text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Eurohpalaš Birasdoaimmahagas (EEA) várohit boahtteáiggis veadjá Eurohpa vásihit eambbo dulvviid, eatnangoikama ja meahccebuollimiid. Riikkat fertejit ráhkkanit buorebut.
EU ii sáhte beare bargat vuolidit klimágássaluoitima, muhto ferte maid heivehit váikkuhusaide, čujuha doaimmahat mii dan vahkku almmuhii kárttáid mat čájehit movt dálkkádatrievdan boahtá čuohcat daid iešguđet riikkaide.
EU-parlameantta biraslávdegotti jođiheaddji, Pascal Canfin, doarju sáttasáni.
– Mii fertet otne álgit ráhkkanit vuoi eastadit ahte guovllut eai oppalaččat jávka kárttas. Go guhkit vuordit, de šaddá stuorat šohkkan, dadjá son.
Vaikko riikkat máilmmis livčče meinnestuvvat unnidit klimágássaluoitimiid, de einnosta EEA ahte dálkkádatrievdan boahtá lihkka šaddat vearrábun. Ekstremadálkkit bohtet ráhkadit bártit nugo dulvvi, eatnangoikama, meahccebuollimiid ja ekstrema ulličáhci. Dat boahtá čuohcat sihke ekovuogádahkii, ekonomiijai, olbmuid dearvvašvuhtii ja čálgui, čujuha EEA.
(©NTB) | https://www.avvir.no/varohit-eanet-dulvviid-ja-meahccebuollimiid/#respond |
Elle Elefánttaš manná imašlaš vuovddi čađa nahkáriid oččodit. Váccidettiin oađđinsadjái deaivá iešguđetlágan máinnasoruhiiguin.
Elefánttaš mii nu háliidii nohkkat lea nubbi girji nohkkadahtti girjeráiddus. Vuosttaš girji ráiddus lea Kaniinnaš mii nu háliidii nohkkat.
Váhnemat leat álelassii geahččaladdan vaikko makkár vugiid nohkkadit máná. Ruoŧa čálli Carl-Johan Forssén Ehrlin lea čállán ultimáta nohkkadanmuitalusaid mat gal nohkkadit máná. Teavsttas leat psykologalaš teknihkat mat galget veahkehit máná ribahit nohkkat jođáneappot ja oađđit buorebut ihkku, nugo logadettiin deattuhit sániid ja cealkagiid, gávastallat ja dadjat máná nama. | http://www.davvi.no/index.php?cat=news-archive&id=29&lang=se |
Latest news
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Nuvttá ávvokonsearta Niko Valkeapääin
Sámi allaskuvla bovde buot beassášmessostalliid nuvttá ávvokonsertii allaskuvlla 30-jagi ávvudeami olis. Boađe donge minguin ávvudit.
- Lea lunddolaš ahte Sámi allaskuvlla 30-ávvudeapmi čalmmustahttojuvvo Sámi beassášmárkaniin Guovdageainnus. Dáppe dat ovdamearkka dihte luohti gullogođii almmolaččat ja olbmot duostagohte sámi kultuvrra loktet almmolašvuhtii. Konsearta lea Sámi allaskuvlla ávvoskeaŋka beassášmárkaniidda, direktevra Johan Ailo Kalstad cealká.
Sámi allaskuvla deavdá dán jagi 30 jagi. Dan oktavuođas lágiduvvojit iešguđet doalut ja nuvttá beassáškonsearta leage vuosttaš ávvodoallu. Giđđat, čakčat ja skábman boahtit bovdet olbmuid sihke fágalaš lágidemiide ja guoimmuhemiide. Ávžžuhit olbmuid čuovvut mielde min ruovttusiidduin ja min sosiála mediakanálain vai dihtet minguin ávvudit.
Niko Valkeapää almmuha fargga iežas 7. almmuhusa mas lea namma "Gáldu". Konsearttas ovdanbuktá sihke ođđa ja boares lávlagiid.
Son lea ovdal vuoitán Sámi Grand Prix ja vuittii maiddái Spellemannsbálkašumi rabas luohkás jagi 2003. Čáppa mielat, vuogas šuoŋat, luohti ja poesiija lea dovddalmas beaktilvuođat artisttas, nannosit vuođđuduvvon sámi kultuvrras ja musihkkaárbevierus.
– Musihkka lea bálggis illui, jeđđemii, jurdagiidda ja ráfái, dadjá Valkeapää.
Niko Valkeaää čuojaha skilleduorastaga 18.4.2019 diibmu 21 Diehtosiiddas. Konsearta lea áibbas nuvttá buohkaide. Diehtosiiddas bohtet maid leat eará lágideamit beassážiid oktavuođas. Čuovu mielde min ruovttusiiddus, dohko ilbmet dieđut dađi mielde.
Loga eambbo sámi beassášmárkaniid birra dáppe. | https://www.samas.no/nb/node/4516?page=2 |
Ođđasat
- Oahput maidda sáhttá ohcat 01.09.24 rádjai
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- Eai lean dušše guokte davvisápmelačča
Professor Johan Lemet Hætta Kalstad almmuha odne ođđa dieđuid vuosttaš sámi riikačoahkkima birra.
Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvo odne ja Troandimis leat stuora ávvudoalut, Tråante 2017.
Mii ávvudit ahte lea vássán 100 jagi dan rájes go dollui dat vuosttaš riikkaviidosaš sámečoahkkin. Lea čállojuvvon olu dan vuosttaš čoahkkima birra man Elsa Laula Renberg, Brurskankena sámi nissoniid searvvis lágidii Troandimis 1917. Čállagiin boahtá ovdan ahte čoahkkimii bohte guokte davvisápmelaččat muhto dasa lea Kalstad gávdnan ođđa dieđuid.
Sámi allaskuvllas odne eahkes son muitala eambbo dan birra.
– Eaba lean dušše Kárášjohkalaš Alet Lemet/Klemet Somby ja Unjárgalaš Johan Roska boahtán davvisámis Troandimii dalle guovvamánus 1917, dadjá Johan Lemet Kalstad. Guovdageaidnulaš Mathis Johansen Hætta lei nai ollen dohko ja okta Heika Ráneš-suolus eret. Oasseváldiid dieđut vižžoje Eanandoaludepartemeanta mátkerehkegiid rehketdoalus. Alet Lemet ja Johan Roska leigga oažžun mátkegolut gokčojuvvon muhto Hætta ja Heika eaba lean. Dat lea ge sivva manne eaba leat mielde čállagiin.
Sámi allaskuvlla ávvudoaluin sáhtát eambbo gullat Johan Lemet Kalstad muitaleamen dáid áššiid birra. Mii beassat maiddái gullat Mathis Johansen Hætta luođi.
Johan Lemehis lea nanu duogáš Sámi servvodateallimis, sámi ásahusain, dutkamiin ja hálddašemiin. Son šattai Sámi allaskuvlla professorin jagi 2015. | https://www.samas.no/se/a/eai-lean-dusse-guokte-davvisapmelacca |
Áigeguovdil searvvis:
Ohcejohka Šearrá -kulturvahku 1.-7.7.2024 prográmma lea almmustahtton! Bures boahtin vásihit sámekultuvrra girjjálašvuođa, musihka ja ealligovaid bokte. Prográmma beaiváduvvo geassemánu álggu rádjai. Oaidnalit Ohcejogas! Olles kulturvahku prográmma gávdno Ohcejoga gieldda siiddus: http://www.utsjoki.fi/utsjoenlumo
Loga eambboSámi álbmotbeaivve Ohcejogas Davvenásttis Je'vida ja Máhccan. Ságástallan- ja gáfestallandilálášvuođas Katja Gauriloff, Heidi Eriksen ja Niillas Laiti, jođiheaddjin Outi Paadar. Bures boahtin!
Loga eambboPrográmma gávnnat Ohcejoga gieldda siiddus. Boađe, oainne, vásit ja návddaš, Mu ráhkis Ohcejohka, Gáregasnjárga ja Njuorggán. FB-dáhpáhus
Loga eambboMii háliidat čájehit ahte olbmot maiddái min guovllus dorjot Fovsen boazosámiid, ja danin váldit doarjjagova Sámišalddiin bearjadaga 3.3. dii 17 Suoma áigge. Mii deaivvadit Pustelmielis Sámišalddi vuolábealde Suoma bealde. Bures boahtin – searvva donge govvii! Bieggafápmorusttegat leat ceggojuvvon fovsensámiid guohtuneatnamiidda, ja 507 beaivvi dassái lea Norgga alimusriekti cealkán ahte dát rihkku sin olmmošvuoigatvuođaid. Dát olmmošvuoigatvuođarihkkun…
Loga eambboSomething went wrong. Please refresh the page and/or try again. | https://samisiida.wordpress.com/doaimmat/blogga/ |
Ohcejoga jietnahárát Guovddášbellodaga Seurujärvi čokkii 12,7 proseantta jienain
Ohcejoga gielddas eanemusat jienaid riikkabeaiválggain čokkii Guovddášbellodaga Janne Seurujärvi. Ohcejogas jienastedje 757 olbmo. Seurujärvi oaččui 96 jiena nappo 12,7 proseantta ohcejohkalaččaid jienain.
Guovddášbellodaga Janne Seurujärvi lei Ohcejoga gieldda jietnahárát riikkabeaiválggain. Son oaččui 12,7 proseantta ohcejohkalaččaid jienain.
Ohcejogas ledje oktiibuot 1 265 jietnavuoigadahtton olbmo d√°id v√°lggain. Sis 757 olbmo (59,8%) jienastedje.
Seurujärvi ii válljejuvvon riikkabeaiáirasin.
Logi eanemusat jienain ožžon evttohasa joavkkus viđas válljejuvvojedje riikkabeivviide.
Ohcejoga iežas nisu Anni Ahlakorpi birgii bures iežas ruovttuguovllus ja oaččui guđádin eanemusat jienaid, nappo 46 jiena.
Ohcejoga olles listu g√°vdno Yle v√°lgasiidduin.
Riikkabeaiv√°lggaid jietnah√°r√°hat Ohcejoga gielddas | https://yle.fi/a/3-7941598 |
Giellaoahpahus lágiduvvo dan giela mielde maid oahppi hálddaša. Gielat mat leat sullalagaid leat álkkit oahpahit. Ovdamearkka dihte fránskkagiel olbmui lea álkkimus oahpahit duiskkagiela, eŋgelasgiela ja espánnjagiela.
Buohkat eai leat ovttaoaivilis mii livččii buoremus vuohki oahpahit vierrogiela. Muhtun olbmot oaivvildit ahte sániid oahppan lea deháleamus, ja earát fas ahte oahppi galggašii jođáneamus lági mielde ságastit ja atnit giela njálmmálaččat. Giellaoahpahus orru goit guođđán dan doaladumi mii lei čuođi jagi áigi, go galggai eanas teavsttaid lohkat. | https://se.wikipedia.org/wiki/Giellaoahpahus |
Fylkkagearggusvuođaráđis (dárogillii: Fylkesberedskapsråd, lullisámegillii: Fylhken gaerviesvoeteraerie) leat mielde mávssolaš almmolaš gearggusvuođaaktevrrat ja eaktodáhtolaš ja priváhta organisašuvnnat, main lea fágamáhttu servodatsihkarvuođa ja gearggusvuođa birra. Ráđđi lea forum, man olis gulahallet gearggusvuođabarggu hárrái, ja heahtedilis ráđđi lea Fylkkamánni mávssolaš ovttasbargo- ja doarjjaorgána. | https://se.wikipedia.org/wiki/Fylkkagearggusvuo%C4%91ar%C3%A1%C4%91%C4%91i |
Šerres ivnniiguin, plakáhtaiguin ja gáhttadáidagiin čalmmustahtte stáluin, mat áitet sámi kultuvrra. Sámenuorat suokkardalle fáttá bargobájis, man servodataktivisttat dolle sidjiide mannan vahkuloahpa Anáris, Ijahis idja -festivála oktavuođas. Nuorat besse ieža geahččalit, mo sáhttá váikkuhit áššiide ovdamearkka dihte dáidagiin.
– Mii leat bargan daid plakáhtaid. Állet bilit min guovllu ja buot dákkáriid, go dat leat boahtimin deike ja daid minerálaid buktet ja dat bilidit oppa min guovllu, muitala gáregasnjárgalaš Ante Tenoranta Stállu-bargobáji sisdoalus.
Dáidda sápmelaččaid vearjun
Jahki dassái Ruoŧa Gállokis protesterejedje performánssaiguin ja dáidagiin plánejuvvon ruvkedoaimmaid vuostá. Stállu-bargobáji jođiheaddji Jenni Laiti lei okta dain aktivisttain, guhte lei Gállokis mielde. Laiti mielas lea dehálaš váldit nuorat gearddi fárrui hukset sámi servodaga.
– Mii galggašeimmet ieža maid šaddat čeahpibun servodatváikkuheami dan dihtii, go jus mii eat ieža váikkut ja bargga servodahkamet ovdii, de gii dalle. Mii fertet ieža bargat dan ovdii, juos mii áigut ceavzit álbmogin, Jenni Laiti čilge.
Sápmelaččat eai leat easkka dáin jagiid fuomášan dáidagiin protesteret. Dan sii leat dahkan juo máŋgalogi jagi.
Veli-Pekka Lehtola čállá Gáldu-álgoálbmotgelbbolašvuođa guovddáža interneahttasiiddus sámi dáidagis. Lehtola buktá ovdán, ahte 1980-logu nuorra sámi musihkkii lei mihtilmas hástaleaddji ja alageavvi servodatkritihkka, mii lei gárvvohuvvon rock-gávtti sisa.
G√°rvodedje st√°llun
Okta S√°mi dovdoseamos artisttain m√°ilmmis lea Mari Boine ja son jus gii lea geavahan d√°idagis servvodatkritihkkii. Mann√°n vahkuloahpas Mari Boine boktalii √°lbmoga 1980-logus dahkkon Vilges suola -biht√°in.
– Du fámus ii leat ivdni, don leat vilges suola, čuojai jahis Idja -lávddi alde.
Seamma áigge go, lávlla gullogođii, de njáhke geahččiid sisa vilges biktasiidda gárvodan figuvrrat dego stálut, mat goivo eatnama, dolvo riggodagaid ja mihtidedje olbmuid.
Dát stállun gárvodan joavku lei čohkkejuvvon sámeaktivisttain ja nuorain, geat ledje mielde Ijahis Idja Stállu –bargobájis. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/daidda_vearjun_dala_staluid_vuosta/7423852 |
Odne gaskavahko lágiduvvo miellačájáhus Anára girkosiiddas vuvddiid ja servoša gullama bealis. Miellačájáhus ordnejuvvo Wilderness Hotel Juutua huksenbargoeatnama balddas diibmu 15–17.
Lágideaddjin leat gili olbmot, geat háliidit čalmmustahttit kultuvrralaččat ja ekologalaččat dehálaš luondoguovlluid ja eanadagaid. Sii maid gáibidit bistevaš lávva- ja lohpeproseassaid gieldda eatnamiin ja sajádatlávvaguovlluin nu, ahte gieldalaččat ožžot doarvái dieđu dáin áššiin.
Anárlaš Sunna Nousuniemi lea okta miellačájáhusa lágideaddjiin. Nousuniemi muitala, ahte gili olbmot leamašan fuolas das, go Wilderness Hotel Juutua viiddidanbargguid huksenlobit leamašan váilevaččat.
Morraša lea dagahan maiddái dat, ahte márkana váimmusguovllu boaresvuovddis lei oassi jávkan eanabargguid geažil.
– Das badjánii dakkár fuolla, ahte mii dáppe geavvá. Ahte searvvuš ii leat ožžon dieđu das, ahte dákkár spiehkastagat šaddet. De mis šattai dakkár joavku ja álggiimet háleštallat, ahte mo mii sáhtášeimmet čalmmustahttit dán ášši, muitala Nousuniemi.
Nousuniemi mielde gili olbmuide lea dehálaš atnit fuola das, ahte luondu seailu maiddái boahttevaš buolvvaide.
– Mii háliidit, ahte báikkálaš olbmuid galgá váldit vuhtii turismafidnuin ja ahte dat ovdáneapmi ferte lea bisttevaš sosiálalaččat ja ekologalaččat ja ahte dat váldá vuhtii dan sámi kulturbirrasa.
Miellačájeheaddjit háliidit fuomašuhttit das, ahte hotealla huksenášši lea bohciidahttán fuola ja maiddái eahpeluohttámuša.
– Mun oainnán, ahte dán miellačájáhusa ordnen lea dehálaš. Mun goit ieš manan dohko dakkár jurdagiin, ahte háliidan deaivvadit olbmuiguin ja gullat makkár jurdagat ja sávaldagat sis leat min ruoktoguovllu ektui.
Nousuniemi sávvá, ahte boahttevuođas gili olbmot beasašedje váikkuhit áššiide buorebut ja oaččošedje maiddái gielddas buorebut dieđu.
– Sávvamis gielda ja turismafidnu giddejit fuopmášumi dasa, ahte báikkálaš olbmuin leat maid oaivilat ja sávaldagat dasa, ahte makkárin dat min ruoktoguovlu šaddá, dadjá Sunna Nousuniemi.
Hoteallaeaiggát álggahii ođđa vistti eanabargguid huksenlobi haga
Maŋemus mánotbaji áigge Anára márkanis lea ságastahttán garrasit Wilderness Hotel Juutua viiddidanbargu.
Fitnodat lea ožžon huksenlobi Anára gielddas giđđat 2023 viiddidit hotealla restoráŋŋa ja hukset boares sávnni sadjái ođđa sávnni. Dasa lassin huksenlohpi lea 647 njealjehasmehtera sturrosaš hoteallavistái. Plánan leamašan hukset maiddái nuppi seamma sturrosaš hoteallavistti, masa tomttas ii leat doarvái huksenvuoigatvuohta.
Anára gielddaráđđehus hilgguige Wilderness-hotealla lohpeohcamuša spiehkastit lávas Juvddujohgáttis. Fitnodat lei goittotge juo geargan dahkat eanabargguid plánejuvvon hoteallavistti várás. Sosiálamediain gili olbmot leat leamašan earenomaš fuolas Juvddujohgátti mearkkašahtti duovdagiin. Sámemusea Siidda cealkámuša mielde ášši galgá čoavdit sajádatlávas ja huksemis galgá váldit vuhtii guovllu muoraid.
Hoteallaeaiggát Jouko Lappalainen imaštallá dan ságastallama, mii lea čuožžilan sin hoteallaviiddideamis.
– Miihan iežamet mielas bargat buorre barggu, go hukset lasi ja divodat boares visttiid. Miihan lasihat bargosajiid meari ja buktit gildii lasi vearroboađuid. Ja miihan hukset iežamet eatnama alde, dadjá Lappalainen.
Son doarju demohkráhtalaš vejolašvuođaid čájehit miela ja sierraoaivilvuođa. Dan son ii lohpit vel, ahte geargá boahtit čuovvut miellačájáhusa, go diehtu das bođii sutnje fáhkka.
– Gal mii dieđus váldit dan vuhtii, muhto ledjen geargan jo soahpat eará otnážii, de in leat sihkkar beasango fitnat báikki alde.
Lappalainen vástida Nousuniemi sávaldahkii váldit báikkálaččaid mielde huksenplánaid dahkamii nu, ahte gieldda olbmuin lei vejolaš dalle váikkuhit ja cealkit áššis, go láva ledje bargamin jagis 2015.
– Dalle dan tomttas leat iešalddes geahpedan huksenvuoigatvuođa, dalle livčče lean liiba oassálastit. Go huksenbarggut álge min iežamet tomttas ja iežamet ruhtademiin, de gal dat dalle lea ila maŋŋit, go kránnjáid gullange lea jo dahkkon. Ii dalle šat eará gullamiid dárbbaš geange bargat, vuođušta Lappalainen.
Son maid hálida muittuhit, ahte gielddas leat ávžžuhan hoteallahuksema dahkat giliguovddážiidda, gos lea buot infrastruktuvra lahka.
– Miihan leat bargamin dál justa nie. Mii leat infrastruktuvrra biires, ja dat lea lassehuksen jo dálá visttiid báldii. Dáthan veahkeha maid Sajosa ja Siidda doaimma, go mii oažžut lasi idjadanbáikkiid. Buot lea lahka, vázzinmátkki olámuttus. | https://yle.fi/a/74-20034273 |
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
Oza north2north stipeandda ja vuolgge lonohallamii!
Oza north2north stipeandda ja vuolgge lonohallamii, oahppojagi 2019- 2020! Don sáhtát vuolgit lonohallamii universitehtii dahje allaskuvlii olggobealde Norgga mii lea Árktalaš universitehta/ University of the Arctic miellahttu. Miellahttoásahusat leat USA:s- Alaskas, Kanadas, Ruoššas, Dánmárkkus/ Kalaallit Nunaatas/ Færsulluin, Islánddas, Suomas ja Ruoŧas. Loga eambbo north2north lonohallama birra, dáppe.
OHCANÁIGMEARRI LEA 18.02.2019.
Maiddái studeanttat miellahttoásahusain USA:s, Ruoššas ja Kanadas, sáhttet ohcat north2north stipeandda boahtit Sámi allaskuvlii gazzat oahpu, oahppojagi 2019- 2020. Loga eambbo dáppe.
Studeantalonohallan ferte leat gaskkal 6 vahku- 10 mánu. Don sáddet e-boastta [email protected], jus háliidat vuolgit lonohallamii. Bija maiddái motivašuvdnareivve mielddusin e-bostii (reivves eai galgga peršundieđut).
Váldde oktavuođa jus dus leat jearaldagat, tlf. 78448458, dahje e-boastta bokte. | https://www.samas.no/se/a/oza-north2north-stipeandda-ja-vuolgge-lonohallamii?page=3 |
Ođđasat
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Skuvlajahki álggahuvvon
Sámi allaskuvlla doalai almmolaš rahpandilálašvuođa odne 19.08.2015.
Diehtosiidda sáhkaskáidi dievai odne go Sámi allaskuvllas rahppojuvvui ođđa skuvlajahkái.
Sámi allaskuvlla ovddeš rektor Jelena Porsanger sirddii rektordoaimma ođđa rektorii Gunvor Guttorm.
Elle-Hánsa, Hans Ragnar Mathisen nammaduvvui Sámi allaskuvlla gudnedáiddárin.
Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta buvttii dearvvuođaid ja studeantastivrra jođiheaddji Mikkel Rasmus Logje muitalii ođđa studeanttaide vejolašvuođaid.
Mingá joavkku Iŋgá-Máret Gaup-Juuso guoimmuhii luđiiguin.
Ovddeš Sámi ofelaččat sirde ofelašdoaimma ođđa ofelaččaide. | https://www.samas.no/se/a/skuvlajahki-alggahuvvon?page=5 |
Nelson Mandela muitodilálavuohta
Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon ja stáhtaministtar Erna Solberg ovddasteigga Norgga Nelson Rolihlahla Mandela muitodilálavuođas Johannesburggas disdaga juovlamánu 10.beaivvi. 80 000 olbmo, geaid searvvis ledje eatnat stáhta- ja ráđđehusoaivámuččat, gudnijahtte Mandela muittu dieinna dilálavuođain.
Muittaandilálavuohta lágiduvvui dan spábbačiekčanbáikkis gos Nelson Mandela maŋemus gearddi lei almmolavuođas, namalassii Máilmmigilvvuin spábbačiekčamis 2010. Son gudnijahttojuvvui rohkosiiguin, sártniiguin ja lávlagiiguin.
Lulli-Afrihká vuostta čáhppesvarat presideanta jámii juovlamánu 5.beaivvi 2013, 95 jagi boarisin.
Barggai soabalavuođa ovdii
Mandela attai friddjavuođa ja dásseárvvu symbolan, ja symbolan apartheid nállevealáhanstivrejumi vuostálastinbargguide Lulli-Afrihkás.
Son čohkkái 27 jagi giddagasas, ja go beasai luovos 1990:s, de son bargagođii njunnois ásahit politihka mii galggai čalmmustahttit ráfi ja soabalavuođa. Dan barggu ovddas addojuvvui sutnje Nobel ráfibálkkaupmi 1993:s. Dan oaččui son ovttas Lulli-Afrihká dalá presideanttain Frederik Willem de Klerk.
Nanu báttit
1994:s válljejuvvui Nelson Mandela riikka vuostta presideantan friddja válggain, maidda buot riikka boargárat besse searvat. Nelson Mandela lei stáhtaguossástallamis Norggas 1999:s. Norgga ja Lulli-Afrihká gaskkas leat nanu báttit, ii unnimustá dan dihte go Norga doarjjui ANC apartheid vuostálastinbargguid.
«Mandela jápmima oktavuođas celkkii Gonagas: «Mus leamas nu lihkku ahte lean beassan suinna deaivvadit máŋgga geardde. Nelson Mandela lea munnje leama ovdagovvan. Lean ovddoan su jođihannávccaid, duostilvuođa ja viisodaga. Son nagodii buot buoremus beliid gávdnat sihke alddis ja eará mieldeboargáriin dakkár dilálavuođas gos veahkaválddálavuohta ja bahávuođa mávssahanhállu ráđđii. Son lea máilbmái čájehan ahte lea vejola válljet ráfi mávssaheami sadjái, ahte olmmo sáhttá válljet dan mii hukse dan sadjái go dan mii njeaidá.»
Mandela hávdáduvvo ruovttugilistis Qunus sotnabeaivvi juovlamánu 15.beaivvi.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus. | https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?sek=74887&tid=119131 |
Ubmisámegiella
Guovlu
rievdatAlfabehta ja čállingiella
rievdatJagis 1999 Ruoŧa Sámediggi evttohii virggálaš čállingiela ubmisámegillii ja ođđajagimánus 2000 evttohus ovdanbuktui Ovttastuvvan našuvnnaide.[1] Sámi parlamentáralaš ráđi ásahan bargojoavku dohkkehii ubmisámegiela čállinvuogi cuoŋománus 2016.[2]
Jietnadatoahppa
rievdatGiellaoahppa
rievdatSátnevuorká
rievdatHistorjá
rievdatGirjjálašvuohta
rievdatGáldut
rievdat- Standardization in Multilingual Areas - The Saami languages in Norden United Nations Group of Experts on Geographical Names, Working Paper No. 66, Item 16 of the Provisional Agenda: Standardization in Multilingual Areas. The Saami Languages in Norden, Twentieth Session, New York 17 –. 28 January 2000: Ovttastuvvan našuvnnat. Čujuhuvvon 23 b. borgemánu 2007. (eaŋgalsgillii)
- https://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2327&artikel=6405269 (davvisámegillii) | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Ubmis%C3%A1megiella |
Latest news
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
Kuhmunen mielde rámmaplánalávdegottis
Máhttodepartemeantta lea nammadan rámmaplánalávdegotti mii galgá oanehisáiggis evttohit álkidemiid gustojeaddji láhkaásahusain oahpaheaddjeoahpuid rámmaplánaide.
Lávdegoddi
Lávdegotti jođiha Kari-Anne Sæther gii lea Romssa Universitehtas – Norgga Árktalaš universitehtas (UiT). Lávdegottis leat 13 lahttu norgga skuvla-, mánáidgárde- ja oahpaheaddjeoahpuid suorggis, ja Sámi allaskuvlla goahtejođiheaddji John-Marcus Kuhmunen lea okta dain.
Bargu
Ođđajagemánu 31.b. sáddii UAR-Oahpaheaddjeoahput iežaset álkidahttin evttohusaid Máhttodepartementtii. Diet evttohusat leat mielde dán lávdegotti barggus.
Lávdegoddi gárve iežas evttohusaid njukčamánu 15.b. Dan maŋŋel sáddejuvvojit evttohusat gulaskuddamii 2023 giđa ja ulbmil lea ahte rievdadusat galget fámus boahtte čakčalohkanbáji rájes. | https://www.samas.no/nb/node/5837?page=4 |
Prográmma:
Dáhpáhusat:
Almmolaš rahpandoalut ja Arvvas konsearta
Ođastuvvon prográmma:
1010 Álggaheapmi, praktihkalaš dieđut. Láidesteaddji Ellen Oddveig Hætta
1020 Direktevra Johan Ailo Kalstad sávvá bures boahtin
1025 Guoimmuheapmi: Arvvas čuojaha 2 lávlaga
1035 Dutkan- ja alit oahpahusministtar Henrik Asheim videodearvvuođat
1040 Rektor Laila Susanne Vars doallá sáhkavuoru
1050 Guovdageainnu várresátnejođiheaddji Isak Ole Hætta dearvvuođat
1055 Sámi Parlamentáralaš ráđi jođiheaddji Tuomas Áslat Juuso sáhkavuorru
1110 Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevrra Anne Lajla Utsi sáhkavuorru
1125 Ofelaččaid soabbegeigen
1130 Guoimmuheapmi ARVVAS čuojaha
Mii guossohit lunša kantiinnas maŋŋel konseartta.
Konsearta lágiduvvo ovttas Sámi musihkkafestiválain. Sáhtát maiddái searvat ZOOM neahttaoktavuođa bokte.
Geahča ZOOM neahttaoktavuođa bokte: https://samas.zoom.us/j/64942385912?pwd=WFZuZlNZZXM2QmlIS2lmeTlJU3I0dz09
Beassansátni: SAMAS
Meeting ID: 649 4238 5912
One tap mobile
+4724004735,,64942385912#,,,,0#,,436062# Norway
+4773494877,,64942385912#,,,,0#,,436062# Norway
ARVVAS
Arvvas lea musihkkaovttasbargu gaskal juoigi Sara Marielle Gaup Beaska ja bassista ja lávlu Steinar Raknes. Sudno musihkas gullo jazz, luohti ja americana. Sara Marielle lea dovddus das go lea seaguhan boares juoiganvuogi ja ođđaáigásaš musihka ja Steinar Raknes lea okta Norgga čeahpimus jazzbassistta, lávlu ja lávllačálli.
Fuom!
- Korona dilálašvuođa dihte fertet mii lágidit doaluid struktuvrralaččat, ja danne lea dehálaš ahte vástidat searvvat go don Almmolaš rahpandoaluide. Mii eat sáhte dáhkidit ahte beasat searvat doaluide jus it leat dieđihan. Vástidanáigemearri lea 20.08.2020.
- Dán jagi lea nu ahte studeanttat geat leat leamaš guovlluin/báikkiin maid Norgga Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea merken ruoksadin kárttas, sii galget 10 beaivvi erremii go bohtet Norgii. Jus omd. háldiidat searvat oahppojagi almmolaš rahpamii 26.08, de fertet leat Norggas maŋemusat 15.08.2020 | https://samas.no/se/a/almmolas-rahpandoalut-ja-arvvas-konsearta |
Oza
-
- Aikio, Aimo
- Aikio, Samuli
- Aikio-Puoskari, Ulla
- Aira, Harrieth
- Andersen, Svanhild
- Angéus Kuoljok, Susanna
- Anti, Trond Are
- Antonsen, Lene
- Baal, Biret Ánne Bals
- Bals, Biret Ánne
- Balto, Asta Mitkijá
- Boine, Else Målfrid
- Dannemark, Nils
- Eira, Inger Marie Gaup
- Eira, Nils Isak
- Erstad, Inger Helen
- Fredriksen, Lill Tove
- Frette, Thor
- Gaski, Harald
- Gaup, Elisabeth Utsi
- Guttorm, Gunvor
- Guttorm, Outi
- Guttorm, Vesa
- Helander, Kaisa Rautio
- Helander, Nils Øivind
- Henriksen, Jan Erik
- Henriksen, Marit Breie
- Hirvonen, Vuokko
- Ijäs, Johanna
- Ijäs, Johanna Johansen
- Janda, Laura
- Jannok Nutti, Ylva
- Jansson, Annika
- Jernsletten, Nils
- Joks, Solveig
- Jomppanen, Marjatta
- Kalstad, Johan Klemet Hætta
- Keskitalo, Jan Henry
- Keskitalo, Pigga
- Kilpimaa, Outi
- Korhonen, Olavi
- Kuokkanen, Rauna
- Labba, Per Stefan
- Lauhamaa, Pigga
- Lehtola, Veli-Pekka
- Linkola, Inker-Anni
- Länsman, Anni-Siiri
- Magga, Ole Henrik
- Magga, Sigga-Marja
- Magga, Tuomas
- Mathiesen, Svein D.
- Mákká Regnor
- Määttä, Kaarina
- Nilsen, Steinar
- Nystad, Kristine
- Nystad, Ritva
- Näkkäläjärvi, Ellen
- Näkkäläjärvi, Klemetti
- Omma, Helena
- Oskal, Nils
- Outakoski, Hanna
- Paltto, Kirsi
- Pedersen, Steinar
- Rasmus, Sierge
- Rasmussen, Torkel
- Rauhala, Ilona
- Sammallahti, Pekka
- Sara, Ravdna Biret Marja Eira
- Sara, Mikkel Nils
- Sarivaara, Erika Katjaana
- Saus, Merete
- Sergejeva, Jelena
- Seurujärvi-Kari, Irja
- Sjöberg, Lovisa Mienna
- Somby, Katri
- Svonni, Mikael
- Trosterud, Trond
- Urheim, Mikal
- Valtonen, Taarna
- Vars, Láilá Susanne
- Ylikoski, Jussi
- Østmo, Liv
Stikkordarkiv: sámelihkadus
ČSV – sámi nationalisttaid dahje sámenašuvnna doaimmalaččaid muitun Johan Klemet Hætta Kalstad (Sámi allaskuvla) Viečča artihkkala dás (pdf). ČSV lea beaggán sámepolitihkas fargga moadde buolvva. Dá lea vuosttaš muitalus dan birra mot ČSV ilbmadii ja mot dat geasuhišgođii earenoamážit servodatberošteaddji … Les videre
Norgga sámepolitihka molsašupmi ođđa áiggis Johan Klemet Hætta Kalstad (Sámi allaskuvla) Viečča artihkkala dás (pdf). The transition of Sami politics in Norway Sami politics has throughout the ages been colorful even as the knowledge regarding it has been narrow. People are … Les vid | https://site.uit.no/aigecala/tag/samelihkadus/ |
Njeaidigohtet buođu Deanus
Birasdirektoráhta lea mearridan njeaidit buođu Sieiddásullos Deanus.
Dan dieđiha Birasdirektoráhtta Xas/ Twitteris.
Sivvan dasa lea ahte leat áican dahje goddán dušše moadde ruoššaluosa maŋemuš beivviid.
Syv turister ble stanset på tollstedet ved Kivilompolo etter at de forsøkte å forlate Norge med totalt 213 kg fisk. Alle syv blir anmeldt for forholdet, og all fisken blir inndratt, melder politiet.
Guovddášnuoraid jođiheaddji, Andrine Hanssen-Seppola, ii áiggo joatkit jođiheaddjin go su áigodat nohká dán čavčča.
Dan čállá Hansen-Seppola ieš vuossárgga. Son leamaš guokte jagi jođiheaddjin ja áigu dál máhccat ruoktot Romsii gos áigu álgit studeret čakčat.
– Álggán riektediehtaga masterii UiT:s dán čavčča. Dál lea áigi dievvan dasa ahte vuolgit ruoktot Romsii ja joatkit doarruma Davvi-Norgga ovddas, čállá son.
Vaikko son heaitá jođiheaddjin, de áigu son liikká čuovvut politihka ovddasguvlui.
– Mu buolva ja mu riikkaoassi dárbbaša čielga jienaid, ja mun lean hui movttiiduvvon rahčat álbmoga ja ealáhusaid ovddas, ahte galgá šaddat ruovdemáđii davvin ja nana suodjalusa ovddas.
Andrine Hanssen-Seppolas lea kveana ja su máttut gullet Ivgobahtii Davvi-Romsii. NRK lea čállán ahte su mielas kvenaid/norggasuopmelaččaid berre dohkkehit álgoálbmogin (dárogielat artihkkal).
Lederen i Senterungdommen, Andrine Hanssen-Seppola, tar ikke gjengvalg når hennes periode går ut til høsten.
Det skriver Hansen-Seppola selv mandag. Etter to år som leder vil hun vende hjem til Tromsø og satse på studier fra høsten.
– Jeg starter på master i Rettsvitenskap på UiT denne høsten. Nå er tiden inne for å dra hjem til Tromsø og fortsette å kjempe for Nord-Norge, skriver den avtroppende lederen.
Selv om hun går av som leder, vil hun likevel følge politikken framover.
– Min generasjon og min landsdel trenger tydelige stemmer, og jeg er svært motivert for å kjempe for folka og næringslivet, for tog til nord og for et sterkt forsvar.
Andrine Hanssen-Seppolas er kvensk og har røtter fra Skibotn i Nord-Troms. NRK har tidligere skrevet om at hun mener at kvener/norskfinner bør anerkjennes som urfolk. | https://www.nrk.no/sapmi/njeaidigohtet-buo_u-deanus-1.16517426 |
Ođđasat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
- Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas
- Studeanttaviesu almmolaš rahpan
- Sámi allaskuvlla almmolaš rahpandoalut
- Etnešguovttos: Konsearta kantiinnas 16.08.23
- Ođđa rektorin oahpásmuvvat
- Ollu oahput ja alla ohcciidlogut Sámi allaskuvllas
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide
- Sámi allaskuvlla ođđa stivra
Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor
Liv Inger Somby lea válljejuvvon rektorin Sámi allaskuvlii. Son oaččui 60,1 % jienain. Henrik Samuel Valkeapää lea válljejuvvon prorektorin. Soai leaba válljuvvon áigodahkii 1.8.23 – 31.7.27.
Jienastanboađus lea čielggas maŋŋel go jienasteapmi loahpahuvvui cuoŋománu 14. beaivvi 2023 ja válgastivra lea dohkkehan válggaid.
- Mun sávan lihkku Liv Inger Sombyi ja Henrik Samuel Valkeapää válgabohtosiiguin. Lea leamaš miellagiddevaš čuovvut válggaid go leat leamaš gilvaleaddji rektorevttohasat, juoga mii ii leat nu dávjá leamaš Sámi allaskuvlla historjjás, dadjá válgastivrra jođiheaddji Anne-Marie Gaino.
Oktiibuot ledje 71,6 % Sámi allaskuvlla bargiin ja studeanttain geat jienastedje. 1,2 % jienasteddjiin eai addán jiena goappá ge teamai.
Otná rektor Laila Susanne Vars ja prorektor Ylva Jannok Nutti doaibmaba virggiin gitta suoidnemánu 31. beaivvi 2023 rádjái. | https://www.samas.no/se/a/liv-inger-somby-lea-sami-allaskuvlla-odda-rektor?page=6 |
Olggosoaidnin
Vuollekategoriijjat
Dán kategoriijas lea dušše čuovvovaš vuollekategoriija.
D
- Sámi diktačállit (4 S)
Artihkkalat kategoriijjas "Sámi girječállit"
Čuovvovaš 39 siiddu leat dán kategoriijas, gos leat oktiibuot 39 siiddu.
Dán kategoriijas lea dušše čuovvovaš vuollekategoriija.
Čuovvovaš 39 siiddu leat dán kategoriijas, gos leat oktiibuot 39 siiddu. | http://se.wikipedia.org/wiki/Kategoriija:S%C3%A1mi_girje%C4%8D%C3%A1llit |
Viđat Skábmačuovggas čájálmas čađahuvvui 14. Ja 17. B. juovlamánu 2012. Buot bileahttadienas manai nu mot jo ovdal, buori áššái; Mama Sara Education Foundation searvi addui sullii 14000 ru., dát ruhta manna sin veahkkebargui masaiaid gaskkas Tanzanias. Dá gurutbealde oaidnit Scoorge Juovlamáinnas oasis, Egil Keskitalo neaktá.
Sii geat dán jagi fitne Skábmačuovggas besse gullat olu lávlagiid, lávlagat mat heivehit áigodahkii, skábmaáigi ja ovdal-juovllat áigi. Ja sii besse maid geahččat oasaža dovddus C. Dickens "A Christmas Carol", mii sámegillii lea "Juovlamáinnas". Dá eanet/soames govat čájálmasas, maid Dimitri joavku, Kulturskuvlla lávlunjoavku ja Beaivváš dal viđat háve lágidit. | https://beaivvas.no/skabmacuovggas-veahkeha/ |
Gállok Protest Art – Proteastadáidda Gállokis oaidninláhkai Siiddas 13.6.-21.9.2014
Maŋŋebárga 10. Geassemánnuta 2014, 14.44Dáidda lea okta vuohki leat oktavuođas ja váldit beali dasa, mii min birra dáhpáhuvvá. Siidda ođđaseamos molsašuvvi čájáhusas Gállok Protest Art lea ovdan sámi proteastadáidda. Gállok Protest Art -čájáhusas sáhttá oahpásmuvvat dáiddadujiide, mat leat dahkkojuvvon ruvkebargoeatnamii manni geainnu giddensajis. Proteastadáidda Gallokis- čájáhusa dávvalat, plakáhtat, installašuvnnat ja banderollat váldet beali ja dain leat áigeguovdilis fáttát.
Dáiddárat oassálaste viššalit ruvkedoaimma vuostálasti miellačájáhussii Kamp Gállokis Ruoŧa Johkamohki lahkosiin. Kamp Gállok ceggejuvvui geassit 2013, go ruvkeovttastupmi JIMAB álggahii vuovdečuohppamiid guovllus, gos ruvkke iskkadanbohkamat galge dáhpáhuvvat. Vuovdečuohppamiid dihte vuosttas aktivisttat boahtigohte báikki ala.
Kamp Gállok -leairras šattai riikkaidgaskasaš deaivvadanbáiki, gos ruvkevuostálastit, luonddusuodjaleaddjit ja sámit vuostálaste ovttas plánejuvvon ruvkke. Suoidne- ja borgemánus Kamp Gállokis lágiduvvojedje moanat kulturdoalut, ee. dáiddabargobádji. Das ledje mielde sámedáiddárat, ee. Anders Sunna, Jenni Laiti ja Lena Viltok, sihke leairras orodeaddji aktivisttat. Dávvaliin, plakáhtain ja installašuvnnain čohkiidii okta stuorra dáiddaduodji Gállokis ruvkesadjái manni geainnu ala.
Go Kamp Gállok gurrejuvvui čakčat, de dáiddárkollektiiva rájai plakáhtaid, banderollaid ja istallašuvnnaid ja johttái geaidnogiddenrusttegiiguin čájáhussáliide. Gállok Protest Art lea leamaš juo oaidninláhkai Johkamohkis, Ubmis, Lulejus ja Nikkaluovttas ja dál sáhttá dasa oahpásmuvvat Siiddas. Sámedáiddár Anders Sunna gávnnahii čájáhusa rahpandilálašvuođas Johkamohkis čakčamánus 2013: "Dát lea okta vuohki dáistalit, dát lea min kreatiivvalaš vuostálastinvuohki."
Gállok-gámpádallan lea okta mávssoleamos vuoigatvuođadáistalemiin, mii sámiin lea dál jođus. Sámekultuvra ja -dáidda leat ožžon ođđa fámuid, mii oidno bures maiddái Gállok Protest Art -čájáhusas. Sámiid dáiddalaš ja kultuvrralaš vuosteháhku ruvkkiid vuostá joatkašuvvá nanusin. Geassit 2014 Gállokis lágiduvvojit moanat ođđa kulturdoalut.
Gállok Protest Art -Proteastadáidda Gállokis lea ovdan Siiddas 13.6.2014. Siida lea rabas geassebaji áigge 9.00-20.00.
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, [email protected], www.siida.fi | https://web.archive.org/web/20160818114205/http:/siida.fi/sisdoallu/diedahusat/gllok-protest-art-2013-proteastadidda-gllokis-oaidninlhkai-siiddas-13.6.-21.9.2014 |
Buolbmatjávrri eallin– Rievssat, rieban ja reaská
Inger-Mari Aikio
Girječálli Inger-Mari Aikio lea veahkkálagaid áhčiinis Jávrri-Juhán Niillasiin čohkken girjji iežaska ruovttubáikki Buolbmatjávrri birra.
Buolbmatjávri – jávri mii dolin lei vuotna. Áidna jávri gos eallá finddar. Jávri gosa goargŋu diddi ja luosjuolgi ja gos leat goddon maid ággarasat. Áidna báiki Suomas, gos šaddá miesttadaŋas. Buolbmatjávrri luondu leamašan álo eallima geađgejuolgi. Rievssat, rieban ja reaská, dat lei dološ olbmuid birgenláhki. | https://www.gavpi.org/voksne/1677-buolbmatjavrri-eallin-rievssat-rieban-ja-reaska.html |
Ođđasat
- Plánegoahtán almmuhit dán jagaš "Sámi logut muitalit" raportta
- KIF-lávdegoddi finai Sámi allaskuvllas
- Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
- Sámi allaskuvla bovde boahtit gullat njuolggosáddaga "Mii guldalit"
- Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oanehisáiggeoahpuide
- Olgoriikastudeanttaid oahppodivat
- Čavčča deaivvadanplána ja diibmoplána
- Innspill på åpent høringsmøte i Stortinget
Oahput maidda sáhttá ohcat 01.09.24 rádjai
Eanaš 2024 čavčča oahpuin lei ohcanáigemearri 01.08.24, muhto dáidda oahpuide lea ain vejolaš ohcat:
Oahput main oahpahus lágiduvvo olggobealde Guovdageainnu:
- PED 611-3 Andrespråkspedagogikk modul 3, Girkonjárggas ohcanáigemearri 01.09.2024
- PED 611-4 Andrespråkspedagogikk modul 4, Girkonjárggas ohcanáigemearri 01.09.2024
Oahput main lea oahpahus deaivvademiid bokte Guovdageainnus ja neahta bokte:
- SÁM 100 Gielladieđa ja fonetihkka, ohcanáigemearri 01.09.2024
- JUR 201 Boazoealáhusa lágat ja riektevuođđu, ohcanáigemearri 01.09.2024
Oahput mat lágiduvvojit neahta bokte:
- SAM 602 Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter, ohcanáigemearri 01.09.2024
Sisabeassangáibádusat
Oahpuid sisabeassabeassangáibádusat čilgejuvvojit oahpuid liŋkkain dás badjelis. Váldogáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja eanas oahpuide gáibiduvvo vel dihto dási sámegielmáhttu. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát leat vejolaš ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul (FUOM: Ii lea vejolaš ohcat oahpaheaddjeoahpuide reálagelbbolašvuođa vuođul).
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Váldogáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan jagi go álgá ohppui
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus
- ahte ohccis gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu, ja sáhttá maid gáibiduvvot dihto dási eŋgelasmáhttu ja gelbbolašvuohta eará fágain.
Reálagelbbolašvuođagáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggadusain.
Duođaš ahte deavddát sisabeassangáibádusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Jus dus leat gažaldagat sisabeassangáibádusaid ektui, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: [email protected] | https://www.samas.no/se/a/oahput-maidda-sahtta-ohcat-010924-radjai?page=7 |
Eanodatlaš Ándte Gaup-Juuso fitnii duorastateahkedis reivve ruovttus Gárasavvonis.
Reivves logai ahte ruovttus ja r√°nnjas visot lea bures.
– Muohta ii leat olu ja eat leat vel beassán čohkket bohccuid. Bohccuid vuovdin manná skábmamánu lohppii. Fuolkkit ja oahpásat sáddejit dearvvuođaid ja sávvet somás BB-áiggi. Joatkke seammaládje muh' vel buorebut, dearvvuođat ruovttus, čállá Ándte bearaš.
Sotnabeaivve diehtit beass√°go Andte Big Brother -fin√°lii. Big Brother -gilvvu fin√°la lea boahtte vahku bearjadaga. Olbmot ja tihppenfitnodat j√°hkket Andte vuoitit. | http://yle.fi/uutiset/bb-andte_oaccui_reivve_ruovttus__eai_leat_vel_beassan_cohkket_bohccuid/7607415 |
Kevin Henrik Buljo (7) gottii ovddit váhkus sturimus guoli Ávvira «Guollelihkku» gilvvus. Ikte son vieččai vuoittu.
Kevin Henrik Buljo (7) gottii ovddit váhkus sturimus guoli Ávvira «Guollelihkku» gilvvus. Ikte son vieččai vuoittu.
Son lea čieža jahkásaš, ja dieđihii iežas Ávvira «Guollelihkku» gilvui dápmohiin mii dettii 400 grámma, ja vuittii oaggunstávrrá. Dápmoha son gottii Fanasjariinis, Čábardašjogas, Guovdageainnus, Toby vuokkain.
Vuosttaš guolli stávrráin
– Dat lei oalle lossat geassit bajás, muitala son Ávvirii.
Viimmáskan
Kevin Henrik áigu ge ođđa stávrráin fiškalit vel eambbo guliid.
– Áiggun mearragáttis bivdit, ja soaittán goddit vel stuorit guoli, muitala son, ja doalada nannosit vuoittostávrras.
Goddán stuorit guoli
Kevin Henrik lohka iežas ovdal goddán vel stuorit guoli.
– Godden rávddu jieŋa alde dálvet, muitala son olbmáid.
Dan son lohka deaddán bealle kilo, ja su Áhčči čájeha vel das gova, maid leaba govven dalle. Stuora fiinna ja rukses rávdu.
Vuoittit 1000 ruvnno
Ávviris leat guokte guollegilvvu jođus dán geasi. Vuosttaš lea mánáid «Guollelihkku» gilvu, masa sáhttet mánát gaskal 2 ja 12-jagi searvat. Mearri lea ahte galgá ieš goddán dan vuokkain.
Buohkat geat leat sádden sisa guollegova, leat mielde juohke váhku vuorbádeamis oaggunstávrrá. Son guhte geasis goddá losimus guoli, son vuoitá 1000 ruvnno.
3000 ruvnno luosas
Nubbi oaggungilvu ja gohčoduvvon «Luossagonagas» dahje «Luossadronnet». Das lea sáhttá stuorimus luosain fiškalit vel 3000 ruvnno Ávvira guollegilvvus. Mearri lea ahte galgá vuokkain goddán dan luosa.
Gilvu álggii geassemánu 23. beaivvi ja bistá gitta suoidnemánu 31. beaivái.
Mana deike ja dieđit iežat gilvui mield | https://www.avvir.no/vuittii-oaggunstakku/ |
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
Ođđa studeantawebba
Sámi allaskuvla lea váldán atnui ođđa veršuvnna Studeantawebbas. Sisaloggen lea rievdan. Dál logget sisa feide-geavaheaddjinamain (studeantanummár) ja čiegussániin maid ožžot go ráhkadit IT-konto. Jus it muitte čiegussáni, váldde oktavuođa supportain.
Ođđa studeantawebbas lea ođđa hápmi. Stuorámus rievdadusat leat
-
Ovdasiiddus lea registreren, boahttevaš dáhpáhusat ja dehálaš dieđut. Jus registreren gaskkalduhtto dahje botkejuvvo, de boahtá diehtu dán birra ovdasiidui nuppes go logget sisa.
-
Boahttevaš dáhpáhusaid vuolde oidnojit eksámeniid áiggit ja lanjat.
-
Dieđiheamit oahpahussii ja eksámenii(-dda) dáhpáhuvvá automáhtalaččat go rabat oahpahusplána/progrešuvdnašiehtadusa (utdanningsplan)
-
Oaččut e-boastta mii duođašta ahte leat registrerehan iežat ja e-boastta mii dieđiha ahte registreren ii leat ollašuhtton.
-
Eambbo dieđut dan birra ahte makkár dieđut leat mannan Loatnakássii. | https://www.samas.no/nb/node/958?page=1 |
Eana- ja vuovdedoalloministeriija dieđihii duorastaga, ahte Suoma ráđđehus lea dohkkehan evttohusa ođđa meahciráđđehusláhkan.Sámiid ruovttuguovllu guoski čuoggáteai beassan mielde dánge láhkahápmosii.
Tampere universitehta olmmošvuoigatvuohtadutki Heta Heiskanen mielas sámečuoggáid váilun lea ártet, daningo lága válmmaštallit gal dihte daid mearkkašumi. Máŋggat doaibmit leat gáibidan sámekultuvrra geahnohuhttingildosa ja máŋggaid eará sápmelaččaid ruovttuguovllu guoski paragráfaid máhcaheami meahciráđđehusláhkii.
– Earret eará sámediggi, vuoigatvuohtaministerijia ja ovttasveardásašvuođaáittardeaddji leat gáibidan dan. Sámiráđđi, máŋggat sámesearvvit, bálgosat ja Bálgosiid ovttastus leat cealkán sámečuoggáid beales. Dasa lassin Olmmošvuoigatvuohtalihttu, Suoma luonddusuodjalanlihttu ja máŋggat universitehta dutkit leat dorjon ášši. Maiddái Ovttastuvvan Našuvnnat čuovvu ášši aktiivalaččat, Heiskanen logahallá ja imaštallá.
"Láhkaevttohusas leat boares dieđut – ja kritihkka sámečuoggáid gahčaheamis váilu"
Dutki Heta Heiskanen lea duhtameahttun meahciráđđehuslága válmmaštallanprosessii. Son imaštallá earret eará dan, ahte ráđđehusa evttohusas leat geavahuvvon boares dieđut.
– Dálá ráđđehusa evttohusas lea ain jagi 2014 gullandilálašvuođaid cealkámušaid oktiigeassu. Boares oktiigeasus ii oidno sámečuoggáid gahčaheamis addon garra kritihkka. Boares oktiigeassu ii muital duohtavuođa, go dat addá dan gova, ahte ovdamearkka dihte vuoigatvuohtaministeriija livčče duđavaš láhkahápmosii, vaikko dan dat ii leat.
Heiskanen mielas válmmaštallit leat maiddái rihkkon sámediggelágas sámediggái addon ráđđádallangeatnegasvuođa.
– Sámediggelága mielde eiseváldit galget ráđđádallat dákkár mearkkašahtti áššiin sámedikkiin, go jearaldat lea sápmelaččaid kultuvrii gulli ealáhusa hálddahuslaš ja láhkadási nuppástusain. Meahciráđđehuslága válmmaštallamis lea jearaldat justa das. Sámedikkiin leat ráđđádallan, muhto sin oaivila eai leat váldán vuhtii ráđđehusa evttohusas. Nu ii oaččošii leat, lága dárkkuhus lea duođas vuhtiiváldit sápmelaččaid, Heiskanen dadjá.
"S√°htt√° v√°tt√°smahttit ILO ratifiserema"
Heiskanen lea fuolas láhkaevttohusas váilevaččat dahkkon vuoigatvuohtačielggademiin.
Ráđđehusa evttohus ođđa meahciráđđehusláhkan ii sisttisdoala vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid árvvoštallama – ja dat sáhttá mearkkašahtti láhkai váikkuhit sápmelaččaid vuoigatvuođaide boahtteáiggis.
– Vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid árvvoštallan čájehivčče earret eará, mat váikkuhusat dán láhkahápmosis leat Suoma vejolašvuođaide ratifiseret riikkaidgaskasaš soahpamušaid, dego ILO 169 -soahpamuša. Vuoigatvuohtaministerija čielggada ain ILO ratifiserema. Lágaid galggašii nuppástuhttit nu, ahte dat dahket vejolažžan ratifiserenproseassaid, eai váttásmahte daid, Heiskanen deattuha.
"Riikkabeaiáirasat galget áddet, ahte sámečuoggát leat dehálaččat"
Dutki Heta Heiskanen ballá, ahte riikkabeaiáirasat eai oaččo doarvái rivttes dieđu áššis ja dohkkehit dálá láhkaevttohusa.
Varrasamos kritihka galggašiige dál fidnet mearrideaddjiid beljiide.
– Lea dehálaš sihkkarastit, ahte riikkabeaiáirasat ožžot oktiigeasu maŋimuš guovtti gullama cealkámušain ja ožžot doarvái dieđuid áššis ja áddejit, ahte sápmelaččaid eamiálbmotvuoigatvuođaid nannen meahciráđđehuslagas lea dehálaš, Heiskanen lohká. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/samecuoggat_vailot_raehusa_evttohusas_oa_meahciraehuslahkan__mearrideaddjit_eai_leat_ozzon_rivttes_dieu/8502590 |
Rap-artista Ailu Valle lea mielde Suomi Areena –dáhpáhusas Poris suoidnemánus.
Suomi Areena v√°ldof√°dd√°n d√°n gease leat oahpahus ja kultuvra ja Valle leage mielde guovtti kulturs√°gastallamis.
Vuosttas ságastallama bajilčála lea Suopmelašvuođa ohcamin – maid dárkkuha suopmelašvuohta iešguđet olbmuide? Ailu Valle lassin ságastallamin leat ovttaveardásašvuođaáittardeaddji Kirsi Pimiä, seniorkonsulta Kyösti Hagert, ovddidankoordináhtor Mina Mojtahedi, rap-artista Jesse Piisinen ja Ruonáid riikkabeaiáirras Yanar Ozan. Dán ságastallama lágida ovttaveardásašvuođaáittardeaddji doaimmahat.
Nuppi ságastallama fáddán lea Rap ja divttat – eatnigillii! Hállin leat prográmmahoavda Jenni Haukio, diktačálli Tapani Kinnunen sihke rap-artisttat Jesse Piisinen ja Ailu Valle. Dán ságastallama lágidit Turku girjemeassut.
Guktot s√°gastallamat leat suoidnem√°nu 17. beaivve.
Geasi dehalamos politihkalaš festivála
Suomi Areena -d√°hp√°husa l√°gidit 13.-17.7.2015 MTV ja Pori g√°vpot.
Dáhpáhusas lea šaddan geasi dehalamos politihkalaš festivála. Prográmmas leat 160 ságastallama ja mielde leat sullii 800 ságastalli. Porii bohtet earret eará ođđa ministtarat, guokte presideantta, vihtta Eurohpa parlameantta ovddasteaddji ja 70 riikkabeaiáirasa. | http://yle.fi/uutiset/valle_mielde_suomi_areena_-dahpahusas_suoidnemanus/8042926 |
Latest news
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
NAISA 2024
Dál leat badjel 1000 dutki čoahkkanan NAISA dutkankonferánsii Bådådddjos. Lea vuosttaš geardde go NAISA lágida konferánssa Eurohpas. Eamiálbmogat viidát leat boahtán Bådåddjoi ja sámi dutkit Norgga-, suoma- ja ruoŧabealde oassálastet.
Sámi allaskuvllas leat máŋga dutki bovdejuvvun NAISAi. Sis leat logaldallamat ja servet ságastallamiidda.
- Lea dehálaš ahte sámi dutkan ja dutkanfáttát leat guovddážis go NAISA fierpmádaga dutkit leat Sámis ja vuhtto bures ahte lea stuorra beroštupmi oahpásmuvvat sámi dutkiide ja gullat sin fáttáid. Mii čatnat ođđa oktavuođaid ja šaddá miellagiddevaš oadinit boahttevaš jagiid mo sáhttit ávkkiástallat NAISA konferánssa bohtosiiguin. Mun lean nu duhtavaš iežamet dutkiid ovdánbuktimiin, sis leat vuđolaš ja girjás fáttát, dadjá rektor Liv Inger Somby.
Dás vuolábealde leat virjjit NAISA prográmmii: | https://www.samas.no/nb/node/6278?page=2 |
1De ii leat šat mihkkege dubmehusaid sidjiide geat leat Kristus Jesusis. 2Vuoiŋŋa láhka mii addá eallima Kristus Jesusis, lea čoavdán du suttu ja jápmima lágas. 3Ipmil dagai dan mii lei veadjemeahttun láhkii, danne go dat lei fámuheapme oačči geažil. Son vuolggahii Bártnis suttolaš olbmo hámis soabahit suttuid ja dubmii suttu mii lea oaččis, 4vai lága gáibádus ollašuvvá min siste geat eat eale oačči mielde, muhto Vuoiŋŋa mielde. 5Sis geat ellet oačči mielde, lea oačči miellaláhki, ja sis geat ellet Vuoiŋŋa mielde, lea Vuoiŋŋa miellaláhki. 6Oačči hállu lea jápmin, muhto Vuoiŋŋa hállu lea eallin ja ráfi. 7Dan dihte oačči hállu lea vašálašvuohta Ipmilii, dasgo dat ii leat Ipmila láhkii vuolibuš, iige oppa sáhtege leat. 8Dat geat ellet oačči mielde, eai dohkke Ipmilii.
9Dii ehpet eale oačči mielde, muhto Vuoiŋŋa mielde, jos fal Ipmila Vuoigŋa ássá din siste. Dat geas ii leat Kristusa Vuoigŋa, ii gula Kristusii. 10Muhto jos Kristus lea din siste, de rumaš lea gal jápmán suttu dihte, muhto Vuoigŋa addá eallima danin go dii lehpet dahkkojuvvon vanhurskkisin. 11Jos su Vuoigŋa guhte bajásčuoččáldahtii Jesusa jábmiid luhtte, ássá din siste, de son guhte bajásčuoččáldahtii Kristusa jábmiid luhtte, maiddái dahká eallin din jámolaš rupmaša Vuoiŋŋas bokte mii ássá din siste.
12Vieljažiiddán, mii eat leat oažžái velggolaččat, nu ahte galggašeimmet eallit oačči mielde. 13Dasgo jos dii eallibehtet oačči mielde, de dii jápmibehtet. Muhto jos dii Vuoiŋŋa bokte jámihehpet rupmaša daguid, de oažžubehtet eallit. 14Buohkat geaid Ipmila Vuoigŋa láide, leat Ipmila mánát. 15Dii ehpet leat ožžon šlávvavuođa vuoiŋŋa nu ahte šattašeiddet fas eallit balus, muhto dii lehpet ožžon Vuoiŋŋa guhte addá midjiide máná vuoigatvuođa, nu ahte mii sáhttit čuorvut: "Abba! Áhčči!" 16Vuoigŋa ieš duođašta min vuoiŋŋain ahte mii leat Ipmila mánát. 17Muhto jos mii leat mánát, de mii leat maiddái árbbolaččat, Ipmila árbbolaččat ja Kristusa mielárbbolaččat. Jos mii gillát oktan Kristusiin, de mii maiddái oktan suinna leat oasálaččat hearvásvuhtii.
Hearvásvuođa doaivu
18Mun oaivvildan ahte dálá áiggi gillámušat eai leat mahkkege dan hearvásvuođa ektui mii oktii almmustuvvá ja šaddá min. 19Oppa sivdnádus vuordá áibbašemiin Ipmila mánáid almmustuvvama. 20Buot mii lea sivdniduvvon lea biddjojuvvon nohkavašvuođa vuollái, ii iežas dáhtus, muhto su dáhtus guhte lea vuolidan dan. 21Nu sivdnádus čovdojuvvo nohkavašvuođa šlávvavuođas dan friddjavuhtii maid Ipmila mánát ožžot hearvásvuođas.
22Mii diehtit ahte oppa sivdnádus ovttas šuohkká ja gillá dego riegádahttinávttain. 23Iige duššefal sivdnádus, muhto maiddái mii geat leat ožžon Vuoiŋŋa álgošattu, šuohkkit ja áibbašit dasa ahte šattašeimmet Ipmila mánnán ja son lonistivččii min rupmaša friddjan. 24Mii leat juo bestojuvvon, dat lea min nana doaivu. Muhto doaivu maid olmmoš juo oaidná ollašuvvan, ii leat šat doaivu. Mo sáhttá oktage doaivut dan maid juo oaidná! 25Muhto jos mii doaivut juoidá maid eat oainne, de mii vuordit dan gierdavaččat.
26Maiddái Vuoigŋa veahkeha min min headjuvuođas. Dasgo mii eat dieđe maid galggašeimmet rohkadallat, muhto Vuoigŋa ieš rohkadallá min ovddas šuohkáhusaiguin sániid haga. 27Ja son guhte suokkarda váimmu, diehtá maid Vuoigŋa hálida, dasgo Vuoigŋa rohkadallá bassi olbmuid ovddas Ipmila dáhtu mielde. 28Mii diehtit ahte buot šaddá sidjiide buorrin geat ráhkistit Ipmila, sidjiide geaid son lea rávkan áigumušas mielde. 29Dasgo sin geaid son juo ovdal lea dovdan, son lea maid ovddalgihtii mearridan hábmet Bártnis gova mielde, vai su Bárdni livččii vuosttašriegádeaddji eatnat vieljaid gaskkas. 30Sin geaid son ovdal lea válljen, son lea maid rávkan, ja daid geaid son lea rávkan, son lea maid dahkan vanhurskkisin; sidjiide geaid son lea dahkan vanhurskkisin, son lea maid addán iežas hearvásvuođa.
31Maid mii dása dadjat? Jos Ipmil lea min beale, gii dalle sáhttá leat min vuostá? 32Son guhte ii seastán iežas Bártni, muhto attii su min buohkaid ovddas, iigo son dalle attáše midjiide buot earáge oktan suinna? 33Gii sáhttá váidalit sin geaid Ipmil lea válljen? Ipmil lea dat guhte dahká vanhurskkisin. 34Gii sáhttá dubmet? Kristus Jesus lea dat guhte jámii ja velá bajásčuoččáldahttojuvvui, ja čohkká Ipmila olgeš gieđa bealde ja rohkadallá min ovddas. 35Gii sáhttá earuhit min Kristusa ráhkisvuođas? Sáhttágo áŧestus, ballu, doarrádallojupmi, nealgi, álásvuohta, heahti dahje miehkki? 36Nugo lea čállojuvvon: Du dihte mii goddojuvvot geažos beaivvi, mii adnojuvvot njuovvansávzan.37Muhto buot dáid badjel mii oažžut vuoittu su bokte guhte ráhkistii min. 38Dasgo mun lean vissis ahte ii jápmin iige eallin, eai eŋgelat eaige oaivámuččat, eai dálážat eaige boahttevaččat, eaige mahkkege fámuid, 39ii mihkkege allagasas iige mihkkege čiekŋalasas iige mihkkege eará sivdnádusaid sáhte earuhit min Ipmila ráhkisvuođas Kristus Jesusis, min Hearrás.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/ROM.8 |
Olbmot leat dal čoagganan fas buvttadit teáhtera. Jiepma (njuorjjočivggaš) dramáhtalaš ja varalaš dilis, mánáid mielas árvideames guoimmuheaddji, lea mii vuolggaha Beaivváš-jagi. Nuppádassii čavččabeallai, de ges beassat oaidnit ovddeš Beaivváš buvttadusa mii fas lea ilgadasat guvlui, mas fokus lea bearášveagaválddálašvuohta. Beaivváš seaguha iežas hip-hop prošektii ovttas mayaálbmogin ja luohtedánsui ea. ea. Frikar joavkkuin ja mátkkošta miehta davvin, Ruoššas ja maiddái Indias iešguđege čájálmasain. Bures boahtin fas miellagiddevaš Beaivváš áigodahkii.
Ođđa jahki, ja gelddolaš ođđa buvttadusaiguin álggahit vuos Njuorju Niilá bihtáin, mii ii goassege ovdal leat buvttaduvvon teáhterlávddi váste. "Snorre Sel" lea girji mii almmuhuvvui 1941. Girječálli Frithjof Sælen čálii girjji vuosteháhkun dasa go duiskalaččat válde riika, iežaset háldui. Dat lea girjjálašvuođa historjjálaš mielamiel máinnas, muhto maiddái mánáide ja bearrašiidda, hearvás, hilbes čájálmas sámegillii. Go Beaivváš buvttada dán bihtá, de gártá juogalagaš čalmmusteapmin nuppi máilmmisoađi loahpaheapmái 1945s– juste 70 jagi dassái (bivttastevdnegat Sara Kander, kollasje Mienna/Beaivváš, duo olgešbealde, muđui govat áššis, Mienna/Beaivváš).
Leat čieža neavttárat čájálmasas, 3as dain vuosttaš geardde Beaivvážis, leat Marte Fjellheim Sarre, Eirik Høie Mortensen ja Heli Huovinen. Dasa lassin leat de 4 "boarana", Mary Sarre, Egil Keskitalo, Nils Henrik Buljo, Áilloš (duo govas bajábealde, gurut rávddas Áilloš, Mortensen, Huovinen, Fjellheim Sarre, Keskitalo, Sarre ja Buljo.)
Lea Haukur J. Gunnarsson gii lea mánáid- ja bearáščájálmasa bagadalli, dasa lea Halvdan Nedrejord musihka ráhkadeamen ja Sara Kander (son hápmi biktasiid Stáinnat čájálmassii Beaivvážis 2012) fas hábme somás ja gelddolaš biktasiid. Tine Thomassen lea dramatiseren girjji, girji mii, nu mot namuhuvvui, almmuhuvvui dalle go duiskkalaččat bákkuin márre riikii. Ja lea Elle Sofe Henriksen gii galgá láidestit neavttáriid rievttes mearraelliid lihkastagaide ja čuovgga galgá Steinar Lohne hábmet. (Buot namuhuvvon olbmot dá govas vuolábeale, gurut rávddas, Henriksen, Thomassen, Lohne, Gunnarsson ja Kander). Frithjof Sælena girji ii vákšojuvvon álggos, ovdal go fuobmáje ahte máinnas govahalai hui čielgasit historjjálaš dáhpáhusa: Njuorju Niilá leat "norgalaččat", fáhkan Speažžán lea "duiskkalaččat", jiekŋaguovža Gabbamuoddá lea "Sovjet-lihttu", morša Skávžán -máhka lea "Englánda" ja skávlliguovttos leaba "Quislingat".
Beaivvážis leat muđui eará mielamiel buvttadusat earret Njuorju Niilá , mas lea álgočájálmas njukčamánu 6 beaivvi. Nubbi váldobuvttadusain lea "Skoavdnji" – mii galgá čájehuvvot fas ođđasit ja maid Inger Margrethe Olsen váidni čálii – ja Beaivváš buvttadii 1994s. Vuosttáščájálmas šaddá golggotmánu 9. beaivvi, ja dasto čájálmasmátki dan maŋŋel. Lea 21 jagi dassážii go bihttá čájehuvvui vuohččan skábmamánu 11. beaivvi 1994, geahča 1994 čájálmasa prográmma. Ea. ea. muitala prográmma ahte čájálmasa vuolgga lea balddonasmuitalus Nuorta-Finnmárkku rittuin, ja bihtá váldofáddán lea veahkaválddálašvuohta ruovttuin.
Beaivváš lea álggahan ovttasbargguid Frikar Dansekompani joavkkuin ja Teater Innlandet. "Leahkit" čájálmasas čájehuvvo vuohččan borgemánu 24 beaivvi Teater Innlandet Hamaris. Muđui álggahit La Danza de la Vida – Eallima dánsa, mas hip-hop, mayakultuvra ja Beaivváš lea fáddan. Ovttasbargoguoimmit leat Hætta/Lopez Production, Grupo Sotzil (Sololá, Guatemala) ja Guatemaya. Mii leat juo čađahan workshop ja seminára singuin skábmamánus diibmá. Álgočájálmas dán prošeavttas orro šaddamin guovvamánus 2016.
Muđui galgat čájehit diimmáš buvttadusaid "Mun lean Inanna", "The Sound of Sápmi", "Áillohaš – Beaivvi bárdni" ja «1814 duoddara western», duoppil dáppil jagi miehtá. Vuosttaš bihttá čájehuvvo Romssas guovvamánu 5. beaivvi, ja vel Bharat Rang Mahotsav International Theatre Festival – Indias guovvamánu 9. beaivvi ja maiddái Oslos (dáhtun ii mearriduvvon). Inanna čájálmas čájehuvvui maid Guatemalas skábmamánus. "The Sound of Sápmi" čájálmas galgá čájehuvvot nuoraidskuvllahasaide Guovdageainnus ja čájehuvvo maid Álttás guovvamánu 6. beaivvi. Muđui lea mearriduvvon ahte Áillohaš-čájálmas galgá čájehuvvot sihke Ruoššas ja Suomas, ja muđui Norggas ja Japánas. 1814-čájálmas, gos Statsteáhter neavttárat ja Beaivváš neavttár nektet, čájehuvvo Vinterlys nammasaš festiválas, Nordland teáhter hálddus, guovvamánu 7. B.. Dat namuhuvvon čájálmasat soitet šaddat eará sajiin maid čájehuvvot. Dasa lassin lea ovttasbargu gaskkal Beaivváža, Hålogaland Teater ja Ferske Scener; "Dagen under" buvttadusain maid Arne Lygre lea čállán. Vuosttaščájálmas lea Romssas čakčamánu 24 beaivvi.
Nu go diibmá, de áigut Beaivvážis maiddái dán jagi ráhkadit teáhterprográmma beassášmárkaniidda Guovdageainnus. Doppe čájehit "Njuorju Niilá, "Mun lean Inanna" ja "The Sound of Sápmi". Eambbo dieđut daid birra ilbmet.
Na de lea muitalus: Niilá lea unna njuorjjočivggaš (jiepma) ja lea hui sáhkkii, son liiko čohkkát ja speadjalastit iežas jieŋas. Muhtin beaivvi boahtiba skávlliguovttos Biráš ja Boreš girddi. Soai dájuheaba Niilá iežaska mielde guhkás eret ruovttus, jiekŋaguovžža Gabbamuottá lusa, gii háliida njuorjjočivgga borrat. Ja Gabbamuoddá lea maid lohpidan oasi skávlliide. Muhto okta eará, guhte lea buot váráleamos ealli – fáhkan Speažžán – maiddái háliidivččii njuorjjočivggain reahttadit. Son lea juo ovddežis borran Niilá áhči. Guhkkin doppe dan stuora ábis ferte Niilá birget ieš okto. Son nu háliidivččii eatni lusa, go doppe lea buot buoremus eallit, muhto maid galgá go leat nu ollu várálaččat su birra. Ii oba soaitte ge vejolažžan?
Dán čállágis gávnnat čohkkejuvvon dieđuid jiema birra, Njuorju Niilá birra, dasa lassin lea dás maid dárkilis dieđut čájálmasmátki birra, mii lea na (čájálmas bistá su 45 minuhtta).:
Bear./Fre. 6.3., Guovdageaidnu/Kautokeino
Lávv./Lør. 7.3. Guovdageaidnu/Kautokeino
Dis./Tirs. 10.3. Kárášjohka/Karasjok
Duor./Tors. 12.3. Vuonnabahta/Varangerbotn
Bear./Fre. 13.3. Deatnu/Tana
Lávv./Lør. 14.3. Ohcejohka/Utsjoki
Sotn./Søn. 15.3. Anár/Inari
Duor./Tors. 19.3. Johkamohki/Jokkmokk
Bear./Fre. 20.3. Giron/Kiruna
Lávv./Lør. 21.3., Heahttá/Enontekiö
Dis./Tirs. 24.3., Áltá/Alta
(fuom: čájálmasat Olmmáivákkis ja Romssas leat sirdojuvvon máŋŋel beassážiid)
Beassážat,Guovdageainnus
Duor./Tors. 9.4., Romsa/Tromsø
Bear./Fre. 10.4., Olmmáivággi/Manndalen
Duon govas eanas olbmot čátnot buvttadussii. | https://beaivvas.no/olu-buorre-boahtimis/ |
Bernt Morten Bongo
– Dáppe lea buorre vuoigŋa. Dán ođđa fiinna viesus lea miellagiddevaš studeantan leat ja lean lohkan sámegiela ja čađahan Árbediehto ja Bistevaš Design oahpuid.
Ann Maret Eira
– Árbediehtooahppui álgen vuoi oahpan movt seailluhit árbevirolaš máhtu viidásit.
Bernt Morten Bongo
– Dáppe lea buorre vuoigŋa. Dán ođđa fiinna viesus lea miellagiddevaš studeantan leat ja lean lohkan sámegiela ja čađahan Árbediehto ja Bistevaš Design oahpuid.
Joret Mihkkal Bals
– Olmmoš fuobmá man nuorra čálalaš sámegiella lea. Go logat sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpu de soaittát vel fuobmát mii sápmelaš lea.
Inger Márjá Nilut
Olles PPO-oahppu ja measta visot lohkanmearri lea sámegillii. Beassat hárjehallamii gos oaidnit movt oahpaheaddji bargu lea.
Kurage Kohji Ohhashi
– Álgen Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa jahkeovttadahkii go áigon ovdánahttit iežan sámegielmáhtu. | https://samas.no/se/a/buorre-vuoigna#main-menu |
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
SáMOS konferánsa "Unna olbmožiid dihtii" - guhkiduvvon dieđihanáigemearri
Sámedikki ovdánahttinprošeakta SáMOS, Sámi mánát ođđa searvelanjain, loahpahuvvo 2023:s. Dan aktavuođas lágida SáMOS ovttas Sámi allaskuvllain loahpakonferánssa Diehtosiiddas Guovdageainnus mánáidgárdedutkiide, pedagogaide ja eará fágaolbmuide.
Konferánssa fádda lea kvalitehtaovdánahttin sámi- ja álgoálbmotpedagogihkas ja -didaktihkas. Konferánssas ovdanbuktojuvvojit ovdánahttinprošeavtta SáMOSa bohtosat ja vásáhusat. Sámi ja eará álgoálbmotmáilmmi dutkit buktet ovdii iežas pedagogalaš dutkamiid.
- Prográmma, almmuhanliŋka ja eará konferánsadieđuid gávnnat Sámi allaskuvlla ruovttusiiddus.
- Dieđihanáigemearri lea guhkiduvvon 17.3. rádjái.
- Neahttaoassálastimii lea dieđihanáigemearri 19.3. | https://www.samas.no/se/a/samos-konferansa-unna-olbmoziid-dihtii-guhkiduvvon-diedihanaigemearri?page=3 |
Ievttá stuorra ođas lei, ahte Suoma alimus hálddahusriekti mearridii, ahte Supmii eai boađe ođđa sámediggeválggat.
AHR almmustahtii ikte goittotge maid nuppi mearrádusa, mainna dat hilggui Sámedikki válgalavdegotti dahkan burginohcamušaid.
Válgalávdegoddi lei bivdán, ahte AHR válddašii Sámedikki válgalogahallamis eret njeallje olbmo, geaid AHR dohkkehii dohko jagis 2011. Okta sis lea Kari Kyrö, guhte jienastuvvui Sámediggái čavčča 2015 sámediggeválggain.
Burginohcamušaid hilgun dárkkuha, ahte dát njeallje olbmo bissot ain válgalogahallamis.
AHR: Mii geavahit ollislaš guorahallama lappalaščuoggá oktavuođas
Mearrádus burginohcamušain sisttisdoallá dieđuid AHR linjás sápmelačča meroštallamis.
Mearrádus burginohcamušain sisttisdoallá dieđuid AHR linjás sápmelačča meroštallamis.
AHR čilge goas sii geavahit nu gohčoduvvon ollislaš guorahallama dahje ollišlaš árvvoštallama (su. kokonaisharkinta).
Gažaldat lea proseassas, mas AHR mearrida dohkkehago dat muhtin ohcci Sámedikki válgalogahallamii vai ii. Suomas lea alimus halddahusrievttis maŋimuš sátni dasa, gii dohkkehuvvo Sámedikki jienasteaddjin.
Jahkelohku 1875 guovddážis
AHR muitala, ahte sii geavahit ollislaš guorahallama, jos olmmoš ohcá Sámedikki válgalogahallamii boarrásot go 140 jagi boares lappalašmerkejumiin.
"Ollislaš guorahallamis lea mearkkašupmi, jos ohcci deavdá dušše sámediggelága "lappalaškritera" ja jos su "lappalašmáddu" gávdno ovdal jagi 1875."
AHR čilge, ahte ollislaš guorahallamis lea mearkkašupmi, jos ohcci deavdá dušše beare sámediggelága lappalaškritera (čuokkis 2 vuolábealde) ja jos dát lappalašmáddu lea merkejuvvon áššebáhpáriidda ovdal jagi 1875, badjel 140 jagi dassái.
3 § Sápmelaš
Sápmelažžan dárkkuhuvvo dákkár olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan dainna eavttuin:
1) ahte son ieš dahje unnimustá okta su váhnemiin dahje ádjáin ja áhkuin lea oahppan sámegiela vuosttas giellanis, dahje
2) ahte son lea dakkár olbmo maŋisboahtti, guhte lea merkejuvvon duottar-, vuovde- dahje guolásteaddjilappalažžan eana-, vearroguoddin- dahje heaggagirjjis, dahje
3) ahte unnimustá okta su váhnemiin lea merkejuvvon dahje livccii sáhttán merkejuvvot jienastanvuoiggalažžan sámi parlamentta dahje sámedikki válggain.
– Mađi boarrásot lappalašmerkejumis lea gažaldat, dađi nannosot čilgehusa AHR gáibida olbmo eará čanastagain sámi kultuvrii, AHR čilge.
AHR muitala, ahte sii eai geavat ollislaš guorahallama ollenge dakkár ohcciid buohta, geat eai deavdde ovttage sámediggelága golmma kriteras (čuoggát 1, 2 dahje 3 bajábealde).
Dát lea buot, maid AHR muitalii ollislaš guorahallama birra gaskavahku mearrádusastis.
Ollislaš guorahallan bekkii jagis 2011
Ollislaš guorahallan lea doaba, mii bekkii jagis 2011.
Dalle AHR dohkkehii njeallje ohcci v√°lgalogahallamii S√°medikki d√°htu vuost√°.
Ollislaš guorahallan geavahuvvui ákkastallamiin fas 2015, go AHR dohkkehii 93 olbmo válgalogahallamii Sámedikki dáhtu vuostá.
Sámediggi ozai burgimiid jo nuppádassii – AHR hilggui daid 2013 ja 2016
AHR gaskavahku mearrádusa ja ášši gieđahallama birra sáhttá lohkat suomagillii AHR siidduin.
Sámedikki iešguđet orgánat ohce burgimiid dán njealji olbmo buohta dál jo nuppádassii.
Sámedikki stivra ozai jo oktii burgimiid, muhto AHR hilggui daid jagis 2013. Dán have burgimiid ozai Sámedikki válgalávdegoddi ja AHR hilggui maid dáid burginohcamušaid gaskavahku.
Válgalávdegotti ákkastalai ollislaš guorahallamiin ja joavkodohkkehemiin
Válgalávdegoddi ákkastalai burginohcamušain earret eará, ahte sámediggelágas ii loga, ahte ollislaš guorahallama sáhttá geavahit sápmelačča meroštallamis.
Válgalávdegotti nubbi ákkastallan guoskai dan, ahte sin mielas njeallje ohccis váillui sápmelaččaid joavkodohkkeheapmi, man sáhttá addit dušše Sámedikki válgalávdegoddi, ii duopmostuollu.
AHR:ges va≈õtidii, ahte s√°mediggel√°gas ii daddjojuvvo, ahte v√°lgalavdegotti oaidnu joavkodohkkeheamis okto mearrida gii dohkkehuvvo jienasteaddjin.
– Sámediggelágas ii leat dakkár eaktu, ahte Sámedikki válgalavdegotti oaidnu joavkodohkkeheamis okto mearrida gii dohkkehuvvo válgalogahallamii, muhto baicce ášši galgá mearriduvvot sámediggelága sápmelačča meroštallama kriteraid vuođul, AHR dadjá. | http://yle.fi/uutiset/ahr_cilge_goas_ollislas_guorahallan_geavahuvvo_sapmelacca_merostallamis/8592185 |
Golggotmánu 5. B. čájehii Sámi Našunálateáhter iežas Pippi-veršuvnna vuosttaš geardde. Dan rájes lea čájálmas čájehuvvon viidát ja govdadit Sámis. Ja skábmamánu 5. B. čájehuvvui maŋemus čájálmas, nu maiddái Guovdageainnus, gos teáhter doallá viesu. Ja nu mot jo buot čájálmasat mátkkis, de maŋemus čájálmas gesii maid olu olbmui, go čájálmas lei meastá dievvá.
Marte Fjellheim Sarre (Pippi) lea ovttas ea. ea. Sarakka Gaupain (Tommi) ja Anja Saiva Bongo Bjørnstad (Annika), dá bajábealgovas lávderavddas, leat ovttas ensemblen leamaš mearehis bivnnuhat. Buot čájálmasaiguin olles čájálmasmátkkis leat leamaš olu olbmot. Muhto de dal gaikkoduvvo Villa Villakulla maŋemus geardde, ja dán bokte lea de Pippi čájálmasráidu nohkan, na goit dán háve. | https://beaivvas.no/loahpahuvvui-bajimusas/ |
Rasmus Christian Rask (riegádan skábmamánu 22. b. 1787 Dánmárkku Brændekildes, jápmán skábmamánu 14. b. 1832 Københápmamis) lei dánskalaš gielladutki. Son lei okta historjjálaš-komparatiiva gielladiehtaga vuođđudeddjiin, muhto dasa lassin son dutkkai máŋggaid gielaid synkronalaš geahččanguovllus. Son dutkkai earenoamážit indo-eurohpalaš gielaid komparatiiva fonologiija ja morfologiija. Sámegielaid olis su deháleamos bargu lei Knud Leem (1748) giellaoahpa revišuvdna Ræsonneret lappisk Sproglære efter den Sprogart, som bruges af Fjældlapperne i Porsangerfjorden i Finmarken: En Omarbejdelse af Prof. Knud Leems Lappiske grammatica, man sáhttá atnit vuosttaš modearna sámegiela giellaoahppan.
- Ræsonneret lappisk Sproglære efter den Sprogart, som bruges af Fjældlapperne i Porsangerfjorden i Finmarken. En Omarbejdelse af Prof. Knud Leems Lappiske grammatica
- Máŋggat Rasmus Rask publikašuvnnat Strasbourg universitehta siidduin | https://se.wikipedia.org/wiki/Rasmus_Rask |
Turkus 2.-4.10.2015 lágiduvvon girjemeassuid temán leat Sápmi ja Kustavi. Girjemeassuid prográmmas Sápmi lea mielde hui viidát ja máŋggabealat sisdoaluin. Prográmma almmuhuvvo 1.9.2015, ja álgodieđuid mielde prográmma lea, earenoamážit sámetemáid beales duođai beroštahtti, njulgestaga mielaheapme! Girjjiid almmustahttimat, musihkka, bargobájit, gávpotsámiid čoahkkananvuojut jna jna fállojuvvojit miehtá olles vahkuloahpa. Vajálduhtekeahttá dan, ahte Turku riikkaidgaskagaš Girjemeassut lágiduvvojit ovttas Turku Borramuš- ja Viidnemeassuiguin, Dieđameassuiguin ja Čoaggin-dáhpáhusain ja Skearromeassuiguin. Buot dáhpáhusaide beassá seamma bileahtain!
Turussa 2.-4.10.2015 järjestettävillä kirjamessuilla on teemana Saamenmaa ja Kustavi. Kirjamessujen ohjelmassa tulee olemaan erittäin kattavasti monipuolista sisältöä Saamenmaa-teemalla. Ohjelma julkaistaan 1.9.2015, mutta alustavien tietojen mukaan ohjelma on etenkin saamelaisteemojensa puolesta ennennäkemättömän huikea! Kirjojen julkaisuja, musiikkia, työpajoja, kaupunkisaamelaisten kokoontumisajoja jne jne on tarjolla koko viikonlopun ajan. Unohtamatta tietenkään sitä, että Turun kansainväliset Kirjamessut järjestetään yhdessä Turun Ruoka- ja Viinimessujen, Tiedemessujen sekä Keräily-tapahtuman ja Levymessujen kanssa. Kaikkiin tapahtumiin pääsee samalla lipulla!
***
Sámedikkis ožžon ruhtadoarjaga vehkiin Bárbmu ávžžuha ja hálida nannosit doarjut searvvi lahtuid oassálastima meassuide. Dego muhtun oktavuođain lea jo namuhuvvon, de lea ulbmilin oažžut áigái "megalománalaš sámiid čoahkkaneami"!
Saamelaiskäräjiltä saadun avustuksen myötä Bárbmu kannustaa ja haluaa vahvasti tukea yhdistyksen jäsenistön osallistumista messuille. Kuten jossain yhteydessä on jo todettu, on tavoitteena saada aikaiseksi "megalomaaninen saamelaisten massatapahtuma"!
***
Bárpmu stivra mearridii čoahkkimis (ja maiddái barggadettiin áššiin ovddosguvlui maŋŋeleappos) čuovvovaččat: Searvvi lahtuid idjadangoluin meassogávpogis buhttejuvvo guittiid vuostá 75€/idja. Dan haddin dahkkojuvvon várrema várás oažžu rávvagiid searvvi stivrras e-boasttain čujuhusas: ry.barbmu.rs[at]gmail.com. Dihtomearis lanjaid várrejupmi nohká 1.9.2015, nu ahte dan maŋŋel dahkkojuvvon várrejumiin/idjademiin buhttejuvvo dušše 75 €, vaikko idjadeami haddi livččii eanet. Bárbmu ii fuolat lanjaid várremiin muhto juohkehaš galgá várret iežas lanja ieš.
Bárbmun hallitus päätyi kokouksessaan (ja myös jatkotyöstäessään asiaa myöhemmin) seuraavanlaiseen ratkaisuun: Yhdistyksen jäsenten majoituksesta messukaupungissa korvataan tositteita vastaan 75€/yö. Tällä hinnalla tehtävistä huonevarauksista (kiintiö) voi tiedustella yhdistyksen hallitukselta sähköpostilla osoitteesta ry.barbmu.rs( at ) gmail.com. Kiintiö sulkeutuu 1.9.2015 joten sen jälkeen tehdyistä varauksista/yöpymisistä korvataan vain tuo 75€, vaikka yöpymisen hinta olisi korkeampi. Bárbmu ei hoida huoneiden varauksia, vaan jokainen varaa huoneensa henkilökohtaisesti.
***
Lahtut sáhtet gulaskuddat stivrra e-boastas ravvagiid mátgegoluid buhtadusas. Mátkebileahtaid dehe ovttasmátkkošteami lahtut dikšot ieža, nappo Bárbmu ii ordne sáhtuid iige fuolat bileahttadiŋgomiin.
Matkakulujen korvaamisestasta voit tiedustella hallitukselta s.postitse. Myös matkaliput tai kimppakyydit jäsenistö hoitaa itse, eli Bárbmu ei järjestä kuljetuksia tai lipputilauksia.
***
Bárpmu stivra sávvá Turkui stuora ovddastusa sámiin ja sámi kultuvrra berošteddjiin! Oaidnaleapmái Turkus meassodoaluin 2.-4.10.2015!!! Jos hálidat vel jearrat juoidá meassodáhpáhusa ja oassálastima birra, de váldde roahkkadit oktavuođa stivrii omd. facebookas dehe e-boasttain ry.barbmu.rs[at]gmail.com!
Bárbmun hallitus toivoo Turkuun mahdollisimman suurta saamelaisten ja saamelaiskulttuurin ystävien edustusta! Nähdäänhän siis Turussa messutunnelmissa 2.-4.10.2015!!! Jos mieleesi juolahtaa mitään kysyttävää messuihin liittyen, ota rohkeasti yhteyttä hallitukseen esim. facebookissa tai sähköpostilla ry.barbmu.rs[at]gmail.com! | https://barbmu.wordpress.com/2015/08/23/barbmu-matkkis-turku-girjemeassui-barbmu-matkalla-turun-kirjamessuille-2-4-10-2015/ |
Jearahallan Sámemusea čoakkáldatbarggu mearkkašumis
- 21.09.2021
- Dieđáhus
Suoma álbmotmuseas sirdojuvvon čoakkáldagas leat s. 2200 diŋgga, mii mearkkaša čoakkáldatbarggu dáfus máŋggalogi luovi burgima ja čuđiid mielde dávvirkássaid rahpama, diŋggaid dutkama ja konserverema. Sámečoakkáldaga repatriašuvnna nappo máhcaheami mielde Sámemusea diŋgačoakkáldagas leat juo badjel 10 000 diŋgga. Min čoakkáldatbarggu guovddáš árvu lea searvvušlašvuohta ja mii rahpat čoakkáldatbálvalusaid álbmogii dalle, go fargga válmmaš lanjat fállet dasa ain buoret vejolašvuođa.
Čoakkáldagaide sáhtát juo oahpásnuvvat siida.finna.fi-siidduin.
Mii rahpat dál čoakkáldagain beroštuvvan olbmuide Webropol-jearahallama, mainna sáhtát muitalit iežat sávaldagaid čoakkáldagaid oidnosii bidjamis. Liŋkka jearahallamii. | https://siida.fi/davvisami/diedahusat/jearahallan-samemusea-coakkaldatbarggu-mearkkasumis/ |
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Lávvordat-kafea - Lørdagskafe
Sámi allaskuvla lágida "Lávvordat-kafea" 1.10.2016, ovttasbargoguimmiiguin
- Eidebakken IL- bygdelag og hytteforening
- Gula – med fokus på sjøsamene
- Seiland/Sievju nasjonalpark
Mii doallat "Lávvordat-kafea" K & K giliviesus (ovddeš Korsfjord skole). Kafea lea rabas di. 9-16, ja mii lágidit čájáhusa, ovdanbuktima báikkálaš historjjálaš materiálain, aktivitehtaid mánáide ja eará suohttasiid.
Samisk høgskole arrangerer Lørdagskafe i Korsfjord 1.10.2016. Arrangementet er et samarbeid med
- Eidebakken IL- bygdelag og hytteforening
- Gula – med fokus på sjøsamene
- Seiland/Sievju nasjonalpark
Lørdagskafeen arrangeres på K & K Grendehus (tidligere Korsfjord skole). Kafeen er åpen fra kl. 9-16, med utstilling, framføring/framvisning av lokalhistorisk materiale, aktiviteter for barn mm. | https://www.samas.no/en/node/3636 |
ámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot
Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.
Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.
Buohkanassii leat 70 ohcci.
– Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.
Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.
– Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.
Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.
– Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.
Les på norsk | https://www.nrk.no/sapmi/sami-allaskuvla_-olu-ohcit_-muhto-oahpaheaddjit-vailot-1.16861256 |
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
Oahpaheaddjestudeanttat hárjehallamii sámegielaid gáiddusoahpahusfidnui
Sámegielaid gáiddusoahpahusfidnu ja Sámi allaskuvla fállet oahpaheaddjestudeanttaide rájiid rasttildeaddji vejolašvuođa čađahit oahpahushárjehallama sámegielaid gáiddusoahpahusfitnus. Oahpahushárjehallamis besset studeanttat oahpásnuvvat gáiddusoahpahusa pedagogihkkii ja didaktihkkii ja maiddái čiekŋudit iežaset máhtu digitála oahpahusreaidduid geavaheamis.
- Lea hui fiinna ášši álggahit rájiid rasttildeaddji ovttasbarggu, mas oahpaheaddjestudeanttain lea vejolašvuohta oahpásnuvvat sámegielaid gáiddusoahpahussii ja dan metodaide. Hárjehallan lea dehálaš boahttevaš oahpaheddjiid dáfus, vai studeanttat ožžot vásáhusaid gáiddusoahpahusas, mii lea boahttevuođa oahpahushápmi, illuda Sámegielaid gáiddusoahpahusfitnu prošeaktahoavda Hanna Helander.
Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Rauni Äärelä-Vihriälä atná ovttasbarggu dehálažžan.
- Lea somá álggahit ovttasbarggu, mas oahpaheaddjestudeanttat besset čiekŋudit sin digitála máhtu gáiddusoahpahusas, ja maiddái iskkadit digitála oahpahusreaidduid, dadjá Äärelä-Vihriälä.
Hárjehallama áigge čuvvot oahpahushárjehallit gáiddusoahpahusdiimmuid ja dollet gáiddusdiimmuid maiddái ieža. Oahpahushárjehallamat čađahuvvojit giđđa- ja čakčalohkanbajis dán jagi.
- Lea somá beassat oahpásnuvvat gáiddusoahpahusas geavahuvvon digitála reaidduide ja beassat maid geahččalit oahpaheami, go dákkár oahpahanvuohki soaitá šaddat dábálažžan boahttevuođas. Gáiddusoahpahus lea buorre vuohki oahpahit, go dalle oahppit ožžot sámegieloahpahusa, fuolakeahttá das gos sii orrot, go fal neahtta doaibmá, muitala Sámi allaskuvlla studeanta Iina-Marja Juuso, guhte čađaha iežas maŋimuš oahpahushárjehallama gáiddusoahpahusfitnus.
Lassedieđuid sáhttet addit:
Rauni Äärelä-Vihriälä [email protected] +4778448452
Hanna Helander [email protected] +358 40 701 2094
Arla Magga [email protected] + 358 40 198 5033 | https://www.samas.no/se/a/oahpaheaddjestudeanttat-harjehallamii-samegielaid-gaiddusoahpahusfidnui |
Mađe boarrasebbo šattai, dađe eanet Áillohaš liikui árbevirolaš juoigamii. Son lei guovddážis ealáskahttimin juoigama go dat lei áitojuvvon. Áillohačča sáhttá navdit juoigankomponistan. Son lávii gohčodit juoigama sápmelaččaid klassihkalaš musihkkan, ja su skearru Goase dušše, man ovddas oaččui Prix Italia bálkkašumi, nammaduvvo ge Loddesimfonian. Áillohaš lea čállán juoigama birra ahte dat čatná oktii, dan sáhttá geavahit ráfudit bohccuid, baldit gumppiid, muittašit ustibiid ja vel vašálaččaid ge. Juoigan sáhtii maid leat lávki nuppi máilbmái, go dat gulai ovddeš sámi oskui.
(Harald Gaski 2014) | https://www.lassagammi.no/musihkar-ja-juoigankomponista.315482.se.html |
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
Lávvordat-kafea - Lørdagskafe
Sámi allaskuvla lágida "Lávvordat-kafea" 1.10.2016, ovttasbargoguimmiiguin
- Eidebakken IL- bygdelag og hytteforening
- Gula – med fokus på sjøsamene
- Seiland/Sievju nasjonalpark
Mii doallat "Lávvordat-kafea" K & K giliviesus (ovddeš Korsfjord skole). Kafea lea rabas di. 9-16, ja mii lágidit čájáhusa, ovdanbuktima báikkálaš historjjálaš materiálain, aktivitehtaid mánáide ja eará suohttasiid.
Samisk høgskole arrangerer Lørdagskafe i Korsfjord 1.10.2016. Arrangementet er et samarbeid med
- Eidebakken IL- bygdelag og hytteforening
- Gula – med fokus på sjøsamene
- Seiland/Sievju nasjonalpark
Lørdagskafeen arrangeres på K & K Grendehus (tidligere Korsfjord skole). Kafeen er åpen fra kl. 9-16, med utstilling, framføring/framvisning av lokalhistorisk materiale, aktiviteter for barn mm. | https://www.samas.no/se/a/lavvordat-kafea-lordagskafe?page=3 |
Edel Marit Gaino fra Láhpoluoppal i Finnmark forfatterdebuterer med denne samlingen med spøkelsesfortellinger inspirert av gammel samisk fortellertradisjon.
Boka inneholder 11 fortellinger om merkelige og skumle hendelser, i fra gamle dager og fram til i dag. Boka er beregnet for ungdom. Per Asle Sara har laget illustrasjonene i boka.
Girjjis leat ge 11 balddonasmuitalusa mat heivejit nuoraide ja buohkaide geat dustet lohkat imášlaš fearániid. Dás leat moadde máisttanasa makkárat balddonasat sáhttet leat.
Ráimmahallan muitalusas de Lávrans bilkida jápmán olbmo hávddis láddjedettiin ja hástala su boahtit alcces juhkanolmmájin. Nabat de ihkku go galgá nohkkat, gii boahtáge guossái?
Eará muitalusas de sáhttá niehku muitalit ja rávvet, muhtomin boahtteáiggi ovdosii, nugo iežan niegus mas mun lahkonišgohten johk`gátti. Oidnen eará vel joga botnis mii nu vielgái. Mun gávdnen olbmo dávttiid mat ledje čadnon gitta ruovdevirjjiguin stuora geađgái joga bodnái. Moadde mánu maŋŋil deaivvadin albmáin gii ii háliidan muinne buori.
Per Asle Sara lea sárgon govaid girjái.
ISBN:978-82-329-0088-6. Davvi girji, 2020. 64 s. Innb. 210.- (kan kjøpes gjennom Biblioteksentralen og Gávpi) | https://samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no/tag/grosser/ |
Latest news
- Studieavgift for internasjonale studenter
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023
- Liv Inger Somby valgt som ny rektor
- Kronprinsparet besøker Samisk høyskole
- Sannhets- og forsoningskommisjonens høring
- Veiviserordningen har ny søknadsfrist
- Bli student i høst!
- SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist
- Sámi allaskuvla kondolerer
Oahpaheaddjit ovdanbuktet sámemáilmmiid Minecraft spealus
Sámi allaskuvllas lea dán oahppojagi leamašan vejolaš studeret Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi-fága. Oahppu lea geasuhan oahpaheddjiid miehtá Sámi. Oahppu lea leamašan olles jagi oahppu (15oč) ja juhkojuvvon golmma modulii. Fága oasit leat leamašan Oahpaheaddji profešuvdnafágalaš digitála gelbbolašvuohta, Gáiddusoahpahusa čađaheapmi ja Geavatlaš reaiddut ja hárjehusat. Máŋimus modulas leat oahpaheaddjit beassán bargat Minecraft spealluin.
Ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla, Sámi lohkanguovddáža ja Agder universitehta
Sámi allaskuvlla ja Agder Universitehtta oktasaš Minecraft-prošeavtta bokte leat leamašan oahpaheaddjit oahpaheamin Minecraft spealu geavaheami oahpahusas ja bagadallan sámi oahpaheddjiid ráhkadit iežaset máilmmiid ja geahččalit daid oahpahusas. Minecraft prošeavtta kordináhtor, universitehtalektor Line Reichelt Føreland Agder universitehtas lea Sámi allaskuvllas dan oahppojagis viiđat gieđahallan sierralagan webinarain Minecraft spealu geavaheami sámi skuvllain. Mielde leat leamašan maid Karuss ja Vigvoll skuvllaid oahpaheaddjit Kari Midtsund Nordbø ja Eirik Hodne. Sámi allaskuvlla SOA-goađi bealis Minecraft prošeavttas bargá ja kordinere vuosttašamanuensa Rauni Äärelä- Vihriälä. Lohkanguovddaš lea mielde prošeavttas maid.
- Oahpaheaddjit ledje ráhkadan máŋggabealat máilmmiid ja geavahan Minecraft spealu máŋggabealat vugiin oahpahusas. Sii leat čátnán spealu geavaheami ee. matematihkkii, sámegillii ja luonddufágaide. Oahpaheaddjit leat beassan nannet árbevirolaš máhtu ja sámegiela geavaheami ođđa arenain. Maiddái ohppiid iešráđalašvuohta, ohppiid ja oahpaheaddjiid gaskasaš gulahallama nannema leat beassán ovddidit Minecraft spealu geavaheami bokte, muitala Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Rauni Äärelä-Vihriälä.
Joatkit digitála oahpuiguin
Váikko Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi-fága nohká dál, de leat Sámi allaskuvllas plánemin juo boahttevaš digitála oahpuid. Maiddái Sámi allaskuvlla ja Agder universitehtta Minecraft ovttasbargu joatkašuvva ain. Bargguid vuolde lea oktasaš báiki gos gávdnojit gárvves Minecraft -máilmmit sáme oahpahussii oktan bagadusain. Jus leat sáhkki gullat eambbo dán prošeavtta birra dahje Minecraft vejolašvuođain, de váldde áinnas oktavuođa Sámi allaskuvllain, prošeavtta kordinerejeaddji Rauni Äärelä-Vihriäläi [email protected]. | https://www.samas.no/nb/node/5533?page=5 |
Latest news
- Cinema premiere
- We are at Tråante2017 in Trondheim
- ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR
- Meet the new director
- Sámi School History Conference 2016
- Join the Master programme in Indigenous Journalism
- Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature
- Journalists gathered on Inclusive Journalism
- Go on a north2north exchange, spring 2016!
Ođđa oahppofálaldat sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus
Govas leat sámi allaskuvlla studeanttat. Govven: Ánne Kátjá Gaup/Johtti Productions
Dán čavčča fállá Sámi allaskuvla ođđa sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu mii lágiduvvo eará ládje go dábálaččat. Dábálaččat bistá oahppu golbma jagi, muhto dál lea guhkiduvvon golmma ja bealle jahkái.
- Dát oahppu galgá buorebut vuhtiiváldit vejolaš studeanttaid dárbbuid ja fátmmastit ohcciid iešguđet guovlluin, agiin, sihke sin geat leat bargguin dahje geat bohtet njuolga joatkkaskuvllas, muitala prográmmajođiheaddji Marikaisa Laiti.
Oahpus leat 180 oahppočuoggá juhkkojuvvon čieža lohkanbadjái. Guđa lohkanbajis leat 25 oahppočuoggá ja ovtta lohkanbajis leat 30 oahppočuoggá. Oahpus lea heivehuvvon prográmmaplána mii galgá čađahuvvot geabbilit. Oahpahus lágiduvvo deaivvademiin ja neahta badjel.
- Studeanttat galget sáhttit bargat ja oahpu gazzat oktanaga, orrut ruovttubáikkiin ja boahtit Guovdageidnui deaivvademiide. Dat lea earenoamáš fálaldat maiddái sidjiide geat barget juo mánáidgárddiin, muhto geain váilu bachelorgráda mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus, muitala Marikaisa.
Jus ekonomalaččat lea vejolaš allaskuvlla bealis, de juohke lohkanbaji lávdaduvvo okta deaivvadeapmi guovlluide gos studeanttat orrot, oktiibuot 6 - 7 lávdaduvvon deaivvadeami golmma ja bealle jagis.
Ávžžuha ohcat
Anne Ingebjørg Svingeng Eriksen, guhte lea bargan guhkit áiggi allaskuvlaoahpaheaddjin mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus muitala ahte Sámi allaskuvla lea badjel 30 jagi huksen ja nannen sámi pedagogihkkafágaid. Son gal duođai ávžžuha ohcat ohppui.
- Lea áidna oahppu gos duođai ge lea sámi vuolggasadji ja sámi servodagas lea dárbu oahppan mánáidgárdeoahpaheddjiide. Mii diehtit ahte min studeanttat ožžot bargofálaldagaid go leat geargan oahpuin, sihke mánáidgárddiin ja eará bargobáikkiin. Oahppu addá olu iešguđetlágan bargovejolašvuođaid, muitala Anne Ingebjørg.
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu lea profešuvdnaoahppu, mii gealbuda studeantta doaimmahit mánáidgárdeoahpaheaddjeprofešuvnna máŋggabealat ja rievdi servodagas, otná ja boahtteáiggi ođđaáigásaš mánáidgárddiin. Oahpus lea seamma árvu go mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpuin Norgga, Suoma ja Ruoŧa bealde.
- Oahppu deattuha sámi pedagogalaš jurddašeami ja sámi mánáidgárddiid. Earret eará leat árbevirolaš barggut oassin oahpus ja oahpahusbeaivvit sáhttet leat iešguđetláganat. Oahpahus seammás fuomášuhttá studeanttaid mo sámi vugiin bargat ja oahpásmuvvá iežas boahttevaš profešuvdnii. Studeanttat ohppet maiddái servodaga máŋggabealatvuođa ja máŋggagielat ja -kultuvrralaš perspektiivvas, loahpaha Anne Ingebjørg.
Sámi allaskuvlla prográmmaoahput mat álget čakčat 2023
Sámi allaskuvlla oahpuide lea vejolaš ohcat 01.02.2023 rájes. Oktiibuot álget Sámi allaskuvllas guhtta guhkitáigge oahpu sihke bachelorgráda, mastergráda ja doavttirgráda dásis. | https://www.samas.no/en/node/5758?page=7 |
Latest news
- Čállingilvvu čállosiid almmuheapmi
- Sámi mánáidgárdekonferánsa maŋiduvvo
- Artihkal mánáid giela birra
- Bealgi, bealgi, gos don leat? -Animašuvdnafilbma
- Giellavahkku 2021
- Árra veahkki mánáidgárddis ja skuvllas
- Sámi mánáidgárdekonferánsa 2021
- Čállingirjjáš govaiguin
- Sámi kulturipmárdus mánáidgárddiin ja skuvllain
Álgosiidu
Mikrolekšuvdna – ruvdet ja lohtat/lohttet
Sámi lohkanguovddáš čalmmustahttá Mánáidgárdebeaivvi 2018 ođđa mikrolekšuvnnain ruvdema ja lohttema birra. Mánáidgárdebeaivvis 2018 lea fáddán dáidda, kultuvra ja hutkáivuohta, ávžžuhusain «Divtte min duddjot!»
Dát lea mikrolekšuvnna demo, mii čájeha ruvden- ja lohttenteknihkaid, ja mo sáhttá geavahit låhtåmmuora veahkkin. Lassilohkamušat ja čilgehusat leat dárogillii.
Mikroleksjon – fletting
Nasjonalt senter for samisk i opplæringa markerer Barnehagedagen 2018 med å publisere en mikroleksjon om fletteteknikker. Barnehagedagen 2018 har kunst, kultur og kreativitet som tema, og slagordet er «Vi vil skape!»
Dette er en mikroleksjon-demo, som viser teknikkene ruvdet og lohtat/lohttet, og hvordan man kan bruke låhtåmmuorra som hjelpemiddel. Hjelpetekster og tale er på norsk. | http://lohkanguovddas.no/se/mikroleksuvdna-ruvdet-ja-lohtatlohttet?page=2 |
Vuosttaš geardde maŋŋel go fylkkadiggeválga ásahuvvui, de massá Bargiidbellodat fámu Finnmárkkus. Bearjadaga čielggai ahte Olgeš váldá badjelassii fylkkajođiheami.
Ođđa eanetlogus Finnmárkkus leat Nordkalottfolket, Olgeš, Ovddádusbellodat, Guovddášbellodat, Gurutbellodat, Risttalaš Álbmotbellodat ja Industriija- ja ealáhusbellodat, maid UiT válgadutki Jonas Stein gohčoda politihkalaš eanadoarggástussan.
Hans-Jacob Bønå lea Finnmárkku boahtte fylkkasátnejođiheaddji. Heidi Holmgren (Gb) šaddá fylkkavárresátnejođiheaddjin.
(©NTB) | https://www.avvir.no/olgesbellodat-oazzu-fylkkasatnejodiheaddji-finnmarkui-historjjalas-vuoittahallan-bargiidbellodahkii/ |
Bergsfjord bajásšaddanguovddáš (dárogillii: Bergsfjord Oppvekstsenter) lea ovttagielat dáru almmolaš vuođđoskuvla Láhpis, Finnmárkku fylkkas. Doppe leat 18 oahppi golmma luohkás, ja oahppit leat 1. luohkás 10. luohkkái. Skuvllas leat buot dásit sihke mánáid- ja nuoraidskuvllas.
Skuvlla jođiheaddji lea rektor Elin Jensen. | https://se.wikipedia.org/wiki/Bergsfjord_baj%C3%A1s%C5%A1addanguovdd%C3%A1%C5%A1 |
Olggosoaidnin
Beatnatsuoidni (Solidago virgaurea) gullá asterašattuide ja lea šaddu mii šaddá nu mehciin, niittuin go luoddaguorainge. Beatnatsuoidni sáhttá šaddat duoddariin gitta 1800 mehtera allodagas. Beatnatsuoinni lieđit leat fiskadat.
Beatnatsuoidni (Solidago virgaurea) gullá asterašattuide ja lea šaddu mii šaddá nu mehciin, niittuin go luoddaguorainge. Beatnatsuoidni sáhttá šaddat duoddariin gitta 1800 mehtera allodagas. Beatnatsuoinni lieđit leat fiskadat. | https://se.wikipedia.org/wiki/Beatnatsuoidni |
Áŋgiruššansuorggit
Guovdageainnu nuppástuhttinprográmma 2019–2025
Nuppástuhttinbargu galgá veahkkin ovdánahttit ođđa bargosajiid ja sihkkarastit dálá ealáhuseallima. Prográmma galgá maid veahkkin nannet geasuheaddji ja guoddevaš ealáhuseallima ja servodaga mii naguda heivehit iežas eanet. Nanu ealáhuseallima dovdomearkkat leat buorre ovttasdoaibma, rievttes gelbbolašvuohta ja alla innovašuvdnanávccat. Seammás galget Guovdageidnui ovdánahttot ja sihkkarastojuvvot bargosajit. Áŋgiruššansuorggit leat juhkkojuvvon golmma váldosuorgái:
-
Ealáhuseallin
-
Digitála innovašuvdna, smávvaindustriija ja fidnohutkan
-
Vásáhusealáhusat
-
Kultur- ja kreatiiva ealáhusat
-
-
Servodat
-
Geasuheaddjivuohta
Oktasaš dán golmma suorggis lea ovttasdoaibma ja gelbbolašvuohta, mii galgá fátmmastit olles barggu ja galgá leat áŋgiruššansurggiid rasttildeaddji.
Nuppástuhttinprográmma višuvdna lea "Guovdageaidnu – ofelaš Sámis", dat muitala ahte sámi árvovuođđu ja giella leat servodaga vuođđu ja ahte mii dáhttut ja háliidit leat ofelaččat Sámis. Vurdojuvvo ahte ohccit dorjot dán višuvnna.
Nuppástuhttinruđat galget eanas mannat ulbmiliidda nu go gealboloktemii, buvtta- ja márkanovdánahttimii, ovttasbargo- ja fierpmádathuksemii, ođđa doaimmaid ásaheapmái ja ovdalaš doaimmaid viidásitovdánahttimii.
Opplevelsesnæringer
Kautokeino kommune har utarbeidet en reisemålsstrategi for 2024-2030 og strategien for reisemålsutvikling går ut på at Guovdageaidnu skal bli kjent som Sápmis kulturbærer og oppfattes som verdens mest autentiske urfolksreisemål og det krever at Guovdageaidnu blir et godt forvaltet, bærekraftig, profesjonelt og modent reisemål med større kapasitet, riktig miks av gjester og tilbud, høy lokal verdiskapning og kvalitet i alle leveranser. Som et resultat skal vi øke antall sysselsatte i opplevelsesnæringa, minimum i tråd med omstillingsprogrammets mål.
Trykk her for å lese reisemålsstrategien 2023-2030 for Guovdageaidnu:
Kultur- og kreative næringer
Our customers deserve the highest level of support, and we work tirelessly to maintain those standards. When you choose to work with our team, know that you are consistently choosing quality and excellence. Customer service is at the heart of everything that we do.
Digital innovasjon & småindustri
In today's globalized world, chances are you are interacting with people from more than just one country. This is where our multilingual functionality comes into play. Take advantage of this unique capability to expand your reach.
Entreprenørskap
We are constantly working to improve our offerings and expand upon our technological capabilities. Our expert team of professionals is passionate about developing the most advanced tech on the market. Ready to experience the future? Get in touch.
If you'd like more information about our features, get in touch today. | https://se.ovddos.com/innsatsomrader |
žžaleaddji Sámmol
Margareth Anker
«Okta nubbi namma čurvojuvvo. Sámmola juolgesuorpmat roaŋkkagit, ja lášmmohallanskuovat baskot. Vaikko son lea hárjánan válljejuvvot maŋimužžan, de sus álo šaddá čoavjebonjahat. Sámmolis lea miella čurvet:
– Mun sihkkelasttán jođánat go davvebiegga ja vuojan gilvvu guliiguin vaikko leaččan ge váibmománná. Dasa lassin lean mun meašttir goargŋut!»
Sámmol ja eadni orruba sullos ádjá don dološ barttas, ja muorat dego suddjejit
sudno. Áhčči lea jápmán, ja Sámmol áibbaša su juohke beavvi. Dattetge Sámmol
sávašii alcces skeaŋkaáhči, muhto dan ii sáhte muitalit geasage. Sámmol
sollejuvvo luonddus, somámus stoahkanbáiki mii gávdnoš. Doppe sáhttá lihkadit
go ii oktage oainne su, muhto ovtta beaivvi dáhpáhuvvá juoga surgat, ja Sámmol
ferte buohccivissui. | https://www.gavpi.org/for-barn-pa-nordsamisk/1672-steazzaleaddji-sammol.html |
Lillebjørn, Bjørn Falk Nilsenis (1950-2024) lei litna jietna, veaháš morašlaš geahčestat ja buohkat dovdet su albma Oslo-bárdnin. Muhto, son namuhii Finnmárkku su dovdoseamos lávlagiin ja lei maid mielde Deatnogátte Nuoraid debutas mii beasai Norsktoppenii.
Jeg har reist gjennom hele Finnmark
og sett høsten tenne sin ild.
Jeg pløyer greske øyer
for å kjenne at jeg fins til.
Men en trekkfugl vender tilbake!
Om ikke annet så på trass …
(Sánit ja šuokŋa: Lillebjørn Nilsen)
Skearru man Deatnogátte Nuorat almmuhedje 1974:s šattai nu bivnnuhin ahte sii 2001:s háliidedje ođđasit čuojahit ja almmuhit skearru bivnnuheamos lávlagiid. Lillebjørn Nilsen ja Steinar Ofsdal, geat leigga mielde dan vuosttaš skearru almmuheamis, veahkeheigga fas iežaska ustibiid Sámis ja leigga mielde Deatnogátte Nuoraid skearrus «The best of Tanabreddens ungdom: «Buoremusat».
Lillebjørn Nilsen ja su ustibat Øystein Sunde, Jan Eggum, Halvdan Sivertsen ledje mielde joavkkus Gitarkameratene. Juo 1972:s ledje sii mánu guhkes čuojahanmátkkis Finnmárkkus; čakčamánu 11. beaivvi čuojahedje Álttás ja dasto manai mátki viidáseappot Girkonjárgii, Čáhcesullui, Várggáide, Levdnjii, Honnesváhkái, Hámmerfestii – ovdal go čuojahanmátki loahpahuvvui Romssa guovllus.
Eatnasat geat čuojahit gitárra dáidet dovdat «Lillebjørns Gitarbok», mas leat vuvdon 200 000 gahpalaga. Girjjis leat tevdnegat mat čájehit gitáračuojahanteknihkaid. Lillebjørn lea maid illustreren njuohtamiiguin ja illustrašuvnnaiguin earret eará Rudolf Nilsena teavsttaid girjjis «På stengrunn – Femti sanger gjennom femti år». Su áhčči álggahii ovtta Norgga vuosttaš gráfalaš silkeprentehusain. Loahpas 1990-logu studerii Lillebjørn Art Institutes Chicagos. Doppe beasai vásihit Bob Dylana ja dan birra lea ge čállán iežas bloggas.
Lillebjørn almmuhii skearruid áigodagas 1971-2021 ja čálii maid logenáre gitáračuojahangirjji.
Son jorgalii maid dovddus «Hey Jude» lávlaga dárogillii ja gohčodii dan «Hei Knut» ja lávllui dan dárogillii vaikko gos leaččai máilmmis.
«Lávlun du eatnigillii hukse du deháleamos instrumeantta: giella mii eallá du siste. Dat mat galget šaddat du iežat reflekšuvnnat ja intelligeansa (Lillebjørn Nilsen, jorgaluvvon).
Lillebjørn čálii ovttas eará čálliiguin divttaid mánáide girjjis «Jeg fant, jeg fant!».
Nilsen lei maid mielde álggaheame Djangofestivála 1980:s. Lei Hot Club de Norvége njunuš Jan Larsen gii álggahii dan festivála man gohčodedje «Sigøynerfestiválan», muhto lei Lillebjørn Nilsen gii bovdii joavkku Bel Studioi, gos «Tanta til Beate» šattai swing-stringan – ja nu oaččui lávlla ja Hot Club de Norvége Spellemann-bálkkašumi 1982:s. Juste 40 jagi maŋŋel oaččui son Spellemann-bálkkašumi gudnebálkkašumi.
Lei lávlla «Barn av Regnbuen» mii čohkkii našuvnna. Lillebjørn Nilsen eahpidii álggos, ja lei riŋgen «My Rainbow Race» vuoigŋadahkkái, Pete Seegerii, jearrat sus ráđi. Galgá go son lávlut iežas veršuvnna, «Barn av regnbuen»? Seeger oaivvildii ahte dat han lea su geatnegasvuohta.
Go buollá digaštallan Finnmárkku mánáid arvedávgelávkkaid geažil, de sorro Lillebjørn Nilsena «Barn av regnbuen» iFinnmarkdigaštallamii.
Sammen skal vi leve hver søster og hver bror. Små barn av regnbuen og en frodig jord. Men si det til alle barna! Og si det til hver far og mor: Dette er vår siste sjanse til å dele et håp på jord.
Lillebjørn Nilsen, ridder av 1. klasse av St. Olavs Orden, ble den 27. januar 2024 «den stilleste gutt på sovesal 1», uten at låtene hans noensinne vil stilne.
Lillebjørn Nilsen, Bassi Olava ortnega 1. klássa riddár, šattai ođđajagemánu 27. beaivvi 2024 «jaskadeamos bártnáš oađđenlanja 1:s», muhto su lávlaga gal eai goassege dáidde jaskkodit. | https://www.avvir.no/jaskadeamos-bartnas/ |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide
Sámi allaskuvlla studeanttat. Govven: Johtti Productions/Ánne Kátjá Gaup
Odne rahppui ođđa vejolašvuohta ohcat Sámi allaskuvlla prográmma oahpuide.
Bachelorgráda oahput maiddá sáhtát ohcat otná beaivvi rájes:
- Duoji ja hábmema bachelorprográmma
- Samisk barnehagaelærerutdanning
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma/Samisk språk og litteratur
5 jagi mastergráda/Integrerejuvvon mastergráda oahput maiddá sáhtát ohcat otná beaivvi rájes:
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master
Ohcanvuogádat: Oktasaš ohcanvuogádat/Samordna opptak
Oanehitáiggeoahput
Jus háliidat ohcat oanehitáigge oahpuide, de oainnát dáppe makkár ohppui lea ain vejolaš ohcat.
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus leat erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Reálagelbbolašvuođagáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggadusain.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Jus dus leat gažaldagat sisabeassangáibádusaid ektui, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: [email protected] | https://www.samas.no/nb/node/5950?page=2 |
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
Ođđa dutkan: Váhnemat fertejit ražastit jus gávpotmánát galget hupmat sámegiela
- Válljejin dán fáttá go vuhtten ahte dáppe Álttás ii leat nu álki fievrridit sámegiela viidáseappot mánáide nu ahte šaddá bearraša beaivválaš ja lunddolaš hupmangiellan, dadjá Lena Romsdal Hætta. Son lea Joatkás eret, ja orru Fállejogas ja ieš lea bajásgeassán golmma máná sámegielagin.
Deháleamos boađus su dutkamušas dáidá ahte dán áiggi Álttás sámegielat váhnemat atnet sámegiela dehálažžan ja geahččalit fievrridit sámegiela viidáset mánáideaset, muhto buohkat eai lihkostuva vaikko geahččalit.
-Ovdalgo dutkagohten jáhkken ahte muhtimat eai oahpahan mánáide sámegiela, dál dieđán ahte buohkat leat duođai geahččalan, dadjá son iežas oahppanproseassa birra.
Dutkamuš mii guorahallá movt sámegielain geavvá gávpogiin lea erenoamáš áigeguovdil, go olu sámit fárrejit gávpogiidda.
-Lena lea dahkan kvalitatiivvalaš guorahallama eavttuin ja vásáhusain movt giellá sirdo buolvvas bulvii Álttás. Ii leat ovdal dahkkon Álttás ja nu unnán guorahallojuvvon eará guovlluin. Máhttu man Lena lea gávdnan lea dehálaš dasa go galgá plánet sámegiela boahtteáiggi, eandalii go nu olu sámit orrot dál gávpogiin, dadjá su bagadalli Sámi allaskuvllas, professor Jon Todal.
Lena Romsdal Hættas ledje čielga jurdagat mat livččii čovdosat olu daidda hástalusaide mat váhnemiin leat.
-Álttá suohkan berrešii leahkit sámi hálddašansuohkan. Dat čoavddašii máŋga dehálaš čuolmma, ja Álttás galggašii sámi skuvla nu movt Deanus lea, mas lea fálaldat maiddái mánáide geain lea sámegiella nuppi giellan.
Stuorimus oassi Álttá mánáin ii leat sámegiella ruovttugiellan ja ohppet dušše sámegiela skuvlla bokte.
Lena Romsdal Hætta dutkamuš čájeha maid ahte sámegielat/ guovttegielat ruovttuide lea sámegielat mánáidgárdi áibbas dárbbašlaš jus mánát galget hupmagoahtit sámegiela beaivválaš giellan ruovttus. Dutkamuš čájeha ahte olu mánát heitet sámástit go vulget sámegielat mánáidgárddis dárogielat skuvlemii.
-Bargu lea leamaš hui miellagiddevaš ja barggadettiin lean fuobmán ollu eará miellagiddevaš fáttáid ja livččii dieđusge miella vel eambbo dutkat gillii guoskevaš áššiid Álttá guovllus, dadjá Lena. | https://www.samas.no/en/node/4377?page=4 |
Ođđasat
- Oahppá sámi bajásgeassinvuogi
- SáMOS konferánsa "Unna olbmožiid dihtii" - guhkiduvvon dieđihanáigemearri
- Muitosánit gudneduojár Jon Ole Andersena eretvádjoleami oktavuođas
- Háliidedje oahpásnuvvat Sámi allaskuvllain
- Kuhmunen mielde rámmaplánalávdegottis
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi allaskuvla váldá oasi morrašis
- Rabasbeaivi 2023
- Unique on-line courses on special education
Almmolaš rahpandoalut Sámi allaskuvllas
Sámi allaskuvllas ledje ikte almmolaš rahpandoalut ja nu lei maid sámi buohccidivššároahpus. Vaikko Sámi buohccidivššároahppu álggii ođđajagimánus 2021:s, de ii leat beasan markeret oahpu álgima ovdal ikte korona geažil.
- Otne lea mearkkašahtti beaivi sihke Sámi allaskuvlii ja sámi servvodahkii go sámi buohccidivššároahppu lea dál buori jođus. Mii diehtit ahte sámi buohccidivššáriidda lea stuora dárbu servvodagas ja lea maid oadjebas diehtit sámi pasieanttaide ahte boahtteáiggis šaddet eanet sámi buohccidivššárat, muitala Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.
Ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla ja Romssa Árktalaš Universitehta lea leamaš jođus 2015:s rájes. Buohccidivššároahpu sajádat vuođđuduvvo eamiálbmogiid vuoigatvuođaide mat leat šihttojuvvon riikkaidgaskasaččat ja maid nationála lágaid vuođul. 2018:s juolluduvvui ruhtadeapmi Romssa Árktalaš Universitehtii ásahit 25 oahpposaji sámi buohccidivššároahpu bachelorgrádii, ja seammá juolludeamis oaččui Sámi allaskuvla virgádit prošeaktavirggi doarjun dihte, ja ovdánahttet Sámi buohccidivššároahpu. Earenoamášvuohta oahpus lea ahte das lea deaddu sámi kultuvrii ja čađahuvvo davvisámegillii.
Laila Susanne loahpaha vel lihkusávaldagaiguin buot studeanttaide ja ovttasbargoguimmiide.
- Lea illudahtti deaivat sihke min studeanttaid mat dál leat álgán deike ja maiddái min ovttasbargoguimmiid. Sávan buohkaide lihkku skuvlavázzimiin dán skuvlajagi. | https://www.samas.no/se/a/almmolas-rahpandoalut-sami-allaskuvllas?page=9 |
Olggosoaidnin
Jesus Nasaretlaš, risttala��aid Jesus Kristus, lei Ođđa testameantta mielde juvddála��aid oskkolaš ođasteaddji ja risttalašvuođa ipmila Jahve áidnu mánná. Son dupmejuvvui Jerusalemis jápmimii.
Jesus Nasaretlaš, risttala��aid Jesus Kristus, lei Ođđa testameantta mielde juvddála��aid oskkolaš ođasteaddji ja risttalašvuođa ipmila Jahve áidnu mánná. Son dupmejuvvui Jerusalemis jápmimii. | http://se.wikipedia.org/wiki/Jesus |
Min birra
Ovddos AS – Guovdageainnu nuppástuhttinprográmma
Ovddos lea oasusfitnodat maid Guovdageainnu suohkan eaiggáduššá ollásit. Fitnodagas lea ovddasvástádus hálddašit nuppástuhttinprográmma.
Guovdageaidnu lea ožžon nuppástuhttinstáhtusa 2019–2025-áigodahkii. Nuppástuhttinprográmma galgá veahkkin ráhkadit ođđa bargosajiid ja sihkkarastit dálá bargosajiid. Dasa lassin galgá nannet ealáhuseallima ja veahkkin loktet innovašuvdnanávcca.
Fitnodaga bargu lea meannudit prošeaktaohcamušaid ja ovdánahttit iežas prošeavttaid gustojeaddji nuppástuhttinplána mielde.
Ovddosa barggut
-
Fitnodatovdánahttinprošeavttat – mat galget veahkkin nannet fitnodagaid gelbbolašvuođa ja olgguldas ovttasbargooktavuođaid. Dasa guoská maid buvtta-, proseassa-, organisašuvdna- ja márkanovdánahttin.
-
Gealboloktendoaibmabijut – lokten dihte fitnodagaid gilvvohallanfámuid dan bokte go lokte fitnodagaid gelbbolašvuođa siskkáldasat.
-
Ovttasbargoprošeavttat – prošeavttat máŋggaid fitnodagaid, doaimmaid dahje organisašuvnnaid váras. | https://se.ovddos.com/om-oss |
-
Mål 1: Jávkadit geafivuođa
JÁVKADIT BUOTLÁGAN GEAFIVUOĐA MIEHTÁ MÁILMMI
Mer om mål 1 -
Mål 2: Jávkadit nealggi
JÁVKADIT NEALGGI, OLAHIT BIEBMOSIHKARVUOĐA JA BUORET BIEBMODILI, JA OVDDIDIT GUODDEVAŠ EANANDOALU
Mer om mål 2 -
Mål 3: Buorre Dearvvasvuohta ja eallinarvu
SIHKKARASTIT BUORI DEARVVAŠVUOĐA JA EALLINÁRVVU BUOHKAIDE BUOT AGIIN
Mer om mål 3 -
Mål 4: Buorre oahppu
Sihkkarastit searvadahtti, vuoiggalaš ja buori oahpu, mii ovddida buohkaid vejolašvuođa oahppat nu guhka go eallá
Mer om mål 4 -
Mål 5: Dásseárvu sohkabeliid gaskka
OLAHIT DÁSSEÁRVVU JA NANNET NIEIDDAID JA NISSONOLBMUID DILI SERVODAGAS
Mer om mål 5 -
Mål 6: Buhtes čáhci ja buorit sanitáradilit
SIHKKARASTIT GUODDEVAŠ ČÁHCEHÁLDDAŠEAMI, JA AHTE ČÁHCI JA BUORIT SANITÁRADILÁLAŠVUOĐAT LEAT OLÁMUTTOS BUOHKAIDE
Mer om mål 6 -
Mål 7: Buhtes energiija buohkaide
SIHKKARASTIT BUOHKAIDE VEJOLAŠVUOĐA HÁHKAT LUOHTEHAHTTI, GUODDEVAŠ JA OĐĐAÁIGÁSAŠ ENERGIIJA, MII II LEAT BADJELMEARE DIVRRAS
Mer om mål 7 -
Mål 8: Ávddalaš bargu ja ekonomalaš lassáneapmi
OVDDIDIT BISTEVAŠ, SEARVADAHTTI JA GUODDEVAŠ EKONOMALAŠ LASSÁNEAMI, DOARVÁI BARGOSAJIID JA ÁVDDALAŠ BARGGU BUOHKAIDE
Mer om mål 8 -
Mål 9: Industriija, innovašuvdna ja infrastruktuvra
SEARVADAHTTI JA GUODDEVAŠ INDUSTRIALISEREMA JA INNOVAŠUVNNA
Mer om mål 9 -
Mål 10: Unnit erohusat
UNNIDIT EROHUSAID RIIKKAID SISTE JA RIIKKAID GASKKAS
Mer om mål 10 -
Mål 11: Guoddevaš gávpogat ja baikegottit
GÁVPOGAT JA BÁIKEGOTTIT GALGET LEAT SEARVADAHTTIT, OADJEBASAT, NANNOSAT JA GUODDEVAČČAT
Mer om mål 11 -
Mål 12: Ovddasvástideaddji geavaheapmi ja buvttadeapmi
SIHKKARASTIT GUODDEVAŠ GEAVAHAN- JA BUVTTADANMÁLLIID
Mer om mål 12 -
Mål 13: Bissehit dálkkádatrievdamiid
OVTTATMANO VUOSTTILDIŠGOAHTIT DÁLKKÁDATRIEVDAMIID JA DAID VÁIKKUHUSAID*
Mer om mål 13 -
Mål 14: Eallin mearas
RESURSSAID GUODDEVAŠ OVDÁNEADDJI VUGIIN
Mer om mål 14 -
Mål 15: Eallin eatnama alde
SUODJALIT, JA MÁHCAHIT EKOVUOGÁDAGAID JA OVDDIDIT DAID GUODDEVAŠ GEAVAHEAMI, SIHKKARASTIT GUODDEVAŠ VUOVDEHÁLDDAŠEAMI, EASTADIT EATNAMIID GOIKAMIS, BISSEHIT JA JORGALAHTTIT EANANBILLISTEAMI JA ŠLÁDJAVALLJIVUOĐA MAŊOSMANNAMA
Mer om mål 15 -
Mål 16: Ráfi vuoiggalašvuohta ja doaibmi institušuvnna
OVDDIDIT RÁFÁLAŠ JA SEARVADAHTTI SERVODAGAID MAT SIHKKARASTET GUODDEVAŠ OVDÁNEAPMI JA FUOLAHIT AHTE BUOHKAIDE LEA RIEKTESUODJALUS OLÁMUTTOS JA HUKSET DOAIBMI, OVDDASVÁSTIDEADDJI JA SEARVADAHTTI ÁSAHUSAID BUOT DÁSIIN
Mer om mål 16 -
Mål 17: Ovttas joksat mihttomeriid
NANNET ČAĐAHANGASKAOMIID JA OĐASTIT GLOBÁLA SEARVEVUOĐAID GUODDEVAŠ OVDÁNEAMI VÁRÁS
Mer om mål 17
Guoddevaš ovdáneapmi mearkkaša váldit vára dain dárbbuin mat olbmuin leat odne, muhto seammás ii billistit boahttevaš buolvvaid vejolašvuođaid gokčat iežaset dárbbuid. Guoddevašvuođa
mihttomearit gieđahallet guoddevaš ovdáneami golbma dimenšuvnna: dálkkádat ja biras, ekonomiija
ja sosiála dilli.
ON guoddevašvuođa mihttomearit sisttisdollet 17 mihttomeari ja 169 oassemihttomeari. Mihttomearit galget doaibmat globála ofelažžan riikkaide, ealáhusaide ja siviilaservodahkii. Mihttomearit hábmejuvvojedje demokráhtalaččat go máilmmi riikkat bukte cealkámušaid ja measta 10 millijovnna olbmo bukte iežaset oaiviliid jearahallaniskkadeami bokte.
Guoddevašvuođa mihttomearit leat jahkeduhátmihttomeriid joatkka
Jahkeduhátmihttomearit (2000-2015) ovdánahtte surggiid nu go oahpu ja dearvvašvuođa, muhto leat maiddái cuiggoduvvon dušše fuomášuhttit geafivuođa dovdomearkkaid. Guoddevašvuođa mihttomearit galget dahkat juoidá dainna mii dagaha geafivuođa, erohusaid ja dálkkádatrievdamiid.
Ii oktage galgga báhcit
Okta guoddevašvuođa mihttomeriid váldoprinsihpain lea ahte ii oktage galgga báhcit (Leaving no one behind). Hearkkimus olbmot fertejit dan dihte vuoruhuvvot. Joavkkut mat dávjá bázahallet, nu go doaimmashehttejuvvon olbmot, báhtareaddjit, čearddalaš ja oskkolaš minoritehtat, nieiddat ja álgoálbmogat, dagahit dan stuorámus oasi sis geat ellet geafivuođas.
Universála mihttomearit geatnegahttet Norgga
Jahkeduháha mihttomearit eai guston buot riikkaide máilmmis nu go guoddevašvuođa mihttomearit dahket, mat maiddái gustojit rikkis riikkaide. Dát mearkkaša ahte guoddevašvuođa mihttomearit váikkuhit Norgga politihka. Norga lea juo olahan máŋga mihttomeari, muhto ii buot.
- Raporta: Norgga raporta forumii High-Level Political Forum for Sustainable Development (2016)
- Raporta: Čiežanuppelohkái mihttomeari, okta boahtteáigi (Foruma ovdáneapmái ja birrasii, 2017)
- Raporta: Indikáhtorat ON guoddevašvuođa mihttomeriide (Statistisk sentralbyrå, 2018)
- Stáhtusraporta: One year closer (Finánsadepartemeanta/Olgoriikadepartemeanta, 2017)
- Stáhtusraporta: One year closer 2018 (Finánsadepartemeanta/Olgoriikadepartemeanta, 2018)
- Stáhtusraporta: One year closer 2018 (Finánsadepartemeanta/Olgoriikadepartemeanta, 2018)
Oahpahusmateriála guoddevaš ovdáneami birra
FN-sambandet lea hábmen fágarasttildeaddji oahpahusmateriála guoddevaš ovdáneami birra ja ON guoddevašvuođa mihttomeriid birra buot skuvlla dásiide.
Liŋka: Guoddevašvuohta – oahpahusmateriála guoddevaš ovdáneami birra
Viečča ON guoddevašvuođa mihttomeriid grafihka
Ikonaid ja logoid sámegillii ja dárogillii gávnnat zip-fiillas dás vuollelis. Doppe leat iešguđetlágán fiilaformáhtat sihke web:ii ja deaddileapmái:
Guoddevašvuođa mihttomearit davvisámegillii
(bærekraftsmålene på nordsamisk)
Nænnoesvoeteulmieh åarjelsaemiengïelesne
(bærekraftsmålene på sørsamisk)
Guoddelisvuoda ulme julevsámegiellaj
(bærekraftsmålene på lulesamisk)
Nænnoesvoeteulmieh åarjelsaemiengïelesne
Buot elemeanttat sáhttet geavahuvvot friddja eahpekommersiála oktavuođain. Liŋka: Njuolggadusat ON guoddevašvuođa mihttomeriid gráfalaš materiála geavaheapmái (dušše dárogillii) | https://sami.fn.no/om-fn/on-guoddevasvuoda-mihttomearit |
Váldde gáiddusoktavuođa
Sámegielat gáiddusbálvalusas oaččut persovnnalaš rávvema ja bagadeami buot áššiin, mat gusket Kela ovdduid. Gáiddusbálvalusas deaivvadat Kela bálvalanáššedovdiin videooktavuođa bokte.
Davvisámegielat gáiddusbálvalus lea gaskaboddosaččat gitta.
Sáhtát váldit oktavuođa gáiddusbálvalussii iežat dihtoriin, Virtu-bálvalanbáikkis dahje bálvalanbáikkis, man Kela ovttas eará almmolaš organisašuvnnaiguin bajásdoallá.
Gávnnat bálvalandoaimmahagaid, áššiiddoaimmahanbáikkiid ja Virtu-báikkiid oktavuohtadieđuid ja rabasáiggiid .
Ná válddát gáiddusoktavuođa Kelai
Jos háliidat geavahit gáiddusbálvalusa iežat rusttegiin, de dalle dárbbašat jierbmetelefovnna, tableahttadihtora dahje dihtora, mas lea
- mikrofovdna, skájanat dahje bealljebilttut ja videokamera
- Google Chrome -neahttalohkki (veršuvdna 64 dahje ođđasut)
- doarvái johtilis govdalinnjáoktavuohta, vai videogovva oidno.
Gáiddusbálvalusa sáhttá dál geavahit maiddái iOS-mobiilageavahanvuogádagain. Dárbbašat Safari-neahttalohkki.
Almmut vigiin rávdnjepoastta bokte Kela teknihkalaš doarjagii, [email protected], dahje telefovnnain 020 63 47 748. | https://www.kela.fi/web/davvisamegillii/gaiddusbalvalusas |
Ulla Pirttijärvi-Länsman lea juoigi, sápmelaš musihkkár ja leanadáiddár. Son lea riegádan Aŋŋelis Suoma beal Sámis, muhto orru dán áigge Ohcejogas.
Ulla Pirttijärvi-Länsman doaimmai Lappi leanadáiddárin 1.1.2004-31.12.2007.
Pirttijärvi fidnii jagi 2007 Áillohaš-musihkkabálkkašumi. Jagis 1996 Pirttijärvi oaččui Sámiráđi girjjálašvuođa -bálkkašumi Hoŋkoŋ dohkká -girjji ovddas.
Pirttijärvi bođii dovddusin Aŋŋel nieiddat-joavkkus. Son lea mielde maiddái musihkkajoavkkuin Ulda, Solju ja Áššu. Ulla Pirttijärvi-Länsman lea bargan musihka ovttas maiddái ee. Frode Fjellheiman. Fjellheim lea leamašan mielde ráhkadeamin Pirttijärvi skearruid jagiin 1998 ja 2002. Skearruid lea olggosbuktán Warner Music. | https://se.wikipedia.org/wiki/Ulla_Pirttij%C3%A4rvi-L%C3%A4nsman |
Boahtte vahkkus čielgá guđe guvlui Jiekŋameara máđiija –fidnu jorggiha, go vuosttaš čielggadeamit gárvánit. Suoma ja Norgga stáhtat leat dahkamin čielggademiid iešguđet molssaeavttuin geassit ruovdemáđiija Suomas Norgga Girkonjárgii, Romsii dahje Narvikii dahje Ruošša Murmánskii. Čielggademiin leat earet eará árvvoštallan ruovdemáđiija huksema goluid ja ávkkiid. Suoma johtolatministtar Anne Berner oaivvilda, ahte ruovdegeaidnoplána ollašuhttimii dárbbašuvvojit máŋga eará perspektiivva ja dat galgá leat guhkes áiggi siste gánnihahtti ja jierpmálaš investeren.
– Mii háliidit oaidnit Jiekŋameara máđiija oassin Suoma iežas johtolat- ja logistihka ollisvuođa ja maiddái Eurohpalaš fidnun ja jierpmálaš fidnun olbmuid ja gálvvuid fievrrideami dáfus. Dát leat dat rámmaeavttut, dadjá johtolatministtar Anne Berner.
Johtolatministtar Berner oassalastii dán vahkkus konferánsii Girkonjárggas Norggas ja doppe ságastallojuvvuige Jiekŋameara máđiijas. Berner rábmo, ahte Norga lea leamašan buorre ovttasbargoguoibmi fidnu válbmemis ja čielggademiid dahkamis, ja ovttasbargu Norgga ráđđehusa ja johtolatdoaimmahagain leamaš erenoamáš buorre.
"Boazodoallu váldojuvvo vuhtii"
Stuorra oassi máđiiija molssaeavttuin johttá Suoma Sámeguovllu bokte. Oassi badjeolbmuin ballá ruovdemáđiiija mannat guohtoneatnamiid čađa. Johtolatministtar Anne Berner goittot lohpida, ahte boazodoallu lea váldon vuhtii buot molssaeavttuin, mat leamaš ovdan.
– Teknihkain sáhttá dán áigge buorebut geahččalit váikkuhit dasa, ahte bohccot eai vuojahalaše johtolagas. Mannethan biilageainnutge guohtuneatnamiid čađa. Goabbá leaš dasto buoret čoavddus, dat ahte losses trailerat johtet vai dat ahte lea ruovdejohtolat. Birasperspektiiva ja dálkkádatperspektiiva leat maiddái áššit maid galgá guorahallat, ja dat eai álo heive oktii, dadjá Berner.
Buot čanusjoavkkuid gullet viidát
Johtolat- ja diehtojuohkinministeriija ja Suoma Sámediggi ráđđádalle vuosttaš geardde Jiekŋameara ruovdegeainnus easka dán jagi bealde ođđajagimánus. Johtolatministtar Berner muitala, ahte Sámedikkiin áigot boahtte áiggisge gulahallat dán proseassas nu mo láhka geatnegahttá. Muđuige áigot viidát gulaskuddat čanusjoavkkuiguin.
– Buot čanusjoavkkuin leat boahtán oaivilat áššái, dego sámekultuvrras, biraskultuvrras, báikkálaš olbmuin ja ealáhuseallimis. Lea dehálaš váldit vuhtii buot čanusjoavkkuid ja ahte dát buot oassebealit oažžot jiena gullot. Maiddái sápmelaččain leat máŋggat oaivilat. Eai buohkat ovddas ovtta geahččanguovllu, leat earret eará boazodoallit ja turismasuorggi olbmot, dadjá Anne Berner.
Ministtar Berner sávvá, ahte čielggadanbarggu joatkašuvvamis boahtá diehtu vel dán giđa áigge. Juohke máđidja molssaeavttu áigot mannat čađa ja bargat dain seammalágan čielggademiid, eaige mange molssaeavttu áiggo gahčadit eret ovdal go leat daid čielggadan.
Guldal johtolatministtar Anne Bernera jearahallama Yle Areenas.
Beaividuvvon 22.2.2018 diibmu 11:40. Lasihuvvon Anne Bernera jearahallan ja eanet dieđut áššis. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/suoma_johtolatministtar_lohpida_ahte_samit_ja_sin_ealahusat_valdojuvvojit_vuhtii_jiekameara_ruovdemaiija_planain/10085934 |
Doaba vuovdesápmelaš loktanii fas gieskat ságastallamii, go Lappi universitehta lei ohcan EU-ruhtadeami prošektii, man ulbmil lei čohkket dieđuid Gihttela Lapinkyläs ja vuovdesápmelašvuođas.
Dan oktavuođas Sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi čuoččuhii, ahte Suomas ii dutkangirjjálašvuođa mielde leamaš iežas vuovdesápmelaš kultuvra.
- Duođalaš, valida dutkangirjjálašvuohta ii doarjjo dan navdosa, ahte Suomas livčče leamaš iežas vuovdesápmelaš kultuvrra, mas livččii leamaš iežas giella, kulturárbi, ealáhusat dahje dakkár vieruid kultuvra, Näkkäläjärvi dadjá.
Historjjá ođđasitčállinviggámuš
- Dat lea daid, geat vigget sápmelažžan, viggamuš ođđasit čállit historjjá ja rahkadit ođđa dulkoma sámi kultuvrras. Dakkár viggamusat bálvalit dálá suopmelaččaid dárbbuid, oaivvilda Näkkäläjärvi.
Näkkäläjärvi mielde Suoma vuovdesápmelaččat eai gávdno historjjálaš áššegirjegálduin, earret ovtta sierra eanangirjji bajilčállosis. Dasge ii su mielde čilgejuvvo, ahte vuovdesápmelaččat oba livčče. Näkkäläjärvi mielas vuovdesápmelaš leage dušši doaba, eaige dakkárat leat Suomas oba leamasge goassige.
Lappi universitehta áiggošii prošeavttas čohkket dieđuid meahccesápmelašvuođas
Lappi universitehta lea ohcan EU-ruhtadeami prošektii, man ulbmil lea čohkket dieđuid Gihttela Lapinkyläs ja meahccesápmelašvuođas. Lappi universitehta áigu geavahit prošeavtta bokte čoggojuvvon dieđuid doaimmastis, oahpahusastis sihke dutkamis. Gihttela gielda fas nanne dieđuin guovllu identitehta sihke iežas imago huksema.
Prošeavttas cohkkejuvvon dieđuid vuođul lea dárkkuhus hutkat turismabuktagiid ja nannet Gihttela guovllu identitehta. Prošeaktačilgehusa mielde prošeavttas isket olahit kultuvrralaččat ja sosiálalaččat bistevaš doaibmanmálle, mii vuođđuduvvá guovllu duođalaš kulturbirrasii.
Sámedikki ságadoalli Näkkäläjärvi cuiggodii prošeavtta hui garrasit mannan vahkus. Su mielas fidnu ulbmil lea ekonomalaš ja dainna karnevaliserejuvvo sámekultuvrra historjá.
Lappi universitehta dáidagiid dieđagotti dekána Timo Jokela čuožžuhii mannan vahkus, ahte prošeavtta ollašuvvan ii leat šat nu vissis, go sámedikki lea vuostildigoahtán dan, iige su mielde prošeakta šatta duohtan goit dálá hámis. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/nakkalajarvi_dutkangirjjalasvuoa_mielde_suomas_ii_leat_leamas_iezas_vuovdesapmelas_kultuvra/7001616 |
Latest news
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023
- Liv Inger Somby valgt som ny rektor
- Kronprinsparet besøker Samisk høyskole
- Sannhets- og forsoningskommisjonens høring
- Veiviserordningen har ny søknadsfrist
- Bli student i høst!
- SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist
- Sámi allaskuvla kondolerer
- Verksteder og kurs for lærere våren 2023
Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
Dál lea UiT Norgga arktalaš universitehta ja Sámi allaskuvla vuolláičállán šiehtadusa mii sihkkarasta ahte sámi buohccidivššároahppu álggahuvvo juohke nuppi jagi Sámi allaskuvllas.
Šiehtadusas boahtá ovdan ahte oahppu lea oassin UiT buohccidivššár bacheloroahpus, ja Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus sámi sisdoalus ja lohkanbáiki lea Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Stuoradiggi lea 2019:s juolludan ruđa ásahit sierra sámi buohccidivššároahpu. Vuosttaš studeantajoavku álggii 2021:s ja oahppu bistá njealjje jagi.
-Lea hui buorre go dál lea vuolláičállon Sámi buohccidivššároahpu ovttasbarggus gaskkal UIT ja Sámi allaskuvlla. Oahppu han lea juo jođus. Mihttun lea ahte mii duođaid vuoruhat ja ovdánahttit buohccidivššároahpu, ja ahte dát lea davviriikalaš dásis, miehtá Sápmái, dadjá rektor Liv Inger Somby. | https://www.samas.no/nb/node/6039?page=5 |
ámiráđđi juolludii gieskat golbma 20 000 euro sturrosaš bargostipeandda sápmelaš kulturbargiide.
Okta oažžuin lea johkamohkkilaš Jenni Laiti. Laiti áigu bargat dáiddárkollektiiva Suohpanterroriin.
– Dát lea stuorra gudni oažžut dán stipeandda ja mokta bargat viidásabbot badjána! Dan jagi siste mun boađán bargat Suohpanterrora bargguin. Joatkit dainna maid min dáiddárkollektiiva lea jo ovdalge bargan. Dieđusge ieš dat dáiddalaš oassi dahje dat artivisma, dáidda- ja aktivisma, dat lea dat stuorimus oassi mainna boađán joatkit, Laiti čilge.
Dasa lassin Laiti √°igu bargat Suohpanterrora ruovttusiidduiguin ja √°lggahit printenbuktagiid dego t-b√°iddiid buvttadeami.
Oktan deháleamos bargun son namuha maid čájáhusaid.
Suohpanterroris farga čájáhus Helssega Kiasmas
Suohpanterroris lea boahtimin čájáhus earet eará Suoma modearnadáidaga museai Kiasmai Helssegis.
– Suohpanterroris leat ollu čájáhusat boahtimin čuovvovaš jagi áigge ja okta deháleamos lea Kiasma. Mii boahtit leat mielde Kiasma Toisinajattelija-čájáhusas golggotmánus njukčâmánnui ja dasa dieđusge háliidan bidjat ollu návccaid go dat lea deháleamos čájáhus mii mis lea goassige leamašan, Laiti muitala.
Sámiráđi eará 20 000 euro bargostipeanddaid oažžuiba Erica Huuva Slow Art Sápmi -bargui ja Ivan Matrekhin divttaid čállimii. | http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/laiti_oaccui_samirai_bargostipeandda__aigu_bargat_jagi_suohpanterroriin/7845496 |
Latest news
- Information regarding the corona virus
- Sámi National Day at Sámi allaskuvla
- Apply for Spring 2020 studies
- Academic administration - opening hours
- Ten points to know about before diving into studentlife
- Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences
- Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange!
- Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta
- World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018
June 19. beaivi 2024
Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
Leat go fuomášan ahte livččet galgan earaládje vuoruhit? Ii leat beare maŋŋit rievdadit!
Suoidnemánu 1. beaivvi rádjái sáhtát rievdadit iežat oahpuid vuoruheami dan ohcamis maid bidjet Oktasaš sisaváldimii/Samordna opptak giđđat. | https://www.samas.no/en/node/6273?page=5 |
Ođđasat
- KIF-lávdegoddi finai Sámi allaskuvllas
- Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
- Sámi allaskuvla bovde boahtit gullat njuolggosáddaga "Mii guldalit"
- Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oanehisáiggeoahpuide
- Olgoriikastudeanttaid oahppodivat
- Čavčča deaivvadanplána ja diibmoplána
- Innspill på åpent høringsmøte i Stortinget
- Ohcciidlohku lassánan ollu moatti jagis
Almmolaš rahpandoalut Sámi allaskuvllas
Sámi allaskuvllas ledje ikte almmolaš rahpandoalut ja nu lei maid sámi buohccidivššároahpus. Vaikko Sámi buohccidivššároahppu álggii ođđajagimánus 2021:s, de ii leat beasan markeret oahpu álgima ovdal ikte korona geažil.
- Otne lea mearkkašahtti beaivi sihke Sámi allaskuvlii ja sámi servvodahkii go sámi buohccidivššároahppu lea dál buori jođus. Mii diehtit ahte sámi buohccidivššáriidda lea stuora dárbu servvodagas ja lea maid oadjebas diehtit sámi pasieanttaide ahte boahtteáiggis šaddet eanet sámi buohccidivššárat, muitala Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.
Ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla ja Romssa Árktalaš Universitehta lea leamaš jođus 2015:s rájes. Buohccidivššároahpu sajádat vuođđuduvvo eamiálbmogiid vuoigatvuođaide mat leat šihttojuvvon riikkaidgaskasaččat ja maid nationála lágaid vuođul. 2018:s juolluduvvui ruhtadeapmi Romssa Árktalaš Universitehtii ásahit 25 oahpposaji sámi buohccidivššároahpu bachelorgrádii, ja seammá juolludeamis oaččui Sámi allaskuvla virgádit prošeaktavirggi doarjun dihte, ja ovdánahttet Sámi buohccidivššároahpu. Earenoamášvuohta oahpus lea ahte das lea deaddu sámi kultuvrii ja čađahuvvo davvisámegillii.
Laila Susanne loahpaha vel lihkusávaldagaiguin buot studeanttaide ja ovttasbargoguimmiide.
- Lea illudahtti deaivat sihke min studeanttaid mat dál leat álgán deike ja maiddái min ovttasbargoguimmiid. Sávan buohkaide lihkku skuvlavázzimiin dán skuvlajagi. | https://www.samas.no/se/a/almmolas-rahpandoalut-sami-allaskuvllas?page=7 |
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Vuolgge north2north lonohallamii oahppojagi 2020-2021!
Studeanttain ja allaskuvlla bargiin lea dál vejolašvuohta ohcat north2north stipeandda ja vuolgit lonohallamii, oahppojagi 2020-2021!
UArctica North2north mobilitehtaprográmma bokte sáhtát vuolgit lonohallamii Ruŧŧii, Supmii, Dánmárkui, Ruššii, Kanadai, Fearasulluide, Ruonáeatnamii, Islándii ja Amerihkkái.
Geahča obbalaš listtu dáppe: https://education.uarctic.org/mobility/where-can-i-go/
Studeanttaid ohcanáigemearri lea 15.02.2020.
Studeantalonohallan ferte leat gaskkal 6 vahkku ja 10 mánu.
Jus háliidat vuolgit north2north lonohallamii, de fertet addit dieđu Sámi allaskuvlla internašunaliserenkonsulentii ovdal dán áigemeari. Čále nama ja ahte háliidat ohcat north2north stipeandda ja vuolgit lonohallamii dan e-poasta čujuhussii: [email protected]
Studeantta de oažžu sierra e-poastta mas lea liŋkka elektrovnnalaš ohcanskovvái.
Evttohan álgit čállit motivašuvdna reivve mii lea oassi ohcanskovis, dáppe gávnnat cavgileamit: https://education.uarctic.org/mobility/motivation-letter/
Allaskuvlla bargiid ohcanáigemearri lea 01.03.2020.
Bargit ohcet sierra ohcanskoviin. Váldde oktavuođa internašunaliserenkonsuleanttain: [email protected]
Njuolggadusat: https://members.uarctic.org/participate/north2north/north2north-for-staff-and-faculty/north2north-for-norway/
Stipeanda:
Norgga studeanttat geat leat ožžon n2n waiver:a (eai dárbbaš máksit lohkanbadjedivada verddeuniversitehtas) – NOK 4 000,- mánnui
Norgga studeanttat waiver:a haga (fertejit máksit lohkanbadjedivada verddeuniversitehtas) – NOK 7 000,- mánnui
Norgga alit oahpu bargit: NOK 7000 - 25000,- (baikkii ja guhkkodaga vuođul)
Stipeandajuohkin bohtosat almmuhuvvot 20.03.2020.
Jus háliidat eambbo dieđuid dahje dárbbašat veahki, váldde oktavuođa internašunaliserenkonsuleanttain, Anne Lovise Hætta, oahppohálddahusas, telefuvnna bokte 78 44 85 10, dahje sáddes e-poastta: [email protected]
Jođi lea buoret go oru! | https://www.samas.no/se/a/vuolgge-north2north-lonohallamii-oahppojagi-2020-2021?page=2 |
øster Helene – suohkana desinfektevra
Helene Sulenga gohčodedje báikegottis «søster Helenen». Jagis 1921 virgáibidjui son searvegotti dearvvašvuođadivššárin Ivgus (fátmmastii Omasvuona, Gáivuona ja Ivggu gitta 1930 rádjái). Jagis 1959 vuostáiválddii Helene Gonagasa ánsomedálja silbbas barggus ovddas maid lei dahkan Ivggu, Gáivuona ja Omasvuona dearvvašvuođadivššus.
Helene Mathea Pedersen Suleng, Dálvvesvággi (1890-1979)
Bohtet go gohččo ja veahkehit gos heahti.
Omasvutnii ja Ivgui ja Gáivutnii don mannet.
Ja dikšot ja jeđđejit gait golmma gillii.
(Olmmáivákki sanitehtasearvi)
Dearvvašvuođadivššára namahusa atnet vuosttaš gearddi jagis 1925, muhto Helene doaimmai duohtadilis danin jo álggu rájes. Virggi ásahedje áiggis go tuberkulosa, dahje «vilges njoammudávda», speajai, ja lei áibbas dárbbašlaš ahte álbmot oaččui dieđuid hygiena dilálašvuođain. Helene veahkehii go skuvllain dagai iskkademiid ja mátkkoštii suohkan birra desinfektevran. Sesttii doaktára guhkes mátkkiin ja suohkana stuora sáhtostangoluin.
Helene hálddašii sihke sámegiela, suomagiela ja dárogiela, ja sáhtii danin gulahallat bures gait olbmuiguin dan máŋggakultuvrrat stuorasuohkanis.
Dearvvašvuođadivššár Helenes lei álohii fárus livsku ja 96% bohtal go olbmuid viesuin manai. Visot masa guoskkai, daid basai bures. Nu maiddái gait viesuid main ledje fuomášuvvon iešguđetlágán njoammumat. Biktasat ja gávnnit biddjoje olggos biggot beaivváža ovdii ja viesuid basse birra. | https://nordligefolk.no/hjem-2/kultur-og-historie/kvinner-i-nord-troms/soster-helene-kommunens-desinfektor/?lang=sa |
Aotearoa
Aotearoa[1] dahje Ođđa-Selánda[1] (eaŋgalasgillii: New Zealand) lea riika Oseanias. Riikii gullet davvesuolu ja oarjesullo ja vel dasa lassin máŋga smávva sullo. Dan oaivegávpot lea Te Whanga-nui-a-Tara (eaŋgalasgillii: Wellington) Lagamus stuorra eanamássát leat oarjin Austrália (1530 km lagamus sullos), davvin fránskalaš suolu Ođđa-Kaledonia ja suolostáhtat Tonga ja Fiži, ja vel lullin Antárktis (3000 km Aotearoa lulimus geažis). Geografala��at riika lea muhtun oase austrálialaš baldu alde ja muhtun oase Jaskesmeara baldu alde. Aotearoa kultuvra lea ovttastuvvon sihke Austrália eurohpálaš kultuvrrain ja Oseania polynesalaš kultuvrrain. Aotearoa lea gonagasriika ja mielde servošis Commonwealth of Nations. Aotearoas lea parlementáralaš vuođđoláhka. Guovddáš ealáhussuorggit leat eana- ja vuovdedoallu, borramušindustriija (eanas meieriijabuktagat) ja turisma
Geografiija
rievdatGolbma njealjádasa olmmošlogus orrot davvesullos. Maiddái oaivegávpot Wellington ja stuorámus gávpot Auckland (maori: T�maki Makaurau dahjege Ākarana) leat davvesullos.
Aotearoas leat máŋga duottarguovllut mat šadde dalle go guokte kontinentabaldu bohte oktii. Alimus várri lea Mount Cook man allodat lea 3724 m. | http://se.m.wikipedia.org/wiki/O%C4%91%C4%91a-Sel%C3%A1nda |
- Oahput
- Dutkan
- Studeanttaide
- Ođđa studeanta?
- Oahppohálddahus
- SSO Studeantaovttastus
- Astoáiggevejolašvuođat
- Progrešuvdna- ja oahpahusplána
- Sisaheiveheapmi
- Oahpaheaddjeoahpuid hárjehallamat
- Eksámen ja Wiseflow
- Grádat ja árvosátnečállosat/ oahppoduođaštusat
- Njuolggadusat
- Doarjjaortnegat
- Studeantastivra
- Oahppodoaimmaid kvalitehtasihkkarastin
- Lonohallan
- Dieđit spiehkasteami
- Dieđit duođalaš diliid birra
- Studeantaáittardeaddji
- Heaitit studeantan
- Individuála heiveheamit oahpahussii
- Vuordime máná?
- Permišuvdna oahpus
- IT - konto
- Sámi allaskuvla
- Sámi lohkanguovddáš
- IT-support
Ođđa studeanta?
Bures boahtin studeantan máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii – Sámi allaskuvlii.
Muhtin áššit lea buorre čoavdit ovdal go oahppu álgá. Dás vuollelis leat muhtin čuoggát máid sáhtát čoavdit buori áiggis:
- Lohkanbadjedivaga máksit
- Registrertet iežat studeantan StudentWeb bokte
- Ohcat orrunbáikki
- Ohcat mánáidgárdesaji
- Ohcat loana ja stipeandda
- Ráhkadit IT-konto
- Logget sisa Canvasii (Liŋka, geavahan- ja beassansáni lea seamma go it-kontos maid don leat ráhkadan). Fállojuvvo kursen.
- Viežžat Canvas - appa mobiltelefuvdnii
- Geahččat diibmoplána, deaivvadanplána, eksamensdáhtoniid ja eará dieđuid TimeEdit:as: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
- Ohpasnuvvat Campusin
- Oahpasnuvvat girjerádjosin
- Diŋgot politiijaduođaštusa jus leat ožžon oahpposaji dáidda oahpuide: Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu, Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master ja Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master.
Duođaštusa ozat www.politiet.no siiddus.
Geahča áinnas diibmoplána, ,deaivvadanplána, eksamendáhtoniid ja muđui eará dehálaš dieđuid oahpu birra TimeEditas: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
Váldde oktavuođa
Jus it gávnna vástádusa du gažaldahkii dahje dárbbašat veahki mas nu, de áinnas váldde oktavuoða Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain [email protected] / +47 78 44 84 00. Mii veahkehit du! | https://samas.no/se/studeanttaide/oahppojagi-algin |
Latest news
- Graduation students 2018
- World Indigenous Research and Education Conference
- New dean
- Departement of Sámi Teacher Educations and Indigenous Journalism has a new dean.
- Tuition fees
- Public opening
- Office - Free of charge for our students
- From Kalaallit Nunaat to Sápmi
- Alumni students take part in exhibitionproject
Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid
Odne almmuhuvvoje ođđa dutkanbohtosat Landscape Practices konferánssas, Sámi allaskuvllas. Dutkan čájeha čielgasit ahte monne- ja luomečoaggin lea eanet go dušše ieš dat čoaggin.
Dutkanbohtosat čájehit ahte monne- ja luomečoaggiin leat mávssolaš máhtut mo hálddašit iežaset guovlluid. Sis lea fuolla iežaset guovlluide, ja dat bohtet oidnosii sin njuolggadusain dasa mo lihkadit ja láhttet guovlluin. Daid sii leat háhkan guhkesáigge geavaheami bokte. Eana, dálki, luopmánat, lottit ja monit doibmet ovttas ja dán sáhttá gohčodit árbevirolaš máhttun, go dat lea sihke sirdašuvvan buolvvaid gaskka ja olbmo leat háhkan dan iežaset čoagginpráksisa bokte iežaset guovlluin.
Dán rádjái lea dáhkkon unnán dutkan monne- ja luomečoaggin práksisiid birra. Golmma beaivásaš konferánsii leat bovdejuvvon earret eará dutkit mat leat sullasaš dutkamiid dahkan eará guovlluin. Dutkanjoavku álggahii prošeavtta jagi 2019:s ja lea dutkan práksisiid mat leat čadnon luome- ja monnečoaggimii Sámi mearraguovlluin nugo Porsáŋggus, Várjjagis ja Divttasvuonas. Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Solveig Joks lea jođihan dutkanprošeavtta ovttas ovttasbargoguimmiiguin, nugo Steinar Nilsen Ájluovttas, Svanhild Andersen Mearrasiiddas Billávuonas, Harrieth Aira Árran Julevsámeguvdásji ja Stine Rybråten NINA Lillehammeris. | https://samas.no/en/node/5641?page=6 |
Towards a More Equally Representative Visual Field : Research into the Social and Ethical Nature of Ethnographic Documentary Photography
Master thesis
Published version
Utgivelsesdato
2016Sammendrag
This paper addresses the nature of ethnographic documentary photographic
practice concerned with goals of equal representation among the observed and the
observer. Using examples from indigenous communities to reflect the relationship
between a historically marginalized party and the photographer, I attempt to find a
place beyond good intentions where a commitment to ethnographic documentary
photographic work on, about, and with indigenous and minority communities can be
done progressively and fairly. This paper confronts the dis-ease with which a nonindigenous
photographer approaches work in communities in which she is not a
member. I describe how collaborative engagement can become a tool for social
advocacy and recognition through photography. Using photographs that I have taken, I
critically analyze the effectiveness of my past photographic techniques, and how they
can be improved for future projects. Dát dutkkus váldá bajás etnográfalaš govvadokumenterema mas ulbmil lea
ovttadássásaš ovddasteapmi sihke sis geat gehččojuvvot ja sis geat gehččet.
Ovdamearkkaiguin álgoálbmot servvodagain reflekteret oktavuođa gaskkal
historjjálaččat marginaliserejuvvon oasseváldi ja govvejeaddjis, mun geahččalan
gávdnat saji meattá buriid áigumušaid gos lea beroštupmi álgoálbmogiid ja unnitlogu
servvodagaid etnográfalaš govvadokumenterenbargui sin birra, sin mielde ja movt
govvadokumenterenbargu sáhttá dáhkkot progressiiva vugiin ja vuoiggalaččat. Dát
dutkkus deaivida movt okta olggobealde álgoálbmogiid govvejeaddji lahkonaddá bargui
birrasiin maidda son ii gula. Mun govvidan movt ovttasráđálaš beroštupmi sáhttá leat
gaskaoapmin sosiála mearrádusváikkuheapmái ja dovddastussii govvema bokte. Govain
maid lean govven, mun analyseren kritihkalaččat man beaktilat mu ovddeš
govventeknihkat leat leamaš, ja movt daid sáhttá buoridit boahttevaš prošeavttaide. | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/2650627 |
ámi statistihka fágalaš analysajoavku leat aitto doallan čoahkkima Gielda- ja guovlodepartemeanttain ja Sámedikkiin dán olis ságastallat Sámi logut muitalit 15. almmuheami birra. Ođđa raporta almmuhuvvo juohke jagi mas sámi statistihkka kommenterejuvvo iešguđet fágasurggiin ja lea dehálaš sidjiide geat háliidit ipmárdusa sámi dilálašvuođaid birra.
Filtrer etter år
Dutkanprošeavttas galget geahčadit movt nuorat gaskal 13 ja 30 jagi, geain lea gullevašvuohta boazodollui, vásihit rasismma. Ulbmil prošeavttain lea loktet gelbbolašvuođa rasismma birra ja evttohit mearrediđolaš doaibmabijuid mat eastadit rasismma ja vaššiságaid.
Sámi allaskuvla bovde sihke studeanttaid ja bargiid boahtit gullat njuolgasáddaga go Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta ovdanbuktet álbmogii geassemánu 1. beaivvi.
Miessemánu 31. b. boahtá H.K.H. Ruvdnaprinseassa Mette-Marit Sámi allaskuvlii, Guovdageidnui. Dán oktavuođas ávžžuhit buohkaid coggat gávtti, nu ahte Diehtosiiddas oidnojit ollu gávttehasat.
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari oahpuin main leat ain rabas oahpposajit. Jus it háhppehan ohcat čavčča oahppofálaldagaide ovdal cuoŋománu 15. Beaivvi, de lea dus dál vejolašvuohta.
Jus leat ohcan oahpposaji čakčii, de sáhtát dál jo geahččat čavčča diibmoplána ja deaivvadanplána TimeEditas. TimeEdit lea Sámi allaskuvlla diibmoplánavuogádat mii lea gávdnamis timeedit.net neahttasiiddus.
Innspill fra Sámi allaskuvla- Samisk høgskole til Meld. St. 13 (2022-2023) Samisk språk, kultur og samfunnsliv. Kompetanse og rekruttering i barnehage, grunnopplæring og høyere utdanning | http://samiskhs.no/se/News?page=7#main-menu |
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
– Leatgo dis oahpaheaddjit midjiide?
Sámis lea stuora dárbu Sámi oahpaheddjiide.
Sámi allaskuvla lea odne ja ihttin Romssa oahppomeassus. Doppe jearahii okta vuođđuskuvlaoahpaheaddji leago Sámi allaskuvllas oahpaheaddji sidjiide.
– Mun sihten su fállat barggu min dálá oahpaheaddjestudeanttaide, muitala Mikkel Ole Eira, Sámi allaskuvlla rekruterenkonsuleanta.
Álgge oahpaheaddjin čakčii
Dábáleamos gažaldat
– Sáhttágo vaikko gii oahppat sámegiela? Mikkel Ole Eira muitala ahte dát gažaldat sáhttá leat dat dábáleamos maid beassá gullat dákkár oahppomeassus. Mikkel Ole Eira ja Ellen Marianne Siri leaba Tromsøhallenis vuovdaleamen Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid.
Soai láveba vástidit ahte ii dárbbaš leat sápmelaš Sámi allaskuvlla studeantan šaddat. Muhto eanasoassi oahppofálaldagain leat sámegillii. Datge ii dárbbaš hehttehussan leat, go Sámi allaskuvla fállá oahpuid maiddái eará gielaide.
Sámi allaskuvla fállá sámegieloahpu easkaálgidásis gitta doavttirgráda dássái.
Šatta don maid studeantan Sámi allaskuvllas!
Geahča min oahppofálaldagaid. | https://www.samas.no/en/node/3807?page=1 |
G√°regasnj√°rgga kapeallas galge vuosttas geardde girkostallat juovllaid √°igge, muhto huksenbarggut eai leat dan muttus, ahte dat lihkosmuvv√°.
Ođđa kapealla galgá leat válmmaš 22.1.2016.
Earenomášvuohtan ođđa kapeallas lea áltárduodji, man leat duddjon golmma sierra metállas; stállis, veaikkis ja messegis. Guovdu áltárduoji golgá dego johka mii luoitá áldái, mii muittuha gálddu. Gáregasnjárgga kapealla lea máksán vádjit miljovnna euro.
Gáregasnjárgga boares kapealla lea huksejuvvon 1966 ja viiddiduvvon 1977. Kapealla lea fuones ortnegis ja danin lei dárbu hukset ođđa. Boares kapealla burgimis dahje eará atnui váldimis eai leat vel plánat, muitala girkohearrá Arto Seppänen. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/garegasnjargga_kapealla_ii_geargga_juovlagirkostallamii/8526854 |
ámi čállindárkkistanreaiddut
Čállindárkkistanreaiddut MS Officii
Windows
OSX
Čállindárkkistanreaiddut LibreOfficii
Čállindárkkisteaddjit LibreOffice várás doibmet sihke Windowsis ja OSX:s . Čállindárkkisteaddjit gáibidit LibreOffice 4.4 dahje ođđasabbo. Jus dárbbašat boarrásat LibreOffice-veršuvnna, de sáhtát viežžat čállindárkkisteddjiid daidda dán siiddus.
Háliidatgo sajáiduhttit máŋga giela oktanaga LibreOfficii? Čuovo dáid bagadusaid.
Čállindárkkistanreaiddut Linuxii
Sáhtát sajáiduhttit Divvun-reaidduid Linuxii jus čuovut dáid bagadusaid. | https://divvun.no/se/korrektur/korrektur.html |
Musea dahje dávvirvuorká lea almmolaš lágádus mii čoaggá, vurkkoda, dutká ja váldá ovdan historjjálaš, kulturhistorjjálaš ja luonddudieđalaš dávviriid. Museaid doibmii gulli dieđa lea museologiija.
Museas leat čájáhusat gos olbmot besset geahčadit daid dávviriid. Miehtá máilmmi gávdnojit sihke gávpogiid stuorra museat ja smávvagávpogiid ja gilážiid museat mat leat unnibut.
Iešguđetlágan museat leat dáiddamuseat, dieđamuseat, soahtemuseat ja mánáidmuseat. Máilmmi stuorimus museat leat ovdamearkka dihte Parisa Louvre, Kiinná Beijinga riikkamusea, Washington D.C Smithsonian Institution ja Londona British Museum.
Museat leat dávjá stuorra dálut muhto muhtun museat leat maiddái olggo ovddas.
- Árran
- Deanu ja Várjjat museasiida
- Deanu Musea
- RiddoDuottarMuseat
- Saemien Sijte
- Saviomusea
- Várjjat Sámi Musea
- Äʹvv Saaʹmi muʹzei | https://se.wikipedia.org/wiki/Musea |
ámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna lahttun dehege komissáran leat mearreáigái boahtán oktiibuot 16 evttohusa, 14 Sámediggái ja guokte Nuortalaččaid giličoahkkimii. Evttohuvvon olbmot leat oktiibuot 10.
S√°medigg√°i boaht√°n evttohusat leat:
Nuortalaččaid giličoahkkimii boahtán evttohusat:
Sámediggi ja Nuortalaččaid giličoahkkin dáhtto evttohusaid komišuvnna lahttun miessemánu 17. beaivve rádjái. Áiggi jotke spiehkastatdili dihte.
– Sámediggi joatkkaválmmaštallá proseassa ja komissáraválljejumiid vuhtiiváldimiin koronadili. Dán muttus lea hástaleaddji lágidit dorvvolaččat fysalaš gullandilálašvuođaid ja dievasčoahkkima, nu ahte dain sáhtášii suddjet iežas koronas. Dát leat hástalusat, mat eai leat vuos čovdojuvvon, muitala ságadoalli Tuomas Aslak Juuso proseassa ovdáneami birra Sámedikki dieđáhusas.
Ordnejit gullamiid evttohuvvon komiss√°raid v√°lljemis
Sámediggi áigu lágidit gullamiid evttohuvvon komissáraid válljejumis ovdal go dahket mearrádusa. Sámedikki dievasčoahkkin dahká loahpalaš válljejumi guovtti evttohuvvon komissáras.
Nuortalaččaid siidačoahkkimii dahkkojuvvon komissáraevttohusat gieđahallojuvvojit Njellim-Keväjärvi ja Njávdáma guovlluid nuortalaččaid oktasaš siidačoahkkimis, gos mearridit ovtta komissára evttoheamis stáhtaráđđái. Proseassa ovdáneamis dieđihit eambbo, go dihtet áigedávvala dárkileappot.
– Lea dehálaš, ahte sámeálbmot beassá váldit beali dasa, makkár iešvuođat ja máhttu vurdojuvvo lahtuin, geat válljejuvvojit kommišuvdnii. Ulbmil lea válljet olbmuid, geat návddašit luohttámuša servošis viidát, ja geat bastet doaibmat dán erenomáš mearkkašahtti doaimmas, joatká vuosttas várreságadoalli Anni Koivisto.
Koivisto sávvá seammás maiddái stáhtaráđi bealde rabasvuođa válljenproseassas, daningo buot olbmuin, geat válljejuvvojit, vurdojuvvo viiddes sihke sáme- ja suopmelaš servodaga luohttámuša.
– Vaikko nuortalaččaid siidačoahkkimii leat evttohan dušše ovtta olbmo, gieđahallat ášši soahpamiin oktasaš siidačoahkkimis, ja evttohuvvon olmmoš bovdejuvvo dohko gullan láhkai. Ná dáhkiduvvo rabasvuohta ja sáhttit gávnnahit luohttámuša ja viiddes doarjaga, muitala nuortalaččaid ovdaolmmoš Veikko Feodoroffevttohusaid gieđahallama birra.
Kommišuvnnas galget leat lahtut, geain lea erenomáš máhttu sámiid dilis, gielas ja kultuvrras. Kommišuvnnas leat vihtta komissára, geain válljejit guokte stáhtaráđi evttohusa vuođul, guokte Sámedikki evttohusa vuođul ja ovtta Nuortalaččaid siidačoahkkima evttohusa vuođul.
Duohtavuođa- ja soabadanproseassa ulbmilin lea dovdát ja árvvoštallat historjjálaš ja dáláš vealaheami, masa gullet maiddái stáhta assimilerenpolitihkka ja vuoigatvuođaid loavkideamit. Ulbmil lea maiddái čielggadit mot dát váikkuhit sápmelaččaide ja sin servošii dálá dilis, ja evttohit mot sáhtášedje ovddidit oktavuođa sápmelaččaid ja Suoma stáhta gaskkas ja sámiid siste. | https://yle.fi/sapmi/3-11361999 |
Dálá giellabesiid ruhtadanmálle orru moivvás mieđiha stáhtačálli Kari Anttila oahpahus- ja kulturministeriijas. Anttila dadjá, ahte boahttevuođas ruhtadeami sihkkarastin ollásit stáhtabušeahtas livččii buoremus čoavddus.
- Dilli orru moivvas das go ruhtadeapmi lea čujuhuvvon guovtti sierra báikkis, bušeahtas ja Veikkaus-ruđain. Livččii čielgasut, jus buot ruhtadeapmi boađášii njuolgga stáhta bušeahtas. Dál dat ruhtadanmálle addá boastto gova, ahte ruhtadeapmi livčče geahppánan, vaikko dat lea bissu seamma dásis.
Suoma oahpahus- ja kulturministeriija lea evttohan s√°mi giellabesiide 750 000 euro ruhtadeami boahtte jahk√°i.
Stáhta bušeahttaárvalusas lea várrejuvvon boahtte jahkái 400 000 euro, man lassin oahpahus- ja kulturministeriija geavaha Veikkaus-ruđain giellabeassedoibmii 200 000 euro. Dasa lassin ministtar Pia Viitanen hálida seailluhit 150 000 euro lasáhusa, man riikkabeaivvit dahke dán jagi bušehttii, muitala stáhtačálli Anttila.
- Bušeahta bealde ruhta lea geahpeduvvon, muhto dat gokčojuvvo guorahallanvuloš doarjagiin, man ministeriija juolluda, vai dán ja boahtte jagi ruhtadeapmi bissu seamma dásis. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/giellabesiid_ruhtadanmalle_lea_moivvas_ministeriijas_mieihit/7437421 |
Norgga Sámedikki presideanta Aili Keskitalo imašta go eiseválddiide orru hui álki sirddástit riikkarájáid. Sáhka lea das go Gáivuona gielda evttoha sirdit Norgga riikka rájá 40 mehteriin vuoi okta Háldi várrečohkka gártá Supmii. Gažaldagas lea okta Háldi čohkka, mii lea Norgga bealde ja lea 1 331 mehtera meara bajábealde.
Keskitalo vuorddašiige ahte riikkarájáid livččii álki sirddástit maiddái dalle go gažaldagas livčče sámiid dárbbut.
– Mun imaštan vehá go orru hui álki riika eiseválddiid dušše sirddástit dan riikarájá nu mot sidjiide heive. Ja mun vuorddášin dan, ahte livččii seamma álki sirddástit riikarájit go heive sámiid dárbbuide. Go duohta dillihan lea ahte riikkarájit, dat hehttet min ovttasbarggu. Dan leat mii ovdamearkka dihte vásihan dan Sirpmá ja Ohcejoga skuvlla ovttasbarggu oktavuođas.
Keskitalo vuordá, ahte eiseválddit livčče seamma positiiva sirdit riikkarájáid vai dat eai hehttešii sámiid praktihkalaččat.
– Vuorddán dan ahte eiseválddit, dat leat seamma positiiva jos sámi bealis livččii dárbu sirddástit riikarájit nu, ahte dat eai hehtte min praktihkalaččat, nu mot dađi bahábut muhtun oktavuođain dat dahket. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/keskitalo_imas_man_alki_sirdit_riikkarajaid/9064660 |
Ođđasat
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
Sámi allaskuvlla studeanttaid filmmaid čájehit Skábmagovain ja Helssegis
Dál lahkona fargga fas Skábmagovaid filbmafestivála Anáris. Sámi allaskuvlla journalistihka- ja filbmastudeanttat leat ožžon buriid ságaid festivála lágideddjiin. Vihtta studeanta čájehit iežaset filmmaid ja gávcci filmma leat válljejuvvon čájehit álgoálbmotfilbmafestiválas mii álgá ođđajagimánu 23. beaivvi. Máret Inger A. Anti čájeha buot golbma filmma festiválas.
Geahča prográmma dás.
Davviriikkaid ministtarráđi Nordic Culture point doaluin čájehit maiddái Sámi allaskuvlla filbmastudeanttaid filmmaid. Doalut leat Helssegis guovvamánu 7.beaivve.
Dál leat vihtta studeanta ožžon dieđu ahte sin filmmaid leat válljen eahketdoaluide Orion Cinemas. Sara Beate Eira Persson, Máret Inger A. Anti, Sunna Nousuniemi, Elin Marakatt ja Ingar Marja Sarre leat dál ožžon dieđu ahte sin filmmat vuoruhuvvojit dáidda doaluide. Oktiibuot 13 sámifilmma čájehuvvojit dáin doaluin. | https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvlla-studeanttaid-filmmaid-cajehit-skabmagovain-ja-helssegis?page=5 |
2020 dievasčoahkkináššitMearrádusaid gávdná go deaddela liŋkka áššis ja rahpá váldodokumeantta. Mearrádus lea vuolemusas váldodokumeanttas. Báddejuvvon čoahkkimiid sáhttá maid oaidnit Sámedikki web-TV:s. Dievasčoahkkin njukčamánu 3.- 5. b. 2020: 01/20 Vuođđudeapmi 02/20 Sámediggeráđđi doaibmadieđáhus 03/20 Ođđa áššiid dieđiheapmi 04/20 Gažaldagat Sámediggeráđđái 05/20 Sámi kulturmuitosuodjaleapmi čilgehus 06/20 Sámedikki cealkámuš 2020 eanadoallošiehtadallamiidda 07/20 Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkkimat 2021 čoahkkinplána 08/20 Riikkaidgaskasaš eamiálbmotgiellajahki 2019 - Loahppacealkámuš 09/20 Sámi immateriála kulturárbi ja UNESCO immateriála kulturárbbi gáhtten konvenšuvdna – čuovvuleapmi ja vejolašvuođat 10/20 Ohcan luvvejuvvot doaimmas Sámedikki várreáirrasin - Stine Marie Høgden 11/20 Sámedikki jáhkedieđáhus 2019 12/20 Šiehtadus Riikarevišuvnnain 13/20 Cealkámuš - Prop. 116 L (2017-2018) Rievdadusat sámelágas jna. (konsultašuvnnat) ja oaivadusevttohus gielddaide ja fylkkagielddaide 14/20 Ođđa jođiheaddji válljen Ealáhus- ja kulturlávdegoddái 15/20 Virglelohpeohcamuš - Bjørn Inge Mo Dievasčoahkkin geassemánu 11. b. 2020: 16/20 Vuođđudeapmi 17/20 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus 18/20 Sámedikki 2020 reviderejuvvon bušeahtta 19/20 Virgelohpeohcamuš - Anne Toril Eriksen Balto 20/20 Sámi Giellagáldu – Sáme Giellagálldo – Saemien Gïelegaaltije ásaheapmi 21/20 Rievdadeamit Sámedikki 2020 čoahkkinplánas Dievasčoahkkin borgemánu 26. - 28. b. 2020: 22/20 Vuođđudeapmi 23/20 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus 24/20 Ođđa áššiid dieđiheapmi 25/20 Gažaldagat Sámediggeráđđái 26/20 Bearráigeahččanlávdegotti 2019 jahkedieđáhus 27/20 Sámediggeráđi čilgehus oahpahuslága birra 28/20 Sámi spesialistadearvvašvuođabálvalusaid ovddideapmi boahtteáiggis 29/20 Prinsihpa Sámedikke dávvervuorkkápolitihkkaj 30/20 Norgga našuvnnalaš olmmošvuoigatvuohtaásahus - jahkedieđáhus 2019 31/20 Ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja Sámi Dáiddárráđi 2020-2024 32/20 Ruoktu váimmus - Sámedikki davviguovlopolitihkka 33/20 Sámedikki 2022 bušeahttadárbu Dievasčoahkkin golggotmánu 14.- 16. b. 2020: 34/20 Vuođđudeapmi 35/20 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus 36/20 Ođđa áššiid dieđiheapmi 37/20 Gažaldagat Sámediggeráđđái 38/20 Sámediggeráđi čilgehus luosa birra ášši maŋiduvvui juovlamánu dievasčoahkkimii, ášši 53/20 39/20 Sámediggeráđi dásseárvopolitihkkalaš čilgehus sohkabealdásseárvu birra 40/20 Sámedikki raporttat Eurohpalaš soahpamuššii regiovdna ja minoritehtagielaid birra ja Eurohpáráđi rámmakonvenšuvdna nationála minoritehtaid suodjaleamis 41/20 Ovttasbargošiehtadusat 2020 42/20 Dieđ. St. 31 (2019 - 2020) Sámi giella, kultuvra ja servodateallin 43/20 Bieggafámut gáttis - Sámedikki oaidnu 44/20 Sámedikki jahkásaš ášši guolástuspolitihka birra 2020 45/20 Sámedikki 2022 bušeahttadárbu 46/20 Virgelobi ohcan doaimmas várreairrasin - Maja Kristine Jåma 47/20 Finnmárkkuláhka ja rábiduvvon vuoigatvuođat Finnmárkku eatnamiidda 48/20 Sámedikki prinsihpalaš oaidnu giđđaloddema ektui Dievasčoahkkin juovlamánu 1.- 4. b. 2020: 49/20 Vuođđudeapmi 50/20 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus 51/20 Ođđa áššiid dieđiheapmi 52/20 Gažaldagat Sámediggeráđđái 53/20 Sámediggeráđi čilgehus luosa birra 54/20 Dáiddáršiehtadus 2021 55/20 Duoji ealáhusšiehtadusa 2021 dohkkeheapmi 56/20 Sámedikki cealkámuš 2021/2022 boazodoallošiehtadussii 57/20 Gáibádusat listaevttohusaide 2021 sámediggeválgga oktavuođas 58/20 Sámedikki válganammagotti nammadeapmi 59/20 Sámedikki plánaveahki ođasteapmi 60/20 Sámedikki njuolggadusaid revideren meahccegeavahusa rievdamis 61/20 Sámedikki 2021 bušeahtta 62/20 Sábme jállu – Sámedikki dásseárvodieđáhus 63/20 Sámedikki váldi alit oahpus - NAČ 2020:3 universitehtaid ja allaskuvllaid ođđa láhka, ja stuorradiggedieđáhus stáhtalaš universitehtaid ja allaskuvllaid stivrenpolitihka birra Almmuhuvvon 24.03.2021 15.04 Maŋemusat rievdaduvvon 25.03.2021 12.25 | https://sametinget.no/politihkka/dievascoahkkinassit/2020-dievascoahkkinassit.13715.aspx |
Njukčamánu 16. B. bijai Beaivváš luovos Roahttobivdi mánáidgárddiide Guovdageainnus. Eará sániin, Egil Keskitalo čájehii vuohččan klassihkalaš ja dovddus máidnasa Hamelna Roahttobivdi sámegillii, na goit muitalusteáhter veršuvnnas. Maŋŋel ávvuduvvui dát sáfttain ja gáfiin. Ja roahttogáhkuin.
Njukčamánu 16. B. čájehii Sámi Našunálateáhter vuohččan klassihkalaš máidnasa Hamelna Roahttobivdi teáhterveršuvnnas, Gártnetluohká mánáidgárddis, na goit muitalusteáhter veršuvnnas. Máinnasskábe vehkiin ja skábe unnit ja stuorit effeavttaiguin muitalii neavttár Egil Keskitalo dát mii árvideames lea vuosttaš sámi veršuvdna dán dovddus máidnasis, na goit muitalusteáhter veršuvnnas.
Maŋŋel gelddolaš vuosttaščájálmasa ja máinnasbottu buollái dieđusge feasta, gos mánát, Roahttobivdi ieš, bargit ja guossit muđui ožžo guossohuvvot sihke sáfta, gáfe ja iešguđege roahttogáhkuid.
Na raporterejedje sámi mediat dán dáhpáhusa, NRK Sápmi ja Ávvir.
Mánáidgárdi guossohii vuosttaščájálmasa oktavuođas ea. ea. gáhku ja gáhkuid hervejuvvon roahttofiguvrraiguin. Teáhterhoavda Rolf Degerlund ja Guovdageainnu suohkan mánáidgárddiid jođiheaddji Britt Ørnebakk beasaiga máistit gáhku álggus (govva das vuolábealde).
Mátki
Egil ja su máinnasskábe lea maŋŋel vuosttaščájálmasa finadan smávit mátkkis Guovdageainnus, lea finadan dieid moadde beaivvi maŋŋel 16. B., Ájastealli, Bálgá, Beazedievvá, Gáhkkorčoru ja Nuortamieli mánáidgárddiin. Dal plánejuvvo vuosttaš vuorus smávit mátkki sámi mánáidgárddiin, dal ovdal geasi. Teáhter lea maid ohcan mátkkoštan ovttasbarggu Kultuvrralaš Skuvlalávkkiin, go de teáhter sávvá beassat fitnat guossis mánáidskuvllain ja čájehit čájálmasa unnimusaide diein skuvllain, dá it šatta molssaevttolaččat ovdalgo skuvlajagi 2016-2017.
Dás leat eanet dieđut čájálmasa birra, ja maiddái preassagovat. | http://beaivvas.no/roahttobivdi-lea-luovos/ |
Beahcesuolu, fanastallandoarjjabáiki
Fanastallandoarjjabáiki, beaivestohpu.
Davvi-Lappi, Anára gielda, Anára vánddardanguovlu
Goahti lea Seakkesbeahcesullo oarjedavvigáttis Anárjávrris.
Koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 54.4198 lon: 27° 34.5096' ETRS-TM35FIN: N: 7644622 E: 523322
Retkikartta.fi (suomagillii)
Dolastallanstobus lea kamiidna ja gássaoama, stohpu lieggana jođánit maiddái dálvet. Málestangáhttosis lea gássaoama ja maiddái beavdi ja beaŋkkat. Gáttis lea stuorra kádja.
Giehtatelefovnnaid gullon
Stobus ii lea ruskalihtit já vánddardeaddjit ávžžuhuvvojit buktit iežaset bázahusaid eret meahcis. Loga lasi ribahis vánddardeamis.
Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat. Lassidieđut: Avvila bálvalanbáiki, tel. 0206 39 7701 dehe Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida, tel. 0206 39 7740.
Loga lasi vánddardeampi boazodoalloguovllus
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi.
Loga lasi | https://www.lundui.fi/beahcesuolufanastallandoarjjabaiki |
Dovddus "Beaivváš" ámadajot leat oaidnimis lávddis. Ja maiddái bagadallistuolus. Nils Rune Utsi lea ovdal leamaš guovtti Beaivváš buvttadusain, maŋemusat Vidas Extremas čájálmasas ja maiddái Silbajávri čájálmasa ja Marte Fjellheim Sarre lea fas neaktán Njuorju Niilá čájálmasas, doppe lei su váldorolla. Ja bagadalli lea ovddeš máŋgga jagi badjel teáhterhoavda Haukur J. Gunnarsson. "Plupp" čájálmasas lea Hilde Stensland ieš Pluppe (buot namuhuvvon olbmot leat govas das bálddas – buot govat, Bjørn Leirvik).
Pluppčájálmasas leat maid máŋggas earát ovdal leamaš iešguđege Beaivváš buvttadusain, nu mot giehtačálusčálli Cecilia Person (Allaq čájálmasas) ja maiddái Plupp čájálmasa šuokŋadahkki, Frode Fjellheim (lei šuokŋadahkki Skoavdnji čájálmasas). Ja nu lea maid bivttas- ja hámahábmejeaddji, Sara Kander (son lei seamma ámmáhis Beaivváš čájálmasain Stáinnak ja Njuorju Niilá, goappašagat mánáidčájálmasat).
Maŋŋel álgočájálmasa johtá čájálmas iešguđege báikkiin lullisámiid guovllus, álggus norgga bealde, ja de maŋŋel juovllaid, ruoŧabeale, ja maiddái Stockholmas. Lea plánejuvvon mátki davvisámi guovllus maid, muhto ii leat mearriduvvon das vel mihkke. | http://beaivvas.no/plubb-entrer-teaterscenen/ |
británnialaš kanála Sky News lea fitnan Lujávrris dahkamin videoreportaša Ruošša sámiid birra.
Sky News -kanála ođas Moskova oaguha Ruošša eamiálbmoga (Indigenous Russians harassed by Moscow) almmustuvai sotnabeaivve.
Sky News lea jearahallan ođđasii earet eará Guoládaga sámi parlameantta ságadoalli Valentina Sovkina, gii muitala mo sutnje geavai, go son lei mátkkis ON eamiálbmogiid máilmmikonferánsii New Yorkii čakčat.
Stáhta gáibida veahkkeruđa ruovttoluotta boazosápmelaččas
Lassin Sky News lea galledan boazosápmelaš Svetlana Matrehina luhte.
Matrehina jáhkii, ahte Ruošša stáhta lei addán sutnje veahkkeruđa turistaboazogiláža huksema várás. Dál stáhta lea goittotge gáibideamen ruđaid ruovttoluotta.
– Jos mu stáhta, man mun atnen ovdal árvvus, láhtte muinna ná, nu mo mun sáhtán leat patriohta dán maŋŋá?, Matrehina jearrá.
Sky News ii lean ožžon vástádusaid sámiid áššiide Ruošša eiseváldiin.
"Olbmot eai moaitte Putina kamera ovddas"
Sky News dagai seamma mátkkis maid gallupa das, maid álbmot jurddaša Ruošša presideanta Vladimir Putinis.
– Olbmot rápmojit presideantta. Oktage ii hálit kritiseret su kamera ovddas. Ealáhatolbmot geaid leat deaivan muitalit, ahte sii illá birgejit sin ealáhatruđain, muhto sii eai sivat Putina sin váttisvuođain. Daidda gávdno álo muhtin eará sivalaš, dego báikkálaš ráđđehus, Sky News -kanála reportar Katie Stallard muitala videos. | http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/sky_news_finai_lujavrris_jearahallamin_valentina_sovkina/7593805 |
Utsjoen kunta
Tervetuloa Utsjoelle, Suomen ja Euroopan unionin pohjoisimpaan kuntaan!
Utsjoki – Ohcejohka on asukasluvultaan pieni, mutta mahdollisuuksiltaan suuri. Olemme ylpeitä noin 1200 asukkaan yhteisöstämme ja kahdeksasta vuodenajastamme. Kunnioitamme perinteitä, mutta samalla katsomme rohkeasti tulevaisuuteen.
Kuntastrategiamme sydämessä on halu taata kaikille Utsjoen asukkaille hyvä elinympäristö, mahdollisuus yrittää ja tehdä työtä. Uskomme vahvasti yhteiseen tekemiseen ja yhteisöllisyyteen, arvostamme ainutlaatuista luontoamme ja olemme omistautuneita saamen kielen ja kulttuurin elinvoimaisuuden tukemiseen. Utsjoki on moniarvoinen, mahdollistava ja vastuullinen kunta – sekä vahvasti pohjoisin, kuten sloganimmekin kuuluu!
Utsjoki on tunnettu vahvan saamelaiskulttuurinsa ja upean, arktisen luontonsa lisäksi myös luontaiselinkeinoistaan, kansainvälisestä elinkeinotoiminnastaan sekä vastuullisista kulttuuri- ja luontomatkailupalveluistaan. Kunnan kaikissa kolmessa kyläkeskuksessa tuotetaan palveluita sekä suomen että saamen kielellä, ja jokaisesta keskuksesta löytyvät uudet ja modernit koulu-monitoimitalot. Utsjoki rajoittuu Norjaan ja rajakuntien palvelut, elämykset, nähtävyydet sekä Jäämeri ovatkin aivan kivenheiton päässä. Kunnassamme on laadukas julkinen terveydenhuolto, hyvät peruspalvelut sekä erityisen hulppeat ulkoharrastusmahdollisuudet.
Työnantajana Utsjoen kunta tarjoaa vuorovaikutteisen työympäristön, moniammatillisen työyhteisön, modernit työskentelyvälineet sekä työnkuvan mahdollistaessa myös joustavan työajan ja mahdollisuuden osittaiseen etätyöhön. Kunta tarjoaa työntekijöilleen myös etuja muun muassa liikuntapalveluihin ja lounasruokailuihin.
Suomen huipulla voi viettää sekä rentoa että aktiivista elämää. Utsjoella on tilaa rauhoittua ja hiljentyä – sekä inspiroitua ja tehdä!
Jos etsit uusia mahdollisuuksia ja haluat olla osa ainutlaatuista yhteisöämme, tutustu avoimiin työpaikkoihimme Kuntarekryssä. Lämpimästi tervetuloa Utsjoelle!
________________________________________
Buresboahtin Ohcejohkii, Suoma ja Eurohpá uniovnna davimus gildii!
Ohcejohka lea ássiidlogu dáfus unni, muhto vejolašvuođaid dáfusges stuoris. Mii leat rámis min sullii 1200 ássi servošis ja gávcci jagiáiggis. Ohcejohka gudnejahttá árbevieruid ja seammás dat geahččá duostilit boahtteáigái.
Min ođđa gieldastrategiija guovddáš áššin lea hállu sihkkarastit buohkaide Ohcejoga ássiide buorre eallinbirrasa ja vejolašvuođa fitnodatdoallamii ja barggu bargamii. Mis lea nana jáhkku ovttasráđiid doaibmamii, mii atnit árvvus min áidnalunddot luonddu ja mii leat čatnasan doarjut sámegiela ja sámekultuvrra ealaskasvuođa. Ohcejohka lea gielda, masa gullet máŋggat árvvut, mii fállá vejolašvuođaid ja guoddá ovddasvástádusa – ja dat lea maid nannosit davimus, nugo min slogan máidnu!
Ohcejohka beaggá nana sámi kultuvrra ja ebmos árktalaš luonddu lassin luondduealáhusain, riikkaidgaskasaš ealáhusdoaimmas ja maid vásttolaš kultur- ja luondoturismabálvalusain. Gieldda buot golmma giliguovddážis bálvalusat fállojit suomagiela lassin sámegillii. Juohke guovddážis leat maid ođđaáigásaš skuvla-máŋggadoaibmadálut. Ohcejohgieldda ráji nuppe bealde lea Norga. Danin rádjegieldda bálvalusat, muosáhusat, oaidnámušat ja Jiekŋamearra leat áibba lahka. Min gielddas leat alla dási almmolaš dearvvašvuođafuolahus, buorit vuođđobálvalusat ja lassin erenomáš fiinna vejolašvuođat olgodoaimmaide.
Bargoaddin Ohcejoga gielda fállá bargobirrasa, masa gullet vuorrováikkuhus, geabbilis bargoáigi, vejolašvuohta oasseáigge gáiddusbargui, dálááiggi bargoneavvut ja vel ergonomalaš bargobiras. Gielda fállá bargiidasas vel earret eará lihkadanbálvalus- ja beaiveborranovdduid.
Suoma alimus čohkas lea vejolašvuohta sihke lotkes ja aktiivvalaš eallimii. Ohcejogas lea sadji ráfot ja jaskkodit - ja maiddái bargat ja fidnet inspirašuvnna!
Jos ozat ođđa vejolašvuođaid ja háliidat searvat min erenomáš bargoservošii, de oahpásmuva min bargosajiide Kuntarekrys. Liekkus buresboahtin Ohcejohkii! | https://www.kuntarekry.fi/fi/tyonantajat/utsjoen-kunta/ |
Fuomáš! Buot Sámi allaskuvlla bagadusat mat gusket koronadávdii leat čohkkejuvvon sierra siidduide. Čujuhusa gávnnat dás.
Filtrer etter år
Sámi allaskuvlla rektoráhta bealis lea áigumuš áŋgirit ovddidit oahpahuskvalitehta boahttevaš jagiid ja maiddái eanet gozihit studeanttaid oahppobirasáššiid.
Dál lahkona fargga fas Skábmagovaid filbmafestivála Anáris. Sámi allaskuvlla journalistihka- ja filbmastudeanttat leat ožžon buriid ságaid festivála lágideddjiin.
Matematihkka neahttakursa olahit árvosáni 4 daidda geat áigot ohcat oahpaheaddjeohppui
Livččet go don háliidan ohcat sámi oahpaheaddjeohppui, muhto váilu árvosátni 4 matematihkas? | https://www.samas.no/se/News?page=23 |
Mu erenoamáš verdde ja máhka lea guođđán min ja vádjolan nuppe beallái. Mánát ja lagašolbmot ledje Jovnna bálddas go son čuovvulii ođđa bálgáid. Vaikko mu miela mielde vulggii menddo nuorran, de lei goittot jeđđehussan mánáide ja earáide ahte beasai eret garra bákčasiin.
Biret-Per Jovnna náitalii mu oappáin, Britt, ja sudnos leat njeallja máná; Lisbeth Alide, John Erling, Trond Ragnar ja Per Arne. Jovnna ja Britta earráneigga, muhto lihkustuvaige bures áimmakuššat mánáid ja buot njealjis birgejit bures ollesolmmožin. Buohkat leat bargguin ja oasálastet servvodaga huksemis. Lisbeth Alide searvvai nuorran juo politihkkii ja lea dálge sihke politihkalaš doaimmain ja fágaorganisašuvnnain ealljárit bargamin. John Erling geavaha su máhtu Statens Vegvesen hommáin, Trond Ragnar lea elektroingeniøra ja seammá Per Arne ge. Per Arne fidnii erenoamáš buori árvosániid su eksámeniin ja rámiin beassá geavahit iežas máhtu beaivválaččat.
Mii lagamuš olbmot leat rápmásat go ná bures lea mannan Jovnna ja Britta mánáiguin ja go sii áŋgirit oasálastet buori servvodaga huksemis. Sin bargu lea ávkin olles servvodahkii. Jovnna lávii dávjá dadjalit, muhtimii leaikkas, ahte sudno Brittain mánát birgejit bures vaikko gárte máŋgii obbasa gállit. Dávjá geavatii Jovnna leaikka, geažuheami ja skávát hállama go kommenterii duođalaš dahje losses áššiid. Ii dárbbašan sátnelánaiguin čilget áššiid, baicce anii sámegiela dadjanvugiid mat bures čilgejedje ságaid ja áššiid.
Biret-Per Jovnna lei sámegielat meašttir dakkár dásis maid olmmoš ii vásit beaivválaččat. Giellaárbbi lei ruovttus fidnen, áhčistis, Biret-Pieras. Ja Biret-Piera munge dovden dakkárin gii lei luonddu mánná ja gáhttejeaddji ja sámegiela meašttir. Jovnna maid beasai vásitit áhčis luonddu ja biras árbedieđuid. Go Biret-Piera mearridii ealátahkii lávket, de válddii mánáidmánáid mielde čájehit mo su eallin leamaš lean. Das čilgii manne son njeiddii áiddiid bealdduin, man son gaikkui buođuid ja mo son attii buot maid lei geavatan ruovttuluotta fas luonddu háldui. Iihan son lean go luoikkas atnán eatnamiid ja čáziid iežas birgejupmái. Dál lei áigi giitit go lei beassan luodduriggodagain atnit ávkki.
Buoret oahppu ii dáidde leat fidnemis otná beaivvege jos áiggoš dieđuid ohcalit sámi luonddugeavaheames. Sihke Jovnna ja Biret-Piera mánáidmánát árvvus atne dan oahpu.
Munnje šattai Jovnna sihke ofelažžan ja giellameašttirin go mun ohcalin iežan mánnávuođa sámegielmáhtu. Mun bargen máddin moanat jagiid ja sámegielmáhttu goarránii measta oalát ja šadden issoras doaŋgi sámegielas. 70-jagiid álggus fárrejin Áltái ja ásaiduvven dohko. Muhtun beaivve lenddiige Jovnna ja Britta mu guossái. Jovnna lei dovddus snihkkár ja áiggui bargat Álttás. De dárbbašii reaŋgga dahje gohčostaga, vai barggut ovdánit johtilit. Mun fárrui reŋgot Jovnna. Nu bessen beaivválaš bargguin ealáskahttit fas sámegiellan. Nu bessen maid bargguid čađa vásihit dan maid odne lohket giellalávgun.
Mun lean agibeaivái giitevaš go Jovnna ná njuovžilit birgehii ja ealáskahtii mu sámegiela, mii otná dan beaivái leamaš lean munnje ávkin ja riggodahkan. Inge eahpitge ahte in livčče sáhttán álgit Sámi Áiggi váldodoaimmaheaddjin 1979:s, jos Jovnna ii livčče ealáskahttán mu sámegielmáhtu.
Jovnna lei moanat jagiid barggus snihkkáriin Norgga suodjalusas, siviila bargin, Mátta-Várjjagis ja orui Hesseng nammasaš báikkis, lahka Goađák. Son divodii ja doalai ortnegis dáluid gos NATO ja Norgga militeara čiegus bálvaleaddjit orro. Mun lávejin leaikkastallat Jovnnain ja geažuhit ahte dáiddii songe leat juogalágán spiovdna. Ja dáiddii lean nu ahte munge sáhtten rábmostit go gulan spiovdnabearrašii? Dasa Jovnna vástidii reaškasiin ja buot sámegiela skávatallanmáhtuin ja dolvvodii mu endorii. In viison veahášge ieš áššis, muhto baicce ohppen gielalaš mohkastallamiin oalle olu.
Moanat jagiid orrun ieš Kanada ja USA eamiálbmogiid guovlluin ja servvodagain. Go ain finadin ruovttus, de lávejin bisánit Jovnna guossis Hessengas. Doppe oruiga Jovnna ja Per Arne ovttas. Per Arne lei beallešattot gánda, geas ledje iežat oaivilat eallima ja eará máilmmálaš áššiid birra, eange moai Jovnnain diehtán dieid áššiin maidige, son deattuhii. Mun imaštin Jovnna gierdilvuođa ja viisodaga dan dilis ja oidnen man čehpet Jovnna láidestii gándda rivttes bálgáid ala. Sihke Per Arne ja Jovnna ahtanušaige dan dilis. Nu dahken munge.
Jovnna lea duođaid rámis go su oappá bártniguovttos, John ja Lars Rønningen, birgiiga nu bures heaibumis. Soai roškiige golliid sihke Olympiagilvvuin, máilmmimeašttir- ja Euroapágilvvuin ja dieđusge Norggameašttirgilvvuin maid. Jovnna doalai dán hui dehálažžan nuoraid iešdovdui ja sámi identitehta huksemis. Son doaivvui ahte ná eará sámi nuorat ja áinnas su mánáidmánát, besse ávkki atnit Rønningen-gánddaguoktá beaggimis ja nu sii doaivumis birgejit buoret eallima hástalusa čađa.
Jovnnas ledje, nu go earáinge, hástalusat eallimis. Ja mii dáidit buohkat čiegusvuođas ja iehčanassii doarrut losses jurdagiiguin ja bahás vuoiŋŋain. Mii čoavdit dan iešguđet láhkái. Nu Jovnna ge dagai ja buot dálkasat eai dáidán heivet seamma bures váttisvuođaid čoavdit. Muhto mii han reaškasiin ja leaikkastallamiin čovddiimet losses áššiid ja beasadeimmet eret iešguđetge nođiin. Buoret dálkkas ii dáidde gávdnot juste dien eallindilis. Dál muittašan buriin mielain mo mun ja eará verddet, ovttas Jovnnain savdnjileimmet eret eallima stáluid.
Mii giittán Jovnna buot buriid bottuid ovddas ja giittán su go láidestii mu rivttes giellabálgáid ala.
Vuoiŋŋas ráfis, skihpár.
Báršnjárga juovlamánu 15.b. 2021.
Juhán-Ásllat Briittá Bierna
Bjarne Store-Jakobsen. | https://www.avvir.no/muitosatni-biret-per-jovnna-john-persen-varsi-lea-vadjolan-saivui/#respond |
Ođđasat
- Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin
- Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor
- Ná ozat Samordna opptak bokte
- Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas
- Girječállioahppu 1 ja 2
- Háliidii sámi birrasa
- Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi pedagogihka ovdáneapmi
SSO ohca studeanttabargi
SSO`as lea rabas 20 – 40 % studeanttabargi virgi mas álgin lea farggamusat.
SSO galgá virgádit studeantta gii galgá bargat studeanttaid sosiála fálaldagaiguin, omd. lagidit quiz, bingo, studeantta deaivvademiid, tuvrraid ja eará suohtasiid.
Vuosttažettiin lea bargu olggos čakčalohkanbaji 2021, muhto doaibma sáhttá guhkiduvvot olles 2021-2022 oahppojahkái. Jus ii sahte bargat fásta de lea maid vejolaš gulahallat ja heivehit barggu.
Virggi barggut:
Plánet ja čađahit studeantta sosiála doaimmaid
Bargat diehtojuohkimin fálaldagaid birra
Ovttasbargu studeanttastivrrain
Eará relevánta barggut dan oktavuođas
Gáibádus virgái
Sámi allaskuvlla studeantta
Mii fállat
Miellagiddevaš barggu mii addá buori bargovásáhusa
Bálkká tariffa mielde
Sáddes oanehis ohcama, CV ja relevántta dieđut e-postii: [email protected]
Eanet dieđuid oaččut go válddát oktavuođa SSO direktevrain
Ole Anders Skum 91811499 [email protected]
Ohcanáigemearri: 17.09.2021
SSO ruovttusiidu: SSO – For studenten (ssosamas.no) | https://www.samas.no/se/a/sso-ohca-studeanttabargi?page=8 |
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Pigga Keskitalo doseantan Helssega universitehttii
Helssega universitehta kansleriija lea mieđihan pedagogihka doaktárii Pigga Keskitaloi pedagogihka doseantta árvvu 30.5.2014. Pigga Keskitalo bargá Sámi allaskuvlla 1. amanunensan.
Pigga Keskitalo lea geargan pedagogihka magisttarin 1997, pedagogihka lisensiáhtan jagis 2008 ja nákkáhallan pedagogihka doaktárin jagis 2010 Lappi universiteahtas. Su nákkosgirji gieđahalai kulturhearkkes oahpahuslágidemiid: "Sámeskuvlla kultursensitiivavuođa ohcamin pedagogalaš antropologiija vehkiin". Pigga Keskitalo lea doaibman oahpaheaddjeskuvlejumi suorggis máŋggaid jagiid ja čállán artihkkaliid ja girjjiid nu sáme-, suoma- ja eŋgelasgillii (e.e. "Sámi Education" (P. Keskitalo, K. Määttä & S. Uusiautti, 2013, Hamburg: Peter Lang).
Keskitalo dutkanbargu lea guoskan erenomážit sámi pedagogihka ja sámeskuvlla ja daid etnográfalaš ja kultursensiviiva dutkama.
Lassedieđut,
doseanta Pigga Keskitalo
[email protected]
tel. +358404197175 | https://www.samas.no/en/node/455?page=3 |
Latest news
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Muitte máksit
Sámi allaskuvlla studeantta,
Leago dus mávssekeahttá čakčalohkanbaji 2017 studeantadivat?
Muitte máksit ovdal 15.09.2017 vai doalahat rievtti leahkit studeantan!
Jus jearaldagat de váldde oktavuođa oahppohálddahusain: tel. 78448400 dehe [email protected] | https://www.samas.no/nb/node/3963?page=2 |
Gonagas Haakon ja Dronnet Maud ruvdnen
Geassemánu 22. beaivvi 1906 ruvdnejuvvuiga Gonagas Haakon ja Dronnet Maud Nidarosdomenis Troandimis. Dat lea maŋemus ruvdnen mii lea čađahuvvon Norggas.
Miessemánu17. beaivvi 1814 Vuođđolága § 12 mielde, galggai Gonagas ruvdnejuvvot ja buressivdnidemiin vuoiddaduvvot Troandin duopmogirkus. Muhto 1906 rájes ságastallagohte dien ruvdnenparagráfa birra. Máŋggas oaivvildedje ahte ruvdnenvierru lei dološáigasaš ja unnán demokráhtalaš. Danin eai lágidan Gonagas Haakon ja Dronnet Maud ruvdnenseremoniija nu stuora lágideapmin go ovdalaš ruvdnemiid. Earet eará eai čađahan šat dan árbevirolaš ruvdnenvázzima Stiftsgårdenis Nidarosdomenii. Dan sadjái mátkoštii Gonagasbárra duopmogirkui ruvdnenvovnnain maid njeallje heastta gesse.
Gonagas Carl Johan árbevireru mielde, de ruvdnejuvvui maiddái Gonagas Haakon uniforpmain. Dronnet Maud ii joatkán árbevieru go válljii dakkár čuvlla mas eai lean norgga symbolat. Guokte ovddit dronnegiid čuvllat ledje hervejuvvon norgga ledjoniin.
Ruvdnenmátki
Ruvdnemii mátkkošteigga Gonagas Haakon ja Dronnet Maud togain, heasttain ja vovnnain ja skiippain. Gonagasbárra bođii Troandimii "Heimdal" skiippain ja stuora olmmošveahka vuostáiválddii sudno Stiftsgården olggobealde. Sii ledje bisánaddan máŋgga sajes mátkki vuolde, danin go ruvdnenmátkki ulbmil lei maid čájehit álbmogii ođđa Gonagasbearraša ja oahpásnuhttit Gonagasbearraša iežas ođđa álbmogii ja eatnamii. Ruovttoluotta Kristianiai mátkkošteigga soai skiippain. Gonagasbearaš vulggii Troandimis suoidnemánu 10. beaivvi ja sii jovde Kristianiai borgemánu 1. beaivvi. Mátkki loahppa čađahuvvui maŋit jagi, dalle mátkkoštedje miehtá Davvi-Norgga.
Dat vierru ahte ruvdnema dahje sivdnádallama oktavuođas mátkkoštit miehtá stuora osiid riikkas, lea vierru mii lea leamaš juo gaskaáiggis, gaskaáiggi gonagasat dikte iežaset máidnojuvvot diggebáikkiin miehtá eatnama.
Seremoniija
Nidarosdomena ledje divodeame, muhto olles girkolatnja váldojuvvui atnui ruvdnendilálašvuođas, vai nu ollu olbmot go vejolaš besse čuovvut ruvdnema. Ja ledje ge badjelaš 2300 olbmo duopmogirkus dalle. Seremoniija jođiheigga Nidaros bisma, Vilhelm Andreas Wexelsen ja Oslo bisma, Anton Christian Bang, searválaga.
Bisma Wexelsen dearvvahii Gonagasa dáid sániiguin: "Ipmil várjalehkos du sisaboahtima ja du olggosmannana otnážis agálaš áigái".
Gonagasbárra čohkkedii 1818 ruvdnenstuoluide, mat ledje baldakinnaid vuolde goabbat bealde guovddášdoartna. Ipmilbálvalus álggii ja maŋŋá vuosttaš oasi Johan Halvorsena ruvdnennuohtaid ja lohkama, álggii ieš ruvdnendilálašvuohta.
Gonagas Haakon loaiddastii ovdan ja čippustii áltára ovdii, alit ruvdnenbivttas vel badjelis. Bisma Wexelsen vuoiddadii Gonagasa gállu ja giehtalađđasiid. Dasto čohkkedii Gonagas ruvdnenstullui mii lei biddjojuvvon áltára ovddabeallái, ja stáhtaministtar Christian Michelsen ja bisma Wexelsen bijaiga ovttas ruvnna Gonagas Haakona oaivái. Dasto attii olgoritministtar Jørgen Løvland Gonagassii hervejuvvon gonagassoappi ja gávpeministtar Sofus Arctander attii Gonagassii riikaeappela. Riikavearjju attii suodjalusministtar Wilhelm Olssøn. Bisma Wexelsen rohkadalai dasto gonagasa bargguid ovddas ja buressivdnidii su. Dasto máhcai Gonagas ruvdnenstullui mii lei baldakinnaid vuolde, sus lei ruvdnenbivttas alde ja ruvdnenregáliat mielde.
Maŋŋá ruvdnenlávluma/lohkama goalmmát oasi, loaiddastii Dronnet ovdan. Dronnet Maud vuoiddaduvvui ja ruvdnejuvvui seammaládje go Gonagas Haakon, ja dan maŋŋá manai son maid čohkkedit ruvdnenstullui, gárvoduvvon ruvdnenbiktasiin ja ruvdnenregáliat mielde.
Stuoradiggepresideanta Carl Berner loahpahii seremoniija dáid sániiguin: "Kroningsagten er nu fuldført. Lad os alle forene os i et Gud bevare Kongen." | https://www.gonagasviessu.no/artikkel.html?sek=75635&tid=75661 |
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
Oahppojagi 2021-2022 ávvudoalut
Sámi allaskuvla lágida 2021-2022 oahppojagi ávvudoaluid Diehtosiiddas geassemánu 15. beaivvi, diibmu 12:00 - 14:30. Mii ávvududit ja juohkit diplomaid kandidáhtaide geat leat gárven oahpu dán oahppojagi.
Govva: Máster - ja bachelorkandidáhtat 2020/2021. Govven: Ánne Kátjá Gaup/Johtti Productions
Prográmma
Guoimmuheapmi - Sánčuári
Oahppohoavda Áila Márge Varsi Balto sávvá bures boahtima
Rektor Láilá Susanne Vars rahpansárdni
Dearvuođat Word Indigenous Nations University nubbinjođiheaddjis Dr. Rongo Wetere
Dearvuođat ja diplomajuohkin kandidáhtaide
Snoahpamuš, gáffe ja gáhkku Diehtosiidda kantiinnas
Guoimmuheapmi - Sánčuári
Oktasaš govven
Mis lea kándidáhtat gárven grádaid čuovvovaš oahpuin:
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergráda
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. dássi bachelor
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor
- Friddja bachelorgráda
Doaluid sáhttá čuovvut neahta bokte dán Zoom liŋkkas: https://samas.zoom.us/j/67385726147 | https://www.samas.no/nb/node/5556?page=1 |
Ođđasat
- Oahppá sámi bajásgeassinvuogi
- SáMOS konferánsa "Unna olbmožiid dihtii" - guhkiduvvon dieđihanáigemearri
- Muitosánit gudneduojár Jon Ole Andersena eretvádjoleami oktavuođas
- Háliidedje oahpásnuvvat Sámi allaskuvllain
- Kuhmunen mielde rámmaplánalávdegottis
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi allaskuvla váldá oasi morrašis
- Rabasbeaivi 2023
- Unique on-line courses on special education
SSO ohca studeanttabargi
SSO`as lea rabas 20 – 40 % studeanttabargi virgi mas álgin lea farggamusat.
SSO galgá virgádit studeantta gii galgá bargat studeanttaid sosiála fálaldagaiguin, omd. lagidit quiz, bingo, studeantta deaivvademiid, tuvrraid ja eará suohtasiid.
Vuosttažettiin lea bargu olggos čakčalohkanbaji 2021, muhto doaibma sáhttá guhkiduvvot olles 2021-2022 oahppojahkái. Jus ii sahte bargat fásta de lea maid vejolaš gulahallat ja heivehit barggu.
Virggi barggut:
Plánet ja čađahit studeantta sosiála doaimmaid
Bargat diehtojuohkimin fálaldagaid birra
Ovttasbargu studeanttastivrrain
Eará relevánta barggut dan oktavuođas
Gáibádus virgái
Sámi allaskuvlla studeantta
Mii fállat
Miellagiddevaš barggu mii addá buori bargovásáhusa
Bálkká tariffa mielde
Sáddes oanehis ohcama, CV ja relevántta dieđut e-postii: [email protected]
Eanet dieđuid oaččut go válddát oktavuođa SSO direktevrain
Ole Anders Skum 91811499 [email protected]
Ohcanáigemearri: 17.09.2021
SSO ruovttusiidu: SSO – For studenten (ssosamas.no) | https://www.samas.no/se/a/sso-ohca-studeanttabargi?page=9 |
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
Álgge PhD-prográmmii
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaoahppu
Prográmma addá gelbbolašvuođa sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dieđalaš dutkamii ja bargguide mat gáibidit alimus dási áššedovdamuša dáin surggiin. Prográmmas oahpahusa ja dutkama váldogiellan lea sámegiella.
Oahppu álgá čakčat 2016.
Ohcanáigemearri lea 1.6.2016 rádjai.
Oahput bistet golbma jagi ollesáigge bargun. Oahpuid viidodat lea 180 oahppočuoggá.
Loga eambbo dás:
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaoahppu. | https://www.samas.no/nb/node/967?page=3 |
Latest news
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 22
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 21
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 20
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 19
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 18
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 17
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 16
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 15
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 14
Home
Fágaplánat gulaskuddamii njukčamánus
Dál leat ođđa fágaplána árvalusat ožžon jearramis cealkámušaid. Fágaplánajoavkkut jotket de bargguin hábmet fágaplánain. Njukčamánu 2019 almmuhuvvojit ođđa fágaplána árvalusat almmolaš gulaskuddamii golmma mánnui.
Oahppoplánat galget sisafievrriduvvot oahpahussii golmma jagis, 2020-23. Oahppoplánaid ođastemiin rievdá fágaid sisdoallu, ja lea ollu maid galgá váldit vuhtii ođđa oappoplánaid čuovvoleamis. Earret eará galget oahppit árvvoštallojuvvot daid oahppoplánaid vuođul maid bokte leat oahppan. Ná leat plánen ođđa oahppoplánaid sisafievrrideami:
Skuvlajagi 2021-22
Čuovvovaš ceahkit váldet oahppoplánaid atnui:
- 1.-9. ceahkki
- Jk1
Skuvlajagi 2021-22
Čuovvovaš ceahkit váldet oahppoplánaid atnui:
- 10. ceahkki
- Jk2
Skuvlajagi 2022-23
Čuovvovaš ceahkit váldet oahppoplánaid atnui:
- Jk3
Gáldu: www.udir.n | http://lohkanguovddas.no/sma/node/322?page=2 |
Lappi universitehta Árktalaš guovddáš ordne bargobaji sámi seksuálavehádagaid rivttiin ja sajádagas gaskavahkku 3.5.2017 Sámekulturguovddáš Sajosis. Dilálašvuohta álgá diibmu 17:00.
Bargobajis ságastallat oassálastiid iežaset vásáhusain vealaheamis ja das, mo sii oidnet sin sajádaga Suomas ja sámeservošis. Bargobajis maiddái smihttet máŋggabealat molssaeavttuid eastadit vealaheami ja dan mo jávkkahit vealaheami servodagas ja unnit servošiin.
– Seammás mii sávvet, ahte bargobadji sáhttá doaimmat ságastallanlávdin, mas seksuálavehádahkii gullevaš olbmot sáhttet ovttas ságastallat oktasaš áššiid ja juohkit vásáhusaideaset ovttas, čállá Árktalaš guovddáš dieđáhusastis.
Bargobaji jođiha dutki Laura Olsén. Bargobaji bohtosiid almmuhit dutkamušfitnu loahpparaporttas.Dilálašvuhtii oassálastán olbmuid namaid eai almmuhuvvo eaige dát boađe ovdan eará almmuhemiin.
Bargobádjái ferte almmuhit iežas ovddalgihtii [email protected] dahje 040 484 4277. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/arktalas_guovddas_ordne_bargobaji_sami_seksualalasvehadagaid_rivttiin/9590861 |
Subsets and Splits