ellen Niitu lastekirjanduse ja eelkõige lasteluulega. Seekordne raamat sisaldab aga hoopis neid luuletusi, mida võiks klassifitseerida \"täiskasvanuluulena\". See on tõsisem ja mõtlikum Ellen Niit, kelle keeletunnetus ja rütmitaju on aga ikka sama köitvad kui lasteluule-Ellenil. Suurepärase sissejuhatuse on kirjutanud Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar Maarja Undusk, kes raamatu ka koostas.\n\nViimastel aastatel on Maarja Undusk ka ajakirjas Looming avaldanud pikemaid sissevaateid oma ema elu- ja luuleteele ning päris palju muutnud ja täiendanud – vähemalt minu jaoks – Ellen Niidu kuvandit nii isiku kui ka autorina. Eks kipume ju Ellen Niitu ette kujutades ikka nägema juba vanemaealist Niitu, märksa vähem on olnud esil noor Ellen, kes oli kirglik ja tegi elus julgeid otsuseid. Need kired ja eluotsused on luuletustes olemas. Nii leiab kogumikust väga isiklikke luuletusi, aga ka teoseid, mis valutavad südant Eesti looduse, maa ja rahva pärast. Kuigi luuletuste valik hõlmab aastaid 1944–2006, on suur osa kogumikus olevast luulest siiski n-ö nõukogudeaegne ja nii mõnigi motiiv on kantud tolleaegsetest ängidest. Teisalt soojendab Niidu luule puhul südant eriti see, et ta ei lange masendusse, vaid oskab ikka näha ka midagi head ja lootustandvat.\n\nIgati tänapäevaselt mõjuvad Ellen Niidu luuletused sellest, kuidas aeg kaob käest – sellest tunnetusest on kantud ka valikkogu pealkiri ja nimiluuletus \"Aastatel on tiivad\". Kuid motiiv kordub tema luuletustes läbivalt. Hetke püüdmine, kodu ja perega olemine, looduse tajumine – Ellen Niidu luule võiks olla muuhulgas terapeutide töövahend, millega rähklevaid inimesi virr-varr-maailmas kuidagi aidata. Aga muidugi saab seda teraapiat teha rahumeeli ka oma kodus.\n\nTeine raamat pole luuleraamat, vaid raamat luuletajatest.\n\nVallo Kepi ülevaateteos \"Üheksa arbujat\" kannab alapealkirja \"Profiilid. Tööhüpoteesid. Tsitaadid. Fotod.\". See ütleb kenasti ära, et tegemist ei ole sidusa monograafiaga, vaid pigem pisut eklektilise teosega. Ometi on tegemist tähtsa lisandusega Bernard Kangro paguluses ilmunud teostele \"Arbujad\" (1980) ja \"Arbujate kaasaeg\" (1983). Kangro arbujate-käsitlus lõpeb 1940. aastaga, Vallo Kepp keskendub sellele, mis sai arbujatest pärast seda. Ometi ei ole eelduseks see, et Kangro raamatutega peaks eelnevalt kursis olema. Vallo Kepp annab ülevaate luuletajate elust ja loomingust tervikuna, kuigi teeb seda omajagu hüplikult.\n\nKes siis on üheksa arbujat? Olgu nad nimetatud: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Mart Raud. Vallo Kepp on nende hulka lisanud ka \"tõlkiva poeedi\" Ants Orase. Üheksa arbuja kaudu on Vallo Kepp andme- ja pildirohkelt kirjeldanud ka tüüpilisi eestlaste sõjajärgseid saatusi: kes läks pagulusse, kes jäi sisepagulusse, kes viidi Siberisse, kes tegi võimudega koostööd. Kuid hästi tuleb välja ka see, et arbujate põhiosa eesotsas Betti Alveriga säilitas igal ajal vaimse sõltumatuse.\n\nVallo Kepp läheneb ainesele hästi isiklikult, mis teeb raamatust üpris omapärase nähtuse. Ta ise ütleb, et see on filmimehe lähenemine ja seda on tõesti tunda. Võib-olla just selline teos sobibki tänapäevasele visuaalse dominandiga harjunud inimestele. Nii või teisiti on see põnev lugemine ja targemaks saab ka kindlasti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maarja Vaino valis \"Vikerhommiku\" lugemissoovituseks välja kaks raamatut, mis mõlemad seotud luulega. Esimene on värskelt ilmunud Ellen Niidu luulet sisaldav \"Aastatel on tiivad\" ning teine Vallo Kepi raamat \"Üheksa arbujat\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSimone Biles võitis mitmevõistluses rekordilise viienda MM-tiitli\n\n## Põhitekst:\n\nStuttgardis toimuval MM-il sai Biles kaela oma 16. maailmameistrivõistluste kulla. Mitmevõistlustes on ta varasemalt esikoha pälvinud 2013., 2014., 2015. ja 2018. aastal.\n\nBilesile tõi rekordilise esikoha 58,999 punkti, millega ta edestas hõbemedali kaela saanud hiinlannat Tang Xijingi 2,100 punktiga. Pronksise autasu pälvis venelanna Angelina Melnikova 56,399 kogutud silmaga. Kuigi Biles sai vabaharjutustes kaks trahvi, siis võttis ta võidu siiski parima punktiskooriga alates 2006. aastast, kui võeti kasutusele uus süsteem.\n\n\"See tähendab tervet maailma mu jaoks,\" ütles Biles peale võistlust. \"See on mu viies tiitel ja sellega pole varem keegi hakkama saadud, seepärast on see eriti põnev. Me lõpetasime võistluse tugevalt ja andsime endast kõik.\"\n\nKokku on Biles MM-idelt võitnud 22 medalit ning on nüüd ühe medali kaugusel uue rekordi tegemisest, mis kuulub hetkel valgevenelasele Vitali Tšerbole, kes on pälvinud aegade jooksul 23 MM-medalit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ameeriklannast Simone Bilesist sai esimene naine, kes on võitnud viis korda maailmameistritiitli sportvõimlemise mitmevõistluses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJohanna Vallistu: tulevik tehislihaga\n\n## Põhitekst:\n\nInimkonna harjumus liha süüa ning maailmas kasvav nõudlus liha järele tähendab ka üha suuremat koormust keskkonnale, kuid milline oleks tulevik siis, kui veiseliha tootmiseks ei oleks enam vaja veiseid?\n\nÜks võimalus lihatootmise keskkonnamõju vähendada on arendada tehisliha tootmise tehnoloogiaid. Sellisel juhul paljundavad teadlased looma rakke, kuni tekib tavalist liha meenutav lihasrakkude mass.\n\nSee tehnoloogia on paljutõotav, sest ühe veise rakkude abil on võimalik toota kuni 175 miljonit hamburgerit ning võrreldes lihatootmise tavapraktikaga tekiks 96 protsenti vähem kasvuhoonegaase, kuluks 45 protsenti vähem energiat, maakasutus väheneks 99 protsenti ja veekasutus 96 protsenti.\n\nKunstliha eeliseks on ka võimalus muuta see tavalihast toitainerikkamaks ning eemaldada sealt lihas sisalduvad mürkained. Kuigi kunstliha võib masstootmisesse jõuda juba 2021. aastal, on see esialgu tõenäoliselt paljude tarbijate jaoks kallis. Samuti võib paljudel usuliikumistel tekkida küsimusi liha olemuse kohta, et kas kunstliha on ikka halal või koššer.\n\nMaailma Majandusfoorum (WEF) on valinud kümne kõige olulisema tõusva tehnoloogia hulka kolm, mis võivad aidata loodust säästa.\n\nBioplast on üks võimalusi vähendada kasvavast jäätmehulgast tekkivat looduskoormust ning n-ö sulgeda plastiring. Kuigi maisist, suhkruroost või jääkrasvast juba toodetakse biolagunevaid plastmaterjale, ei ole need seni olnud kas kuigivõrd vastupidavad või on välimuselt ebastandardsed.\n\nHiljutised läbimurded tselluloosist ja ligniinist bioplasti tootmisel, näiteks puidujääke kasutades, tõotavad aga need mured lahendada ning toota tavaplastiga sarnanevat bioplasti, mis looduses laguneb.\n\n\"Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada.\"\n\nWEF-i potentsiaalikate tehnoloogiate nimekirjast leiab ka targemad väetised. Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada.\n\nPraegu kasutusel olevatest väetistest jõuab aga suur osa kasvuhoonegaasidena atmosfääri. Nüüd on aga kättesaadavad n-ö targad väetised, mida ümbritsev nutikas kest vabastab väetist sõltuvalt mulla temperatuuri, niiskuse ja happelisuse muutumisest ning väetis jõuab taimeni siis, kui selleks on kõige sobivamad tingimused.\n\nTargemate väetiste kasutamine on üks osa täppisviljelusest (precision farming), mis kasutab andmeanalüüsi, sensoreid ja tehisintellekti, et doseerida minimaalne kogus taime kasvuks vajalikke toitaineid ning seeläbi vältida üleväetamist.\n\nSeni on täppisviljeluseks vajalik tehnoloogia olnud kallis ja seda on endale lubada saanud vaid suured tootjad, kuid targemad väetised on küllalt kuluefektiivsed ning võivad täppisviljeluse muuta kättesaadavaks ka väiketootjatele.\n\nMaailma elektritootmine teeb läbi kiiret muutust tuule- ja päikeseenergia hinna languse tõttu. Seni ei ole aga taastuvenergiat olnud võimalik salvestada, seega tuulevaiksetel või vähese päikesega aegadel on olnud vaja tekkiv energiavajadus muul viisil katta. WEF-i analüüs toob kolmanda olulise loodushoidliku tehnoloogiana välja liitiumioonakud.\n\nSee on tõenäoliselt järgmise viie kuni kümne aasta domineeriv tehnoloogia, sest need akud suudavad energiat salvestada neljaks kuni kaheksaks tunniks ning taastuvenergiaallikatest saadavat elektrienergiat ühtlasemalt jaotada, seeläbi selle kasutusvõimalusi laiendades.\n\nPikas perspektiivis võib aga ka sellest väheks jääda, energiasalvestus peaks olema kauem kestev. Väljatöötamisel on näiteks hüdroenergia ning gravitatsiooniga seotud lahendused.\n\nTehnoloogia olemasolust üksi ei piisa muutuseks. OECD esitab oma analüüsis plasti näitel võimalusi, kuidas riigid saavad keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutusele võtta. Alates 1950. aastatest on toodetud 8300 miljonit tonni plasti ning 6300 miljonit tonni plastjäätmeid.\n\nVaid 9 protsenti plastjäätmetest on töödeldud, 79 protsenti on ladestatud prügilatesse või loodusesse. OECD rõhutab, et tulemusi on oodata vaid siis, kui regulatsioonid, maksud, investeerimis- ja rahastusmeetmed ning tarbijate teadlikkuse kasv käivad käsikäes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "2019. aasta on kujunenud kliimamuutuste teema kauaoodatud tähetunniks - sellele on pühendatud arvukalt arutelusid, konverentse ja analüüse ning ka New Yorgis toimunud ÜRO tippkohtumine. Väiksema keskkonnakoormuse võtit nähakse täna neljas tehnoloogias, mille edasine areng võib aidata loodust säästa, kirjutab Johanna Vallistu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukoor Collegium Musicale viib Barcelonasse Tüüri\n\n## Põhitekst:\n\nKontserdil kõlab ainult eesti heliloojate muusika, ettekandele tuleb Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Pärt Uusbergi ja Erkki-Sven Tüüri looming. Konkursi \"Let the People Sing\" galakontserdilt ja finaalist jõuab Collegium Musicale esituses Euroraadio vahendusel enam kui 2 miljoni raadiokuulajani Veljo Tormise \"Kuulmata kuskil kumiseb kodu\" ja Arvo Pärdi \"Virgencita\". Nii galast kui finaalist teeb ülekande ka Hispaania TV. Konkursi finaali saab Eesti kuulata Klassikaraadio vahendusel.\n\n\"Kui suvisel laulupeol juhatasin dirigendipuldis, siis oli see kindlasti suurim koor, mida seni juhatanud olen ja ka publikut oli palju. Eeloleval nädalavahetusel on aga meie publikuks üle kahe miljoni raadiokuulaja – seda on päris raske ette kujutada või visualiseerida. Kaks korda nii palju inimesi kui eestlasi üldse maailmas kokku,\" ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav. \"Ja loomulikult on eesti heliloojate looming see, mis meie esituses nende kõigi jaoks kõlab!\"\n\n2017. aastal võitis Collegium Musicale EBU rahvusvahelise koorikonkursi \"Let the People Sing\" Grand Prix, mis spordis võrdub kuldmedaliga olümpiamängudelt. Üle kahe aasta toimuv koorimuusika tippvõistlus toimub tänavu Barcelonas ning Collegium Musicale osaleb võidukoorina ning ulatada hõbedane rändkarikas – Silver Rose Bowl – edasi uuele võitjale.\n\nKonkursi galakontsert ja finaal toimub 12. ja 13. oktoobril Barcelona 2049-kohalises kontserdisaalis Palau de la Música Catalana – ainus UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kontserdisaal.\nTallinnas tegutsev Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgel tasemel esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, tähtsaim on eesti heliloojate looming. Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme.\n\nKoori üheksa tegevusaasta sisse jäävad lisaks Eestile kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis ja Jaapanis. Olulistest festivalidest saab välja tuua näiteks Rhein Vokal ja Schleswig-Holstein Saksamaal, Al Bustan International Festival Liibanonis, Moravsky Autumn Brnos, Tšehhis ja Wratislavia Cantans Poolas. Kollektiividest kindlasti Helsingi Barokkorkester (Soome), Raschér Saxophone Quartet (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkester (Poola), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ja barokkansambel Barrocade (Iisrael). 2017 võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi \"Let the People Sing\" Grand Prix, mis spordis võrdub kuldmedaliga olümpiamängudelt.\nCollegium Musicale annab aastas keskmiselt 40 kontserti. Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ida-Tallinna keskhaigla.\n\nEesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolm korda Aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011). Eesti Kultuurikapital tunnustas kammerkoori ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kammerkoor Collegium Musicale on võidukoorina kutsutud osalema Barcelonas toimuval Euroraadio konkursil \"Let the Peoples Sing\". 11. oktoobri kontserdil kõlab koori esituses ka Erkki-Sven Tüüri \"Missa brevise\" hispaania esiettekanne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste meistriliiga kuu parimad on Räämet ja Vassiljev\n\n## Põhitekst:\n\nFC Flora naiskond kindlustas septembris liigavõidu, kui neljast kohtumistest saadi kirja neli võitu. Esineliku omavahelistes kohtumistes alistati esmalt Kalev 5:1 ja seejärel võeti olulises vastasseisus 2:1 võit lähirivaali Pärnu JK üle. Lisaks kohtuti Saku Sportingu ja korra veel Kaleviga, kui võidunumbrid olid vastavalt 4:0 ja 3:1. Räämet tegi neljas mängus kaasa algusest lõpuni ning vahetati ühes kohtumises välja 79. minutil. Ühtlasi oli keskkaitsja ka ise resultatiivne, lüües värava Kalevi naiskonnale.\n\nVassiljevi juhendatava ühendnaiskonna jaoks möödus september edukalt. Tabeli alumise poole võistkondade heitluses ei pidanud Tuleviku ja Suure-Jaani naiskond kordagi kaotusvalu tundma. Viie kohtumisega oli nende saldoks kolm võitu ja kaks viiki. Kahel korral viigistati 1:1 Põlva Lootosega ning kolmandas omavahelises vastasseisus võeti 4:3 võit. Lisaks alistati Tartu SK 10 Premium 2:1 ja Tartu JK Tammeka 5:0. Tänu headele tulemustele tõusis ühendnaiskond liigatabelis kaheksandalt kohalt viiendaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Naiste meistriliiga septembrikuu parimaks mängijaks valiti Siret Räämet (Tallinna FC Flora) ja parimaks treeneriks Sergei Vassiljev (JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLüütsepp ja Naaber jätkavad Soomes võimsalt, Peit mängu teine täht\n\n## Põhitekst:\n\nTiitlikaitsja Salo sai naiste meistriliigas kolmapäeval kodus 1000 pealtvaataja toel 3:0 (13, 15, 20) võidu Nurmo JymyVolley üle. Nette Peit tõi võitjatele 13 punkti (+6) ja valiti mängu teiseks täheks. Anu Ennokile anti puhkust, kirjutab Võrkpall24.ee.\n\nSoome meeste kõrgliigas teenis ühe kaotuse kõrvale juba kolmanda võidu Akaa Volley, kes alistas võõral väljakul 400 pealtvaataja ees 3:1 (19, 18, -23, 19) Vantaa Ducksi. Soome koondise äss Urpo Sivula tõi Akaale 21 punkti (+12), kunagine Tartu nurgamees Enderwin Herrera lisas 14 punkti (+7). Mart Naaber realiseeris 12 tõstest kuus (50%), lisaks teenis ta kaks punkti blokiga.\n\nLoe rohkem portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome võrkpalliliigas olid nädala keskel võidukad nii Nette Peidi ja Anu Ennoki koduklubi Salo Viesti kui ka Oliver Lüütsepa ja Mart Naaberi leivaisa Akaa Volley.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSaudi Araabia lähistel sõitnud Iraani tankeril kärgatasid plahvatused\n\n## Põhitekst:\n\nNITC omandis laeval kõlasid plahvatused umbes saja kilomeetri kaugusel Saudi Araabia rannikust. Juhtunu tagajärjel lekib Punasesse merre naftat, ütles kompanii.\n\nTema sõnul kärgatas laeval Sabiti kaks plahvatust.\n\n\"Ilmselt oli tegu raketilöökidega,\" lisas firma.\n\n\"Laeva kõikide meeskonnaliikmetega on kõik korras ja laev on stabiilne,\" ütles NITC. Tema sõnul üritavad pardalolijad tekkinud kahju parandada ning vastupidiselt ajakirjanduse varasemale teatele laeval tulekahju ei ole.\n\nIraani riigimeedia rääkis ühest plahvatusest, mis kahjustas kahte laoruumi.\n\nUSA mereväe 5. laevastiku pressiesindaja Pete Pagano sõnul on laevastik kursis plahvatusest rääkinud teadetega. Ta keeldus asja rohkem kommenteerimast.\n\nPlahvatused Iraani tankeril kiirendasid naftahinna tõusu\n\nNaftahinnad kerkisid reedel Iraani tankeri plahvatuste järel enam kui kaks protsenti, sest kardetakse, et plahvatused põhjustas Saudi Araabia raketirünnak.\n\nIraani riiklik tankerifirma NITC teatas, et tankeril Sabiti kärgatas kaks plahvatust, mille ilmselt põhjustas raketirünnak.\n\nUudise järel kerkis Põhjamere brendi hind 2,3 protsenti 60,46 dollarini barreli kohta. West Texas Intermediate'i (WTI) barrelihind kerkis 2,1 protsenti 54,69 dollarini.\n\nHinnad olid tõusul juba varem, sest loodetakse läbimurret USA-Hiina kaubanduskõnelustel.\n\nTankeriplahvatus tuleb paar nädalat pärast Saudi Araabia suurimaid naftarajatisi tabanud rünnakuid. Toonane rünnak lõi rivist välja viis protsenti maailma naftatootmisest ja viis rekordilise hinnatõusuni.\n\nSaudi Araabia ja USA omistasid süü rünnaku eest Iraanile. Teheran eitab asjaga seotust. Ametlikult võttis rünnaku omaks Jeemeni mässulised huthid, keda toetab Iraan.\n\nReedene vahejuhtum kasvatas taas muret maailma naftatarne turvalisuse pärast. Pinged on juba niigi kõrged Pärsia lahel toimuva pärast. Viimastel kuudel on seal rünnatud ja kaaperdatud naftatankereid ning tulistatud alla droone.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saudi Araabia sadamalinna Jeddah' lähedal kärgatas reedel Iraani naftatankeri pardal kaks plahvatust, mille ilmselt põhjustasid raketitabamused, teatas Iraani riiklik tankerikompanii NITC.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse: personaalmeditsiini konverents\n\n## Põhitekst:\n\nVaata konverentsi ülekannet:\n\nMeditsiin hõlmab endas otsest suhtlust arsti ja patsiendi vahel. Diagnoosi ja ravi määramiseks peab igale patsiendile lähenema individuaalselt, sest patsiendid ei ole oma tervisemures kunagi sarnased. Sellest tulenevalt on meditsiin alati personaalne. Juba aegadest, mil peamine oli rahvameditsiin, oli abivajajale personaalne lähenemine ravimise nurgakiviks.\n\nTartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kirjeldas, et teaduse ja tehnoloogia arenguga on personaalse meditsiini kõrvale tõusnud mõistena personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin, mis lähtub inimese bioloogilisest eripärast, olgu selleks eripäraks siis genoom või metaboloom.\n\n\"Geeniandmete kasutamine haiguste diagnostikas või raviotsuste tegemisel on uus ja kiiresti arenev valdkond. Oleme selle valdkonna arengu alguses, nii et teadlastel on siin ees väga suur tööpõld,\" sõnas Lember, lisades, et personaalmeditsiin ei vastandu personaalse meditsiiniga, vaid on täiendav tööriist arstidel sobivates situatsioonides kasutamiseks.\n\nLemberi sõnul on Eesti maailmas heal positsioonil mitte ainult geeniandmete kogumisel, vaid ka selles, et uurida seoseid ja võimalusi nende andmete praktikas kasutamiseks, sellega kaasnevaid eetilisi aspekte ning seda, kas tehtavad kulutused on ühiskonnale vastuvõetavad ja efektiivsed. \"Personaalse lähenemise aluseks on aga abivajajale individuaalne lähenemine arsti ja ravimeeskonna poolt kõiki tänapäevaseid meetodeid kasutades,\" rõhutas Lember.\n\nTeiste seas esinevad:\n\nTallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu \"Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik\",\nTÜ Eesti geenivaramu asedirektor Lili Milani \"Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel\",\nTÜ kliinilise geneetika keskuse juhataja, kliinilise geneetika professor Katrin Õunap \"Personaalmeditsiin kliinilise geneetika vaatevinklist\",\nTÜ kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia dotsent Peeter Padrik \"Personaalmeditsiin onkoloogias\",\nLaura Viidik (TÜ farmaatsia instituut) \"3D printimine: kas hüppelaud personaliseeritud ravimiteni?\",\nMartin Meitern (TÜ genoomika instituut) \"Geneetilise kirjaoskuse roll tervisekäitumise muutmisel\",\nKrista Fischer (TÜ genoomika instituut) \"Genoomika ja statistika kaasabil personaalmeditsiinini: komplekshaiguste riskiskoorid ja nende potentsiaal tervishoius\" ning\nTartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi reumatoloogia vanemteadur Riina Kallikorm \"Arst eile, täna ja homme\".\n\nTutvu ka teaduskonverentsi teeside ja konverentsi \"100 aastat personaalset meditsiini\" kavaga valdkonna veebilehel.\n\nArstiteaduskonna aastapäev on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Koos eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga tähistatakse ka sajandipikkust eestikeelse meditsiinihariduse andmist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuidas on personaalne meditsiin ajas muutunud ja milliseid võimalusi haiguste diagnoosimisel ja ravis on avanud personaalmeditsiini areng, arutletakse täna Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil \"100 aastat personaalset meditsiini\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTartus Keskerakonda pöörav Jaan Toots: ma ei ole ajaloolane\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on selline ütlemine, et ma ei ole ajaloolane, mina vaatan tulevikku,\" ütles paari nädala eest Tartu keskerakondlaste esinumbriks kerkinud Toots Tartu Postimehele.\n\nToots on vastamisi Keskerakonna Tartu piirkonna eelmise juhi, ajalooprofessor Aadu Musta meeskonnaga, kelle kõrvaleastumist ta nüüd soovib. Ajaloolase haridusega Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) vaatab koalitsioonipartneri sisetüli esialgu kõrvalt.\n\nTartu 49-liikmelises volikogus on Reformierakonnal 20 kohta, nende vastas kaheksa sotsi, seitse keskerakondlast, kuus EKRE inimest, kolm isamaalast ja viis inimest kahest valimisliidust.\n\n\"Kui Klaas vaatab, et Tartu Keskerakonnas lähevad asjad liiga segaseks, saab ta teha uue koalitsiooni koos sotsidega. 2017. aasta kohalike valimiste järel jätkas Klaas võimu jagamist Keskerakonnaga, sest saab Aadu Mustaga inimlikult hästi läbi,\" selgitas Tartu linnavõimuga seotud inimene.\n\nJaan Toots ei ole avalikult põhjendanud, miks peab ta õigeks kahe keskerakondlasest abilinnapea - Monica Ranna ja Madis Lepajõe - tagasiastumist ja väljavahetamist ega ole ka öelnud, kes oleksid tema kandidaadid nendele kohtadele.\n\n\"See ei ole umbusaldus, me vahetame välja,\" ütles Toots Tartu Postimehele. Ja lisas veidi hiljem: \"Me teatame oma otsusest, aga kuidas see protsess käib, seda ma ei kommenteeri.\"\n\nEnt Toots ei veel Rannalt ja Lepajõelt lahkumissõna kätte saanud. Kui nad ise ära ei lähe, ei saa keskerakondlased neid ka umbusaldada: Keskerakonna põhikirja järgi visatakse erakonnast välja igaüks, kes toetab kaasparteilase umbusaldusavaldust.\n\nAlguses oli juttu ka volikogu esimehe Aadu Musta tagandamisest, kuid sellest Toots loobus. Must on Keskerakonna mõjukas poliitik, kolm aastat tagasi peaministriks saanud Jüri Ratase tugevaid toetajaid juba viimase varjatud kahevõitlusest Edgar Savisaarega.\n\n2011. aasta parlamendivalimiste eel oli Jaan Toots Rahvaliidu peaministrikandidaat. \"Tundsin, et tahaksin minna Rahvaliidule appi ning arendada maaelu ja väiettevõtlust maal,\" selgitas Toots toona Õhtulehele, miks ta valis juhtfiguuridest ilma jäänud partei kasuks. Rahvaliit valimiskünnist siis ei ületanud, riigikogusse ei pääsenud ja tänaseks on selle erakonna üle võtnud EKRE.\n\nTänavu 3. märtsi riigikogu valimistel sai Jaan Toots Keskerakonna nimekirjas Tartus 871 häält, mis oli Aadu Musta järel – 2370 häält – sealsete keskerakondlaste teine tulemus.\n\nEnne Jaan Tootsi juhtis pikalt Keskerakonna Tartu piirkonda Aadu Must, kes nägi oma järglasena Monica Randa. Veelgi enam, Must väitis, et ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas on seda meelt, et ülikoolilinna tsentriste peaks juhtima just Rand.\n\n\"Teavitasin oma ettepanekust piirkonna esimehe kohustused Monicale üle anda ka Keskerakonna juhte. Jüri Ratasele ei olnud pikka juttu vaja - teda seob Monicaga juba paarikümneaastane koostöökogemus. Vastuseks kuulsin erakonna esimehelt Monica kohta vaid väga häid sõnu,\" kirjutas Must sotsiaalmeedias 25. septembril.\n\nKaks päeva hiljem valisid Tartu keskerakondlased suure ülekaaluga aga piirkonna uueks juhiks hoopis Jaan Tootsi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üllatuslikult Keskerakonna Tartu piirkonna juhiks tõusnud ettevõtja Jaan Toots, kes tahab sealsete keskerakondlaste vana tuumiku kõrvale lükata, ei ole avalikult põhjendanud, mis ta soovib kahe abilinnapea lahkumist, kuid soovitab vaadata tulevikku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMercedese piloodid näitasid oma võimu ka teisel Jaapani GP vabatreeningul\n\n## Põhitekst:\n\nTeisel vabatreeningul oli Bottase kiireimaks ringiajaks 1.27,785. See iku 0,100 sekundit kiirem, kui tema meeskonnakaaslasel Hamiltonil. Kolmandat aega näitas Max Verstappen (Red Bull Racing; +0,281), neljandat ja viientat Ferrari piloodid Charles Leclerc (+0,356) ja Sebastian Vettel (+0,591). Kuues oli Alexander Albon (Red Bull Racing; +0,617), seitsmes Carlos Sainz (McLaren Renault; +1,266) ja kaheksas Sergio Perez (Racing Point; +1,514). Esimeselt vabatreeningult eemale jäänud Pierre Gasly (Toro Rosso) sai kirja üheksanda tulemusega, kaotades soomlasele 1,569 sekundiga.\n\nCLASSIFICATION: END OF FP2\nValtteri Bottas takes P1 once again, in another @MercedesAMGF1 1-2!\nMax Verstappen takes P3, ahead of the Ferraris #JapaneseGP???????? #F1 pic.twitter.com/oy8y28EDzr\n\n— Formula 1 (@F1) October 11, 2019\n\nJaapanisse jõudva taifuuni Hagibis tõttu lükati Jaapani GP kvalifikatsioon erandkorras pühapäevale põhisõiduga samale päevale, mille start antakse Eesti aja järgi kell 8.10. Põhisõidule saab kaasa elada ERR-i spordiportaalis otseblogi vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-sarja Jaapani GP teisel vabatreeningul oli sarnaselt esimesele kiireimad Mercedese piloodid Valtteri Bottas ja tiitlikaitsja Lewis Hamilton.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMinisteerium: ka elamisloata lastel on Eestis õigus koolikohale\n\n## Põhitekst:\n\nTallinna haridusameti juhataja Andres Pajula pöördus septembris siseministeeriumi poole murekirjaga, et Tallinna linna on viimastel kuudel saabunud palju kolmandatest riikidest pärit alaealisi, kes soovivad lasteaia või koolikohta. Pajula lisas, et linna poole pöörduvatel lastevanematel on küll õigus Eestis töötada või õppida, kuid puudub üldjuhul elamisluba ja elukoht rahvastikuregistris.\n\nPajula viitas põhikooli ja gümnaasiumi seadusele, mille kohaselt peab vald või linn tagama koolikohustuslikule isikule võimaluse põhiharidusele, kui tema elukoht asub valla või linna haldusterritooriumil. \"Seega ei ole Tallinna linna munitsipaalharidusasutustel kohutust kolmandatest riikidest pärit isikuid, kelle rahvastikuregistrijärgne aadress ei ole Tallinnas või Eestis, vastu võtta,\" märkis Pajula. Ja lisas, et ka politsei- ja piirivalveamet (PPA) on selgitanud, et kooli või lasteaeda tuleb vastu võtta vaid neid lapsi, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ehk elamisluba ning sissekirjutus Tallinna linnas.\n\nLugna: laps peab saama haridust\n\nSiseministeeriumi kantsler Lauri Lugna kirjutas sel neljapäeval Pajulale saadetud vastuses, et välismaalase seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks ei ole ainult elamisluba, vaid ka ajutine viibimisalus ehk viisa, mida on võimalik anda kuni kaheks aastaks.\n\nLugna tunnistab, et ajutisega viibimisalusega laste ligipääsul haridusele on elukoha puudumine rahvasikuregistris osutunud probleemiks, mille tõttu on siseministeerium töötanud välja seaduse mudatused, millega luuakse neile võimalus vajadusel elukoht rahvastikuregistris registreerida. Need muudatused on kavandatud jõustuma aga alles 2022. aastal.\n\n\"Samas leiame, et laste haridusele ligipääsu reguleerimisel on üldine ja kõikehõlmav lapse õiguste konventsiooni artikkel 28, Eesti põhiseaduse §12 ja §37 ja võrdse kohtlemise seaduse §2 lg1 p6, millest tulenevalt laps peab sõltumata oma emakeelest või rahvusest ja Eestis viibimise alusest või elukoha registreeringu olemasolust saama haridust oma võimete ja vajaduste kohaselt,\" kinnitas Lugna.\n\nKantsler lisas, et siseministeeriumile teada olevalt on ka haridus- ja teadusministeerium selgitanud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldab juba täna vastu võtta lapsi, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistrisse registreeritud.\n\nProbleemid perearstiga\n\n\"Juhul, kui kehtiv õigusruum lastele kooliharidusele võimaldamisel ei ole Tallinna haridusameti hinnangul piisav, siis kõikide vajakajäämiste väljatoomine ja ettepanekud õigusruumi täpsustamiseks on väga oodatud,\" märkis Lugna.\n\nArutamaks kolmandatest riikidest pärit laste koolikohtade kättesaadavust kutsub haridus- ja teadusministeerium oktoobri lõpus kokku ümarlaua, kus osalevad ka kohalike omavalitsuste ja siseministeeriumi esindajad.\n\nLugna lisab, et teema on laiem kui ainult haridus ehk analüüsida tuleb viisa alusel Eestis elavate ja töötavate välismaalaste ligipääsu avalikele teenustele.\n\n\"Näiteks sätestab ravikindlustuse seaduse § 5 lõige 1, et ravikindlustatud isik on ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik. Kuna aga perearsti nimistusse kandmine on seotud elukoha registreerimise olemasoluga, siis ei ole ajutise viibimisalusega isikutel võimalik oma ravikindlustust realiseerida,\" märkis kantsler.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ka kolmandatest riikidest pärit lastele tuleb sõltumata tema emakeelest või rahvusest ja Eestis viibimise alusest või elukoha registreeringu olemasolust tagada haridus oma võimete ja vajaduste kohaselt, leiab siseministeerium.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nERR pakub esmakordselt järelvaatamise võimalust 4K-kvaliteedis\n\n## Põhitekst:\n\nSaatesarjaga \"Johannese lähetamine\" astub rahvusringhääling esimese sammu pilootprojektis pakkuda vaatajatele võimalust vaadata saateid veebist 4K-kvaliteediga. Esialgu saab saatesarja 4K-kvaliteedis vaadata ETV kodulehelt kasutades selleks arvutit või peegeldades arvutipilti 4K-võimekusega telerisse. Järgmise sammuna plaanib ERR arendada 4K-kvaliteediga vaatamise võimekust mobiilsetes seadmetes. Juba praegu saab ETV lehel vaadata ette ka \"Johannese lähetamise\" teist osa.\n\n4K-kvaliteet pakub ülidetailset pildiedastust resolutsiooniga 3840x2160. Kõrge kvaliteet tuleb esile nii värvides kui ka detailirohkuses, sh eristuvad 4K-formaadiga videotes ka pisimad detailid nagu rohulibled või tuules lenduvad juuksed.\n\n4K-formaati toetavad juba paljud seadmed, sh kõik uued arvutid. Kasutajalt eeldab 4K-kvaliteet kiire andmeside olemasolu. Kõikide tehniliste tingimuste olemasolul pakub ETV koduleht vaatajale 4K-kvaliteediga saate automaatselt, nende puudumisel saab saadet vaadata HD-kvaliteedis ja aeglase interneti puhul madalama kvaliteediga.\n\n\"Johannese lähetamine\" on ETV ekraanil reedeti kell 20.30, ETV veebilehel on vaatamiseks väljas nii esimene kui ka teine osa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud reedel tele-ekraanil alustanud saatesarja \"Johannese lähetamine\" saab esimese saatena ETV kodulehel vaadata 4K-kvaliteedis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMihkel Räim sai Hiinas kolmanda koha\n\n## Põhitekst:\n\nHufuzheni teedel peetud 101-kilomeetrisel etapil võidutses itaallanne Matteo Pelucchi (Androni Giocattoli - Sidemec) ajaga 2:14.06. Teise koha sai Dylan Kennett (St George Conintental Cycling Team) ja kolmanda Räim.\n\nKokkuvõttes tõusis Räim viie positsiooni võrra kuuendale kohale, kaotades võistluse liidrile Kennettile 25 sekundiga. Teist kohta hoiab peale kahte etappi Räime klubikaaslane Matthias Brändle (+0.12) ja kolmandat võitja kaasmaalane Michael Vink (+0.20).\n\nVelotuuril on kokku kuus etappi. Laupäeval on kavas 117-kilomeetrine etapp Huzhoust Changxingi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mihkel Räim (Israel Cyclin gAcademy) sai Hiinas toimunud esimese kategooriaga velotuuri Tour of Taihu Lake teisel etapil grupifinišis kolmanda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPimedate jalgpalli näidismatš toob Pareiko tagasi väravasse\n\n## Põhitekst:\n\nEestis uudse spordiala, pimedate jalgpalli näidismäng toimub rahvusvahelisel valge kepi päeval, 15. oktoobril kell 11-12 Tallinna Heleni Kooli võimlas. Meelelahutuslikus jalgpallimängus võtavad mõõtu kaks segameeskonda, kus näitavad oma oskuseid nii pimedad ja vaegnägijad kui ka treenerid, noored, professionaalsed mängijad ja kuulsused.\n\n\"Meelelahutuslik jalgpallimäng on avatud kõigile huvilistele, olgu siis mängija või pealtvaatajana,\" ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin.\n\n\"Eelkõige ootame platsile uut spordiala katsetama vaegnägijaid ja pimedaid. Samas tahame algatusega julgustada klubisid ja treenereid, et saada kokku regulaarselt treeniv pimedate grupp,\" ütles Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juht Teet Allas.\n\nTeiste seas on platsil jalgpallikohtunik Anni Rahula, bändi Elephants From Neptune muusikutest hobijalgpallurid, olümpiamedalistist riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi, eriolümpia patroon Hannes Hermaküla ja noor räppar Pluuto (kodanikunimega Henry Orlov).\n\nFCI Levadia poolt on väravas Sergei Pareiko ja mängimas Igor Morozov, Aleksandr Grafov ja Lauri Välja.\n\nPimedate jalgpallis kasutatakse silmaklappe ning kõrisevat häälpalli. Väljakumängijaid abistavad turvalises piiretega keskkonnas nägijad – juhendajad ja väravavaht. Kui tavajalgpalli loomulikuks osaks on valjud fännid, siis pimedate jalgpallis peab publik vaikne olema, et mängijad kuuleksid palli asukohta.\n\nMängu kommenteerivad kirjeldustõlk Mihkel Tikerpalu ning jalgpallifännid Siim Kera ja Kaidor Kahar.\n\n\"Pimedate jalgpalli on maailmas mängitud juba 1920. aastatest alates, esimene rahvusvaheline turniir palliti 1974. aastal ning maailmameistrivõistlustega alustati 1998. aastal. Jõujooned on tavajalgpalliga sarnased, edukaimad riigid on Brasiilia, Argentina ja Hispaania,\" tutvustas Kera Eestis uudset spordiala.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel nädalal toimub Tallinnas Eesti esimene pimedate jalgpalli näidismatš, kus platsil panevad oskused proovile nii pimedad, professionaalsed jalgpallurid kui kuulsused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomlane aitas Edmonton Oilersi raske võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nKaristusvisetel tõi Edmontonile võidu Leon Draisaitli täpne vise. Meeskonna väravavaht Mikko Koskinen suutis enne seda tõrjuda edukalt kolm New Jersey mängija Nikita Gusevi, Jack Hughesi ja Taylor Halli katset. Edmonton on võitnud kõik neli esimest kohtumist. Peale 2008.-2009. aasta hooaega ei ole meeskond sellega hakkama saanud ning klubi ajaloos on nii hea algus tehtud vaid neljal korral.\n\nNormaalajal olid Edmontoni eest resultatiivsed Connor McDavid, James Neal ja Draisaitl. Devilsi eest olid täpsed Kyle Palmieri, Gusev ja Damon Severson.\n\nNelja võiduga ehk kaheksa punktiga on Edmonton läänekonverentsi liider. Järgnevad St. Louis Blues seitsme ja Colorado Avalanche kuue punktiga. Idakonverentsis on liidriks samuti tänavu ainult võite tunnistanud Carolina Hurricanes.\n\nTulemused:\nMontreal Canadiens - Detroit Red Wings 2:4\nNew Jersey Devils - Edmonton Oilers 3:4 (karistusvisete järel)\nPittsburgh Penguins - Anaheim Ducks 2:1\nToronto Maple Leafs - Tampa Bay Lihgtning 3:7\nOttawa Senators - St. Louis Blues 4:6\nNashville Predators - Washington Capitals 6:5\nWinnipeg Jets - Minnesota Wild 5:2\nChicago Blackhawks - San Jose Sharks 4:5\nDallas Stars - Calgary Flames 2:3 (karistusvisete järel)\nColorado Avalanche - Boston Bruins 4:2\nArizona Coyotes - Vegas Golden Knights 4:1\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jäähokiliigas NHL teenis Edmonton Oilers raske võidu karistusvisete järel New Jersey Devilsi üle tulemusega 4:3. Õhtlasi tõusti läänekonverentsi liidriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVeetilk püsib kauem, kui arvata võiks\n\n## Põhitekst:\n\nInglise teadlased on selle nüüd senisest täpsemini ja õigemini välja arvutanud. Tuleb välja, et vedelikutilga auramine ei ole nii lihtne, kui algul võib näida.\n\nLihtne ongi see ainult alguses, kui tilk on veel makroskoopilistes mõõtmetes ehk enamvähem palja silmaga näha. Siis kahaneb tilga läbimõõdu ruut võrdeliselt ajaga.\n\nKuid James Sprittles Warwicki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et kui tilk on juba kahanemas mikro- ja nanomõõtmeteni, siis seaduspärasus muutub, tilga pisenemistempo pidurdub ja mingist hetkest alates kahaneb ajaga võrdeliselt juba tilga läbimõõt ise, mitte läbimõõdu ruut, sest mängu tulevad teistsugused molekulidevahelised jõud.\n\nSprittles ja ta kaaslased võtsid arvesse keerukaid füüsikanähtusi, mille toimel võivad väikestes tilkades valitseda näiteks mitmekümne kraadised temperatuurierinevused vaid mõne molekuli suurustel kaugustel.\n\nKõige selle tulemusel aeglustuvad tilgad aeglasemalt, kui seniste valemite järgi arvata oleks võinud.\n\nVedelikutilkade eluea teadmisest võib kasu olla mitmel pool loodus- ja tehnikateadustes. Ja parem siis juba võimalikult täpselt teada!\n\nTeadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui lauale potsatab veetilk ja me teda ära ei pühi, siis aurab ta lõpuks ära ikkagi. Aga kui kiiresti?", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKuula: Tuulikki Bartosik kaasajastab uuel plaadi akordioni kõlapilti\n\n## Põhitekst:\n\nPlaadil \"Torm veeklaasis\" on üheksa lugu. Atmosfääri aitavad luua Lõuna-Eesti loodushelid, mis lindistatud koos Põlvamaal resideeruva helikunstnik John Grzinichiga. Lisaks oma põhipillile mängib Tuulikki Bartosik plaadil elektriklaverit, 12-keelset kannelt ja metallofoni, neljas loos kostub ka tema lauluhääl.\n\nKui varem on Bartosik oma loomingut lindistanud näiteks Võrumaa metsasügavuses või Wales'is rahvuspargi koopas, siis seekord salvestati plaat Stockholmis, Petter Berndaleni stuudios. Eestis ja Rootsis annab plaadi välja Playing With Music, mujal Euroopas Nordic Notes.\n\nKahe sooloalbumi kõrval on ta välja andnud neli koostööalbumit ja ühe EP. Bartosik on esimene akordionimängija, kes võeti vastu Rootsi Kuningliku Muusikakõrgkooli rahvamuusika erialale, enne seda lõpetas ta esimese eestlasena Soomes Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika eriala.\n\nKuula albumit \"Torm veeklaasis\":\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti akordionist Tuulikki Bartosik avaldas teise sooloplaadi \"Torm veeklaasis\". Oktoobris ilmub plaat Eestis ja Rootsis, novembris mujal Euroopas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVormel-1 Jaapani GP kvalifikatsioon lükatakse erandkorras pühapäevale\n\n## Põhitekst:\n\nBottase kiireimaks ringiajaks mõõdeti 1.28,731, mis oli 0,076 sekundit parem meeskonnakaaslase Hamiltoni omast. 5,8 kilomeetri pikkusel Suzuka ringrajal jäid Mercedese pilootide selja taha Ferrari sõitjad Sebastian Vettel (+0,989) ja Charles Leclerc (+1,181). Red Bull Racingu piloodid Max Verstappen ja Alexander Albon said vastavalt viienda ja kuuenda koha, kaotades soomlasele 1,315 ja 1,644 sekundiga.\n\nToro Rosso roolis tegi vabatreeningu kaasa ka Super Formula ja Super GT võitja Naoki Yamamoto, kes näitas 17. aega. Kaotust Bottasele kogunes 3,287 sekundit. Ülejäänud nädalavahetuseks annab 31-aastane jaapanlane vormeli tagasi Pierre Gaslyle.\n\nLaupäevane tunni aja pikkune kvalifikatsioon toimub uue ajakava järgi pühapäeval kell 10 (Eesti aja järgi kell 3 öösel). Põhisõidustart on kell 14.10 (Eesti aja järgi kell 8.10) ning sellele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. Kolmas vabatreening, mis sõidetakse tavaliselt enne kvalifikatsiooni, jäetakse ära.\n\nVormel-1 MM-sarja kokkuvõttes juhib viis etappi enne hooaja lõppu tabelit Hamilton, kes edestab 73 punktiga Bottast. Konstruktorite arvestuses võib Mercedes aga kindlustada võidu juba Jaapani GP-ga, kui Ferrari piloote edestatakse rohkem kui 14 punktiga.\n\nFP1 CLASSIFICATION: @MercedesAMGF1 make a strong start at Suzuka #JapaneseGP???????? #F1 pic.twitter.com/VDGRpL8gZC\n\n— Formula 1 (@F1) October 11, 2019\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-1 MM-sarja Jaapani GP esimese vabatreeningu kiireimad olid Mercedese piloodid Valtteri Bottas ja tiitlikaitsja Lewis Hamilton. Seejuures otsustati ka, et laupäevane kvalifikatsioon tõstetakse Jaapanisse jõudva taifuuni Hagibis tõttu pühapäevale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nPÖFFi põhivõistlusprogrammis näeb nii postapokalüptilist perefilmi kui satiirilist antivesterni\n\n## Põhitekst:\n\nTuntuim, kes 10 000 euro suurusele grand prix ´le hakkab kandideerima, on Hongkongis sündinud USA režissöör Wayne Wang, Berliini Hõbekaru (\"Suits\") ja San Sebastiani Kuldse Merekarbi (\"Tuhat aastat häid palveid\") võitja. Tema uus film \"Tagasi kodus\" on liigutav draama pojast, kes saabub pärast pikka äraolekut aastavahetuseks vanematekoju, et valmistada surevale emale viimane õhtusöök.\n\nVene režissööril Konstantin Lopušanskil on varasemast ette näidata Varna, Madridi ja Mannheimi festivali peaauhind. Apokalüptilise pasunapuhujana tuntud 72-aastase lavastaja (\"Surnud mehe kirjad\", \"Muuseumikülastaja\", \"Roll\") uus film \"Läbi musta klaasi\" on äraspidine Tuhkatriinu-lugu tänapäeva Venemaast, kus põrkuvad kaks äärmuslikult erinevat maailmavaadet.\n\nTürgi režissöör Can Evrenol, kelle sürrealistlik õudusfilm \"Baskin\" lõikas loorbereid tuntuimatel fantaasiafilmide festivalidel, linastab PÖFFil oma uut tööd \"Ilma suuta tüdruk\", mida autor ise nimetab süngeks postapokalüptiliseks kogupereseikluseks.\n\nIraani režissööri Narges Abyari eelmine film \"Hingus\" võitis 2016. aastal Tallinnas grand prix ´ ja Iraan esitas selle Oscarile. Nüüd on iraanlanna tagasi uue filmiga \"Täiskuu aegu\" – naine abiellub mehega, kes satub islamismi mõju alla, muutes nende kooselu õudusunenäoks. Kodumaisel Fajri festivalil võitis film kuus auhinda, sh parima filmi oma.\n\nNimekas Taani näitleja Ulrich Thomsen, \"Perekonnapeo\" ja \"Kommuuni\" staar, aga ka Bondi-filmi \"Liiga kitsas maailm\" osatäitja, toob PÖFFile oma teise režissööritöö, satiirilise komöödia ja antivesterni \"Gutterbee – rentslimesilased\", milles kaks hädavarasest kauboid avavad Gutterbee nimelises Ameerika linnakeses saksapäraseid vorstikesi pakkuva restorani.\n\nIiri filmikunsti esindab Tom Sullivani \"Koletis\" – lugu inimloomuse pahupoolest Iiri suure näljahäda aastatel. Kurdi päritolu Saksa lavastaja Hüseyin Tabaki filmis \"Mustlaskuninganna\" elab Saksamaal elav mustlasest üksikema oma sotsiaalset tõrjutust ja frustratsiooni välja poksiringis. Hongkongi režissööri Liu Shu filmis \"Kadunud lootose õis\" otsib autoõnnetuses ema kaotanud tütarlaps avarii põhjustajat, üritades taastada õiglust ja leida hingerahu.\n\nKokku on kaheksa väljakuulutatud filmi seas kaks maailma-, kolm rahvusvahelist ja kolm Euroopa esilinastust.\n\nKogu põhivõistlusprogrammi avalikustab PÖFF 24. oktoobril. Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 15. novembrist 1. detsembrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pimedate Ööde filmifestival kuulutas välja kaheksa esimest põhivõistluse linateost, mille seast leiab ka tuntud lavastajate värskeid töid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKuula: Sammalhabe avaldas uue albumi\n\n## Põhitekst:\n\nVärske albumi muusika, sõnad ja vokaali on teinud Sammalhabe, master 'i taga on Martin Kikas Ö stuudiost, plaadi kujunduse eest vastutab Martin Ahven.\n\nMöödunud aastal ilmus ka Sammalhabeme lühialbum \"james_\", tema debüütplaat \"Sammalbum\" jõudis kuulajate ette 2015. aastal.\n\nKuula plaati:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Räppar Sammalhabe andis välja kolmanda albumi \"\"❤☮\", mis hõlab edas teekonda südamevalust südamerahuni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJevgeni Ossinovski: haridus on ühiskonna parim investeering\n\n## Põhitekst:\n\nLisaks individuaalsele kasule, mida haridus annab, on haridusel eriline roll sotsiaalse mobiilsuse võimaldajana. Haridus on ühiskonna parim investeering sellesse, et järgmisel põlvkonnal läheks paremini kui tänasel. Seepärast on väga õige ja õiglane, et Eestis saab kõrgharidust omandada õppemaksuta.\n\nMuidugi on selge, et see ei saa tulla kvaliteedi arvelt. Küllap just hirmust, et pikalt jätkuv kõrghariduse alarahastatus toob kaasa kvaliteedi languse, on paljud inimesed, kes muidu toetavad haridussüsteemi väärtustena võrdset ligipääsu, hakanud toetama õppemaksu kehtestamist. See on halb mõte. Kahel põhjusel.\n\nEsiteks, universaalne õppemaks piirab vaesemate noorte ligipääsu kõrgharidusele. See tähendab, et kõrgharidussüsteem, mis peaks vaesuslõksust välja aitama, põlistaks hoopis ebavõrdsust.\n\nPanin kaks OECD andmestikku kokku ning sain tulemuseks sellise pildi - ühiskondades, kus õppemaksu ei ole, on ka ühiskondlikku ebavõrdsust vähem. Pange tähele: kõik riigid, mille gini koefitsient on alla 0,3, on nullilähedase õppemaksuga. (Muidugi ei ole see seos ainult põhjuslik, peegeldades ka laiemat ühiskondlikku toimemudelit. Olen selles osas aruteluks avatud.)\n\nTeiseks, poliitsotsioloogiliselt teeb õppemaksu kehtestamine soovitule täpselt vastupidist. Siinkohal ei räägi ma teoreetiliselt, vaid tuginedes oma viieaastasele riigieelarve koostamise kogemusele.\n\nOlukorras, kus õnnetus nimega Jüri Ratase teine valitsus ei ole mitte ainult juhtunud, vaid tõenäoliselt saadab meid veel mõnda aega, näib õppemaksu kehtestamine päästerõngana, mis parandab kõrgkoolide finantsseisu ja aitab hoida taset. Loota praeguselt valitsuskoosluselt teadusleppe täitmist ja adekvaatset haridusrahastust oleks paraku naiivne.\n\nSeega, kõrgkoolide poolt igati legitiimne eesmärk ja esmapilgul arukas mõttekäik, aga pikemas perspektiivis toob see kaasa veelgi kiirema riigieelarveliste vahendite osakaalu languse ülikoolide finantseerimisel.\n\nKuidas nii? Kõigile on üheselt selge, et kõrgharidust finantseerime me ühiselt läbi riigieelarve. Valitsus on kohustatud leidma vajalikud rahalised vahendid, et tasuta kvaliteetset kõrgharidust pakkuda. Punkt.\n\nTõsi, valitsus ei pruugi oma kohustust täita, nagu me praegu ka näeme, kuid oma moraalset vastutust kõrghariduse rahastamisel ei saa ta eitada. Stenbocki maja, Toompea lossi ja Peeter Põllu kuju kõrval on täiesti kohane protesti avaldada: adressaat on õige ja ta teab seda. Ja ühel hetkel, kui ühiskondlik protest püsib, ei suuda ta enam lisaraha vajadust ignoreerida.\n\nKõrgkoolide rahastamise moraalse kohustuse konks\n\nNüüd, kui kõrgkoolidel võimaldatakse võtta vabalt õppemaksu, kõik muutub. Sellest suuremat kergendust valitsusele on raske ette kujutada. Kui praegu peab minister kõrgkoolidele ütlema, et \"kahjuks sel aastal oli eelarve nii pingeline, et leidsime ainult 5 miljonit, aga järgmisel aastal olete meie esimene prioriteet\", siis edaspidi ütleb ta \"kuulge, praegu on nii pingelised ajad, et tõstke natuke õppemaksu hoopis\".\n\nSeega, õppemaksu kehtestamise õigus laseb valitsuse kõrgkoolide rahastamise moraalse kohustuse konksu otsast lahti. Ja tagasi sa teda selle konksu otsa ei saa, uskuge mind. Eks Suurbritanniaski algas asi mõne tuhande naela suurusest õppemaksust, nüüd võib rahulikult bakalaureuse aasta eest 10 tuhat naela välja käia.\n\n\"Kõrghariduse rahastamine ei ole ülikoolide võitlus, sellel ei tohi lasta hääbuda akadeemiliseks mõttevahetuseks rektorite ja poliitikute vahel.\"\n\nAga mis siis ülikoolidel üle jääb, küsitakse. See on valesti sõnastatud küsimus: kõrghariduse rahastamine ei ole ülikoolide võitlus, sellel ei tohi lasta hääbuda akadeemiliseks mõttevahetuseks rektorite ja poliitikute vahel. See on tänaste, homsete ja ka eilsete üliõpilaste küsimus. Kogu ühiskonna võitlus.\n\nSeakisa peame kõik tegema! Televiisoris ja ajalehes ja koosolekul ja tänaval. Seakisa, et ei suudeta leida mõnikümmend miljonit eurot ning viimases hädas ollakse valmis ühiskonna nõrgemate õigus kõrgharidusele rongi alla viskama. Kui me laseme oma maailmatasemel kõrghariduse ja teaduse ökosüsteemil ära mädaneda, siis sellega mädaneb ka ühiskondlik lootus olla tark ja edumeelne rahvas.\n\nKust siis vajalik lisaraha peaks tulema?\n\nKuulge, me räägime ju riigieelarve kontekstis tilgast meres. Kas mõnekümne miljoni euro investeerimiseks kõrgharidusse ehitame mõne kilomeetri 2+2 maanteed vähem, teeme 0,1 protsenti suurema defitsiidiga eelarve või küsime Tallinna vanalinna kinnisvaraomanikelt vähegi õiglast maamaksu, on teisejärguline poliitilise valiku küsimus, millesse ei tohiks tegelikult takerduda. Mina olen kõigi kolme lahendusega nõus ja valmis arutama teisigi.\n\nVastuargumendid juba kõlanud vastuargumentidele\n\nÕppemaksu toetajad vaidlevad vastu, et üldisele õppemaksule vaatamata saab pakkuda tasuta õpet teatud erialadel.\n\nJah, saab. Neist erialadest kujunevad vaeste erialad; vastandina jõukate ja välistudengite erialadele, nagu majandus, juura, meditsiin jne, mis enamikule tudengitest jõukohased ei ole. Muide, teiste riikide praktika najal võib ennustada, et kujunevad ka vaeste ja rikaste ülikoolid.\n\nVeel vaieldakse vastu, et saab ju vaesemad lapsed õppemaksust vabastada. Jah, saab. Aga kui paljudele on Eestis Aune Valki poolt pakutud 1000-eurone õppemaks jõukohane?\n\nTuletan meelde, et Eestis saab vaid kolmandik töötajatest netopalgana üle 1000 euro kuus. Kas üks kuupalk aastas lapse õppemaksuks on õige küsida?\n\nVõi üliõpilase vaatest: et teenida õppemaksuks raha, tuleb tudengil täiendavalt töötada 5-eurose netotunnitasuga (mis on ligi kahekordne miinimumtasu) 200 tundi ehk kuu aega. Juba praegu oleme üks suurima töötavate tudengite osakaaluga riike ning ühtlasi on noorte täiskasvanute vaesuse näitajad ühiskonna kõrgeimad.\n\nSeega, kui tahta, et ligipääs ei halveneks, tuleks õppemaksust vabastada enamik tudengitest, misjärel oleks õppemaksu kehtestamine mõttetu. Kui aga tahta, et õppemaksust oleks mingitki reaalset abi kõrghariduse rahastamise mõttes (Aune Valk rehkendab Tartu ülikoolile üle 10 miljoni euro õppemaksutulu), peavad seda maksma sisuliselt kõik tudengid.\n\nVõib luua tänasest kaks-kolm korda võimsama õppelaenu süsteemi, mis siis võimaldab ka vaestel siiski ülikooli saada. Jah, saab, aheldades suure osa tudengeist mitmekümnetuhande eurose võlaketi otsa. See küll näiliselt lahendab ülikooliõpingutele ligipääsu küsimuse, aga sotsiaalse ebaõigluse küsimust mitte.\n\nÕppelaenul põhinev finantseerimissüsteem lükkab probleemi lihtsalt muusse kohta ja muule ajale.\n\nMuusse kohta - näiteks vaesemate tudengite lähedastest käendajad ei saa pangast remondilaenu, et oma kodu korda teha, sest laps läks kunagi ammu ülikooli.\n\nMuule ajale - jõukamate perede noored lõpetavad õpingud laenuvabalt ning saavad teha paremaid eraelulisi ja tööalaseid valikuid. Muretsemata, kuidas laenugraafikust kinni pidada. Olen sellest (ühe võimaliku lahenduse kaudu) pikemalt kirjutanud.\n\nSee ei ole õiglane, see taastoodab vaesust.\n\nKommentaar põhineb Jevgeni Ossinovski Facebooki-postitusel ja on avaldatud autori loal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Haridussüsteem peab üheaegselt lähtuma kahest põhiväärtusest: kvaliteet ja võrdne ligipääs. Või lihtsamalt (ja Barack Obamalt laenates): et ka kõige vaesema pere laps saaks parima hariduse, kirjutab Jevgeni Ossinovski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nEleri Pilliroog: kuidas tappa (kõrg)haritud Eestit?\n\n## Põhitekst:\n\nOlukord kõrghariduse rahastuses on ajanud ülikoolid meeleheite äärele. Mittetulundusühinguna mõistame ülikoole - halb tunne on oma töötajatele konkurentsiolukorrast madalamat palka maksta ning kaotada päev-päevalt noori teadustöötajaid erasektorile pelgalt palganumbrite erinevuse pärast.\n\nArusaadavalt otsivad paanikalaadsest olukorrast tingituna ülikoolid karvaseid ja sulelisi võimalusi, et kõrgharidusrahastust suurendada. Võtame korraks aga hetke, et avatult neid ideid ja nendega kaasnevat analüüsida.\n\nStsenaarium 1: 1000-eurone üldine õppemaks\n\nPõhiliselt Tartu ülikooli poolt välja pakutud 1000-eurone õppemaksu idee võib algselt tunduda üsna kõbus. Pealtnäha ei tundu summa suur ja rektorite nõukogu hinnangul väldiks üldise õppemaksu kehtestamine ka n-ö diplomi ostmise varianti.\n\nEeldades, et üliõpilaste hulk jääks suures mahus samaks ja 1000 eurot peaks tudeng maksma aastas, mitte semestris, siis võiks see tähendada kõikide ülikoolide peale kokku ligikaudu 30 miljonit eurot lisaraha.\n\nMis siis juhtuks? Nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengite olukord halveneb veelgi.\n\nVajaduspõhisele õppetoetusele kvalifitseerub ca 20 protsenti tudengkonnast 1, st tema pere sissetulek inimese kohta on alla suhtelise vaesuspiiri. Maksimaalselt saab õppetoetust saada 220 eurot kuus.\n\nKuidas peaks tudeng leidma kuus 100 eurot juurde, et õppemaksu maksta - 20 protsenti kõige madalamate sissetulekutega üliõpilasi omavad igakuiselt kuni 212€ 2. Suure tõenäosusega tähendab see umbkaudu 8000 tudengile barjääri kõrghariduse omandamisel ja reaalsuses on tudengeid, kelle jaoks on 1000-eurone õppemaks kõrghariduse omandamisel takistuseks, veel rohkemgi.\n\nRiigi kui rahastaja vastutus hajub\n\nAlguses võib riigi ja ülikoolide kokkuleppe järgi eksisteerida samaaegselt kaks rahastustallikat: üks riigi tegevustoetus ning teine eraraha ehk üliõpilastele kehtestatud õppemaks.\n\nSee tähendab aga, et vastutus kõrghariduse rahastuse eest on hajutatud. Niivõrd olulise hüve nagu haridus puhul on vastutuse hajumine ohtlik. Ajal, kui raha on vähe, juhtub tõenäoliselt see, mida oleme näinud teistes riikides - riik raha kõrgharidusse ei leia (ei ole ju ainuvastutust) ja ülikoolid tõstavad järjest kulude katmiseks õppemaksu.\n\nSarnaselt juhtus Suurbritannias, mis on viinud algse 1000£ õppemaksu nüüd juba ligikaudu 10 000 naelano aastas. Isegi kui seadusesse kirjutatakse ülikoolide õigus võtta vaid 1000-eurost õppemaksu (mis on ebatõenäoline sõnastus ja piirang), viib see n-ö libeda teeni, mis võib muutuda nii uue poliitilise kursi, kui ka lihtsalt majanduskriisiga.\n\n\"Suurema õppemaksu juurde jõudmisel maadleme mitmeid kordi suuremate probleemidega, kui haridusest saab eliidi taaskehtestamise vahend.\"\n\nKui selles artiklis arutame selle üle, mis saab 1000-eurose õppemaksu ajal, siis suurema õppemaksu juurde jõudmisel maadleme mitmeid kordi suuremate probleemidega, kui haridusest saab eliidi taaskehtestamise vahend ja ühiskonna areng jääks ebavõrduse suurenemise taha ainuüksi haridusbarjääride tõttu.\n\nLisaks ei tule 1000-eurose õppemaksu kehtestamine riigile ilma lisakulutusteta, sest tasulise kõrghariduse idee juurde käib alati kõlava loosungina korralik tugisüsteem ehk näiteks toetused ning õppe- ja elamiskuludega vastavuses olev õppelaen.\n\nArvestades, milline on täna toetuste maht ja milline on õppelaenu süsteem Eestis, vajaks see tõenäoliselt riigilt suuremat rahasüsti kui 1000-eurosest õppemaksust loodetav lisatulu.\n\nPraegu kulub riigil vajaduspõhise õppetoetuse peale ligi 10 miljonit eurot aastas. Samal ajal lonkab toetussüsteem vähemalt üht, kui mitte mõlemat jalga.\n\nKehtiva süsteemi alusel ei saa toetust keskmist sissetulekut teeniva vanemaga alla 25-aastane tudeng olenemata sellest, kas vanem teda toetab või mitte. Samuti on toetussummad püsinud 2013. aastast alates muutumatuna, mil süsteem loodi.\n\nSellest tulenevalt on enamusele toetusele kvalifitseeruvatele tudengitele toetussummaks 75 eurot kuus. Toetuse jagamise süsteem ei arvesta üliõpilaste kulutustega. 75 eurot lisaraha võib mõnda Tartust pärit vanemate juures elavat tudengit õppevahendite ostmisel tõesti aidata, kuid üliõpilane mõnest kaugemast Eesti nurgast selle rahaga ära ei ela.\n\nLisaks võib välja tuua, et kuigi toetust makstakse kümme kuud aastas, siis sissetulekute hulka, mille järgi toetust arvestatakse, võetakse ka ülejäänud kahel kuul teenitu, seega võib hästitasustatav suvetöö tudengi jaoks tähendada toetussumma vähenemist või suisa ilma jäämist.\n\nNeed loetletud probleemid eksisteerivad ka praegu, n-ö tasuta kõrghariduse ajal, kuid juhul, kui kehtestataks üldine õppemaks, süveneksid antud probleemid veelgi.\n\nHaridus- ja teadusministeerium on arvutanud, et kui viia tudengi vanematest eraldi sissetuleku arvestamise piir 20 eluaasta peale, nõuaks see riigilt lisaks 16 miljonit eurot. Lisaks peaksid toetussummad tõusma vähemalt nii palju, et katta 1000-eurone õppemaks, mis tähendaks lisanduvad ligikaudu kaheksa miljonit eurot kulu aastas.\n\nOdav ei ole ka korraliku laenusüsteemi loomine. Praegune õppelaen Eestis on riikliku garantiiga tagatud pangale, mitte tudengile. Seega on praeguses süsteemis õppelaenu kulu riigile see, mida tudengid ja nende käendajad algselt pangale maksta ei suuda ning kuna õppelaenu võtavad vähesed, on kulu riigile minimaalne.\n\nOlukorras, kus tekib õppemaks, peab korralik õppelaen olema üliõpilasele (mitte pangale) garanteeritud, madala intressiga ja paindlike tagasimakse võimalustega.\n\nSeega poleks pankadel enam tõenäoliselt huvi õppelaenudega tegeleda - selle kohustuse peaks enda peale võtma riik. See omakorda tähendab iga-aastast kulu tasumata laenude näol, kuid ka suurt \"stardikulu\" õppelaenude väljaandmiseks süsteemi algusajal.\n\nOn raske ette kujutada, et olukorras, kus õpetajaid otsitakse tikutulega taga, küsitaks õpetajaks õppimise eest õppemaksu. Selliseid erialasid on veel, mille järgi on riigil baasvajadus, kuid mille lõpetaja tulevane sissetulek muudaks õppemaksu eest eriala õppimise äärmiselt ebaatraktiivseks.\n\nSeega peaks süsteem garanteerima riikliku õppemaksu tasumise teatud prioriteetsetel erialadel, mis muudaksid õppemaksu kehtestamise riigile veelgi kallimaks (või ülikoolidele vähem tulusaks).\n\nKui juba praegu on teatud erialad (ja isegi ülikoolid) tõenäolisemad valikud vaid majanduslikult hästi kindlustatud tudengitele, siis õppemaksu kehtestamisel hakkaksid üliõpilaste valikud veelgi suuremal määral sõltuma nende majanduslikust taustast.\n\n\"Hästi kindlustatud peredest pärit tudengite jaoks muudaks Eestis õppemaksu kehtestamine välismaal õppimise atraktiivsemaks.\"\n\nKui nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengite jaoks on välismaale õppima minek riskantne ja samuti kehvasti ligipääsetav, siis hästi kindlustatud peredest pärit tudengite jaoks muudaks Eestis õppemaksu kehtestamine välismaal õppimise atraktiivsemaks.\n\nSeega määraks üldise õppemaksu kehtestamisel sotsiaal-majanduslik taust mitte ainult eriala valikut või otsust üldse õppida, vaid suunaks ka rohkem üliõpilasi välismaale.\n\nArvestades, et praegu välja pakutud üldise õppemaksu lahendus on n-ö kriisilahendus olukorras, kus riik kõrgharidusrahastust suurendada ei soovi, puudub Eesti Üliõpilaskondade Liidul igasugune usk sellesse, et õppemaksu kehtestamisel ka sotsiaalsed garantiid läbi vaadatakse ja loodaks turvavõrk nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga tudengitele.\n\nMe ei soovi praeguses rahastusolukorras isegi mitte kaaluda muid variante riiklikult rahastatud kõrghariduse kõrval. Samas argumente, miks kõrgharidus peaks olema riiklikult rahastatud, on teisigi.\n\nStsenaarium 2: ootame-vaatame\n\nMis juhtub, kui me mitte midagi ei tee? Riik raha ei leia ja jätab ülikoolid omapead. See tähendaks Eesti kõrgharidusele ja teadusele järjest suurenevat inimeste kadu ning seda nii akadeemilise personali kui üliõpilaste näol.\n\nJuba praegu on Eesti noortel teadusmaailmas keeruline näha perspektiivi, kuid eelarve iga-aastase stagneerumisega jõuame lõpuks selleni, et ülikoolis õpetamine on üksikute entusiastide initsiatiiv ja vastutus lasuks suurel osas neil, kes mujal rakendust ei leia.\n\nMeie õppejõud väärivad paremat. Suhtelise väheneva rahastuse tingimustes saavad ülikoolid võtta vastu vähem üliõpilasi (vähemalt tasuta õpetavatele eestikeelsetele erialadele) pakkudes neile vähem valikuid, vähem kontakttunde ja lõpuks leppides keskpärasusega.\n\nArvestades seda, milline riik me olla soovime ja millises arenguetapis oleme, ei peaks me laskma juhtuda kummalgi stsenaariumil.\n\nJah, riigieelarveliselt tagatud kõrgharidusel on omad miinused ja praegusel süsteemil on loogikavigu, kuid Eesti riigil ja Eesti ühiskonnal pole üleliigseid inimesi, keda ohvriks tuua - meile on vajalik, et igaüks meie hulgast saaks end teostada ja sihtida nii kõrgele kui võimalik.\n\nJa seda mitte ainult majanduslikust väljavaatest või individualistlikust eduperspektiivist - tegelikult on kõrgharitud inimesed riigile igas mõttes kasumlikumad ja majanduslikust perspektiivist kaugemale vaadates ka paremad kodanikud - ühiskonda paremini lõimunud, parema tervisekäitumisega ja tunnetavad oma rolli demokraatias 3.\n\n1 https://eacea.ec.europa.eu/national-policies/eurydice/sites/eurydice/files/fee_support_2018_19_report_en.pdf\n2 Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs.\n3 State of Higher Education 2015-16.\nhttps://www.oecd-ilibrary.org/docserver/a1c80ede-en.pdf?expires=1570611759&id=id&accname=guest&checksum=E26EB72AD81E9C01D24CDFD6952AF5C1 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Me ei soovi praeguses rahastusolukorras isegi mitte kaaluda muid variante riiklikult rahastatud kõrghariduse kõrval. Samal ajal argumente, miks kõrgharidus peaks olema riiklikult rahastatud, on palju, kirjutab Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Eleri Pilliroog.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nCurry viskas Warriorsi suureskoorilises võidumängus 40 punkti\n\n## Põhitekst:\n\nWarriors läks kohtumist juhtima kohe avaveerandil, kui viskas 35 punkti vastase 31 vastu. Poolajapausiks oli nende edu suurenenud kuuele punktile - 70:64. Kolmandal veerandil jätkus korvisadu ning Warriors triivis Timberwolvesist aina kaugemale. Külaliste 37 punkti võõrustajate 41 vastu ei olnud piisav, et neile lähemale tulla. Viimasel veerandil Warriorsi hoog ei raugenud ning võit jäeti koju 20-punktilise eduga.\n\nWarriorsile tõi 40 punkti Stephen Curry, kes võttis lisaks kuus lauapalli ja andis kuus korvisöötu. 19 silmaga toetas meeskonda Jordan Poole ja 16-ga D'Angelo Russell. Timberwolvesi parimad oli 17 punkti visanud Jake Layman ja Jarrett Culver.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliiga NBA hooajaeelses kohtumises Golden State Warriorsi ja Minnesota Timberwolvesi vahel nähti erakordselt palju korve. Võidu jättis koju Warriors tulemusega 143:123.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nErinevates riikides seostub kollane värv erinevate emotsioonidega\n\n## Põhitekst:\n\nRahvusvahelises uuringus, mis hõlmas 55 riiki ning 6625 inimest seati eesmärgiks teada saada, kuidas kollase värviga seotud emotsioonid seostuvad geograafilise piirkonna, kliima ja aastaaegadega. Eestist panustas uuringusse Tallinna Ülikooli lingvistika ja tõlketeaduste dotsent Mari Uusküla.\n\nVarasemast on teada, et näiteks roosad ruumid vähendavad vangide seas agressiivsust ning patsientide jaoks vähendab haiglates stressi roheline värv. Milline on aga kollase värvi ja sellest tuleneva emotsiooni seos erinevate piirkondadega?\n\nKollase värvi kandvaks emotsiooniks peetakse peamiselt rõõmu ja rahulolu. Seda seetõttu, et kollane seostub päiksepaiste ning meeldiva ilmaga.\n\nKüll aga ei pruugi see olla sedasi Sahara kõrbes elavate inimeste jaoks, kellele meenutab see pigem kuuma liiva ning kõrvetavat päikest.\n\nArtikli autorid seadsid uurimuse hüpoteesiks, et järelikult seostub kollane värv enim rõõmuga eelkõige piirkondades, kus päikseline ilm on pigem harv nähtus.\n\nValimisse kuulunud osalejate puhul vaadati kolme näitajat:\n\nmitu tundi paistab vastaja elukohas aasta lõikes ühes päevas keskmiselt päike;\nkui kaugel asub vastaja elukoht ekvaatorist;\nmilline on keskmine sademete hulk ühes aastas.\n\nUurimusest selgus, et kollase värvi seos rõõmsa emotsiooniga erineb piirkonniti. Näiteks, Egiptuses seostas kollast värvi rõõmuga 5,7 protsenti, Soomes suisa 87.7 protsenti vastanutest. Kogu valimi keskmine seostatus oli 48,26 protsenti.\n\nEestlased seostavad kollast värvi rõõmsa emotsiooniga pisut vähem kui soomlased ehk 70-80 protsendi ulatuses.\n\nSee tähendab, et uurimuse autorite seatud hüpotees, mille kohaselt on geograafiline asukoht korrelatsioonis sellega, millist emotsiooni peegeldab kollane värv, peab paika.\n\nPraegu on TLÜ humanitaarteaduste instituudi lingvistika ja tõlketeaduste dotsendil Mari Uuskülal käsil Šveitsis lilla värvi uurimine.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Journal on Environmental Psychology.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inimesed seostavad värve emotsioonidega. Aga kas riigiti tajuvad inimesed värvidega seotud emotsioone erinevalt? Tuleb välja, et tajuvad ning just päikesevalgus on see, mis selgitab, miks näiteks kollast värvi seostatakse erinevates piirkondades erineva emotsiooniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJanek Mäggi: valitsusliikme töö oli tüütu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ma arvasin, et ministril on tähtis töö. Tegelikult on see töö nagu iga teinegi - sageli pööraselt üksluine ja tüütu. Peab palju lugema, istuma liiga palju koosolekutel, sealhulgas valitsuse istungitel, kus parem on olla vait,\" rääkis Mäggi ajakirjale.\n\nMäggi ütles, et näiteks ei meeldinud talle mängida kuus tundi kappi justiitsminister Urmas Reinsalu \"lavastatud etenduses\", kus välisminister Sven Mikser sai peaosa: \"See oli kurikuulus päev, kui arvati, et nüüd läheb valitsus lõhki. Vaidlus käis ränderaamistiku ümber. Mikser ütleb, et on vaja, Reinsalu ütleb, et ei ole vaja. Ja nii kuus tundi järjest! Kõigepealt vastasin neli tundi e-kirjadele, siis tüdisin neist, said tehtud. Seejärel mängisin kaks tundi internetis kabet. Midagi öelda ei olnud vaja, kaasa rääkida ei saanud. Ära minna ka ei saanud, sest kvoorum hakkas ära vajuma. Olin tubli toolinühkija.\"\n\nSamuti häiris Janekit riigihalduse ministri liiga kitsas vastutusala. Kui peaminister Jüri Ratas tegi ettepaneku samas ametis jätkata, ta loobus, sest oleks soovinud saada pigem rahandusministriks.\n\nMäggi osales ka usinalt riigikogu valimiskampaanias, kohtus tuhandete inimestega ja jagas laiali 10 000 reklaampastakat: \"Üsna tihti oli see aga väga tänamatu töö, mille eest sain pigem ainult sõimata. Mind saadeti sadu ja sadu kordi kõikvõimalikesse pimedatesse kohtadesse.\"\n\nMäggi hinnangul ei väärinud see kõik enam teistkordset \"ohverdust\", kuid ministrikogemust ta ei kahetse.\n\nJanek Mäggi oli Keskerakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuses riigihalduse minister 2. maist 2018 kuni 29. aprillini 2019.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suhtekorraldusärisse naasnud Janek Mäggi meenutab riigihalduse ministri ametit kui tüütut ja üksluist. Samuti ei jäänud jätkuvalt Keskerakonna juhatusse kuuluvale mehele positiivselt meelde valimiskampaania tegemine, selgub intervjuust ajakirjale Kroonika.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHooaega hästi alustanud Kriisa ja Žalgirise duubel said esimese kaotuse\n\n## Põhitekst:\n\nKriisa jooksis platsile algviisikus ja viskas 25 minutiga kuus punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/3, vabavisked 1/2). Lisaks andis 18-aastane eestlane kuus resultatiivset söötu, võttis kolm lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks pallikaotust, kirjutab Korvpall24.\n\nŽalgirise parimad olid Erikas Venskus 15 silmaga ning võimsa kaksikduubli teinud Vitalijus Kozys, kelle arvele jäi 13 punkti ja 15 lauapalli. Võitjate resultatiivseim oli Justas Vazalis 15 punktiga.\n\nLaupäeval kohtub Žalgirise duubel hooaega kolme võiduga alustanud Šilutega.\n\nLoe rohkem portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Leedu esiliigas mängiv Kerr Kriisa ja Žalgirise duubel said kahe võidu kõrvale hooaja esimese kaotuse, kui jäid koduväljakul alla Jonovale 67:76 (18:21, 14:18, 18:19, 17:18).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Patty Jenkinsi \"Koletis\" ETV2-s\n\n## Põhitekst:\n\nVõimas tõsielusündmustele toetuv indie-draama ühest USA kurikuulsamast sarimõrvarist. Prostituut Aileen Carol Wuornos (Charlize Theron) kohtub Floridas Selbyga ja armub tütarlapsesse. Ent põhjakihist pole pääsu. Kui ühel päeval ründab Aileeni vägivaldne klient, tapab naine enesekaitseks ründaja ja saab sellest hoogu järgnevateks veristeks arveteklaarimisteks.\n\nHollywoodi staar Charlize Theron on olnud varem ka baleriin ja modell, tema ootamatu ning hiilgav osatäitmine Wuornosina on vaatamist väärt. Roll tõi Theronile nii Oscari, Kuldgloobuse kui ka BAFTA auhinna.\n\nFilm \"Koletis\" on ETV2 eetris 11. oktoobril kell 21.30.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "11. oktoobril jõuab ETV2 eetrisse režissöör Patty Jenkinsi 2003. aasta linateos \"Koletis\" (\"Monster\"), kus peaosas astub üles Charlize Theron.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEhituse professor: linnahalli konstruktsioonid lubaksid säilitamist\n\n## Põhitekst:\n\nKurnitski ütles ETV \"Terevisiooni\" saates, et linnahalli algselt 4800 kohaga suur saal ja selle kaarja tagaseina avanemisel tekkiv veel suurem siseruum on maailma ulatuses unikaalsed ja sellisena kindlasti vääriksid rekonstrueerimist.\n\n2016 on linnahalli seisukorda põhjalikult uuritud ja hoones on küll palju läbijooksmisest tingitud niiskuskahjustusi ning fassaad on lagunenud, kuid kandekonstruktsioonid on rahuldavas või lausa heas korras, eriti suure saali osas, rääkis Kurnitski.\n\nSamas tuleks otsus rekonstrueerimise või lammutamise osas teha kiiresti, sest linnahalli tehniline seisukord hakkab siiski niiskuskahjustute tõttu jõudma seisu, kus pole midagi rekonstrueerida. \"Ükskõik, mida teha - see on ikka parem kui mitte teha,\" lisas Kurnitski.\n\nProfessor hindas valitsusele esitatavas memos toodud ümberehituse maksumust - ligikaudu 170 miljonit eurot - tänastes ehitushindades realistlikuks.\n\nKurnitski küsis samas, mida teeks rahvusooper nii suure saaliga, mis pealegi ei ole ehitatud loomuliku akustikaga saaliks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Linnahalli kandekonstruktsioonid on uuringute järgi rahuldavas või lausa heas korras ning suure saali unikaalsust arvestades oleks pigem mõistlik selle säilitamine, kuid jäähalli ja merepoolse osa võiks lammutada ja vastavalt uutele vajadustele ümber ehitada, leiab Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKeset Tallinna ja Tartut käib elav erimärgistatud kütuse müük\n\n## Põhitekst:\n\nPõllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütles ERR-ile, et ta ei mõista, miks peaks suuremates linnades põllumeestele mõeldud kütuseid müüdama.\n\nValitsus on alustanud põllumeestele mõeldud erimärgistusega kütuse müümise süsteemi ümberkorraldamist, sest hinnanguliselt kasutatakse praegust süsteemi ära nii, et riigil jääb saamata viie miljoni euro ulatuses kütuseaktsiisi.\n\nMaksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Raili Roosimaa ütles, et Tallinnas ja Tartus on tõesti tanklaid, kus põllumeestele mõeldud erimärgistusega diislikütus on müügil.\n\"Tallinnas müüakse kuues tanklas ja veebruarist septembrini müüdi nendes tanklates 404 500 liitrit erimärgistatud kütust, Tartu kuues tanklas müüdi samal ajal 223 600 liitrit. Ostu puhul on märgitud, et seda kütust on vaja põllumajanduses, nii nagu seadus ette näeb,\" ütles Roosimaa.\n\nErimärgistusega kütus on Eestis kokku müügil 134 tanklas ja kogumüügi maht on sel aastal üle 17 miljoni liitri.\nPõllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tunnistas, et raske on mõista, miks seda kütust üldse linnades müüakse.\n\"Väärkasutuse vältimiseks peaks alustama esimesest kõige lihtsamast sammust, sisse tuleb seada õigustatud isikute register ehk sinist kütust saaksid osta vaid põllumajandusega tegelevad inimesed, kes on pandud PRIA toetuste registrisse. Võib-olla on olemas mingisugused spetsiifilised juhud, kus on põllumajandusega tegelevatel inimestel on vaja ka linnas tankida. Enamus põllumajandustootjaid tellib erimärgistatud kütuse ja ladustab selle oma tsisternidesse. Kui linnades on jaemüük probleem ja soodustab väärkasutamist, siis see on üks koht, kus piirata sinise kütuse müümist linnades,\" ütles Sõrmus.\n\nSõrmus rõhutas, et samas väikelinnade ja maapiirkondade elu on väga läbipõimunud ja seal on tankimine loomulik.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Nii Tallinnas kui Tartus on kuus kütusetanklat, milles müüakse põllumeestele mõeldud maksusoodustusega kütust. Ainuüksi Tallinnas müüdi selle aasta esimese üheksa kuuga nendes tanklates üle 400 tonni kütust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKindlustuskelmuste hulk on vähenenud\n\n## Põhitekst:\n\nEKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid tänu politsei ja kindlustusuurijate tõhusale koostööle on kelmuste avastamine paranenud.\n\n\"Eriti on vähenenud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kelmuste arv, mis oli varasemalt kõige arvukam pettuseliik. Seega kui kelmid on juhtumi lavastamisega vahele jäänud, siis nad ei ürita seda enam teha. Näiteks majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv, mis on üks näide kindlustuskelmuse lavastamisest,\" ütles Reimets.\n\nEelmisel aastal moodustasid üle 3000 euro suurused kelmused 30 protsenti kõikidest kindlustuspettustest. 1000 kuni 3000 euro ulatuses ebaseaduslikke nõudeid oli 30 protsenti ja kuni 1000-euroseid nõudeid oli 40 protsenti.\n\nKõige rohkem on sõiduki- ja liikluskindlustusega seotud kelmuseid, neile järgnevad kodu- ja reisikindlustuse juhtumid. Kõige sagedamini, üle veerandi juhtudest üritati varjata kindlustuskaitse puudumist. Pisut üle viiendiku moodustasid lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumid ning viiendiku kelmusteste puhul suurendati teadlikult kahju summat.\n\nSeesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul proovitakse mõnikord kelmusega ära peita omaenda tegematajätmine. \"Inimene on lennupiletid ostnud pool aastat tagasi, aga reisikindlustuse sõlmib alles samal päeval, kui ta on arstil käinud ja haigusest teada saanud. See on pettus, kui leping sõlmitakse pärast kahju ilmnemist,\" ütles Jõks.\n\nMullustest kelmusjuhtumitest 44 protsenti olid seotud liiklusõnnetusega, seitse protsenti varguste ja veeõnnetusega, viis protsenti vandalismiga ja neli protsenti tervisekahjustusega. Ebaseaduslike nõuete summast ligi kolmandiku moodustasid tulekahjud ning kolmandiku liiklusõnnetused.\n\nSwedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi hinnangul on sõidukitega seotud kindlustuspettuste katsed tõepoolest ühed sagedasemad. \"Esineb nii kindlustamiseelselt tekkinud sõiduki klaasikahjusid, tahtlikult tekitatud suuremaid kahjusid kui ka katseid seostada varasemaid vigastusi hilisemalt tekkinud kahjuga,\" ütles Kisand.\n\nTuvastatud kindlustuskelmuse tulemuseks on tavaliselt kahjunõude hüvitamisest ilmajäämine. Mullu tuvastatud kelmustest said kaks kolmandikku hüvitisest keeldumise otsuse. Kindlustuskelmusega võib kaasneda ka kriminaalmenetluse alustamine.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 408 kindlustuskelmust, mida on vähem kui kahel varasemal aastal. Samas üritati kindlustuselt välja petta kokku 2,6 miljonit eurot, mis on viimase üheksa aasta suurim summa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nJoobnult autot juhtinud kohtunik loobub ametist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pärast üldkogu otsust saab riigikohtu esimees esitada kohtuniku ametist vabastamise avalduse vabariigi presidendil,\" ütles ajalehe teatel Tartu maakohtu pressiesindaja Anett Kreitsmann. \"Kohtunik Kolk viibib viibib ametikohustustest eemal. Planeeritud istungid lükatakse edasi.\"\n\nLõuna prefektuuri politseiametnikud peatasid 6. oktoobril liiklusjärelevalve käigus Tartu maakohtu kohtuniku Heiki Kolki, kellel tuvastati alkoholijoove 0,97 mg/l. Tegemist on joobega, mille eest on võimalik võtta kriminaalvastutusele, teatas Tartu maakohtu pressiesindaja.\n\nMaakohtu esimehe Liivi Loide sõnul on tegemist äärmiselt kahetsusväärse sündmusega.\n\n\"Tulenevalt kohtunikuameti väärikusest ja rollist ühiskonnas, peaks iga kohtunik olema teistele seaduskuulekuses eeskujuks ja vastavalt ka käituma,\" ütles Loide pressiesindaja vahendusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Joobes autoroolist tabatud Tartu maakohtu kohtunik ja Võru kohtumaja juht Heiki Kolk esitas avalduse kohtuniku ametist lahkumiseks, riigikohtu üldkogu arutab avaldust järgmisel teisipäeval, kirjutab Õhtuleht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVälisminister Reinsalu kohtub Pariisis Prantsuse kolleegi Le Drianiga\n\n## Põhitekst:\n\nSamuti on kavas arutada Eesti ja Prantsusmaa kahepoolseid suhteid, sealhulgas kaitsekoostööd Malis, aktuaalseid Euroopa Liidu küsimusi ja olukorda Süürias.\n\n\"Meie suhted Prantsusmaaga on väga head, seda eriti kaitsekoostöö, küber- ja digiteemadel. Kindlasti soovin arutada võimalusi seda koostööd veelgi süvendada,\" sõnas välisminister Reinsalu kohtumise eel. \"Kohtumisel arutame Euroopa julgeolekut puudutavaid küsimusi ning olukorda Ukrainas. Euroopal seisavad ees suured väljakutsed ja neile saame vastu minna vaid ühtselt.\"\n\nLisaks kohtub välisminister Prantsuse Rahvusassamblee Eesti sõprusrühma presidendi Laure de La Raudiere'iga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu kohtub reedel Pariisis Prantsusmaa välisministri Jean-Yves Le Drianiga. Kohtumise põhirõhk on Venemaal, Ukrainal ja Euroopa julgeolekul, teatas Eesti välisministeerium.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nAllikas: Türgi pole Süürias veel Trumpi jaoks piire ületanud\n\n## Põhitekst:\n\nAmetniku sõnul on punasteks joonteks näiteks etniline puhastus või massiline pommitamine, mis suunatud selgelt tsiviilelanikkonna vastu.\n\n\"Aga asi on alles alguses. Olukorda jälgitakse suure tähelepanuga,\" lisas allikas.\n\nTrumpi sõnul võib USA olla Türgi ja kurdide läbirääkimiste vahendajaks.\n\n\"Meil on kolm võimalust. Saata tuhandeid sõdureid ja võita sõjaliselt. Lüüa Türgit tugevasti rahandus- ja majandussanktsioonidega. Või olla läbirääkimistel vahendajaks Türgi ja kurdide vahel,\" kirjutas Trump sotsiaalmeedias.\n\nKuulduste kohaselt on Trump teinud diplomaatidele ühtlasi ülesandeks vahendada vaherahu Türgi ja kurdivägede vahel Süürias.\n\n\"Meile on antud presidendilt ülesanne proovida leida vaenupoolte vahel ühishuvisid, et meil õnnetuks leida tee vaherahuni,\" ütles üks tundmatuks jääda soovinud diplomaat.\n\nTürgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Türgi pole Süürias veel ületanud USA presidendi Donald Trumpi jaoks punast joont, teatas neljapäeval tundmatuks jääda soovinud riigiametnik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti on tänavu välja saatnud 40 välismaalasest prostituuti\n\n## Põhitekst:\n\nPõhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne ütles ERR-ile, et Eesti on tänaseks saavutanud teatava majandusliku heaolu ning muutunud seeläbi atraktiivseks kolmandatest riikidest pärit prostitutsiooniga tegelevatele välismaalastele ja ka neid kupeldavatele kurjategijatele.\n\n\"Oma töös näeme, et selliste juhtumite arv on viimase aasta jooksul kasvanud. Eestis on sel aastal olnud üle 40 juhtumi, kui kolmandatest riikidest pärit naised osutasid siin tasu eest seksuaalteenuseid, väärkasutasid seeläbi Schengeni viisa või viisavabaduse tingimusi ning neile oli tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks,\" rääkis Ranne ERR-ile.\n\nPäritoluriikidena tõstis Ranne esile Ukrainat ja Venemaa Föderatsiooni.\n\nERR küsis PPA-lt täiendavalt, et milles antud juhtudel seisneb Schengeni viisa või viisavabaduse tingimuste väärkasutamine.\n\nPPA pressiesindaja Viktoria Korpan selgitas, et lähtudes välismaalaste seadusest lõpetatakse viisavabadus ehk riigis viibimise aeg ennetähtaegselt, kui on alus arvata, et välismaalase Schengeni riikide territooriumile saabumise väidetav eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on põhjust kahelda välismaalase usaldusväärsuses.\n\nSamuti võib tema sõnul Schengeni lühiajalise viisa kehtetuks tunnistada, kui on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on olemas põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses ja tema avalduste usaldusväärsuses.\n\n\"Samuti tunnistatakse viisaeeskirja järgi välismaalase viisa kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud ja viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei ole olnud usaldusväärsed,\" lisas ta.\n\n\"Pärast viibimisaja lõpetamist või viisa kehtetuks tunnistamist teeb PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis võib olla vabatahtlik või sundtäidetav, ning kehtestab sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile,\" selgitas Korpan veel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eestis kasvab juhtumite arv, kus kolmandatest riikidest pärit naised osutavad tasu eest seksuaalteenuseid, kinnitas politsei- ja piirivalveamet (PPA). Tänavu on prostitutsiooni tõttu riigist välja saadetud 40 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRiik ei taha Tallinna tänavate ülevõtmisest midagi kuulda\n\n## Põhitekst:\n\nÜks näide aastaid kestnud vaidlusest linna ja riigi vahel on Peterburi tee, mis ulatub Ülemistelt kuni linna piirini Väo ristmikul, peale linna piiri kannab tee juba Narva maantee nime ning sealtmaalt vastutab tee korrashoiu eest riik. Linn keeldub oma raha eest Peterburi tee igivana katet uuendamast, sest nende hinnangul on tegu olemuslikult riigiteega ning riik peaks teeremondi enda peale võtma või seda vähemalt märkimisväärse summaga toetama.\n\nProbleemi toob veelgi rohkem esile järgmisel aastal algav Tallinna piiril asuva Väo ristmiku ehitus. Pikka aega murelapseks olnud ristmik ehitatakse kahetasandiliseks. Ainuüksi ristmiku ümberehitamine läheb maksma 20 miljonit eurot, kuid Peterburi teele jätkub sealt vaid ühe väikese lõigu remondiks.\n\nÜlejäänud Tallinna territooriumile jääva Peterburi tee uue katte alla panemine on juba Tallinna kommunaalameti rida, ütles ERR-ile maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk.\n\nTallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik aga ütles ERR-ile, et kuivõrd see lõik kuulub TEN-T võrku ehk üle-euroopalisse teedevõrgustikku, siis tegid nad omakorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku ka Peterburi tee Tallinna piirides asuv lõik riigi raha eest korda teha.\n\nPraeguse seisuga algavad tööd ristmiku ehitamiseks 2020. aasta alguses ning riigi poolt projekti muudetud pole – Peterburi tee remont jääb Tallinna hooleks.\n\nRiik Tallinnast endale sobivaid teid ei leidnud\n\nTallinn tahtis nende arvates riigiteede tunnustele vastavad tänavad riigile üle anda juba 2014. aastal, kui vastav taotlus esitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Toona jõudis vaidlus välja riigikohtuni, kuid jäi Tallinna jaoks soovitud tulemuseta.\n\nTallinn jätkas peale seda ettepanekute esitamist, et riik finantseeriks linnu ja valdu läbivate riigimaanteede teehoidu. Näiteks linnavalitsusele esitatud aruandes Tallinna teede seisukoha parendamisest märgitakse, et linna territooriumit läbivaid riigimaanteede korrashoidu peaks riigieelarvest finantseerima 5,35 miljoni euroga aastas, sest just selline on Tallinna tänavate PMS analüüsi (2015. aasta hindade alusel) järgi nõutava seisunditaseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas.\n\nTallinn tahab ka alustada riigiga läbirääkimisi, et kuidas täpselt kirjutada seadusesse see, mil määral ja kuidas peaks riik rahastama linnu ja valdu läbivate riiklikult oluliste teede hoidu ja remonti.\n\nTallinn soovib selgust nelja tee osas: Vabaduse puiestee (Männikus ristmikust kuni linna piiril asuva nn Veskitammi sõlmeni ehk Laagrini), Peterburi tee (Väo ristmikust kuni Ülemisteni või vähemalt Smuuli teeni), Rannamõisa tee (Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil) ja Paldiski maantee (Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul).\n\nMKM on aga siiani veendunud, et Tallinn peab oma tänavate – ükskõik, kui olulisi transpordisõlmi need ka ühendavad – eest ikka ise hoolt kandma.\n\nNäiteks viis MKM koos maanteeametiga läbi analüüsi, kus hinnati riigi kõrvalmaanteede vastavust riigitee tunnustele. Analüüsiga tuvastati mitmeid kohalikke teid, kus hinnangu kohaselt esineb riigitee tunnuseid ning mille võtmine riigiteeks võib olla põhjendatud – kokku leiti 52 sellist teelõiku kogupikkusega 47,4 km.\n\nTallinna linna tänavaid selles nimekirjas ei sisaldu, ütles ERR-ile MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.\n\n\"Seega, Tallinna linna territooriumil paiknevad teed on kohalikud teed. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel,\" lausus Tatter.\n\nTatter on teadlik, et Tallinn on läbi Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) tänavate üleandmise teema tõstatanud, kuid ei näe, et need arutelud kuhugi välja viiks.\n\n\"Kohalike teede lõikudel, mis viivad näiteks olulise tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda täiendavat liikluskoormust, kuid tervikuna liikluskoosseisu ja -korralduse seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega, mis seotud ennekõike kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne,\" märkis Tatter.\n\nSelliste teelõikude ülevõtmine riigiteeks rikuks omavalitsuse autonoomiat, näiteks kohaliku elu ja liikluse korraldamisel, lisas ta.\n\nTallinn tahab raha juurde\n\nTeede riigile üleandmine pole siiski ainuke lahendus. Näiteks on Harju maakonna arengustrateegias 2035+ esitatud ettepanek, et riiklikult tähtsaid põhimaanteid, mis asuvad linna või valla territooriumil, võiks puhastada ja korras hoida omavalitsus, kuid rekonstrueerimise peaks enda kanda võtma riik.\n\nSamas on Tallinn ka välja pakkunud, et riik võiks lihtsalt oluliste tänavate remondiks ja hoolduseks rohkem raha anda. Riigi eelarvestrateegia näeb üle Eesti kohalike teede hoiuks ette aastas 29,3 miljonit eurot. Tallinna hinnangul on aga see summa ebapiisav ning võrreldes riigiteedele eraldatavate vahendite mahuga lausa ebaõiglane.\n\nNäiteks eraldati juba 2008. aastal kohalike teede hoiuks 40 miljonit eurot, seda summat kärbiti veerandi võrra masu ajal ning selliseks ongi see jäänud. Tallinn soovib, et summa tõstetaks taas masueelsele tasemele.\n\nTatter märkis, et kohalike teede hoiu rahaga riigi toetused ei piirdu. Näiteks makstakse juhtumipõhist toetust transiitliiklusega ning ettevõtlusega seotud teede toetuseks. Viimasel kahel aastal on riik Tallinnale maksnud 905 000 eurot.\n\nSamuti on riik toetanud Tallinna territooriumil asuvate oluliste objektide ehitamist, näiteks Reidi tee, Haabersti ristmik ja trammitee pikendamine lennuväljani. Kokku on taolisi projekte, küll Euroopa Liidu rahadest, toetatud umbes 100 miljoni euroga.\n\nMilliseid suuremaid tee-ehitusi Tallinnas kavatseb riik lähiaastatel toetada, selgub Tatteri sõnul peale seda, kui avatakse Euroopa Liidu 2021+ rahastamisperioodi transpordi infrastruktuuri investeeringute meede.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna hinnangul peaksid linna läbivad suuremad transiitteed kuuluma riigiteede nimekirja ning nende remondi eest peaks vastutama riik. Senised katsed linna territooriumil asuvaid transiitteid riigile üle anda on ebaõnnestunud, sest riigi tellitud analüüs näitas, et Tallinna territooriumil pole ühtegi riigitee tunnustega tänavat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPorto alistas Juventuse, Dortmund oli parem Sevillast\n\n## Põhitekst:\n\nLissabonis Itaalia meisterklubi Torino Juventust võõrustanud FC Porto alistas külalised tulemusega 2:1. Kodumeeskond haaras eduseisu juba teisel mänguminutil, kui skoori avas Mehdi Taremi. Porto teise värava lõi teise poolaja alguses Moussa Marega, Juventuse eest sai 82. mänguminutil jala valgeks Federico Chiesa.\n\nHispaanias võõrustas koduses kõrgliigas ja karikasarjas viimased üheksa järjestikust mängu võitnud Sevilla Dortmundi Borussiat, kellelt tuli vastu võtta 2:3 kaotus. Suso seitsmenda minuti tabamus viis küll võõrustajad juhtima, kuid Mahmoud Dahoudi ja Erling Braut Haalandi (2) tabamused viisid külalised poolajaks 3:1 ette. Sevilla teise värava lõi 84. minutil Luuk de Jong.\n\nPaaride korduskohtumised peetakse 9. märtsil.\n\nEelvaade:\n\nViimaste aastate Itaalia jalgpalli valitseja Juventus kaotas alagrupis Barcelonale 0:2, kuid võitis viis ülejäänud kohtumist, sealjuures detsembri alguses ka korduskohtumise Barcelonaga koguni 3:0.\n\nEelmisel nädalal pidas meeskond kaks rasket kohtumist, kui Itaalia karikasarjas viigistati Milano Interiga 0:0, kuid kahe mängu summas pääseti siiski edasi ja Itaalia liigas kaotati võõrsil Napolile 0:1.\n\nC-alagrupist teisena edasi jõudnud FC Porto kaotas võõrsil Manchester Cityle 1:3 ja piirdus kodus suurklubi vastu 0:0 viigiga, aga võitis neli ülejäänud kohtumist, saades kahel korral jagu nii Marseille Olympique'ist kui ka Pireuse Olympiakosest.\n\nKodusel tandril ollakse viimasel ajal aga võidupõuas, sest liigas ka karikasarjas kokku on neli mängu järjest lõppenud pelgalt viigiga. Liigatabelis ollakse teisel kohal, liider Lissaboni Sporting jääb juba kümne punkti kaugusele.\n\nTeises paaris sakslasi võõrustav Sevilla alustas alagrupiturniiri võõrsil 0:0 viigiga Chelsea vastu, aga kaotas eelviimases voorus samale klubile kodus koguni 0:4. ülejäänud kohtumistest Rennes'i ja Krasnodariga tunnistati aga vaid võite.\n\nViimasel kuul ajal on Sevilla suurepärases hoos, sest Hispaania liiga ja karikasarja peale kokku on kirjas koguni üheksa võitu järjest. Liigatabelis hoiab meeskond neljandat kohta, aga Barcelona jääb vaid punkti kaugusele.\n\nDortmundi seis on mõnevõrra hapram, sest kahes Bundesliga mängus järjest on jäädud võiduta: kõigepealt kaotati võõrsil Freiburgile 1:2 ja seejärel viigistati laupäeval kodus Hoffenheimiga 2:2.\n\nMeistrite liiga alagrupiturniir küll võideti, aga pingeliste lahingute tulemusel: kõigepealt kaotati võõrsil Rooma Laziole 1:3, saadi kolm võitu järjest, kuid viigistati Lazioga kodus 1:1 ning viimases voorus suudeti kaotusseisust alistada Peterburi Zeniit 2:1.\n\nTeisipäeval toimunud esimestes kaheksandikfinaali matšides sai PSG võõrsil jagu Barcelonast 4:1 ja Liverpool samuti võõrsil RB Leipzigist 2:0.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jalgpalli Meistrite liiga kaheksandikfinaalkohtumistes saatis kolmapäeval edu FC Portot ja Dortmundi Borussiat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEsindusmeeskonnaga treeninud Hein võib Benfica vastu Arsenali koosseisu kuuluda\n\n## Põhitekst:\n\nArsenali esiväravavaht on sakslane Bernd Leno ja teine väravavaht talvises üleminekuankas soetatud austraallane Mathew Ryan. Hein heitleb väravavahtide hierarhias inglase Arthur Okonkwoga, islandlane Runar Alex Runarsson ei ole Euroopa liigasse registreeritud, vahendab Soccernet.ee.\n\nHein on Arsenali esindusmeeskonna koosseisu kuulunud kolm korda, kui olnud pingil Euroopa liiga mängudes kodus Dundalki ning võõrsil Molde ja Dundalki vastu.\n\nArsenal kohtub Euroopa liiga 1/16-finaali avamängus Benficaga neljapäeva õhtul Rooma olümpiastaadionil. Arsenali \"kodumäng\" toimub järgmisel neljapäeval Pireuses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Karl Jakob Hein on enne jalgpalli Euroopa liiga mängu osalenud Londoni Arsenali esindusmeeskonna treeningutel, mis annab lootust, et Eesti koondise esiväravavaht kuulub neljapäeval Roomas Lissaboni Benfica vastu Arsenali koosseisu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri USA mõjukas saatejuht Rush Limbaugh\n\n## Põhitekst:\n\n\"Meie perekond teatab sügava kurbusega, et meie armastatud Rush on surnud,\" seisis avalduses, millele kirjutas alla tema naine Kathryn Adams Limbaugh.\n\nVäga populaarset Limbaugh'd tunti oma kuulajaid provotseerida üritava saatejuhina. Limbaugh tegi sama saadet 1988. aastast ning teda peeti president Ronald Reagani ametiaja järgse aja märkimisväärselt mõjukaks konservatiivide suunamõjutajaks. Kriitikud süüdistasid Limbaugh'd vandenõuteooriate ja valeinfo levitamises.\n\nLimbaugh teatas juba eelmise aasta veebruaris oma saates, et tal on kaugelearenenud kopsuvähk, kuid jätkas ka ravi saamise ajal oma tööd.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA mõjukas konservatiivist raadiohääl Rush Limbaugh suri 70-aastaselt pärast võitlust vähiga, teatas kolmapäeval tema pere.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu Bigbank lahkus pealinnast võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nTartu meeskond mängis ilma hüppeliigase vigastusest taastuva diagonaalründaja Siim Põlluääreta, keda asendas Märt Tammearu. Tammearu kerkis ka 22 punktiga (+17) Bigbanki resultatiivseimaks, 18 punkti (+9) panustas võitu Albert Hurt ning 12 (+3) Stefan Kaibald. Alar Rikbergi juhendatava Tartu meeskonna vastuvõtt oli 57%, rünnakuid lahendati 52-protsendiliselt, blokipunkte saadi kuus ja servil löödi viis ässa (neist kolm läks Hurda arvele) ja eksiti kümnel pallingul, vahendab volley.ee.\n\nTalTech pidi hakkama saama peatreeneri Janis Sirelpuuta, keda asendas abitreener ja mänedžer Uku Rummi. Ülikoolimeeskonna rünnakuid vedas tavapäraselt Valentin Kordas, kes tõi 24 punkti (+16), 15 silma (+11) jäi Tamur Viidalepa arvele ja 14 punkti (+6) lisas Rasmus Meius. TalTechi vastuvõtt oli 48%, rünnak 43%, blokist saadi viis ja servilt kaheksa punkti (eksimusi kogunes 15).\n\nBigbank on vaheringi tabelis kuue punktiga teisel kohal, esimene on Selver Tallinn samuti kuue punktiga. Pärnu Võrkpalliklubil on kolmandana samuti kolm punkti, Saaremaa Võrkpalliklubi ja TalTech pole punktiarvet avanud. Pärast 28. veebruaril lõppevat Balti liiga põhiturniiri muutub aga ka vaheringi seis, sest Eesti võistkonnad saavad pärast põhiturniiri lõppu vahegruppi kaasa stardipunktid 5 p.-1 p. (põhiturniiri 1. asetus 5 punkti, 2. asetus 4 punkti, jne.).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval peetud võrkpalli Eesti meistrivõistluste vaheringi kohtumises alistas Bigbank Tartu võõrsil 3:1 (25:23, 25:18, 19:25, 25:18) TalTechi ja jätkab täiseduga. TalTech pole suutnud vaheringis punktiarvet avada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi Atletico libastus tabelikeskmiku vastu\n\n## Põhitekst:\n\nVõõrsil Levantega kohtunud Atletico jäi 17. mänguminutil Enis Bardhi (Levante) väravast 0:1 kaotusseisu, ent Marcos Llorente (Atletico) tabamus tõi 20 minutit hiljem tabloole viiginumbrid. Enamaks aga kumbki meeskond suuteline ei tulnud, mistap lepiti 1:1 viiki.\n\nLiigatabelis edestab Atletico ühe mängu enam pidanud linnarivaal Reali kuue silmaga. Kolmandat kohta hoidev Barcelona kaotab liidrile üheksa silmaga, neljandal real asuv Sevilla jääb omakorda maha kümne punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas sai tabeliliider Madridi Atletico kolmapäeval teise viigi viimasest kolmest mängust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFacebook piirab Austraalias uudiste edastamist\n\n## Põhitekst:\n\nFacebook tegi otsuse teatavaks pärast pikki läbirääkimisi Austraalia võimudega, mille eesmärk oli nõuda digigigantidelt uudiste eest tasumist.\n\n\"Kavandatud seadus saab põhimõtteliselt valesti aru meie platvormi ja meediakanalite suhetest, mis kasutavad seda uudiste sisu jagamiseks,\" ütles Facebooki Austraalia ja Uus-Meremaa regioonijuht William Easton.\n\nAustraalia rahandusminister Josh Frydenberg teatas veel esmaspäeval, et Google ja Facebook on väga lähedal kokkulepetele suurte Austraalia meediaväljaannetega uudiste eest maksmiseks.\n\nAustraalia on vastu võtmas seadust, mis sunniks digitaalfirmasid uudistesisu eest maksma, looks globaalse pretsedendi ning hävitaks Facebooki ja Google´i hinnangul interneti senise toimimise.\n\nFirmad on varem ähvardanud seaduse jõustumisel peatada Austraalias osaliselt oma teenused, kuid Frydenberg kinnitas esmaspäeval, et nädalavahetuse kõnelused olid edukad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA suhtlusvõrgustik Facebook teatas kolmapäeval, et piirab Austraalias uudiste edastamist seoses kavandatava regulatsiooniga, mis sunniks sotsiaalmeediat jagama tulusid meediaväljaannetega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nFord hakkab 2030. aastast tootma Euroopas ainult elektriautosid\n\n## Põhitekst:\n\nFord investeerib miljard dollarit uuenduskuurile oma Kölni tehases, et teha see tootmisbaasiks nullemissiooniga autodele, mis kasutavad Volkswageni mehaanilist raamistikku, ütles firma Euroopa haru president Stuart Rowley pressikonverentsil.\n\nPlaani järgi peaks Ford pakkuma Euroopas 2024. aastaks täiselektrilisi või gaasi-elektrilisi variante kõigist oma sõidukimudelitest. Täielik üleminek täiselektrilistele mudelitele peaks toimuma 2030. aastaks.\n\nFirma ennustas ka, et aastaks 2030 moodustavad elektri- ja hübriidautod kaks kolmandikku firma tarbesõidukite müügist.\n\nEuroopas hakkasid tänavu kehtima uued emissioonireeglid, mille järgi peavad autotootjad hoidma oma sõidukipargi keskmise emissiooni alla kindla piiri, vastastel korral ollakse silmitsi suure trahviga. Rowley sõnul õnnestub Fordil trahve vältida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA autotootja Ford teatas kolmapäeval, et plaanib minna Euroopas 2030. aastaks täielikult üle elektriautode tootmisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nViljandi HC võit moodustas Serviti selja taha võrdse kolmiku\n\n## Põhitekst:\n\nTänavused omavahelised kohtumised Viljandi ja Raasiku vahel olid lõppenud seni mulkide paremusega, kes said esimesel poolaastal kodus 25:18 ja võõrsil 24:21 võidu. Viljandi läks mängule täiskoosseisus ja üle pika aja täideti protokollis kõik 16 mängijalahtrit. Külalistel aga puudus terve rida põhitegijaid eesotsas mängujuht Martin Kalvetiga.\n\nAlgul tõrjus Rasmus Ots kodumeeskonna väravasuul kõik, mis tema poole teele saadeti, Raasiku/Mistral läks avavärava viskamiseks üle viie minuti aega ning Viljandi sai 3:0 algedu. Üheksandal minutil vähendas Rasmus Varik kiirrünnaku järel vahe minimaalseks, 4:3, kuid see kärises peagi uuesti.\n\nMitu korda järjest tabas hiljuti 2020. aasta Eesti parimaks noormängijaks nimetatud Mihkel Lõpp ja Volodimir Maslaki viskest tuli 20. minutil 10:5. Raasiku patustas rünnakul tehnilise praagiga ja kaitses unustati paaril juhul joonele vabaks vastaste kapten Kristjan Koovit, kelle viskest tuli vaheajaseisuks 14:8.\n\nKa teist pooltundi alustas paremini Viljandi, eksimatult realiseerisid kiirrünnakuid Mikk Varik ja Oliver Ruut. Raasiku peatreener Jüri Lepp püüdis muutust tuua, asendades väravavahi seitsmenda väljakumängijaga, ent mulkide 7:1 vahespurdi lõpetas puurivaht Ots palli tühja väravasse saates.\n\nKaotusseisus 9:21 tabasid hästi raasikulaste kogenud mehed Sten Toomla ja Taavi Tibar ning hästi sekkus ka 18-aastane Danel Žigadlo. Vahe hakkas siiski tõsisemalt vähenema alles viimasel kümnel minutil, kui Raasiku hoidis Viljandit kuus minutit väravata. Patrick Padjuse viskest tuli 54. minutil 26:20.\n\nLähemale kodumeeskond vastaseid siiski ei lubanud, Varik ja Sten Maasalu pommitasid vahe uuesti suuremaks ning Viljandi sai 32:23 võidu. Maasalu ja Varik viskasid kuus ning Mihkel Lõpp viis väravat, kaotajate poolel tabas Toomla seitse ning Žigadlo, Martin Nerut ja Kert Liinat kolm korda.\n\nPõhiturniiri kolmandas ringis jääb veel pidada Põlva Serviti ja Tallinna vaheline kohtumine, mis lükati sel nädalal edasi seoses põlvalaste eurosarjamänguga. Serviti juhib täisedu, 28 punktiga ning 11 silma kaugusel järgneb kolmik Tallinn, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi. SK Tapa/N.R. Energy'l on seitse ja Raasiku/Mistral kaks punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Käsipalli meeste meistriliigas peeti kolmapäeva õhtul üks kohtumine, kus Viljandi HC alistas kodusaalis Raasiku/Mistra tulemusega 32:23 (14:8). Nii moodustus liider Põlva Serviti selja taha võrdselt 17 punktiga kolmik – Viljandiga samal pulgal on ka Tallinn ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Põhiturniiril jääb pidada üks vahelejäänud mäng ning kogu neljas ring.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnis ja Henry Sildaru pöördumine: see on peretüli, mida ei tohiks klaarida avalikkuse ees\n\n## Põhitekst:\n\nTõnis ja Henry Sildaru teisipäeval saadetud pöördumine:\n\nJuba homme õhtul ilmub \"Pealtnägijas\" lugu, mille sisuks on jälle meie pere kurb ja kahetsusväärne lahkumineku lugu. Ikka seesama, millest erinevad väljaanded on kirjutanud juba eelmisest kevadest saati. Nagu meile on väidetud, siis nüüd räägivad Kelly ja laste ema Lilian ära \"kogu tegeliku loo\", kuidas Tõnis on olnud vägivaldne isa, ära varastanud oma tütre rahad, sundinud Kelly vastu tahtmist sporti tegema, pantvangistanud poja ja mis kõik veel. See kõik ei ole meie jaoks uudis, sest juba mõnda aega on Tõnisele helistanud mitmed teiste toimetuste ajakirjanikud ning soovitanud meil end tõsiseks risttuleks valmis panna, sest meediale on kogu lugu ära räägitud, kohe-kohe tuleb paljastus, šokeerivad tõed ja puudu on vaid meie poole selgitused.\n\nKuidas sellises olukorras käituda? Loomulikult põleb ka meis inimlik soov avalikult sekkuda, et ennast kaitsta järjest ühepoolsemate, kontekstist välja rebitud ja utoopilisemate süüdistuste eest. Et oleks selge, siis nii nagu on politseisse pöördunud Kelly ja Lilian, siis oleme politseisse pöördunud ka meie. Nii nagu on nad vägivallasüüdistusi esitanud Tõnise vastu, oleme ka meie kogu ülejäänud perekonnana – isa, poeg, vanaema ja vanaisa – esitanud politseisse ülevaate vägivaldsete rünnakute seeriast, mille taga on Kelly ja Lilian. See on meie jaoks olnud kahjuks paratamatu sundkäik, sest me oleme erinevate kaebuste ja ähvardustega nurka surutud meie laste ema poolt, kes on lubanud, et teeb Tõnisele kättemaksuks kõik, mis võimalik, ja kes on sellesse aktsiooni kiskunud ka Kelly. Jah, me mööname, me kõik oleme olnud mingil ajal liiga kirglikud, emotsionaalsed, öelnud asju, mida me hiljem oleme kahetsenud. Aga paraku võtsime me varem väga tugeva ja ühtse perena endale väga ambitsioonikad eesmärgid, milleni jõudmine on olnud kõigi jaoks kannatus, katsumus ja okkaline tee.\n\nNagu te näete, siis see kõik on tegelikult väga piinlik, kurb ja kahetsusväärne peretüli, mida ei tohiks mingil juhul klaarida avalikkuse ees. Sest see ei ole lihtsalt kahe täiskasvanud ekskaasa tavapärane suhtekisma, vaid selle vahel on meie kaks last, kes mõlemad on nime ja näoga tõmmatud otse musta pesu pesemise keskele. Meie vanematena peaksime neid avalikkuse ette kiskumise asemel hoopis kaitsma. Sammude eest, mis võivad mõjutada mõlema lootustandvat tulevikku ja enesekindlust edasiste otsuste tegemisel ning sõnade eest, mida nad kunagi tulevikus võivad kahetseda.\n\nSeetõttu oleme seni ära öelnud kõik avalikud intervjuud ja selgitanud ajakirjanikele taustal miks me ei taha minna sõnasõjaga kaasa – sest tulega ei saa tuld kustutada. Ma ütlesin ära ka intervjuu \"Pealtnägijale\" ja selgitasin kogu selle loo kahetsusväärset piinlikkust ka Mihkel Kärmasele.\n\nSest kuidas parandaks meie pikka aega leppimatult kestnud kriisi asjaolu, et me seda väga emotsionaalselt kogu Eesti ees lahendame? Mitte kuidagi. Vastupidi, iga sõna ja sõna vastu öeldud järgmine sõna valaks õli veel rohkem tulle ja siis see tuli jääkski kasvama. Ühest saatest saaks teine, kolmandast artiklist neljas. On ju selge, et nii me seda draamat ei lõpetata, neid haavu kinni ei kasvatata ja edasi minna ei saa. Küll aga kasvab sellest kõigest ebakindlust, piinlikkust, trotsi ja viha, mida kahjuks me lapsed igaveseks kandma jäävad.\n\nSeetõttu pöördume teie poole, head ajakirjanikud, ja palume teilt mõistvat suhtumist, miks me peame alla suruma kõik emotsioonid ja trotsi ning miks me ei taha sellest tülist avalikult rääkida. Palun pange end meie perekonna olukorda. Ja kui te olete mõelnud kõikide meie eespool tõstatatud probleemide peale, siis loodetavasti te mõistate meie tänase kirja mõtet ja meie otsuseid. Meie pere ja lapsed ei saa võita sellest avalikust kaklusest mitte midagi. Palun laske ametnikel, kohtunikel ja spetsialistidel teha oma tööd eetriväliselt ja palun andke meie perele eetrirahu. Ärme palun muuda seda tragöödiat avalike publikatsioonidega veel traagilisemaks.\n\nHenry – vend\nTõnis – isa\nAidi – vanaema\nKalev – vanaisa\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tõnis Sildaru ja tema poeg Henry Sildaru saatsid Sildarude peretülisid kajastava \"Pealtnägija\" loo eel teisipäeva õhtul avaliku pöördumise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAlgviisikusse kuulunud Erkmaa aitas koduklubi kolmanda järjestikuse võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumine kulges suuremas osas tasavägiselt: kümne minuti järel oli seis viigis 18:18, poolajaks juhtisid külalised 34:33 ning kolmanda veerandi lõpuks olid 53:49 ees juba võõrustajad. Võidukorvi viskas sekund enne lõppu Trapani ääremängija Shonn Miller, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nErkmaa alustas teist kohtumist järjest algviisikus ning kogus 15 minutiga kuus punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2). Eestlane viskas kõik oma punktid seejuures viimasel veerandajal. Veel jäi ta arvele üks lauapall, kaks resultatiivset söötu, üks vaheltlõige ja üks isiklik viga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hugo Erkmaa koduklubi Trapani sai Itaalia korvpalli esiliigas kolmanda järjestikuse võidu, kui alistas külla sõitnud Casale Monferrato meeskonna 78:76.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRagnar Klavan naasis kahekuuliselt mängupausilt\n\n## Põhitekst:\n\nKlavaniga tugevdatud Cagliari noored olid magusale võidule lähedal, aga said hoopis kibeda punkti, sest Roma 2:2 viigivärav sündis teisel üleminutil. Cagliari haaras juhtohjad mõlemal poolajal, aga mängis mõlemal korral eduseisu maha, vahendab Soccernet.ee.\n\nTallinna Kalevi presidendi Ragnar Klavani ja klubi kasvandiku Martin Vetkali duelli ei nähtud, sest eelmises voorus debüteerinud Vetkal seekord vahetusest väljakule ei pääsenud.\n\nSeitsme võidu ja kahe kaotuse kõrvale hooaja esimese viigi saanud Roma U-19 asub Primaveras 22 punktiga liidrikohal. Cagliari U-19 paikneb 16 meeskonna konkurentsis 14. positsioonil, kaotades Roma noortele 12 punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti keskkaitsja Ragnar Klavan lõpetas kahekuulise mängupausi, kui kuulus Itaalia jalgpalli noorteliigas (Primavera) Cagliari U-19 koosseisu ja mängis Roma U-19 vastu maksimaalsed minutid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nReportaaž. Kumu uus püsinäitus õpetab kunsti abil ajalugu ja ajaloo abil kunsti\n\n## Põhitekst:\n\nKunst on ühiskonna peegel ja parim viis kunsti seletada on õpetada ajalugu, rääkida aegadest, mil teosed sündisid. \"Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945\" on näitus, mis tahab panna inimest mõistma kunsti ja seda, millest see sündinud on.\n\nKumu uus püsinäitus on segu minevikust ja tänapäevast - lugematute maalide, joonistuste ja skulptuuride vahelt võib leida ka audiovisuaalseid lahendusi. Külastaja viimiseks tänapäevast minevikku on loodud kerge üleminek. Näitusele sisenedes saab tutvuda ajajoonega, mis kajastab elu nii Eestis kui mujal aastatel 1700-1945. Seda toetab lühifilm, kus kunstiteadlased ja -ajaloolased seda perioodi samm-sammult selgitavad ning põimivad kunstis toimunut tollaste sündmustega. Suurepärane sissejuhatus, mis loob eeldused näituse mõistmiseks ka kõige kunstikaugematele inimestele.\n\nKumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nPäriselt näitusele sisenedes jääb esimesena silma selle visuaalne efektsus, mis saab kinnitust ka näitusel edasi liikudes. Läbiv joon on sügavrohelised seinad, mis huvitaval moel mistahes toonides maalidele veelgi isikupära juurde annavad.\n\nNäituse algus tõstab esile baltisaksa kunsti. Omamoodi trend oli kohalike talupoegade maalimine nii-öelda \"salongikõlblikul\" viisil, mis nüüd tagantjärgi annab võimaluse näha meie selles staatuses esivanemaid, keda varasemalt maalikunstis nii jäädvustamisväärseks ei peetud.\n\nTänapäevainimese jaoks on kindlasti huvitav näha ka maale, mis kujutavad vabaõhumaastikku. Näha võib nii mõnesaja aasta tagust vaadet Tiskrest Tallinnale, talupoegi kuldsel põllul vilja korjamas kui ka seda, milline oli tollal Narva maantee. Just need vaated aitavad veel rohkem unustada, mis sajandis hetkel elame ning minna näitusesse aina rohkem sisse.\n\nKumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nMagusa üllatusena on muudest teostest veidi eraldi Tõnis Saadoja ja Neeme Külma koostöös valminud installatsioon \"Puri\", mille suursugusus lööb esmapilgul pahviks. Hiiglaslikule seinale on paigutatud ühtekokku 52 baltisaksa portreemaali, mis kujutavad naisi, mehi ja lapsi ning isegi ühte koera. Need on näod minevikust, kuid hiiglaslikul purjeseinal koos olles loovad ülevaate 18. ja 19. sajandi ühiskonna kõrgkihist ning ärkavad ellu, andes vihjeid sellest, milline oli nende elu tol ajal.\n\nKumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nNäitusel edasi liikudes saab külastaja võimaluse kasvada koos Eestiga ja läbi kunsti kogeda kõike, mida kogesid kunstnikud ja ühiskond laiemalt. Võõra võimu all elamine, iseseisvumine, maailmasõjad, okupeerimine, aga ka masinate kasutuselevõtt, soorollide muutumine, hariduse kättesaadavus - kõige selle vahel üritas väike Eesti ja eestlane pidevalt oma identiteeti leida ning muutlikes oludes hakkama saada.\n\nAudiovisuaalset avastamisrõõmu pakub ka režissöör Stella Saartsi lavastatud videoinstallatsioon \"Virtuaalgiid. 20 kommentaari\", milles Eesti kunstiteoseid ja nähtusi tutvustavad tuntud kunstiloolased ja humanitaarid, teiste seas Mart Kalm, Eero Epner, David Vseviov ja Eha Komissarov. See loob võimaluse keset näitust korraks istet võtta ning kuulata põnevaid lugusid erinevate teoste taga, õppida ja mõista kunsti taas pisut rohkem.\n\nKumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nKumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nKunstis kajastub ka see, kuidas kultuur lähemalt ja kaugemalt Eestisse jõudis. Nii on näitusel rahvusromantiliste Maarjamaa heinamaade vahel näha ka näiteks Pariisi tänavaid või eskapismivõtmes maale, mis kujutavad võõra võimu all elades kaugemaid ja ilusamana näivaid paiku.\n\nOotamatu ja põnev osa püsiekspositsioonist on selle muutuv projektiruum, kus näeb hetkel Bart Pushaw kureeritud ning Jaanus Samma kujundatud näitust \"Erinevuste esteetika\" rassi- ja eksootikateemadel, mis käsitleb seda, kuidas kujutasid meie kunstnikud rassierinevusi 1920.-1930. aastatel ning mida tõi afroameeriklaste kultuur meie popkultuuri.\n\nHuvitava vaatenurga loob pealtnäha tavalisele teemale kaasaaegse kunstniku Marge Monko teos \"Blond\", mis kommenteerib heledapäise naisekuju domineerimist 1930. aastate visuaalkultuuris, kui meieni jõudsid Hollywoodi tuhkblondide juustega näitlejatarid.\n\nKumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR\n\nKumu poleks saanud valida paremat aega, et selline näitus inimestele avada. See on näitus kaasaaegsele eestlasele ja pühendusega tema juurtele. Saada kunsti abil aimu sellest, kust tuleme meie, eestlased, ja kust on tulnud Eesti, on justkui soe ja sõbralik lohutus, et turbulentsed ajad ühiskonnas ja maailmas üldisemalt on alati olnud ja jäävad ka edaspidi tulema, kuid ühel hetkel läheb elu alati edasi. Ja tavaliselt ikka ilusamaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval avati Kumus 15. sünnipäeva puhul uus püsinäitus \"Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945\", mis vahetas välja muuseumi avamisest saadik üleval olnud näituse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nTeadlased järjestasid enam kui miljoni aasta eest elanud mammutite DNA\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ühe miljoni piiri murdmises on midagi sümboolset ja harrast, mis hakkab psüühikale.\"\n- David Díez-del-Molino\n\n\"Ühe miljoni piiri murdmises on midagi sümboolset ja harrast, mis hakkab psüühikale. Kontrollisime laboris ligi neli aastat, et see pole keskkonnast pärit saaste ja pärilikkusaine on tõesti sedavõrd vana, kui esialgsed analüüsid näitasid. Olime järelduste tegemisel äärmiselt ettevaatlikud. Näitame vaid, et vana-DNA võimaldab avastada uusi põlvnemisliine ning uurida kohastumusi ja liikide päritolu viisil, mida peeti võimatuks,\" sõnas David Díez-del-Molino, uurimuse üks juhtivautoritest ja Stockholmi paleogenoomika keskuse järeldoktor ERR Novaatorile.\n\nDíez-del-Molino entusiasmi jagas uurimusega otseselt mitte seotud Kristiina Tambets, Tartu Ülikooi populatsioonigeneetika kaasprofessor. \"Kõige vägevam on selle töö juures, et ühe raksuga järjestati varasemast kaks korda vanem DNA ning seejuures mitte ühe, vaid kahe looma oma,\" märkis kaasprofessor. Tambets lisas, et sama ajaperioodi – 2,6 miljoni aasta taha ulatuvat pleistotseeni -- on vaja uurida enamike tänapäeval elavate linnu- ja loomaliikide tekke mõistmiseks.\n\n\"Kõige vägevam on selle töö juures, et ühe raksuga järjestati varasemast kaks korda vanem DNA ning seejuures mitte ühe, vaid kahe looma oma.\"\n- Kristiina Tambets\n\nEelmine rekord püstitati seitsme aasta eest. Toona, 2013. aastal teatati ligikaudu 735 000 aasta eest elanud hobuse genoomi täielikust järjestamisest. Pärilikkusaine lähem uurimine kirjutas ümber hobuste põlvnemisloo ja võib olla abiks praegu väljasuremisohus Przewalski hobuste kaitsmisel.\n\nMuuseumiriiulilt rambivalgusesse\nNüüd lähema uurimise alla võetud fossiilid tulid Siberi kirdeosas päevavalgele juba 1970. aastatel. \"Läksime neid juba selle eeldusega uurima, et neis purihammastes võib DNA-d leiduda. Olime sellegipoolest üllatunud, kui laboritulemused tagasi tulid. Kõigis uuritud fossiilides seda muidugi ei olnud või oli saadud genoom liiga katkendlik, et oleksime tahtnud seda uuringusse sisse panna,\" meenutas David Díez-del-Molino.\n\nMolekulaarse kella põhjal elas üks mammutitest \"Adycha\" ligikaudu 1,34 miljoni aasta eest. Vanim mammut \"Krestovka\" heitis hinge umbes 1,65 miljonit aastat tagasi. Loomi ümbritsenud pinnases leidunud fauna põhjal on mammutid mõnevõrra nooremad, kuid tuletatud vanus langeb suuresti kokku nende pärilikkusainest tuletatud vanusega.\n\nLoomade täpsete põlvnemissuhet aitas täpsustada kolmas mammut \"Chukochya\", kes elas enam kui 680 000 aasta eest. Antud nimed viitavad hammaste algsele leiukohale.\n\nIgikeltsast tuleb välja üha uusi mammutifossiile. Pildil töö üks juhtivautoritest Patrícia Pečnerová ja Stockholmi paleogenoomika keskuse evolutsioonigeneetika professorLove Dalén Autor/allikas: Beth Zaiken/Stockholmi paleogenoomika keskus.\n\nDíez-del-Molino märkis, et neil oli sobilike fossiilide leidmisega omajagu õnne. \"Kasutasime samu tehnikaid, mida on teised aastate jooksul välja töötanud ehk õnnel oli oma osa. Nägime muidugi ka proovide ette valmistamisega üksjagu vaeva. Nüüd, kui meil tehnika käpas on, peame leidma lihtsalt rohkem väga hästi säilinud uurimismaterjali,\" lisas järeldoktor.\n\nÜhisnimetajana leiti kõik fossiilid igikeltsast, pinnasest, mis on püsinud külmunud olekus sadu tuhandeid aastaid. \"Nii kaugest minevikust pärilikkusaine saamiseks peavad olema selle hoiutingimused väga optimaalsed. See on puhas keemia. Oluline pole vaid temperatuur, vaid ka näiteks keskkonna happelisus,\" selgitas Kristiina Tambets. Kliimamuutuste tõttu võib igikeltsa sulamisel osa minevikust seega pöördumatult kaotsi minna.\n\nDNA-d aga isegi kõige parematel võimalikel tingimustel säilitades laguneb see aeglaselt, kuid järjekindlalt. Genoomi moodustavad pärilikkusaine jupid muutuvad üha lühemaks, kuni pole enam täpselt selge, kus midagi paiknes ja kuidas näevad välja selle moodustavad geenid, mille põhjal valmistatakse valke.\n\n\"Andmete põhjal pole me veel kaugeltki selle teoreetilise piiri lähedal. Usun analüüsi põhjal, et ka enam kui kahe miljoni aasta vanuse DNA järjestamine pole meie käeulatusest väljas.\"\n- Love Dalen\n\n\"Andmete põhjal pole me veel kaugeltki selle teoreetilise piiri lähedal. Usun analüüsi põhjal, et ka enam kui kahe miljoni aasta vanuse DNA järjestamine pole meie käeulatusest väljas,\" sõnas Love Dalen, uurimuse vanemautor ja Stockholmi paleogenoomika keskuse evolutsioonigeneetika professor.\n\nEsialgu võib olemuslikuks piiriks saada vanima igikeltsa vanus, mis küündib umbes 2,5 miljoni aastani. Dinosauruste ellu äratamisest on seega see veel kaugel.\n\nUued leiud, uued suhted\nJärjestatud genoomid võimaldavad juba praegu paremini mõista, kuidas said madalamatel laiuskraadidel elanud mammutite esivanematest külmaga kohastunud karvased elukad. Muu hulgas tuli üllatuslikult välja, et ligikaudu 1,2 miljoni aasta eest elas Siberis kahte sorti mammuteid. \"Senise arusaama järgi nägi seal toona vaid stepimammuteid. Sama võib arvata ka fossiilide põhjal, kuid geeniandmete põhjal oli seal toona kaks väga selgelt eristunud ja ammu lahknenud põlvnemisliini,\" selgitas David Díez-del-Molino.\n\n\"Geneetikas on liikidest rääkimine mõttetu, aga – Adycha – on ilmselt üks kõigi karvaste mammutite esiisadest. Teise, Krestovka sugulased koloniseerisid umbes 1,5 miljoni aasta eest Põhja-Ameerika, kust said neist neist Columbia mammutite esivanemad,\" selgitas järeldoktor. Analüüsi põhjal on viimased tegelikult hübriidid – Adycha ja Krestovka mammutite ühised järeltulijad, hägustades sellega liigipiire 420 000 aasta eest veelgi.\n\nAdycha mammuti genoomi kõrvutamine ligikaudu 680 000 aasta eest elanud mammuti ning hiljem elanud elevantidega võimaldas aimu saada külmas kliimas elamiseks tarvilikest kohastumustest. Karvaste mammutite genoomis on mitmeid karvakasvu ja termoregulatsiooniga seotud muudatusi.\n\n\"VanaDNA-d võib võrrelda ajamasinaga, millega saame reisida kasvõi miljoni aasta kaugusele minevikku ja jälgida evolutsiooni selle toimumise ajal.\"\n- David Díez-del-Molino\n\n\"Oletasime, et neist enamik tekkis liigi eristumise ajal umbes 700 000 aasta eest. Tuli aga välja, et need olid tegelikult olemas aga ka juba nende esivanematel – stepimammutitel,\" märkis Love Dalen. Uusi, liigile iseloomulikke mutatsioone on vaid umbes 15 protsenti.\n\n\"VanaDNA-d võib võrrelda ajamasinaga, millega saame reisida kasvõi miljoni aasta kaugusele minevikku ja jälgida evolutsiooni selle toimumise ajal,\" sõnas Díez-del-Molino. Järgmise sammuna plaanib järeldoktor kolleegidega iidset DNA-d veelgi vanematest mammutisäilmetest.\n\nUurimus ilmus ajakirjas Nature.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kahe enam kui 1,3 miljoni aasta eest elanud mammuti DNA võimaldab mõista paremini liigiteket ja mammutite kohanemist külma kliimaga. Ühtlasi lükkab rekordi purustav saavutus vanima järjestatud DNA vanuse ligi miljoni aasta võrra kaugemasse minevikku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEuroopa inimõiguste kohtu otsus nõuab Navalnõi vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nInimõiguste kohus viitas 39. reeglile, mille kohaselt kehtestatakse ajutine meede riigi vastu, kui vastaspoolele on tõsise ja pöördumatu kahju oht, vahendas \"Aktuaalne kaamera\".\n\nVenemaa vahistas Aleksei Navalnõi jaanuari keskel, kui ta pöördus Saksamaalt tagasi kodumaale pärast pikka taastusravi. Kohus mõistis ta kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi varasema karistuse tingimuste mittetäitmise eest.\n\nAleksei Navalnõi vahistamise järel postitas tema meeskond sotsiaalmeediasse ka kahetunnise video, mis räägib eliidi korruptsioonist Venemaal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Inimõiguste kohus otsustas, et Venemaa peab kohe vabastama Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEL ostab täiendavalt kuni 300 miljonit annust Moderna koroonavaktsiini\n\n## Põhitekst:\n\nVon der Leyeni sõnul täienevad EL-i vaktsiinivarud selle leppega ning aitavad liikuda edasi plaaniga vaktsineerida septembri keskpaigaks 70 protsenti ühenduse täiskasvanud elanikkonnast.\n\nLeping puudutab täiendavalt 150 miljonit vaktsiinidoosi sel aastal ja võimalust osta veel 150 miljonit järgmisel aastal.\n\nVarem on Euroopa Liit ostnud Modernalt 160 miljonit annust koroonavaktsiini.\n\nVon der Leyeni sõnul on EL-is vaktsineeritud 22 miljonit inimest, neist seitse miljonit on saanud vajalikud kaks vaktsiinidoosi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon on kiitnud heaks lepingu, millega ostetakse USA firmalt Moderna täiendavalt kuni 300 miljonit annust koroonavaktsiini, teatas kolmapäeval komisjoni president Ursula von der Leyen.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKarl Patrick Lauk võidutses Prantsusmaal\n\n## Põhitekst:\n\n\"Võtsin täna riski ja otsustasin rünnata. Võitsin tehnilistel lõikudel ja laskumistel umbes kümme sekundit, mida teised õnneks tagasi ei sõitnud. 700 meetrit enne finišit sain infot, et olen 23 sekundit teistest ees, kuid taha vaadates nägin veel gruppi ja vajutasin juurde. Kuna täna oli juba sõidu neljas päev, siis on pea kõik ratturid jooksikute hulgas läbi käinud ja sõidavad võidu nimel,\" kommenteeris Lauk.\n\n\"Täna oli meie päev, meeskond usaldas mind ja tundsin kohustust seda õigustada, see oli eelkõige meeskondlik võit. Kuigi võidud on minu meeskonnale väga olulised, siis peab tõdema, et tihti on õpetlikud just kaotused ja areng toimub läbi nende ning lõputu analüüsi.\"\n\nVõidusõidu Boucles du Haut-Var neljas etapp oli 24-aastasele Laugile hooaja teine võit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgrattur Karl Patrick Lauk (Team Pro Immo Nicolas ROUX) võitis Prantsusmaal peetava velotuuri Boucles du Haut-Var 128 km pikkuse neljanda etapi. Teine eestlasest rattur Siim Kiskonen (Team ECSEL Saint-Etienne Loire) saavutas samal sõidul kümnenda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome terviseamet soovitab riiki saabujatelt nõuda negatiivset koroonatesti\n\n## Põhitekst:\n\nTHL-i negatiivse koroonatesti soovitus kehtib kõigile üle 12-aasta vanuste Soome saabuvate reisijate kohta. Noorematelt reisijatelt seda ei nõuta.\n\nReisijad peavad negatiivset koroonatesti tõendava sertifikaadi esitama operaatorile enne reisi algust.\n\n\"Soovituse eesmärk on vältida Suurbritannias, Brasiilias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis avastatud koroonaviiruse uute mutatsioonide levikut Soome. Seetõttu on hädavajalik, et turismiga seotud nakkusoht oleks võimalikult tõhusalt ära hoitud,\" ütles THL-i direktor Mika Salminen.\n\n\"Negatiivse koroonatesti sertifikaat on sõidukisse mineku eeltingimus. See ei muuda Soome sisenemisega seotud piiranguid,\" näiteks 14-päevast vabatahtlikku karantiini, lisas Salminen.\n\nNegatiivse koroonatesti sertifikaati on soovituslik nõuda hiljemalt 23. veebruarist. Varasemalt on THL sarnase soovituse juba andnud lennuettevõtjatele.\n\nLaevafirmad Tallink ja Eckerö Line andsidki kolmapäeval teada, et nõuavad alates 23. veebruarist nende laevadega Soome reisivatelt inimestelt negatiivse koroonatesti tõendi või koroonaviiruse läbipõdemist tõendava dokumendi ettenäitamist.\n\nTallink teatas, et uute reeglite järgi tuleb Tallinki Tallinnast ja Stockholmist Soome suunduvate laevade reisijatel esitada klienditeenindajatele enne pardale minekut ning Soome saabudes Soome piirikontrolli või tervishoiuametnikele kas koroonatesti negatiivset tulemust tõendav dokument (test tehtud viimase 72 tunni jooksul) või arstitõend, mis kinnitab haiguse läbipõdemist viimase kuue kuu jooksul.\n\nErandina ei nõuta testitulemuse või arstitõendi esitamist 12-aastastelt lastelt, kaubavedajatelt töökohustuste täitmisel, töökohustustelt naasvatelt meremeestelt ning elutähtsat varustuskindlust tagavatelt inimestelt, kelle Soome saabumisel on testinõue praktiliselt ületamatu takistus.\n\nTõendit ei nõuta ka kruiisireisijatelt, kes reisivad küll Tallinnast ja Stockholmist algavatel edasi-tagasi väljumistel, kuid ei lähe Soomes maale.\n\nKa Eckerö Line teatas, et alates 23. veebruarist on ettevõttel õigus küsida kõigilt Soome saabuvatelt klientidelt koroonatesti sertifikaati või samaväärset tõendit või arstitõendit, mis näitab koroonaviiruse läbipõdemist viimase kuue kuu jooksul, ja tõendab, et klient on haigusest paranenud ja seetõttu võimeline reisima.\n\nEckerö Line lisas, et negatiivne testitulemus ei muuda praegu kehtivaid reisipiiranguid ja maale tuleku eeldusi. Ahvenamaal lahendavad piirkondlikud ametiasutused liiklemisega seonduvad küsimused eraldi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soome tervise ja heaolu instituut (THL) soovitab kõigil transpordiettevõtetel ja laevafirmadel nõuda välismaalt Soome saabuvatelt reisijatelt negatiivset koroonatesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSaalijalgpalli kohtunikud ja vaatlejad jagasid kogemusi virtuaalsel seminaril\n\n## Põhitekst:\n\nSeoses riigis kehtivate piirangutega ja selleks, et tagada osalejate heaolu, otsustati seminar läbi viia veebipõhiselt, kus ettekandeid teinud inimesed paiknesid ühes ruumis ja osalejad ühinesid videosilla vahendusel.\n\nEJL-i kohtunike osakonna jaoks oli sellises mahus koolituse läbi viimine veebis esmane kogemus. Möödunud aastal peeti kohtunike baaskursuse \"Kohtunike kool\" esimene osa internetipõhiselt, kuid suuremale seltskonnale videosilla abil seminari läbi viimine oli esmakordne. Kokku osales koolitusel 27 kohtunikku ja kaheksa kohtunike vaatlejat.\n\nKorraldusliku poole pealt panustas kohtunike osakond põhjalikult, sest koolitusele kaasati erinevaid eksperte. Ligi viietunnisel seminaril astus ettekandega üles FIFA litsentsiga saalijalgpalli kohtunik Grigori Ošomkov, kes rääkis mängu ohjamisest ja jagas kogemusi rahvusvahelistelt kohtumistelt. EJL-i kohtunike komisjoni liige Margus Kotter andis sisuka ülevaate käimasoleva hooaja vaatlejate raportitest. Raportid aitavad kohtunikel läheneda mänguolukordadele analüüsivamalt ja ühtlustada arusaamu reeglite tõlgendamisel. Vaatlejate töö avamine annab kohtunikele aimu, mida neilt oodatakse ja kuidas kujuneb nende kohta antav hinnang peale mänge.\n\nSeminari eel läbisid osalejad ka erinevaid teste, kus keskenduti reeglimuudatustele ja nende rakendamisele saali meistrivõistlustel. Koolituse käigus analüüsisid saalijalgpalli kohtunike instruktor ja endine rahvusvahelise kategooria saalijalgpalli kohtunik Ainar Kuusk ning FIFA kategooria saalijalgpalli kohtunik Jagnar Jakobson testide tulemusi ja andsid nende põhjal osalejatele tagasisidet.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Möödunud kuu lõpus korraldas Eesti Jalgpalli Liit (EJL) saalijalgpalli kohtunike ja vaatlejate ühisseminari, mis sel korral toimus virtuaalselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKohus tühistas Aivar Mäele ahistamisskandaalis tehtud trahvi\n\n## Põhitekst:\n\nKohus tühistas Mäele tehtud 400-eurose trahvi ja lõpetas tema väärteoasjas menetluse.\n\nVäärteo kirjeldusena on välja toodud, et Mäe pani ajavahemikul 1. november 2018 kuni 13. detsember 2019 vähemalt neljal korral, samuti 4. juunil 2019 ja 6. augustil 2019 toime kehalise seksuaalse iseloomuga teod ühe kannatanu vastu.\n\nVäärteoasjas tehtud otsusega karistati Mäed rahatrahviga 400 eurot ning väärteootsuses on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 4. juuni 2019 kell 13-14.\n\nAivar Mäe vaidlustas oma kaitsjate kaudu väärteootsuse täielikult ning ei nõustunud selles väljatooduga, eitas etteheidetavate tegude toimepanemist. Nende hinnangul on väärteootuses kitsalt piiritletud ajavahemik ja nii ei saa Mäele ette heita teistel ajahetkedel toimunut. Lisaks on nende hinnangul kannatanu ütlused ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste tõenditega.\n\nKohus leidis, et Mäe käitumises puudub karistusseadustiku vastavas paragrahvi toodud objektiivne koosseis, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna eelmise aasta 21. oktoobri otsus väärteoasjas tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada.\n\nKohus ei tuvastanud, et Mäe teod oleksid olnud kannatanu tahte vastased ja tema käitumise tagajärjeks oleks olnud kannatanu inimväärikuse alandamine.\n\nKohus leidis, et mõistlik on hüvitada Aivar Mäele kaitsjatasudena 9231,60 eurot taotletud 14 699,40 euro asemel.\n\nMäe esindaja, vandeavokaat Paul Keres märkis jaanuaris kaebuse arutamisel kohtus, et tunnistajate ütlused Mäe vastu pole usaldusväärsed ning palus Mäe kaebuse rahuldada.\n\nPõhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit ütles kolmapäeval ERR-ile, et politsei kaalub kohtu otsuse edasikaebamist.\n\n\"Tutvume kohtu täna tehtud otsusega ning otsustame enda edasised tegevused lähiajal. Seniks aga analüüsime tehtud tööd ja vaatame veelkord kõik detailid üle, veendumaks, et meie poolt on kõik algusest lõpuni õigesti tehtud. Kaalume kindlasti ka otsuse edasikaebamise võimalust,\" sõnas ta.\n\nRahvusooper Estonia mitu naistöötajat tuli mullu juuni lõpus välja väidetega, et Estonia juht Aivar Mäe on neid alandanud ja seksuaalselt ahistanud. Mullu augusti lõpus esitas Mäe tagasiastumisavalduse, mille rahvusooperi nõukogu rahuldas.\n\nAivar Mäe esindaja vandeadvokaat Paul Keres kinnitas toona, et väärteootsus kaevatakse edasi, kuna seksuaalset ahistamist ei ole toimunud.\n\n\"Seda sündmust, mille eest Aivar Mäed karistati, ei ole toimunud. Ta viibis sellel ajal hoopis teises kohas. See on halvasti neil välja kukkunud,\" kommenteeris ta.\n\nMäe on praegu kaasatud Artiumi rajamisse Viimsi Halduse projektijuhina.\n\nKolmapäevase kohtuotsuse peale saab 30 päeva jooksul esitada kassatsioonikaebus riigikohtule.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus tühistas kolmapäeval rahvusooper Estonia eksjuhile Aivar Mäele ahistamisskandaalis politsei poolt tehtud trahvi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nIgavus soodustab koroonareeglite rikkumist\n\n## Põhitekst:\n\nAina pikenev koroonaviiruse levikust tingitud piirangute aeg on andnud alust rääkida pandeemiaväsimusest. Viimane seisneb emotsioonide kombinatsioonis, mille hulka kuuluvad näiteks ärevus, lootusetus, frustratsioon, kurbus ja igavus.\n\nTavaliselt annab igavus märku, et me peaksime tegema midagi muud, pandeemia olukorras ei pruugi see olla aga parim, kommenteeris Saksamaal asuva Konstanzi Ülikooli spordipsühholoog Wanja Wolff.\n\nHiljuti ilmunud teadustöös näitas Wolffi juhitud töörühm, et igavusele kalduvad inimestel on suurem tõenäosus rikkuda sotsiaalset distantseerumist soodustavaid koroonapiiranguid. Seda tulemust kinnitas teine samalaadne uuring, mis valmis Ameerika ja Kanada uurijate koostöös. Samuti selgus teadustöödest, et igavust rohkem kogevatel inimestel on suurem võimalus nakatuda koroonaviirusega.\n\nIgavus annab märku, et me ei koge oma maailmasolu tähenduslikuna, kommenteeris Florida Ülikooli sotsiaalpsühholoog Erin Westgate. Teadlased, sealhulgas Westgate on kindlaks teinud kaks peamist igavuse liiki: üks tuleneb tähelepanu ja fookuse, teine tähenduse kadumisest.\n\nKoroonapandeemiaga kaasnenud isolatsioon, ühiskondlikud rahutused, majandusprobleemid ja muud stressi soodustavad tegurid on kahjustanud inimeste tähelepanuvõimet ning loonud pinnase tuimuse ja tüdimuse levimiseks.\n\nLisaks on vähenenud igapäevaelule tähendust andvad tegevused, nagu näiteks sõpradega lõunatamine. See tähendab, et füüsilise vahemaa hoidmise nõue, mis peab meid kaitsma surmava viiruse eest, on meilt ühtlasi võtnud need näiliselt väikesed asjad, mis annavad elule mõtte, täiendas Newarki Rutgersi Ülikoolis isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogiaga tegelev Samantha Heintzelman.\n\nAmeerika ja Kanada teadlaste uurimistöö näitas, et füüsilise distantseerumise eeskirjade rikkumise seletustest moodustas igavus umbes veerandi. Mitte ükski asjaolu ei seleta inimkäitumist täielikult, aga 25 protsenti on väga märkimisväärne number, kommenteeris uuringu kaasautor, Waterloo Ülikooli kognitiivne neuroteadlane James Danckert.\n\nWolffi teostatud uuring näitas, et igavusele kalduvad inimesed pidasid füüsilise distantseerumise eeskirju nõudlikumaks ja neil oli neist keerulisem kinni pidada. Igavus on väga tugev käitumise motiveerija, täiendas Wolff, lisades, et ohutu ja läbimõeldud käitumisimpulssidele reageerimine valmistab paljudele raskusi.\n\nKõne all olevad uurimused ilmusid ajakirjades International Journal of Environmental Research and Public Health ja Personality and Individual Differences.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonapiirangutest kinnipidamine muutub inimestele aina kurnavamaks. Hiljuti läbi viidud uuringutest selgub, et pandeemia ohjeldamiseks seatud piirangute rikkumisel on oluline roll igavustundel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\n\"Bridgertoni\" teises hooajas satub sündmuste keskele uus tegelane Kate\n\n## Põhitekst:\n\nSarja esimene hooaeg keskendus Daphne Bridgertoni ja Hastingsi hertsogi armuloole, ent teises hooajas pööratakse pilgud Daphne vanima venna Anthony poole, kes on otsustanud endale naise võtta, kirjutab CNN.\n\nAnthonyle jääb silma Kate, keda sarja tegijad kirjeldavad kui tarka ja põikpäiset noort naist, kes rumalust ei kannata.\n\nEelmise aasta detsembris linastunud \"Bridgerton\" kogus kiirelt palju fänne ja nüüd on see Netflixi läbi aegade vaadatuim seriaal – esimese nelja nädala jooksul vaatas sarja 82 miljonit inimest.\n\nTeise hooaja võtetega alustatakse kevadel.\n\nGet ready to fall in love with Simone Ashley, who will play Kate in Season 2 of Bridgerton.\nKate is a smart, headstrong young woman who suffers no fools — Anthony Bridgerton very much included. ` pic.twitter.com/xdVilOjL4Y\n\n— Netflix (@netflix) February 15, 2021\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Netflixi hittseriaali \"Bridgertoni\" teie hooaeg toob endaga uusi tegelasi – lord Anthony tähelepanu köidab Kate Sharma, keda kehastab Simone Ashley.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPerv lõpetas IBU karikaetapil kaheksandas kümnes\n\n## Põhitekst:\n\nEsimese ja kolmanda tiiru puhtalt läbinud 19-aastane Perv eksis teises tiirus kolmel ja viimases tiirus ühel korral. Kaotust võitjale kogunes kokkuvõttes kuus ja pool minutit.\n\nTeise Eesti laskesuusatajana võistlustules olnud Grigori Fominõhh piirdus saja sportlase konkurentsis 92. tulemusega. Seitse möödalasku teinud Fominõhhil kogunes kaotust esimesele 11 minutit ja 23,8 sekundit.\n\nEtapivõidu teenis venelane Nikita Poršnev (0; 39.22,2). Talle järgnesid sakslane Justus Strelow (1; +13,6) ja norralane Endre Stömsheim (2; +15,7).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laskesuusatamise IBU karikasarja etapil Brezno-Orbrlies sai Joosep Perv meeste 15 km tavadistantsil parima eestlasena 75. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nGhislaine Maxwelli advokaadi sõnul tema klienti väärkoheldakse vanglas\n\n## Põhitekst:\n\n\"Ghislaine Maxwell on New Yorgi vanglas närbumas ja üks tema valvuritest on teda füüsiliselt väärkohelnud,\" teatas Sternheim.\n\nMaxwelli hoitakse New Yorgis Brooklyni arestimajas, kus ta ootab kohtuprotsessi, teatas The Times.\n\n\"Valvurid on sadu kordi läbi otsinud tema kambrit, leidmata mingeid tõendeid eksimuste kohta,\" ütles Sternheim.\n\nSternheimi sõnul hoitakse Maxwelli eemal teistest kinnipeetavatest ja valvurid keskenduvad nüüd kogu oma tähelepanu ühele keskealisele eelvangistatud naisele.\n\n\"Pärast väärkohtlemise kohta avalduse esitamist, pidi Maxwell karistuseks duširuumis seinu puhastama,\" lisas Sternheim.\n\nGhislaine Maxwell on endine rahvusvaheliselt tuntud seltskonnategelane ja meediaärimehe Robert Maxwelli tütar.\n\nKohtunik Alison Nathani sõnul võib Maxwell vabastamise korral põgeneda ja ta peab jääma kinnipidamisasutusse kuni kohtuprotsessi alguseni, mis hakkab selle aasta juulis. Süüdimõistmise korral võib Maxwelli oodata kuni 35 aastat vanglakaristust.\n\nMaxwell on kõiki tema vastu esitatud süüdistusi eitanud.\n\nEpstein tegi enesetapu 2019. aasta augustis, kui ta ootas teises New Yorgi vanglas kohtuprotsessi algamist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ghislaine Maxwelli advokaadi Bobbi Sternheimi sõnul kannatab tema klient eeluurimisvanglas väärkohtlemise all. Maxwelli süüdistatakse Jeffrey Epsteini abistamises alaealiste väärkohtlemisel ja valetunnistuste andmises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSirje Helme: Kumu uus püsinäitus on visuaalselt efektsem\n\n## Põhitekst:\n\nMiks te otsustasite püsinäituse välja vahetada?\n\nPüsinäitus on igal muusemil teataval kombel tõepoolest ka selle perioodi kunstiajaloo kirjutamine. Kui tuleb rohkem informatsiooni juurde ja kaasaegne inimene muutub, siis peab paratamatult ka püsiekspositsioon muutuma.\n\nVana ekspositsioon polnud planeeritud tegelikult 15 aastaks. Selle eelmise ja väga hea ekspositsiooni eesmärk oli esimest korda tuua Eesti vaajata ette kunstiajalooline järjepidevus ja tippteosed. See järgis korraga kahte liini, ühelt poolt stilistilist, teiselt poolt ka ühiskonna arengu liini. Ta oli hübriidne vaade, aga väga hästi komponeeritud.\n\nSelge see, et pidime seal sees tegelikult juba erinevatel põhjustel töid vahetama, näiteks graafika ei tohigi nii kaua väljas olla. Sellepärast mulle tänane püsiekspositsioon väga meeldib, et siin on need kaks projektiruumi. Kui peaks tekkima mõni uus probleem kunstiajaloolastel, siis on väga lihtne luua uus ja kiire mõttevahetus püsiekspositsiooni kaudu.\n\nMa ei taha öelda, et uus püsinäitus purustab Eesti kunstiajaloo piire. Kindlasti mitte, see narratiiv jääb oma põhiselgroos samaks, sest kunst ja tööd on samad, aga siin on fokusseeritud väga palju erinevatele teemadele. Just see huvitab ilmselt kaasaegset inimest rohkem.\n\nMeile on väga oluline ka see, mida teised püsiekspositsioonid on juba teinud, et sisse on toodud väga palju informatiivset sisu ja omaaegset arhiivimaterjali. Kunsti käsitlus ja pilk on laiem kui üks teos, mis on väga modernismile omane ja on igati aktsepteeritav olnud.\n\nMainisite kahte projektiruumi. Mis need täpsemalt on?\n\nÜks on Bart Pushawi kureeritud \"Erinevuste esteetika\", mille kohta ta ise ütles, et uurib seal, kuidas eestlasi on vaadatud ja kuidas Eesti kunstnik ise on teisi vaadanud. Teatavasti just 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul reisis teine professionaalideks kujunenud kunstnike laine väga palju ringi. Eriti just Ants Laikmaale meeldisid sellised teised tüübid, teine näotüüp ja teine keskkond, nii et tema kujutas neid teisi, aga samamoodi uurib ta, kuidas Eesti inimene end ise kujutas või siis vastupidi, kuidas teda kujutati.\n\nTeine projektiruum on Linda Kaljundi ja Kadi Polli kureeritud \"Virtuaalgiid. 20 kommentaari\", mis on väga moodne ja põhineb videotel Seal saab näha kunstnike ja kunstiajaloolaste seisukohti mõnede tööde kohta, seal saab vaadata ja valida, kui keegi meeldib, siis kuulad tema juttu tööd tulevad ekraanidele.\n\nKumu on tegelikult väike, me kõik teame seda, ja kui me teeme püsiekspositsiooni, siis me ei paiguta sinna kuigi palju asju tegelikult. Selliste projektiruumide ja video kasutamise kaudu saab rohkem rääkida kunstist, anda talle rohkem selliseid lisaväärtusi juurde, miks ta sellisena tekkis, miks ta selline välja näeb ning mis ta väärtus oli siis ja milline on see praegu.\n\nKas 15 aastaga on Kumu külastaja hakanud kunstinäitust teistmoodi vaatama?\n\nMa arvan küll, meil pole uuringut, mille põhjal ma saaks öelda, et ta on väga palju targem, aga ma olen päris kindel. On olemas erinevad külastaja grupid, näiteks on püsikülastajad, kes on väga tihti ostnud endale aastapiletid ja käivad vaatavad enam-vähem kõik näitused üle. Nad on õppinud vaatama, sest ega midagi pole teha, kunsti puhul on väga tähtis mõtlemine, aga vaatamine ka väga tähtis. Kui sa õpid teost vaatama, siis tulevad juba need teised küsimused, mida saab info kaudu juurde. Nii et ma usun, et see on muutunud.\n\nTuletan veel meelde mõni aasta tagasi toimunud edukat Sittowi näitust, mis tõi Kumusse täiesti uued vaatajagrupid, sama toimub ka praegu Egiptsuse näitusel. Muuseumisse tulevad inimesed, kes tõenäoliselt mitte kunagi ei ole muuseumis käinud. Nad tulevad ja saavad aru, et muuseum pole mitte lihtsalt selline armas tolmune koht, seega kuvand on nüüd küll väga muutunud, aga see on tulnud pikkamööda.\n\nMis selle uue püsinäituse eesmärk on?\n\nUue püsinäituse peaeesmärk on uuendada seda muuseumi vaadet Eesti kunstile, sest me ei saa rääkida, et uuendame Eesti tolle perioodi kunstiajalugu, aga ta kindlasti puudutab seda. Püsiekspositsioon on alati midagi, mis puudutab kunstiajaloo kirjutamist ja seda on kirja teel väga lihtne uuendada, aga läbi teoste ja püsiekspositsiooni võtab see aega. Üks eesmärk oligi see kaasajastamine.\n\nMidagi pole parata, klassikalise modernismi ja baltisaksa kunsti väljapanek on üks populaarsemaid püsiekspositsioone Kumus, aga seda on nüüd uuendatud. Ma ütleksin, et visuaalselt näeb see väga efektne välja, ta on isegi efektsem, sest eelmine oli väga rangelt modernismi printsiipide järgi jaotatud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kunstimuuseumi direktor Sirje Helme kinnitas ERR-ile, et tänu Kumu populaarsematele näitustele on hakanud muuseumis käima ka inimesed, kes pole sinna oma elus kunagi varem sattunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonavaktsineerimine kaardil: Eesti püsib jätkuvalt keskmike seas\n\n## Põhitekst:\n\nVaktsineeritute kõrge osakaalu poolest on maailmas endiselt esirinnas Iisrael, Araabia Ühendemiraadid ja Seišellid. Neist esimene jõudis teisipäevaks vähemalt ühekordselt vaktsineerida ligi 46 protsenti selle elanikkonnast. Enam kui 40 inimest 100 kohta on vaktsineeritud ka AÜE-s ja Seišellidel.\n\nSeišellidel on muutnud ülesannet kergemaks väike riigi elanike arv – saareriigis elab vähem kui 100 000 inimest. Araabia Ühendemiraatide kohta täpse statistika andmist takistab selle terviseministeeriumi kasutatav statistika esitamise viis – nii 1. kui ka 2. vaktsiinidoos arvatakse kokku. Kinnitatult on vaktsineeritud aga vähemalt 40 protsenti elanikkonnast.\n\nEuroopas on tublimate seas kaks Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki: Suurbritannia ja Serbia. Neist esimeses on vaktsineeritud vähemalt ühe korra 23 protsenti riigi elanikest. Serbias moodustab vaktsineeritud inimeste osakaal riigi kõigist elanikest ligi 12 protsenti.\n\nEuroopa Liitu kuuluvatest riikidest on olnud õige agaram vaktsineerija 500 000 elanikuga Malta, kus on vähemalt korra vaktsineeritud 36 500 inimest ehk ligi seitse protsenti. Maltale järgnevad vastavalt 4,95 ja 4,43 protsendiga Rootsi ja Slovakkia.\n\nEestis oli vaktsineeritud kolmapäeva hommikul 3,65 protsenti riigi elanikest, ületades sellega Euroopa Liidu keskmist. Liidus tervikuna on vaktsineeritud vähemalt korra 3,23 protsenti inimestest ehk vaid umbes 0,4 protsendi võrra rohkem kui nädal tagasi.\n\nEestiga täpselt samal pulgal on Leedu. Läti on aga 1,2 protsendiga Euroopa Liidu punane latern. Veel väiksem on vaktsineeritud inimeste osakaal vaid Bulgaarias.\n\nMaailma suurriikidest on jõudnud oma elanikkonnast kõige rohkem inimesi vaktsineerida USA, kus on 100 inimese kohta vaktsiiniga hõlmatud ligi 12. Kokku on tehtud süst ligi 40 miljonile inimesele. Viimaste, kuid eelmise nädala andmete põhjal oli vaktsineerituid umbes sama palju ka Hiinas. Suurema elanike arvu tõttu jäi vaktsineeritute osakaal aga alla kolme protsendi.\n\nMöödunud nädalal avaldas värsked vaktsineerimisandmed ka Venemaa. Kokku jõudis 10. veebruariks vaktsineerida ligikaudu 1,1 protsenti riigi elanikkonnast ehk umbes 1,5 miljonit inimest.\n\nEsimese kuue kuu jooksul 300 miljonit inimest vaktsineerida lubanud Indias oli tehtud kolmapäeva hommikuks ligi üheksa miljonit süsti. Ligi 210 miljoni elanikuga Brasiilias on vaktsineeritud üle viie miljoni inimese.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ehkki Eestis ületab koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimeste osakaal Euroopa Liidu keskmist, jääb see alla nii Põhjamaadele kui ka mitmetele Kesk-Euroopa riikidele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLumetorm on USA lõunaosas nõudnud üle 20 inimese elu\n\n## Põhitekst:\n\nTexase osariigis on laiaulatuslikud elektrikatkestused, sest elektrivõrk on suure nõudluse tõttu väga ülekoormatud, vahendas BBC. Kuna osariigis on haruharva nii madal temperatuur, on miljonid inimesed elektrita ning külmade tingimustega toime tulemisega raskustes.\n\nSurmajuhtumid, mida peetakse tormiga seonduvaks, on olnud Texase, Louisiana, Kentucky, Põhja-Carolina ja Missouri osariigis. Osad surmajuhtumid on olnud seotud liiklusõnnetustega, mõni inimene on aga surnud töötavas autos või toas sooja saamiseks kasutatud generaatorist tekkinud vingugaasi tõttu.\n\nÜks Houstoni meditsiinitöötaja ütles KPRC-TV-le, et tegemist on rahvatervise katastroofiga. \"Vingugaasimürgitused juhtuvad, kui on külm, aga mitte kunagi sellises hulgas,\" ütles ta.\n\nHarrise maakonna andmetel on külmalaine ajal tuvastatud kokku üle 300 vingugaasilekke.\n\nVähemalt neli inimest sai surma majapõlengus, mis Houstoni võimude teatel võis saada alguse põlevatest küünaldest. Politsei teatel leiti Houstoni kiirtee kõrvalt kaks meest, kes surid tõenäoliselt külma tõttu.\n\nPõhja-Carolinas sai lumetormi põhjustatud tornaado tõttu surma kolm ning vigastada kümme inimest.\n\nRiikliku ilmateenistuse (NWS) teatel on lumetormi hoiatuse alal üle 150 miljoni inimese. Teisipäeval ütles NWS, et 73 protsenti USA-st on kaetud lumega. Prognooside järgi püsib äärmuslik ilm nädalavahetuseni.\n\nKülmalaine on jõudnud ka Mehhiko põhjaossa ja mõnele poole keskosas, kus miljonitel inimestel on olnud elektrikatkestusi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA lõunaosas möllava lumetormi tõttu on surma saanud vähemalt 21 inimest, miljonid inimesed on elektrita.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Kalev/TLÜ ameeriklane liitub Kadrina Karudega\n\n## Põhitekst:\n\nEesti-Läti liigas tõi ameeriklane keskmiselt 7,9 punkti ja 5,2 lauapalli. Oma parima esituse pakkus McLaughlin jaanuari alguses 87:96 kaotusmängus Rakvere Tarva vastu, kui kogus 14 punkti ja kaheksa lauapalli.\n\nKadrina Karude särgis peaks mees debüüdi tegema juba sel neljapäevall, kui Tartus minnakse vastamisi Eesti Maaülikool/Skarcon meeskonnaga. Karud paiknevad tabelis hetkel kaheksa võidu ja ühe kaotusega kolmandal positsioonil.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti-Läti korvpalliliigas Tallinna Kalev/TLÜ meeskonna eest 19 mängu pidanud Jeremy McLaughlin liitub Kadrina Karude korvpallimeeskonnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTarandi ja SAPTK-i vaheline vaidlus leidis raha tagastamisel lõpu\n\n## Põhitekst:\n\n2018. aasta novembris riigikogu hoone ees Toompeal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna rändeleppe vastasel meeleavaldusel poliitik Indrek Tarandit toginud Meelis Osa ja Mart Rieberg nõustusid toona Tarandile hüvitama kokku 2000 eurot, summa kandis Tarandile 2019. aasta maikuus üle SAPTK.\n\nSAPTK märkis maksekorralduses selgituseks \"Paljude Objektiivi lugejate annetus Mart Riebergi ja Meelis Osa toetuseks\". Kuna hiljem kandsid Tarandile sama summa vastavalt kohtus kinnitatud kokkuleppele üle ka Rieberg ja Osa, siis nõudis SAPTK-i juht Varro Vooglaid Tarandilt üleliigse 2000 euro tagastamist, kuid Tarand seda ei teinud.\n\nSama aasta juunis jättis Põhja ringkonnaprokuratuur SAPTK-i avalduse peale menetluse algatamata, kuna ei näinud Tarandi tegevuses alust kriminaalmenetluse algatamiseks.\n\nSeptembris pöördus SAPTK aga ringkonnakohtu poole, et riigiprokuratuuri otsus menetlust mitte alustada vaidlustada.\n\nTänavu jaanuari lõpus jõudsid Tarand ja SAPTK kompromisskokkuleppele, mille kohaselt nõustus Tarand tagastama seni tagastamata osa, vahendas sihtasutuse portaal Objektiiv.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) teatel sõlmis Indrek Tarand sihtasutusega kompromisskokkuleppe, millega nõustus tagastama osa SAPTK-ilt saadud 2000 eurost. Veebruaris kandis Tarand raha üle ja poolte vaheline vaidlus on lõppenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKoroonaviiruse levik kiireneb taas Põhja-Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nViimasel ajal on haigestumus hakanud taas kasvama põhja regioonis - Harjumaal ja Ida-Virumaal, rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma pressikonverentsil. Kui haigestumus Harjumaal jätkab tõusu, siis hakkab see väga tugevalt haiglavõrku mõjutama, selgitas terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.\n\nHärma sõnul on nakatumiskordaja tänase seisuga 1,1, mis tähendab, et kui see tase jääb püsima, siis on märtsi alguses üle tuhande nakatumise päevas ning nakatunute arv 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul tõuseb veebruari lõpuks üle 800 ja märtsi keskpaigaks üle 1000.\n\nTänaseks on Eestis tuvastatud 45 inglise ja üks Lõuna-Aafrika päritolu koroonaviiruse mutatsioonitüvi, kusjuures inglise tüvedest 19 siseriiklikud, nende nakatumispaik ei ole teada, ütles Härma. Tema sõnul tähendab see, et märksa nakkavam inglise tüvi on nüüd ka Eestis ringluses. \"Tasub olla ettevaatlik,\" rõhutas ta.\n\nHärma kutsus inimesi üles koroonapiirangute järgimisel pingutama - vaatama üle kõik hädavajalikud tegevused, loobuma pidudest ja muudest kogunemistest, eriti siseruumides. Lastel tasuks koolivaheajal hoiduda suhtlemisest teiste koolide laste ja mujal elavate sugulastega. Kõigil tasuks hoiduda välisreisidest.\n\nSama rõhutas oma esinemises ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik: \"Olukord COVID-19 rindel on murettekitav, see on kiiresti halvenenud võrreldes paari nädala taguse ajaga, kasvanud on nii haigete kui haiglasse jõudnute arv. See tähendab, et kui praegu tõuseb nakatumise näitaja, siis lähinädalatel suureneb ka haiglasse sattuvate koroonahaigete ja surmajuhtumite arv.\"\n\nKiik lubas ka, et valitsus teeb neljapäeval oma istungil otsuse uute koroonapiirangute kehtestamiseks. \"Arusaadavalt ei saa jätkata praeguste meetmetega,\" rõhutas ta.\n\n\"Praegu me põhimõtteliselt võitleme märtsi kuu eest - et olukord tuleks parem kui praegu. Siin on oma roll nii valitsusel kui terviseametil ja teistel riigiasutustel. Aga kõige suurem roll on inimestel endil ja nende käitumisel. Tuleb mõista, et praegu on kriis ja tasuks jätta kõik suuremad ja väiksemad kogunemised siseruumides ära. Minu sügav palve on Eesti inimestele, et kõik annaks oma panuse ja mõtleks kõik oma lähiaja tegemised ja sammud läbi.,\" rääkis Kiik.\n\nMinister ütles ka, et olukord vaktsineerimisel AstraZeneca vaktsiiniga on olnud tõrkeid, kuid üldiselt muutub olukord üha paremaks. Eestisse saabub ka üha rohkem vaktsiine, märkis Kiik.\n\nKui detsembris jõudis Eestisse 9750 doosi, jaanuaris ligi 42 000, siis veebruaris on oodata kokku juba 116 000 doosi ja märtsis ligi 200 000 doosi. \"Oleme seatud graafikus, et aprilli lõpus oleks kõigile eesliinitöötajatale ja riskirühmadele vaktsineerimine võimaldatud ja saaks hakata kõigile soovijatele vaktsiine pakkuma,\" ütles Kiik.\n\nLisaks märkis minister ära kolmapäeval tulnud teate, mille kohaselt asus Euroopa Ravimiamet (EMA) menetlema Janssen-Cilag International N.V. taotlust nende koroonavaktsiinile müügiloa saamiseks. Selle vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist ning müügiluba võib tulla märtsi keskpaigaks. Kiige sõnul on Eestil kokkulepe, mille kohaselt saab Eesti seda vaktsiini 300 000 inimese vaktsineerimiseks.\n\nLisaks andsid pressikonverentsil vaktsineerimisest ülevaate haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ning viirusetestide tegemisest SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse levik on hakanud taas muret tekitavas tempos kasvama Harjumaal ja Ida-Virumaal ning Eestis on nüüd avastatud lisaks viiruse inglise tüvele ka Lõuna-Aafrika tüvi, räägiti kolmapäeval terviseameti pressikonverentsil. Esinejad kutsusid inimesi järgima kõiki võimalikke viiruse leviku pidurdamise meetmeid - hoiduma kogunemistest ja välisreisidest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKrista Aru: Krossi ja Tõnissoni olulisim ühisosa oli vääramatu usk oma rahvasse ja riiki\n\n## Põhitekst:\n\nAru tunnistas, et see on kõige ilusam ja tähtsam kultuuriloo auhind ja kui mõelda sellele, et Kross oli Eesti kultuuriloo mõtestaja ja eestlasi koos hoidvate väärtuste hindaja, siis hariduse ja kultuuriloo poole tõmbas kogu oma elu ka Jaan Tõnissoni.\n\n\"See on väga suur tunnustus, aga mina näen seda eelkõige Jaan Krossi tunnustusena Jaan Tõnissoni elutööle. Mina olen siin lihtsalt vahendaja.\"\n\nAru rääkis, et nii nagu Jaan Tõnisson, väärtustas ka Jaan Kross väga eesti keelt, eesti oma kultuuri, rahvuslikkust, omariiklust ja selle kõigega tegelemist, hoidmist ja nägemist erilise väärtusena, mis eestlastele on antud.\n\n\"Ühelt poolt on see väärtuseline baas, mis oli väga sarnane. Teiselt poolt, kui vaadata elukäiku, siis näeme ka palju sarnasusi – mõlemad õppisid õigusteadust, mõlemad olid Eesti ise- ja eneseteadvuse toetajad ja seda meelt, et ei saa langeda ei vene ega saksa mõju alla, vaid tuleb ikka ise enda asja ajada ja ise oma asja nimel tööd teha.\"\n\nSamas tõdes ta, et mõlemad mehed ka kannatasid nii sakslaste kui ka venelaste tõttu.\n\n\"Võime leida sarnasusi kas sellest, et Eesti üliõpilaste selts oli mõlemale väga tähtis organisatsioon, mis pidi mitte ainult seltsielu vedama ja edendama, vaid ka hoidma Eesti enda asja.\"\n\nAru lisas, et paralleele ja sarnasusi on võimalik välja tuua väga palju, kas või asjaolu, et ka Tõnisson püüdis ilukirjandust kirjutada, kuigi tal ei tulnud see kunagi nii hästi välja kui Krossil.\n\n\"Minu jaoks on siiski kõige tähtsam, et nad mõlemad on olnud Eesti jaoks eesti mehed suure algustähega, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kindel.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Krista Aru, kes pälvis tunnustuse Jaan Tõnissonist koostatud monograafia eest, märkis, et mõlema Jaani elus oli väga palju sarnast, kuid tema enda jaoks on olulisim olnud see, et nad mõlemad olid eesti mehed, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kindel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina kaalub haruldaste muldmetallide ekspordi piiramist\n\n## Põhitekst:\n\nHiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium tegi eelmisel kuul ettepaneku koostada haruldaste muldmetallide eksportimise kontrollimise eelnõu, teatas Financial Times.\n\n\"Valitsusametnikud küsisid meilt, kui halvasti võib ekspordi piiramine mõjutada USA ja Euroopa ettevõtteid, sealhulgas kaitsetööstust,\" teatasid Hiina muldmetallide tööstuse juhid. Kohalikud muldmetallide tööstuse juhid lisasid, et Peking soovis teada saada, kui kiiresti leiab USA alternatiivsed muldmetallide allikad.\n\n\"Valitsus soovib teada, kas USA-l tekiks probleeme F-35 hävitajate valmistamisega, kui Hiina kehtestab ekspordikeelu,\" ütles tundmatuks soovinud jääda Hiina valitsuse nõunik.\n\nSellised kaasaegsed USA hävituslennukid nagu F-35 vajavad hädasti muldmetalle. USA kongressi uurimisaruandes leiti, et iga F-35 hävitaja vajab 417 kilogrammi ulatuses muldmetalle.\n\nMitmed Hiina ametnikud samas kardavad, et muldmetallide ekspordi piiramine võib Pekingi konkurente motiveerida arendama iseseisvat tootmisvõimsust.\n\n\"Ekspordikontroll on kahe teraga mõõk, mida tuleb rakendada väga ettevaatlikult,\" ütles Hiina valitsuse analüütik Zhang Rui.\n\nHiina kontrollib nelja viiendikku ülemaailmsest haruldaste muldmetallide rafineerimisvõimsusest. USA-s kaevandatud maak tuleb saata Hiinasse, kuna ameeriklastel pole veel oma rafineerimisvõimet.\n\n\"Hiina tugevus muldmetallide rafineerimisel on seotud rohkem kõrgema reostustaluvusega, mitte tehnoloogilise üleolekuga,\" teatasid muldmetallide tööstuse eksperdid.\n\nViimastel kuudel on Pentagon sõlminud lepingud Ameerika ja Austraalia kaevandusfirmadega, et suurendada nende muldmetallide rafineerimisvõimet.\n\nHaruldased muldmetallid on kesksel kohal samuti nutitelefonide, elektrisõidukite ja tuuleturbiinide tootmisel.\n\nUSA ja Hiina suhted on juba aastaid halvenenud, üha rohkem on hoogustumas kahe riigi vaheline tehnoloogiasõda. Trumpi administratsioon üritas Hiina ettevõtetel takistada tundliku USA tehnoloogia ostmist. Bideni valitsus on lubanud jätkata eelneva administratsiooni karmi poliitikat Hiina suhtes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina valitsus kaalub haruldaste muldmetallide ekspordi piiramist. Need metallid on USA sõjalennukite ja muude keerukate relvade tootmisel üliolulised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMuistse merekarbi heli kõlas taas üle 17 000 aasta\n\n## Põhitekst:\n\nMitme uurimisvaldkonna teadlasi ühendav Prantsuse töörühm analüüsis muistset pilli nii arheoloogide kui ka keemikute vaatevinklist. Arheoloogidel tuli muu seas leida karbile sobiv huulik, sest selle algne tükk on kaduma läinud. Karpi lasti mängida aga musikoloogil, vahendab Gizmodo.\n\nPolegi armukarikas\n\nAastal 1931 käisid Smithsoniani Instituudi teadlased Toulouse'i lähistel väljakaevamistel. Nad leidsid ühest koopast mõned muistsed tulekolded ja nendega seotud tööriistad. Toona tulid välja ka kirevad seinamaalingud, mis on võrreldavad näiteks Hispaanias asuva Altamira või Indoneesias asuva Leang Tedongnge maalingutega.\n\nKultuurikihi põhjal paigutasid arheoloogid maalingud ja leiud umbes 17 000–11 000 aasta tagusesse Magdaleena kultuuride perioodi. Merekarpi pidasid nad armukarikaks ehk ühiseks tseremoniaalseks jooginõuks. Äsjane analüüs lükkas aga armukarika-hüpoteesi ümber. Paistis, et karpi oli aastatuhandete eest parema kõla ja puhumise huvides pisut muudetud.\n\nKeerdudega merekarp on jäänuk muistsest kiskjalikust mereteost Charonia lampas. Millalgi minevikus korjasid hilispaleoliitikumi inimesed karbi üles ja viisid Marsoulas' koopasse. Sealsed inimesed muutsid karbi musitseerimiseks sobivaks ja kaunistasid selle punaste ookritäppidega. Kasutatud ookri keemiline koostis oli sama kui pigmendil, millega maaliti koopa seintele.\n\nSorbonne'i Ülikooli molekulaar- ja strukturaalarheoloogia labori juhataja Phillipe Walteri sõnul on merekarbiga saavutatava heli tugevus muljetavaldav. Karbist meetrikaugusel seistes ulatub selle heli umbes 100 detsibellini. Walter lisas, et heli liigub merekarbis väga suunatult. Ta lisas, et karbi ülesehitus andis selle helile võimsa kõla, mida suurendas ilmselt koopa enda akustika. Merekarpide röntgeniuuringud on varemgi viidanud, et nende heli on võrreldav metsasarve kõlaga.\n\nEhkki merekarbil on vanust pea 17 000 aastat, pole see siiski vanim teadaolev muusikariist. Esikoht kuulub endiselt Saksamaalt leitud raisakotka luust flöödile, millel vanust 35 000 aastat ehk karbist kaks korda rohkem.\n\nNagu öeldud, on muistsed inimesed merekarpi veidi muutnud. Näiteks on nad kohandanud karbi suuet ja eemaldanud karbi terava otsa, et inimene karpi puhuda saaks. Muud muutused viitavad, et karpi kohandati pasundamiseks. Tipuava juurest leidsid uurijad pruunikat orgaanilist ainet, mis võib pärineda kadunud huulikust. Kompuutertomograaf paljastas aga karbi sees kaks auku, kuhu arvatavasti kinnitati huulik.\n\nStanfordi Ülikooli arheoloogi John Ricki sõnul on avastus oluline, sest annab paremat aimu koopas aset leidnud rituaalidest. Samas leidis ta, et Magdaleena kultuuri tehnilist taset arvestades jäi sedavõrd rituaalse eseme kaunistamine üllatavalt tagasihoidlikuks, et mitte öelda poolikuks.\n\nToulouse'i Ülikooli musikoloogi Jean-Michel Courti käe all tõi karp kuuldavale kolm erinevat heli: 256-hertsine C, 265-hertsine D ja 285-hertsine D. Meloodia mõõdu annab see vaevu välja, kuid näiteks kahe noodiga tunnusmuusikat filmist \"Lõuad\" saab karbiga mängida. Walter oletab, et huulikuga oli karbi heliulatus ilmselt laiem ja mängija võis kätt karbi sisse pannes ilmselt heli veelgi muuta.\n\nJärgmiseks plaanivad uurijad pilli taasluua ja vaadata, milliseid helisid koopia abil teha saab.\n\nUuringust kirjutatakse ajakirjas Science Advances.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pildil olev merekarp kogus viimased 80 aastat Toulouse'i muuseumiriiulil tolmu. Enne seda peitis pill end mitu aastatuhandet Lõuna-Prantsusmaal Püreneedes koopapõrandal. Nüüd pühkisid Prantsuse teadlased karbi tolmust puhtaks ja proovisid sellel mängida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra võitis mäesuusa MM-il võistkonnavõistluse\n\n## Põhitekst:\n\nThea Louise Stjernesund (Norra) sai esimesel paralleelslaalomi laskumisel jagu Estelle Alphandist (Rootsi) ja Sebastian Foss-Solevaag (Norra) oli seejärel üle Kristoffer Jakobsenist (Rootsi).\n\nVäike šanss tärkas Rootsil kolmanda sõidu järel, kus Sara Hector (Rootsi) alistas Kristina Riis-Johannesseni (Norra), kuid Fabian Wilkens Solheim (Norra) oli seejärel üle Mattias Rönngrenist (Rootsi).\n\nLisaks mainitutele kuulus Norra koondisesse ka Kristin Lysdahl, veerandfinaalis Austriast jagu saanud Rootsi eest võistlesid veel William Hansson ja Jonna Luthman.\n\nNii Norra kui ka Rootsi jaoks oli tegemist MM-võistluste esimese medaliga, sest eelneval alal polnud kummagi koondise mäesuusataja pjedestaalile jõudnud.\n\nKolmanda koha duellis oli Saksamaa koondis üle tiitlikaitsjast Šveitsist (laskujad 2:2 viigis, aga Saksamaal parem koguaeg).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel Cortina d'Ampezzos võitis võistkonnavõistluse Norra koondis, kes alistas finaalis naaber Rootsi 3:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMetropoliit Stefanus: vaktsineerimine on teisi hoidev tegu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vaktsineerimine on vaba valik ning isiklik. Kedagi ei saa selleks sundida, kuid ma leian, et see on teisi hoidev tegu,\" ütles metropoliit Stefanus rahvusringhäälingule.\n\nMetropoliit tundis ennast pärast vaktsineerimist hästi, mingit valu ega ebamugavust see talle ei põhjustanud. Isiklikult toob ta vaktsineerimise põhjuseks selle, et peab seda oma kodaniku kohustuseks. \"See kaitseb nii mind kui ka kõiki neid, kes mind ümbritsevad,\" ütles metropoliit Stefanus.\n\nMetropoliidi sõnul ei kaasne vaktsineerimisega kristlaste jaoks eetilisi probleeme, tegemist on meditsiinilise ja teadusliku küsimusega. Eesti rahvatervise jaoks on hädavajalik vabaneda võimalikult ruttu koroonaviiruse masslevikust ja vaktsineerimine on ainus konkreetne vahend, et pandeemiale lõpp teha.\n\n\"Vaktsiinid ei ole midagi uut ning nende taga on aastatepikkused uuringud. Nad on vahendid, mis ei saa meile liiga teha. Loomulikult leidub teatud juhtudel erandeid, nagu ka ravimite puhul. Mõnedel inimestel võivad tekkida kõrvalnähud ja nii edasi. Kuid üldiselt on vaktsiinid kindlad vahendid ega kujuta endast inimestele ohtu. Vaktsiinid päästavad elusid ning kaitsevad nii vaktsineerituid kui ka teisi nende ümber. Seega nendest saadav kasu kaalub üles riskid, mis osal inimestest võivad vaktsiini saamisega tekkida,\" ütles metropoliit.\n\nÜhtlasi tänas metropoliit Stefanus meditsiinitöötajaid ja kõiki neid, kes töötavad otse või kaudselt selle nimel, et kergendada meie olukorda ning selleks, et meid viirusest vabastada.\n\nMetropoliit Stefanus kutsuti vaktsineerimisele oma vanuse tõttu, vaimulikke eelisjärjekorras ei vaktsineerita.\n\nMetropoliit Stefanus vaktsineerimas. Autor/allikas: Arno Mikkor\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus käis vaktsineerimas ja soovitab seda teha ka teistel inimestel. Metropoliidi sõnul on koroonaviiruse masslevikust vabanemine hädavajalik ja vaktsineerimine selleks ainus konkreetne vahend.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKinodesse jõuab uus film Mads Mikkelseniga, kaasa teevad ka Raivo Trass ja Kaspar Velberg\n\n## Põhitekst:\n\nAbikaasa traagilise hukkumise tõttu rongiõnnetuses peab sõjaväelane Markus naasma koju oma teismelise tütre Mathilde juurde. Tegemist näib olevat õnnetu juhusega, kuni välja ilmub matemaatik Otto oma kahe kolleegi Lennarti ja Emmenthaleriga väites, et oli rongiõnnetust pealt näinud ning on veendunud, et õnnetuse taga on keegi. Juhtlõngu koguneb ning Markusele saab selgeks, et ta naine võis sattuda peensusteni kavandatud atentaadi juhuslikuks ohvriks.\n\nFilmi režissöör on Anders Thomas Jensen, osades Mads Mikkelsen, Nikolaj Lie Kaas, Roland Møller, Gustav Lindh ja Nicolas Bro. Osaliselt Eestis filmitud linateoses teevad kaasa ka Eesti näitlejad Raivo Trass ja Kaspar Velberg. Filmi levitab Estinfilm.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reedest, 26. veebruarist jõuab kinodesse Taani režissööri Anders Thomas Jenseni osaliselt Eestis üles võetud mängufilm \"Õigluse ratsanikud\" (\"Retfærdighedens ryttere\"), kus peaosatäitja Mads Mikkelseni kõrval teevad kaasa ka Eesti näitlejad Raivo Trass ja Kaspar Velberg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nNull-kaks taha jäänud Tsitsipas lõpetas Nadali teekonna\n\n## Põhitekst:\n\nKaks esimest setti kukkusid suhteliselt lihtsalt Nadalile, aga seejärel pilt muutus. Kolmas sett läks kiiresse lõppmängu, kus Tsitsipas sai seisult 3:3 kolm punkti järjest ja see otsustas seti saatuse.\n\nNeljandas setis oli kreeklasel kolm murdepalli, aga mäng püsis tasa kuni üheksanda geimini, kui tal õnnestus viimaks Nadali palling murda, minna ette 5:4 ja võita sett 6:4.\n\nViiendas geimis hoidsid taas mõlemad hästi oma servi ja seisuni 5:5 ei teeninud kumbki ainsatki murdepalli. Siis võitis kreeklane Nadali pallingugeimi kuivalt ja sai hakata servima matšivõidule.\n\nJärgnevas geimis ei tulnud võit aga lihtsalt, sest Tsitsipas jäi taha 0:30, sai küll järele, raiskas kaks matšpalli, andis Nadalile murdevõimaluse ja realiseeris siis kolmanda matšpalli.\n\nVarem on Nadalist null-kaks kaotusseisust jagu saanud vaid šveitslane Roger Federer (Miami turniiril 2005) ja itaallane Fabio Fognini (USA lahtistel 2015).\n\nPoolfinaalis ootab kolmandat korda suure slämmi turniiril nii kaugele jõudnud Tsitsipast venelane Daniil Medvedev, kes oli varasemas kohtumises üle kaasmaalasest Andrei Rubljovist 7:5, 6:3, 6:2.\n\nTeise finalisti selgitavad maailma esireket Novak Djokovic ja üllataja Aslan Karatsev.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennise Austraalia lahtiste meesüksikmängu poolfinaali pääses viimasena kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 6.), kes oli enam kui neli tundi kestnud kohtumises üle Rafael Nadalist (ATP 2.) 3:6, 2:6, 7:6 (7:4), 6:4, 7:5.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nFunktsionäride peale pahane Simone Biles ei soovi, et tütar tema jälgedes käiks\n\n## Põhitekst:\n\nUSA võimlemise peale kogunesid tumedad pilved pärast seda, kui sai avalikuks, et koondise arst Larry Nassar on sooritanud kümnete koondislaste peal korduvalt seksuaalkuritegusid ja mõisteti hiljem selle eest 175 aastaks vangi, vahendab Inside The Games.\n\nNeljakordne olümpiavõitja ja 19-kordne maailmameister Biles on olnud USA võimlemisliidu ning USA olümpia- ja paralümpiakomitee üks häälekamaid kriitikuid. Ta pole rahul sellega, kuidas spordifunktsionärid antud olukorras käitusid.\n\nMõlemale organisatsioonile on heidetud ette, et nad ei suutnud Nassarit juba varem peatada. Kui telekanali CBS saade \"60 minutes\" küsis Bilesilt, kas ta praeguses olukorras tahaks, et tulevane tütar oleks osa süsteemist, vastas ameeriklanna eitavalt.\n\n\"Sest ma ei tunne piisavalt mugavalt, sest nad pole oma käitumise eest vastutust võtnud. Ja nad pole meid veennud, et seda enam mitte kunagi ei juhtu,\" põhjendas Rio de Janeiro olümpialt nelja kullaga naasnud võimleja.\n\n\"Asi pole veel kaugeltki läbi. Paljud küsimused vajavad veel vastuseid. Lihtsalt, et kes teadis mida ja millal? Te, kutid [USA võimlemisliit] olete nii palju sportlasi alt vedanud ja enamik neist on alaealised.\"\n\n\"Kas te ei leia, et see kõik on suurem probleem? Kui mina olnuks seal ja teadnuks midagi, siis soovinuks ma seda asja kohe lahendada,\" jätkas Biles. \"Me tõime medaleid, tegime oma töö ära. Teie ei või vastutasuks enda oma teha? See ajab iiveldama.\"\n\nUSA võimlemisliidu president Li Li Leung raputas Bilesi kommentaaride peale organisatsioonile tuhka pähe. \"Me saame aru, kui sügavalt oleme oma sportlaste ja kogukonna usaldust alt vedanud ja töötame kõvasti selle nimel, et see taastada,\" edastas ta teate.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimaste aastate maailma edukaim võimleja Simone Biles on jätkuvalt vihane USA võimlemisliidu peale ja praeguse seisuga oma potentsiaalset tütart sellesse süsteemi ei lubaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu linnavõim soovib koolide kaugõpet pärast koolivaheaega\n\n## Põhitekst:\n\nKlaas ütles ERR-ile valitsuse neljapäevase piiranguteotsuse ootuses, et Tartu linna ja ka Lõuna regiooni kriisimeeskond on seda meelt, et kahenädalane paus kooliskäimises on oluline.\n\n\"Viirus levib koolide kaudu kodudesse, sealt töökohtadesse. Me näeme haigestumuse kasvu vanuserühmas 10-19 eluaastat. Sellest tulenevalt me toetame seda otsust,\" ütles Klaas.\n\nVastava ettepaneku on Tartu linnavõim teinud ka riigikantseleile. Linnapea kinnitusel on Tartu koolid valmis kaugõpet rakendama, kuna seda on tehtud ka varem ning praegugi toimib vajadusel hübriidõpe, kus osa lapsi on kodus ja osa koolimajas.\n\n\"Me ei kiirusta omapoolsete otsustega, vaid oleme öelnud, et korraldus peaks olema ühesugune ning ootame ära valitsuse otsused ja siis tegutseme edasi,\" ütles Klaas.\n\nValitsus peaks neljapäeval tegema otsuse koroonaviiruse leviku piiramise täiendavate meetmete kohta, mis muu hulgas võib tähendada ka koolilaste suunamist taas kaugõppele ja huvitegevuse peatamist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu linnapea ja kriisikomisjoni juhi Urmas Klaasi sõnul oleks mõistlik, kui pärast järgmise nädala koolivaheaega jäävad õpilased nädalaks distantsõppele ja samal ajal kehtivad piirangud ka huviharidusele, kuna need meetmed töötavad ainult koos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis tuvastati 946 koroonajuhtu, suri 22 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nSurnud olid vanuses 50-90 aastat.\n\nTeisipäeval tehti Lätis 12 251 koroonatesti, millest positiivseid oli 7,7 protsenti.\n\nViimase 14 päeva nakatumus 100 000 inimese kohta on 523,4\n\nLätis on pandeemia jooksul leidnud kinnitust 78 643 inimese nakatumine. Surnud on 1509 inimest, mis teeb 1,92 protsenti kinnitatud koroonajuhtudest.\n\nLeedus tuvastati viimase ööpäevaga 376 uut koroonanakkuse juhtu, suri 15 haigestunut, teatas kolmapäeval statistikaamet.\n\nLeedu 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on nüüd 251,3.\n\nKogu pandeemia vältel on koroonadiagnoosi saanud 191 821 ja COVID-19 tõttu on surnud 3113 inimest.\n\nKolmapäeva hommikuks oli Leedus esimese koroonavaktsiini süsti saanud 102 691 ja mõlemad kaks 55 212 inimest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 946 inimese nakatumine koroonaviirusse, COVID-19 tagajärjel suri 22 patsienti, teatas kolmapäeval nakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE tõrvikurongkäik toimub tänavu väiksema osalusega\n\n## Põhitekst:\n\n24. veebruaril toimuv üritus algab kell 19. Tallinna linnavalitsuse avalike ürituste registri järgi liigub rongkäik järgmise marsruudi järgi: Vabaduse väljak - Harju tn - Kullassepa tn - Raekoja plats - Kinga tn - Pikk tn - Margareeta aed - Uus tn – Vana-Viru tn - Viru tn – Vana turg – Suur-Karja tn – Müürivahe tn – Harju tn - Vabaduse väljak\n\nTõrvikurongkäigu Facebooki ürituse info järgi on korraldajad tänavu massiüritustele kohaldatud piirangute tõttu sunnitud osalejate arvu piirama ning osalemine toimub vaid kutse alusel. Küll aga plaanitakse üritusest teha otseülekanne sotsiaalmeedias.\n\nEKRE esimees Martin Helme ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et sel korral on plaanis osalejate arvu piirata. \"Mis puudutab tõrvikurongkäiku, siis teeme teistmoodi kui tavaliselt – kui tavaliselt on seal 10 000 inimest, siis seekord loomulikult piiratud arv inimesi,\" ütles Helme.\n\nHelle-Moonika Helme lisas, et tõrvikurongkäik toimub värskes õhus, see on terviseameti poolt heaks kiidetud, kaitsevahenditega kaetud ja see on suurel territooriumil, kus saab tagada hajutatuse.\n\n\"Kavas on kõned, k.a. Sinise Äratuse ja EKRE esimehelt, rongkäik vanalinnas ning isamaaliste lauludega kontsert,\" seisis ürituse infos veel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) korraldatav tõrvikurongkäik toimub sel aastal vähendatud kooseisus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPealtvaatajad Tartu maratonile ei pääse\n\n## Põhitekst:\n\nOsaleja pääseb Tehvandi suusastaadionile ja Arulas stardialasse ainult stardinumbri või korraldaja-teenindaja akrediteeringu alusel. Rajal, teeninduspunktides ning finišis võivad samuti viibida ainult vastava loa saanud inimesed. Ka eliitsportlaste jootmine on lubatud vaid akrediteeritud saatjatele.\n\nSaateautod ei tohi rajal liikuda ja teeninduspunktide parklatesse sissesõit on lubatud ainult korraldajalt saadud autoloaga. Reeglite järgimist kontrollivad turvatöötajad.\n\nKuna pealtvaatajatel on keelatud kohale tulla, tuleb arvestada, et suusataja kohale sõidutanud autojuht ei tohi osalejaga parklast kaugemale kaasa minna. Küll aga on võimalik autojuhil vahepeal ära käia ja jälgida osaleja liikumist Championchip.ee veebilehel või tasulise GPS seadme abil ning osalejale õigeks ajaks finišiparklasse vastu minna.\n\n\"Soovitame sellel aastal anda kõik kuivad ja soojad riided enne starti pakihoidu. Nii saate kohe pärast finišit riided ära vahetada ja õiget autot otsima hakata,\" selgitab olukorda ürituse peakorraldaja Indrek Kelk.\n\nLisaks paneb ta inimestele südamele, et kuna õige auto tuleb osalejail ise parklast üles leida, tuleks kaasa võtta toimiv sidevahend ning kirjutada üles autojuhi telefoninumber. \"Teadupärast võib telefonil aku tühjaks saada, mistõttu oleks hea, kui telefoninumber on olemas ja vajadusel saab korraldaja abiga autojuhiga kontakti,\" nendib ta.\n\nKorraldajad soovitavad enne maratonipäeva tutvuda antud juhistega ja mõelda tegevuskava enda jaoks läbi, et kohapeal oleks vähem üllatusi ja maratoni saaks sajaprotsendiliselt nautida.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti nõuete kohaselt ei ole tänavusele Tartu maratonile pealtvaatajad lubatud. Kohale võivad tulla vaid osalejad ning maratoni korraldamise ning teenindamisega seotud isikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMarko Uibu: kohtumine teistsugusega on vahel häiriv, aga enamasti rikastav\n\n## Põhitekst:\n\nMitmekultuurilises maailmas on paratamatu puutuda kokku väga erinevate inimestega, kes mõjuvad teise või teistsugusena. Ehkki sageli tuleneb teistsugusus rahvusest ja kultuurist, on mingi kujutlus teisest inimesel alati olemas.\n\nTajutud \"teistsugusus\" ei sõltu kuigi palju sellest, kui teistsugune see \"teine\" parasjagu on: ta võib olla saabunud just teiselt poolt maakera või olla elanud terve elu kõrvalkorteris.\n\nKohtumine kultuuriliselt teistsugusega võib olla rikastav või põhjustada konflikte ja kapseldumist. Suutlikkus selliseid kontakte maksimaalselt ja positiivselt ära kasutada – või vähemalt rahulikult taluda – on väga oluline oskus, mida paraku sageli napib.\n\nTeise rahvuse/kultuuri kõrvalpilk meile\n\nEestlasi huvitab üldiselt teiste arvamus ja kõrvalpilk väga. Seda illustreerib tuntud naljalugu sellest, mida ameeriklane, prantslane ja eestlane mõtlevad, kui näevad elevanti. Rahvusstereotüüpselt kalkuleerib ameeriklane, et kui palju raha võiks sellise uhke loomaga teenida. Prantslane mõtiskleb, mida maitsvat võiks elevandist süüa teha. Eestlane vaatab looma ja juurdleb, et mida see elevant küll minust mõelda võiks.\n\nVäikese kultuuri puhul on tundlikkus teiste arvamuste suhtes loomulik. Venelase jaoks ei tekita kindlasti samaväärselt elevust see, kui Hollywoodi filmis ilmub tegelasena rahvuskaaslane. Eestit või eestlasi portreteeritakse nii palju vähem, et need korrad on sündmus. Ent mitte ainult – mingil määral võib selline huvi ja fiksatsioon näidata ka teatavat kollektiivset kultuurilist ebakindlust.\n\nEestis elavatelt välismaalastelt küsitakse tihti, et mida nad Eestist ja eestlastest arvavad. Sealjuures oodatakse üldiselt, et välismaalasest \"teise\" vastus võiks järgida meile harjumuspärast Eesti eduloo kuvandit, kus figureerivad juba tuttavad elemendid, nagu iduettevõtted ja digiedu, kaunikõlaline keel, Arvo Pärt või ilusad naised.\n\nTeise kogemuse sügavus mõjutab ka teise kuvandit meist väga palju. Näiteks jagas kirjanik Joao Lopes Marques' oma kogemust pikemat aega Eestis elamisest, kui ta märkas, kuidas eestlastele meeldis küll väga kuulda enda kohta head, aga kriitilisemad tähelepanekud muutsid eestlasi vaenulikuks ja solvavaks.\n\n\"Vajadus saada teiste meelitavast kõrvalpilgust oma positiivsele enesekuvandile kinnitust viitab ebakindlusele.\"\n\nMarques'i sõnul tundis ta end rakendatuna \"mingisugusesse rahvuslikku eneserahuldamisse\", milles ta aga osaleda ei soovinud. Vajadus saada teiste meelitavast kõrvalpilgust oma positiivsele enesekuvandile kinnitust viitab ebakindlusele. Kui olla piisavalt iseseisev ja enesekindel, siis kriitiline peegeldus ei häiri, vaid tundub väärtuslik.\n\nKolleegidega Tartu ülikoolist analüüsisime RITA-rände projektis Eestis elavate eri rahvuste esindajate kogemusi, mis on kõnekas materjal siin kohanemise keerukuse, aga ka Eesti ja eestlaste kohta üldisemalt.\n\nEhkki meie avalikus ruumis saavad – ja üldiselt ka teenitult – sageli tähelepanu negatiivsed näited teistsuguse välimusega inimeste ründamisest või ksenofoobiast, tuli uuringust välja, et uustulijad tajuvad eestlasi üldiselt välismaalaste suhtes sõbralike ja abivalmitena. Räägiti mitmeid lugusid sellest, kuidas isegi võõrad inimesed on neid aidanud või usaldanud sellisel määral, et see üllatab ka muidu kollektiivsetest kultuuridest pärit inimesi.\n\nKainestav kõrvalpilk eesti kultuurile\n\nTõsise väljakutsena aga tuuakse korduvalt välja esmasest viisakusest juba sügavamate kontaktide ja suhete loomise keerukus. Võõrastega vestluse alustamine on imelik, naabritelt soola laenamas ei käida.\n\nEestis veidi pikemalt elades tekib kultuurišokina isoleerituse tunne ja hirm kõnetada võõraid. Kohanemise käigus toimub uustulijate hinnangul omalaadne \"eestlasemaks muutumine\", kuid ka välismaalasel endal läheb üle tugevam soov naabritega suhelda või muutub tema suhtlusstiil (näiteks žestikuleerib ta vestluse ajal vähem).\n\nLäbivalt esineb eestlastega kontakti loomise ühe põhilise toetajana alkohol. Intervjuudes kordus see palju, näiteks soovitusena minna baari õhtul pisut hiljem, kui eestlased on juba piisavalt purjus sest siis ollakse rõõmsalt valmis isegi võõrastega suhtlema. Või kurb nending, et eestlastega suhtlemiseks on vähe võimalusi, kui ise alkoholi ei tarbi.\n\nÜks siin elav välismaalane kirjeldas hirmutavat tõdemust, et ilma alkoholita nagu suhelda ei osatagi. Näiteks kuulas ta eestlasest sõbra ülikoolimälestusi ja märkas tema õpinguaegseid pilte sirvides, et seal oldi läbivalt purjus.\n\nNeed on kainestavad lood – tõepoolest, meie kultuurile omased elemendid ei pruugi tingimata olla tervislikud või midagi, mida me uhkusega näeme eestlaseks olemise pärisosana.\n\nSellistest sissevaadetest leiab harvem Arvo Pärti ja iduettevõtteid, kui seda tahaks. Samal ajal on väline kõrvalpilk väga väärtuslik. Justnimelt seepärast, et ilma on keeruline tajuda oma valikute kultuurilist iseloomu või seda, et midagi enda jaoks väga tavapärast võiks teha kuidagi teistmoodi. Kasvõi näiteks seda, et sõpradega kokkusaamine ei pea tingimata sisaldama alkoholi tarbimist.\n\nLisaks sellele, mida teised meie kohta räägivad, on ehk olulisemgi, milline see teine ise on: kuidas ta käitub, milliseid valikuid teeb. Teistsuguse eluviisi peeglis on võimalik näha iseenda muidu varjatud kultuurilisi norme – see on omamoodi peegel, millesse vaatamine nõuab aga avatust ning julgust. Enda tavadest teistsuguste kogemuste või teise perspektiivi aktsepteerimine normaalsena ei ole lihtne.\n\nKultuurilised prillid ja ergastumine\n\nMeil kõigil on oma \"kultuurilised prillid\", mis maailma vahendades seda paratamatult moonutavad. Omaenda normaalsus-prillide teadvustamine ei tule kergelt, sest millegi mõistmine või olemasolevate arvamuste ümberkujunemine on keeruline protsess.\n\nHans-Georg Gadamer kirjeldab seda, mida kokkupuude teistsugusega võib pakkuda, eelarvamuste \"ergastamisena\". Selleks on vajalik hermeneutiline avatus – valmisolek tunnistada, et minu (iseenesestmõistetav) seisukoht ja kultuuriprillid ei pruugi olla õiged või ainumõeldavad.\n\nKuna see ei ole sugugi lihtne, pole ka ime, et inimesed on teistsuguse suhtes pigem suletud, pidades teistsugust veidraks, ebaadekvaatseks, isegi hirmutavaks.\n\nKohtumine \"teistsugusega\" on seetõttu sageli häiriv. Näiteks võib tunduda, et kuidagi liiga intensiivselt suhtlev või peol kaineks jääv välismaalane ei austa meie kombeid või on lihtsalt imelik. Keerulisem on jõuda arusaamani, et äkki võiks ise püüda olla avatum või saada samuti hakkama vähema alkoholiga.\n\nIntegratsioon, millest Eestis armastatakse palju rääkida, tähendabki vastastikuseid mõjutusi \"teisega\" kokkupuutes, mis teadlikult toimimisel aitab kõigil osapooltel saada paremaks. Muutumine ja ka enda teadlik muutmine on loomulikult väga ressursikulukad ega saa või peagi olema teistsugusega kokkupuutel eesmärk omaette. Ent suur samm on juba valmisolek teist ja teise perspektiivi mõista.\n\nSotsiaal-kultuuriline empaatia\n\nAvatuse ja mõistmise üheks oluliseks eelduseks on (sotsiaal-kultuuriline) empaatia. Empaatia selle tavamõistes ehk teise inimese \"kingadesse astumine\" ja tema perspektiivi ette kujutamine ei pruugi tegelikkuses teise mõistmisele piisavalt kaasa aidata.\n\nLeidub uuringuid, mis näitavad isegi vastupidist: kui inimesed püüdsid empaatiliselt teise perspektiivi võtta, siis eksisid nad teise tegelike eelistuste, arvamuste ja tundmuste kirjeldamisel rohkem kui ilma \"kingadesse astumise\" tehnikata. Küll aga kasvas sellise harjutuse käigus tugevalt enesekindlus oma \"empaatilise\" taju õigsusest.\n\nEmpaatilisus, kui seda mõtestada aga laiemalt kui avatust ning püüdu ja valmisolekut teist mõista (sh kuulata), on väga väärtuslik. Empaatiline avatus on vajalik, et märgata ja tajuda vaadeldavat tema enda süsteemis ning mõista selle süsteemi sisemist loogikat. Loomulikult võimaldab see samal ajal õppida midagi ka iseenda kohta ja veelgi enam, isegi sunnib seda tegema.\n\nKui tavapäraselt mõistetakse empaatiat pigem kui tunnetusliku kategooriat, siis sotsiaal-kultuuriline empaatia on analüütiline – teise mõistmisel ei püüa me lihtsalt hüpata teise inimese olukorda, et kujutada ette tema tundeid, läbielamisi. Analüütiline empaatia toetub teadmisele teist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist, mis tema käitumist ja hoiakuid mõjutavad.\n\n\"Võib ilmneda, et teine inimene ei olnud näiteks teadlikult ebaviisakas või hoolimatu, vaid käitus oma tausta arvestades loogiliselt.\"\n\nMõistes laiemalt mõningaid olulisi põhjusi inimese valikute ja igapäevaste suhtlusolukordade taga, on lihtsam seda teistsugust ka aktsepteerida. Võib ilmneda, et teine inimene ei olnud näiteks teadlikult ebaviisakas või hoolimatu, vaid käitus oma tausta arvestades loogiliselt ega püüdnud kedagi tahtlikult häirida.\n\nLoomulikult ei tähenda see, et pahatahtlikkust ei eksisteeriks ning sellega tuleks leppida või ära põhjendada stiilis \"see oli vaid ta kultuuritausta või varasemate läbielamiste süü\". Tausta ja trajektooride mõistmine ei võta ära individuaalset vastutust või võimalust osundada, kui miski käitumises ei sobi. Kellelegi empaatiliselt lähenemine ei tähenda, et ta peaks meile tingimata meeldima – empaatia ei tähenda sümpaatiat.\n\nKüll aga võimaldab sotsiaal-kultuuriline empaatia asetada erinevaid arvamusi ja käitumisi konteksti, et neile konstruktiivsemalt reageerida ja astuda inimesega dialoogi. Teistsuguse parem tajumine ja teadvustamine aitab võtta ka neidsamu erisusi rahulikumalt, mis on praegusel närvilisel ajastul väga oluline oskus.\n\nErisuste ülevõimendumine\n\nMeile on väga omane märgata erinevat, sest see jääb silma, hakkab kriipima ja häirima. \"Teistsugusust\" selle väga erinevates vormides eksponeerib pidevalt näiteks (sotsiaal)meedia.\n\nLoomulikult, selline teistsugune ei pea olema teisest rahvusest või kultuurist. Hämmastav võib näiteks olla mingi vandenõuteoreetiline seletus maailmas toimuva kohta: kuidas on võimalik, et muidu mõistlik ja intelligentne inimene päriselt midagi sellist usub? \"Vandenõuteoreetiku\" poolelt vaadates võib aga rabavalt teistsugusena tunduda hoopis ekspertide ja võimukandjate \"pime\" usaldamine.\n\nTeise kaudu \"meie\" endi normaalsuse kinnitamine on ahvatlevalt lihtne. See ei sunni kriitiliselt mõtlema, et mis on ikkagi see, mis \"meid\" ühendab, mis on \"meie\" tuumväärtused, kui tugevad nad on ja mida me reaalsuses teeme, et neid hoida. Lihtne \"teisele\" vastandumine iseenda identiteedi ja väärtuste kinnitamiseks on samuti üks põhjus, miks \"teistsugune\" saab nii palju tähelepanu.\n\nErisustele keskendudes kipub aga ununema, et me oleme palju sarnasemad ja jagame omavahel palju rohkemat, kui võiks arvata. Näiteks see, kuidas me suhtume kahe samast soost inimese kooselusse on kaduvväike detail kõigi nende hoomamatult paljude elementide juures, mis meid inimeste ja ühiskonnaliikmetena ühendavad.\n\nSeega ei tasuks erisusi üle võimendada. Teistsugusega kohtudes tuleks teadlikult vaadelda just ennast ja oma reaktsioone. See võimaldab märgata neid nähtamatuid tunnuseid, mis sellest kontaktist võiksid saada tagasi peegeldatud, et sellest potentsiaalselt midagi õppida või vähemalt suuta võtta erisusi rahulikumalt.\n\nErgastumise saavutamise eelduseks on eelnev avatus ning valmisolek ja oskus \"teist\" ja tema tausta tõeliselt näha ning mitte rakendada seda \"teistsugust\" vastanduva \"meie\"-loome teenistusse. See on keeruline, ent rahuliku ja rikastava kooseksisteerimise jaoks vältimatult oluline oskus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Üks Eestis elav välismaalane kirjeldas hirmutavat tõdemust, et ilma alkoholita siin nagu suhelda ei osatagi. Tõesti, meie kultuurile omased elemendid ei pruugi tingimata olla midagi, mida me uhkusega näeme eestlaseks olemise pärisosana. Sellistest sissevaadetest leiab harvem Arvo Pärti ja iduettevõtteid, kui seda tahaks, kirjutab Marko Uibu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Rebase debüütmängufilm \"Firebird\" esilinastub Londoni filmifestivalil BFI Flare\n\n## Põhitekst:\n\nRežissöör Peeter Rebase sõnul on tal erakordselt hea meel, et filmi rahvusvaheline esmaesitlus toimub just BFI Flare'il. \"Minu jaoks on \"Firebird\" väga isiklik film ja olen selle valmimisse panustanud viimased kümmekond aastat. Esimesest hetkest haaras mind selle tõestisündinud loo juures, kuidas külma sõja aegses Nõukogude armees võis tekkida selline esmapilgul täiesti ootamatu keelatud armukolmnurk,\" selgitas Peeter Rebane.\n\nFilmi sündmused toimuvad 1970. aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis, NSV Liidu õhuväes, kus kolme peategelase vahel põimub ohtlik armukolmnurk. Sõpruse ja keelatud armastuse piire kompavad keerulise iseloomuga ajateenija Sergey, tema sõbratar Luisa ning noor hävituslendur Roman. Samal ajal, kui Sergey peab silmitsi seisma oma minevikuga, satub ohtu nii Romani karjäär kui ka Luisa perekond.\n\nPeaosades mängivad Tom Prior (\"The Theory of Everything\", \"Kingsman: The Secret Service\"), Oleg Zagorodnii (\"The Choice\", \"Dzhamayka\") ja Diana Pozharskaya (\"The Unknown Soldier\", \"Hotel Eleon\"). Filmis osalevad ka tuntud Eesti näitlejad nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg, võttepaikadena on filmis kasutatud mitmeid ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal.\n\n\"Firebird\" on Peeter Rebase esimene täispikk mängufilm, stsenaariumi autorid on Peeter Rebane ja Tom Prior, produtsent Brigita Rozenbrika. Filmi tootjaks on Peeter Rebase ja Adam Brummondi poolt asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Peeter Rebase debüütmängufilm, tõsielusündmustel põhinev romantiline põnevusfilm \"Firebird\" avab Londonis 17. märtsil Briti filmiinstituudi korraldatava LGBTIQ+ filmifestivali BFI Flare.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nGrete Gaim tuli IBU karikaetapil neljandasse kümnesse\n\n## Põhitekst:\n\nGaim läbis lamadestiirud puhtalt, aga eksis kummaski püstitiirus korra ja kaotas võitnud sakslannale Vanessa Voigtile (0; 38.52,3) kolme minuti ja 42,5 sekundiga. Teise eestlannana rajal käinud Susan Külm oli 56. (6; +5.46,9).\n\nSakslannadel tervikuna oligi väga hea päev, sest neid mahtus viie hulka neli. Voigti kannul tuli teiseks Hanna Kebinger (0; +6,9) ja kolmanda koha sai ameeriklanna Madeleine Phaneuf (1; +26,2).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laskesuusatamise IBU karikaetapil Brezno-Orbrlies teenis Grete Gaim naiste 12,5 km lühikesel tavadistantsil 35. koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nVLA: Hiina tehnoloogia kätkeb suuri julgeolekuohte\n\n## Põhitekst:\n\nPeaminister Xi Jinpingi strateegiliste suuniste järgi paneb Hiina kõik oma ressursid tehnoloogia arendamisse, et selles valdkonnas maailma tippu tõusta ja teised riigid Hiina tehnoloogiast sõltuvaks teha.\n\nHiina plaan on ligi pääseda maailma tipptehnoloogiale ning üle maailma üle osta andekaid inimesi, et pääseda ligi teadmistele, millest hiinlastel on vajaka. Hiina eesmärk pole aga vastupidiselt nende poliitretoorikale koostöö, vaid Hiina võimekuse väljaarendamine tasemele, kus ei sõltuta enam välismaistest tarnijatest. Eesmärgini jõudmiseks kasutatakse ka küberluuret ning varjatud Hiina oslausega ettevõtete loomist välismaal.\n\nRaportis märgitakse, et kaugem eesmärk on panna kogu Hiina tehnoloogia tööle Hiinas loodud Beidou navigatsioonisüsteemis ning eksportida Beidou süsteem \"Ühe vööndi, ühe tee\" algatusega ühinenud riikidesse. \"Teisisõnu ehitab Hiina üles autonoomset globaalset ökosüsteemi, kus asjade interneti, tehisintellekti, pilveteenuste ja ülikiire interneti (täna 5G, tulevikus 6G) ajastul mängivad keskset rolli Hiina tehnoloogia integreeritud lahendused. Esialgu võib Hiina tehnoloogia kasutada paralleelselt GPS ja Beidou süsteemi, kuid lõppeesmärk on panna Hiina\ntehnoloogia kasutama ainult Beidoud, viidates sellele, et Beidou süsteem on\nvõimeline asukohta määrama palju täpsemalt kui GPS,\" seisab raportis.\n\nVLA hinnangul muudab Eesti integreerimine Hiina autonoomse tehnoloogia\nökosüsteemiga Eesti haavatavaks ja sõltuvaks Hiinast.\n\nTähelepanu juhitakse ka asjaolule, et eraettevõtlus ja kommunistlik partei on Hiinas tihti seotud. Näiteks tuuakse Hiina tehnoloogiagigant Huawei.\n\n\"Huawei näiteks rõhutab, et ettevõte kuulub töötajatele, mida juhib Huawei\nametiühingu nõukogu. Kõik Hiina ametiühingud kuuluvad aga Ülehiinalisse\nAmetiühingute Föderatsiooni, mille juht on Hiina kommunistliku partei sekretär.\nPraegune parteisekretär on ühtlasi Hiina parlamendi aseesimees. Nii nagu\nprovintse juhib tegelikult parteisekretär ja mitte administratiivsete ülesannetega\nprovintsi kuberner, niisamuti töötab see käsuahel vertikaalselt ka ametiühingutes,\" märgiti raportis.\n\nVälisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiina ambitsioonikas plaan saada maailma tehnoloogialiidriks kätkeb suuri julgeolekuohte, märgitakse tänavuses välisluureameti aastaraportis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRein Langist sai Hanno Pevkuri nõunik\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tegin Reinule ettepaneku tulla osaajaga nõunikuks, kuna Rein on vaieldamatult üks Eesti tugevamaid riigiõiguse ja põhiseaduse asjatundjaid. Tema Eesti pikima staažiga justiitsministri, parlamendi aseesimehe, välisministri ja teiste ametikohtade kogemusele on vähestel midagi vastu panna,\" ütles Hanno Pevkur ERR-ile.\n\n\"Minu jaoks on eriti suure väärtusega Reinu, kui põhiseaduse ühe autori, teadmised Eesti õiguslikust selgroost. Olen kindel, et mul tuleb temaga väga hea koostöö ning tema panus nii riigikogu juhatuse töö kui õigusloome kvaliteedi tagamisse saab olema märkimisväärne.\"\n\nPärast Siim Kallase tagasiastumist parlamendi asespiikri kohalt valis riigikogu 8. veebruaril oma esimeseks aseesimeheks Hanno Pevkuri (Reformierakond) ja teiseks aseesimeheks Helir-Valdor Seederi (Isamaa). Pevkuri nõunikuks saanud Lang on Reformierakonna asutajaliige ja olnud oma poliitikukarjääris ametis ka välisministri, justiitsministri ja kultuuriministrina.\n\nSee ei ole esimene kord, kus Pevkur on riigikogu aseesimees ja Lang tema nõunik. Pevkur oli parlamendi asespiiker ka perioodil 24. oktoober 2017 kuni 22. märts 2018.\n\n3. jaanuaril 2018 teatas ERR-i portaal, et riigikogu aseesimees Hanno Pevkur palkas staažika poliitiku ja reformierakondlase Rein Langi oma nõunikuks. Lang ütles toona ERR-ile sõnad, mis tekitasid tormi teeklaasis: \"Me valmistume 2019. aasta valimisteks Reformierakonna poolt ja minu asi on vaadata seda, et sellest saaks kokku üks ilus ja korralik erakonna programm.\"\n\nMitmed poliitilised oponendid panid seda pahaks ja heitsid Langile ette, et see teeb nõunikukohal erakonna valimiskampaaniat. Paar päeva hiljem teatas Lang, et loobub nõuniku kohast, sest peab tekkinud olukorras töötamist võimatuks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu esimese aseesimehe Hanno Pevkuri nõunikuna alustas tööd staažikas poliitik ja Reformierakonna asutajaliige Rein Lang.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMikk Marran: 2021 saab olema Venemaal keskmisest vägivaldsem\n\n## Põhitekst:\n\n2019. aasta aastaraportis märkisite, et Venemaa võib mõjutada Euroopa Parlamendi valimisi. Et kui europarlamendis on grupp Kremli-meelsied saadikuid, on see Eestile risk. Kas see risk on realiseerunud?\n\nSee risk on jätkuvalt olemas, sest Venemaa põhihuvid ei ole muutunud. See on külvata segadust Euroopa Liidus, leida lõhesid Euroopa Liidu ametkondades, leida lõhesid liikmesriikide vahel ja sees. Venemaa otsib jätkuvalt Euroopas poliitikuid, kes võiksid nende huvisid edendada. Seda nii paremalt kui vasakult äärest.\n\nKas Euroopa Parlamendi valimistel õnnestus neil saada inimesi europarlamenti, keda nad soovisid?\n\nKindlasti Venemaa nägi ja näeb seal endale huvipakkuvaid inimesi, kellega tööd teha. Spetsiifilisemaks ma ei läheks.\n\nKas see, et osa Eesti inimesi tahab end vaktsineerida Sputnik V vaktsiiniga, mitte Pfizeri või Modernaga, kas selles mängib rolli Vene eriteenistuste tubli töö?\n\nSee on inimese enda otsus. Meie vaatame, kuidas Venemaa on mõjutustööd teinud. Me näeme, et Venemaa on kasutanud ja kasutab vaktsiini temaatikat mõjutustöö eesmärgil. Me näeme, et aktiivselt mustatakse Lääne vaktsiine ja aktiivselt reklaamitakse oma vaktsiini.\n\nKui Eesti peaks võtma Vene vaktsiini kasutusele, peame olema valmis selleks, et anname Venemaale võimaluse oma mõjutusnarratiivi jätkata. Kui suudame selle riski maandada, siis on me enda otsus, kas anname vaktsiini kasutusele või mitte.\n\nMiks on Venemaale kasulik Lääne vaktsiinide mahategemine ja enda oma esiletõstmine?\n\nTegemist on laiema võitlusega maailmaareenil, kus Venemaa tahab end rohkem esile tõsta, näidata end võimsa riigina nii meditsiinivaldkonnas, sõjanduse valdkonnas, eriteenistuste valdkonnas. Aga vaktsiini puhul on küsimus, kas on järgitud kõiki tunnustatud standardeid. Siiski saadetakse sellega sõnum, et Venemaa on üks suurtest, kes suudab selle spetsiifilise vaktsiini kiiresti välja töötada.\n\nRaportist loeme, et Venemaal läheb majanduslikult üha halvemini. Kust saab Venemaa oma ettevõtlusele hapniku andmiseks raha?\n\nNagu oleme ka varem öelnud, siis Venemaa majanduse peamine hapnik tuleb naftast ja gaasist. Kui hind on hea, siis Venemaa majandus saab hapnikku juurde.\n\nPraegu ei ole nafta hind väga hea. Kui kauaks jätkub Venemaal reserve?\n\nVenemaa on kogunud viimastel aastatel üsna märkimisväärseid reserve, umbes 600 miljardit dollarit on reservides, sellest umbes 180 miljonit on rahvusliku heaolu fondi vahendeid. Minu teada ei ole praegu plaanis neid kasutusele võtta. Tänavune Venemaa eelarve on tehtud miinusega. Kui nafta hind läheb üle taseme 55 dollarit barreli kohta brenti nafta hinna osas, suudavad nad uuesti reserve koguma hakata. Kui hind jääb allapoole, siis nad tulevad ots otsaga kokku.\n\nKas Eesti huvides on majanduslikult õitsev või allakäiv Venemaa?\n\nEesti huvides on demokraatlik Venemaa, mis tagab inimõigused ja järgib rahvusvahelist õigust.\n\nKas Venemaa elanikkonna seas kasvav rahulolematus valitsejate suhtes on protsess, mida me positiivse ootusärevusega jälgime?\n\nKindlasti on praegu väga huvitav aasta Venemaal, sest minnakse vastu septembris toimuvatele riigiduuma valimistele. Meie hinnangul saab poolaasta olema Venemaal üsna kuum. Ma julgen öelda, et see saab olema keskmiselt vägivaldsem.\n\nKas pärast Navalnõi vangistamist võib Venemaal esile kerkida partei, kes saab opositsioonimeelse venemaalase enda selja taha?\n\nRaske öelda, sest valimisteni on pikalt aega. Kreml on teinud viimastel aastatel tööd, et muuta süsteemse opositsiooni pilti kirevamaks, loonud uusi erakondasid, mis võiksid kanaliseerida protestihääli.\n\nMis puudutab uue poliitilise liidri esiletõusmist – vaatamata sellele, et Aleksei Navalnõi on vangistatud, on päris mitmed tema meeskonna liikmed aktiivsed ja suudavad Navalnõi sõnumeid edastada.\n\nKas Vladimir Putini tervis on ka teile teada?\n\nMinu teada saab Putin tänavu 69-aastaseks – tegemist ei ole inimesega, kes oleks esimeses nooruses, mis tähendab, et siit-sealt hakkab tervis tundma andma. Aga ma ei läheks kaasa igasuguste spekulatsioonidega haiguste osas. Meie arvame, et kui Putini tervisega midagi väga drastilist ei juhtu või ei toimu ettearvamatuid sündmusi Venemaal, siis on väga tõenäoline, et Putin jätkab presidendina ka pärast aastat 2024.\n\nKui vaba on Putin oma otsustes?\n\nPutin on oma süsteemi väga oluline osa ja selle süsteemi juht. Putin on võimuloleva süsteemi garant ja tema otsustest sõltub praeguse Venemaa eliidi, oligarhide, eriteenistuste töötajate ja juhtide heaolu. Praeguse eliidi huvides on, et süsteem jääb paika. Ma ei julge öelda, et Putin on pantvang, aga ta on sisseharjutatud süsteemi osa.\n\nMa ei usu, et ta ka ise tahab süsteemi reformida. Ma ei näe varianti, et Putin hakkab kõigutama süsteemi, mis tagab tema ja tema lähikonna heaolu.\n\nMillal leiab Venemaa Valgevenele uue juhi?\n\nMe loodame, et Valgevene leiab endale ise uue juhi läbi demokraatlike protsesside. Kindlasti Valgevene on Venemaa jaoks väga oluline riik ja kindlasti otsitakse Kremlis Lukašenkole juba praegu järglast. Aga kuna Lukašenko on viimastel aastatel monopoliseerinud suhted Venemaaga, siis näha on, et lihtne kandidaadi leidmine pole. Kreml tahab eesotsas näha inimest, kes on piisavalt nõrk ja valmis alluma erinevatele Kremlist tulevatele nõuannetele või suunistele.\n\nKirjeldage protsessi, kui Venemaal õnnestub leida uus Valgevene juht. Kuidas tehakse ta meeldivaks inimestele, kes käivad Minski tänavatel?\n\nVenemaa huvi pole oma käsi kandidaadi tagant näidata. Venemaa huvides on teha tööd kulisside taga ja varjatud protsessidega saada endale õige partner.\n\nEsimene, kes Lukašenkot presidendiks saamise puhul õnnitles, oli Hiina. Valgevene riigivõlast on viiendik Hiina käes. Kas Hiina ostab end eurooplastele üha lähemale?\n\nSee analüüs on täiesti adekvaatne. Hiina on teinud viimastel aastatel väga suuri pingutusi, et tekitada erinevates riikides sõltuvusi. Me näeme, et neid sõltuvusi on Hiina varmas ära kasutama poliitilistes huvides.\n\nMiks on Hiina julgeolekuoht Eestile?\n\nHiina on muutunud väga ambitsioonikaks riigiks. Eesmärgiks on saada juhtivaks maailmas majanduslikuks jõuks aastaks 2035 ja juhtivaks sõjaliseks jõuks aastaks 2050. Sellel teel minnakse jõuliselt edasi. Oma sõnumeid ja huvisid edendatakse järjest agressiivsemalt. Me oleme seda saanud tunda ka Eestis.\n\nKui Venemaa suunal püüab Euroopa Liit ajada ühtset poliiikat, siis Hiina suunal see väga ei paista. Kas meie diplomaadid peaksid tegema Euroopa suunal tööd, et me oleksime sama Hiina-kriitilised nagu näiteks USA?\n\nSee on välisministri ja välisministeeriumi otsustada, millised on Eesti välispoliitilised prioriteedid. Hiina on mõnevõrra müstiline ja kauge ja Hiina teadmist Eesti riigis väga head veel ei ole. Aga ma arvan, et eri ametkonnad pööravad Hiinale järjest rohkem tähelepanu ja ekspertiisi tekib ühiskonnas ka laiemalt.\n\nMillise riigi luureteenistuselt saab VLA Hiina kohta kõige paremat infot?\n\nLuureteenistus seda kommenteerida ei saa, aga ma ütlen nii palju, et meie võrgustik on väga lai ja tihe ja meil on mõned väga head partnerid, kellel on Hiina kohta teadmist.\n\nKas ma lugesin tänavusest VLA aastaraportist õigesti välja, et lääneriikide mõju globaalselt kahaneb ja selle koha võtab üle Hiina?\n\nVenemaa huvides on, et maailmas tekiksid eri jõukeskused ja Moskva peaks nende vaates kujunema üheks globaalseks jõukeskuseks. Venemaa näeb ka, et üheks jõukeskuseks peaks kujunema ja kujunebki Peking ja veel mõned maailma keskused.\n\nVenemaa huvides on, et kui tekib multipolaarne maailmakorraldus, siis keskmes olevates riikidel peaks tekkima eriline õigus suunata otsuseid oma ümbruskonnas. See trend on Eesti jaoks väga-väga ohtlik: Venemaa juba praegu kujundab mitmete SRÜ riikide poliitikat, mitmetes riikides on Venemaa poolt kontrollitud konfliktilkolded.\n\nEelmisel aastal asutas Hiina tehnoloogiafirma Huawei Eestis tütarettevõtte, 2023. aastal plaanib Huawei Prantsusmaal tehase avada. Kas see lubab selle ettevõte tehnoloogiasse julgemalt suhtuda?\n\nEi, kindlasti mitte. See ei tähenda, et Huawei või Hiina tehnoloogia muutuks mingilgi määral turvalisemaks. Me peame meeles pidama, et Hiina tehnoloogiaettevõtteid kontrollitakse Pekingist Hiina kommunistliku partei poolt.\n\nMilles seisneb aga oht, kui Eesti 5G võrkudes, telekommunikatsioonivõrkudes oleks Huawei riist- ja tarkvara?\n\nEsiteks Hiinal on ambitsioon teha teised riigid endast tehnoloogiliselt sõltuvaks. Meie näeme, et Hiina tehnoloogia ei ole usaldusväärne. Seda seisukohta toetavad murettekitavad arengud Hiina sees, näiteks väga suur kontroll inimeste üle, massiline infokogumine inimeste kohta nii sees- kui väljaspool Hiinat.\n\nTegu on ikkagi kommunistliku riigiga, mida juhib kommunistlik partei. Ma ütlen ka seda, et Huawei on vähemal või rohkemal määral kommunistliku partei mõju all, mis tähendab, et tegemist ei ole sõltumatu eraettevõttega. Meie seisukoht on, et sõltuvus Hiina tehnoloogiast on potentsiaalseks ohuks Eesti julgeolekule. Mida vähem on Eesti olulistes süsteemides tehnoloogiat, mida kontrollib Hiina kommunistlik partei, seda parem.\n\nSee on poliitiline otsus ja välisluureamet annab oma panuse, aga otsused tehakse vabariigi valitsuse tasandil.\n\nTegu on sidevõrkude turvalisuse määrusega, mida on Eesti poliitikute vahel põrgatatud pea aasta. Ükski ametnik ega poliitik ei taha öelda, et muu hulgas on selle määruse üks eesmärk sidevõrkude kaitsmine Huawei toodangu eest. Samas üritatakse mitte Hiina saatkonnaga konflikti sattuda. Kas ja mida toovad Eestile jahedamad suhted Hiinaga?\n\nEesti välispolitika kujundatatakse lähtuvalt Eesti väärtustest. Me peame arvestama, et Hiina tegevus on agressiivne, vaenulik ja lõhestav. Kahtlemata tekitavad julgeolekust lähtuvad mõned Eesti otsused Hiinas pahameelt, sest need ei pruugi vastata Hiina strateegilistele ambitsioonidele ja huvidele. Ma ikkagi jään selle juurde, et kui me arvame, et midagi on õige või vale, siis tuleb seda selgelt ka välja öelda.\n\nSee on Hiina saatkonna õigus kirju saata, neid on saadetud välisluureameti raportite, ka paljude teiste ametkondade sõnavõttude ja kirjatükkide peale. Aga Eesti puhul on tegu vaba riigiga, kus ametkondadel on õigus oma arvamust avaldada. Väga kummastav on olnud näha Hiina saatkonna nõudmist välisluureameti raport ümber kirjutada ja kirjutada nii, nagu Hiina seda sobivaks peab ja välja andma uue trüki. Aga seda pole juhtunud.\n\nMitme aasta pärast on Hiina teie aastaraporti esimene, mitte viimane teema?\n\nMeie fookusesse jääb ikkagi pikaks ajaks Venemaa. Me oleme Venemaad fookuses hoidnud viimased aastakümned. Meie huvides on, et Venemaast saab täielikult demokraatlik riik. Sinnani võib minna mõned aastad aega. Kuni see pole juhtunud, siis välisluureameti prioriteediks jääb arengute jälgimine Venemaal. Samas kindlasti me juba praegu pöörame rohkem tähelepanu Hiinale.\n\nKas teil endal on välisluureameti direktorina teenistusrelv?\n\nVälisluureametis on eraldi inimesed ja struktuuriüksused, kes vastutavad kogu maja ja töötajate, sealhulgas minu julgeoleku eest. Kõik on kontrolli all.\n\nNii et iga töötaja teenistusrelva ei kanna?\n\nOleneb töötaja funktsioonist ja ametikohast.\n\nToronto ülikool avastas, et läbi Eesti haridus- ja noorteameti andmesidevõrgu kasutatakse mobiiltelefonide pealtkuulamiseks tarkvara Circles. Kas see võttis VLA-lt olulise signaalluure relva ära või te pidite selle mujale kolima?\n\nNagu te teate, siis luureasutused kunagi ei kommenteeri oma meetodeid ja allikaid.\n\nMa kinnitan üle, et kõik Eesti julgeolekuasutused töötavad vastavalt seadustele ja meil on väga korralik järelevalve, mis vaatab, kas meie tegevus on seaduslik või mitte.\n\nVälisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pool aastat, mis on jäänud Venemaal riigiduuma valimisteni, saab välisluureameti hinnangul olema poliitiliselt üsna kuum ning keskmisest vägivaldsem, ütles intervjuus ERR-ile välisluureameti peadirektor Mikk Marran.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti valitsus naaseb kontaktistungeile pärast ministrite vaktsineerimist\n\n## Põhitekst:\n\nKarinši sõnul on ministrite vaktsineerimine ülimalt oluline, et valitsus saaks naasta tavapärase töö juurde.\n\n\"Koalitsiooni juhtimine on eemalt järjest keerulisem, sest ka poliitikud on inimesed ning neil on erinevad emotsioonid ja arvamused, mida alati distantsi kaudu ei saa lugeda,\" ütles Karinš.\n\nTervishoiuminister Daniels Pavluts teatas kolmapäeval, et ta on olnud kontaktis koroonaviirusega nakatunud inimesega.\n\nPavluts plaanib ise teha koroonatesti ja minna tulemuse selgumiseni karantiini.\n\n\"Mis te oskate öelda, koroonaviirus on kõikjal meie ümber,\" ütles Pavluts\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti peaminister Krisjanis Karinš teatas kolmapäeval, et tavapärased isiklikus kontaktis valitsuse istungid taastatakse, kui kõik ministrid on saanud teise koroonavaktsiini süsti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nHorvaatia MM-ralli läbiviijad ootavad publiku naasmist\n\n## Põhitekst:\n\nSarnaselt paljudele spordivõistlusele on ka autoralli MM-sari toimunud viimasel ajal publikuta. Pärast koroonaviiruse pandeemia lahvatamist lubati pealtvaatajad raja äärde vaid Rally Estonial. Seejärel lõpetati hooaeg kolme etapiga (Türgi, Sardiinia, Monza), kus publikut ei olnud.\n\nSamuti hoiti pealtvaatajad eemal tänavuse hooaja avaetapilt Monte Carlos ja ei pääse nad maailma kiiremaid rallimehi vaatama ka järgmisel nädalal peetaval Soome talverallil. 22.-26. aprillil toimuval Horvaatial rallil võib aga olukord olla teine.\n\n\"Me valime teid hoolikalt, et vältida suuri rahvahulki, aga samuti nii, et oleks võimalik publikut ligi lasta ja lasta neil atraktiivset võidusõitu jälgida. Me loodame, et epidemioloogiline situatsioon seda lubab,\" lausus Horvaatia ralli kava DirtFishile tutvustanud peakorraldaja Daniel Šaškin.\n\n\"Samuti on autoralli MM-sari suurepärane võimalus tutvustada maailmale meie riigi kõige ilusamaid kohti. Kindlasti tuleb põnev võistlus - nii raja ääres kui ka ekraanide taga.\"\n\nHorvaatia spordijuht Davorin Štetner loodab väga, et kahe kuu pärast toimuvale võistlusele jõuavad ka pealtvaatajad üle maailma, sest mõistagi oleks see korraldajatele ja riigile pärast pandeemiat majanduslikult magusaks tõukeks.\n\n\"Me loodame, et olukord aprilli lõpus lubab pealtvaatajaid ligi lasta. See tähendaks üle maailma paljude rallifännide saabumist. See on parim võimalik kutse enne turismihooaja algust,\" lisas ta.\n\n1974. aasast peetav Horvaatia ralli kuulus perioodil 2007-2013 Euroopa meistrivõistluste kavva, kuid tänavu debüteeritakse MM-sarjas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Autoralli MM-sarja hooaja kolmas etapp võib üle hulga aja toimuda koos pealtvaatajatega. Vähemalt nii korraldajad kaks kuud enne võistluste toimumist loodavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAntarktika liustike all elutsevad käsnad\n\n## Põhitekst:\n\nSiiani pidasid teadlased Antarktika šelfiliustike alust merevett üheks eluvaenulikumaks keskkonnaks maamunal. Sadade meetrite paksuse jääkihi all on pidevalt kottpime ja vee temperatuur jääb alla 0 °C. Samavõrd vaenulikest tingimustest on elu leitud varemgi. Siiski on tegu esimese korraga, kui äärmuslikes tingimustes elavad liikumatud liigid nagu käsnad, vahendab ScienceAlert.\n\nBriti Antarktikauuringute biogeograafi Huw Griffithsi sõnul on avastus justkui õnnelik õnnetus, mis paneb uurijaid Antarktika mereelustikku hoopis uue nurga alt vaatama.\n\nKarm aga rikas maailm\n\nAntarktika šelfiliustikud on justkui tohutud vees hõljuvad parved, mis ulatuvad üle Antarktise mandri ääre. Ühtekokku laiuvad need rohkem kui 1,5 miljonil ruutkilomeetril, moodustades kogu Antarktika pindalast umbes kolmandiku.\n\nSeni pole šelfiliustike alust maailma eriti uuritud, sest sinna on raske ligi pääseda ja sealsed tingimused on karmid. Kui uurimiseni siiski jõutakse, tähendab see tavaliselt, et jäässe puuritakse auk ja uurimisvarustus langetatakse augu põhja uudistama.\n\nKaheksa säärase puuraugu-uuringu põhjal on juba teada, et liustike all leidub elu. Enamasti leitakse jää alt väikeseid liikuvaid olevusi, nagu kalu, molluskeid, ussikesi ja koorikloomi. Keegi ei osanud aimata, et nii kaugel fotosünteesivatest organismidest elab aga ka mereloomi, kes elatavad end vees leiduvast hõljumist ja teistest toitainetest.\n\nJust käsnu aga Huw Griffiths ja kolleegid leidsidki, kui puurisid Filchneri šelfiliustiku servast 260 kilomeetri kaugusel sisemaa poole augu läbi 890 meetri paksuse jää. Nad läkitasid mõõtevarustuse 1233 meetri sügavusele merepõhja. Seal uudistas varustus kivirahnu, mille küljes elas üks varrega käsn, 15 varreta käsna ja 22 tundmatut varrega organismi. Viimased võivad olla nii käsnad, astsiidid, hüdroidid, nuivähid, ainuõõssed kui ka polüheetaalsed ussid.\n\nTeadlased läkitasid mõõtevarustuse 1233 meetri sügavusele merepõhja Autor/allikas: British Antarctic Survey/Twitter\n\nGriffithsi sõnul tekitas avastus palju uusi küsimusi. Kuidas käsnad nii sügavale said? Millest nad toituvad? Kaua nad seal juba olnud on? Kui levinud on üldse sellised eluga kaetud rändrahnud? Kas tegu on täiesti uute liikidega? Mis juhtuks nende elukooslustega, kui šelfiliustik kokku variseks?\n\nKemosüntees?\n\nSuurem osa Maa elustikust vajab ellujäämiseks päikest. Toiduahel algab samuti taimedest ja vetikatest, kes valmistavad päikesevalguse abil suhkruid. Sealt edasi tulevad juba taimi söövad organismid ning veel edasi taimtoidulisi organisme söövad või nende jäänuseid lagundavad organismid.\n\nIgipimedas ookeanisügavuses kasutavad elusorganismid ellujäämiseks aga teist strateegiat. Ookeani põhjas leidub hüdrotermaaalseid lõõre, millest immitseb soojust ja vulkaanilisi ühendeid. Lõhede ümbruses elavad bakterid ammutavad energiat neist samadest vulkaanilist päritolu molekulidest ja astuvad seeläbi merepõhja toiduahela jaoks esimese sammu. Sarnane kemosünteesil põhinev ökosüsteem on leitud näiteks ka ühest Rumeenia koopast.\n\nHiljutised uuringud näitavad, et liustike all elutsevad organismid kemosünteesivad vaba hapnikku. Metaanipõhiseid kemosünteetilisi ökosüsteeme on leitud ka ookeanist: näiteks märgati metaanileket Antarktika vetes.\n\nGriffithsi ja kolleegide uuritud rändrahn asub lähimast fotosünteesiks sobivast paigast hinnanguliselt 625–1500 kilomeetri kaugusel. Seega tundub tõenäoline, et kivil elavad organismid moodustavad mingil moel kemosünteetilise toiduahela. Seda isegi juhul, kui praegu määramata jäänud käsnad osutuvad lihatoidulisteks.\n\nTekkinud küsimustele vastuste saamiseks pole muud varianti, kui teha leitud organismide ja nende elupaiga põhjalik uuring. Paraku kujuneb sellest teadlastele suur väljakutse. Griffithsi sõnul tuleb uurijatel esmalt leida võimalus, kuidas olenditele üldse ligi pääseda. Selleks tuleb minna uurimislaevast 260 kilomeetri kaugusele ja 900 meetri sügavusele.\n\nAvastusest kirjutatakse ajakirjas Frontiers in Marine Science.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Antarktika šelfiliustiku alt setteproove tahtnud teadlased leidsid oma üllatuseks jää alt elu. Rahvusvaheline teadlasrühm avastas merepõhja rändrahnu küljest mitu liiki käsnu, kes elavad fotosünteesimata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nDubai valitseja hoiab tütart keskaja traditsioonide vaimus vangistuses\n\n## Põhitekst:\n\nViimati nähti printsess Latifat avalikkuse ees 2018. aasta märtsis India ranniku lähedal asuva jahi pardal. Seal varitsesid teda AÜE sõjaväelased, kes viisid ta tagasi Dubaisse. Tegemist oli tema teise põgenemiskatsega, juba 2002. aastal üritas ta teismelisena AÜE-st lahkuda.\n\nSuurbritannia rahvusringhäälingus BBC-s olnud dokumentaalfilmis \"Kadunud printsess\", väidab Latifa, et ta on pantvang.\n\n\"Villa, kus ma elan, on muudetud vanglaks. Kõik aknad on kinni pandud ja ma ei saa ühtegi neist avada. Olen olnud üksi, üksikvangistuses. Pole juurdepääsu meditsiiniabile, pole olnud kohtuprotsessi, mitte midagi,\" teatas Latifa.\n\nBBC andmetel salvestas printsess Latifa videod salaja ise mobiiltelefoniga, selle käigus varjas ta ennast lukustatud vannitoas. Dokumentaalfilmis väidetakse, et telefoni aitas Latifal hankida tema endine treener Tiina Jauhiainen. Sellest ajast peale on printsess salvestanud palju videosõnumeid, mille käigus ta kirjeldab, kuidas ta on villasse vangistatud.\n\nBBC on samuti iseseisvalt kontrollinud üksikasju selle kohta, kus Latifat vangis hoiti. Printsessi valvasid regulaarselt umbes 30 turvameest. Pole teada, kas Latifiat hoitakse endiselt samas asukohas vangistuses.\n\nJauhiainen räägib dokumentaalfilmis, et tunneb oma sõbranna pärast suurt muret.\n\n\"Ta on nii kahvatu, pole päikest juba mitu kuud näinud. Ta saab põhimõtteliselt liikuda ainult oma toas ja köögis,\" ütles Jauhiainen.\n\nLatifa isa ja Dubai valitseja Sheikh Mohammed väitis Londoni kohtus eelmisel aastal, et Latifaga on manipuleeritud.\n\n\"Leian tänaseni, et Latifa tagasipöördumine Dubaisse oli päästemissioon,\" ütles Sheikh Mohammed.\n\nSamuti on varem ebaõnnestunult proovinud põgeneda Latifa õde Shamsa. Shamsa proovis põgeneda Suurbritannias, kus hiljem neli relvastatud meest ta röövisid. Seejärel viidi Shamsa tema isale kuuluvasse Suffolki mõisa.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Araabia Ühendemiraatide (AÜE) miljardärist valitseja Sheikh Mohammed hoiab tütart Latifa bin Mohammed Al Maktoumi vangistuses. Tema kinnipidamiskohaks on vanglaks muudetud villa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKõlvart: valitsus üritab osa piiranguotsuseid omavalitsuste kaela lükata\n\n## Põhitekst:\n\nKuidas te linnapeana jälgite neid valituse piirangute arutelusid?\n\nMina ootan kahte asja. Konkreetseid ja tsentraliseerutud otsuseid. Ja teiseks ootan lõpuks pikaajalist plaani. Samal viisil edasi liikuda ei ole mõistlik, praegu me teeme otsuseid lähtuvalt ühe-kahe nädala nakatumisnäitajatest. Näiteks paneme sajaprotsendiliselt koolid kinni ja mõne nädala pärast avame taas. Plaanid peavad olema pikemaajalised ja kindlasti peab olema ka plaan, kuidas piiranguid pikaajaliselt leevendatakse.\n\nKas Tallinna linnapeale on räägitud lähemalt, mis on üldse valitsuse laual? Loogiline oleks ju suurima omavalitsuse juhilt küsida tagasisidet?\n\nMa ei ole valitsuse plaanidega kursis, kuid tõepoolest, minu arvamust küsiti. Ütlesin neile samamoodi, et vaja on tsentraliseertitud plaani, mitte nii, et iga omavalitus hakkab ise otsustama. Ja plaan peab olema pikaajaline.\n\nNäib, et koolide sulgemise otsus üritatakse veeretada kooli haldaja ehk siis kohalike omavalitsuste õlgadele? Mida te Tallinna koolidega teete pärast koolivaheaega?\n\nMa alustan taas sellest, et selline lähenemine ei ole mõistlik. Me saame aru, et olukord on tõepoolest halb ja tuleb tegutseda. Kui selline arusaam on olemas, siis tuleb otsuseid vastu võtta suurest pildist lähtudes. Eesti ei ole territooriumilt ja rahva arvult suur riik. Ei ole mõeldav, et iga omavalitsus käitub lähtuvalt oma arusaamast. Meie oleme valmis otsustama, kuid see ei ole riigi poolt õige lähenemine. Lihtsalt sellisel viisil on palju raskem viirust võita.\n\nNii et valitus lükkabki otsustamise kohalikele võimudele? Ise ei taheta otsustada?\n\nTegelikult see nii ongi. Me näeme, et tuleb midagi otsutada, aga las seda teevad siis kohalikud omavalitused! Nii see vähemalt paistab. See arusaam, et meil on igas omavalituses erinev olukord, ei ole tegelikult pädev. Vajame suure pildi otsuseid, mis peavad olema üleriigilised.\n\nJuhul kui tõesti üleriigilist koolivaheajajärgset õppetöö korraldust puudutavat otsust ei tule, mida Tallinna linnavalitsus koolidega teeb?\n\nMe arutame olukorda koolijuhtidega. Igal juhul tuleb see otsus ülelinnaline. Seda me ei tee, et iga kool hakkab ise otsustama. Meil on kogemus ja vastavad valemid olemas. Aga ootame signaali valitsusest.\n\nMida te mõtlete täpsemalt pika plaani all?\n\nEt jutt ei oleks liiga teoreetiline, siis räägime koolidest. Koolid kinni ja koolid lahti ühe kalendrikuu sees pole mõistlik. Pikas plaanis peaks oleme kirjas, et olukorra halvenedes jäävad kõigepealt distantsõppele gümnasistid. Ülejäänud kooliastmeid saab seejärel rohkem ruumiliselt hajutada. Teine samm oleks põhikooli saatmine hübriidõppele, aga algkool jääb kooli. Ja nii edasi. Samamoodi peaks olema piirangutest vabanemine, kõigepealt noorimad lapsed saavad kooli tagasi ja kõige lõpus gümnaasiumiõpilased. See arvamus on natuke puusalt tulistatud, aga plaan peab olema.\n\nSama teema puudutab muid valdkondi. Detsembri esimesel poolel polnud treeningsaalides mingeid piirangud, siis pandi saalid täiesti kinni, siis lubati individuaaltrenni ja praegu saab jälle enamikel aladel rühmatrenni teha. Kahe kuu vältel on otsused radikaalselt vastassuunalised…\n\nSeda ma rõhutasingi, et peab olema pikk plaan, kuidas piirangutesse sisenetekse ja sealt väljutakse. Inimesed saavad selle alusel oma tegevusi planeerida. Eriti tähtis on see hariduses. Kui õpilased, õpetajad ja lapsevanemad näevad, et olukorra halvenedes on oodata kindlaid ennustatavaid samme, siis on lihtsam kõike ette valmistada. Meil on aga iga hetke jaoks omad unikaalsed otsused (ohkab - toim).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart heidab valitsusele ette katset lükata osa piiranguotsustest kohalike omavalitsuste kaela. Tema hinnangul vajavad inimesed selget pikka plaani, kuidas koroonaviiruse olukorra halvenedes piiranguid lisatakse ning hiljem viiruse taandudes neist loobuma hakatakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKa Soomes kasvab nakatumine tasapisi\n\n## Põhitekst:\n\nÖöpäevaga lisandunud 548 koroonapositiivsest 368 tulid Helsingi ja Uusimaa piirkonnast, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.\n\nAlates pandeemia algusest on Soomes kokku nakatunud 51 595 inimest. Surnud on sel perioodil 720 inimest.\n\nSoome viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 100,1, mis on viimaste kuude kõrgeim näitaja.\n\nVaktsineerimisi on Soomes tehtud kokku 216 463.\n\nSoome on kehtestanud piiriületusel ranged piirangud 25. veebruarini. Et neid pikendada, tuleks seadusandlikud muudatused kiirelt ellu viia.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Soomes lisandus ööpäevaga 548 koroonapositiivset ning üle pika aja tõusis riigi nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta üle 100.", "role": "assistant" } ]