text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Vaikke Lappi buresveadjinguovllus lea ulbmilin álggahit garra seastindoaimmaid, de Avvila dearvvašvuođaguovddážis eai leat fuolas gohcindivššu heaittiheamis.
Lappi buresveadjinguovllus áigot dás ovddos geahpedit goluid 45 miljovnna euro ovddas jahkásaččat. Dasa lassin leat earáge seastindoaimmat, maid geažil árvalit, ahte dán jagi bušeahta báhcá 58,9 miljovnna euro táhpaga beallái.
Dát seastindoaimmat bohtet oidnot Lappi guovllu dearvvašvuođaguovddážiin. Buresveadjinguovllu hoavda Jari Jokela ii leat vuos sihkkar, mo konkrehtalaččat sestet, muhto gohcindikšu boahtá goittot seailut Avvila dearvvašvuođaguovddážis.
Gohcindikšu lea álo doaibman Avvilis spiehkastatlobiin, man galgá sierra ohcat. Dál spiehkastatlohpi lea fámus 2024 lohppii. Avvila dearvvašvuođaguovddáža bajitdoavttir Outi Liisanantti muitala, ahte ulbmilin livččii oažžut dan ordnemii bissovaš lobi.
Turisma barggaha dearvvašvuođasuorggi
Avvila dearvvašvuođaguovddáš lea Suoma davimus báiki, gos gohcet ja fállet divššu birra jándora juohke beaivve. Dasa lassin ahte doppe dikšot báikkálaččaid, de sii fuolahit maiddái Ohcejoga ja Soađegili gielddaid gohcima. Dan lassin vel gohcindivššu dárbbašit turisttat.
–– Turisma barggaha hui olu dáppe davvin dearvvašvuođasuorggi. Dat lea hástalus olles Lappi buresveadjinguvlui, go ruhtadeamis ii leat dát váldojuvvon vuhtii, čilge Jari Jokela.
Eandalitge dálvesesoŋŋaáigge turisma vuhtto Avvila dearvvašvuođaguovddáža gohcindivššus. Olgoriikalaš turisttaide muohta ja njaláhas geainnut leat apmasat, nuba sii máŋgii bártidit ja lápmašuvvet.
Outi Liisanantti sávášiige eambo doarjaga ja resurssa gohcindikšui buot seastindoaimmain fuolakeahttá.
– Go lea sesoŋŋaáigi, de eará doaimmaid ovddideapmái ii báze áigi go gártat sirdit bargiid gohcindivššu beallái. Mis lea goittotge dat seamma bargoveahka barggus, de dakkár vuođđodikšunbarggut ja doavttiráiggit báikkálaččaide eai leat de nu olu fidnemis, muitala Liisanantti.
Jari Jokela oaidná buorrin goittotge dan, ahte turisttaid dikšuma meriin sáhttet ákkastallat dárbbu gohcindikšui Avvilis.
– Dieđus lea nuge, ahte go turisttat fitnet dearvvašvuođaguovddážiin, de dat dollet olles dan dearvvašvuođaguovddážiid fierpmádaga badjin. Dat lea máŋggabealát gažaldat, oaivvilda Jokela.
Seaŋgaossodaga báikkiin ja bargiid meriin ii sáhte seastit
Avvila dearvvašvuođaguovddáža bajitdoavttir Outi Liisanantti oaidná seastindoaimmaid buorrin ja dárbbašlažžan, muhto leat liikká áššit, maidda dat eai su mielas oaččo váikkuhit.
45 miljon euro seastin sáhttá dárkkuhit ovdamearkka dihte dearvvašvuođaguovddážiid rabasáiggiid oanedeami, seaŋgaossodagaid heaittiheami, spesiáladivššu bargojuogus soahpama ja juobe olles dearvvašvuođaguovddáža giddema.
Liisanantti ii leat Avvila dearvvašvuođaguovddážis moge erenomáš fuolas, muhto su mielas lea dehálaš, ahte seastindoaimmain mearridit ovttas singuin.
– Galhan dakkárat, main sáhttá seastit, gávdnojit ja lea leamašan positiiva, go mis leat jearran mo sáhtášeimmet seastit. Nu dat galgá leat, ahte dat eai fal doppe Roavvenjárggas mearrit, muhto baicca ovttas ságastallat das mo ja mas mii sáhttit seastit.
Seastindoaimmat vuhttojit jo Avvila dearvvašvuođaguovddážis ovdamearkka dihte seaŋgaossodagas. Dán áigge seaŋgaossodaga gohčodit akuhta- ja veajuidahttinossodahkan, muitala Liisanantti. Maiddái seaŋgabáikemeari leat geahpedan.
– Go mun dán dearvvašvuođaguovddážis álggahin 10 jagi áigi, seaŋgabáikkit ledje 37. Giđđat ledje vel 30 báikki, muhto dál dat leat 25. Das ii sáhte šat geahpedit, vai mii bastit dikšut daid turisttaidge, deattuha Liisanantti.
Nubbi ášši, mas ii su mielas sáhte seastit lea bargiid mearri. Avvila dearvvašvuođaguovddážis barget dál guhtta doaktára.
– Dan ii sáhte gal geahpedit, go datge ii leat doarvái. Mii leat iskkan jo máŋggaid jagiid lasihit doaktáriid meari, buresveadjinguovluge oaivvilda ahte dat lea menddo unnán. Áššit ovdánit nu njozet. Doavttirresurssaid ii oaččo geahpedit, ja divššáriid resurssa galgá lasihit, lohká Liisanantti. | https://yle.fi/a/74-20050840 |
Obi ugrilaš álbmotteáhter ii ožžon lobi boahtit Ruoššas Supmii festiválii.
Jään reunalla -festivála lágideaddjit muitalit Helsingin Sanomat -bláđđái, ahte báikkálaš eiseválddit Hanti-Mansias šluhttejedje teáhtera mátkkoštanlobiid.
Eiseválddit muitalit, ahte mátkkoštanlobiid eai atte "hálddahuslaš sivaid" geažil. Dáid sivaid eai čilge dađi dárkileappot.
Ulbmilin lei čalmmustahttit Ruošša vehádagaid kultuvrra
Jään Reunalla -dáhpáhusas čalmmustahttet Ruošša suoma-ugrilaš vehádagaid kultuvrra.
Oarje-Siberiija Hanti-Mansia guovllus doaibmi Obi ugrilaš álbmotteáhter galggai čájehit festiválas čájálmasa, man lea čállán kirgisialaš čálli Tšingis Aitmatov. Čájálmasas muitalit earret eará bártnis, geas sihkkot lobotomiijas muittu, eatnigiela ja identitehta.
Čájálmasas hupmet ruoššagiela lassin maiddái unnitlogugielaid hanti ja mansi ja čuojahit hantiálbmoga árbevirolaš musihka.
Jään Reunalla -festivála ordnejeaddji, teáhterdoaimmaheaddji Kirsikka Moring dadjá Helsingin Sanomat bláđđái, ahte ná ii leat su bargoáigge goassige ovdal geavvan.
– Mu 45 jagi bistán teáhterdoaimmaheaddji karrieara áigge in leat ovdal deaivan dákkára, ahte teáhterčájálmas ii oaččošii boahtit galledit Suoma, in oba Sovjetlihtu áigge, Moring dadjá.
Hanti-Mansia čájálmasa sajis Pauliina Feodoroff Elonkehä-čájálmas
Go Obi álbmotteáhter gárttai šluhttet mátkki Supmii, festiválas čájehit sin čájalmasa sajis nuortalaš Pauliina Feodoroff bagadallan čájálmasa Elonkehä – Laulumme täytyy muuttua, jotta me voisimme muuttua.
Jään reunalla -festiválas čalmmustahttet maiddái sápmelaččaid musihkkaárbevieru. Áilloš, Iŋgor Ántte Áilu Gaup, loaiddasta festiválas iežas konsearttas. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/hanti-mansia_unnitloguteahter_ii_ozzon_lobi_boahtit_ruossas_supmii__na_ii_leat_geavvan_goassige_ovdal_mu_karrieara_aigge/8571734 |
Boares sámi duodjemearkka lassin sáhttá leat dárbu ásahit maid nuppi mearkaortnega dán áigásaš dujiid varas. Sámi duodjemearkaortnet lea ásahuvvon 80-logus, muhto duodji lea dan rájis nuppástuvvan oalle ollu. Duodjemearkkas leat ságastallan Kárášjogas Sámiráđi duodjesemináras..
Suomabeale duodjesearvvi Sámi duoji ságadoalli Petra Magga-Vars mielas mearka lea dehálaš duođaštus eakti sámi duojis. Muhto mearkka boahttevuođas galggašii muitit ságastit.
– Mu mielas goit mearka lea ain áigeguovdil. Ja Suoma Sámi duodji searvvi bealis lea hui dehálaš ahte árbevirolaš duodji ain seailluhuvvo. Ja seailluhanbarggus mearkka lea hui nana doarjja. Go duoji goitge galgá gávppašit ja vuovdit, dan albma duoji, de gálgahan mis leat duođaštus ahte mii dat albma duodji lea, cealká Petra Magga-Vars.
Ođđa mearka ođđaáigásaš dujiide?
Magga-Vars goitge oaidná, ahte duodji lea nuppástuvvan ollu das go mearkka suddjet árbevirolaš duoji ásahuvvui. Dál duddjon ja buktagat sáhttet leat hui nuppeláganat, muhto ain lea dárbu čielgasit addit dieđu das guđemuš diŋggaid lea sápmelaš ráhkadan.
– Mun oainnašin dehálažžan oažžut nubbi mearkka nai. Dieđán ahte ovdamearkka dihtii Davvi-Amerihká álgoálbmogiid gaskkas leat geahččalan ja ásahange dakkár mearkka, mas lea vehá eará mearkkašupmi. Dán ođđa mearkka sáhttá addit diŋggaide maid sápmelaš lea hutkan, ráhkadan ja buvttadan, muhto mii ii leat árbevirolaš duodji, čilge Sámi Duoji ságadoalli Petra Magga-Vars. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/oa_duodjemearka_suddjet_sami_designa/7654437 |
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
Vuolgge lonohallamii Dánmárkui, Ruonáeatnamii dahje Fær-sulluide!
Dánmárkku, Ruonáeatnama ja Fær-sulluid north2north stipeanda studeanttaide, oahpaheddjiide ja bargiide geat vulget lonohallamii. Ohcanáigemearri: geassemánu 8. beaivvi 2015!
North2north lonohallan studeanttaide
UArctica north2north prográmma almmuha ođđasit stipeandda ohcanláhkái sihke olggosmanni ja sisaboahtti studeanttaide Dánmárkui, Ruonáeatnamii ja Fær-sulluide. Stipeanddat leat vuosttažettiin oaivvilduvvon fealtaskuvllaide, geasseskuvllaide ja konferánsaoassálastimiidda maiguin lea Árktalaš ja davviriikalaš fokus 2015:is. Oza ovdal geassemánu 8. beaivvi.
Almmuheapmi lea guoskevaš dáid institušuvnnaide:
- Aarhus University (http://education.uarctic.org/universities/denmark/8945/aarhus-university)
- Arctic Technology Centre at Technical University of Denmark (http://education.uarctic.org/universities/denmark/8459/arctic-technology-centre-technical-university-of-denmark)
- Roskilde University (http://education.uarctic.org/universities/denmark/8697/roskilde-university)
- University of the Faroe Islands (http://education.uarctic.org/universities/faroe-islands/8898/university-of-the-faroe-islands)
- Ilisimatusarfik / University of Greenland (http://education.uarctic.org/universities/greenland/8475/ilisimatusarfik-university-of-greenland)
- Department of Environmental and Business Economics at the University of Southern Denmark (http://education.uarctic.org/universities/denmark/8866/department-of-environmental-and-business-economics-university-of-southern-denmark)
- Perorsaanermik Ilinniarfik / College of Social Education (http://education.uarctic.org/universities/greenland/11213/perorsaanermik-ilinniarfik-college-of-social-education)
Mobilitehta galgá dáhpáhuvvat ovtta dáin namuhuvvon institušuvnnaid ja ovtta eará UArctic north2north ovttasbargoinstitušuvnna gaskal.
Geahča buot UArctic ovttasbargoinstitušuvnnaid dáppe:
Rabas studeanttaide buot dásiin alit oahpus (bachelor, master- og PhD).
Deavdde ohcanskovi dáppe:
Jus leat gažaldagat, váldde oktavuođa internašunaliserenkonsuleanta Sámi allaskuvllas ovdal ohcanáigemeari mii geassemánu 8. beaivvi. Mearrádus dahkko maŋŋel geassemánu 24. beaivvi.
North2north lonohallan bargiide ja oahpaheddjiide
Bargit ja oahpaheaddjit sáhttet maid ohcat vuolgit lonohallamii Dánmárkku, Ruonáeatnama ja Fær-sulluid institušuvnnaide, nu guhka go vulget UArctic north2north institušuvnnaide.
Oza ovdal geassemánu 8. beaivvi.
Eavttut vuolgit lonohallamii (oahpaheddjiide ja bargiide):
- Ohcci ferte leat bargi ovtta UArctic institušuvnnas.
- Ii leat mearriduvvon man guhka lonohallan bistá, muhto unnimustá vihtta (5) beaivvi; oahpahus, dutkan dahje fierpmádaga ovdaneapmi, ovtta árktalaš guoskevaš temái.
- Mobilitehta doaibma berre dáhpáhuvvat 2015:is (giđa 2016 lea maid vejolaš).
- Ohccis alddis lea ovddasvástádus gávdnat ovttasbargo universitehta ja ordnet/lágidit lonohallama.
- Ovdalgo sáddet ohcama north2north gulahallanolbmui Dánska, Ruonáeatnama dahje Fær-sulluid institušuvdnii, muitte váldit oktavuođa gulahallanolbmuin guosseuniversitehtas, ja oažžut ruovttu universitehtas lobi (vuolláičállaga ohcamii) vuolgit lonohallamii
- Alimus máksu maid sáhttá oažžut lonohallamis lea 1500 €
- Sii geat váldet vuostá doarjaga, galget sáddet oanehis raporta mas govat, go gerget lonohallamis.
Jus áiggut ohcat, deavdde ohcama ja sádde ovdal 08.06.2015 dan north2north universitehta koordináhtorii gosa leat ohcame. North2North koordináhtoriid gávnnat universitehta neahttasiiddus (FUOM! Juohke universitehtas lea sierra koordináhtor).
Ohcama gávnnat dáppe: http://www.uarctic.org/news/2015/5/staff-and-faculty-north2north-exchange-funding-available-from-and-to-danish-greenlandic-and-faroese-to-other-north2north-members-of-uarctic/ .
Mearrádus dahkko maŋŋel geassemánu 24. beaivvi.
Stipeanddaid ođđasit almmuhemiid gávnnat maiddái interneahtas:
Studeanttaide:
Oahpaheddjiide ja bargiide: | https://www.samas.no/se/a/vuolgge-lonohallamii-danmarkui-ruonaeatnamii-dahje-faer-sulluide?page=3 |
√°mediggev√°lggain s√°htt√° v√°idit s√°medikki stivrii ja alimus h√°lddahusriekt√°i.
V√°lggaid doaimmaheami birra s√°htt√° v√°idit
S√°mediggel√°ga mielde jienasteaddji s√°htt√° v√°idit jogo v√°lggaid doaimmaheami birra dahje v√°lgal√°vdegotti mearr√°dusas nannet v√°lgabohtosa.
– Jietnavuoigadahtton olmmoš, gii oaidná, ahte válgalávdegotti mearrádus válgga bohtosa nannemis dahje válgga doaimmaheami eará doaibmabidju lea vuostá lága, sáhttá dahkat sámedikki stivrii njulgengáibádusa maŋimustá 14 beaivve dan beaivvis, go válgalávdegoddi lea nannen válgga bohtosa.
– Jos válgalávdegotti 1 momeanttas dárkkuhuvvon mearrádus dahje doaibmabidju leamašan lága vuostá ja dat lea váikkuhan válgga bohtosii, válgga bohtosa galgá njulget, ja stáhtaráđđi galgá dárbbu mielde mearridit sámedikki lahtuid ja várrelahtuid njulgejuvvon bohtosa mielde, lágas daddjojuvvo.
Stivrra mearr√°dusas s√°htt√° vel v√°idit alimus h√°lddahusriekt√°i 14 beaivve siste.
V√°lggat doaimmahuvvojit l√°ga mielde poastta bokte
Válggaid doaimmaheamis daddjojuvo lágas earet eará, ahte válggat doaimmahuvvojit poastta mielde. Válgalávdegoddi sáhttá maid mearridit, ahte válgabeaivve sámeguovllus sáhttá jienastit válgabáikkis, nugo dábálaš leage.
L√°ga mielde poastajienat galget leat v√°lgal√°vdegottis ovdalgo jienaidlohkan √°lg√°. Jienaid lohkagohte d√°n h√°ve vuoss√°rgga 5.10.15 diibmu 18 An√°ra Sajosis.
Válgaboađus nannejuvvo gaskavahku.
Seamma válgalávdegoddi doaimmaha ođđa válggaidge
Jos válggaid gártá ordnet ođđasit, nu daid doaimmaha seamma válgalávdegoddi go gomihuvvon válggaidge, jos vejolaš.
Ođđa válggain geavahit maid seamma válgalogahallama ja evttohaslisttu go gomihuvvon válggain, jos sámedikki stivra dahje AHR eai nuppeláhkai mearrit. | http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/valggain_sahtta_vaidit/8357009 |
- Álbmotmeahcit
- Eará guovllut
- Historjáčuozáhagat
- Johtolagat
- Luondduguovddážat
- Sámi meahcceguovllut
- Stobut
- Boazodoalloguovlu
Eará guovllut
Álbmotmehciid lassin Suomas leat máŋggalágán eará luonddusuodjalanguovllut, maid njuolggadusat spiehkastit nuppiineaset. Leatgo juo fidnan buot Suoma báikkiin? Livččiigo vel juoga earenoamáš báiki oainnekeahttá? Máŋga luonddučuozáhaga sáhttet leat aina finakeahttá. Oanehisge reaissu luonddučáppa báikái gánneha dahkat. Bisánastte oanehis boddii ja návddaš duoddara jalgadasas, fiinna johkalegiin ja ceakko várrevilttiin.
Juogo leat vásihan Giehtaruohttasa stuorraduoddariid Mallá luonddumeahcis, geahčadan čáppa Deatnoleagi dahje imaštallan Geavu kanjonalágan ávžži? Sámi luondu lea čáppis buot jagiáiggiin ja seammá báiki sáhttá leat áibbas earálágan olggosoaidnit geassit ja dálvit, giđđat ja čakčat. Maiddái seavdnjadeamos skábma lea iežas láhkai earenoamáš áigi.
Muhtin luonddusuodjalanguovlluin oažžu lihkadit juohkehačča vuoigatvuođaid mielde, go fas muhtin oasis lihkadeapmi lea ollásii gildojuvvon. Lundui.fi -bálvalusas ovdanbuktojuvvon luonddusuodjalanguovlluin vánddardeapmi lea vejolaš aŋkke gáržžet.
Lihkadeapmi lea gáržžiduvvon eandalii dieđalaš dutkama várás vuođđuduvvon luonddumehciin. Muhtin luonddumeahci eatnamiin oažžu goit lihkadit merkejuvvon johtolagaid mielde. Dákkár guovlu lea ovdamearkan Geavu luonddumeahci. Luonddusuodjalanguovllut leat vuođđuduvvon maiddái ee. jekkiid, rođuid, loddečáziid ja boares vuvddiid suodjaleami várás.
Dáid siidduin sáhtát oahpásmuvvat ovcci sierra guvlui, main lea buohkain iežas earenoamaš luondu. Oassi báikkiin lea heivvolaš beaivemohkiide ja oassi fas gáibida moanáid beivviid vánddardeami.
Dieđuid eará go Suoma davimus suodjalanguovlluin gávnnat min neahttasiidduin suomagillii. | https://www.lundui.fi/earaguovllut |
Ynys Dewi (eaŋgalasgillii: Ramsey Island) lea Kymraeatnama njealját stuorimus suolu Sir Benfro eanagottis Tyddewi gávpoga buohta. Suolu lea ožžon kymragielat namas Tyddewi kloastara vuođđudan Bassi Dewi (kymragillii: Dewi Sant) mielde. Eaŋgalsgielat namma Ramsey boahtá dološ skandinávagielat olbmonamas Hrafn dahje dološ eaŋgalsgiela vilgeslávkki mearkkašeaddji sánis. | https://se.wikipedia.org/wiki/Ynys_Dewi |
Latest news
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
- Seks nye samiske veivisere
- Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024
- Vil du omprioritere studieønsket ditt?
- Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik
- Harald Gaski utnevnt til æresdoktor
Oza doavttirgrádastipendiáhttavirgái
Sámi allaskuvllas leat rabas doavttirgrádastipendiáhttavirgi sámegielas ja/dahje girjjálašvuođas.
Mii dárbbašat du čehppodaga!
Oza dás: Jobbnorge.no
Ohcanáigemearri 29.03.2017
Doavttirgrádastipendiáhtta
Virgeáigodat lea njeallje (4) jagi. Dasa gullá 25 % geatnegahtton bargu Sámi allaskuvlla kandidáhta fágasuorggi ja doavttirgrádaoahpu fáttá siskkobealde.
Stipendiáhttavirgi lea oahppovirgi, man ulbmilin lea čađahit dutkanoahpu ja olahit doavttirgráda. Virgáibidjama eaktun lea, ahte ohcci lea dohkkehuvvon doavttirgrádaprográmmii dahje dohkkehuvvo dasa ovdal virgáibidjama.
Stipendiáhta dutkanfáddá ferte leat čuovvovaš surggiid siskkobealde:
-
Sámi njálmmálaš ja/dahje čállon girjjálašvuohta
-
Eará eamiálbmogiid njálmmálaš ja/dahje čállon girjjálašvuohta
-
Sámegiela gielladiehtaga fáttás
Ohcamat vuoruhuvvojit dárbbuid ektui mat leat Sámi allaskuvlla girjjálašvuođa ja/dahje gielladiehtaga suorggis ja Sámi allaskuvlla doavttirgrádaprográmma dutkanfáttáid siskkobealde, (geahča prográmma almmuhusa dás).
Deattuhuvvo maiddái ahte doavttirgrádaprošeavttas lea relevánsa ovtta dahje máŋgga Sámi allaskuvlla girjjálašvuođa ja/dahje giellaoahpuin. Virgi lea čadnon Sámi allaskuvlla Gielladieđagoahtái.
Sámi allaskuvla lea stáda alit oahppo- ja dutkanásahus mii lea Guovdageainnus. Allaskuvllas lea oktasašhálddahus ja golbma fágagoađi. Sámi allaskuvllas lea riikkaidgaskasaš perspektiiva, ja skuvllas leat studeanttat ja bargit buot riikkain Sámis, Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas. Sámegiella lea váldogiellan sihke oahpahusas, dutkamis ja hálddahusas ja maid bargiid ja studeanttaid gaskkas. | https://www.samas.no/nb/node/3837 |
Latest news
- Official Opening of the Student House
- Official Opening of a New Academic Year
- Concert in the canteen 16.08!
- Get to know our new principal
- Tuition fees for international students
- School sessions and gatherings autumn 2023
- Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Unique on-line courses on special education
- Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration
Lihkku Elle-Hánsii, Hans Ragnar Mathisenii dáiddačájáhusain!
Sámi allaskuvlii lea illu ja gudni ahte Hans Ragnar Mathisen lea válljen markeret iežas 40-jagi dáiddárbarggu justo Guovdageainnus, Diehtosiiddas, ovttasbarggus min allaskuvllain. Elle-Hánssa vuosttaš kárta, man namma lea "Sábmi" (1975), lea su dáiddalaš doaimma ja dalá Sámi Instituhta (Nordisk Samisk Institutt) ovttasbarggu boađus. Dát ivdnás kárta sámegiel báikenamaiguin ja sámi árbevirolaš minstariiguin lea sihkkarit buot dovdoseamos kárta Sámis, muđui máilmmis ja sámi dáiddahistorjjás. Lea juo 10 jagi gollán dan rájes go Sámi Instituhtta mearriduvvui ovttastuvvot Sámi allaskuvllain. Dan bokte Sámi allaskuvla lea árben guhkes ja rikkis davviriikkalaš sámi dutkandoaimma ja buori ovttasbargovuoiŋŋa. Dan dihtii lea Sámi allaskuvlii symbolalaččat mávssolaš láhčit dili Hans Ragnar Mathisena dáiddačájáhussii min luhtte, Diehtosiiddas.
Ollu Elle-Hánssa govat, njuohtamat ja sárgumat govvidit eamiálbmogiid máilmmiviidosaččat. Son lea viežžan inspirašuvnna go lea mátkkoštan ollu máilmmis: Kanadas, USA:s, Austrálias, Aotearoas (Ođđa Selánddas), Japánas, Kiinnás, Máttanuorta Ásias ja hui viidát Eurohpás. Beroštupmi eamiálbmogiid dillái lea maiddái Sámi allaskuvlla váibmoášši. Mii sávvat ahte boahtte áiggis Sámi allaskuvla sáhttá fállat oahpuid sámi ja eamiálbmot dáidaga suorggis, danin go dáidda ja dáidárat leat hui dávjá buot ovddimužžan ja eanemus oidnosis čalmmustahttimin ja nannemin álbmoga árvvuid ja identitehta.
Mii sávvat Elle-Hánsii movtta ja inspirašuvnna, vai son áin boahtteáiggis ge riggodahttá min máilmmi iežas dáidaga bokte, lea movttiidahtti ovdamearkan midjiide ja min sámi nuoraide. Elle-Hánssa dáidda oažžu min čevllohallat iežamet sámi kultuvrrain.
Váimmolaš dearvvuođat,
Sámi allaskuvlla rektor Jelena Porsanger
Dáppe gávnnat eanet dieđuid čájáhusa birra:
Árvvut Aajmoste Aajmos | https://www.samas.no/en/node/786?page=2 |
Mumenvággi-ráiddu sámegielat veršuvnnaid jorgalanbargu lea beassán johtui. Gutsy Animations -buvttadafitnodaga ovddidanhoavda Reetta Ranta muitala, ahte davvisámegielat jorgalus lea jo oalle muddui gárvvis.
Davvisámegielat mumeniid lea jorgalan Inger-Mari Aikio. Mumenvággi-ráiddu nuortalašgielat osiid fas jorgala Tiina Sanila-Aikio ja anárašgielat osiid Neeta Jääskö.
Davvisámegielat Mumenvággi-ráidu oidnogoahtá Yle TV2:žis 13.4. rájes ja ráiddu vuosttaš buvttadanáigodat lea oaidnimis maiddái Yle Areenas. Nubbi buvttadanáigodat, nappo anáraš- ja nuortalašgielat oasit, oidnojit TV:s čakčat.
"Lean háliidan bargat nu buori barggu go vejolaš"
Jorgaleaddji Inger-Mari Aikio lea vudjon mumeniid máilbmái maŋemuš beannot mánu. Mumenvággi-ráiddu jorgaleapmi leamašan sutnje dehálaš ja leage dál lihkolaš go lea geargan stuorra ja garra bargguin.
– Mun nu liikojin jorgalit daid earenomážit danin, go dieđán, ahte dat lea nu dehálaš bargu. Muittán mo mu mánná geahčai daid ođđasit ja ođđasit suomagillii ja ráhkistii daid. Danin dat lea leamašan munnje nu dehálaš bargu, go mun dieđán dan árvvu ja danin lean háliidan bargat nu buorre barggu go vejolaš, dadjá Aikio.
Aikio lea gártan smiehtadit olu sániid ja vuosttasin son čielggadiige, ahte geavahago namahusa "mumi" vai "mumen".
– In háliidan dan ieš mearridit ja nu mun de jerren Sámi giellagáldus ja doppe sii válljejedje "mumen"-sáni. Dat lea lagabus dan álgonama ja mu mielas dat lei ortnegis, muitala Aikio.
Animašuvnna sámegielat jorgalusas leat mearridan geavahit maiddái sáni "Mumenvággi".
– Das lea geavahuvvon ovdal "Mumenleahki", muhto mun lean válljen geavahit "Mumenvággi". Mu mielas dat "vággi" lea dakkár mii rocke. "Leahki" lea vehá dakkár goiddas, muhto "vággi"-sánis lea eambbo ritma, dadjá Aikio.
Animašuvnna álgogiella buktá hástalusaid
Mumenvággi-ráiddu buvttadanfitnodat lea skuvlen jorgealeaddjiid animašuvnna jorgalanbargui. Sámegielat veršuvnnat jorgaluvvojit ráiddu álgogielas, mii lea eaŋgalsgiella. Aikioi stuorámus hástalus leamašange čáhkadit sámegielat cealkagiid eaŋgalsgielat replihkkaide ja njálbmelihkastagaide.
– Das leat dakkár cealkagat, mas sáhttet leat eaŋgalsgillii vihtta stávvala ja jus sámegillii njuolga jorgala, dat livččii 10 dahje 15 stávvala. De smiehtat, ahte mo don fitnet dan oatnut nu, ahte dat heive dan replihkkan, muitala Aikio.
– Dasto leamašan maiddái sánit, dego eaŋgalsgielat sátni "pudding", de dat lea muhttinlágan bajálaš. In mun gal hutkan dasa eará sáni go dan bajálaš. Ii sáhte njuolga jorgalit, ferte hutkkat ieš maid bidjá.
Aikio ii leat dárbbašan okto buncát jorgalusain, su veahkkin leamašan giellačeahpit, geat leat lohkan teavsttaid.
– Mun lea dađistaga sádden daid teavsttaid giellačehpiide ja dat leamašan stuorra veahkkin. In leat dárbbašan jurddašit, ahte mo jus mun leange meaddán. Mun lean diehtán, ahte doppe leat dakkár čeahpes olbmot, geat lohket mu teavsttaid ja divodit ja rávvejit dakko gokko lea dárbbašan, rábmo Inger-Mari Aikio.
"Somá stoahkat gielain"
Mumenvággi-ráiddu nuortalašgielat osiid jorgalemiin ii leat vel nu hoahppu, dasgo oasit oidnogohtet easka čakčat. Jorgaleaddji Tiina Sanila-Aikio lea goit oahpásmuvvan teavsttaide ja vuordá jo, ahte beassá álggahit jorgalanbarggu.
– Bargagoađán jorgalemiin geasi ja čavčča mielde. Dat lea hui miellagiddevaš bargu ja vuorddán eanemus dan, ahte beasan stoahkat gielain. Mumenat geavahit hui olu giellagovaid, de lea somá smiehttat mo daid heivešii jorgalit nuortalašgillii, dadjá Sanila-Aikio.
Davvis√°megielat dubbemat √°lget guovvam√°nus
Mumenvággi-ráiddu vuosttaš buvttadanáigodagas leat 13 oasi ja dat buot dubbejuvvojit davvisámegillii. Nuppi buvttadanáigodagas leat oasit seamma veardde ja dain lea ulbmil dubbet čieža anárašgillii ja guhtta nuortalašgillii. Sámediggi lea ohcamin ruhtadeami dasa, ahte olles ráidu dubbejuvvošii buot sámegielaide.
Gutsy Animations -buvttadafitnodaga ovddidanhoavda Reetta Ranta muitala, ahte jietnaneavtt√°riid v√°lljen lea oalle muddui dahkkon ja dubbemat √°lget vel guovvam√°nu √°igge.
– Njukčamánu lohppii galgá buot leat dahkkojuvvon, go oasithan oidnogohtet TV:s jo cuoŋománus, dadjá Reetta Ranta.
Mumenvággi-ráiddu jietnaneavttáriid ja dubbema bagadallá jietnaneavttár-bagadalli Susa Saukko. Dubbenbáddemiin galgá leat mielde maiddái sámegielat giellaáššedovdi.
Davvisámegielat Mumenvággi-ráidu oidnogoahtá Yle TV2:žis 13.4. rájes ja ráiddu vuosttaš buvttadanáigodat lea oaidnimis maiddái Yle Areenas. Nubbi buvttadanáigodat, nappo anáraš- ja nuortalašgielat oasit, oidnojit TV:s čakčat.
12.2.2020 dii. 9.30 Animašuvnna sámegielat jorgalusas leat mearridan geavahit sáni "Mumenvággi". Dan dihte Yle Sápmi maiddái geavahišgoahtá ođđasiinnis Mumenvággi-nama árat adnojuvvon "Mumenleahki" sajis. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/pudding_vai_bajalas__mumenvaggi-raidu_jorgaluvvo_eagalsgielas_golmma_samegillii/11203117 |
kábmamánu 17. beaivvi almmuha Elin & The Woods (Elin Kåven ja Robin Lynch) ođđa lávlaga. Dán háve leaba ovttasbargan Jörgen Stenbergain.
– Jörgen Stenbergas lea nu lunddolaš ja vuogas vuohki mo juoigá, ja dat doalvu min doložii. Lea dego min álgoolbmo gapmu mii moriha, muitaleaba Elin Kåven og Robin Lynch preassadieđáhusas.
Jørgen Stenberg dadjá su mielas lea leamaš hui somá leat mielde dákkár ovttasbarggus, ja ahte su mielas šattai hui erenoamáš jietnagovva go su luohti seaguhuvvui elektrovnnalaš musihkain.
– Munno Elina jienat heivejit hui bures oktii. Dán lávlagis šattai juoga erenoamáš, dadjá son.
– Albmeravda lea jaskes luohti mii heive hui bures dán sevdnjes áigodahkii, gos luondu oađđá. Ja váikko livččii ge guhká dassážii, de mii leat jo álgán niegadit dan birra mii boahta giđđat … Maid albmeravda midjiide čájeha, dadjá Kåven. | https://www.avvir.no/almmuheaba-jaskes-luodi-mii-heive-bures-dalveaigodahkii/ |
Norgga Sámedikki ovddeš ságadoalli Ole Henrik Magga lea válljejuvvon Israel Ruong -stipeandafoandda stivrrajođiheaddjin.
Stivrralahttun válljejuvvojedje Giellagas-instituhta jođiheaddji Anni-Siiri Länsman ja gielladiehtagiid professor Mikael Svonni. Várrelahtut leat Harald Gaski, Veli-Pekka Lehtola ja Åsa Nordin Jonsson.
Sámi allaskuvlla stivra divui mannan vahkus stivrračoahkkimis Oulus foandda njuolggadusaid nu, ahte dat čuvvot Norgga lága. Norgga máhttodepartameanta lea mannan čavčča rájes cuiggodan Sámi allaskuvlla das, ahte dat rihkku bealálašvuođa njuolggadusaid, jus skuvlla rektor lea maid foandda stivrras mielde.
– Dan dihte ferte nammadit eará olbmuid foanddaide dahje vuođđudusaide, mat mis leat, muitalii Sámi allaskuvlla direktevra Maren Palismaa mannan vahkus Sámi allaskuvlla stivrračoahkkimis. | http://yle.fi/uutiset/magga_joihisgoahta_israel_ruong_-stipeandastivrra/7322794 |
Latest news
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 21
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 20
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 19
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 18
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 17
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 16
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 15
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 14
- Basádisrijmmo - Juovlakalenddar - Jåvlebiejjielåhkoe 2020 - 13
Home
Viečča dás gihppaga Matematihkaipmárdusa kárten, oahpaheddjide bargoreaidu mii lea jorgaluvvon davvisámegillii.
Gihpa lea ráhkaduvvon prošeavtta Kvalitehta matematihkkaoahpahusas olis. Prošeakta lei oassin departemeantta skuvlaávvoštallanbarggus, ja dan lea čállán Gard Brekke Telemarksforskning-Notodden allaskuvlladoseantta. Prošeavtta ulbmilat:
-Ráhkadit integrerejuvvon geahččalan- ja lassioahppovuogádaga man oahpeaddjit sáhttet atnit siskkáldas árvvoštallamii.
-Ráhkadit diagnosttalaš geahččalemiid, mat sáhttet leat vuolggasadjin konkrehtalaš oahpahandoaimmaide iešguđet fágaosiin.
-Kártet ohppiid guottuid ja ipmárdusa matematihkkii ja fága oahpaheapmái.
-Čilget ollislaš ohppiid máhttoviidodaga fága iešguđet surggiin, ii dušše unnimus gelbbolašvuođagáibádus | http://lohkanguovddas.no/smj/node/422?page=2 |
Dahkamuš ja oaidninveara Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas
Bissovaš čájáhusat
Siidda vuođđočájáhus muitala luonddu, olbmo ja kultuvrra gaskavuođain Sámis:
- Siidda kulturekologalaš čájáhusat muitalit davviluonddu ja sámi álgoálbmoga vuogáiduvvamis ravddamus rájiid alde. Láidestančájáhus muitala mo guovllu luondu ja kultuvra leat ovdánan jiekŋaáiggis dássážii. Váldočájáhus ovdanbuktá davvieallima mihtilmasvuođaid jahkodatmolsuma mielde.
- Loga lasi čájáhusas Siidda neahttasiidduin (siida.fi).
Molsašuvvi čájáhusat
Siiddas lea golbma molsašuvvi čájáhusa lanja, gos luondduguovddáš ja sámemusea lágidit jahkásaččat máŋggaid čájáhusaid luonddu- ja kulturfáttáin. Loga lasi molsašuvvi čájáhusain Siidda neahttasiidduin (siida.fi).
Joavkooahpisteamit
Siiddas lea fállun oahpistuvvon tuvrrat joavkkuide suoma-, sáme-, eaŋgalaš, ruoŧa- ja duiskkagielaiguin. Oahpisteapmi máksá ja dan galgá várret ovddalgihtii. Joavkoofelastin bistá 1 h ja haddi lea 120 € (sis 24% álv). Oahpisteapmi heivehuvvo heivvolažžan iešguđetgelágan joavkkuide. Vuogas joavkosturrodat lea eanemustá 25 olbmo.
Geassebajis olgomuseas lea diŋgomis temáoahpisteapmi, gos oahpásnuvvat eallimii Anáris 1850-logus. Oahpisteapmi bistá diimmu ja dan sáhttá diŋgot suomagillii dahje duiskkagillii. Temáofelastima haddi lea 130 € (sis 24% álv).
AV-čájáhusat auditorias
- Luonddučuovgagovvejeaddji Martti Rikkonen guovssahasgovain čohkkejuvvon bálkkašuvvon multivišuvdnačájáhus "Aurora Aanaar" (10 min) dálvebajis beaivválaččat dii 12 ja 15 ja geassebajis beaivválaččat dii 11, 14 ja 17. Čájáhus gullá bileahttahaddái. Guovssahasčájáhusat čájehuvvojit jus auditorias eai leat eará várremat.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://web.archive.org/web/20210929022348/https:/www.lundui.fi/davvisamiluondduguovddas/dahkamusjaoaidninveara |
1Maiddái Ikonionis Paulus ja Barnabas manaiga juvddálaččaid synagogai sárdnidit, ja eatnat juvddálaččat ja greikalaččat osko. 2Muhto dat juvddálaččat geat eai oskon, oalgguhedje ja háhttejedje báhkiniid vieljaid vuostá. 3Soai dattetge oruiga dan gávpogis oalle guhká. Soai sártnuiga roahkkadit ja dorvvasteigga Hearrái, gii duođaštii árpmusánis mearkkaiguin ja oavdudaguiguin maid divttii dáhpáhuvvat sudno gieđaid bokte.
4Gávpoga ássit juohkásedje guovtte sadjái: Nuppit ledje juvddálaččaid beali, nuppitgis apostaliid beali. 5Muhto go báhkinat ja juvddálaččat oktan oaivámuččaideasetguin áigo illastit ja geađgádit sudno, ja soai ipmirdeigga dan, 6de soai báhtareigga Lykaonia gávpogiidda Lystrai ja Derbii ja daid lagaš guovlluide. 7Doppe soai sárdnideigga evangeliuma.
Paulus ja Barnabas Lystras
8Lystras lei olmmái gii riegádeami rájes lei leamaš rámbi; su juolggit ledje fámoheamit iige son lean goassege goastan vázzit. 9Olmmái guldalii Paulusa sártni. Ja go Paulus geahčai dárkilit sutnje ja oinnii ahte son oskkui ahte sáhttá buoriduvvot, 10de Paulus celkkii alla jienain: "Čuožžil julggiidat ala." Olmmái njuikii čuoččat ja váccašišgođii.
11Go olbmot oidne maid Paulus lei dahkan, de sii čurvo lykaoniagillii: "Ipmilat leat boahtán olbmo hámis vuolás min lusa!" 12Sii gohčodedje Barnabasa Zeusin ja Paulusa Hermesin, dasgo son lei dat gii sártnui. 13Gávpoga olggobealde lei Zeusa tempel, ja dan báhppa buvttii gávpotpoarttaid ovdii vuovssáid ja rássegierdduid, vai beassá ovttas olbmuiguin oaffaruššat daid.
14Muhto go apostalat, Barnabas ja Paulus, dan gulaiga, de soai gaikkodeigga biktasiiddiska, viegaiga olbmuid gaskii 15ja čuorvvuiga: "Maid dii lehpet dahkamin? Moaihan letne dušše olbmot nugo dii. Moai sárdnidetne didjiide evangeliuma vai dii jorgalivččiidet eret dain duššálaš eahpeipmiliin ealli Ipmila beallái, guhte lea sivdnidan almmi ja eatnama ja meara ja buot mat doppe leat. 16Vássán buolvvaid áigge son lea diktán buot álbmogiid vádjolit iežaset geainnuid. 17Almmatge son attii didjiide duođaštusa iežas birra go dagai buriid daguid ja attii didjiide arvvi almmis ja šattuid rievttes áigái son gallehii din ja devddii din váimmuid iluin." 18Dáiguin sániiguin soai aiddo dal nagodeigga eastadit olbmuid oaffaruššamis alcceseaskka.
19Antiokias ja Ikonionis bohte juvddálaččat geat sártnuhedje olbmuid bealláseaset. Olbmot geađgádedje Paulusa ja gesse su olggobeallái gávpoga, go gádde ahte son lea jápmán. 20Muhto go máhttájeaddjit čoagganedje su birra, de son čuožžilii ja manai gávpogii. Maŋit beaivvi soai Barnabasain vulggiiga Derbei.
Paulus ja Barnabas máhccaba Antiokiai
21Paulus ja Barnabas sárdnideigga evangeliuma dán gávpogis ja oaččuiga eatnagiid jorgalit máhttájeaddjin. De soai máhcaiga Lystrai, Ikonionii ja Antiokiai, 22nanosmahtiiga máhttájeddjiid ja rávviiga sin bissut oskkus. Soai dajaiga: "Eatnat áŧestusaid čađa mii fertet mannat Ipmila riikii." 23Soai válljiiga juohke searvegoddái vuorrasiid, ja go soai leigga rohkadallan ja fástudan, de soai oskkildeigga sin Hearrá háldui, geasa sii dál osko.
24Go Paulus ja Barnabas leigga vádjolan Pisidia čađa, de soai bođiiga Pamfyliai. 25Soai sárdnideigga sáni Perges ja manaiga dasto Attaliai. 26Doppe soai borjjasteigga Antiokiai gos soai leigga addojuvvon Ipmila árpmu háldui dan barggu várás maid soai dál leigga ollašuhttán. 27Go soai joavddaiga dohko, de soai rávkkaiga čoahkkái searvegotti ja muitaleigga man stuorra daguid Ipmil lei dahkan sudno bokte, ja ahte son lei rabastan oskku uvssa maiddái báhkiniidda. 28Doppe soai oruiga guhká máhttájeddjiid luhtte.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/ACT.14 |
Latest news
- Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom
- Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen
- Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere
- Studietilbud våren 2023
- Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022
- 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole
- Samarbeidsavtale underskrevet
- Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser!
Sámi allaskuvla almmuha ođđa podcasta
Dál beasat oahpásmuvvat dutkamii ja dutkanfáttáide guoimmuheami bokte go Sámi allaskuvla almmuha ođđa podcasta "Sáhkavuorru". Podcasta prográmmajođiheaddjit leaba girjjálašvuođa professor Harald Gaski ja filbmadahkki Per Josef Idivuoma.
Podcastas leat vihtta episoda ja vuosttaš episoda almmuhuvvui skábmamánu 10. beaivvi. Juohke episodas beasat oahpásmuvvat Sámi allaskuvlla dutkiide ja dutkanfáttáide. Sii čilgejit álkkes vuogi mielde iežaset dutkanprošeavttaid birra, seammás go muitalit manin sii beroštišgohte juste daid áššiid guorahallat mii šattai sin karriearan.
Ulbmil podcasttain lea gaskkustit dutkama ja dutkiid fágalaš sisdoalu guoimmuheami bokte. Seammás garvit dutkiid árbevirolaš ovdanbuktinvuogi – logaldallama.
Prográmmaráiddus ilbmá ođđa Podcast juohke goalmmát vahku gitta ođđajagi rádjái. Fáttát maid birra ságastallet leat sámi báikenamat, juoigan, duodji ja álgoálbmotjournalistihkka. Ja dieđusge juovllaid áigge ságat sámi biepmuid birra, ja manin dat leat nu dearvvaslaččat.
Guldal vuosttáš episoda
Dán episodas oahpásmuvat Kaisa Rautio Helanderii ja sámi báikenammadutkamii. Kaisa lea professor Sámi allaskuvllas ja lea riikkaidgaskasaš báikenammadutkama áššedovdi. Podcastas gulat buriid ovdamearkkaid Kaisa dutkansuorggis, ja son maiddá muitala mii dat lei mii oaččui su čuovvulit dakkár bálgá iežas dutkamis.
Don sáhtát maid guldalit Sáhkavuorru čuovvovaš Podcasta kanálaid bokte: | https://samas.no/nb/node/4941?page=6 |
Publisert
Porsanger kommune melder at noen husstander har fått vannet tilbake i Brennelv etter leirskredet.
Kommunens driftspersonell har jobbet godt gjennom natten for å sikre at husstandene i det berørte området skal få drikkevannet tilbake.
Det er nå mange husstander på vestsiden av Brennelven som har fått vannet tilbake.
Det er forventet at alle husstander får vann i løpet av onsdag 31. juli.
Offroad Finnmark dieđiha ahte lea historjjálaš lahka njunušgilvu OF700 Solo dievdduluohkás.
David Riiber lea vuosttažiin máđidjii Kárášjoga guvlui. Kárášjoga bisánansajis šaddet sihkkelastinoasseváldit geavahit geatnegahttolaš vuoiŋŋasteami mii leat báhcán.
Oktiibuot de fertejit oasseváldit vuoiŋŋastit oktiibuot ovcci diimmu Guovdageainnus ja Kárášjogas.
Nuppi sajis lea Andreas Setting, gii vuoiŋŋastii 1 diimmu ja 45 minuhtta guhkit go Riiber Guovdageainnus.
Goalmmádin, hui njunnošis, lea Erik Bang Mátta-Várjjagis eret. Son lea guhkit vuoiŋŋastan go Setting ja Riiber Guovdageainnus.
– Stein Joks ja Stig Misund leaba maid mielde njunušgilvvus. Soai dovdaba máđijaid bures, ja diehtiba ahte sáhttá olu rievdadit loahpageahčen gilvvuin, čállá Offroad Finnmark.
Offroad Finnmark maid dieđihii sin facebook siidui ahte logis leat gaskkalduhttán OF700 gilvvu.
Det er ti av deltakerne i Offroad Finnmark 700 som har valgt å bryte terrengsykkelrittet.
Det melder altaposten.no.
– Vidda krever sitt. Vi ønsker alle god restitusjon, skriver Offroad Finnmark på sin Facebook-side.
Offroad Finnmark 700 startet på mandag 29. juli. | https://www.nrk.no/sapmi/_uovgga_-1.7916274 |
Jovnna-Ánde Vest
Hopp til navigering
Hopp til søk
Jovnna-Ánde Vest lea girječálli, gii lea eret Roavvesavvonis Deanuleagi Suoma bealde. Son lea riegádan geassemánu 14. beaivve 1948 Ohcejogas. Son ássá dán áigge Parisas Frankriikkas. Vest čállá davvisámegillii.
Duojit[rievdat | Rievdat gáldu]
Girjjit[rievdat | Rievdat gáldu]
- Čáhcegáddái nohká boazobálggis (1988)
- Kapteainna ruvsu (1991)
- Eallinbihtát (1992)
- Árbbolaččat 1 (1996)
- Árbbolaččat 2 (2002)
- Árbbolaččat 3 (2005)
- Astrid ja Anton (2015) | https://web.archive.org/web/20200927112941/http:/se.wikipedia.org/wiki/Jovnna-%C3%81nde_Vest |
Øyvind Korsberg (riegádan ođđajagimánu 31. b. 1960 Romssas) lea Norgga politihkkár Ovddádusbellodagas. Áigodagas 2001-2005 lei son stuorradiggejoavkku whip. Son válljejuvvui Stuorradiggái Romssa fylkkas jagi 1997, ja lei jagi 1997 rájes gitta 2005 rádjái mielde Stuorradikki energiija- ja biraskomiteas. Seamma áigodagas lei son maid miellahttu Stuorradikki delegašuvnnas Davvi Ráđđái.
- 2009–: áirras bearaš- ja kulturkomiteas
- 2009–: áirras válgakomiteas
- 2005-09: áirras ealáhuskomiteas, nubbi várrejođiheaddji
- 2005-09: áirras válgakomiteas
- 2001-05: áirras energiija- ja biraskomiteas
- 1997-2001:áirras energiija- ja biraskomiteas
- Øyvind Korsberg Stuorradikki siiddus | https://se.wikipedia.org/wiki/%C3%98yvind_Korsberg |
Gieskat boazodoalli Osmo Seurujärvi nieida leaš dego gamustis dovdan gohččuma. Son dutkagođii dárkilit sin lojes sarvá.
Anára Bárttehis gullui čuorvvas, go nieida bivddii áhčis geahččat juoidá, man goabbáge ii lean goassige ovdal oaidnán.
– Lojes sarvá čeabehii lei niranas njámman iežas gitta. Das ii oidnon šat eará go bahta, govvida Osmo Seurujärvi.
Son árvidii dalán, ahte ii leat sáhka dábálaš divrris. Son lea oaidnán niranasaid govaid aviissain ja tv:s.
– Gos nu lean gullan, ahte jus borramušoljjo bidjá dasa, de dat luovvana. In dieđe veahkehiigo dat. Geahččalin botnjat ja geassit dan eret.
Dál Seurujärvis lea fuolla.
– Bohccos leat geasi áigge doarvái váivvit. Lea fuolla, ahte leavvágo bohccuide juoga dávda. Ii dat leat dušše, ahte "oho niranas" ja maidba dás.
Jo moadde jagi dass√°i davvin g√°vdnui bohccos niranas
Ealgad√°vddaid doseanta Sauli Laaksonen lea oaidn√°n gova B√°rtteha divrris ja nanne dan leat albma niranas.
Son lea dutkan olu bohccuid ja daid dearvvasvuođa, iige healkkehan jámas das, ahte Sámis lea gávdnon bohccos niranas.
– Iešalddis dat lea jo nubbi duođaštuvvon niranas. Moadde jagi dassái Gápmasis maiddái gávdnui bohccos niranas, muitala Laaksonen.
Jus boazodoalli gávdná bohccos niranasa, galgá doaibmat dego Seurujärvi.
– Ferte njorret dasa oljju, gaikkehit eret juogo niranasbasttan dahje juobe suorpmaiguin ja seammás bonjastit, rávve Laaksonen.
Oijärvi bálgosis niranasat leamašan giksin golbma jagi
Boazodoalloguovllu máttimus osiin, geassemearkumiid oktavuođas leat gávdnan moaddelogi niranasa misiin, muitala Oijärvi bálgosa boazoisit Henri Siurua.
Álo dien guovllus ii leat leamaš nu. Vuosttas niranasat gávdnojedje ja njammadišgohte sin bohccuide easkka golbma jagi dassái. Oijärvi bálggus lea Iis, láhka Oulu.
– Mii leat misiin čuvden moaddelogi niranasa eret. Mii geavahat niranasbasttaid dahje suorpmaid. Dat leat stuorra bállasat, muitala Siurua.
Laaksonen mielas niranasaid áican lea váttis, go njuovvanáigge daid ii šat oainne. Čakčat dat leat jo gahččan eret.
Seurujärvi jáhkká, ahte davvin leat eanetge niranasat, muhto daid ii oainne. Lojes boazu luoitá olbmo báldii.
– Eai eará bohccot luoitte láhka ja divtte dutkat. Meahccebohccuin daid ii oba oainnege, dadjá Seurujärvi.
Jus niranasat g√°vdnojit bohccuin ear√°ge sajiin, de Laaksonen bivd√° s√°ddet daid Oului biepmol√°g√°dusa laboratoriai.
– Čájánasaid vehkiin sáhtášeimmet čuovvut lassánitgo niranasáiccut.
Niranas fievrasan B√°rttehii Norggas, lotti dahje beatnaga f√°rus
Seurujärvi jáhkká, ahte niranas lea boahtán Bárttehii máddin turisttaid beatnaga fárus.
Nubbi molssaeaktu lea, ahte ovttaskas niranas lea s√°htt√°n boahtit Norggas, lotti dahje ear√° ealli f√°rus, dadj√° Laaksonen.
– Niranasat leat miehtá Norgga rittu. Doppe lea liehmus dálkkádat ja rássás, šattolaš eatnamat.
Niranasas leat golbma sierra eallinmuttu. Juohke muttus dat dárbbaša ovtta borrandoarvvi veardde vara.
Ruoššas, Sibirjás leat áican bohccuin álgoealli, man niranas lebbe. Fennoskandiijas eai leat dakkára áican.
Divvojuvvon 9.7.2024 diibmu. 8:17. Divvojun heargi sarv√°n. | https://yle.fi/a/74-20098557 |
Bajitoassi gusto vuođđooahpahussii Norggas. Vuođđooahpahus sisttisdoallá vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa, ja nu fátmmasta oahpahusa maid mánát ja nuorat ožžot vuosttaš luohká rájes mánáidceahkis studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid ja fidnofágalaš oahppoprográmmaid rádjái joatkkaoahpahusas, gos oasit oahpahusas dáhpáhuvvet fitnodagas ja bargoeallimis.
Oahppoplánabuktosa bajitoassi čilge čiekŋaleappot oahpahuslága ulbmilparagráfa ja vuođđooahpahusa váldoprinsihpaid árvovuođu. Dat sisttisdoallá dán álggahusa, ulbmilparagráfa bájuhusa ja golbma kapihttala: 1. Oahpahusa árvovuođđu, 2.
Oahpahusa prinsihpat, ovdáneapmi ja oahppahábmen ja 3. Skuvlla praksisa prinsihpat. Fágaid oahppoplánain válddahuvvojit fágaid sisdoallu ja mihttomearit. Bajitoassi mearrida man guvlui oahpahus fágain galgá leat, ja buot fágat leat mielde duohtandahkat oahpahusa govda ulbmila. Olles oahppoplánabuvttus lea oahpahusa vuođđu, ja dat iešguđet oasit gullet oktii ja fertejit geavahuvvot ovttas.
Oahppoplánabuktosa bajitoassi válddaha vuođđooainnu mii galgá báidnit pedagogalaš praksisa olles vuođđooahpahusas. Dat galgá maid leat vuođđun ruovttu ja skuvlla ovttasbargui. Bajitoassi čielggasmahttá skuvlla ja oahppofitnodaga ovddasvástádusa oahppahábmemis ja buot vuođđooahpahusa oassálastiid gealbbu ovdánahttimis. Buohkat geat barget vuođđooahpahusas, geatnegahttojit diktit dán vuođđooainnu báidnit oahpahusa plánema, čađaheami ja ovdánahttima.
Bajitoasi váldoulbmiljoavku leat buohkat geain lea oahpahusovddasvástádus: oahpaheaddjit, bagadallit, veahkkebargit, skuvlajođiheaddjit, skuvlaeaiggádat, eará virgejoavkkut skuvllas ja oahppofitnodagain. Bajitoassi guoská ohppiid, fidnoohppiid, oahppokandidáhtaid ja rávis oassálastiid oahpahussii vuođđoskuvllas, joatkkaskuvllas, oahpus fitnodagas ja rávesolbmuidoahpahusas. Bajitoasis geavahit doahpagiid "oahppi", "oahpaheaddji" ja "skuvla" buohkaid birra geat oassálastet oahpahusas, buot bargit, buot skuvllat ja buot oahppofitnodagat.
Oahpaheaddjioahpuin galgá oahpahusláhka ja vuođđooahpahusa gustojeaddji oahppoplánabuvttus leat vuođđun, dás maid bajitoassi.
Bajitoassi lea láhkaásahus ovttas eará osiiguin oahppoplánabuktosis, ja dan ferte lohkat oahpahuslága ja eará relevánta njuolggadusaid ektui mat gustojit oahpahussii skuvllas ja oahppofitnodagas. Ovdamearkka dihte ferte geahččat heivehuvvon oahpahusa válddaheami goalmmát kapihttalis heivehuvvon oahpahusa ja earenoamášoahpaheami njuolggadusaid, oahppiárvvoštallama, oahpaheami organiserema ja vánhenovttasbarggu ektui.
Skuvla ja oahppofitnodat leat seammaárvosaš oahppanarenat. Oahpahus dáin arenain lágiduvvo seamma árvovuođu ja seamma prinsihpaid mielde, muhto ferte vuhtiiváldit ahte bargoeallima oahpahusas leat muhtin gáibádusat ja rámmat mat leat earáláganat go skuvlla oahpahusas. Oahppofitnodagain lea, nugo skuvllas, ovddasvástádus das ahte oahpahus mii addojuvvo, lea oahpahuslága ja oahppoplánabuktosa mielde. Golmmaoasehasovttasbarggus lea guhkes árbevierru ovdánahttit oktii ráđiid fága- ja fidnooahpahusa.
Sápmelaččain Norggas lea álgoálbmotstáhtus ILO-konvenšuvnna mielde. Vuođđoláhka mearrida ahte stáhta galgá láhčit dili nu ahte sápmelaččat sáhttet sihkkarastit ja ovdánahttit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima, juoga mii čuovvoluvvo oahpahuslágas. Bajitoassi gusto maid sámi skuvlii. Namahus "sámi skuvla" geavahuvvo oahpahusa birra mii čuovvu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánabuktosa. Sámi oahppoplánabuvttus gusto dain suohkaniin mat leat mielde sámegielaid hálddašanguovllus. Seamma oahppaplánabuvttus gusto ohppiide geain riikkas muđui lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii,. Oahppit muđui riikkas, geain lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas, galget čuovvut sámi oahppoplánabuktosa sámegielfágas. Skuvllas lea ovddasvástádus das ahte dát vuoigatvuođat ollašuvvet. | https://www.udir.no/lk20/overordnet-del/om-overordnet-del/?kode=saf02-04&lang=sme |
Davvi-Lappi
Eanodat (www.enontekio.fi)
Giehtaruohttasa meahcceguovlu ja Mallá luonddumeahcci.
Johtolat dikšu Meahciráđđehus Suoma bealde
Kalohttageinnodaga ollesguhkkodat lea 800 km, mas sulaid 70 km manná Eanodaga Giehtaruohttasis, 380 km Norgga ja 350 km Ruoŧa bealde. Go geinnodat lea liiggás guhkki johttit ovttatmano, dan gánnáha mannat gaskka hávális.
Geinnodaga vuolgin- ja geahčebáikkit leat davvin Norgga Guovdageainnus ja lullin Norgga Sulidælmás dehe Ruoŧa Huhttámis. Suomas geinnodat manná Giehtaruohttasa meahcceguovllu ja Mallá luonddumeahci čađa ja geinnodahkii beassá Gilbbesjávrres.
Geinnodaga guoras leat máŋggabealálaš davviriikkalaš duottareatnamat, dego duottarbadjosat, maid lea álki johtit, šattolaš soahkevuovddit, jiehkit ja ceakkoávžžit. Máŋgga sajes leat valjis duottaršattut.
Suoma beale oassi Kalohttageinnodagas lea geassevánddardangeinnodat ja geinnodaga buoremus vánddardanáigin ávžžuhuvvo áigi suoidnemánu álggu rájes gitta čakčamánu beallemuddui.
Dán siiddu čujuhus lea www.lundui.fi/kalohttageinnod | https://web.archive.org/web/20190322213453/https:/www.lundui.fi/en/kalohttageinnodat |
21/02/2019 Nils Egil Gaup Anastasia ráhkisvuohta Lei čába geassebeaivi 1960. Ársjohka. Ársjoga gilli lea Barents meara gáttis, guovdu Guoládatnjárgga, buori luossajoga johkanjálmmis. Nuorra Anastasia ja su ráhkis Aleksander čohkahallaba dollagáttis bassimin váras luosa. Vilges buoidi šnjiriha luossabihtás, goaiku dollii. Nuora guovttos geahččaba nubbi nubbái ráhkkásaš čalmmiiguin. Soai leaba lihkolaččat. Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši. Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa. Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákk | http://samimag.no/se/content/anastasia-rahkisvuohta |
Anne Toril Eriksen Balto lea nammaduvvon Sámediggeráđi goalmmát ráđđeaddin. Preassagovva: Sámediggi
Eriksen Balto luobai gieskat iežas ámmáhis Tromsa ja Finnmárkku fylkkagielddas, gos barggai ekonomiija fylkkaráđđin. Anne Toril Eriksen Balto (44) ii goittot hilgon politihkka ja álgá politihkalaš ráđđeaddin sámediggeráđđái skábmamánu 22. beaivvi, ja dasa son illuda. Sutnje ii leat ráđđeaddi virgi ođas, go doaimmai sámediggeráđi ráđđeaddin áigodagas 2017-2019.
– Lean ovttasbargan Silje Karine Muotkain ovdal, sihke politihkalaš ráđđeaddin ja eará politihkalaš rollain. Muotka lea fiinna ja čielga jođiheaddji ja čeahpes ipmárdus- ja relašuvdnahuksejeaddji. Illudan hirbmadit návccaid bidjat Muotkai ja Beaiveálgu-ráđđái, ja sámepolitihkalaš bargui, dadjá álgi politihkalaš ráđđeaddi Anne Toril Eriksen Balto (Gb) preassadieđáhusastis.
Son lea maiddái leamaš Kárášjoga gieldda sátnejođiheaddjin jagiin 2011-2015.
DUHTAVAŠ
Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lea duđavaš iežas goalmmát ráđđeaddin ja rámida su politihkalaš duogáža.
– Anne Torilis lea viiddes politihkalaš hárjáneapmi ja šaddá stuora resursan sámediggeráđđái ja Sámediggái. Go Anne Toril dál lea nammaduvvon min goalmmát politihkalaš ráđđeaddin, de lea olles min politihkalaš stába sajis. Beaiveálgu-julggaštusas leat mii bidjan alcceseamet alla ambišuvnnaid, ja buorre politihkalaš kapasitehta lea mearrideaddjin dasa ahte olahit iežamet mihtuid, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.
ILUS
Guovddášbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Elisabeth Erke lea ilus go Anne Toril Eriksen Balto álgá ráđđeaddin ráđđái.
– Anne Toril lea čeahpes ja hárjánan politihkkár gii dovdá politihkalaš eanadaga, gielddadási rájes Stuoradiggái, ja maiddái Sámedikki vuogádagaid. Son lea sámegielhálli ja son dovdá bures máŋggabealat sámi servodaga ja sámi kultuvrra. Mii illudit go son dál boahtá resursan Beaiveálgui, dadjá Elisabeth Erke (Gb)
Eirik Larsen (NSR) ja John Mathis Utsi (JSL) leaba juo álgán bargui sámediggeráđi ráđđeaddin. | https://samimag.no/sme/oddasat-sme/lavke-fas-odda-virgai/ |
Kunder som kjøpte dette produktet kjøpte også:
kr 250.00
Einar Eiþórsson
Ny og hyperaktuell bok om maktovergrep og forsøk på usynliggjøringen av den siste rest av den sjøsamiske kulturen.
Sjøsamene er blitt kalt Nord-Norges glemte folk. De har gjennom hele det 20. århundret...
kr 350.00
Heiken Máret - Marit G. Bongo
I samisk kosthold er reinkjøttet viktig element. Reinkjøtt og innmat av rein er rik på jern, proteiner og vitaminer, og er gode råvarer for å lage næringsrik og sunn mat. Ifølge samisk...
kr 195.00
Svein Lund, Elfrid Boine & Siri B. Johansen
Artihkkalat ja muitalusat Sámi skuvlaeallimis
Dát lea Sámi skuvlahistorjá-ráiddu vuosttaš girji. Girjjit galget muitalit skuvlaárgabeaivvi birra Sámis, nugo oahppit,...
kr 95.00
Thorvald H. Barbo
Arbeidsmiljøer som mobbende/disiplinerende regimer
Teksten handler om mobbing som kollektiv handling. Forfatter har som mål med dette temaheftet å nå ut så bredt som mulig og til så mange som mulig...
kr 130.00
Harald Gaski ja Aage Solbakk čohkken ja doaimmahan.
Gávdnojit nu máŋga vejolašvuođa otná servodatságastallamis gokko heivešii beaktilastit ákkastallama sátnevádjasiid geavahemiin, muhto dađebahábut orru dát...
kr 130.00
Harald Gaski (Editor)
Refranes samis hoy probablemente elocuentes
Mejor en marcha que quieto
Refranes y proverbios samis
Título original en Sami:
Jođi lea buoret go oru
Edición original de Harald Gaski y Aage...
16 andre produkter i samme kategori:
kr 249.00
Ellen Anne Gaup
Maid borrá boazu? Manne leat muhtun bohccuin čoarvvit ja earáin eai?
Dán fágagirjjis mii čuovvut gabbamiesáža vuosttaš eallinjagis: maid dat vásiha ja bargá, gos eallá, maid borrá jna. Girji lea...
kr 199.00
Astrid Lindgren
Oversatt av Laila Stien, Mikkel A. Gaup
Jeg vil også gå på skolen, sier Lena på fem år. Hun prøver å late som om hun har en lærer. Men det hadde vært enda lettere å late som hvis hun bare visste...
kr 265.00
Elin Marakatt ja Anita Midbjer
Lilli och lillebror Lávre bor i Sápmi. De är ute och plockar hjortron med mamma och farfar. Lillebror får en glimt av det hemlighetsfulla Saivofolket som bor vid myren. Text och bild...
kr 230.00
Ingunn Olsen
Har du lyst til å vite mer om dyr og fugler? Nå kan du lære navnet på 10 ulike dyr og 12 fugler! Visste du at alle dyr og fugler har et latinsk navn? Hvilket dyr er det som aker ned bakken om vinteren?...
kr 249.00
Oversatt av Elle Márjá Vars
Et utvalg av Æsops fabler er gjendiktet til nordsamisk. Boken «Esopa fábelat» inneholder 32 fabler, blant annet Kråka og reven, Gåsa som la gullegg og Samhold gjør sterk. Boken passer både...
kr 220.00
Signe Iversen
Illustratør: Sissel Horndal
Månegutten og Heike møtes igjen, og vi får være med Heike på en forunderlig reise. Heike er i multemyra. Han hører rasling i lyngen, og der dukker månegutten opp! Plutselig...
kr 269.00
Beate Heide
Illustratør: Nina Marie Andersen
Har du en sang som noen i familien din har laget til deg? Barn på Grønland får ofte en liten sang som synges for dem som et ekstra navn, slik som samiske barn får en joik....
kr 225.00
Stuorra fidnugirji
Girji lea vuosttas almmuhuvvon Indias eŋgelasgillii, ja leat vuovdán máŋgga riikii. Girjji sisdoalu leat ovttas ráhkadan OM International doaimmahusas. Dán vuosttas girjjis mánáide (6 jagi +)...
kr 200.00
Torkel Rasmussen
Barnebok på 3 samiske språk, nordsamisk, lulesamisk og sørsamisk.
Om kattungene, Milli og Bolfi som drar på rypejakt
kr 280.00
Anne Osvaldsdatter Bjørkli
Anna liker alle slags dyr. Hun lengter etter å få sin egen katt eller hund. Men mor og far sier nei. – Du er for liten, sier de. Men så får storebror en undulat. Da skjer det noe som Anna...
kr 250.00
Marit Kirsten Anti Gaup
Sárá, Sunná, Ovllá ja Jánoš leat iehčanassii ruovttus go juoga čoalkkeha uksii. Sii gullet olbmuid olggobealde. Olggobealde leaba kránnjá áhkku ja politiija. Kránnjá áhkku muitalii ipmaša birra...
kr 120.00
Alf Prøysen. Sáme- ja veahkkegillii: Kirsten Wirkola ja Tor Persen
Gihcci mii máhtii lohkat logi rádjái lea máinnas maid Alf Prøysen lea čállán. Mii leat heivehan máidnasa davvisámegillii, ja sárgon dása sámeivnnat... | https://www.gavpi.org/for-barn-pa-nordsamisk/894-afruvva-havfruen-.html |
Latest news
- Information regarding the corona virus
- Sámi National Day at Sámi allaskuvla
- Apply for Spring 2020 studies
- Academic administration - opening hours
- Ten points to know about before diving into studentlife
- Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences
- Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange!
- Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta
- World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018
Sámi allaskuvla ja Sámediggi áigot nannet gulahallama ja ovttasbarggu
Sámi allaskuvlla rektoris Laila Susanne Vars lei 16.9.2019 čoahkkin Norgga bealde Sámediggeráđđeláhtuin Mikkel Eskil Mikkelsenin Diehtosiiddas Guovdageainnus.
Norgga bealde Sámediggeráđđi lei bivdán čoahkkima allaskuvlla ođđa rektorin oahpásnuvvan dihte suinna ja ođđa rektoráhta áigumušaiguin boahtte rektoráigodahkii. Čoahkkimis lei earet eará sáhka áigeguovdilis áššiid birra dego Sámi allaskuvlla ja Sámedikki SáMOS ovttasbargošiehtadusa birra, sámi buohccidivššároahpu birra ja muđui daid eará oahppofálaldagaid birra maid allaskuvla fállá. Muđui lei maid sáhka dan birra mot nannet ovttasbarggu Ovttas.no, Sámi lohkánguovddáža ja Sámi oahpponeavvoguovddáža gaskkas vai oahpponeavvoportála Ovttas.no doaibma šattašii vel beaktileabbo miehtá sámi.
Loahpas vel lei ságastallan dan birra mot doalahit buori gulahallama gaskkal Sámedikki ja Sámi allaskuvlla jođiheaddjidásis, ja sohppojuvvui ahte jahkásaš gulahallančoahkkin gaskkal rektora ja Sámediggeráđi lea buorre vuohki juohkit dieđuid ásahusaid gaskka. Muđui leat ásahusaid gaskkas čoahkkimat iešguđet ovttasbargoprošeavttaid olis ja dárbbu mielde. | https://www.samas.no/en/node/4584?page=5 |
srådsalen
Stáhtaráđđi čoaggana lohttii dábálaččat juohke bearjadaga diibmu 11.00. Čoahkkimis čohkkeda stáhtaministtar Majestehta Gonagasa olge beallái. Dat eará stáhtaráđit biddjojuvvojit čohkkát árvoortnega mielde birra Gonagasa beavddi.
Gonagas Haakon VII áiggi sirdojuvvui stáhtaráđđesála vulos vuostta etáii. Arkiteaktavieljaguovttos Carl ja Jørgen Berner oaččuiga bargun heivehit dan boares váktasála Dronnetásodagas ođđa doibmii nugo stáhtaráđđesála. Ovdal dien de lei stáhtaráđđesála Gonagasásodaga almmola bealis nuppi etáas, dan lanjas mii dál lea Majestehta Gonagasa bargo- ja audiensalatnja.
Hábmen
Álgoálggus lei Linstow sárgon váktasála mas lei ruvttuiguin ráhkaduvvon ja hervejuvvon rohpi. Go rievdadigohte lanja stáhtaráđđesálan, de ollauhtte viimmat robi nugo arkiteakta dan lei álggos jurddaan ráhkadit.
1990-logus mearriduvvui ahte stáhtaráđđesála fertejedje stuoridit go dan lanjas ii lean doarvái sadji. Dan hástalusa čovde dan láhkái ahte njeide seainni mii lei ovdasála vuostá das bálddas. Dálá stáhtaráđđesála lea ge dasto ráhkaduvvon nu ahte guokte lanja leat biddjojuvvon oktii. Go lanjaid bidje oktii, de válljejedje ahte eai viiddit ruvttuiguin ráhkaduvvon robi nu ahte gokčá olles dan stuoriduvvon lanja. Boares ovdasála doalahii ge dasto ieas násttiiguin hervejuvvon robi mii das juo lei ovdalaččas, maid arkiteakta Arnstein Arneberg lei herven 1950-logus. Nu oaidnit ge čielgasit ahte dien guovtti lanjas álgoálggus leat leama goabbatlágan funkuvnnat.
Gonagas Olav ráđđenáiggi lei latnja fiskat, láseliinnit ruoksadat ja stuoluin lei rukses olggo. Sála divodanbargguid oktavuođas 1990-logus málejuvvo seainnit, láseliinnit lonuhuvvo ja stuoluide molso olggoiid, ja de adde latnjii dat ivnnit mat das dál leat; alit, vielgat ja golli. Ivnnit deattuhit lanja formálalavuođa.
Gonagasa beavddis
Majestehta Gonagasa truvdnostuolu lea tevdnen loahttaarkiteakta Linstow 1840-jagiin. Stuollu ráhkaduvvui Ruoŧas arkiteavtta tevnnegiid mielde, ja das leat ođđabarohkka stiilaelemeanttat.
Ruvdnaprinssa stuollu lea ođđaseabbo. Dat geavahuvvo due de go Majestehta Gonagas ja Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinsa goappeagat leaba stáhtaráđi čoahkkimis mielde. Go Ruvdnaprinsa jođiha stáhtaráđi Gonagasa ovddas, de son čohkká Gonagasstuolus.
Dat eará originála stuolut ráhkaduvvojedje 1880:s, ja lei snihkkármeasttir Schrøder gii ráhkadii daid Gonagas Oscar II stáhtaráđđelatnjii 2. etáas. Stuolut leat dál divoduvvon seamma dolo málle mielde, ja daidda leat gorrojuvvon heastauovkkas olggoat alit ivnnis. Maŋemus jagiid leat ollu ođđa stuolut boahtán latnjii, dat leat ráhkaduvvon juste seammaláganin go dat boares stuolut. Sivvan manne lea leama dárbu eanet stuoluide, lea go stáhtaráđiid lohku lea lassánan ráđđehusas.
Beavdi lea ráhkaduvvon cubamahognys, ja maiddái dan lea snihkkármeasttir Schrøder ráhkadan. Dađimielde go stáhtaráđiid lohku lea lassánan, de lea beavdi maid guhkiduvvon. Boarraseamos oassi beavddis lea Gonagasa truvdnostuolu bealde. Dan oasis beavddis leat lođát main stáhtaráđit álggos lávejedje vurkkodit báhpiriid ja čállinbiergasiid.
Lágain galgá riika huksejuvvot
Stuora jugendstiila čuovgaruvnno lea tevdnen arkiteakta Jørgen Berner. Dasa lea čállojuvvon Med lov skal land bygges gollehuvvon bustávaiguin. Dat sániid leat váldojuvvon Frostatinglágas, mii čállojuvvui sullii 1260:s.
Guđege čiegas heaŋgájit goaikkanashámát lámppát maid Høvik Lyls ja Hadeland Glassverk lea vásetin dan atnui ráhkadan. Čuovggaid hápmi čuovvu dan boares čuovgaruvnno hámi.
Dáiddala čiŋaheapmi
Stáhtaráđđesála máleriijat čalmmustahttet dehála dáhpáhusaid monárkiija historjjás maŋŋá uniuvdnabieđganeami:
- Kong Haakon på norsk grunn 25. november 1905
Gova lea málen Halvdan Strøm ja dat lei skeaŋkan Norges Industriforbundas ja Norges Rederiforbundas Gonagas Haakonii skábmamánu 25. beaivvi 1930.
- Kong Haakon avlegger ed i Stortinget 27. november 1905
Gova lea málen Harald Dal ja dat diŋgojuvvui Gonagas Haakon VII 50-jagi regeanta ávvudeapmái 1955:s.
- Kongefamiliens hjemkomst 7. juni 1945
Gova lea málen Axel Revold ja dat addojuvvui skeaŋkan Norgga ráđđehusas 40-jagi ávvudeapmái skábmamánu 25. beaivvi 1945. Uvssa guovttebealde mii manná vilges saloŋgii, leat Gonagas Haakon VII ja Gonagas Olav V portreahtat, ja daid leat ráhkadan Karl Steffensen Kjær ja Ottar Espeland. Go Gonagas Harald V doallá stáhtaráđi loahtas, de sus leat ieas áhči ja ádjá portreahtat goabbat bealde. | https://www.gonagasviessu.no/artikkel.html?sek=75108&tid=75271 |
ámi árbi
Árbordes, lullisámegillii Aarbortes, sávve mánát ja nuorat buresboahtima Majestehta Gongagassii ja Majestehta Dronnegii. Sii sihke lávlo ja ságastalle lullisámegillii ja dárogillii. Dán suohkanis Helgelánddas lea sámi ja dáčča kultuvra eallán bálddalaga máŋggaid buolvvaid.
Árbordes leat measta 1500 ássi, ja lea nubbi suohkan man Gonagasbárra galleda álmmolaččat dán jagáš fylkkamátkkis Nordlánddas.
Stuora oassi Árborde suohkana 1500 ássiin ledje boahtán deaivvadit Gonagasain ja Dronnegiin. Govven: Annika Byrde / NTB
105 oahppi Árborde skuvllas lávlo lullisámi mánáidlávlaga "Akte-Gøøkte-Golme", dárogillii "En-to-tre", go Gonagasbárra ollii lávddi lahkosii Árbordes. Láidesteaddjiguovttos Solrid Svarto (14) ja Amund Sjåvik (15) sávaiga buresboahtima buohkaide: Buerie båeteme.
Lullisámegiella ja dárogiella dásseárvosaš gielat
Árborde suohkan lea sámegiela hálddašanguovlu, mii mearkkaša ahte lullisámegiella ja dárogiella leaba dásseárvosaš gielat suohkanis. Ovdal Dronnega sártni, lávllui skuvlakoarra "Hattfjelldalsangen", Árbordelávlaga.
Láidesteaddjiguovttos Solrid Svarto (14) ja Amund Sjåvik (15) sávvaba buresboahtima sihke sámegillii ja dárogillii. Govven: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva
Árborde dárogiel namma, Hattfjelldal, boahtá mihtilmas várrečohkas man namma lea Hatten ja lea1128 mehtera alu. Suohkana lullisámi namma Aarborte čilge eanadaga gos boazu gávdna árra giđđaguohtuma.
– Buerie biejjie (god dag). Lea stuora illun leat dáppe Aarbortes, dajai Dronnet Sonja sárdnestuolus. – Munnos lea lihkku go besset vásihit dákkár luonddu ja álbmotmeahci elliigun, šattuiguin ja olbmuiguin goabbat beal ráji.
Dronnet gesii ovdan Elsa Laula Renberg árbbi – go son leai sámi ovdavázzi, boazoeaiggát ja jorttamovra nanu čanastumiiguin Árbordii. Mannan vahku geigii Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna duođalaš rapportta stáhta dáruiduhttima birra sihke sámiid, kveanaid /Norgga-Suoma álbmoga ektui. Dronnet juogadii jurdagiid dán birra.
Dronnet Sonja doallá sártni Árbordes. Govven: Annika Byrde / NTB
– Lea mu sávaldat ahte dát varas rapporta dáruiduhttima birra sámiid, kveanaid ja Norgga/Suoma álbmoga ektui, mielddisbuktá juoidá buori midjiide. Ahte mii guldalit, dainna sávaldagain ahte galggašeimmet ipmirdit ja oahppat historjjain mat leat mielde rapporttas. mielde. Vai mii fárrolaga sáhttit vázzit viidáseappot – veahá eanet viisodagain ja vuollegašvuovđain dan hirbmadis vearredagu dáfus mii lea čađahuvvon nu guhká. Dat lea min buohkaid oktasaš ovddasvástádus.
Lágidedje mánáidtoga
Lei čáppat oaidnit go mánáidgárdemánát ja smávvaskuvlla oahppit vázze Gonagasbára meattá dego Oslos lávejit mánát vázzit mánáidtogas miessemánu 17. Beaivve. Sii sevve Norgga, Ruoŧa ja sámi leavggaiguin. Prográmma Árbordes fálai viiddis musihkkalaš vásáhusa – doppe lei árbevirolaš dánsun ja luohti maid gullui.
Árborde mánát vázze togas Gonagasa ja Dronnega meattá. Govven: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva
Gonagasbárra seavvá Árborde mánáidtogai. Govven: Annika Byrde / NTB
Galledeigga gálvovuvdiid
Suohkanis leat sihke dálut ja fitnodagat mat buvttadit gálvvuid mat leat vuoitán bálkkašumiid, nugo árbevirolaš borramuš, atnudávvirat ja vásáhusat. Olu fitnodagat ledje váldán gálvvuid mielde ja čájehedje Gonagasbárrii ovdamearkka dihte gáffemárffi, muorjemeasttu, gáiccavuosttá, bohccobierggu, dápmoha, bruvssa urttas – ja mielkegáhku ja "gomme" mii lea feastamális Árbordes.
Gonagas ja Donnet galledeigga gálvovuvdiid geat buvttadit árbevirolaš borramuša ja báikkálaš giehtadujiid. Govven: Liv Anette Luane, Gonagaslaš hoavva.
Márkanbáikkis galledii Gonagasbárra maiddái beavddi gos hálddahusdirektevra Bjørn M. Jarmund báikkálaš čiehkajuolgefitnodagas Arbor, muitalii vuoláhaspláhtaid buvttadeami birra Davviriikkaida, Norga lea váldomárkka. Fitnodat addá barggu 65 olbmui – ja dat lea háŋgárhállas man duiskalaččat huksejedje nuppi máilmmisoađi áigge.
Distaga joatká mátki viidáseappot Leirfjord ja Vevelstad suohkaniidda Helgelánddarittus.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus. | https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?sek=74887&tid=219461 |
Ohcejohkalaš dáiddár ja aktivista Niillas Holmberg doalvvui mannan vahkus Sámi riekteságastallama Ovttastuvvon gonagasgotti nappo Stuorra Britanniaja Davvi-Irlándda parlamentii, go parlameantta lahttu Catherine West lei bovden su muitalit sámiid dili birra.
– Ságastalaime earret eará Deanu soahpamuša ja Suoma guolástanlága birra, mat leat áigeguovdilis ovdamearkkat min olmmošvuoigatvuođaid rihkkumis, lohká Holmberg.
Catherine West lea bargiidbellodaga, The Labour Party, lahttu, gean earenoamáš suorgin lea riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođat. Holmberg mielas riikkaidgaskasaš fuopmášupmi sáhtašii leat ávkin Sámi áššiide.
– Min jietna ii gullo dain riikkain, mat oamastallet Sámi ja vigget jienajávohaga rievidit min rivttiid. Mu jáhkán, ahte riikkaidgaskasaš fuopmášupmi sáhtášii deaddit stáhtaid várrugasvuhtii.
Holmberg lea duđavaš ságastallamii Cathrine Westain.
– Dál go Ovttastuvvon gonagasgotti BREXIT:a maŋŋá geahčada ođđasit gaskavuođaidis eará riikkaide, de lea liiba jearrat gažaldagaid. Catherine West lohpidii váldit min ášši ovdan parlameanttas ja erenoamážit olgoriikkaid ministariin Boris Johnsoniin.
Holmberg gullá Ellos Deatnu lihkadussii, mii bargan ovddidit sámiid iešmearrideami Deanus.
Beaiváduvvon 12.9.2017 dii 10.12 ja 12.59: Nuppástuhtton Stuorra Britannia hápmái Ovttastuvvon gonagosgoddi ja lasihuvvon čilgehus, ahte Ovttastuvvon gonagasgoddái gullet Stuorra Britannia ja Davvi-Irlánda. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/holmberg_galledii_ovttastuvvon_gonagosgotti_parlameantta__valddii_ovdan_sami_riektesagastallama/9827562 |
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
-Sápmi dárbbaša din gelbbolašvuođa
Gávccinuppelohkái studeanta leat gárven bachelordási oahpu ja golmmas leat gárven masterdási oahpu.
Leigga Sámi allaskuvlla dekánat geat doalaiga sátnevuoruid studeanttaide. Sártnistis studeanttaide dajai Marit Meløy (Giela, Duoji, Boazodoalu ja servodatdiehtagiid goađi jođiheaddji) ná:
-Lea din studeanttaid iežadet ánssu go lehpet dál buvttehan ja juksan dán muddui go lehpet. Mun sávan ahte dii dovdabehtet ahte lehpet ožžon nana sámegielat fágagelbbolašvuođa ja ahte lehpet ahtanuššan olmmožin ja ovdánan fágalaččat.
Son neavvui studeanttaid earret eará dahkat dan mii alcces orru riekta, ja muittuhii ahte lea vejolaš máhccat akademiijai.
- Vállje dan bálgá mii dutnje lea riekta justa dál. Vaikko válljet dan bargobálgá dál guorragoahtit, de dat ii mearkkaš ahte it sáhte máhcat akademalaš bálgái fas maŋŋel. Olbmo eallimis rahpasit álo vejolašvuođat.
Seija Risten Somby fuomášuhtii sártnistis ahte Sámi allaskuvla fargga ávvuda 30 jagi.
-Máŋgasat dis studeanttain eai lean vel riegádange dalle. Dattetge mis lea ain dat akademalaš sohkabuolva, geaid lea giitámuš ahte odne beassat iežamet gillii ja iežamet árvovuođu geažil čađahit oahpuid ja prográmmaid. 30-jagis mii leat olahan viiddes ja fágaidrasttildeaddji dutkamušaid. Daiguin sáhttit láhčit saji min studeanttaide beassat čiekŋudit alccemet relevánta ja beroštahtti sisdoaluide ja fágaide, mat leat váibmosis sámi ja eamiálbmot servodagain.
Marit Meløy giittii studeanttaid go válljejedje Sámi allaskuvlla oahppobáikin.
-Dalle juo go válljiidet álgit Sámi allaskuvlii ohppui, de lehpet čielgasit vuoruhan ja válljen deattuhit sámi ja eamiálbmot perspektiiva ja sámegiela. Ja Sápmi dárbbaša din gelbbolašvuođa. Olu lihkku!
Gárven gráda Sámi allaskuvllas:
VUO1-7 Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahppu 1-7 ceahkki
- Påve, Edith Anne
- Soleng, Gisle Nergård
VUO5-10 Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahppu 5-10 ceahkki
- Eira, Kirsti Monica Olesdtr.
- Hætta, Anna Margrethe Bæhr
- Utsi, Berit Marie
- Buljo, Elle Nilsdtr
MOA Sámi mánaidgárdeoahpaheaddjioahppu
- Vars, Marit Kristine Olesdtr.
- Vars, Sara Ellen Olesdtr.
- Buljo, Marit Nilsdtr.
- Bæhr, Berit Ragnhild A.
JOU 300 Sámi journalistihka master álgoálbmot perspektiivvas
- Leukumaavaara, Jenni
- Njoroge, Everline
- Paltto, Aslak Antti
BASAM Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor
- Eira, Inger Helene Anti
- Eira, Risten Inga
- Logje, Ina Marie
- Näkkäläjärvi, Juulienna
- Kopra, Anni Sofia Charotte
BAGRA Friddja bachelorgráda
- Eira, Inger Marit Anne (Duoji čiekŋudeapmi)
- Logje, Inger Marlene (Sámegiela čiekŋudeapmi)
- Ohhashi, Kohji (Sámegiela čiekŋudeapmi) | https://www.samas.no/en/node/4369?page=4 |
ámi Nuorat -searvi hálai vuossárgga Ovttastuvvan Našuvnnaid eamiálbmotáššiid bissovaš foruma (UNPFII) čoahkkimis New Yorkas.
Searvi buvttii ovdan sápmelaččaid dili Suomas namalassii nuoraid geahččanguovllus. Suoma Sámi Nuoraid sáhkavuoru doalai searvvi čálli Petra Laiti.
– Mannan jagi eamiálbmotáššiid erenomášraporterejeaddji giddii fuopmášumi sámeáššiide Suomas. Mii háliidit muitalit, mo áššit leat ovdánan. Suoma stáhta rihkku ain eamiálbmotjulggaštusa paragráfaid 3, 8, and 33, ja sápmelaččaid iešmearridanriekti ii ollašuva obbanassiige.
SSN celkkii, ahte go iešmearrideapmi váilu, sámenuorat leat behtton ja fuolas boahttevuođa bealis. Ovdamearkka dihte almmolašvuhtii ovdanbuktojuvvon boasttodieđut sámiid birra ja sámiid negatiivvalaš gieđahallan medias ja ođđasiin bidjá ain lasi deattu sámenuoraid hárduid ala.
– Sámenuorat gártet gillát garra streassas, go vigget seailluhit ja bealuštit iežaset kultuvrra, historjjá ja giela, Petra Laiti muitalii čoahkkimii searvvi beales.
"Gávpotsámenuorat eai oaččo doarjaga"
SSN lea maid fuolas gávpotsámenuorain, geat gártet čiehkat sámevuođaset, go ballet fallehemiin.
Suoma st√°hta ii searvvi mielas doarjjo S√°mi olggobealde orru s√°menuoraid doarv√°i.
– Suoma stáhta ii beroš dán dilis, dat lea dušše lasihan eahpeluohttámuša sápmelaččaid ja suopmelaččaid gaskkas. Sámenuorain lea dakkár dovdu, dego sii livčče nuppi luohká olbmot, SSN muitalii sáhkavuorustis.
Bovdejit erenomášraporterejeaddji Suoma Sápmái
SSN mielas Suoma stáhta ii leat háliidan čoavdit čuolmmaid sápmelaččaiguin sámiid eavttuiguin.
Suoma Sámi Nuorat -searvi bovdiige eamiálbmotáššiid erenomášraporterejeaddji Supmii oahpásnuvvat sápmelaččáid dillái buorebut.
– Mii sávvat, ahte erenomášraporterejeaddji dutká ain Suoma stáhta doaimmaid, danin go dilli vearrána olles áigge, Petra Laiti loahpahii SSN sáhkavuoru. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/ssn_new_yorkas_samenuorat_vasihit_garra_streassa_go_ballet_iezaset_boahttevuoa_bealis/8889606 |
Diehtun: 19.12. Juovlalávlamaraton Tamperes
Tampere Tuomiokirkko searvegoddi lágida juovlalávlamaratona Boares girkus (Vanha kirkko, Keskustori) lávvardaga juovlamánu 19. beaivve dmu 12.00-16.00. Diibmu 14 áigge lávlot Čábbámos juovlalávlagiid maid sámegillii. Sámegielat juovlalávlagiid ovdalávlun lea Antero Vuolab.
***
Tiedoksi: 19.12. Joululaulumaraton Tampereella
Tampereen Tuomiokirkkoseurakunta järjestää joululaulumaratonin Vanhassa kirkossa (Keskustori) lauantaina joulukuun 19. päivä klo 12.00-16.00. Tilaisuudessa lauletaan klo 14 aikaan Kauneimpia joululauluja myös pohjoissaameksi. Saamenkielisten joululaulujen esilaulajana on Antero Vuolab. | https://barbmu.wordpress.com/2015/11/25/diehtun-tiedoksi-19-12-tre-juovlalavlamaratonas-lavlut-maid-samegillii-joululaulumaratonissa-lauletaan-myos-saameksi/ |
Latest news
- Verksteder og kurs for lærere våren 2023
- Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom
- Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen
- Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere
- Studietilbud våren 2023
- Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022
- 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole
- Samarbeidsavtale underskrevet
Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
Dál lea vejolaš ohcat sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid masteriidda, main leat ložžejuvvon sisabeassangáibádusat matematihkas ja skuvlačuoggáin. Sisabeassangáibádussan lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja gaskamearalaš árvosátni 3 sámegielas ja dárogielas (ruoŧagielas/suomagielas) oktii. Ohcama registreret dáppe.
Eambbo dieđut oahpuid birra dáppe: Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master ja Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master
Ohcanáigemearri: 01.08.2024.
Jearaldagat?
Váldde oktavuođa oahppohálddahusain jus dus leat jearaldagat ortnega dahje oahpu birra. Oahppohálddahusa gávnnat ságaide e-poastta bokte: [email protected] | https://www.samas.no/nb/node/6310?page=6 |
Ale vuollán fal!
Elin Sandvik
Girjjis Ále vuollán fal! muitala čálli Elin Sandvik mo lea oažžut dieđu ahte lea kreafta ožžon. Vuosttaš mii bážii jurdagii lei suhttu, dasto áŧestus, muhto eanemus jápminballu. Ii fal ballu ieš jápmimii, muhto eanemus ballu guođđit iežan ráhkkásiid. Olmmoš šaddá maiddái hui hearki ja njuoras. Olmmoš čirro dávjjit go navdá ahte buot maid dagat ja vásihat, lea maŋimuš geardde.
Elinii lei hui dehálaš čállit beaivegirjji buot dáhpáhusain ja vásáhusain ja nu dáid čállosiin de riegádii girji. Girjjis čállá maid lea vásihan buohcciviesus ja ruovttus. Maid nákcii dahkat ja maid ii nákcen ja dan birra mo lea buohccát ja fas dearvvasmuvvat ja mat áššit leat dehálaččat dasa ahte olmmoš ii masse doaivaga. Girjjis maid deattuha man dehálaš lea ahte muhtin lea bálddas go buohccá. | https://www.gavpi.org/voksne/1674-ale-vuollan-fal.html |
Latest news
- Official Opening of the Student House
- Official Opening of a New Academic Year
- Concert in the canteen 16.08!
- Get to know our new principal
- Tuition fees for international students
- School sessions and gatherings autumn 2023
- Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Unique on-line courses on special education
- Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration
Dieđit ovdanbuktin evttohusa Sámi oahpahuskonferánsii
Sámi allaskuvla ja Norgga Sámediggi lágidit gaskariikkalaš Sámi oahpahuskonferánssa 05-07.10.21 Diehtosiiddas, Guovdageainnus. Mii bovdet oahpaheddjiid ja mánáidgárddebargiid sáddet evttohusaid maid sáhttet ovdanbuktit konferánssas. Áigemearri sáddet ovdanbuktin evttohusa lea čakčamánu 5. beaivve.
Konferánssa ulbmilin lea beassat lonohallat eamiálbmogiid oahpahanvásáhusaid ja buktit oidnosii sámi mánáidgárddiid, skuvllaid, ja alitoahpahusa, ja maiddái internationála eamiálbmotoahpahusa, vásáhusaid ja muitalusaid.
Konferánsa fáttát:
- Mánáid ja nuoraid árgabeaivi oahpahusas
- Árgabeaivvegiella
- Luondu oahppama vuolggasadjin
- Eamiálbmogiid máhtuid ja gielaid nanosmahttin ja ealáskahttin
- Eamiálbmogiid bajásgeassima ja oahpahusa dekoloniseren
Ovdanbuktin evttohusa dieđiheapmi
Ovdanbuktin evttohusat sáhttet leat buotlágan fáttáin mat nu láktasit namuhuvvon fáttáid bajábealde dán teavstta. Don sáhtát sáddet evttohusa čuovvovaš ovdanbuktin vugiide:
- Oanehis ovdanbuktin smávva joavkkuide. Das bistá ovdanbuktin gaskal 5 minuhtta ja 10 minuhtta.
- 20 minuhtta logaldallan váldokonferánsalanjas. Logaldallamis lea vel lassin 10 minuhtta áigi jearaldagaide ja ságastallamii, oktiibuot 30 minuhtta.
Sádde evttohusa Ylva Jannok Nutti e-boasta čujuhussii [email protected]. Bija nama fáddái ja golbma dahje njeallje cealkaga man birra áiggut ovdanbuktit.
Konferánsagielat
Konferánsagielat leat sámegiella, eŋgelasgiella ja davviriikalašgielat. Mii sávvat ahte sámegielat logaldallit geavahit sámegiela. Logaldallamat váldokonferánsalanjas dulkojuvvojit.
Dáppe gávnnat prográmma. | https://www.samas.no/en/node/5253?page=2 |
stihkka Boazoealáhus
Sámediggi almmuha dál statistihkkareaiddu mas leat gráfat ja tabeallat maiguin lea álki čuovvut jahkásaš boazonjuovvanloguid ja iežá dakkár sullasaš dieđuid. Vállje gurutbealfálus dan statistihka maid háledat oaidnit, dalle ihtet gráfat ja tabeallat maiguin sáhtát dárkileappot ohcat.
Mii čájehit váldodieđuid oppalašgeahčastahkan. Statistihkka mii lea ilá smávvát válljejuvvon ii čájehuvvo.
Jus dus leat jearaldagat dehe jus ii doaimma de sáhtát geavat oktavuođaskovi olgešbealde. | https://www.samediggi.se/72401 |
NRK čájeha dán čavčča jo nuppi buvttadanbaji NRK Sámi buvttadan Muitte mu -prográmmas. Jurdagin lea bovdet Norgga dovddus lávlui sihke hástit sin ráhkadit luođi golmma beaivvis ráhkkásii. Juohkehaččat lea juoiganoahpaheaddji gii oahpaha luođi birra ja juoigama jietnageavaheami. Dárogillii ja sámegillii.
NRK näyttää tänä syksynä jo toisen tuotantokauden NRK Sápmin tuottamasta tv-sarjasta Husk meg (muista minua). Ohjelman ajatuksena on kutsua tunnettuja norjalaisia laulajia sekä haastaa heidän tekemään joiku rakkaalle kolmessa päivässä. Jokaisella on opettaja, joka opettaa joikuperinteestä ja joiun vaatimaa äänenkäyttöä. Norjaksi ja pohjoissaameksi.
Eurovišuvnna lávlungilvu vuoiti 1985 Elisabeth Andreassen juoigá isidis: Soajit. // Euroviisuvoittaja 1985 Elisabeth Andreassen joikaa aviomiehensä: Soajit (Vinger, Wings). | https://miisearvi.wordpress.com/tag/nrk-sapmi/ |
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009.
Cizáš – sámi mánáidgárdi, álggahuvvui 1986:s maŋŋá go vánhemat geain lea gullevašvuohta Oslo sámiid searvái, válde initiatiiva dasa. Mánáidgárdi lea álohii leamaš gieldda hálddus ja Oslo gielda jođiha dan. Cizáš lei álggos ovtta-ossodagat mánáidgárdi. Cizáš rahppui 1986 guovvamánu Finnmarksgata 40:s, vuosttaš ja áidna sámegielat mánáidgárdi Oslos.
«Husmødrenes barnehage» (Dálueamidiid mánáidgárdi), geain lei mánáidgárdi Finnmarksgata 27:s, lei guovttiossodagat mánáidgárdi mii galggai loahpahuvvot. Dát gájui sámi mánáidgárddi álggaheami. Cizáš mánáidgárdi oaččui de fálaldaga váldit badjelasas dieid lanjaid. Sihke vánhemat ja bargit ledje duhtavaččat fálaldagain, vaikko lanjat ledje nohkan ja doppe dárbbašuvvui divvun. Dan áigodagas eai lean várrejuvvon ruđat divodeapmái, muhto goit sáhtiimet váldit mánáidgárddi atnui. Ja borgemánus 1989 sáhtii de mánáidgárdi fárret ođđa lanjaide, doppe gos lea ain dál. Vaikko vel Cizáš lei ođđa viesus mii devddii gáibádusaid, de ledje ain mánáidgárddis ollu ja stuorra hástalusat. Okta dain lei váttisvuohta oažžut sámegielat ovdaskuvlaoahpaheddjiid.
Go mánáidgárdi rahppui, ráhkadedje maid njuolggadusaid dasa. Njuolggadusat galge geatnegahttit Oslo gieldda ja ovttasbargolávdegotti oktavuođaid. Lassin dasa lei Oslo sámiid searvvis lahttu stivrras. Álggadettiin lei dasa eanet dárbu ja lei áigeguovdil, go Oslo gielddas ii lean nu ollu miehtemiella ja buorredáhtolašvuohta mánáidgárdái. Ovdamearkka dihte áitojuvvui mánáidgárdi heaittihuvvot jahkásaččat, dahje/ja deavdit sajiid dárogielat mánáiguin, seammás go mánát eará osiin gávpogis eai galgan oažžut saji. Lihkkus dát lea rievdan, danin go leat boahtán ođđa olbmot hálddahussii geain lea eanet oahppu ja áddejupmi.
Loahpa loahpas meinnestuvai bidjat virgái sámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddji, kárášjohkalačča Haldis Balto. Son barggai jođiheaddjin golbma jagi. Haldis lei čeahpes ovdaskuvlaoahpaheaddji, ja son bijai ollu návccaid ásahit ealli sámi birrasa, nannen dihte mánáid giela ja kultuvrra. Go son heittii, lei fas mánáidgárdi ovdaskuvllaoahpaheaddji haga. Gielddas ledje gaskaboddosaš čovdosat fáhten dihte fas sámi ovdaskuvlaoahpaheaddji. Ovtta gaskka bidje virgái dánskkagielat ovdaskuvlaoahpaheaddji, ja dan maŋŋá fas sámegielagiid geain lei eará fágaduogáš.
1995:s mearriduvvui gieldda bealis ahte galge divodišgoahtit lanjaid ja hukset vel guokte ossodaga, Bellevue Gård mánáidgárddi oktavuhtii, mii lei Cizáža bálddas. Oktiibuot galge de Bellevue Gårdas leat guhtta ossodaga. Sámi mánáidgárdi galggai de juohkit lanjaid guvttiin ossodagain, muhto galggai leat sierra ossodahkan. Dien áigodagas de álgen mun jođiheaddjin Cizážii. Divodanáigodagas fárrii de Cizáš Bellevue gårdii ja mii juogadeimmet lanjaid eará ossodagain. Huksenáiggis lei mearriduvvon ahte eat váldde mánáid sisa ja šattai gáržžiduvvon fálaldat dušše viđa mánnái. Vánhemat geat ledje ohcan mánáidgárdesaji sámi mánáidgárdái ožžo huksenáiggis fálaldaga eará mánáidgárddiide, juoga mii dagahii sin váttes dillái.
Guovvamánu 1996 sáhtiimet viimmat de fárret ruovttuluotta ođđa ásodahkii. Ja golggotmánus jagi maŋŋá oaččui Cizáš sierra olgobáikki mas lei hui buorre luondduguovlu. Šattai sierra sámi oásan guovdu Oslo gávpoga!
Mánáidgárddis šattai fas ođđa ovdánahttináigi divvojuvvon lanjain, olgobáiki ja bargiid dilli maid njuolggai. Dat mii ain buvttii eahpesihkarvuođa Cizáža viidásat doibmii, lei mánáidlohku mii lei molsašuddi ja rievddai jagis jahkái. Lihkus lei mánáidgárddis positiiva ja áŋgiris vánhenjoavku, ja vánhemat ja bargit barge seammá ulbmiliid ektui.
Eanaš mánáin ledje vánhemat gos nubbi lei Kárášjogas, Guovdageainnus, Porsáŋggus dahje Deanus eret. Mis ledje maid vánhemat geat ledje bajásšaddan máddin, geain lei sámi duogáš. Sii ohce mánáidgárdesaji sámi mánáidgárdái nu ahte sin mánná galggai oahppat sámegiela ja sámi kultuvrra birra. Mánáidgárddi sáhtii bálddastahttit identitehtadahkki birrasiin vánhemiidda geat válljejedje ohcat mánáideaset sámi ossodahkii.
Juovlamánu 7.beaivve 1996 sáhtii de mánáidgárdi ávvudit 10-jagi doalu, juoga maid duođaid dagaimet. Oaččuimet beaivvi maid eat sáhte vajálduhttit, ovttas mánáiguin, vánhemiiguin ja bargiiguin geat ledje bargan guhkit áiggi vai beaivi galggai šaddat buohkaide buorre muitun. Beaivvi ávvudeimmet sámi biepmuin, guoimmuhemiin sihke mánáid ja sámi musihkkariid bokte, teáhterčájáhusain, duodječájáhusain, sártniiguin ja gussiiguin
Jahkásaš mátkkit Finnmárkui lei stuorra illu mánáidgárdemánáide. Dalle besse boarrásepmosat mátkkoštit ovttas bargiiguin guovddáš sámeguvlui. Mátkki ulbmil lei ahte mánát galge oažžut vejolašvuođa dovdat lagašvuođa lundui ja oasálastit sámi birrasis, gos váldogiellan lea sámegiella. Dás ožžo vásáhusaid go gallededje boazosámiid, besse leat mielde siidii, vuodjit herggiin, bohccobierggus biepmu ráhkadit, jieŋa alde oaggut ja vel galledit eará sámi mánáidgárddiid.
Dás háliidan loktet Grünerløkka – Sofienberg gávpotoassái, gos dorjo mánáidgárddi barggu ja sis lei áddejupmi sámi mánáidgárddi dárbui. Sámediggi lea maid leamaš hui dehálaš doarjja sihke ekonomalaččat, bagadallamis ja jahkásaš mánáidgárdeseminárain mas lea fágalaš ovddideapmi.
Hástalussan lei oažžut mánáid hállat sámegiela, ja bargiide šattai de dehálaš válljet pedagogalaš vuogi gos mánáid vásáhus ja sáhkkiivuohta lei vuođđun. Mánát galge movttiidahttot doaimmain ja dan bokte oažžut beroštumi gillii. Bargit geavahedje aivve fal sámegiela buot oktavuođain ja barge sámi máidnasiiguin, stohkosiiguin, lávlumiin ja juoigamiin. Mii dagaimet sámi borramuša sihke gievkkanis ja lávus mii lei dávjá anus. Eará doaimmat mis ledje duodji ja go sámi kulturguoddit gallededje min ja go mii vásiheimmet sihke luođi ja teáhtera.
Eará sivat mat ledje hui dehálaččat válljen dihte giela, lei mánáid gielladilli ruovttus, ja bohte go sii sámegielat ruovttuin vai eai. Sidjiide geat bohte sámegielat ruovttuin lei lunddolaš hállat sámegiela. Mánát geat bohte dárogielat ruovttuin, válljejedje dan giela mii sidjiide lei lunddolaš – dárogiela. Buot mánát mánáidgárddis hálle lassin dárogiela, ja sii de válljejedje dan mii lea lunddolaš ja maid buohkat áddejedje – dárogiela.
Seammás lea dehálaš deattuhit ahte buohkat geat ledje sámi mánáidgárddis, válljejedje sámegieloahpahusa skuvlla álggadettiin. Ferte gal dovddastit ahte leamaš positiivva bealit go leamaš sámi mánáidgárdi.
Lassin leahket mánáidgárdi, šattai vel deaivvadanbáiki sámi birrasii. Lei deaivvadanbáiki sámi mánáidjovkui Miessi. Doppe ledje giella-, duodji-, biepmo- ja juoigankurssat, lassin doaluide sámi álbmotbeaivvi.
Go eai leat leamaš čálalaš duođaštusat, ii leat leamaš vejolaš čállit áibba sihkkaris jahkemeriid ja namaid. Danne in leat namuhan ovttage nama bokte, earet Haldis Balto, ballan dihte ahte galgen vajáldahttit soapmása. Seammás leat oallugat geaid galggašii namuhit, visot sin geat leat leamaš oasálastit sámi mánáidgárddi ovdáneamis Oslos. | http://skuvla.info/skolehist/cizas-s.htm |
Entsymat leat biologalaš katalyhtat ealli organismmain. Katalyhtat váikkuhit reakšuvnna lehttui ja dat eai gola eaige reagere reakšuvnnain. Biologalaš katalyhtat leat eanet spesifihkka go katalyhtat mat eai leat orgánalaččat. Entsymat leat dehálaččat biebmosuddadeamis. Ovdamearkka dihte amylása mii lea čolggas. Amylása lea entsymajoavku mii ludde stearkalasa. Gávdnojit entsymat mat veahkehit biebmosuddadeamis ja entsymat mat leat seallaid siste. Entsymat leat proteiinnat mat leat dehálaččat min rupmašis. Juohke iešguđet entsyma leat heivejuvvon ovtta bargui, ovdamearka dihte jus dihto entsyma veahkeha biebmosuddadeamis, das lea dušše dat bargu. Badjel 3000 entsymat leat fuomásuvvon.
Gorut dárbbaša entsymaid ja earálágan entsymain leat earálágan barggut. Muhtin entsymat leat biebmosuddedan entsymat ja daid bargu lea luddet ja dáinna lágiin smávvet molekylaid unnit molekylan. Biebmosuddadan entsymat gávdnojit njálmmis, čoavjjis ja čoliin. Lea dehálaš borrat earálágan biepmut main leat earálágan entsymat, danin go juohke entsymain lea erenomáš bargu. Biebmosuddadan entsymat ráhkaduvvot seallain, muhto luitojuvvot olggos dohko gosa dat gullet. Leat earálágan entsymat juohke oasis biebmosuddadeamis.
Da leat moadde dovddus biebmosuddadan entsymat:
Gávdno eará joavkku entsymat mat leat dehálaš seallain, daid entsymaid bargu lea váldit bajás energiija biebmoávdnasis ja vurket buoiddi ja karbohydráhtaid. Sealla entsymat leat hui dehálaččat daningo dat dahket seallaproseassaid ja reakšuvvnaid vejolažžan. Dát entsymat leat dehálaččat proteiidnasyntesas, ávdnasmolsumis ja fotosyntesas. Dát entsymat galget muddet ja doaimmahit reakšuvnnaid.
Muhtin entsymat leat dušše proteiidna, muhto eará entsymain lea dábálaš ahte dat leat gitta eará gaskaáigásaš ávnnasiin (Daid govččaduvvojit nubbe-buvttadáhkki). Dát ávnnas lea dábálaš moalkás orgánalaš molekyla. | https://se.wikipedia.org/wiki/Entsyma |
Latest news
- Ivareta urfolks områder gjennom landskapspraksiser
- Vil du lære tradisjonell vætna?
- Samiske veivisere skal veivise ved en av verdens største kunstutstillinger
- Nettundervisning med samlinger
- Nå kan du søke på studier til høsten
- Matematikk 1P/2P/1P-Y/2P-Y for kommende lærere - frist 1. februar
- Den første høgskolen med alle oppgavene i skyen
- Snart kan du søke på Bachelor i reindrift
- Forlenget søknadsfrist
Musihkka ja juoigan dehálaš oassin oahpaheaddjeoahpuin
Dán vahku lágidii Sámi Musihkkaakademiija oahpahusa Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuid studeanttaide. Dat lea oassin oahpaheaddjeoahpuid fágaid fáttáin nugo ovdamearkka dihtii sámegiela njálmmálaš árbevierut, juoigan ja sámi populearamusihkka.
- Diibmá lei vuosttaš geardde go allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuid studeanttat besse searvat Sámi Musihkkaakademiija oahpahussii, ja studeanttat leat muitalan ahte dat lihkostuvai hui bures, dadjá prošeaktajođiheaddji Mai Britt Utsi.
Njálmmálaš árbevieruid dahkat ealasin
Sámi musihkkaakademiija oahpaheddjiin lea alla gelbbolašvuohta musihkas, ja das movt oahpaheaddjin sáhttá sámi njálmmálaš árbevieruid ealasin dahkat jietnageavahemiin, stohkosiid ja čuojanasaid vehkiin. Musihkka ja juoigan gehččo viidát doaban ja reaidun dasa mo sáhttá hervet ja dahkat árgabeaivvi somábun, ja musihkain oažžut buori vásahusa ja energiija.
Sámi musihkkaakademiijas lea sierra viessu mas lea studio, musihkkateknologalaš reaiddut ja sierralágan čuojanasat. Doavttirgrádastipendiáhtta Annukka Hirvasvuopio-Laiti lea prošeaktabargi ja lágida Sámi allaskuvlla beales sámi musihkkavahkku oahpahusa Ohcajogas ovttas akademiija oahpaheddjiiguin.
Ovttasbarggu árvvoštallat fargga
Sámi musihkkaakademiija prošeakta lea guovttejahkásaš ovttabargoprošeakta gaskkal Sámi allaskuvlla, Ohcejoga gieldda ja Sámi Oahpahusguovddáža Anáris. Mai Britt Utsi lea Sámi allaskuvlla beales prošeaktajođiheaddji oktasaš prošeavttas. Son oaidná ahte allaskuvlla studeanttaid buorit vásáhusat Sámi musihkkaakademiija oahpahusain leat mielde loktemin sin duostilvuođa geavahit luođi ja musihka boahttevaš oahpaheaddjiámmáhis.
- Sámi musihkkaakademiija prošeavtta ovttasbargoguoimmit áigot lagamus áiggiid deaivvadit ja árvvoštallet prošeavtta čađaheami, ja mo sáhtášii joatkit dán buori ovttasbarggu boahtteáiggis, dadjá Utsi. | https://www.samas.no/nb/node/4645?page=7 |
- Avvil
- Bállásduottar
- Davvi-Sápmi
- Duottar-Sápmi
- Gilbbesjávri
- Haltia
- Pyhä-Luosto
- Suovvaguoika
- Ylläsduottar
Suoma luondduguovddáš Haltia
Suoma luondduguovddáš Haltia čohkke Suoma luonddu bearraliid seamma robi vuollái. Haltia lea verrát min riikka buot álbmotmehciide ja buktá Suoma luonddu vásihanláhkai buot áiccuiguin. Áibbas ránnjás lea gávpotguovllu álbmotárdna, Nuuksio álbmotmeahcci, man jávrrit, vuovddit, vákkit, jeakkit ja bávttit ráhkadit dievaslaš birrasa tuvrii. Haltia fállá maid alladási dáhpáhus- ja restoráŋŋabálvalusaid. Luondduskuvla fállá earenoamážit badjedásseahkásaččaide movttiidahtti reaissuid Nuuksio lundui.
Heivvolašvuohta: Heive earenoamážit olles bearrašii. Olles Haltia lea easttakeahtes, lanjain maiddái inva-wc. Lagas birrasis easttakeahtes luonddubálggis 2 km. Haltia čájáhussii ii oaččo buktit biebmoelliid. Restoráŋŋa terássii oažžu buktit biebmoelliid restoráŋŋa lanja bokte.
Dán siiddu čujuhus lea lundui.fi/haltia. | https://www.lundui.fi/haltia |
Giellaealáskahttin, giela revitalisašuvdna dahjege giellamolsuma jorgaleapmi mearkkaša iešguđetlágan doaibmabijuid, maid ulbmilin lea bissehit ja jorgalit diliid main dihto giela geavaheapmi lea unnon dahje unnumin servodagas. Giella mii ealáskahtto soaitá leat áitojuvvon iešguđetlágan dásiin dahje juobe ollásit jávkan dan mearkkašumis, ahte dat ii šat hállojuvvo beaivválaš giellan olbmuid gaskkas. Giellaealáskahttima ulbmilin lea lasihit giela geavaheami servodaga iešguđetlágan doaimmain ja buot buolvvaid beaivválaš gulahallamis. Guovddáš ulbmilin lea dávjá dat, ahte giella sirdašuvvá lunddolaččat ain ođđa buolvvaide. Giellaealáskahttimis lea sáhka maiddái dalle go áitojuvvon gielat váldojit atnui ođđa doaimmain surggiin (ng. domenain), main árbevirolaš gielat eai ovdal leat geavahuvvon (omd. sámegielat rap-musihka, bloggaid ja Wikipedia giellan). Giellaealáskahttimii oassálastit sihke ovttaskas olbmot, servodagaid iešguđetlágan aktivistajoavkkut, skuvllat ja mánáidgárddit, eiseválddit ja politihkalaš orgánat.
Giellaealáskahttima vuostegeahči lea giela jápmin, muhto maiddái jápmán gielat sáhttet ealáskahttot ealli giellan. Dovdoseamos ja boarráseamos ovdamearka jápmán giellaealáskahttimis lea hebreagiella, mii ii hállojuvvon eatnigiellan 1800 jahkái. Hebreagiela njunuš ealáskahtti lei Eliezer Ben-Yehuda. Vuosttaš dálahebreagiela eatnigielhálli lei su bárdni Ben Zion Ben-Yehuda (maŋŋelis Itamar Ben-Avi) riegádii jagi 1882, muhto dán áigge hebreagielas leat juo badjel vihtta miljovnna hálli. Sámegielaid ealáskahttimis stuorámus nuppástusat leat oaidnimis anárašgiela ealáskahttinprošeavttaid bohtosiin. | https://se.wikipedia.org/wiki/Giellaeal%C3%A1skahttin |
Barn og ungdom på nordsamisk
kr 225.00
Linda Trast Lillevik Sissel Horndal
Dát girjeprošeakta álggahuvvui ovdalaš go neavttár Nils Utsi jámii 2019:is.
Muitalusa lea čálli duddjon su mánnávuođamuittuide bajásšattadettiin Deanus.
Dološ sámi osku ja...
kr 285.00
Beate Heide
Jorgaleaddji Liv Tone Boine
Girji lea gándda birra gean namma lea Kim. Son stoahká buoremusat nieiddaiguin ja háliida nieidabiktasiiguin gárvodit. Muhtumin dovdá olmmoš iežas earáláganin. Muhtumin eai oro...
kr 285.00
BEATE HEIDE
GOVAT/ILLUSTRASJONER:
CHARLOTTE HELGELAND
To bøker i Én bok:
Den ene boka er om gutten Kim og om hvordan det er å være Kim.
Guokte girjji ovtta girjjis:
Vuosttas girji lea gándda birra gean namma lea...
kr 285.00
Irene Larsen
Áhči guovttos etniin nákkáhaddaba dávjá buot dan moivvi birra mii lea viesus. «Don gii čađat leat ruovttus gal sihttát sáhtášit bargat eambbo go dušše deavdit biktasiid bassaladdanmašiidnii,» dadjá eadni...
kr 225.00
Eivor Meisler
Jorgaleaddji Liv Tone Boine
Adolffas lea guolggat fas šaddan, maŋŋá loavkašuhtti doarruma mas vuoittahalai Kamikaze-vehkii. Mepusa gohčču su fas álgit sáhpániid bivdit. Muhto Adolfa suhttá ja váivašuvvá,... | https://www.gavpi.org/133-barn-og-ungdom-pa-nordsamisk?page=2 |
Pekka Lars Kalervo Sammallahti (Inari Sami: Sevtil-Piäkká,[1] May 21, 1947 in Helsinki) is a professor of Sámi languages at the Giellagas Institute at the University of Oulu. A prolific writer, he has published more than 100 books and articles related to Sápmi and the various Sámi languages. Sammallahti has also been a driving force in the work done to create official written languages for a number of Sámi languages.
He is the only brother of photographer Pentti Sammallahti.
Works
[edit]- Korhonen, Mikko, Jouni Mosnikoff, Pekka Sammallahti. 1973: Koltansaamen opas. Castrenianumin toimitteita ; 4. Helsinki : Suomalais-ugrilainen seura,
- Mosnikoff, Jouni & Pekka Sammallahti 1988: U'cc sääm-lää'dd sää'nnkeârjaz = Pieni koltansaame-suomi sanakirja [Utsjoki] : Jorgaleaddji, 1988.
- Sammallahti, Pekka 1974: Material from Forest Nenets. Castrenianumin toimitteita ; 2 Helsinki : [s.n.], 1974.
- Sammallahti, Pekka 1975: Sodankylän saamelaisten entistä elämää. Elsa-Marja Aikion kertomana. Castrenianumin toimitteita ; 14 Helsinki : [s.n.], 1975.
- Sammallahti, Pekka 1977: Norjansaamen Itä-Enontekiön murteen äänneoppi. Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia ; 160 Helsinki : Suomalais-ugrilainen seura.
- Sammallahti, Pekka 1980: Jietnadatoahppa : fonetihka vuođđoássit 1. Dieđut ; Nr.2-1980.Guovdageaidnu : Sámi instituhtta, 1980.
- Sammallahti, Pekka 1989: Sámi-suoma sátnegirji = Saamelais-suomalainen sanakirja. Ohcejohka : Jorgaleaddji.
- Sammallahti, Pekka 1993: Sámi-suoma-sámi sátnegirji = Saamelais-suomalais-saamelainen sanakirja. Ohcejohka : Girjegiisá
- Sammallahti, Pekka & Mosnikoff, Jouni 1991: Suomi-koltansaame sanakirja = Lää'dd-sää'm sää'nnke'rjj. Ohcejohka : Girjegiisá, 1991.
- Sammallahti, Pekka & Morottaja, Matti 1993: Säämi-suomâ sänikirje = Inarinsaamelais-suomalainen sanakirja. Ohcejohka : Girjegiisá, 1991.
- Sammallahti, Pekka 1998: The Saami languages : an introduction. Kárásjohka : Davvi girji.
- Sammallahti, Pekka 2002: North Saami resource dictionary. Publications of the Giellagas Institute ; vol. 1. Oulu : Oulun Yliopisto, 2002.
- Sammallahti, Pekka 2005: Láidehus sámegiela cealkkaoahpa dutkamii. Kárásjohka : Davvi girji, 2005.
- Sammallahti, Pekka & Klaus Peter Nickel 2006: Sámi-duiskka sátnegirji = Sáámisch-deutsches wörterbuch.. Karasjok : Davvi Girji, 2006.
- Sammallahti, Pekka 2007: Gielladutkama terminologiija. Kárásjohka : Davvi girji, 2007.
- Sammallahti, Pekka 2007: Inarinsaamen käänteissanakirja - Inari Saami Reverse Dictionary. Publications of the Giellagas Institute ; vol. 6. Oulu : [Oulun Yliopisto], 2007.
- Nickel, Klaus Peter & Pekka Sammallahti 2008: Duiskka-sámi sátnegirji = Deutsch-saamisches wörterbuch.. Karasjok : Davvi Girji, 2008.
- Nickel, Klaus Peter & Pekka Sammallahti 2011: Nordsamisk grammatikk.. Karasjok : Davvi Girji, 2011. | https://en.wikipedia.org/wiki/Pekka_Sammallahti |
Ođđasat
- Áigot ovdánahttet Sámi dáiddafágaid
- Studeanttaválggat
- Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas
- Oahppofálaldagat 2023 giđa
- Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid
- Sámi buohccidivššároahppu ohcanládje
- Oahppojagi álggaheapmi
- Rabas oahpposajit
- Lea ain vejolaš dieđihit Landscape Practices konferánsii, Guovdageainnus
NOKUT lea dohkkehan oahpuid kvalitehtasihkkarastinvuogádaga
UH-lága mielde galgá buot ásahusain, mat fállet alitoahpu, leat vuogádat mii sihkkarastá oahpuid kvalitehta. NOKUT lea ožžon bargun evalueret ásahusaid kvalitehtasihkkarastinvuogádaga. Dákkár evalueren dahkko sullii juohke njealját jagi.
NOKUT áššedovdilávdegoddi lea árvvoštallan Sámi allaskuvlla oahpuid kvalitehtasihkkarastinvuogádaga ja finai allaskuvllas golggotmánu 9.–10. beivviid 2014, ja doaimmahii raportta NOKUT:ii guovvamánu 23. beaivve 2015.
NOKUT stivra dagai cuoŋománu 23. beaivve 2015 čuovvovaš mearrádusa:
Sámi allaskuvlla oahpuid kvalitehtasihkkarastinvuogádat dohkkehuvvo.
Raportta sáhtát lohkat dáppe: | https://samas.no/se/a/nokut-lea-dohkkehan-oahpuid-kvalitehtasihkkarastinvuogadaga?page=11 |
Beahttun
Beahttun lea stoagus dahje gilvaleapmi mas guovttis dahje eanebut sáhttet leat mielde oktanaga. Jus leat eanebut mielde, de fertejit maiddái leat eanet geađggit dahje dávttit.
Lášmmohallamis lea beahttun oassi duhkoraddamis dahje valáštallamis.
Eará fágaid ektui: Go geavaha dáktebeahttuma, de šaddá luonddufágas njuovvat juolggi, vuoššat ja luvvet juolgedávttiid. Juolggi sáhttá váldit bohccos, gusas/burrus dahje ealggas.
Boađe, Deanu Searat 2000, VHS filbma
Doahpagat
juolgedávttit mat leat gaccaid siste geavahuvvojit dás, veaháš stuorát elliin nugo bohccos, ealggas dahje gusas/burrus. | https://calliidlagadus.org/falli/video/beahttun/ |
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
Dál lea vejoláš ohcat Sámi Ofelažžan
Dála Sámi ofelaččat leat dál loahpahišgoahtán sin doaimmaid ja nu lea fas áigi gávdnat ođđa ofelaččaid. Eli Karianne V. Hætta, Ellen Karen Inga Skum ja Vanja Tørresdal muitalit sis lea leamaš earenoamáš jahki go leat doaimmahan ofelaš bargguid.
- Ofelažžan beasat oahpásmuvvat iežat riikkain dan botta go muitalat váibmo ášši birra. Dat lea duođai niehku, muitala Eli Karianne.
Ellen Karen Inga ja Vanja Tørresdal leaba ovttaoaivilis. Soai muitaleaba ahte dat jahki lea leamaš hui earenoamáš ja ávžžuheaba olbmuid ohcat.
- Don beasat deaivat nu ollu iešguđetlágan olbmuid miehta Norgga. Seammás lea dat jahki hui gelddolaš maid it gal boađe vajálduhttet, dadjá Vanja.
Sámi ofelaš lea fálaldat, mas njeallje sámi nuora logaldallet sámiid birra, mii doaibmagođii 2004 rájes. Ofelaččat johtet viidát deaivvadan dihte eará nuoraiguin ja sii fitnet skuvllain ja eará arenain gos leat nuorat. Ohcanáigemearri dása lea geassemánu 1.beaivvi 2019.
Ofelaččaid doaimmat
Ofelaččat logaldallet vuosttažettiin joatkkaskuvllain miehtá Norgga, muhto sáhttet maid logaldallat eará skuvllain (nugo nuoraid- ja mánáidskuvllain), oahpaheaddji studeanttaide ja doppe gos lea dárbu eanet dieđuide sámiid birra. Sii leat čađahan oahpu Sámi allaskuvllas ovdal go johtigohtet ja leat dáinna lágiin bures ráhkkanan. Iešguđet ofelaš oačču 213 000,- ruvnnu rádjái stipeandda skuvlajahkái 2019/2020. Dása lassin čađahit vel kurssa "Samisk kultur- og samfunnskunnskap" mii addá 15 oahppočuoggá čakčat ja 15 oahppočuoggá giđđat. Ođas dán jagi lea ahte ofelaččat ožžot vel 30 oč ofelašdoaimma ovddas. Oahppu lágiduvvo Sámi allaskuvllas Guovdageainnus.
Eanet dieđuid Sámi ofelaččaid birra ja ohcan dieđuid gávnnat dáppe dahje Facebookas "Samiske veivisere".
Sádde ohcama oktan CV:in, bargo-ja oahppoduođaštusaid kopiijaiguin ja 3 referánssain elektruvnnalaččat dása: [email protected] . Merke e-poastta "Sámi ofelaččat". Čáles maid leago dus vuoddjinkoarta vai ii.
Oktavuođa dieđut:
Ráđđeaddi Sámi allaskuvllas Marie Elise Nystad tlf. 78 44 85 32 / 950 52 984
E-boasta: [email protected]
Ohcanáigemearri lea geassemánu 1. beaivvi 2019. | https://www.samas.no/en/node/4530?page=1 |
Neahttaášši láve álgit dainna, ahte govviduvvo gean birra ášši dahje ođas muitala dahje gii das hállá.
Ruoŧa sápmelaš Maxida Märak buohta lea váttis gávdnat dušše ovtta sáni, mii govvida su.
Muhto ovdalgo oba geahččalitge, de fertet čilget manin son lea dál nu áigeguovdil: Maxida Märak loaiddastii vuosttas háve Suoma Sámis Sohkaršohkka-klubbas Skábmagovaid oktavuođas (Facebook-video).
Ovdal konseartta hálešteimmet suinna musihkas, sámiid rivttiin, politihkalaš váikkuheamis, rasismmas, identitehtas.
Muhto vuos dan meroštallamii.
Maxida Märak buohta lea váttis gávdnat dušše ovtta sáni, mii govvida su.
Maxida Märak, musihkar
Dat geat oidne Maxida Märak loaiddasteamen Sohkaršohkka-klubbas Anáris lávvardaga (Instagram-video), dihtet manin Maxida Märak govvideapmi ovttain sániin lea nu váttis.
Maxida Märak ráppe, juoigá ja dahká ieš musihka iežas bihtáide. Su stiila lea áibbas ođđá sámi musihkkamáilmmis, go son hálida buvttadit sámiide klubbamusihka, dakkára man sáhttá dánsut olgobáikkiin. Dakkar mas lea hip hop -ritma, sátni, luohti.
Iige Maxida Märak duđa dušše buđaldit: Mannan geasi Riddu Riđđu -festiválas son oahpaśmuvai dan coolamus eamiálbmotjoavkkuin, kanada eamiálbmotjoavku A Tribe Called Rediin, ja dan maŋŋá lea háleštan singuin juohke beaivve. Sohkaršohkka-klubba galledeaddjit besse juobe gullat Maxida Märak ja A Tribe Called Red vuosttas ovttas dahkan bihtá.
Sohkaršohkka-klubba galledeaddjit besse juobe gullat Maxida Märak ja A Tribe Called Red vuosttas ovttas dahkan bihtá.
Maxida Märak, "sárdnealmmái"
Muhto Maxida Märak ii leat beare musihkar. Son lea maid lávdedáiddar ja son bargá teáhteriin.
Konsearttadáhpáhusasge dát vuhtto: Lávddi alde Maxida Märak hállá ja hállá – lea juo measta dego sárdnealmmái. Maxida Märak lea čeahppi hállat, son lea roahkkat, sus lea karisma, son lea nu sihkkar iežas oainnuin, su bisána guldalit.
Maxida Märak lea čeahppi hállat, son lea roahkkat, sus lea karisma, son lea nu sihkkar iežas oainnuin, su bisána guldalit.
Anára konsearttas Maxida Märak čilge vuđolaččat oainnuidis, vásáhusaidis ja dovdduidis musihkas duohken, daningo eanaš bihtáin leat ruoŧagillii. Ii čiega ovdamearkka dihte dan, ahte okta su bihtáin govvida daid dovdduid, go son gulai, ahte su oabbá lei illastuvvon. Muhtin sáhttá jearrat mannágo Maxida Märak jo menddo guhkás, go hállá álbmoga ovddas das, ahte lea nu suhttan, ahte hálidivčče huškut dan olbmot, gii illástii su oappá.
Muhto Maxida Märak ii leat beare feministadáiddar.
Shake that ass native style! Never give up my native!
Eanaš su bihtáin leat eamiálbmotpolitihkalaččat: _Shake that ass native style! Never give up my native! _ Maxida Märak muitala rámiin Anára guldaleaddjiide, ahte su bihtát čudjet maid ruoŧŧelaš olgobáikkiin ja su bihtáid politihkalaš sátni juksá ná ruoŧtelaččaid.
Maxida Mära, váikkuheaddji
Nu, dat man ii galgga vajalduhtit, lea ahte Maxida Märak lea ovttalágan politihkar, eamiálbmotpolitihkar.
Muhto son ii leat árbevirolaš politihkar: Son lea aktivista, váikkuheaddji. Maxida Märak ii leat dat politihkar, guhte sádde cealkámušaid ja čohkká komiteain. Baicce son lea válljen aktiivvalaš ja radikálage linjá. Son lea válljen leat okta Gállok-lihkadusa njunnošiin, vaikke dat dárkkuha, ahte son gártá gillát olu cielaheamis. Son politihkka dáidagiin, dat lea su vuohki juksat áibbas ođda joavkkuid ja muitalit sidjiide su oaiviliid. Son lean maid dat politihkar, guhte bidá ulbmilin beassat njuogga stuorra ruvkefitnodaga hoavdda ságaide, go son boahtá Johkamohkái, dahje gii duostat nagget Ruoŧa njunušpolitihkariiguin njuolggoválgadebahtas tv:s.
Maxida Märak, Maxida Märak
Na, mo de govvidit Maxida Märak?
Ii várra gánnet oba geahččalitge gávdnat ovtta sáni.
Go iešalddes sámi máilmmis buohkat dihtet gii Maxida Märak lea.
Son lea, na: Maxida Märak.
Yle Sápmi deaiva Maxida Märak
Makk√°r dovdu lei boahtit vuosttas h√°ve Suoma S√°pm√°i loaiddastit?
– Illudan sakka! Olbmot dáppe iešalddes orrot atnimin dan dehalažžan maid mun barggan. Norggas maid. Muhto dán oassái Sámi mus eai leat nu lagas oktavuođat. Lean gal deaiván Suoma beale sámiid Rittus ja Kárášjogas ja lean hui ilus oassálastit dán festiválii.
Don ja du bargu leat maŋimuš áiggiid ožžon olu fuomášumi. Muhto mo visot álggii?
– Mun lean álo loaiddastan: neaktán ja dahkan musihka mánnávuoda rájes. De bargagohtet sámi teáhteris Gironis ja dalle dahken maid bluegrass-bihtá The Mountain. Das bođii stuorra proteastalávlla Sámis, muhto vásihin ahte dat genre, instrumeanttaid ja luođi ovttastahtin, olbmot dahket jo dan. Dan mii leat jo gullan olu. Mun liikojin hip hoppii ja ráppii ja mun vásihin, ahte dat váillui oalát Sámis. Dat váillui olles Ruoŧa Sámis. Go mun ledjet nuppelotjahkásaš, de mun dárbbašin ovdagovaid. Mun guldalin rap ja hip hop, muhto dan stiillas eai lean ovdagovat. Nube mun gárten bargagoahtit rap ja hip hop ieš. Nu mun ordnejin iežan studio ja buvttadišgohten. In diehtán maidege álggus! Gehččen YouTube, lohken olu ja ohppen dan bokte! Muhto dat doaimmai mu buohta. Dás lea sullii guokte jagi, muhto ollesáigásaččat lean bargan dainna jagi.
Mun liikojin hip hoppii ja r√°ppii ja mun v√°sihin, ahte dat v√°illui oal√°t S√°mis.
Mo don veardidivččet iežat karriera, go veardidit dasa makkár dilli lei diibmá?
Jahki 2014 leamašan dat jahki, goas visot mu eallimis nuppástuvai.
– Olu lea nuppástuvvan. Jahki 2014 leamašan dat jahki goas visot mu eallimis nuppástuvai. Mun gohčodan dan jahkin goas visot nuppástuvai. Mun ledjen easkaálgi go álggahin, muhto lean leamaš hui politihkalaš, lean bargan Gállok-gažaldagaiguin ja juobe eamiálbmotrivttiiguin ja -gažaldagaiguin. Jahki dassái dilli lei goittotge áibbas earálagan. Dán jagi áigge lean bidjan hui olu návccaid dasa inge leat bargan maidege eará go musihka. Dát lea dego dat boađus, go olmmoš duođaid vuodju masanu. Jahki dassái ledjen áibbas iehčanas, dahken unna konsearttaid ja dál dat lea nuppe beliid: Mus lea managera, mus leat olu deaivvadeamit ja soahpamušat iešguđet skearrolágádusaiguin Ruoŧas ja olu lea rievdan. Lea miellagiddevaš, ahte álggus olbmot dadje munnje, ahte in galggašii leat nu politihkalaš. Sivva lei dat, ahte mu karriera manašii endorii. Ahte olbmot balašedje politihkalaš oainnuid. Dat lea duohtage, dieđán olu olbmuid Johkamohkis, geat eai goassege diŋgošii mu loaiddastit, Johkamohkki ii goassege diŋgo mu. Dat lea ruoktogilli. Sivva lea mu politihkka, maid mun dajan, maid mun barggan, mo mun láhtten. Iešalddes lean rámis das man muddui lean beassán, vaikke mus leat politihkalaš oainnut. Dat beare duođašta, ahte gánneha dáistalit. I mean, haters gonna hate! Just keep dancing, will be fun!
Lea miellagiddevaš, ahte álggus olbmot dadje munnje, ahte in galggašii leat nu politihkalaš.
_Mo don v√°sihan dan mii d√°hp√°huvv√° Johkamohkis?
– Iešalddes lean jo nu hárjánan, ahte in nu velet. Mun lean álo leamašan poltihkalaččat aktiivvalaš ja in leat goassege leamašan dego earát. Dat ahte leat earálagan ii leat ođđa ášsi. Muhto dat mii šokerejii mu, lei dat ahte olu olbmot, geat leat guokte jagi boarrásabbot go mun ja sin diktet vašuhit mu almmolaččat. Facebookas, Twitteris ja Instagramis. Dat lea dego speajal, mii čájeha man olu rasisma dál vel lea sámiid vuostá. Dát lea duohtavuohta. Mun diedán ahte mun barggan olmmošvuoigatvuođaid ovdii. Mu vašuheaddjit vašuhit mu inge mun atte dan váikkuhit alccen. Sii jullot bargat ja dadjat maid beare, muhto mun dieđán gii mun lean ja maid mun ovddastan. Mun bealuštan iežan rivttiid inge áiggo vuollánit. Mun bealuštan iežan rivttiid dego mu máttut dahke ja hálidan, ahte mu mánná sáhttá dahkat dan maid. Loahpaloahpas ii leat nu váttis válljet rivttes beali.
Mun lean álo leamašan poltihkalaččat aktiivvalaš ja in leat goassege leamašan dego earát.
Makkár dovddut dus leat go leat lávddi alde loaiddasteamet iežat olbmuide?
– Mun lea dakkár persovdna ahte liikon leat olbmuiguin muhto lean maid oktoorut. Máŋgasat jáhkket ahte sii dovdet mu, daningo lean hui sosiálalaš olmmoš. Muhto lávddi alde sáhtán leat dat olmmoš, gii mun duođaid lean. Musihkka lea munnje dakkár giella, man buohkat sáhttet áddet. Vaikke ii hála sámegiela, eaŋgasgiela dahje ruoŧagiela, nu go gullá lávlaga, nu dat váikkuha olbmui. Muhtin lávlla dakkár ahte go gullá dan, nu olmmoš čierru. Muhtin bihttá lea dat, man hálida guldalit go lea vuolgimin festet. Oainnan iežan miela iežan lávlagiin. Mu musihkas lea mu historjá. Lea hui fámolaš dovdu čuožzut lávddi alde mu iežan olbmuid ovddas, mu iežan native-olbmuid ovddas ja juogádit iežan musihka. Dan sáhtán dadjat, ahte mun lean mun, go lean lávddi alde.
Lea hui fámolaš dovdu čuožzut lávddi alde mu iežan olbmuid ovddas, mu iežan native-olbmuid ovddas ja juogádit iežan musihka.
S√°ht√°tgo muitalit du ovttasbarggus A Tribe Called Rediin?
– Mii deaivvaimet Riddu Rittus dán gease. Ledjen gullan ovddalgihtii, ahte dát lea sihkkarit joavku mas mun liikon, daningo sis lea seamma musihkkastiila go mus. Mii deaivvaimet Rittus ja min gaskii šattai dalán oktavuohta. Mus lei fal hoahppu, go galgen doapmat konsertii Ubmái inge sáhttán báhcit olles vahkolohppii. Muhto eahkeda ovdalgo galgen vuolgit, mii čohkkaimet ovttas ja lonohalaimet beattaid. Mun adden sidjiide báttiid, maidda ledjen bádden luođi ja rap. Tim, DJ Buddablaze ja DJ Bear adde munnje olu beattaid, nu ahte mus ledje dievva dihtora geavatkeahtes A Tribe Called Red -beattat. Iešalddes mii leat doallan oktavuođa juohke beaivve Riddu Rittu maŋŋá! Dál mus leat golbma prošeavtta. Okta lea olles A Tribe Called Rediin, daningo sis lea boahtimin ođđa skearru ja leat álgimin mikset dan cuoŋománus. Nubbi lea priváhta Tim 2oolmaniin ja golmmát priváhta DJ Buddablazein. Ikte mii miksiimet lohppii ovtta lávlaga DJ Buddablazein.
Iešalddes mii leat A Tribe Called Rediin doallan oktavuođa juohke beaivve Riddu Rittu maŋŋá!
Don leat hui aktiivvalaš politihkas ja leat bargan olu sámi rivttiid ovdii. Gos gávnnat energiija dasa?
Oainnan maid mu vánhemiid ja áhkuid ja ádjá sohkabuolvvaid, sii ballet. Min sohkabuolva galgá váldit ovddasvástádusa ja dahkat áššái juoidá.
– Mun lean vásihan, ahte mánnávuođa rájes, mun in goassege givssidan geange. Mu vánhemat ja eadni bajásgesse mu nu. Oidnen jo mánnán systema, mii givssidii, dat lea dábálaš unna báikegottiin. Jos lea earálagan dahje gullá vehádahkii, gullá vaikke eamiálbmogii, lea sápmelaš, lea nissonolmmoš, lea homo dahje lea earálagan vuohki gárvodit: Unna báikegottis dákkár olmmoš lea dievaslaš oaffár, gean givssidit. Ja dát lea muhtinláhkai dohkkehuvvon, dego livčče muhtinlágan láhka, ahte ná dat doaibmá unna báikegottiin. Muhto dat ii galggašii leat nu, dat suhttada mu! Oainnan, ahte Ruoŧas lea olu stuorra olmmošjoavkkut, mat leat hárjánan dasa, ahte sin givssidit. Sii jáhkket, ahte dát leat ortnegis, ahte dákkár eallin lea ja boahtá leat. Sámi kultuvra hehttejuvvo, ovdamearkka dihte Ruoŧas lea dakkár politihkka, mii jaskkodahtá olbmuid.
Ii dárbbaš báhčit olbmuid, go sin jaskkodahtá. Dego: Ále hála, dus ii leat riekti hállat, buot maid don dajat, mun čiegán. Oainnan maid mu vánhemiid ja áhkuid ja ádjá sohkabuolvvaid, sii ballet. Min sohkabuolva galgá váldit ovddasvástádusa ja dahkat áššái juoidá. Dát ovddasvástádus mis lea dál! Min máttut dáistaledje čuđiid jagiid dáid unna rivttiid ovdii, mat mis sámi kultuvran leat dál. Mis sámiid eai leat olu rievttit, muhto mis leat muhtin rievttit. Min máttarvánhemat dahke dan. Mun jáhkán sii sáhttet ain oaidnit min, ja mun hálan sidjiide ain ja mun hálidan, ahte sii leat rámis min. Hálidan geahččat iežan ádjá ja áhku ja muitalit sudnuide, ahte go sii vádjolit, de sii sáhtte luohtit dasa, ahte mii joatkit dáistaleami. Ja ahte mii eat goassege vuollán. Energiija oaččon maid iežan nieiddažis, guhte lea guovttejahkásaš. Mun hálidan, ahte sus lea vejolašvuohta leat boazobargi dego su áhčči lea. Olbmot iešalddes geahččalit dadjat munnje, ahte dat ii leat vejolaš. Das mun mielahuvan! Go oainnan dihto johkamohkelaččaid...Johkamohkis lea vealahan sámiid, dat lea áibbas hirbmat! Dat baldá olbmuid, dat jávohisvuohta. Mun in bala ja danin mun in áiggo goassege doallat mu njálmmi gitta. Ja dál go mus lea dát fámolaš vearju, ahte lean dáiddar, mus lea mikrofovdna, mus lea media mu birra, mun oidnon aviissas ja tv:s, mun loaiddastan klubbain. Mu mikrofovnna mielde mus lea hui stuorra ovddasvástádus. Mus lea vejolašvuohta hállat mu rivttiid beales! Mun ferten bargat dan, go dat mikrofovdna lea addojuvvon munnje. Mun ferten geavahit dan rivttesláhkai. Nu mun dán vásihan, daningo buohkain ii leat dat vejolašvuohta. Muhto mus lea. Mus lea dál tv-prográmma Ruoŧa tv:s, dat leat dahkamin duohta-tv mu ja mu oappá birra. Dát lea dego dievaslaš báiki rahpat njálmmi. Mun jáhkán karmai, ahte galggat láhttet bures buohkain ja das bálkkašuvvo. Mu sámi kultuvra lea álo mu mielas daningo mu leat bajásgeassán nu. Mun jáhkán ahte mis lea eanet fápmu go mii jáhkkitge, eat mii muđui livčče ceavzán ná guhká, vaikke leatge nu unnán.
Ja dál go mus lea dát fámolaš vearju, ahte lean dáiddar, mus lea mikrofovdna, mus lea media mu birra, mun oidnon aviissas ja tv:s, mun loaiddastan klubbain.
Leatgo oaidnan, ahte sámiid ja Ruoŧa servoša gaskavuohta livčče buorráneamen dahje nuppástuvvamin?
– Joo, sihkkarit. Oainnan, ahte Gállok juogádii Johkamohki guovtti lahkái. Muhto dat maid čohkkii olbmuid, ahte dál mii galgat bargat ovttas. Vaikke nuppit leat sámit ja boazoolbmot ja nuppit eai, mii galgat dáistalit ovttas. Dan lean vissaśit oaidnán. Oainnan dan juohke háve, go loaiddastan. Mun loaiddastan olu Sámi olggobealde, Ruoŧas, loaiddastan klubbain. Mu teavsttain, mu lávlagiin, mu ráppemis lea álo mielde sámi kultuvra ja mu iežan dilli. Nu ahte mun dieđán, ahte leat olu eai-sápmelaččát, geat dorjot min. Olbmot Mátta-Ruoŧas: Stockholmmas, Göteborgis, Malmös, gos sii eai dieđe dán politihkas. Min sohkabuolvvas lea nu stuorra vejolašvuohta nuppástuhttit dili. Dát lea dego Never shut up my native moment. Duođaidge.
Min sohkabuolvvas lea nu stuorra vejolašvuohta nuppástuhttit dili. Dát lea dego Never shut up my native moment. Duođaidge.
_Mo sáhtát buoridit sámi rivttiid iežat dáidagiin?
– Mun dieđán, ahte juohkehaš gullá čuđiid ođđasiid dalán go lihkká iđđes: radios, tv:s, aviissain. Lea váttis diehtit guđe ođđasiidda olbmot vudjot, daningo lea nu olu. Go boares vilges almmái, 50+, hállá sámiid rivttiin, dat ii leat beroštahtti. Dat maid mun sáhtán fállat, leat klubbakonsearttaid ja oažžut olbmuid dánsut. Ja lean duođas dainna! Hálidan oažžut olbmuid dánsut, dáistalit. Olbmot gullet mu politihka, maid mun jurddašan. Mun buvttan olbmuide sámi politihka Stockholmii, klubbalávddiide. Mun buvttan sámi politihka gielain, man buohkat hállet. Mun lean várra eanet beroštahtti ja mus hálidit diehtit eanet, go vilges badjel 50-jahkásaš albmás, geas lea dreassa badjelis. Maid mun sáhtán dahkat, lea juksat olbmuid, geat gáddet ahte sii eai leat beroštuvvan politihkas, muhto sii leat. Mii leat buohkat beroštuvvan politihkas, politihkka váikkuha midjiide buohkaide. Juohke háve, juohke beaivve, politihkka váikkuha midjiide. Muhto olbmot eai dieđe dan. Nuba mun sáhtán juksat duoid olbmuid, geat eai goassege loga aviissaid, eaige goassege logašii sámi aviissa, muhto mun sáhtán juksat sin, daningo mun finan seamma klubbain go sii.
Maid mun sáhtán dahkat, lea juksat olbmuid, geat gáddet ahte sii eai leat beroštuvvan politihkas, muhto sii leat.
H√°lidatgo lea ovdagovva s√°menuoraide ja maid inspireret sin d√°istalit s√°mi rivttiid beales?
– Vissásit. In leat goassege jurddašan, ahte "mun lean ovdagovva", muhto vásihan ja oainnan, ahte mun váikkuhan olbmuide. Dál čuojahan olu gilážiin, unna gávpogiin Ruoŧas ja juobe Johkamohkis oainnan 10–12-jahkásaš mánáid, 13–15-jahkásaš nuoraid, geat dustet dáistalit sin rivttiid beales, daningo sis leat mun ja mu jallas oabbá [Mimie Märak], geat orro seamma gilis. Moai letne oppa áigge dákkárat olggosoaidnit ja moai hálle ja dánso jitnosit. Dieđusge mun hálidan leat inspirašuvdnan sidjiide. Ii dárbbaš válljet dušse ovtta vuogi. Jos hálida leat politihkas mielde, de ii lihkká dárbbaš gárvodit ja hállat dihtoláhkai ja bargat dihto áššiin. Ii. Jos hálida leat dáiddar, de ferte fárret eret ruoktogilis. Ii dárbbaš. Mun oron Johkamohkis, mu studio lea Johkamohkis. Dát lea oba jalla, go mun čuojahan olles Ruoŧas, ledjen áiddo P3-kanála gálas: Sáhttá bargat maid beare, vaikke orruge unna báikegottis. Dieđusge hálidan inspireret olbmuid oaidnit, ahte min fillejit. Jos hálan Ruoŧas, nu Ruoŧŧa gille olbmuid, ahte galgá ballat. Ahte dat barggašedje juoida, jos bealušta iežas eamiálbmotrivttiid. Eai dat sáhte dahkat eanet go jo dahket. Muhto jos mii bargat ovttas ja mobiliseret iežamet, de dat sáhttet dahket uhccit min vuostá. Dan mun hálidan čájehit! Ii dás dárbbaš ballat masttege. Mii sáhttá mahkká dáhpáhuvvat? Sii báhčet mu? Man dihte? Go bealuštan iežan rivttiid? Jos mun hálidan čuožžut lávddi alde ja garrudit Beowulf Mining -ruvkefitnodaga, maid dat sáhtte bargat? Fáŋget mu, boahtáge boles viežžat mu? Bohtos! Dehan čájehit olles Ruŧŧii ja olles máilbmái mii dáhpáhuvvá eamiálbmogiidda, go sii bealuštit iežaset rivttiid. Mun hálidan inspireret olbmuid jurddašin dán.
Muhto jos mii bargat ovttas ja mobiliseret iežamet, de dat sáhttet dahket uhccit min vuostá.
Leago du sámi identitehta nuppástuvvan dan rájes, go leat loaiddastišgoahtán?
In mun dárbbaš hállat duoddariid birra oppa áigge! Eai sámit hála duoddariid birra oppa áigge!
Mii leat nuorat ja muhtimin sámitge hálidit beare shake that ass native style ja juhkaluvvat ja flirtet geainnanu ja mannat seŋgii geainnanu ja de mannat ruoktot.
– Ii, ii mu identitehta gal leat nuppástuvvan. Muhto vissásit lean olmmožin šáddán fuolalažžabun, ahte maid hálan ja geainna. Muhto mu sámi identitehta ii laktas dasa. Lean gal fuomášan, ahte olbmot sáhttet áddet boastut, ahte jos oaidná ovtta sápmelačča lávddi alde, nu mun hálan buot sámiid beales. Ovdalgo raban njálmmi, nu dajan, ahte dát leat de mu oainnut ja dát dáhpáhuvvá mu gilis. Mun ferten fuomášáhttit, ahte in hála buot sámiid beales. Jáhkán goittotge, ahte sámit leat ovttaoaivilis máŋga áššis, maid mun dajan! Muhto lea hui álki navdit, ahte mun, Maxida Märak, terrorista Johkamohkis, hálan buot sámiid beales. Dan ferten smiehttat dál, ahte lean dagan čielgasin, ahte dát lea mu oainnut, ii sámi oaidnu. Muhto mu identitehta...mun lean álo leamašan dákkár. Ruoŧŧelaččat hálidit álo hállat identitehta birra jearahallamiin, mun in liiko das. Dego mus livčče muhtinlágan duppalidentitehta, dego livččen sápmelaš ja ii-sápmelaš. Dušše danin go lean dákkár olggosoaidnit ja go mun hálan ná ja čuojahan mu lávlagiid ja muhtimin ráppen seakssas ja alkoholas! In mun dárbbaš hállat duoddariid birra oppa áigge! Eai sámit hála duoddariid birra dan olles áigge! Mii leat nuorat ja muhtimin sámitge hálidit beare shake that ass native style ja juhkaluvvat ja flirtet geainnanu ja mannat seŋgii geainnanu ja de mannat ruoktot. Mis leat seamma váttisvuođat, muhto go dagan dan, de mus jerrojuvvo ahte mo mun vásihan, go mus lea dubbalpersonalitehta ja go ealát guovtti máilmmis. Inge! Mun lea álo sápmelaš, dát lea maid sámi eallin! Leat nu olu ovdagáttut. Muhtin dáhpáhusaid lágideaddjit dihtet dan dál. Muhto muhtimin dat suhtte hirbmosit, go in boahtánge lávddi ala gávttis...go sii gádde ahte ledje diŋgon "sápmelačča", sii eai diŋgon Maxida Märak. Olbmot gáddet ahte mu namma lea "Sámi", " Nisu" ja de easka "Maxida". Dán mii vásihit oppa áigge! Vaikke iihan oktage dajašii "Spánskalaš", "Almmái" ja "artista" José González. Ii! Su gohčodit beare artistan ja son bargá musihka. Muhto mun vásihan dan oppa áigge, mu birra máinnašit mu identitehta, gos leat eret ja sohkabeali. | http://yle.fi/uutiset/maxida_marak_lea_oa_aiggi_sami_ovdagovva/7764157 |
Latest news
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
- Seks nye samiske veivisere
- Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024
- Vil du omprioritere studieønsket ditt?
- Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik
- Harald Gaski utnevnt til æresdoktor
- Tospråktesten våren 2024
januar 21. beaivi 2015
Oahppoofelaš 2015-2016
Sámi allaskuvllas don beasat:
- oahppat Sámegillii, ealli sámi birrasis,
- oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusain,
- vásihit buori oahpahusa ja lagašvuođa oahpaheddjiiguin,
- geavahit Diehtosiidda ođđaáigásaš teknihkalaš rustegiid,
- ávkkástallat ođastuvvon studeantaviesu,
- oahpásmuvvat eará álgoálbmogiiguin,
- vuolgit lonohallamii olgoriikii.
Deaddil govaža dás vuolábealde, de rahppojuvvo min oahppokataloga, mas ieš beasat bláđet. | https://www.samas.no/nb/node/683 |
Latest news
- Graduation students 2018
- World Indigenous Research and Education Conference
- New dean
- Departement of Sámi Teacher Educations and Indigenous Journalism has a new dean.
- Tuition fees
- Public opening
- Office - Free of charge for our students
- From Kalaallit Nunaat to Sápmi
- Alumni students take part in exhibitionproject
Ođđa studeantalohkuolahus Sámi allaskuvllas
Sámi allaskuvla geasuha studeanttaid.
Eai goassege ovdal leat leamaš ná olu studeanttat Sámi allaskuvllas. Dan čájehit varas logut Norgga dutkandáhtaguovddážis, NSDas. Sámi allaskuvllas leat oktiibuot 270 studeantta 2017 čavčča.
- Dát leat erenomáš somás logut ja dat čájeha ahte mii leat riekta bargame, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm.
Sámi allaskuvllas lea mihttomearrin leat sámiid ja eamiálbmogiid oahppo- ja dutkanásahus mas lea nana fágalaš profiila ja leage oassin strategiijaplánas šaddat studeanttaid vuosttaš vuoruheapmin studeren- ja dutkanásahussan.
Dát oahput geasuhit
Sámi allaskuvlla oahput leat juhkkojuvvon golmma goahtái: gielladieđagoahti, servvodatdieđagoahti ja duodje- ja oahpaheaddjeoahpuid dieđagoahti. Dáin NSD loguin leat 14 studeantta Sámi allaskuvlla fágabargit, geat leat gelbbolašvuođa loktemen NET 180 oahpuin.
Gielladieđagoađis leat eanemus bivnnuhis oahput álgooahput sámegielas. 26 studeantta leat álgokurssain olggobealde allaskuvlla. Sámi allaskuvlla álgooahput sámegielas lágiduvvojit ee. Álttás, Kárášjogas, Johkamohkis, Plassjes ja Guovdageainnus.
- Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 1. oassi (Kárášjogas) - 14 studeantta
- Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 2.oassi (Guovdageainnus) - 14 studeantta
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergrádaoahppu - 12 studeantta
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorgrádaoahppu - 11 studeantta
Duodje- ja oahpaheaddjeoahpuid dieđagoahtái gártet eanemus studeanttat praktihkalaš pedagogalaš ohppui.
- Praktihkalaš pedagogalaš oahppu - 21 studeantta
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki mastergráda - 19 studeantta
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu - 18 studeantta
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.-7. ceahki mastergráda - 17 studeantta
Servvodatdieđagoađis leat eanemus studeantat árbediehtu oahpus.
- Sámi árbediehtu - 9 studeantta
- Sámi journalistihka álgoálbmot perspektiivvas masterprográmma - 8 studeantta
- Boazodoallooahpuid bachelorprográmma - 6 studeantta
- Sámi praksisat I - 6 studeantta
Dus lea maid vejolašvuohta Sámi allaskuvlii álgit studeantan.
Hás don ozat?
Jagi 2002is Sámi allaskuvllas ledje 269 studeantta. | https://www.samas.no/en/node/4140?page=6 |
Ođđasat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
- Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas
- Studeanttaviesu almmolaš rahpan
- Sámi allaskuvlla almmolaš rahpandoalut
- Etnešguovttos: Konsearta kantiinnas 16.08.23
- Ođđa rektorin oahpásmuvvat
- Ollu oahput ja alla ohcciidlogut Sámi allaskuvllas
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide
- Sámi allaskuvlla ođđa stivra
Sámi allaskuvla áigu ásahit doavttergrádaprográmma (PhD)
Sámi allaskuvla lea hábmen ođđa oahppopográmma. Dát lea Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttergrádaprográmma (PhD), mii lea máilmmi vuosttaš dutkioahpu prográmma mii čađahuvvo sámegillii.
Sámi allaskuvla lea ohcamin akrediterema álggahit PhD-prográmma. NOKUT (Norges organ for kvalitet i utdanninga/ Norwegian Agency for Quality Assurance in Education, http://www.nokut.no) galgá guorahallat ohcama. NOKUT lea juo dohkkehan Sámi allaskuvlla ohcama hálddahuslaččat ja nammadan fágalávdegoddi. Lávdegotti bargu lea árvvoštallat PhD-prográmma sisdoalu ja ráhkadusa.
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgráda oahppu fátmmasta gielladutkama, sosiolingvistihka, báikenammadutkama ja eamiálbmotgirjjálašvuođa dutkama. Sámegiella lea váldo oahpahus- ja dutkangiellan. Vuosttažettiin dat lea davvisámegiella. Doavttergrádaprográmmas sámegiella lea sihke fágasuorgi ja dutkanoahpu giella. Dat ovttastahttin addá doavttirgrádahasaide čiekŋalis máhtu sámegiela ja sámi girjjálašvuođa surggiin, nanne ja ovddida sámegiela dieđagiellan.
NOKUT lávdegoddi gálleda allaskuvlla miessemánu 14.-15.beivviid . Lávdegotti miellahtut leat:
- Professor emerita Ingeborg Kongslien, Institutt for lingvistiske og nordiske studier/Department of Linguistics and Scandinavian Studies, Oslo universitehta
- Professor (Commonwealth and Postcolonial Literatures) Graham Huggan, University of Leeds, Stuorrabritánia (Great Britain)
- Professor (finsk lingvistikk/Finnish linguistics) Anna-Riitta Lindgren, Tromssa universitehta
- Stipendiáhtta (Kanada inupiaq-giela dutkan) Signe Rix Berthelin, NTNU (Norges teknisk-naturvitenskapelige universitet/Norwegian University of Science and Technology)
PhD-oahpu namma dárogillii: Doktorgradsprogram i samisk språk og samisk litteratur
PhD-oahpu namma eŋgelasgillii: PhD Program in Sámi Language and Sámi Literature
Eambbo dieđut:
Mai Britt Utsi, Gielladieđagoađi jođiheaddji, [email protected]
Jelena Porsanger, rektor - (+47) 92262212 | https://www.samas.no/se/node/367?page=6 |
Birgon fylka lea Norgga ovddeš fylka. 1831:s čuldii Birgon ámta Søndre Bergenshus ámtas. Birgonis ja Søndre Bergenshusas ledje seammá ámtamánni 1907:ii. 1918:s namma nuppástuvai Birgon fylkii. De časke Bergen ja Hordaland fylkkat oktii 1972:s.
Birgon fylkka fylkkanummir lei 13. | https://se.wikipedia.org/wiki/Birgon_fylka |
Ođđasat
- KIF-lávdegoddi finai Sámi allaskuvllas
- Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
- Sámi allaskuvla bovde boahtit gullat njuolggosáddaga "Mii guldalit"
- Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oanehisáiggeoahpuide
- Olgoriikastudeanttaid oahppodivat
- Čavčča deaivvadanplána ja diibmoplána
- Innspill på åpent høringsmøte i Stortinget
- Ohcciidlohku lassánan ollu moatti jagis
It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mis leat ain rabas oahpposajit!
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari guoros oahpposajiide čavčča oahpuide.
Oahpuide maidda sáhttá ohcat fas otná rájes:
- Introduction to Screenwriting: Sámi and Indigenous Storytelling through Film. Ohcanáigemearri: 15.6.2022.
- SÁM 601 Samisk språkdidaktik med fokus på grundläggande läs och skrivfärdigheter. Ohcanáigemearri: 1.9.2022.
- Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1. Ohcanáigemearri: 12.8.2022.
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1. Ohcanáigemearri: 1.8.2022.
- SÁM 102 Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa. Ohcanáigemearri: 1.8.2022.
- SÁM 108 Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit. Ohcanáigemearri: 1.8.2022
- SÁM 111 Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa. Ohcanáigemearri 1.8.2022.
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahppu oahppoovttadagat:
- SÁM 100 Gielladieđa ja fonetihkka. Ohcanáigemearri: 1.8.2022.
- OKT 101 Eamiálbmotfilosofiija. Ohcanáigemearri: 1.8.2022.
- OKT 101 Dieđalaš čállin ja guorahallan. Ohcanáigemearri: 1.8.2022.
Duoji oahppoovttodagat:
- Duddjoma ja hábmema bargovuogit. Ohcanáigemearri: 8.8.2022.
- Kontinuitet og vitalisering av tradisjonell vætna. Ohcanáigemearri: 8.8.2022.
- Duodji ja haddebidjan. Ohcanáigemearri: 8.8.2022.
Boazoealáhus bachelora oahppoovttadagat:
- Ovdalaš sámi ealáhuslágit. Ohcanáigemearri: 8.8.2022.
- Sámi birasehtalaš vierut boares áiggi rájes. Ohcanáigemearri: 1.9.2022.
- Sámeriekti. Ohcanáigemearri: 1.9.2022.
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaoahpu oahppoovttadagat:
- SÁM 401 Etihkka, eamiálbmotdiehtu ja -metodologiija. Ohcanáigemearri: 12.8.2022.
- SÁM 400 Dieđateoriija. Ohcanáigemearri: 12.8.2022.
- SÁM 406 Sámi girjjálašvuođadutkan oassin eamiálbmot- ja unnitlogugirjjálašvuođas. Ohcanáigemearri: 12.8.2022.
- SÁM 408 Sámi sosiolingvistihkka máilmmiviidosaš konteavsttas. Ohcanáigemearri: 12.8.2022
Prográmmaoahppu
- Oahpaheaddjeoahpu kvalifiserenortnet. Ohcanáigemearri: 1.9.2022.
Joatkkaoahput
- Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin–árbevirolaš máhttu ja sámi kultuvra mánáidgárddis. Ohcanáigemearri: 1.9.2022.
- To- og flerspråklighet med vekt på førstespråk. Ohcanáigemearri: 1.9.2022.
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá. Gáibádussan lea:
-
ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja
-
ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Jus leat gažaldagat ohcama oktavuođas sáhtát váldit oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: [email protected] | https://samas.no/se/a/it-leat-vel-ohcan-oahpposaji-cakcii-mis-leat-ain-rabas-oahpposajit?page=7 |
Ođđasat
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
Maori, Emma Rawson – Te Patu, lea galledan Sámi allaskuvlla gos allaskuvlla rektor lágidii oanehis seminára mas fáddán lei sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta. Te Patu lea mátkkošteame Sámis, ja manná viidáseappot álggos vuos Sámediggái oahppan dihte sámiid diliid birra, ja galleda maiddái lullisámiid Rørosas- Rossen tjïelte.
Sámi allaskuvlla dutki Torunn Pettersen ja professor Annika Pasanen ja Guovdageainnu suohkandoavttir Ánne Lájlá Kalstad ovdanbukte onehaččat sihke statitishka, gielladiliid birra Sámis, movt boazosáminuorat vásihit rasismma ja makkár hástalusaid ja rievdamiid suohkandoavttir oaidná sámiid dearvvašvuođa ektui. Emma Rawson doalai ieš maid oanehis logaldallama iežas bargguid birra globála dásis ja mo ovdánahttet dearvvašvuođa vuoigatvuođaid Aotearoas/ New Zealanddas.
- Lei duođaid buorre álgu dán vahkkus ja lea dehálaš čatnat oktavuođaid gaskkal Maori ja sápmelaččaid. Lea maid dehálaš gullat mo eará álgoálbmot guovlluin barget dearvvašvuođa jođiheami strategiijain. Lei maid hui miellagiddevaš gullat min dutkiid Torunn Pettersena ja Annika Pasanen čilgemin iežaska dutkanfáttáid. Lei maid vuogas čatnat oktavuođaid gaskkal báikkálaš váldodoaktára Ánne Lájlá Kalstad, min ásahusa ja maori njunuš dutki gii jođiha globála dásis WFPHA dearvvašvuođa organisašuvnna.
Emma Rawson-Te Patu lea ManuKahu Associates direktevra, Indigenous Consultancy Āotearoas/Ođđa Zealánddas, ja lea Public Health Equity jođihangottis Whakauae Research Services. Son lea maid World Federation of Public Health Associations (WFPHA) válljejuvvon presideanta ja Indigenous Working Group (WFPHA) mieljođiheaddji.
Govas leat mielde Sámedikki Inga Margrethe Eira Bjørn ja Lisbeth Vesterheim Skoglund ja álbmotdearvvašvuođa Annica Linden Øygard og Ragnhild Storstein Spilker, rektor Liv Inger Somby lassin ovdalis namuhuvvon olbmuid. | https://www.samas.no/se/a/samiid-dearvvasvuodadilalasvuohta?page=1 |
Ungdomsbok som tar opp de ødeleggende konsekvensene mobbing har for de som utsatt for det. Forfatteren ønsker også at boka leses av foreldre, lærere og andre som arbeider med barn og ungdom.
Romanen handler om Niillas som går siste året på barneskolen. Han er som andre gutter på skolen og oppfører seg på samme måte som andre i klassen sin. Han har det fint på skolen, men det er inntil en ny gutt begynner på skolen. Den nye gutten Mihkkal, er i begynnelsen usynlig på skolen. En dag treffer en snøball han og det er Niillas som kaster den. Etter det skjer en stor endring i Mihkkals personlighet. Han blir skolens store skrekk, en djevel i menneskeskikkelse…
Mienna er fra Kautokeino og arbeider til daglig som lærer der. Han har tidligere skrevet en rekke bøker for barn og ungdom. Nordsamisk tekst.
Ilgadis, muhto hui buorre girji mii govvida givssideami váikkuhusaid. Oažžu olbmo jurddašit man garra eallima givssideapmi dagaha mánnái. Girji lea čállon nuoraide, muhto ávžžuhit váhnemiid, oahpaheddjiid ja earáid geat barget mánáiguin ja nuoraiguin lohkat dan. Girjji váldoolmmoš lea Niillas. Son vázzá mánáidskuvlla loahppaceahkis. Niillas lea dego eará bártnážat su skuvllas. Son čuovvola olbmáid, ja olbmástallá seamma vuogi mielde go earát klássas. Sus lea buorre dilli skuvllas, nu buorre go fal sáhttá. Muhto, nugo Niillas livččii ieš dadjan ja jurddašan; "Dilli ii leat juoga mii bistá, dat rievdá áiggi, birrasa ja olbmuid mielde".
Čállán ođđa girjjii (NRK Sápmi 05.09.12)
ISBN: 978-82-999213-0-5. Bárus, 2012. 134 s. 230.- (kan kjøpes fra karabok.no) | https://samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no/2013/01/31/jens-martin-mienna-in-muital/ |
Latest news
- Studieavgift for internasjonale studenter
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023
- Liv Inger Somby valgt som ny rektor
- Kronprinsparet besøker Samisk høyskole
- Sannhets- og forsoningskommisjonens høring
- Veiviserordningen har ny søknadsfrist
- Bli student i høst!
- SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist
- Sámi allaskuvla kondolerer
NASA ja Sámi allaskuvla ovttasbarge
Sámi allaskuvla prorektor ja vuosttašamanueansa Inger Marie Gaup Eira lea mielde NASA dutkanjoavkkus geat galget dutkat movt satelihtaid sáhttá atnit čájehit heajos guohtuma ja nu veahkehit boazosápmelaččaid beaivválaš boazobarggus.
USA gomuvuođaeiseváldi NASA dat lea álggahan dán dutkama. Dutkanprošektii leat máŋga gaskariikkalaš dutki searvan. NASA dutkit leat Ludovic Brucker (NASA GSFC / USRA GESTAR), Joe Munchak (NASA GSFC / Uni. of Maryland) ja Nancy Maynard (NASA GSFC / Uni. of Miami).
Eará dutkit leat Alexandre Langlois ja Caroline Dolant (University of Sherbrooke, Kanada) ja Sámis golmmas.
Earágo Inger Marie Gaup Eira, Sámi allaskuvllas de leaba maiddái Anders Oskal (ICR) ja Svein D. Mathiesen (UArctic EALÁT ICR) mielde dutkamis.
NASA gohččoda dán dutkama eŋgelasgillii "Satellite Rain-On-Snow Detection: A New Climate Change Product" mii sámegillii sullii mearkkaša "sattelihtta mii-arvi-muohttagii-dovdá: ođđa dálkkádatrievdan buktaga".
Dutkama boađus lea ovddidit satelihtta algoritma mii geavaha teknologalaš rusttegiid gávnnahit goas šaddá heajos guohtuma ja nu ládje ávkin boazodollui.
Eambbo áššis sáhtát lohkat eŋgelasgillii | https://www.samas.no/nb/node/512?page=5 |
Guovddášbellodaga gallupmenestumi eai eará bellodagat geargga uhkidit, muhto duogážis lea taktihkalaš váikkuheapmi. Lea vejolaš, ahte oassi jienasta dan bellodaga, man sávvá Guovddášbellodaga maŋŋá nubbin stuorámus bellodáhkan ja dan bokte lovttašii ráđđehusbellodahkan.
Jienastanproseanttas sáhttá leat váikkuhus loahppabohtosii. Lappis ovddalgihtii jienastedje 40,5 proseantta. Jus válgabeaivve viššalvuohta loktá seammá dássái, de otne leat jienastan sullii 30 proseantta olbmuin. Dat dárkkuhivčče, ahte 70 proseantta jietnavuoigadahtton olbmuin livčče jienastan dáid válggain.
– Árbevirolaččat jienastanproseantta loktan leamaš ávkin gurutlihttui ja vejolaččat vuođđosuopmelaččaide, dadjá Petri Koikkalainen Yle Lappii.
Guovddáža njealját báiki?
Lappis beroštahttá dat, velgo Paavo Väyrynen fidne jienaid ja oažžu Guovddášbellodaga njealját báikki, masa dárbbašuvvo badjel 10 000 lassejiena. Oaivilgažadeapmi mielde olgešbellodat Kokoomus ja SDB leat manaheamen Lappis iežaset áidna ovddasteaddji. | https://yle.fi/a/3-7938783 |
Olggosoaidnin
Vuovdaguoika lea okta dain sámekultuvra guovddážiin. Vuovdaguoika álgá Roavesavvonis ja joatkašuvvá gitta Ohcejohnjálbmái. Vuovdaguoikka guovddáš lea Savu, gos lea okta dain boarrásamos skuvllain Lappi leanas.
Vuovdaguoika lea okta dain sámekultuvra guovddážiin. Vuovdaguoika álgá Roavesavvonis ja joatkašuvvá gitta Ohcejohnjálbmái. Vuovdaguoikka guovddáš lea Savu, gos lea okta dain boarrásamos skuvllain Lappi leanas. | https://se.wikipedia.org/wiki/Vuovdaguoika |
Latest news
- Official Opening of the Student House
- Official Opening of a New Academic Year
- Concert in the canteen 16.08!
- Get to know our new principal
- Tuition fees for international students
- School sessions and gatherings autumn 2023
- Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Unique on-line courses on special education
- Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration
Gárve iežat oahpaheaddjeoahpu kvalifiserenortnega bokte!
Mii addit dutnje guhte leat álgán oahpaheaddjeohppui ovdal 2017, muhto it leat gárven sámi dábálaš- dahje vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu, vejolašvuođa gárvet iežat oahpu.
Dát lea geahččalanortnet gealbudahttit oahpaheddjiid, ja lea oassi ráđđehusa doaibmabijuin unnidit oahpaheaddjeváilevašvuođa . Geahččalanortnet lea áigeráddjejuvvon fálaldat mii bistá 2025 rádjai.
Oahpu birra
Kvalifiserenortnet lea heivehuvvon oahppofálaldat mas mii duinna ovttas ráhkadit plána man mielde beasat gárvet iežat oahpu. Makkár fágaid fertet čađahit vuolgá das mii dus váilu gárvet oahpu 4-jagáš Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1.-7. dahje 5.-10. ceahki rámmaplána mielde. Bachelorbargu lea bákkolaš dán oahpus. Jus beasat geahččalanortnegii, de leat dábálaš studeanta, ja sáhtát ohcat loana ja stipeandda Loatnakássas.
Bargonoađđi ja čađaheapmi
Lea dehálaš ahte ieš árvvoštalat man olu dus lea vejolašvuohta studeret iežat eallindilálašvuođa ektui. Prošeavtta čađa lea vejolaš gárvet oahpu 2025 lohpa rádjai, ja de sáhttá leat jierpmálaš heivehit man olu studeret guđege jagi vai leat sihkar ahte gearggat ovdal dán áigemeari.
Jus dus váilot fágat, de lea vejolaš váldit juogo prográmmafágaid Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.–7. dahje 5.–10. ceahki masteris, dahje váldit fágaid eará oahppoásahusain mat fállet fágaid mat dus váilot. Lea dehálaš ahte čielggadat dan minguin ovdagihtii. Mii ávžžuhit buot kandidáhtaid ieža aktiivvalaččat ohcat oahpuid maid sáhtát čađahit.
Sisabeassangáibádusat
Don fertet ceavzán unnimusat 150 oahppočuoggá Sámi dábálašoahpaheaddjeoahpus dahje 4-jagáš Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Oahppu ferte álggahuvvon ovdal 2017. Jus dus leat 150 oahppočuoggá eará oahpus, de dađibahábut it leat kvalifiserejuvvon dán prošektii.
Dasa lassin berre ohcci čađahan eanaš oasi hárjehallamiin.
Ohccit guđet dárbbašit bargohárjehallama galget buktit politiijaduođaštusa. Buot studeanttaid dohkálašvuohta árvvoštallojuvvo sihke oahpahusas ja vejolaš bargohárjehallamis olles oahppomannolagas.
Movt boahtit johtui?
Váldde oktavuođa oažžun dihte eanet dieđuid dahje árvvoštallan dihte iežat vejolašvuođa čađahit geahččalanortnegii: [email protected].
Nevvodettiin du, mii geahččat makkár fágaid leat jo ceavzán ja sáhttet go heivehuvvot 4-jagáš Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui 1.–7. ceahkkái dahje 5.–10. ceahkkái. Mii ráhkadit individuála oahpahusplána dan mielde mii dus jo lea ja maid Sámi allaskuvla sáhttá fállat. Dus lea maiddái vejolašvuohta čađahit fágaid eará oahppoásahusain. | https://www.samas.no/en/node/5170?page=2 |
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2. Davvi Girji 2007.
– Goappašat váhnemat bođiiga Suoma bealde, áhčči Eanodagas ja eadni Lulli-Suomas. Soai jođiiga Guovdageidnui veahá ovdal go mun riegádin. Áhčči lei rávdi, son lei čađahan 4 jagi rávdeoahpu Durdnosis. Son lei áidna oahppan rávdi Guovdageainnus, ja ráhkadii ollu atnudiŋggaid olbmuide, nugo liššáid, sirppiid, ákšuid, bohccobielluid ja lásaid. Mii mánát gohčoduvvuimet rávdi mánnán, ja danin gohčoduvvon mun Rávdi Lempin.
Mun álgen skuvlii 1927:s, jagi ovdal meari. Vuosttaš luohkás ožžon Anders Bongo oahpaheaddjin. Muhto danin go máhtten juo lohkat go álgen, de sirdojuvvojin mun maŋŋel 3 vahkku nuppi luohkkái. Min oahpaheaddji doppe lei Karen Aarseth. Maŋŋel ožžon maid su isida Lyder Aarsetha oahpaheaddjin, ja maid Ludvig Madsen ja muhtin Kvåle, gii lei lulde eret. Mii oruimet badjegeahčen gili, ii lean guhkit go ahte sáhtten vázzit skuvlii, muhto ovtta áiggi giđđat ja čakčat fertejin orrut internáhtas, go dan áigge ii lean šaldi rastá eanu.
Dan rájes go ledjen nieiddaš, de beroštin hui ollu goarrumis, mun lean ovdamearkka dihte gorron iežan konfirmašuvdnagávtti. Maŋŋel bessen vázzit goarrunkurssa 4 mánu. Kurssas lei dábálaš dáčča goarrun, sámigávttiid ja eará sámi dujiid lean oahppan earáin.
Ovdalgo náitalin, de bargen mun duottarstobuin Suolovuomis ja Biggejávrris. Eváhko áigge oruimet mii nuortan, 8 miilla gilis eret. Ii leat čállojuvvon nu ollu min birra guđet báhtareimmet duoddarii. Lean dál álgán čállit muhtin muittuid, soitet deaddiluvvot muhtumin.
Jagi maŋŋel go skuvla lei boahtán johtui, de álggii Lempi doallat gáktegoarrunkurssa. – Lei golmma mánnosaš kursa, ja mun ledjen akto oahpaheaddjin dán kurssas. Mun osten sisa láđđiid. Skuvla govččai buot olggosgoluid láđđiide. Dan geažil go Lauri lei duodjekonsuleanta, de galggai son beassat leat mielde mearrideame makkár stiila mii galggaimet oahpahit. Galggai leat veahá dološ málle. Dien áigge ledje álgán hearvabáttiid vuovdit gávppiin, muhto daid eat galgan geavahit. Mii osttiimet roncciid, govda ja seakka, ja muđui čuohpaimet njuniid láđđis. Dál lea guovdageaingákti áibbas earalágán go dan áigge lei. Dál oažžu nu ollu hearvabáttiid oastit, ja dál bidjet bátti bátti nala gitta dassážii go šaddá oktan moivin.
Mis eai lean oahppoplánat maid čuovuimet, daid dagaimet ieža. Ledje dušše iežan hárjáneamit, ja dat maid ledjen oahppan vuorrasit sápmelaččain. Álggos gal álggiimet álkit diŋggaid goarrut. Oahppit ferteje vuos oahppat geavahit goarrunmášiinnaid. Lea nu ahte sámi goarrun ii leat seamma go dáčča goarrun. Dáčča goarrumis leat eanet «broderiat ja blonderat» ja diekkárat. Go ieš vázzen kurssa, de oaččuimet láđđebihtá masa galggaimet goarrut juohkelágán sávnnjiid, ja šattaimet goarrut boalloráiggi. Sámi gáktegoarrun lea áibbas eará. Mu kurssas lei dušše gáktegoarrun, muhto doppe ledje maid eará goarrunkurssat. Goarrunoahpaheddjiid gaskkas geaid muittán, ledje Inga Triumf, Marit Nilima ja Inga M. Hætta.
Oahpahus lei dušše praktihkalaš oahpahus, mis ii lean obage teorehtalaš oahpahus. Mii oahpaheimmet ohppiid dan gillii maid ipmirdedje buoremusat, ii lean omd. oktage gii logai midjiide ahte galgat hupmat dárogiela.
Skuvllas eai lean alddis lanjat vuosttaš jagiid, nu ahte kurssat ledje vuoruid mielde Duottarstobus, ja nuppe vuoruid skuvlabráhkas. Lei oalle moivi dien áigge. Lei čađat hupmu ahte hukset ođđasa, muhto dat válddii hui guhkes áiggi. Sigurd Skoglund lei jođiheaddji go mun álgen, muhto de lei ollu jagiid go skuvllas ii lean jođiheaddji. Dalle eai lean albma luohkát, dušše kurssat maid skuvlastivra lágidii.
– Ovdalgo álgen internáhttii, de ledjen jođiheaddjin Duottarstobus. Go galgen heaitit doppe, de jerren dalá rektoris, Ole Einar Olsenis, áigu go son láigohit Duottarstobu internáhttan. Dan son áiggui, ja mun ordnejin nu ahte skuvla beasai láigohit Sámemišuvnnas. Seammás bivddii Ole Einar mu ohcat internáhtajođiheaddjivirgái.
Mus lei olles ovddasvástádus internáhttii, inge dovdan goasse ahte dárkkistedje maid mearridin, ii rektor iige skuvlastivra. Lassin skuvlla iežas internáhta, de láigoheimmet ovtta áiggi lanjaid sihke Duottarstobus ja osiid vuođđoskuvlla internáhtas. Mii dagaimet iđđes- ja eahkesborramuša guđege internáhtas, muhto buot internáhttamánát manne vuođđoskuvlla internáhttii borrat gaskabeivviid. Mis ledje sihke beaive- ja idjafávttat. Eanemusat ledje mus 8 bargi. Mis lei álo doarvái ruhta, in muitte ahte eat nagodan oastit maid dárbbašeimmet.
Mus lei ollu oktavuohta ohppiiguin dan áigge. Go galgá leat ná ollu dahkamuš nuoraiguin, de ferte máhttit singuin. Jus sin álgá bealkkehit ja njálmmi geavahit, de gal berre luohpat. Manai hui bures, mu áigge leimmet nu buorit olbmážat. Dieđusge lei eallin muhtumin, nuorat han leat nuorat. Muhto go beare váldá áiggi humadit singuin, de dávjá čoavdašuvvet bárttit. Mus lei maid ollu oktavuohta váhnemiiguin, mus lei sihkkarit eanet oktavuohta singuin go oahpaheddjiin lei. Mis ledje maid njuolggadusat, nugo goas oahppit galge sisa eahkediid. Dat mearriduvvui das man boarrásat sii leat, ja váldojuvvui maid vuhtii maid váhnemat oaivvildedje. Jus eai livčče makkárge njuolggadusat, de eai livčče sáhttán nu ollu oahppit orrut internáhtas.
Diehttelas lei veahá riedja muhtumin. Dáhpáhuvai maid ahte idjafákta čuojahii munnje ihkku, ja dalle fertejin lihkkat ja vuolgit dohko vulos soabahit. Ledje dávjá bártnit, geat bohte olggobealde ja áigo sisa nieiddaid lusa internáhttii. Dáhpáhuvai maid ahte nieiddat ledje mielde dás ja rahpe sidjiide dáhkkeluŋkkaid ja lásiid. Muhto go mun ollejin dohko vulos, de gal manai bures, de lohke ahte eai sii áiggo riedjat. Sii válde mu gihtii ja mii láidiimet guhtet guoibmámet olggos ja sii lohke ahte mii mannat ruoktot..
Sin agis lea dávjá nu ahte leat illudan vuolgit ruovttus ja beassat dahkat nugo ieža hálidit. Oallugat dovdet iežaset akto ja sis leat iešguđetlágán váttisvuođat, ja mii guđet barggaimet internáhtas fertiimet guldalit sin ja geahččalit nevvodit sin. Nu ahte internáhttaáigi ii leat leamaš dušše geahpas ja hávski, loahpaha Lempi Mikalsen. | http://skuvla.info/skolehist/lempi-s.htm |
Okteahttaláhka lea álkes láhka mii adnojuvvo kemiijas. Láhka cealká ahte atomat vigget ovttastuvvat dainna lágiin ahte juohke atoma olggumus elektrongaras leat gávcci elektrovnna. Hydrogena ja helium leat spiehkastagat. Dainna lágiin atomat ožžot árvogássa ráhkadusa. Go atoma lea dego árvogássa de dat lea nannoseabbo dábálaš elektronkonfigurašuvnnaid ektui. Okteahttalága guoská ovddemustá periodalaš vuogádaga váldojoavkkuide, erenoamážit čitna-, nitrogena-, oksygena- ja halogenajoavkkuide.
Galgá atnit muittus ahte láhka ii dohkke atnit buot dáhpáhusain, go leat moadde spiehkastagat. Deháleamos spiehkastat lea ahte hydrogena ja helium sáhttet viggat oažžut duššefal ovtta elektrongara mas leat guokte elektrovnna.
Okteahttaláhka boahtá atnui go čilge elektrovnnaid sajádaga muhtun atomas. Elektrovnnat leat máŋga gearddis: K-garra, L-garra, M-garra jna, muhto guđe nai garas leat maiddái máŋga energiijagearddi. K-garrii čáhkket dušše guokte elektrovnna ja L-garrii fas gávcci. M-garas leat golbma energiijameari. Vuos dievvá vuolimus mearri guvttiin elektrovnnain, ja de gaskkamus mearri guđain elektrovnnain muhto ovdal go M-gara bajimus energiijamearri dievvá de N-gara vuolimus energiijamearri dievvá guvttin elektrovnnain. M-garrii čáhket logi elektrovnna.
Kalium lea vuođđoávnnas mas lea atomalohku 19. Sihke K-garra ja L-garra leat dievvan. Go M-garas leat gávcci elektrovnna de N-garra dievvagoahtá | https://se.wikipedia.org/wiki/Okteahttal%C3%A1hka |
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Váldde sámi mánáidgárdeoahpaheaddje-oahpu seammás go barggat
Barggat go don mánáidgárddis veahkkebargin dahje
fágabargin ja háliidat viiddidit gelbbolašvuođa
seammás go barggat?
- Oahpahusgiella: Davvisámegiella
- Oahpahusbáiki: Deaivvadeamit Sámi allaskuvllas ja neahttaoahpahus.
- Bacheloroahppu: njealji jagis, oasseáiggis
- 180 oahppočuoggá
- Hárjehallanáigodat miehtá Sámi: Norggas, Ruoŧas ja Suomas
- Sisaváldingáibádusat: Eaktun lea ahte leat barggus mánáidgárddis seammás go studere, unnimusat 40 % virggis ja eanemusat 60 % virggis. Oppalaš lohkangelbbolašvuohta dahje reálagelbbolašvuohta ja sámegielladuogaš
- Lohkanbadjeplána
Sisdoallu
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu ráhkkanahttá bargui otná ja boahtteáiggi mánáidgárdái. Oahpus deattuhuvvo pedagogalaš jođiheapmi ja mánáidgárdi sierra profešuvdnan. Fágasisdoallu lea čohkkejuvvon fáttaid mielde. Oahpahus lea sámegillii. Sisdoalu vuođđun lea sámi kultuvra ja servodat, mas sámi oahppan- ja luondduáddejupmi vuolggahuvvo sámi árbevirolaš máhtus.
Čiekŋudanvejolašvuođat
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu lea bacheloroahppu ja addá vuođu joatkit masteroahpuin.
Bargovejolašvuođat
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu addá gelbbolašvuođa vuosttažettiin bargui mánáidgárdái. Dainna oahpuin dus lea sihkkaris boahtteáigi. Olles Sámis dárbbašuvvojit oahppan oahpaheaddjit mánáidgárddiin. Oahpaheaddjeoahppu lea anolaš maiddai eará virggiin, gos dárbbašuvvo servodatmáhttu ja máhttu bargat olbmuiguin.
Stipeandavejolašvuođat
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus leat vejolašvuođat oažžut liigestipeanddaid. Norgga loatnakássas oažžu sihkkojuvvot gitta 50 000 ruvnno loanas, go lohká sámegiela 60 oč oassin oahpaheaddjeohppui. Oahpaheaddjeoahpuin sáhttá ohcat stipeandda Sámedikkis ja Seminarii Laponici -foanddas. | https://www.samas.no/en/node/795?page=3 |
Ođđasat
- Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas lágideamit olles vahkku
- Ođđa oahppofálaldat sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus
- 2022 Gollegiella bálkkašupmi Ole Henrik Maggai
- Mátkemuitalus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Kanáda mátkki birra
- Oahpa sámi muitalusaid ovdanbuktit oanehis filbman
- Bargobájit ja kurssat oahpaheddjiide giđđat 2023
- Guhkiduvvon ohcanáigemearri 2023 giđa oahpuin
- Čohkkeje boazosápmelaččaid Sámi allaskuvlii
- Ođđa dutkanprošeakta: Movt vásihit boazosámi nuorat rasismma
Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
Sámi allaskuvlla ohcciidlogut čájehit ahte Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master (VUOMA 5-10) logut leat sullii nu mo leat leamaš diibmá ja ovddetjagi. Muhto 2022 ektui leat beali unnit ohccit bidjan dán oahpu vuosttašvuoruheapmin. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master (VUOMA 1-7) ohcciidlogut njidjet veahá dimmáža ektui, muhto sullii seamma oallugat leat bidjan dán oahpu vuosttašvuoruheapmin.
Fuomáš ahte dá leat ohcciidlogut, dat eai daja maide dan birra ahte gallis devdet sisabeassangáibádusaid ohppui. Dat logut almmuhuvvojit easka geasset, go fálaldagat almmuhuvvojit. Ohcciin lea maid vejolašvuohta rievdadit oahpuid vuoruheami gitta 1.7.24 rádjái, ja dat lea maid áigemearri buktit duođaštusaid sidjiide geat gárvejit oahpu dán giđa. | https://www.samas.no/se/a/ohcciidlogut-oahpaheaddjeoahpuide?page=10 |
Inger Márjá Nilut
Olles PPO-oahppu ja measta visot lohkanmearri lea sámegillii. Beassat hárjehallamii gos oaidnit movt oahpaheaddji bargu lea.
Ann Maret Eira
– Árbediehtooahppui álgen vuoi oahpan movt seailluhit árbevirolaš máhtu viidásit.
Joret Mihkkal Bals
– Olmmoš fuobmá man nuorra čálalaš sámegiella lea. Go logat sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpu de soaittát vel fuobmát mii sápmelaš lea.
Inga Maybritt Bongo
– In vuordán ahte galggai ná somá. Háliidan earáide ávžžuhit Sámi allaskuvlla duodjeohppui ohcat. Lean Bistevaš design oahpu čađahan 2014 čakčabájis.
Åsa Márgget Anti
Lean PPO oahpus erenoamážit oahppan dan mo sámi árbemáhtu laktit skuvlii ja oahpásmuvvan maiddái oahpahusmálliide eará álgoálbmogiin.
Kurage Kohji Ohhashi
– Álgen Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa jahkeovttadahkii go áigon ovdánahttit iežan sámegielmáhtu. | https://samas.no/se/a/beasan-jurddasit-samegillii#main-menu |
Olggosoaidnin
Álgovuolggalaš fiila (769 × 1 026 piksela (govvačuoggá), fiilasturrodat: 677 KiB, MIME-tiipa: image/jpeg)
Fiilla historjá
Go deaddilat beaivemeari, oainnat makká fiila lei dalle.
Liŋkkat
Fiilla vuogádatviidosaš geavaheapmi
Følgende andre wikier bruker denne filen:
- Geavaheapmi prošeavttas af.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas an.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ar.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas arz.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ast.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas azb.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas az.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas bat-smg.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas bg.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas br.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ca.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ceb.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas cs.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas cy.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas da.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas de.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas diq.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas el.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas en.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas eo.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas es.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas et.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas eu.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas fa.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas fi.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas frp.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas fr.wikipedia.org
- Nicolas Appert
- Boîte de conserve
- Projet:Gastronomie/Société
- Portail:Alimentation et gastronomie/Article du jour-23
- Portail:Marne
- Portail:Marne/Marnais célèbres
- Liste de personnalités de Champagne-Ardenne
- Wikipédia:Oracle/semaine 16 2010
- Liste de personnalités liées à Ivry-sur-Seine
- Liste de personnalités liées à Châlons-en-Champagne
- Wikipédia:Le Bistro/16 août 2017
- Geavaheapmi prošeavttas fr.wikinews.org
Vis mer global bruk av denne filen. | |
pm√° s√°meskuvla heaittihuvvo.
Deanu gieldda politihkkárat Norgga bealde leat mearridan heaittihit Sirpmá skuvlla boahtte čavčča. Sivvan leat unnán oahppit ja ruhtaseastimat, muitala Deanu gieldda sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ.
Skuvllas leat dušše njeallje oahppi. Heaittiheami rájes mánáid skuvlamátki lea 100 kilomehtera beaivvis.
Vánhemat eai dohkket – Gielda ii leat fuolas
Vánhemiid ovddasteaddji Nancy Porsanger Anti váldá ođđasa morašmielain vuostá. Son ballá dan váikkuhit mánáid sámegillii.
– Dát skuvla lea sieiva sámi skuvlaguovddáš sámi guovllus, gos lea ealli sámevuohta ja ealli nana sámegiella. Ja dán ii galggašii heaittihit gal, go don bilidat dalle viehka ollu. Mun jáhkán, ahte giella maid boahtá gillát dan dihtii, Porsanger Anti oaivvilda.
Gielda goit ii leat fuolas sámevuođa boahtteáiggis Deanus.
– Mun in jáhke heaittiheami leat stuorra vahát sámevuhtii Norgga beal rájá, daningo gielddas lea nana sámi fágalaš biras gielddaguovddážis, árvala gieldda sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ.
Ovttasbargu Ohcejoga skuvllain nohká – Oahpaheaddji šálloša
Sirpmá skuvla lea maŋimuš logi jagi bargan ollu ovttasbarggu Ohcejotnjálmmi skuvllain nuppe beal rájá.
Ohcejoga skuvlamánát leat ovdamearkka dihte fitnan Sirpmá mánáid guossis juohke gaskavahku. Prošeavtta ulbmil leamaš gáhttet ja ovddidit sámegiela ja -kultuvrra Deanuleagis goappát beale riikkarájá.
Ohcejoga oahpaheaddji Aura Pieski šálloša, go ovttasbargu nohká.
– Na mo mun oainnán, dat leat min olbmot buot dát. Dát lea min gránjjágiláš ja hui lunddolaš ovttasbargosiidaguoibmi. Dat lea suddu go dat riikkarádji galgá hehttet dan ovttasbarggu, Pieski morašta. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/sirpma_skuvla_heaittihuvvo__ovttasbargu_ohcejogain_nohka/8667815 |
Historien om Sáráhká Sámemánák og det samiske barnehagetilbudet for barn i Evenes og Skånland, tuftet på samisk kultur. Den ble drevet frem av fire kvinner som ønsket en samisk barnehage til bygdas barn. Boken gir et innblikk i kampen som ble ført både i forhold til politikere, institusjoner og private personer. Boka har tekst på nordsamisk og norsk.
Redaktører: Anja Komic-Golar, Ardis Eriksen, Asbjørg Skåden, Eirik Mohaug, Gunn Myrnes Olsen og Oddveig Nymo Dalbakk.
Skamobjekt eller samiske snuoperatører? «En samisk barnehage er ikke noe spesielt, egentlig. Men historien rundt denne, om de menneskene som ga den liv og de som slett ikke ville ha den, gjør historien om Sáráhká Sámemánák til historien om en helt spesiell barnehage. .» (Odd. R. Olsen, Harstad Tidende).
Historien om Sáráhká Sámemánák er skrevet og utgitt (Kjersti Myrnes Balto, Várdobáiki. 16.12.16)
Boalgan vai sámi oahpisteaddjit? .Sámi mánáidgárdi ii livcce gal nu erenoamás. Muhto historjá daid olbmuid birra geat dahke dán mánáidgárdái heakka, ja sin geat eai áigon fuollat dan lahka ge, dat dahká Sáráhká Sámemánák mánáidgárddi erenoamás mánáidgárddi historján.
ISBN: 9788291973630. Skániid girjie, 2015. 157 s. 280.- (kan kjøpes gjennom haugenbok.no) | https://samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no/2017/01/27/markogiliid-boalgan-vai-sami-oahpisteaddjit-markebygdas-skamobjekt-eller-samiske-snuoperatorer/ |
Du dáiddaga bokte, bisut álu min lahka. Dán čájáhusás mii fasttain beassát vásihit maid du čalmmit oidne, mat du sielu čada manne ja mat leddje mávsulažža dan du eallin áddejumis.
Čiehkádanvejulašvuođát eai gávddno go ivniid čađa ii oktage dáiddár sáhtte čiehkádit. II jus duođás válda iežás eallima ja iežás de go olmmuš.
Gielisvuohtta ja dahkkaluddán ii gávdno dakkar dáiddáris. Olbmo siskelis jurgagat, dovddut, máilmmeoaidnu ja osku čuovgá čađa, deaivá dan oaidni olbmo de go bastilis niibi.
Dat čuohcá ja muituii bissána, dat imašstahttá ja muhttimin ráfihuttá.
Dat imašstahttin addá dávjá geahččái jurdagiid mat leat čadnun su iežás eallimii.
Nu dáiddár iežás bargguid bokte váikuha eará olbmuid. Buriid dahje baha. Ii goassige dieđe mii dáhppáhuvvá. Soaitá danne dáiddár mangii lea nu hirbmat rašši, dego liiki ii obanassi gávddno šat.
Amma lehkket gullán Áillohažža musihkka ja juoigama lottiiguin duogabealde.
Buot lea čadnun oktii su dáiddamáilmmis nu go eallin duođáid lea. Su divtát, su luođit ja musihkka ja su govvamáilbmi vulget seamma gáldus. Sus Áillohažžas.
Ii okta bealli sáhtte eallit nubbi haga. Ollislašvuohta lei deahálaš su eallimis etikkálažžat ja dáiddalažžat.
Ja nu son gulaskuddá minguin maid.
Mon bovden din dál mieđuštit mu su govvadáiddamáilbmái. Dušše leahkkastan uvssa ja divtán din leahkket dobbe.
Su njuhttujuvvun govaidguin gos su earenomaš šerres ivnit báitet min vuostá, duostilit ja earálahkkái njuhttujuvvun, dego varasnaga, ráfihuttet min, baldet, illudit, dolvot min dan čiegus sielulaš máilmái, gos mis ii sat orro duostilvuohtta ja dilli finadit ja bissut.
Dat eai leat geardduheamet dološ sámiid geađgečuollamin dahje govdadasa gováin. Vaikko vel orru nu. Dat lea Áillohažža vuohkki boktit min šlundun vuoŋŋalašvuođa. Son váldá juoga ruovttuluoda, ođásmahttá ja addá dan middjiide. Diktá min lállejuvvut, addá ráfi jos dan darbašat, ráfihuttá, illuda, addá morraša, muhtto eanemustá muittuha min ahte mii leat silolažžat.
Geahččat su sárgun gováid, Áillohaš rohtte min ruovttoluotta dán min máilmálaš máilbmái. Nu dárkilit, čábbát sárgun, vearditmeahttun ealli sárgáiguin. Mii oaidnit ja dovdát muoraid giđđa jávvregáddis, boazu mii ruohttá, vuordá, olmmoš gii vuoiŋasta, vuodjá hergen. Mii dovdat lodiid namaid mielde. Nu earálágán go su njuohtamat. Dego eara máilbmi. Ii leat imáš. Son hál dovddái guoppá máilmme ja elii min luhtte ja govvidii dan eallima su sárgumiin.
Su govvejuvvun gováin son luoiká middjiide iežás čalmmiid. Mii oainit maid oinii.
Muhttinlahkkai lea su govvejuvvun govát árpu su njuohtamiid ja sárgujuvvun gováid gaskas. Son dagaha min guokte ilmmi gaski. Lea go duođáid jiekŋa ja cáhci man čađa mii oaidnit, dahje lea go almmi nástit, guovvsahasat ja dat stuorra viidis gomuvuohta. II leat buorre diehtit. Muđuid njulggastaga govve dan duođálaš máilmmi maid mii dovdát, ja dan čábbisvuođa.
Ja su bázit. Ipmašat. Measta eai guoskahuvvun ge niibiin, ákšun dahje sahan, dušše gavdnun, váldun sisa ja addun sielu čurviiguin ja moadde sárgán. De go sieiddit mat oktii vel rávvohallet min ahte juohke tingás mii gávdno lea iežás siellu ja eallin.
Vuollegašvuođáin ja gudnin raban dán du muitočájáhusa, Áilo, cealkán dearvuođáid oktii vel du ustibin, dán du 70 jagi beaivvi goas mii dušše sáhttit muittašit du, go don leat dahkán nu go lohpiidit.
Dan mon dagan du iežát sániiguin, jeđđehussáin ja doaivván middjiide.
gomuvuohta
čuodjá, čuojaha
viidodat
čienjal
Om artikkelforfatteren
Ingunn Utsi (f. 1948) er fra Repvåg i Finnmark. Inspirasjon til sine arbeider henter hun ved kysten, der den salte sjøsprøyten med sine voldsomme krefter slår inn mot stranden og transformeres til noe duggende lett. I sine skulpturelle arbeider kombinerer hun tre med pleksiglass, stein, metaller og andre materialer. I fjæra i Repvåg finner hun rekved fra Sibir, som i tidligere tider var en kjærkommen ressurs og byggemateriale. Arbeidene hennes uttrykker ikke noe direkte. Alt er sagt indirekte. Utsi har hatt flere store utsmykningsoppdrag, og er innkjøpt til flere offentlige samlinger.
Tekst og foto: Gierdu. | https://www.lassagammi.no/cppage.5763763-315481.html |
Loga davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohusa dáppe
Konvenšuvnna bajitdási ulbmil lea ahte sámeálbmot galgá beassat seailluhit, geavahit ja ovddidit kultuvrras nu unnán go vejolaš riikkarájiid dahkan heađuštusaiguin. Konvenšuvdnaevttohus sisttisdoallá čieža kapihttala čuovvovaš temáin 1) Sámiálbmoga oppalaš vuoigatvuođat; 2) Iešmearrideapmi; 3) Giella ja kultuvra; 4) Eatnamat ja čázit; 5) Ealáhusat; 6) Konvenšuvnna čađaheapmi; 7) Mearrádusat mat gusket vuolláičállimii, ratifikašuvdnii, eretcealkimii jna.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohus eanaš čuovvu norgga dálá rievtti ja Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid, ja lea seammás eanet konkrehta ja heivehuvvon davviriikkalaš sámedillái.
Konvenšuvdnateavsttas boahtá ovdan ahte konvenšuvnna galgá ovddidit sámedikkiide ovdal vuolláičállima. Konvenšuvnna álgosánis eaktuduvvo maiddái ahte sámedikkit leat guorrasan konvenšuvdnii.
Konvenšuvdnaevttohusa áigumuš lea ahte bargojoavku mii lea čadnon Nordiska ämbetsmannsorganet for samiska frågor, galgá čuovvolit konvenšuvnna čađaheami. Bargojoavkkus galget leat guhtta miellahtu man iešguđet stáhta ja sámediggi nammadit, ja miellahtut galget ovddastit sin. Čuovvoleapmi galgá dáhpáhuvvat dialoga bokte dainna ulbmiliin ahte ovttas gávdnat čovdosiid mat ovddidit konvenšuvnna.
Norgga šiehtadallansáttagottis leat leamaš guokte áirasa Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas, okta áirras Olgoriikadepartemeanttas ja guokte áirasa Sámedikkis.
Duogáš
Davviriikkalaš áššedovdijoavku geigii iežas davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohusa 2005 čavčča.
Áššedovdijoavkku evttohus lei gulaskuddamis dain golmma davviriikkain 2006 vuosttaš jahkebealis. Ministarat geain lea ovddasvástádus sámi áššiide Suomas, Norggas ja Ruoŧas ja dan golmma riikka sámediggepresideanttat, mearridedje 2006:s joatkit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna bargguin, vuosttažettiin ain nationála barggu bokte gulaskuddančuovvolemiin ja váikkuhusanalysaiguin.
Bargojoavku áirasiiguin dalá Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas, Justiisadepartemeanttas, Olgoriikadepartemeanttas ja Sámedikkis čuovvoledje konvenšuvdnaevttohusa Norggas. Áššedovdijoavkku raportta ja gulaskuddancealkámušaid vuođul geahčadii bargojoavku konvenšuvdnaevttohusa systemáhtalaččat ja veardidii evttohusa mearrádusaid nationála rivttiin ja álbmotrivttiin. Bargojoavku geigii iežas raportta golggotmánu 3.b. 2007.
Ministtar- ja sámediggepresideantačoahkkimis 2008 čavčča ledje ovttaoaivilis geahčadit mo vejolaš konvenšuvdnašiehtadallamiid sáhtii čađahit geavatlaččat. Davviriikkalaš sámi áššiid ámmátorgána (NÄS) barggai dán vuođul vejolaš šiehtadallamiid modeallaevttohusain.
Norga, Ruoŧŧa ja Suopma leat šiehtadallan konvenšuvnna 2011 rájes, ja oktasaš ulbmil lea leamaš ahte šiehtadallamat galget leat loahpahuvvon 2016:s.
Geir Ulfsteina raporta davviriikkalaš sámekonvenšuvnna birra (PDF, 131 kB)
Hans Daneliusa árvvoštallamat davviriikkalaš sámekonvenšuvnna birra (PDF, 721 kB)
Rauna Kuokkanena raporta davviriikkalaš sámekonvenšuvnna birra (PDF, 175 kB)
Mattias Åhréna raporta davviriikkalaš sámekonvenšuvnna birra (PDF, 951 kB)
Martin Scheinina raporta davviriikkalaš sámekonvenšuvnna birra (DOCX, 49 kB) | https://sametinget.no/riikkaidgaskasas-bargu/sami-ovttasbargu/davviriikkalas-samekonvensuvdna/ |
Ruoŧa Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii maŋŋebárgga ovttamielalaččat cealkámuša, mainna dat gáibida Ruoŧa stáhta bissehit buot ruvkedoaimmaid, -plánaid ja -lobiid dassážii, go Ruoŧŧa čuovvugoahtá riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigatvuođaid.
Ruoŧa Sámedikki mielde viidánan ruvkedoaimmat čuhcet garrasit sámi kultuvrii ja boazodollui. Sámediggi gáibida cealkámušastis sámiide buoret sajádaga Ruoŧa láhkaásahusas ja Sámediggái vuoigatvuođaid váikkuhit eatnamiid geavaheapmái ja hálddašit daid. Sámediggi gáibida erenoamážit, ahte Ruoŧa stáhta ráđđádallá sámiiguin buot sámiide guoskevaš áššiin.
"Oanehisáiggi ekonomalaš vuoittut eai oaččo áitit sámi ealáhusaid"
Ruoŧa ráđđehus muitalii vahkku dassái duorastaga, ahte dat doarju Davvi-Ruoŧa Rönnbäckenii plánejuvvon ruvkedoaimmaid. Ráđđehus atná minerálaid boltuma ja ekonomalaš vuoittuid dehálabbon go boazodoalu ja eará eamiálbmotvuoigatvuođaid.
Sámediggi ii dohkket Sámi eatnamiid ávkkástallama ja dan, ahte Ruoŧa stáhta atná oanehisáiggi ekonomalaš vuoittuid dehálabbon go sámi kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi cealká, ahte sámenuorain galgá leat vejolašvuohta doalahit iežaset kultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid ii oaččo uhkidit sisabahkkemiiguin.
- Boahttevaš buolvvat galget beassat hárjehit suvdilis sámi ealáhusaid ja kultuvrra. Oanehisáigásaš ávkkástallan ii oaččo goassige áitit sámi ealáhusaid, dego boazodoalu, meahcásteami, guolásteami, duoji ja turismma, oaivvilda Sámediggi.
"Ruoŧŧa joatká Sámi koloniserema"
Ruoŧa Sámediggi muittuha cealkámušastis, ahte sámit leat Ruoŧa vuođđolágas dovddastuvvon eamiálbmot. Sámediggi čujuha ON olmmošvuoigatvuođaid julggáštussii ja ILO 169 -soahpamuššii, main lea sámedikki mielde vuođđu sámiid iešmearrideapmái ja eananvuoigatvuođaide.
- Ruoŧa stáhta minerálastrategiija ja árktalaš guovlluid árbevirolaš ealáhusaid strategiija leat ruossalasvuođas. Ruoŧa stáhta dálá ruvkepolitihkka joatká Sámi koloniserema, cealká Sámediggi.
Ruoŧa Sámedikki stivrralahttu Ol-Johan Sikku logai cealkámuša gaskavahku Gállokis, go Sámediggi galledii doppe oassin ođđa válgabaji virggálaš rahpanprográmma. | http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/ruoa_samediggi_gaibida_stahta_bissehit_buot_ruvkedoaimmaid/6807152 |
Válljema maŋŋá sámediggi mearridii fas váldit bottu, ságadoalli namuhii dan gáfestallanboddun.
Sámedikki čoahkkin álggii diibmu 10, ja dán rádjái leat válljen ságadoalli ja vuosttas várreságadoalli.
Válljema maŋŋá sámediggi mearridii fas váldit bottu, ságadoalli namuhii dan gáfestallanboddun.
Sámedikki čoahkkin álggii diibmu 10, ja dán rádjái leat válljen ságadoalli ja vuosttas várreságadoalli.
Metsäpaloalue on noin 10 hehtaarin kokoinen. Paloalue sijaitsee Lapissa lähellä Angelin kylää.
Iešguđet sámegielat geasuhit bures jagis nubbái. Dán háve giellaoahput leat iešguđetláganat, ja nuortalašgiela oahpput leat čujuhuvvon sode-suorggi bargiide. | http://yle.fi/uutiset/sanila-aikios_samedikki_vuosttas_varresagadoalli/6627407 |
Go sámegielain barggan, de lean álo sátneozus. Ja buot álkimus lea dieđusge skurbat interneahtas dieđuid.
Fuobmájin ahte mus leat gártagoahtán ollu sámegielsátnelisttuid neahttačujuhusat. Jurddašin ahte dasto mun han gal sáhtán daid deike maid čállit vai dii earát nai gávdnabehtet daid ja oažžubehtet dain ávkki.
Danne, dá leat muhtimat:
Webster's Online Dictionary lea máilmme stuora neahttasiidu mas leat vaikko man máŋgga gillii sátnelisttut. Das leat davvisámegillii maid sánit, daid gávnnat Saami vuolde. Ja árvit maid? Sámegiella lea okta dain gielain maid leat bidjan Large dictionaries vuollái. Jáhkemeahttun! Jurddaš! Sámegiella lea seamma kategoriijas go dárogiella ja suomagiella!
Dákko beasat njuolga sámegielsiidui. (Ja jus it beasa, de sáhtát dán čujuhussii mannat: http://www.websters-online-dictionary.org/translation/Saami/)
Webster lea ráhkadan davvisámegiel-eŋgelasgiel-sátnegirjji maid báberhámis. Dan birra čálán muhtin eará bihtás mas jurddašan čállit bábersátnegirjjiid birra.
Lexin sátnelistu lea várra jurddašuvvon álggahalliide, go das leat eanas govat ja eaŋkilsánit. Olrun oaidnán ahte dat gávdno eará sámegielaide maid, muhto in leat geahččalan gávdnat. Dađibahábut ii oro gávdnome sierra sátnelistu dasa, dušše fáddásánit. MUHTO, in leat nuu dárkilit geahčadan dan siiddu ahte jur áibbas sihkkarit dieđán. Jus geahčat, de soaittát gávdnat!
Logos dictionary orru maid jurddašuvvon álggahalliide, muhto das leat hui ollu gielat seamma listtus. Das sáhttá ohcat sámegielsáni ja vaikko man galli giela sánit ihtet listui. Heive bures sidjjide geat leat oahpahallame giela, leažžá dál sámegiela dahje eará giela. Mun liikon dán siidui mannat njuolga
Geahčestala fal ain dás, jurddašin dán listtu ain deavdit go ollen. | http://sanissahkan.blogspot.com/2010/01/go-samegielain-lean-bargan-de-lean-alo.html |
Ođđasat
- Oahpaheaddjeoahput: Laura Njunnás
- Boazoealáhus bachelor: Ann Máret Eira
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta: Márjá-Kristin Skum
- Oahpaheaddjeoahput: Elena Skum
- Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon
- Circle of Honours bálkkašupmi golmma sámi dutkái
- Ođđa dieđalaš girji soabadan ja duohtavuođa kommišuvnnaid birra
- Rabasbeaivi 2022
- Okta olmmoš ii sáhte muitalit visot
Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas
Mannan vahkus gulaimet ahte Sámi allaskuvlla ávvuoahpaheaddji Edel Hætta Eriksen lea eretvádjolan. Son olahii alla agi, šattai 101 jagi boaris. Min jurdagat leat Edela lagamuččaid luhtte dál.
Giitevašvuođain muittašit dan barggu maid Edel lea bidjan earenoamážit sámegiela ja sámi oahpahusa ovddideapmái. Sámi skuvlahistorjjás lea Edel guovddáš olmmoš, go son lea eallinagi beroštan buoridit vuođđooahpahusa sámi mánáide ja nuoraide. Muđui lea son áŋgirit bargan ovdánahttit sihke sámi kultuvrra ja servodatdili.
Edel válljii hui nuorran juo váldit oahpaheaddjeoahpu. Son barggai oskkáldasat oahpaheaddjin sámi servodagas sullii 30 jagi. Maŋŋel oahpaheaddji- ja rektorbarggu vuođđoskuvllas, de bargagođii son direktevran Sámi oahpahusráđis. Edel huksii 1970 ja -80 jagiin Sámi oahpahusráđi dehálaš sámi ásahussan, gos oahpponeavvoovdánahttin ja oahppoplánabarggut sihke mánáid-, nuoraid- ja joatkkaskuvlii ledje guovddážis. Odne leat eará sámi ásahusat mat fuolahit dieid bargguid maid Edel lea leamaš mielde álggaheame.
Sámi allaskuvla nammadii Edela gudnestudeantan 1990:s. 19 jagi maŋŋil, go son lei juo 87 jagi boaris, de jearai son allaskuvllas man guhká bat son galgá gudnestudeantan. Sámi allaskuvlla stivra nammadii dasto su ávvuoahpaheaddjin borgemánu 22. beaivvi 2009:s. Edelis lei earenoamáš beroštupmi sámi oahpaheaddjeoahpuid ovdánahttimis ja lei sihke logaldallin min lágidemiin ja almmolaš stivrrain lei son min skuvlla buorre ambassadevra.
Edel lea eallenagistis leamaš sámi servodaga áŋggirdeaddji gii lea viššalit váldán oasi searvebargguin. Son lea guhká maiddái politihkas leamaš mielde ja nu lei bastil iežas oaiviliiguin movt ovddidit sámi servodaga go deaivvadii eiseválddiiguin. Su váibmoáššit leat leamaš skuvla, giella ja mo nannet sámi ásahusaid. Lei oalle agis juo go ain lei suohkanstivrii várrelahttun ja muđui lei viššal boahtit báikkálaš servviid čoahkkimiidda nu guhká go ledje fámut ja veajut.
Sámi servodat lea Edela giitán ealedettiin. Son lea olahan máŋggaid gudnebálkkašumiid su áŋgiruššama ovddas ja dat lea leamašan vuogas vuohki go mii iežamet jođiheddjiid ja servodaga ovddideddjiid čábbát giitit. Su buorit attáldagat mo hukset sámi áššiide ipmárdusa olggobealde sámi servodaga lea min árbi maid mii galggašeimmet bures fievrridit viidáseappot Edela miela mielde.
Giitu Edel, min árjjálaš ávvuoahpaheaddjái, go dus lei nu garra jáhkku ahte lea vuođđooahpahus sámi oahppoplánaiguin, sámi oahpaheaddjeoahppu ja sámi oahpponeavvut masa atnet návccaid vai nannet sámi servodaga boahtteáiggi.
Vuoiŋŋat ráfis! | https://www.samas.no/se/a/muitosanit-avvuoahpheaddji-edel-haetta-eriksen-eretvadjoleami-oktavuodas?page=13 |
Mun lean Emma Elliane Oskal Valkeapää. Lean 21 jagi ja lean Guovdageainnus ja Gárasavvonis Ruoŧa beal Sámi eret. Mun vázzen mánáid- ja nuoraidskuvlla Guovdageainnus ja fárrejin Romsii go joatkkaskuvlii ja Media ja gulahallanohppui álgen. Lean bargan olu iešguđetlágan diŋggaid, ja lean maiddái čađahan jahkeovttodaga sámegielas eatnigiellan Romssa universitehtas.
Lean bajásšaddan Guovdageainnus, mii lea unna sámi giláš gos measta buohkat hupmet sámegiela ja gos sámegiella lea lunddolaš oassi árgabeaivvis. Mun bajásšadden sámegielain, kultuvrrain, boazodoaluin, sámi biepmuin, biktasiiguin ja ohppen juoigat mu fulkkiin ja bearrašis. Dan ovddas lean hui giitevaš. Lean maid čállán lávlagiid ja lávlon dan rájes go ledjen 10 jagi boaris, nu ahte musihkka ja luohti lea hui divrras munnje.
Muđui liikon meahcis leat, oaggut, dánsut ja lávlut buori musihkkii, vuoiŋŋastit ja geahččat dokumentáraid dahje TV-ráidduid. Liikon leat kreatiiva ja duddjot, mátkkoštitt, festiválaide mannát ja ovttastallat olbmáiguin. Illudan oahppat eambbo sámi kultuvrra, historjjá ja servodatdili birra. Illudan maiddái mátkkošit miehtá Norgga, fitnat skuvllain ja deaivat ođđa olbmuid. Mun sávan min barggus ofelažžan lea ávki ja dahká máilmmi veahá buorebun.
Masa illudat buot eanemusat ofelašjagis?
Oahppat eambbo sámi kultuvrra, historjjá ja servodaga birra, ja beassat muitalit dan birra buot skuvllain maid galgat galledit dán jagi!
Mii du mielas lea dat deháleamos maid Norgga nuorat galggaše diehtit sámiid birra?
Mii leat álbmot main lea iežamet kultuvra, giella ja árbevierru mii lea ealas ja mii ovdána. Mii seailluhit árbevieruid, muhto eallit maiddái ođđaáigásaš eallinvuogi. Mu mielas de dehálaš heaitit "mii ja sii" jurddašeami, ja baicca oaidnit dan ahte leat ovttaárvvosaččat beroškeahttá geat leat ja gos leat eret. Dávjá mis lea eambbo mii lea oktasaš go maid doaivut ?
Buoremus "icebreaker"?
Jurddaš ahte ii mihkkege leat heahpat ja muital juoidá suohttasa. Boagus jus dette ge orro heahpat, dat doaibmá juohke háve.
Maid leat don bargame 10 jagi geahčen?
Mun jáhkán ahte logi jagi geahčen jurddašalan ja muittašan mojonjálmmiin man somá ofelašjahki lei! Mun sáván ahte ain boagustan olu ja ahte lea buorre dilli, ja ahte leat buori olbmát ja mávssolaš ja kreatiivvalaš bargu!
Maid válddášit mielde ávdin sullui, ja manne?
Mohtorfatnása … ?
Gii lea du sámi idola ja manne?
Mus leat máŋga. Sámi artisttat, dáiddárat ja aktivistat. Rievtti mielde buohkat mat barget garrasit dan ovdii mas beroštit. Okta nissonolmmoš gean anán árvvus su musihká, čiekŋalis teavsttaid ja su barggu sámi musihká ovddas lea Mari Boine. Son lea movttiidahttán olu nuorra sápmelaččaid. | https://samiskeveivisere.no/se/veiviser/emma-elliane-oskal-valkeapaa-4/ |
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
Studeantaregistreren
Registrere iežat čakčalohkanbajis ovdal 1. beaivvi čakčamánus ja giđđalohkanbajis ovdal 15. beaivvi guovvamánus
Studentwebas sáhtát iežat dieđihit oahpahussii ja eksámenii buot oahppoovttadagain maid čađahat čuovvovaš lohkanbajis. Dán dagat go leat máksán lohkanbadjedivada ja go dárkkistat ahte buot oahput/oahppoovttadagat leat du progrešuvdna-/oahpahusplánas (utdanningsplan).
Go dohkkehat progrešuvdna-/oahpahusplána (utdanningsplan), de automáhtalaččat dieđihuvvot oahpahussii ja eksámenii. Dárkkis ahte du progrešuvdna-/oahpahusplána ii leat guoros! Muitte maid dárkkistit ahte ruovttučujuhus ja čujuhus oahppobáikkis lea riekta.
Jus leat ođđa studeanta, de fertet vuordit dassá lohkanbadjedivada máksingiro boahtá boasttas ovdal sáhtát registreret.
Studentwebii beasat iežat riegádannummariin ja pin-kodain mii čuožžu lohkanbadjedivada máksingiros.
FUOM! Studeanttat geat eai leat Norgga ássit, fertejit váldit oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusaid oažžun dihte beassannummara ja pin-koda.
Ovdal registrerejuvvot, fertet guokte lávkki lávket:
1
Mávsse lohkanbadjedivada
Ođđa studeanttaide sáddejuvvo giro. Máksindieđuid gávnnat maid studentwebas.
2
Logge sisa studentwebai
Mana progrešuvdna-/oahpahusplána nuppi oassái (utdanningsplan del 2) ja dárkkis ahte buot oahput/oahppoovttadagat maid čađahat dán lohkanbajis leat mielde. Jus eai leat, lasit oahppoovttadagaid.
Dohkket progrešuvdna-/oahpahusplána. Dárkkis ahte leat dieđihuvvon oahpahussii ja eksámenii. Muitte maid dárkkistit čujuhusaid.
Loatnakássii manná automáhtalaččat diehtu go leat registrerejuvvon.
Go dáid lávkkiid leat lávkon, de sáhtát diŋgot studeantakoartta (go vuosttaš geardde leat studeanta Sámi allaskuvllas) dahje mearkka mii duođašta ahte leat máksán lohkanbadjedivada.
Ávžžuhit studeanttaid lohkat ja oahpasmuvvat registrerema oassái Sámi allaskuvlla kvalitehtagiehtagirjjis. | https://www.samas.no/nb/node/62?page=3 |
ámi allaskuvlii lea illu ja gudni ahte Hans Ragnar Mathisen lea válljen markeret iežas 40-jagi dáiddárbarggu justo Guovdageainnus, Diehtosiiddas, ovttasbarggus min allaskuvllain.
Ođasvuorká
Filtrer etter år
Máhttodepartemeanta (MD) evttoha dahkat spiehkastaga NOKUT kvantitatiiva gáibádusain Sámi allaskuvlla ph.d.-prográmmii sámegielas ja sámi girjjálašvuođas.
Sámi allaskuvlla studeanta Synnøve Solbakken-Härkönen šattái vuosttáš, guhte lea čađahan sámi girjjálašvuođa mastergráda Sámi allaskuvlla iežas masterprográmma bokte. | https://www.samas.no/se/news?page=45 |
Juoigangilvu Kárášjoga hoteallas lávvordaga 25.02.2023
Lágideaddji: Juoigalasat
Eavttut:
Oažžu searvat vaikko makkár árbevirolaš luđiin
Lea čiegus duopmáriidda geat juiget.
Oasseváldit eai almmuhuvvo ovdagihtii. Vuoittut : 1.–3. sajiide. Dieđiheapmi ja eambbo dieđut:
Nils Johan Gaup tlf : 94498882
dahje e-poasta: [email protected]
Dieđihanáigemearri: 15.02.2023 | https://www.avvir.no/na-diedihat-juoiganjietna-2023i/ |
øk
Viser treff 11-20 av 33
Ádjá áddjás árbi : Duojára beaggima huksen čájáhusa bokte
(Master thesis, 2019)
Kárášjoga badjesuopmana fonologiija
(Master thesis, 2013)
The Art of Survivance : Sacred Land, Storytelling & Resistance in Louisiana
(Master thesis, 2018)
Grounded in Indigenous research methodologies, this thesis explores the ways in which storytelling and resistance interrelate in Louisiana. Through delving into the historicity and cultural continuity of storytelling, as ...
Towards a More Equally Representative Visual Field : Research into the Social and Ethical Nature of Ethnographic Documentary Photography
(Master thesis, 2016)
This paper addresses the nature of ethnographic documentary photographic
practice concerned with goals of equal representation among the observed and the
observer. Using examples from indigenous communities to reflect ...
"Dáppe ellet gielat bálddalaga" : Giellaoahpahus gaskadásis gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella
(Master thesis, 2019)
Dát masterbargu lea guovttegielat oahpahusa birra muhtin sámi skuvllas. Dutkan lea čađahuvvon gaskadassiluohkás gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella. Áiggun guorahallat guovttegielatohppiid ...
Hur kan två bli en? : Duodji som ett sätt att sammanfläta samiska grupper i Jokkmokk
(Master thesis, 2019)
Hærvvás : En undersøkelse av vevde sjal fra lulesamisk område
(Master thesis, 2019)
Bivdobáikkiid namat Unjárggas : Siskkit Várjavuona oaidnemeahttun báikenamat
(Master thesis, 2018)
På andres premisser : Taus, usynlig eller i konfrontasjon : En analyse av sørsamisk offentlig samtale
(Master thesis, 2019)
Denne masteroppgaven ser på sørsamisk offentlig samtale. Finnes en slik offentlighet? Om det gjør det, hvordan er den og hvilken rolle har mediene i den? Ved hjelp av kvalitative intervjuer av ledere i det sørsamiske ... | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/discover?etal=0&filter_0=%5B2011+TO+2019%5D&filter_1=Master+thesis&filter_relational_operator_0=equals&filter_relational_operator_1=equals&filtertype_0=dateIssued&filtertype_1=doctype&group_by=none&page=2&rpp=10 |
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Vuosttaš háve beakkán dutkanjournalii.
Sámi allaskuvlla dutkit beassan kommentárain mielde Nature Climate Change journálii.
Dutki guovttos vuosttašamanueansa Inger Marie Gaup Eira ja professor Svein Disch Mathiesen leaba Anders Oskalin, ICR direktevrran ja professor Inger Hanssen-Bauerin, Norsk Klimatjenestesenter jođiheaddjin, ovttas beassan almmuhit kommentáračállaga beakkán dutkanjournálii Nature Climate Change.
– Mii leat beassan dakkár dutkanjournálii masa ii leat beare álkit beassat, dadjá Inger Marie Gaup Eira. Son lea hui duhtivaš go lea vuosttaš geardi go sámi dutkan beassá dán journálii mielde.
Čála maid sii leat beassan almmuhit dutkanjournálii lea kommentára árbevirolaš máhtu muohttaga birra ja dan árbedieđu áitagiid birra. Čállaga lea máksima duohkin eŋgelasgillii dáppe "Snow cover and the loss of traditional indigenous knowledge". | https://www.samas.no/en/node/4434 |
Ođđasat
- Oahput maidda sáhttá ohcat 01.09.24 rádjai
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
Stivraláhttut válljejuvvon ja nammaduvvon
Stivraláhttut leat nammaduvvon áigodahkii 1.8.2019-31.7.2023
Bargit ja studeanttat leat válljen:
- Laila Susanne Vars, stivrajođiheaddji (rektor)
- Ylva Jannok Nutti, stivrra nubbinjođiheaddji (pro-rektor)
Sámediggi lea nammadan:
- Mette Anti Gaup (Kárášjohka)
- Idar Peder Kintel (Tromsa)
Máhttodepartemeanta lea nammadan:
- Ellen Inga O. Hætta (Guovdageaidnu)
- Petter Drefvelin (Oslo)
Hætta ja Drefvelin joatkiba stivralahttun.
Sámi allaskuvlla bargit leat válljen:
- Lasse Wigelius (hálddahus- ja teknihkkalaš bargiid gaskas válljejuvvon)
- Lovisa Mienna Sjöberg (fásta fágabargiid gaskas válljejuvvon)
Studeanttaid ja gaskaboddosaš fágabargiid áirasat
Guokte studeantaáirasa ja gaskaboddosaš fágabargiid áirras ges válljejuvvojit jahkái ain hávalis ja válggat čađahuvvojit čakčat. Elle Helene Siri, Stigo Holm (studeantaáirasat) ja Rávdná Biret Márjá Eira Sara (gaskaboddosaš fágabargi) jotket dassái go válggat leat čađahuvvon. | https://www.samas.no/se/a/stivralahttut-valljejuvvon-ja-nammaduvvon |
Guhtemuš dáin evttohasain ánssáša guoddit namahusa «Dán jagás sápmelaš»?
Ávvir lea lohkkiin ožžon árvalusaid listui, ja dasa lassin lea Ávvira doaimmahus maid válljen evttohasaid.
– Lean ilus go fas bidjat johtui «Dán jagáš sápmelaš» jienasteami. Mii leat čohkken buriid evttohasaid geat leat beaggán iešguđetge surggiin dán jagi. Mun sávan oallugiid jienastit su gean oaivvildit ánssášit guoddit namahusa dán jagi ovddas, dadjá Ávvira sadjásaš neahttadoaimmaheaddji, Roy Arthur Olsen.
Son guhte jienastuvvo «Dán jagáš sápmelažžan», oažžu diploma man sámi dáiddár Kamilla Marie Triumf lea hábmen.
– Vaikko bálkkašumis ii leat ruhtavuoitu, de lean ožžon dieđuid ovddit vuitiin ahte sin mielas lea leamaš stuora gudni nammaduvvot «Dán jagáš sápmelažžan». Sávan maid ahte sii guđet leat evttohuvvon dán jagi, atnet árvvus dan ahte min lohkkit leat evttohan sin, dadjá Olsen.
Jienastanvuohki
Dán jagáš jienasteapmi doaibmá seammaládje go diibmá. Ávvir šattai moatti jagi áigi rievdadit teknihkalaš osiid dan dihte go jienasteamis šattai vuoigatmeahttun gilvu.
Dál lea jienasteamis IP-ráddjen, nu ahte ii sáhte eará go oktii jienastit seamma IP-čujuhusas. Danne ávžžuhit ge olbmuid jienastit ruovttus dahje mátketelefovnnain, mobiilaneahta bokte. Bargosajiin lea bargiin seamma IP-čujuhus, nu ahte danne ii sáhte go oktii jienastit juohke bargosajis.
Loga evttohasaid birra vuollelis áššis!
DÁ LEAT EVTTOHASAT:
Mihkkal Hætta
23-jahkásaš lei njunnošis miellačájáhusain mat dáhpáhuvve Oslos guovvamánus ja njukčamánus. Son gullá nuoraid searvái geat álggahedje akšuvnnaid Oljo- ja energiijadepartemeanttas.
Čakčamánus son fárrii lávvui, gasku oaivegávpoga, Stuoradikki olggobeallai, ja lávostalai mánu doppe, čájehan dihte ahte ii dohkket movt eiseválddit barget Fovse ja muđui sámi álbmoga vuostá.
Mihkkal Hætta lea sámi filbmadahkki ja sus lea gullevašvuohta boazodollui.
Lassin dasa go lea oassin Fovse-akšuvnna joavkkus, de lea Mihkkal dán jagi nammaduvvon Riddu Riđđu festivála nuorra dáiddárin.
NSR-Nuorat
Vaikko dávjá leaba Elle Nystad ja Ella Marie Hætta Isaksen geat oidnoba medias, de lea olles joavku fárrolaga evttohuvvon «Dán jagáš sápmelažžan». Sii leat moaddelogis oktiibuot, ja sii leat ovttasbargan joavkun Fovse-akšuvnnaid oktavuođas.
Sii leat olles 2023 bargan áššiin ja bidjan fuomášumi áššái. Olu sin barggus lea ektodáhtolaš bargu. Sii leat inspireren ja leamaš ovdavázzin sámi nuoraide.
Katja Gauriloff
Katja Gauriloff bagadalai historjjá vuosttaš nuortasámegiel fikšuvdnaealligova Je'vida, mas lei máilmmivuosttaseahket Tribeca-filbmafestiválas New Yorkkas. Suomas Je'vida jorrá dál filbmateáhteriin ja das leamašan jo badjel 10 000 geahčči.
Katja Gauriloff čalmmustahttá filmmas sámiid historjjá, mo internáhttaeallin ja eanetlohkoservodaga badjelgeahččan lea čuohcan sámiide, ja ožžon máŋgasiid hilgut sámevuođaset.
Nuortalaš filbmadahkki oaččui Amnesty International bálkkašumi loahpageahčen jagi, go iežas filbmabargguid bokte lea gieđahallan olmmošriektegažaldagaid.
Kristin Harila
2021:s álggahii goargŋunprošeavtta mas áigumuššan lei šaddat máilmmi jođáneamosin gizzut máilmmi 14 alimus várrái. Koronagáržžidusaid geažil ii ožžon goargŋunlobi guovtti várrái ja šattai botket máilmmiolahusgeahččaleami.
Son ii vuollánan ja mearridii ahte geahččala nuppes čađahit prošeavtta dán jagi. Dat mearkkaša ahte lea gorgŋon guktii masá buot daid váriide.
Suoidnemánu loahpas son ollii K2 várrečohkkii ja nu časkkii máilmmiolahusa.
Ii okta ge leat gorgŋon máilmmi 14 alimus várrái seamma jođánit go Kristin Harila. Son lea ilus maŋŋel go lea olahan máilmmiolahusa ja sutnje leamaš dehálaš fuomášuhttit sámevuođa gizzunprošeavtta oktavuođas. Son lea oainnat agibeaivvi dovdan iežas sápmelažžan.
Harila geasehii mielde sámi leavgga buot čohkaide.
Malene Trosten Cottew
Sápmelaš skohtercrossvuoddji Malene Trosten Cottew šattai máilmmimeašttirin cuoŋománu loahpas.
Son birgehallá bures skohtercrossvuodjimis ja vuittii Amerihká skohtercross Amsoil nissonluohká ráidogilvvu goalmmát gearddi.
Trosten Cottew vuittii bálkkašumiid «Dán jagi skohtervuoddji» ja «Dán jagi mohtorvaláštalli» Motorsportgallas 2023.
Katarina Spik Skum
Katarina Spik Skum lea okta dáiddáriin guhte lea čiŋahan Guovdageainnu vuođđoskuvlla. Son lea duodjemeašttir ja ožžon olu stipeanddaid, nu go Sámi muitofoandda stipeandda, Sámi Art-stipeandda, Asa Kitok -stipeandda ja Ganneviksstipendiet.
Ganneviksstipendiet lea okta dain eanemus árvosaš stipeanddain Ruoŧas, ja juohkehaš guhte oažžu dan oažžu 500 000 ruvnno. Katarina Spik Skum dáidagat leat olihan ollu viidábut go Johkamohkkái.
Son lea maid oassi Joar Nango girjegumpi prošeavttas mainna lea leamaš earret eará Nationálamuseas ja Venezias.
Britta Marakatt Labba
Britta Marakatt Labba dáidá leat vuosttaš sámi dáiddár guhte ovttasbargá dovddus bivttasmearkkain hábmet biktasiid. Son lea dán jagi álggahan ovttasbarggu Klättermusen bivttasmearkkain. Lea vuosttaš geardde go Klättermusen ovttasbargá geainnage.
Son lea maid Kristallen-bálkkašumi vuoiti ja sus leat dáidagat Nationálamuseas.
Son čalmmustahttá sámi kultuvrra ja historjjá, bargá maid akvareallain, bácciin, installašuvnnaiguin ja grafihkain. Guovddážis su dáidagis lea birasseailluheapmi ja dálkkádatváikkuheapmi eamiálbmogiid geahčastansajis. Su politihkalaš áŋgiruššan lea guovddáš oassi su dáiddabarggus ja son movttiidahttá nuorat buolvva dáistalit luonddugáhttema ja sámi vuoigatvuođaid.
Elle Sofe Sara
Rešissevra, koreográfa ja okta Dáiddadálu vuođđudeddjiin. Son lea johtán viidát máilmmis iežas bargguiguin, earret eará sudno Joar Nango áigeguovdilis dánsačájálmasain «BIRGET; ways to deal, ways to heal», mii lea vástádus oarjemáilmmi riikkaid guorahallan- ja soabahankommišuvnnaide mat galget guorahallat stáhtaid systemáhtalaš veahkaválddi unnitlogujoavkkuid vuostá. Son lean vuoitán olu stuora bálkkašumiid nu go Telenora kulturbálkkašumi 2023. Dál lea son ráhkadeame máilmmi vuosttaš luohtemusikálafilmma.
Mathis A. Oskal
«Søringen ja Samen» TV-ráidduin lea son fárrolaga Anders Kråkevikain čájehan boazodoalu duohtavuođa. Son lea olles Norgga álbmogii, somás vugiin, čájehan makkár dilli Sámis lea.
Dál leaba ráhkadeamen nuppi áigodaga ráiddus, ja dán vuoru galgá Mathis leat šaddoboanda Hardangeris, ja olbmášguovttos galgaba maid Mongoliai oahpásmuvvat sin boazodoaluin.
Essi Morottaja
Anáraš Essi Morottaja lea rahčan anárašgielat mánáid musihka ovdii. Son fuomášii ahte anárašgielat mánát maid dárbbašit iežaset musihkkaprográmma ja lávlagiid, maid lea álki lávlut ja stoahkat mielde.
Son lea Šuoŋâpiäju (Šuokŋabiedju) tv-ráiddu eadni ja lea jurdaga duohken. Šuokŋabiedju bálkkašuvvui dán jagi musihkkadahku -dovddastusain ja lea maid earáge bálkkašumiid evttohassan dán jagi. Morottaja maid čálii ja lávllui lávlagiid prográmmas.
Morottaja lea maid bargan buvttadeaddjin Šuoŋâsuonjâreh-fidnus, mii buvttada musihka, man sáhttá geavahit beaivedivššus, ruovttus ja skuvllas. Sii buvttadit maid rávvagiid oahpaheddjiide. Dasa lassin Morottaja jođiha astoáiggis mánáid musihkabottu anárašgillii ovttas Satu Kangasniemiin Anára gilis.
Jienasteapmi lea rabas 26.12 diibmu 23.59 rádjai. | https://www.avvir.no/jienas-gii-lea-dan-jagas-sapmelas-2/ |
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
guovvamánu 19. beaivi 2017
Činu rahppan Diehtosiidas
Almmolaš rahpan sotnabeaivvi Diehtosiiddas.
Viimmat fas činufálaldat Guovdageainnus. Ovttasbargu gaskal Guovdageainnu suohkana, SSO ja Sámi Allaskuvlla.
Boahtit buori áiggis nu ahte olle oastit billeahta ja herskuid ovdal go filbma álgá ja jáddadit čuovggaid.
Beassážiid rádjái čájehuvvo filmmat juohke sotnabeaivvi diimmu 18:00 ja 20:00.
Bures boahtin! | https://www.samas.no/se/a/cinu-rahppan-diehtosiidas?page=3 |
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
Oahppojagi loahpaheapmi
Sámi allaskuvllas ledje odne oahppojagi loahpahandoalut. Lei allaárvosaš seremoniija Sáhkaskáiddis gos studeanttat geat leat geargan grádaoahpuiguin ožžo skeaŋkkaža ja diploma, ja oahpuid koordináhtorat muitaledje maid studeanttat leat bargan studeantaáigodagas.
Rektor Liv Inger Somby dajai sártnistis studeanttaide ee.:
- Studeanttat leat dál olahan dan vuosttaš ceahki, bachelordási, ja maiddái masterdási. Mun dieđán ahte máŋggas dis háliidehpet viidáset lohkat – maŋŋelaš! Dii lehpet bures boahtin min lusa, studeret viidáset ja mii hábmet dađis oahppofálaldagaid mat leat dehálaččat min servodahkii. Man lihkku sámi gielddaide, sámi ásahusaide go din ožžot bargin! Muitet ahte dii lehpet Sámi allaskuvlla deháleamos ambassadevrrat!
Rektor giitii maiddái fágabargiid go leat nu dárkilat ja čehpet láidestan studeanttaid dassái go gerget.
- Dát lea illu beaivin fágabargiide ja goappaš gođiide, Sámi oahpaheaddjeoahpuid goahtái ja Giella-, duodje- ja servodatdiehtaga goahtái. | https://www.samas.no/se/a/oahppojagi-loahpaheapmi |
Ođđasat
- Oahppá sámi bajásgeassinvuogi
- SáMOS konferánsa "Unna olbmožiid dihtii" - guhkiduvvon dieđihanáigemearri
- Muitosánit gudneduojár Jon Ole Andersena eretvádjoleami oktavuođas
- Háliidedje oahpásnuvvat Sámi allaskuvllain
- Kuhmunen mielde rámmaplánalávdegottis
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi allaskuvla váldá oasi morrašis
- Rabasbeaivi 2023
- Unique on-line courses on special education
Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
Miessemánu 31. b. boahtá H.K.H. Ruvdnaprinseassa Mette-Marit Sámi allaskuvlii, Guovdageidnui. Dán oktavuođas ávžžuhit buohkaid coggat gávtti, nu ahte Diehtosiiddas oidnojit ollu gávttehasat.
Ruvdnaprinseassa šattai buohcci cuoŋománus go Ruvdnaprinsa finai Sámi allaskuvllas ja ii beassan dalle searvat guossástallamii. Dán geažil boahtá dál Sámi allaskuvlii guossái. Ulbmil mátkkis lea loktet gelbbolašvuođa ja ipmárdus sámi árbbi birra, ja fuomášuhttet ruvdnaprinsapára 50-jagi ávvudeami.
Vuostáiváldin dáhpáhuvvá boađáhagas dii. 10.00, ja dán dilálašvuhtii bovdet buot Diehtosiidda bargiid. | https://www.samas.no/se/a/ruvdnaprinseassa-boahta-sami-allaskuvlii?page=9 |
Boađe! - Bargogirji 2
Karen Anne Buljo
Dát bargogirji gullá Boađe! Ohppiidgirji 2: žii ja das leat máŋggalágan njálmmálaš ja čálalaš hárjehusat, mat ovddidit giellamáhtu ja sátneriggodaga.
Hárjehusat fátmmastit Ohppiidgirji 2:ža fáttáid.
Leat bargobihtát maid oahppi bargá iehčanassii, ovttas eará ohppiin dahje joavkkus.
Girji heive sidjiide geat galget juksat oahppoplána 2. dási ulbmiliid joatkkaoahpus ja nuoraidceahkis. | https://www.gavpi.org/nordsamisk-som-2-sprak/1391-boade-bargogirji-2.html |
Bogtre. Fargerikt seletøy i to speil-identiske biter. To hull til...
Seletøy. Fargerikt rektangulært seletøy i rødt (broderier og fryn...
Osteform. Sveipet trespon festet til rund bunnplate med skåret mø...
Leaŋggat. Lea ráhkaduvvon soahkemuoras. Lea málejuvvon cáhppes iv...
Messet nállogoahti / Nålhus av messing. Nåleputen er laget av ski...
Áski. Muoras ráhkaduvvon. Áskis leat muorravuoddu, 9 ravdabihtá j...
Lue. Rød hornlue klede med dekorative mønstervevde silke bånd, me...
Vuodjaskáhppu
Giisá lea ráhkaduvvon muoras. Dasa leat biddjon guokte ruovdebátt...
Boagánoaivi. Hervejuvvon čoarveboaganoaivi mas lea jorba hápmi. B...
Girji. Dološ sátnegirji mas lea náhkkeolggoš. ravddat leat veahá ...
Rifle. Plombert rifle av type Krag-Jørgensen med tradisjonelt slu...
Søkke. En streng er festet i søkken. Strengen har øye i enden.
Fanas. Dory er en flatbunnet åpen båt uten kjølkonstruksjon. Den ... | http://digitaltmuseum.no/search/?aq=type%3A%22thing%22&q=riddoduottarmuseat&sort=place&sort_order=desc |
Girjemiellaráiddus mii loktet ovdii girječállima ja girječálliid. Mii ságastat girjjiid birra sihke sisdoalu ja giela ektui. Girjemiellaráiddus leat 15 oasi mat sáddejuvvot FM rádios ja podda hámis dán geasi.
Muitalus manne ládjogahpir gildojuvvoi 1700-logus gitta otnážii go lea váldon fás adnui.
Diidadálvvis beassát čuovvut mumenstálu go vuosttaš geardde lihkka beare árrat.
Eallima Govat girjjis lea čálli muitalan sámi eallima ja kultuvrra birra.
Bárbmoáirras lea máinnasromána mas girječálli Kerttu Vuolab lea čállán golmma áigeárppus, doložis dálá.
Ann-Helen Laestadius muitalus Badje-Sohpparis sámegilli
Marry Ailonieida Somby vuosttas romána gos muitala polithka ja ráhkisvuođa birra.
Anders Larsen romána Beaiveálgu almmuhuvvui vuosttaš geardde 1912.
Risten Sokki noveallagirji Geađgeloddi.
Thom Lundberg vuosttás romána.
Jierpmástalli beaivegirji mii lea ráidogovva romána lea dál jorgaluvvon sámegillii
Niviaq Korneliussen vuosttas girji.
Lea Simma lea lohkan Hamburgerprinsessa.
Lea poehtalaš ja musihkalaš muitalus nissonolbmuid dili birra boazodoalus.
Gerd Mikalsen addá lohkkái vejolašvuođa vásihit dáruiduhttima. | https://sverigesradio.se/grupp/34378 |
Kulturdulkka bálvalusat
Sámemusea kulturdulka veahkeha dárbbu mielde museagallestallama prográmmasisdoalu dahkamis. Kulturdulka pláne Siidda oahpistanbuktagiid, ovddida daid ja vástida daid ollašuhttimis.
Sámemusea kulturdulka veahkeha dárbbu mielde museagallestallama prográmmasisdoalu dahkamis. Kulturdulka pláne Siidda oahpistanbuktagiid, ovddida daid ja vástida daid ollašuhttimis. Pedagogalaš barggu geavatlaš ollašuhttimis vástidit kulturdulkka lassin musea áššehasbálvaleaddjit ja Siidda skuvlejuvvon freelancer-oahpisteaddjit.
Lassedieđut:
Plánejeaddji Ida Ikonen, tel. +358 (0)40 557 4516, ida.ikonen(at)samimuseum.fi | https://web.archive.org/web/20160324180556/http:/www.siida.fi/sisdoallu/manaide-ja-studeanttaide/kulturdulkka |
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
NASA ja Sámi allaskuvla ovttasbarge
Sámi allaskuvla prorektor ja vuosttašamanueansa Inger Marie Gaup Eira lea mielde NASA dutkanjoavkkus geat galget dutkat movt satelihtaid sáhttá atnit čájehit heajos guohtuma ja nu veahkehit boazosápmelaččaid beaivválaš boazobarggus.
USA gomuvuođaeiseváldi NASA dat lea álggahan dán dutkama. Dutkanprošektii leat máŋga gaskariikkalaš dutki searvan. NASA dutkit leat Ludovic Brucker (NASA GSFC / USRA GESTAR), Joe Munchak (NASA GSFC / Uni. of Maryland) ja Nancy Maynard (NASA GSFC / Uni. of Miami).
Eará dutkit leat Alexandre Langlois ja Caroline Dolant (University of Sherbrooke, Kanada) ja Sámis golmmas.
Earágo Inger Marie Gaup Eira, Sámi allaskuvllas de leaba maiddái Anders Oskal (ICR) ja Svein D. Mathiesen (UArctic EALÁT ICR) mielde dutkamis.
NASA gohččoda dán dutkama eŋgelasgillii "Satellite Rain-On-Snow Detection: A New Climate Change Product" mii sámegillii sullii mearkkaša "sattelihtta mii-arvi-muohttagii-dovdá: ođđa dálkkádatrievdan buktaga".
Dutkama boađus lea ovddidit satelihtta algoritma mii geavaha teknologalaš rusttegiid gávnnahit goas šaddá heajos guohtuma ja nu ládje ávkin boazodollui.
Eambbo áššis sáhtát lohkat eŋgelasgillii | https://www.samas.no/nb/node/512?page=1 |
Deatnu
8.6. – 27.9.2020
8.6. – 27.9.2020
Deatnu, Sámi rávdnji, lea badjel 200 kilomehtera guhkku. Dat álgá Gáregasnjárggas ja nohká Norgga beallái Deanuvuona roamššas eanadagaide, gos dat golgá Jiekŋameara báruide. Deatnu earuha Norgga ja Suoma stáhtaid ja ovttastahttá sámi álbmoga joga goappat bealde.
Giđđat davvi luondu moriha stuorra čájálmassii, go Deatnu nuollá jieŋaid roaškasiin. Giđa maŋŋá boahtá čuvges geassi, ja luosa goargŋuma mielde eallin ravká juohke sajis. Dasto beaivi oatnu, luondu ráfo čavčča ivnniide ja luossafatnasat gessojuvvojit dearpmi ala vuordit čuovvovaš geasi. Dálveáigge gokčá skábma buolaš ja seavdnjatvuohta, gosa čuovgga addet dušše guovssahasat ja mánnu.
Avvillaš luonddugovvejeaddji Pertti Turunen čuovgagovat buktet geahččiid ovdii Deanu, Eurohpá buoremus luossajoga, dan jagiáiggiid ja Deatnogátti olbmuid.
Govva: Pertti Turunen | https://siida.fi/davvisami/cajahusat/molsasuvvi-cajahusat/deatnu/ |
Pyhä-Luosto rávvagat ja njuolggadusat
Geahča lassidieđuid ja čuovo min rávvagiid.
Rávvagat Pyhä-Luosto-álbmotmeahcis johtaleapmái
Pyhä-Luosto-álbmotmeahcis lea lobálaš
- johttin vázzi, čuoigga, suga ja meallu leat vejolaččat ráddjehusosiid vuhtii válddekeahttá.
- Stuorraskurččus (ráddjehusavádagas) johttiin lea lobálaš dušše merkejuvvon máđijaid mielde sihke geassit ja dálvet.
- murjjiid ja ávkkástallanguobbariid čoaggin.
lea gáržžiduvvon
- dolastallan ja gohtten, mat leat lobálačča dušše daid várás čujuhuvvon báikkiin.
- guolásteapmi, guolásteaddji: dárkkis guolástusráddjehusa (kalastusrajoitus.fi, suomagillii).
- meahcásteapmi, mii lea lobálaš dušše báikkálaš ássiide.
- Meahciráddehus lea gárvvistan sierra rávvaga ja skovi (metsa.fi) dáid lobiid várás.
- dola dahkan vuovdebuollinváruhusa áigge.
- biebmoealliid veaiddalasas doallan
- eará go borramušguobbariid sihke muoraid, miestagiid dahje eará šattuid ja daid osiid váldin ja vahágahttin.
- eana- ja báktevuođu vahágahttin ja eanaávdnasiid dahje ruvkeminerálaid váldin.
- luonddusealli riggeealliid bivdin, goddin dahje heađušteapmi dahje daid besiid duššadeapmi.
- rikkehisealliid bivdin dahje čoaggin.
- mohtorfievrruin vuodjin dasa čujuhuvvon geainnuid vuhtii válddekeahttá.
- ruskkaid bálkun dahje ráhkadusaid vahágahttin.
Ovddalgihtii ráhkkaneapmi
Giehtatelefovnnaid gullon
Vaikko Suoma mátketelefonfierpmit gokčet viidát riikka, de Pyhä-Luosto álbmotmeahcis sáhttet leat báikkit, main telefovdna ii gullo. Dárkkis mátketelefonfierpmi govčču iežat telefonoperáhtoris. Dasa lassin leat álo báikkit, main mátketelefovdna ii doaimma dahje doaibmá funet. Dalle sáhttá ábuhit dat, ahte manná birastahtti duovdagis badjelii jalges sadjái ja/dahje váldá telefovnna SIM-goartta eret heahteriŋgema boddii. Gánnáha maiddái váldit vuhtii dan, ahte sierralágan mátketelefovnnaid gaskkas leat gullonearut.
Dorvvolašvuohta
- Dálvit vánddardeapmi gáibida olu. Dálke- ja čuovgadilit leat váddásat guovddašdálvet, go buolaš sáhttá leat juobe -40° ja skábman lea beaivečuovga dušše moatti diimmu áigge.
- Giđđadálvi lea bivnnuhis vánddardanáigi, muhto dallege galgá ráhkkanit áššáigullevaččat. Dábálaš láhttosabehiiguin ii galgga vuolgit láhttofierpmádaga olggobeallái!
- Mohtorgielkáluottaid čuvodeamis galgá leat várrugas go guovllus johtet mohtorgielkkáiguin ee. badjealbmát
- Jođe ja gohtte luottaid guođekeahttá, geavat merkejuvvon máđijaid ja vuoiŋŋastanbáikkiid.
- Guođe máinnašumi fitnamis vuoiŋŋastanbáikkiid guossegirjái. Heahtedáhpáhusain merkejupmi álkidahttá veahkeheaddjiid. Buoridanevttohusat leat maiddái buresboahtán!
- Várregehtega guovllus allodatearut leat báikkuid stuorrá.
- Rovvemuorat sáhttet leat arvin njaláhasat
- Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa. Duogášdieđut doaimmain heahtedilis (suomagillii).
- Váldde mielde vuosttašveahkki dárbašiid.
- Ođđaseamos áigeguovdilis áššit gávdnojit suomagielat fierbmesiidduin.
Heahtenummir 112
Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa (pdf, 182 kt, 112.fi). Dárkilut rávvagat heahtedillái (suomagillii).
112 Suomi -mobiilaaplikašuvdna
Go heahtetelefovdnii riŋgejuvvo 112 Suomi -aplikašuvnna (112.fi, suomagillii) bokte, de heahteguovddášgohcci oažžu automáhtalaččat dieđu riŋgejeaddji sajádagas.
Lappis leat ollu báikkit gos telefon ii gullo, ja dihto telefonmállet eai doaimma buollašis. Nuba máđidjaplána oktan áigetávvaliin lea buorre almmuhit soapmásii. Gánneha doallat telefovnna liekkasin sihke biepmu ja juhkamuša fárus. Vai mátketelefovnnas ii nogaše rávdnji, váldde mielde ovdamearkan liikerávdnjerusttega, várrebáhttera dahje boares telefovnna, mas lea buorre báhtter. | https://web.archive.org/web/20201116062647/https:/www.lundui.fi/pyhaluostoalbmotmeahcci/ravvagatjanjuolggadusat |
Fiila:Portrett av dr. Israel Ruong ved skrivebordet, 1948 - Norsk folkemuseum - NF.05116-011.jpg
Álgovuolggalaš fiila (1 377 × 1 245 piksela (govvačuoggá), fiilasturrodat: 224 KiB, MIME-tiipa: image/jpeg)
Fiilla historjá
Go deaddilat beaivemeari, oainnat makká fiila lei dalle.
Liŋkkat
Fiilla vuogádatviidosaš geavaheapmi
Følgende andre wikier bruker denne filen:
- Geavaheapmi prošeavttas de.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas en.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas fi.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas nn.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas no.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas sv.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas www.wikidata.org | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Fiila:Portrett_av_dr._Israel_Ruong_ved_skrivebordet,_1948_-_Norsk_folkemuseum_-_NF.05116-011.jpg |
Heahtedili dovdomearkkat:
- Duođalaš dáhpáhus masa suohkan ii leat ráhkkanan, ja mas lea dárbu bidjat doaibmabijuid johtilit johtui
- Álggos heahtedilis lea ollu eahpesihkarvuohta heahtedili birra, man viiddis heahtedilli roassu lea ja man guvlui orru manname
- Dán dáhpáhusas ja dilis lea dábálaš ahte lea hoahppu gávdnat čovdosiid, eahpesihkarvuohta ja fokus oanehisáigge čovdosiidda
- Suohkan vásiha váilevaš dieđuid, hirbmat beroštumi olggobealde olbmuin ja mediain
Jos čuožžila heahtedilli, de čoahkkana suohkana heahtejođihangoddi árvvoštallat ferte go nannet bálvalusaid ja jus eará resurssain siskkáldasat ja olggobealde ferte bivdit veahki.
Heahtejođihangotti doaimmat sáhttet leahkit:
- Háhkat čilgehusa dáhpáhusa birra mii lea dáhpáhuvvan ja makkár váikkuhusat das sáhttet leat suohkanii ja suohkana ássiide
- Gulahallat Stádahálddašeddjiin
- Gulahallan ja diehtojuohkin ássiide ja iežas bargiide
- Geavahit dárbbašlaš fágainstánssaid
- Jođihit, koordineret ja vuoruhit suohkana ollislaš barggu ja atnit buot dárbbašlaš resurssaid
Lea dehálaš váldit buori ja oadjebas vára sis geaidda heahtedilli čuohcá. Suohkanis lea psykososiála psykososiála heahtejoavku mas leat resursaolbmot geaid sáhttá gohččut čoahkkái oanehis áiggis.
Servodatsihkarvuođa- ja gearggusvuođadirektoráhtta ávžžuha buot báikedoaluid Norggas bidjat johtui smávit doaibmabijuid buoridan dihte iežas gearggusvuođa. Rávvagat lea ahte don galggat birget 7 beaivvi heahtedilis. DSB lea ráhkadan konkrehta rávvagiid buot ássiide maid sáhtát lohkat dás.
Eará ávkkálaš liŋkkat:
Flom- og jordskredvarsler for Kautokeino
Meteorologisk institutt
Sikker hverdag
Direktoratet for samfunnssikkerhet og beredskap
Norges vassdrags- og energidirektoratet
Varsom.no
Statsforvalteren i Troms og Finnmark
Egenberedskap | https://www.guovdageainnu.suohkan.no/balvalusat/gearggusvuohta/ |
KEVIN BOINE
Kevin Boine lea 30-jahkásaš dáiddar Deanušalddis, Dáža bealde. Son lea loaiddastan maŋgga eará festiválas sihke Sámis ja Skandinavias ja su bihtáin leat badjel 150 miljovnna rávdnjen.
Jagis 2017, ovdal skearrosoahpamusa, Kevin Boine Drømmeland-bihttá ollii guhtageardásaš platinarádjái Norggas. Maiddai maŋggat earát su bihtáin leat ollen golli- ja platinarájiide.
Kevin Boine lea dovddus dárpmálas live-ovdanbuktimiin, main son oažžu publihka bures fárrui. Boine lea maiddai bargan ovttas earáin artistain, nugo FRÖKEN SNUSKiin, JMK:ain ja Ole Hartziin ja su musihkka lea gullon Raggarjävlar-dokumeantafilmmas. | https://www.ijahisidja.fi/dav/artists/kevin-boine/ |
Latest news
- Official Opening of the Student House
- Official Opening of a New Academic Year
- Concert in the canteen 16.08!
- Get to know our new principal
- Tuition fees for international students
- School sessions and gatherings autumn 2023
- Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Unique on-line courses on special education
- Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration
Studeanttaválggat
Dál leat studeanttaválggat álgán ja juohke studeanttas lea vejolašvuohta evttohit mielstudeanttaid válgakandidáhttan.
Dovdát go muhtuma gean dieđát livčče čeahppi ovddidit áššiid mat gullet studeanttaide? Dál lea vejolašvuohta evttohit kandidáhtaid gitta golggotmánu 21. b. rádjái. Evttohusa sáddet Oahppohálddahussii e-boasta bokte, [email protected], dahje Easyquest liŋkka bokte mii lea sáddejuvvon studeanttaide.
Don sáhtát evttohit mielstudeanttaid čuovvovaš stivrraide ja lávdegottiide:
- Sámi allaskuvlla stivra
- Studeantastivra
- Dutkan- ja oahppostivra (DOS)
- SSO stivra
- Válgastivra
- Sisaváldinlávdegoddi
- Oahppobiraslávdegoddi
- Dohkálašvuođalávdegoddi
- Váiddalávdegoddi
Juohke stivrras ja lávdegottis galget leat áirasat geat leat Sámi allaskuvlla studeanttat.
Jus evttohat muhtuma stivrii dahje lávdegoddái, de mii sáddet jearaldaga dán olbmui ahte searvá go válgii. Jus dat olmmoš mieđiha searvat válgii, de bivddit su sáddet gova alddis ja oanehis teavstta iežas birra. Teaksta ja govva almmuhuvvo Válgaáviisii.
Viidáset doaimmat studeantaválggaid oktavuođas:
- Jienasteapmi rahppo 04.11.22. Studeanttat jienastit elektrovnnalaččat ja liŋkka sáddejuvvo buot studeanttaide.
- Jienasteapmi loahpahuvvo 10.11.22
Válgaáviisa
Dán aviissas oainnát buohkaid geat leat dássážii nominerejuvvon studeanttaválgii. | https://www.samas.no/en/node/5670?page=2 |
Anja Saiva Bongo Bjørnstad, Ánne Mággá Wigelius, Sarakka Gaup
Juoiggas! juoigančájálmasas lei álgočájálmas Oslo ja čájálmasráidu loahphuvvoi dás oalle áitto Guovgageainnus guvttiin čájálmasain. Nissondeaivvadeapmi čájálmas jorgalii din, čájálmasráiddu álgu lei Guovdageainnus ja loahppa lei Oslos, Det Norske Teatret guossis, máiddái guvttiin čájálmasain.
Lea Sven Henriksen guhte lea čállán Nissondeaivvadeapmi čájálmasa, čájálmas mas lei nu mot maiddái Juoiggas! čájlámasas, álgočájálmas ođđajagimánu. Bagadalli lea leamaš Mette Brantzeg ja neavttárat leat fas leamaš Sarakka Gaup, Anja Saiva Bongo Bjørnstad ja Ánne Mággá Wigelius. Dá buot námuhuvvon olbmot dakka máŋŋel álgočájálmasa.
Mette Brantzeg, Ánne Mággá Wigelius, Sven Henriksen, Sarakka Gaup, Anja Saiva Bongo Bjørnstad
Čájálmas lea čájehuvvon viidát Sámis, leat leamaš maŋga čájálmasa suoma ja ruoŧabeale Sámis. Čájálmas lea rámiduvvon maŋga árvvoštalliid bealis. | https://beaivvas.no/nissondeaivvadeapmi-loahphuvai-oslos/ |
Deanu guolledoalloguovllu doaimmajođiheaddji Niilo I. Aikio ii leat duđavaš Suoma stáhtaráđi mearrádusain rahpat luossabivddu guovtti jándorii Ohcejogas ja Veahčajogas. Dán geasi luossabivddu rahpet oanehis áigái Ohcejogas ja Veahčajogas, gos luossanáliid dilli lea vehá buoret go eará Deanu oalgejogain.
Ohcejogas ja Veahčajogas sáhttá bivdit luosa guovtte jándora áigge suoidnemánu 1. beaivvis gitta 3. beaivái. Ovtta bivdis lea lohpi goddit ovtta 30–65 sentte luosa. Stuorát luosaid galgá luoitit ruovttoluotta johkii.
Guolledoalloguovllu doaimmajođiheaddji mielas das ii leat duohtavuođas miige mearkkašumiid, jus ovtta ditti beassá váldit.
– Stáhta beassá dihto láhkai nugo bassat gieđaidis, ahte lea váldán fuopmášupmái sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja geigen mahkáš gieđa deike guvlui, šuohkiha Aikio.
Ministeriija: Ulbmilin lea, ahte guollebivdu lea nu unnán go vejolaš
Eanan- ja meahccedoalloministeriija oaidná dán mearrádusa hui erenomážin, go luossabivdu leamašan jo moadde jagi gildojuvvon oalát.
– Ulbmilin dáinna ovtta ditti dihtoeriin lea, ahte mii dahkat vejolažžan luossabivddu dan mađe maid guollenálli gierdá. Ulbmilin lea maid, ahte guollebivdu lea nu unnán go vejolaš ja seastit stuorra duviid, mat leat buot dehálepmosat luossanáli ealáskahttimis, muitala Vesa Ruusila eanan- ja meahccedoalloministeriijas.
Guollelobiid vuvdet Veahčaka ja Ohcejoga girkosiidda oasusgottit ja Meahciráđđehus. Lobit leat oaivvilduvvon báikkálaččaide ja oasusgottiid lahtuide. Lohpevuovdit galget čoaggit maid sálašdieđuid ja doaimmahit daid Luondduriggodatguovddážii dutkan láhkai. Bivddu fáktejit guolástanfávttat.
Niilo I. Aikio dieđuid mielde olbmot leat sakka behtton dainna mearrádusain. Buorre bealli lea goittotge dát áigi, goas oažžu bivdit.
– Iešalddes dat lea gánske buoremus áigi suoidnemánu álggus. Lea buorre, ahte luosat gerget mannat badjelii joga.
Rádjejogain vejolaš ohcat spiehkastatlobi luossabivdui
Rádjejohkaguovllus, Deanu váldooalis ja Anárjogas luossabivdu ii leat vejolaš earret spiehkastatlobiin. Ealáhus,- johtolat,- ja birasguovddáš sáhttá mieđihit lobi organisašuvnnaide dahje servviide Deanu sámi guolástankultuvrra bajásdoallama ja oahpahusa váras.
Vesa Ruusila muitala, ahte ohcamušat leat boahtán olu, muhto sus ii leat diehtu, goas EJB-guovddáš daid gieđahallá.
– EJB-guovddáš viggá gieđahallat daid nu jođánit go vejolaš.
Niilo I. Aikio maid lohk√°, ahte daid spiehkastatlobiid leat mealgadit ohcan. Son vuord√° gealdagasas, ahte mo d√°t spiehkastatlohpehomm√° doaibm√°.
– Báhcá oaidnin láhkai mo geavatlaččat EJB-guovddáš boahtá ráddjet dan vejolašvuođa, dan ii dieđe vuos mo dat manná. Lea dat dieđusge buorre jus lea ovttaskas bivdosadji, ovdamearkka dihte buođđu dahje golgadeapmi, de dat addá justa dan báikái dego vuođđooahpu.
Divvojuvvon 1.7. dii 10.46: Eana- ja meahccedoalloministerija dieđáhusa mielde ovtta bivdis lea lohpi goddit ovtta vuollái 60 sentte luosa. Guolástannjuoggadusas goittot čuožžu, ahte sálašin oažžu váldit ovtta unnimustá 30 sentte muhto vuollái 65 sentte luosa. | https://yle.fi/a/74-20096087 |
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Sámi allaskuvla áigu ásahit doavttergrádaprográmma (PhD)
Sámi allaskuvla lea hábmen ođđa oahppopográmma. Dát lea Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttergrádaprográmma (PhD), mii lea máilmmi vuosttaš dutkioahpu prográmma mii čađahuvvo sámegillii.
Sámi allaskuvla lea ohcamin akrediterema álggahit PhD-prográmma. NOKUT (Norges organ for kvalitet i utdanninga/ Norwegian Agency for Quality Assurance in Education, http://www.nokut.no) galgá guorahallat ohcama. NOKUT lea juo dohkkehan Sámi allaskuvlla ohcama hálddahuslaččat ja nammadan fágalávdegoddi. Lávdegotti bargu lea árvvoštallat PhD-prográmma sisdoalu ja ráhkadusa.
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgráda oahppu fátmmasta gielladutkama, sosiolingvistihka, báikenammadutkama ja eamiálbmotgirjjálašvuođa dutkama. Sámegiella lea váldo oahpahus- ja dutkangiellan. Vuosttažettiin dat lea davvisámegiella. Doavttergrádaprográmmas sámegiella lea sihke fágasuorgi ja dutkanoahpu giella. Dat ovttastahttin addá doavttirgrádahasaide čiekŋalis máhtu sámegiela ja sámi girjjálašvuođa surggiin, nanne ja ovddida sámegiela dieđagiellan.
NOKUT lávdegoddi gálleda allaskuvlla miessemánu 14.-15.beivviid . Lávdegotti miellahtut leat:
- Professor emerita Ingeborg Kongslien, Institutt for lingvistiske og nordiske studier/Department of Linguistics and Scandinavian Studies, Oslo universitehta
- Professor (Commonwealth and Postcolonial Literatures) Graham Huggan, University of Leeds, Stuorrabritánia (Great Britain)
- Professor (finsk lingvistikk/Finnish linguistics) Anna-Riitta Lindgren, Tromssa universitehta
- Stipendiáhtta (Kanada inupiaq-giela dutkan) Signe Rix Berthelin, NTNU (Norges teknisk-naturvitenskapelige universitet/Norwegian University of Science and Technology)
PhD-oahpu namma dárogillii: Doktorgradsprogram i samisk språk og samisk litteratur
PhD-oahpu namma eŋgelasgillii: PhD Program in Sámi Language and Sámi Literature
Eambbo dieđut:
Mai Britt Utsi, Gielladieđagoađi jođiheaddji, [email protected]
Jelena Porsanger, rektor - (+47) 92262212 | https://www.samas.no/en/node/367?page=3 |
Ođđasat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
- Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas
- Studeanttaviesu almmolaš rahpan
- Sámi allaskuvlla almmolaš rahpandoalut
- Etnešguovttos: Konsearta kantiinnas 16.08.23
- Ođđa rektorin oahpásmuvvat
- Ollu oahput ja alla ohcciidlogut Sámi allaskuvllas
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide
- Sámi allaskuvlla ođđa stivra
Sámi allaskuvla bovde boahtit gullat njuolggosáddaga "Mii guldalit"
Sámi allaskuvla bovde sihke studeanttaid ja bargiid boahtit gullat njuolgasáddaga go Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta ovdanbuktet álbmogii geassemánu 1. beaivvi.
Duorastaga dii. 12.00 ovdanbuktá kommišuvdna raportta Stuoradiggái. Ovdanbuktin bistá 35 diimmu Nationálateáhtera váldolávddis mii čájehuvvo NRK:s njuolggosáddagiin. Dat lea ovttasbargu gaskal Nationálateáhtera, Kväänteatteri ja Festspillene i Bergen.
Sámi allaskuvla háliida addit vejolašvuođa sihke studeanttaide ja bargiide čuovvut raportta ovdanbuktima. Dán oktavuođas lea vejolaš geahččat njuolggosáddaga Sámi allaskuvlla kantiinnas sihke duorastaga ja bearjadaga.
Prográmma
Duorastaga 01.06
Dii. 11.45-12.00 Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars sávvá bures boahtima
Dii. 12.00-23.00 Searválaga guldalit njuolggosáddaga
Bearjadaga 02.06
Dii. 08.00-17.00 Searválaga guldalit njuolggosáddaga
Prográmma rahpamis guossohit gáfe, deaja ja šattuid.
Fuomášupmi bargiide! Jus háliidat maŋŋel bargoáiggi guldalit njuolggosáddaga, de dat lea eaktodáhtolaš ja ii leat oassin bargoáiggis. | https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvla-bovde-boahtit-gullat-njuolggosaddaga-mii-guldalit?page=6 |
Disdaga iđđesbeaivvi leat guokte biilalihkohisvuođa geavvan Romssa fylkkas
Vuosttas lihkohisvuohta geavai Finnsnesa gávpogis. Biila vujii badjel luotta ja heahteveahka sáddejuvvui báikái. Okta olmmoš lea sáddejuvvon buohccevissui, dieđihit Romssa politiijat.
Nubbi lihkohisvuohta geavai fas E6 luottas Fossbakkenis, Loabaga suohkanis. Biila vujii badjel luotta ja okta olmmoš lea roasmmohuvvan. Heahteveahka lea jođus báikái, dieđihit Romssa politiijat. | https://www.avvir.no/guokte-biilalihkohisvuoda-romssa-fylkkas/ |
Subsets and Splits