text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide
Sámi allaskuvlla studeanttat. Govven: Johtti Productions/Ánne Kátjá Gaup
Odne rahppui ođđa vejolašvuohta ohcat Sámi allaskuvlla prográmma oahpuide.
Bachelorgráda oahput maiddá sáhtát ohcat otná beaivvi rájes:
- Duoji ja hábmema bachelorprográmma
- Samisk barnehagaelærerutdanning
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma/Samisk språk og litteratur
5 jagi mastergráda/Integrerejuvvon mastergráda oahput maiddá sáhtát ohcat otná beaivvi rájes:
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master
Ohcanvuogádat: Oktasaš ohcanvuogádat/Samordna opptak
Oanehitáiggeoahput
Jus háliidat ohcat oanehitáigge oahpuide, de oainnát dáppe makkár ohppui lea ain vejolaš ohcat.
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus leat erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Reálagelbbolašvuođagáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggadusain.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Jus dus leat gažaldagat sisabeassangáibádusaid ektui, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: [email protected] | https://www.samas.no/se/a/odda-vejolasvuohta-ohcat-cavcca-oahpuide?page=3 |
Ellos Deatnu! -joavku doalai ikte vuossárgga álbmotgulahallama Kárášjoga servodatviesus.
Ulbmilin lei ságastallat ja juohkit dieđu Ellos Deatnu -joavkku doaimmain, vai maiddái Badje-Deanu olbmuin livčče diehtu Ellos Deatnu -joavkku doaimmain.
Ságastallan bisttii badjel guokte diimmu ja olbmuin ledje olu iešguđet jurdagat bivddu ektui. Čoahkkimii oassálastán olbmuin orui leamen oktasaš fuolla Deanu luosas ja dan seailluheamis boahtte buolvvaide, muhto maiddái báikkálaš olbmuid vuoigatvuođaid gohcimis.
Geahča dá Facebook-live-videoid ievttá čoahkkimis:
Čoahkkimis bođii ovdan maiddái dat, ahte Ellos Deatnu! -joavkku doaibma lea ovttaskas olbmuin gitta, ja ahte juohkehaš galggašii riepmat bargat, jos áiggoš oaidnit rievdadusa dahje ovddidit áššiid.
Beaska Niillas Ellos Deatnu! -joavkkus lohk√°, ahte sii eai leat buot bast√°n bargat, danin go sis eai leat nu stuorra resurssat.
– Mii eat leat geargan buot maid leimmet áigon dassážii, muhto daid maid leat geargan dainna leat duđavaččat, Beaska Niillas lohká. Son čujuhii ovdamearkka dihte Ellos Deatnu! -doarjjakonsertii, mii lágiduvvo Ohcejogas boahtte vahku maŋŋebárgga.
Eanet Kárášjoga álbmotgulahallama birra otná Buorre Iđit Sápmi -sáddagis diibmu 8.00-10.00! | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/luossanali_suodjaleapmi_sagastahtii_karasjoga_gulahallandilalasvuoas_-_geahca_videoid_dilalasvuoas/9727217 |
#MAGAyouth,Searvedoaimmat, váikkuheapmi ja beroštumit
Mannán lávvordaga USA oaivegávpogis Washington DC:as dollojuvvui Indigenous peoples march-miellačájáhus vázzin. Miellačájáhusa loahpas de šaddai juoga mii manai neahtás virálan miehttá máilmmi. Álgoálbmotvuoigaid bealušteaddji Nathan Phillips ovddidii ráfi ja gárttai guovtti dola gaskii. Suomas sámenuoraid doaimmaid ovddidan jo masá 30 jagi searvi SSN váljjii jođiheaddjin Petra Laiti joatkit doaimmas. Movt lea dilli dál sámeservviin, manne lea dehálaš doaibmat? Ruoŧa bealde guhkká Sáminuorra-searvvis doaibman Lars- Miguel Utsi lea dál Sámediggepolitihkas mielde ja suokkardallá manne álggii nuoraidsearvedoaimmaidde ja mo dat doalvvui sámepolitihkii. Doaimmaheaddjin Hánno Heaika Ásllat - Aslak Paltto. | https://areena.yle.fi/1-50049840 |
Riikkabeaivvit ásahit lágaid
6 LOHKU
Riikkabeivviid dehaleamos bargun lea ásahit lágaid. Ođđa láhka ásahuvvo dahje boares láhka rievdaduvvo ráđđehusa evttohusas dahje riikkabeaiveáirasa álgagis.
Riikkabeivviin láhkaevttohus dahje álgga manná sáttaságastallama maŋŋá váljagotti gieđahallamii. Váljagottis ášši guorahallo vuđolaččat ja áššedovdit celket iežaset oaiviliid.
Váljagoddi gárve smiehttamuša, ja evttohus máhccá riikkabeivviid dievasčoahkkimii vuosttas gieđahallamii. Doppe lea oktasašságastallan, man áigge riikkabeaivvit sáhttet sáddet evttohusa stuorra váljagotti gieđahallamii.
Vuđolut gieđahallamis mearriduvvo láhkaevttohusa sisdoalus.
Nuppi gieđahallamis riikkabeaivvit dohkkehit dahje hilgot evttohusa.
Dohkkehuvvon láhka addojuvvo presidentii nannenláhkai. Juos son ii nanne dan golmma mánotbaji siste, láhka máhccá riikkabeivviide. Juos riikkabeaivvit bissot oaivilis, láhka boahtá fápmui almmá presideantta nannema haga.
Vuođđolága rievdadeapmi dáhpáhuvvá seammaláhkai nuppi gieđahallama loahpa rádjai, goas riikkabeaivvit šluhttejit dan čuovvovaš riikkabeaiveválggaid badjel. Ođđa riikkabeivviid jienasteamis guokte goalmmátoassi áirasiin galgá guottihit nuppástusa. Vuođđolága sáhttá rievdadit ovttage riikkabeivviin, juos nuppástus celkojuvvo hohpolažžan viđa guđátoasi eanetloguin.
Dásseválddi presideanta, stáhtaráđđi dahje ministeriija sáhttet addit ásahusaid riikkabeivviid addán lága vuođul. | https://web.archive.org/web/20160324015956/http:/oikeusministerio.fi/sme/index/brochures/st303htav303ldisuomasgull303303lbmogii/riikkabeaivvitasahitlagaid.html |
Ođđasat
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
Dutkanráđđi lea nammadan Norgga ovddasteddjiid The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái. Ovddasteaddjiguovttos leaba Sámi allaskuvlla vuosttašamanueanssa Laila Susanne Vars ja UiT Norgga árktalaš universitehta professor Torjer Andreas Olsen.
Vars lea riikaidgaskasaš eamiálbmotriekte- ja olmmošvuoigatvuođaid áššedovdi. Son lea earret eará leamaš Sámi allaskuvlla rektor, Sámedikki várrepresideanta ja leamaš nammaduvvon ON eamiálbmotriekte áššedovdin. Olsen lea instituhttajođiheaddji UiT Norgga árktalaš universitehta Sámi dutkamiid guovddážis. Su barggut guoskkahit earret eará sámi ja eamiálbmot sisdoalu oahpahusas ja skuvllain, sohkabealli ja fápmu dutkamis ja osku davviguovlluid konteavsttas. | https://www.samas.no/se/a/laila-susanne-vars-lea-nammaduvvon-international-arctic-science-committee-iasc-lavdegoddai?page=4 |
Gaup oappážiid ođđa musihka- ja dáiddajoavku Ozas lea álggahan ságastallama sápmelaččaid silbbaid geavaheami ja dálá sámi eallinvuogi birra.
Anáraš silbaduojár Neeta Jääskö oaidná, ahte silbačiŋaid geavaheamis ii leat nu stuorra mearkkašupmi ollislašvuođas.
Jääskö oaivvilda, ahte dehálut livčče darvánit máilmmi stuorát váttisvuođaide.
– Dat, ahte sáhtášeimmet iežamet oastinválljejumiiiguin ja golahemiiguin čoavdit daid stuorra váttisvuođaid mat máilmmis dál justa leat eatnamiid, čázi ja áimmu nuoskkideamiid dáfus, de das ii boađe mihkkige. Dat lea okta stuorimus fillejumiin, mii lea mannan čađa, ahte mii sáhttit iežamet válljejumiin beassat várjalit dán máilmmi, Jääskö dadjá.
"Lea buorre, ahte olbmot morihit jurddašit árgaeallima válljejumiid"
Neeta Jääskö mielas lea buorre, ahte olbmot morihit jurddašit man olu duššes diŋggaid ja dávviriid háhket alcceset.
– Mu mielas dat lea maiddái, ahte mii galgat eambbo gudnejahttit daid diŋggaid maid mii háhkat alccemet.
Davviriikkain birasságastallimis lea šaddan váldorávdnji, man mielde individuála dásis olbmot galget dahkat daid válljejumiid árgaeallimis.
– Dat mii mu vehá váivvida lea dat, ahte eandalit dáppe máilmmi riggámus riikkain, Davviriikkain, das lea šaddan dego váldorávdnji dása birasságastallamii. Ahte das lea šaddan beare dakkár individuálaprošeakta smiehttat daid válljejumiid.
"Vuollel logi proseantta máilmmi silbbas, mii lea geavahusas atnojuvvo čiŋaide ja eará hearvvaide"
Silbaduojár Neeta Jääskö muitala, ahte sullii vuollel logi proseantta máilmmi bajásroggojuvvon silbbas lea geavahusas čiŋaide ja eará hearvvaide.
Silbbas stuorimus oassi geavahuvvo eará dárbbuide go čiŋaid ráhkadeapmái.
– Silbahan sáhttá geavahuvvot ođđasit ain ođđasit. Das vuollel log proseantta manná čiŋaide. Stuorimus geavahusat silbii leat elektronihkká, medisiinnat ja čuovgagovven, masa dat silba geavahuvvo. Das leat hui ollu anut industriijas maiddái. Nu ahte dat mii doppe juohkehačča čikŋaskáhpus lea, ii iešalddes mearkkaš buoskkage.
Ozas-joavkku boktin geahččanguovlu lea Jääskö mielas buorre
Neeta Jääskö mieđiha, ahte Ozas-joavkku jurdda smiehttagoahtit silbačiŋaid geavaheami lea buorre.
– Dát sáhttá leat hui buorre álgga ja mun sávan duođaid, ahte mii beassat ovddosguvlui maiddái vehá viidáseappot joatkit dán ságastallama nu, ahte dat ii báze dakkár individuáladássái. Danin livčče buorre joatkit ságastallama go mis leat stuorit problemat maid čoavdit.
Juos juoidá galgá dáhpáhuvvat, de dasa ferte darvánit olles systema ja organisašuvnnaid dásis, Jääskö dadjá.
– Dat lea olles systema dásis, mo mii eallit buohkat dáppe Davviriikkain ja mo mii háhkat alccemet borramuša ja ealáhusa. Dat leat stuorit problemat, maidda mii galgat organisašuvnnaid ja systema dásis vástidit. Dákkár problemat eai leat oktageardánit individuála čovdosat.
Ii áiggo heaitit silbačiŋaid geavaheami
Neeta Jääskö ii áiggo ieš heaitit silbačiŋaid geavaheami.
– Sállošan, muhto mun in áibbas vuolgge dasa, ahte mii galgat bidjat silbačiŋaid eret, muitala Jääskö.
Vaikko olbmot heaittasivčče silbačiŋaid geavaheami máilmmis, ii das livčče liikká mearkkašupmi ollislaččat.
– Vaikko juohke áidna olmmoš máilmmis heaittašii silbačiŋaid geavaheami ja bijašii daid dohko ođđasit geavahussii, das ii livčče makkárge mearkkašupmi, loahpaha Neeta Jääskö.
Neeta Jääskö lei mielde maŋŋebárgga Geasseradios kommenteremin ášši. Geasseradio gullo nuppádassii gaskavahku diibmu 14.03. | http://yle.fi/uutiset/silbaduojar_jaasko_silbbas_stuorimus_oassi_geavahuvvo_eara_darbbuide_go_ciaide/9067647 |
Jietnadesigna ovdamearkkat
DJ iDJa lea studeren elektronalaš musihka Catalyst Instituhtas Berliinnas gos son beasai vásihit girjás jietnadesigna. Luonddubáddemiiguin ja gitára pedálaiguin hukse son miellagiddevaš jietnagovaid. Dákkár teknihkaiguin sáhttá ráhkadit jienaid ja musihka filmmaide ja dáiddalaš installašuvnnaide.
Musihkkabihttá ambient šáŋŋeris
Dán bihtás geahččalattai DJ iDJa heivehallat oktii báddemiid dahkkon Sámis ja Berliinnas. Báddemat gieđahallojuvvo digitálalaččat ovdal go synthat hábmejedje bihtá buoremus bohtosa guvlui.
Musihkkabihttá mas leat báddemat/luonddubáddemat
Artista geavaha áinnasge báddemiid maid lea dahkan urbána gávpotbirrasis ja luonddus. Su mielas lea dát miellagiddevaš vuolggasadji go lea sáhka ráhkadit musihka mas leat dovddut ja sieivavuohta. Iežas jietnabáddemiid bokte son addá musihkkii čikŋodaga ja oaivilsisdoalu. Dán bihtás geavaha artista muhtun oasi báddemiin Sámis dego vuođđun iežas musihkas.
Jietnabádden sámi duojis
DJ iDJa liiko eksperimenteret iešguđetge jienaiguin ja teknihkaiguin huksen dihte erenoamáš tekstuvrraid. Ovdamearkan dasa lea luohti ja duodji juoga maid dát video čájeha.
Geavahit olgguldas reaidduid
Olgguldas reaiddut addet vejolašvuođa «dovdat» musihka dan botta go komponere. Dán videos kombinere DJ iDJa «Playtronica» (mii ráhkada nuohtaid) ovttas synthain (Minilogue XD) ja rumbomašiinnain (Digitakt).
Suokkardit jienaid: Pedálaiguin ráhkadit miellagiddevaš jienaid
Geavahit teknologiija lea ieš alddes DJ iJa váibmu go lea sáhka su kreatiivvalaš iskkadeami birra. Čuovvovaš videot illustrerejit mo son geavaha iešguđetlágan teknihkaid. Suokkardeame ja geahččaleame bokte gullojit iešguđetlágan jienat.
Suokkardit jienaid: «Modulæra synthaiguin» ráhkadit miellagiddevaš jienaid vuođu rájes
Geavahit teknologiija lea ieš alddes DJ iJa váibmu go lea sáhka su kreatiivvalaš iskkadeami birra. Čuovvovaš videot illustrerejit mo son geavaha iešguđetlágan teknihkaid. Suokkardeame ja geahččaleame bokte gullojit iešguđetlágan jienat.
Suokkardit jienaid: Ráhkadit miellagiddevaš ja sierralágan ritma luonddu jienaiguin
Geavahit teknologiija lea ieš alddes DJ iJa váibmu go lea sáhka su kreatiivvalaš iskkadeami birra. Čuovvovaš videot illustrerejit mo son geavaha iešguđetlágan teknihkaid. Suokkardeame ja geahččaleame bokte gullojit iešguđetlágan jienat.
Suokkardit jienaid: Buvttadit ambient musihkkabihtá geđggiiguin ja bihcebáziiguin Ableton jietnaprográmmain
Geavahit teknologiija lea ieš alddes DJ iJa váibmu go lea sáhka su kreatiivvalaš iskkadeami birra. Čuovvovaš videot illustrerejit mo son geavaha iešguđetlágan teknihkaid. Suokkardeame ja geahččaleame bokte gullojit iešguđetlágan jienat.
Suokkardit jienaid: Geavahit luonddujienaid go ráhkada musihka ovtta filbmii
Geavahit teknologiija lea ieš alddes DJ iJa váibmu go lea sáhka su kreatiivvalaš iskkadeami birra. Čuovvovaš videot illustrerejit mo son geavaha iešguđetlágan teknihkaid. Suokkardeame ja geahččaleame bokte gullojit iešguđetlágan jienat. | https://www.idja.net/examples-of-sounddesign |
Eami√°lbmogiid filbmafestiv√°la Sk√°bmagovat lahkona. Beakk√°n filbmafestiv√°la √°lg√° d√°n vahku duorastaga jo 17. h√°ve An√°ris.
Festivála buvttadeaddji Ánne Kirste Aikio cavgila dán vahkus Yle Sámi Buorre iđit Sápmi -sáddagiin (juohke beaivve diibmu 8.30 ođđasiid maŋŋá) guldaleaddjiid das, maid erenoamažit gánneha fitnat geahččamin ja mii eará dáhpáhuvvá Skábmagovaid oktavuođas dán jagi.
Vuoss√°rgga tipsa leat 7 S√°mi Stories: "D√°t leat mu mielas festiv√°la deh√°lamos filmmat"
"Go mii leat eamiálbmogiid ja eandalitge sámi filbmafestivála, min ulbmil ii leatge leat buot stuorámus, muhto čájehit marginála filmmaid. Dán jagi mis lea ovttalágan siidotemán šaddan eamiálbmogiid filbmaskuvlejupmi ja dan dehálaš rolla.
Dan dihte lean otne válljen tipsan Sámi Film Lab -prošeavtta oktavuođas buvttaduvvon filmmaid. Dat leat oktiibuot čieža filmma, čieža sámi muitalusa, main lei vuosttasčájáhus Romssa riikkaidgaskasaš filbmafestiválain mannan vahkuloahpa."
1. Edith ja Aljosja
Ruoŧŧa, 2014, 8 minuhta / Bagadalli: Ann Holmgren
"Dát filbma lea oalle klassihkalaš ráhkisvuođamuitalus, mas johka lea sirren nissona ja dievddu. Soai leaba ráhkásmuvvan, muhto johka lea gaskkas. Filmma tráileris nisu ja dievdu vuolgiba gállit joga vuoi beassaba deaivvadit. Lea miellagiddevaš oaidnit, mo de geavvá."
2. Áile ja áhkku – Áile and Grandmother
Norga, 2014, 12 minuhta / Bagadalli: Silj√° Somby
"Dát filbma lea erenoamáš sihkkarit Anára olbmuide, go váldorollas neaktá Ellen Ravdna Näkkäläjärvi, geas leat ruohttasat maid dáppe. Dán filmmas Áile ja áhkku gulahallaba hui bures. Filmmas leat temán luonddudieđut ja -fámut, maid birra áhkku muitala Áilii. Muhto Áilles alddis lea čiegusvuohta, mii bidjá sudno gaskavuođa garra geahčalussii."
3. S√°mi Boj√° - S√°mi Boy
Norga, 2014, 9 minuhta / Bagadalli: Elle Sofe Henriksen
"Dát lea filbma, mii lea oalle olu beaggán erenoamážit dáppe Suoma bealde, daningo dashan lea váldorollas BB-Andte, Andte Gaup-Juuso. Maiddái temá dán filmmas lea hui miellagiddevaš, namalassii dat, mo sámebártnit eandalitge boazodoalus galget neaktit, ahte leat garrasat eaige oaččo čájehit headjuvuođa dahje dovdduid. Elle Sofe Henriksen lea ieš koreográfa ja oassi dovdduin dán muitalusas buktojuvvoge ovdan dánsuma bokte."
4. Hilbes biigá – O.M.G.
Norga, 2014, 15 minuhta / Bagadalli: Marja Bål Nango
"Dát filbma maiddái lea ožžon oalle olu fuomášumi, go filmma bagadalli Marja Bål Nango vuittii Romssa riikkaidgaskasaš filbmafestiválas Skårungen-bálkkašumi, mii lea Davvi-Norgga filbmaguovddáža čalmmustahttin čeahpes bagadallái. Olbmot lohket, ahte dát lea sámi veršuvdna Fucking Åmål -filmmas. Dán filmmas guokte nieidda vuolgiba ohcat sáhtu ja das gal dáhpáhuvvá vaikko ja mii."
5. Giksašuvvon ealli – The Afflicted Animal
Norga, 2014, 15 minuhta / Bagadalli: Egil Pedersen
"Dán filmmas lea miellagiddevaš vuolggasadji, go boaittobeale gilážis ássi nieiddaš lea ohcamin veahki iežas gillájeaddji beatnagii, muhto su bearašlahtut dárbbašitge veahki eanet. Filmma oktan temán lea oktonasvuohta."
6. Ellos Sápmi – Long Live Sápmi
Ruoŧŧa, 2014, 16 minuhta / Bagadallan: Per Josef Idivuoma
"Dát lea komediija ja parodiija Guovdageainnu stuimmit -filmmas. Bagadalli Per Josef Idivuoma lea ožžon filmma váldorollai beakkán neavttár Mikkel Gaup, gii lea neaktán maid Ofelaš ja Guovdageainnu stuimmit -filmmain. Dát filbma lea miellagiddevaš, daningo dat vuođđuduvvá Niillas A. Somby duohtamuitalussii."
7. Iđitsilba – Burning Sun
Norga, 2014, 12 minuhta / Bagadallan: Elle M√°rja Eira
"Maiddái dát filbma vuođđuduvvá duohtamuitalussii. Filmma váldotemán lea čoarvegahpir. Dát lea duohtamuitalus das, go Guovdageidnui bohte báhpat ja dadje sámenissoniidda, ahte eai oaččo šat geavahit čoarvegahpira."
Buot dáid filmmaid beassá geahččat** Sámi muitalusat** -filbmačájáhusas, mii lágiduvvo bearjadaga 23.1. diibmu 13.00 sámekulturguovddáš Sajosis ja lávvardaga 24.1 diibmu 16.00 sámemusea Siiddas.
Skábmagovaid olles prográmma gávdno festiválaneahttasiiddus. Prográmmagihppagiid sáhttá viežžat nuvttá sihke Sajosis ja Siiddas. Olles prográmma gávdno maiddái gaskavahku almmustuvvi Inarilainen-aviissas. | http://yle.fi/uutiset/skabmagovat-tipsa_nummar_1_cieza_sami_muitalusa/7745479 |
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
Okta rektor- ja okta prorektorevttohas
Go áigemearri dievai lávvordaga njukčamánu 16. beaivvi de lei boahtán okta rektorevttohas ja okta prorektorevttohas:
- Laila Susanne Vars, rektorevttohas
- Ylva Jannok Nutti, prorektorevttohas
Válgastivra lea čoahkkimis ikte, njukčamánu 18. beaivvi, dohkkehan goappašat evttohusaid allaskuvlla válganjuolggadusaid vuođul.
Laila Susanne Vars - rektorevttohas
Laila Susanne Vars bargá dál fágadirektevran Norgga našuvnnalaš olmmošvuoigatvuođaásahusas. Sus lea doavttergráda juridihkas Tromssa universitehtas man oaččui 2010s. Son lea maiddái doaibman Sámedikki várrepresideantan áigodagas 2009-2013. Dasa lassin lei Gálddu direktevra ovdal go ásahus ovttastahttui Norgga našuvnnalaš olmmošvuoigatvuođaásahusain.
Vars dutkanalmmuhemiid sáhtát dáppe, Cristin nammasaš siiddus, oaidnit.
Ylva Jannok Nutti - prorektorevttohas
Ylva Jannok Nutti bargá vuosttašamanueansan Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuin. Sus lea doavttergráda pedagogihkas ja nákkáhalai Julevu universitehtas 2011s. Son lea iežas bargguin earenoamážit beroštan sámi árbevirolaš máhtus ja matematihkkaoahpu čanastumis.
Jannok Nutti dutkanalmmuhemiid sáhtát dáppe, Cristin nammasaš siiddus, oaidnit.
Válggaid čađaheapmi
Válggat galget aŋkke čađahuvvot vaikko leage dušše okta evttohas goappáge doibmii. Válgabeaivi lea cuoŋománu 10. beaivvi, muhto sáhttá ovddalgihtii jienastit. Jienasteddjiide, nammalassi studeanttaide ja bargiide, sáddejuvvo e-boasta mas lea čujuhus man galgá čuovvut. Lea maid vejolaš ovdakántuvrras jienastit Diehtosiiddas.
Válgastivra dohkkehii seammá čoahkkimis jienastuslogu mii biddjo geahččán ládje ovdakantuvrii.
Loga eambbo rektorválggaid njuolggadusaid ja čađaheami birra dáppe. | https://www.samas.no/nb/node/4503?page=1 |
Latest news
- Graduation students 2018
- World Indigenous Research and Education Conference
- New dean
- Departement of Sámi Teacher Educations and Indigenous Journalism has a new dean.
- Tuition fees
- Public opening
- Office - Free of charge for our students
- From Kalaallit Nunaat to Sápmi
- Alumni students take part in exhibitionproject
Mátkemuitalus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Kanáda mátkki birra
Sámi allaskuvlla vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu studeanttat ovttas oahpahedjiiguin ja bargiiguin leat geassemánus 2022 mátkkoštan Kanádai galledit Memorial University of Newfoundland –universitehta oassin Verdde-fierpmádaga doaimmaid. Verdde-fierpmádat lea davviguovllu alitoahpu oahppoásahusaid fierpmádat, masa gullet vihtta davviguovllu alitoahpu ásahusa. Fierpmádaga bokte lea sihke studeanttaide ja bargiide vejolaš vuolgit lonohallamii. Ovdal mátkki Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahput leat searvan Verdde Thematic Network 2021 project for virtual exchange activities -prošektii, mii ráhkkanahttii joavkku mátkái.
Kanáda-mátki sirdojuvvui riikkaid COVID 19 –njuolggadusaid geažil ovddit jagis nu ahte beasaimet mátkkoštit Kanádai mannan jagi geassemánus. Mátkkis beasaimet oahpásnuvvat Memorial University doaimmaide ja campusii ja oahpat universitehta oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotdoaimmaid birra. Beasaimet fitnat Juniper Houses, mas doaibmá álgoálbmotstudeanttaid resurssaguovddáš. Lassin oahpásnuvaimet St. John'sa gávpogii mas Memorial University váldocampus doaibmá. St. John'sas oruimet Macpherson College geasseorrunsajis universitehta campusguovllus. Beasaimet oahpásnuvvat Memorial University oahpaheaddjeoahpu studeanttaide ja bargiide ja gullat logadallamiid sihke universitehta oahpahedjiin ja eará áššedovdiin.
Mátkošteimmet badjel jándora goappáge guvlui ja beasaimet fitnat St. John'sa gávpoga lassin Toronto ja Montreala gávpogiin. Mátkkis vásiheimmet mo earenoamáš somás joavku mis lea oahpaheaddjeoahpus ja mii boahtit álo muitit dán somás mátkki ja vejolašvuođaid maid dat buvttii midjiide sihke joavkun, oahpaheaddjestudeantan ja olmmožin. Dovddaimet iežamet hui bures boahtán ja vuostáiváldon Memorial University bealis ja sávvat ahte sii maid besset min galledit muhtin beaivve. Dán mátkkis leat báhcán olu somás fearánat, vaikko buot dáhpáhusat eai lean suohttasatge. Muhtin girdi šluhttejuvvui, ovtta girdis mii maŋŋoneimmet girdišilljumoivvi dihte ja goaffarat eai máŋgii čuvvon min muhto mearrideimmet ahte eat beroš das nu beare olu, muhto baicce návddašit earenoamáš vásáhusain maid beasaimet oažžut dán mátkkis.
Teaksta: Janita Känsälä, 3. jagi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu oahpaheaddjestudeanta, geassebargi oahppohálddahusas 2022
Govat: Sámi allaskuvlla vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput
Janita Känsälä, Ellen Inga Sara ja Inga Merete Pulk | https://www.samas.no/en/node/5741?page=6 |
ámedáidaga dutkan
Dáidagiid dieđagoddi lea sámedáidaga dutkamušas guovddášsajis Norgga, Ruoŧa, Ruošša ja Suoma sámeguovlluin. Dieđagoddi dahká ollu ovttasbarggu visuálalaš dáidaga ja kultuvrra surggiin sámiid kultur- ja skuvlenorganisašuvnnaiguin.
Dieđagotti sápmelašvuođa dutkamušain leat gieđahallon ee. arktalaš estetihkka, sámiid hervenvuohki, Lappi –cukcasa govvemat, sámit suopmelaš govvadáidaga fáddán, sámekultuvrra ja dálá dáidaga vuorrováikkuhus, dáiddabajásgeassin, kultuvrralaš ja psykososiálalaš buresbirgen ja sámiid govven joavkodieđihangaskaomiin.
Dáidaga atnin oahpahusas lea ovddiduvvon ovttasbarggus sámiid skuvllaiguin ja oahppolágádusaiguin. Sámekultuvra lea buktojuvvon ovdan skuvllain earret eará biras- ja dálvedáidaga vugiiguin. Dasa lassin oahpahusas leat deaividan dieđagotti hábmenmáhttu ja sámiid duodjekultuvra, dan ávdnasat ja teknihkat.
Dieđagoddi lea mielde máŋgga sápmelašvuođa dutkan- ja skuvlenfierpmádagas. Rabas allaoahpahaga DAVVIN -oahpuide dieđagoddi buvttada industriijalaš hábmema vuođđo- ja ávnnasoahpuid. Oahput leat oaivvilduvvon sámeguovllu nuoraide ja rávesolbmuide. | https://www.ulapland.fi/S%C3%A1pmi/Dutkamu%C5%A1/S%C3%A1med%C3%A1idaga-dutkan |
Váikkuhandoaibmaorgánat
Anára gieldda váikkuhandoaibmaorgánan doibmet nuoraidstivra, vuorrasiidstivra ja lápmásiidstivra.
Váikkuhandoaibmaorgánat leat sin ovddastan joavkkuid oassálastin- ja váikkuhankanálat, ja dat buktet joavkku oainnuid mearrádusdahkamii. Váikkuhandoaibmaorgánaide galgá addit vejolašvuođa váikkuhit gieldda iešguđet doaibmasurggiid plánemii, válmmaštallamii ja čuovvumii áššiin, main lea mearkkašupmi sin ovddastan joavkku buresveadjima, dearvvašvuođa, osolašvuođa ja eallinbirrasa dáfus.
Loga váikkuhandoaibmaorgánaid birra lasi liŋkkain, mat leat vulobealde. | https://www.inari.fi/se_no/oassalastin/oassalastte-ja-vaikkut/vaikkuhandoaibmaorganat.html |
Ođđa tv-ráidu Duodji Vätnoe Duodje – Det vackraste samiska hantverket Son lea álo háliidan duddjot dakkár sasteveaskku, 2.12.2020 Sameradion & SVT Sápmi Govva/kuva: Son lea álo háliidan duddjot dakkár sasteveaskku, 2.12.2020 Sameradion & SVT Sápmi Lue loppuun → | https://miisearvi.wordpress.com/tag/duodji-vatnoe-duodje-det-vackraste-samiska-hantverket/ |
Ketagiella lea áidna jeniseilaš giella mii lea ain eallimin, ja dan hupmet 213 olbmo[1] Turukhansk- ja Bajkit-rajonain Krasnojarsk krajas Sibirjjás Ruoššas. Golbma giela, jughagiella, kottagiella ja pumpokolagiella gulle maiddái jeniseilaš gielaide, muhto leat dál jápmán.
- Vajda, Edward. A Siberian Link with Na-Dene Languages (eŋgelasgillii)
- "Vserossijskaja perepis naselenija 2010" -Ruošša olmmošlohkan 2010 | http://se.wikipedia.org/wiki/Ketagiella |
ámi ja álgoálbmot filmmat
Sámi ja álgoálbmot filmmaid lea álki gávdnat oahpahusa várás Sápmifilm.com, NRK TV - Samisk ja Filmbib bokte.
Artihkkal Sámi filmmaid birra, dárogillii -Store norske leksikon
Sámi filbmaoahppoárka, muhtun sámi oanehisfilmmaide -NDLA
Dá eanet cavgileamit:
Mánáide:
Chihiro ilmmiid gaskkas Dárogillii oahppoárka -Filmweb.no
Ailos reise -Filmweb.no
Jikŋon 2 Filmweb.no
Oahppoárkkat (dárogillii) ja dieđut filmmaid birra:
Ellos eatnu La elva leve Filmweb.no
Sameblod -Filmweb.no
Ofelaš/Veiviseren -Filmweb.no Ofelaš/Veiviseren NDLA
Guovdageainnu stuimmit/Kautokeinoopprøret -Filmweb.no
Iešguđetlágan filmmat mat leat neahtas | Ovttas/Aktan/Aktesne
10 sámi filmma maid sáhtát rávdnjet NRK
Álgoálbmot filmmat:
Whale rider - Wikipedia
Ten canoes - Wikipedia
Rabbit proof fence - Deichman girjerájus
Máŋgga guovllu álgoálbmot filmmat: Sápmifilm.com
Eamiálbmot filmmat Søk | Ovttas/Aktan/Aktesn | https://lohkanguovddas.no/se/sami-ja-algoalbmot-filmmat |
Latest news
- Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom
- Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen
- Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere
- Studietilbud våren 2023
- Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022
- 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole
- Samarbeidsavtale underskrevet
- Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser!
Sámi allaskuvlla studeanttaid filmmaid čájehit Skábmagovain ja Helssegis
Dál lahkona fargga fas Skábmagovaid filbmafestivála Anáris. Sámi allaskuvlla journalistihka- ja filbmastudeanttat leat ožžon buriid ságaid festivála lágideddjiin. Vihtta studeanta čájehit iežaset filmmaid ja gávcci filmma leat válljejuvvon čájehit álgoálbmotfilbmafestiválas mii álgá ođđajagimánu 23. beaivvi. Máret Inger A. Anti čájeha buot golbma filmma festiválas.
Geahča prográmma dás.
Davviriikkaid ministtarráđi Nordic Culture point doaluin čájehit maiddái Sámi allaskuvlla filbmastudeanttaid filmmaid. Doalut leat Helssegis guovvamánu 7.beaivve.
Dál leat vihtta studeanta ožžon dieđu ahte sin filmmaid leat válljen eahketdoaluide Orion Cinemas. Sara Beate Eira Persson, Máret Inger A. Anti, Sunna Nousuniemi, Elin Marakatt ja Ingar Marja Sarre leat dál ožžon dieđu ahte sin filmmat vuoruhuvvojit dáidda doaluide. Oktiibuot 13 sámifilmma čájehuvvojit dáin doaluin. | https://www.samas.no/nb/node/4671?page=6 |
Artihkkalat Sámi dieđalaš áigečállagis:
Ylikoski, Jussi 2014a: Davvisámegiela ‑ráigge – substantiiva, advearba, postposišuvdna vai kásus? [English summary: North Saami –ráigge – noun, adverb, postposition or case?] – Sámi dieđalaš áigečála 2/2014: 47–70.
Ylikoski, Jussi 2014b: Davvisámegiela substantiivavuđot –naga-hámit giellaoahpa ja sátnevuorkká rájá alde. [English summary: Denominal forms with -naga in North Saami: Between grammar and lexicon.] – Sámi dieđalaš áigečála 1/2014: 51–74.
Ylikoski, Jussi 2006a: Davvisámegiela –nláhkai ~ –nládje -suffiksála ii-finihtta vearbaráhkadusat. [English summary: The North Saami non-finite in –nláhkai ~ –nládje.] – Sámi dieđalaš áigečála 1/2006: 18–38.
Ylikoski, Jussi 2006b: Fuomášumit sámegiela adposišuvnnaid funkšuvnnain: ovdamearkan alde– ja ala-postposišuvnnaid ii-lokála geavaheapmi. [English summary: Remarks on the functions of adpositions in North Saami: the non-spatial use of the postpositions alde and ala.] – Sámi dieđalaš áigečála 1/2006: 39–61.
Eará čállosat Sámi dieđalaš áigečállagis:
Árvvoštallamat:
Ylikoski, Jussi 2016: Ideála dutki bargá dego diktačálli ja rehketdoalli. – Sámi dieđalaš áigečála 2/2016: 55–60.
Ávvučállosat:
Ylikoski, Jussi 2019: Ole Henrik Magga gielladutkin. – Sámi dieđalaš áigečála 1/2019: 59–68. | https://site.uit.no/aigecala/jussi-ylikoski/ |
Eurovision Song Contest -lávlungilvu álgá odne 14.5. Tel Avivis, Israelis, go vuosttaš oassefinálá álgá diibmu 21.00. Lávlungilvu joatkašuvvá nuppi oassegilvvuiguin duorastaga 16.5. Dalle lávddi alde gullosta maiddái luohti, go Norgga sádden KEiiNO-joavku njuike lávddi ala. KEiiNOs lávluba Tom Hugo Hermansen ja Alexandra Rotan. Sudno lassin joavkkus juoigá guovdageaidnulaš Fred Buljo.
– Mun áiggun ovddastit sámi kultuvrra nu bures go sáhtán ja dieđusge mun sávan, ahte olles Eurohpa boahtá juoigat min mielde, dajai Buljo Yle Sápmái njukčamánus.
Maiddái Buljo áhčči, Klemet Anders Buljo lea vuolgán bártnis doarjjan Tel Avivii. Sus leatge stuorra vuordámušat KEiiNO birgema ektui.
– Mun lean áibbas sihkkar, ahte dat boahtá finálii. Ii eahpádusge.
Vuosttáš oassefinálas loaiddastit oktiibuot 17 riika. Ovdamearkka dihte Suopma gilvvohallá vuosttaš oassefinálas. Buot vuosttaš oassefinála riikkaid gávnnat dáppe.
Nuppi oassefinálas lea okta oassálasti riika eanet go vuosttaš oassefinálas, dasgo álgoálggus vuosttaš oassefinálii biddjon Ukraina geassádii gilvvuin.Nuppi oassefinála oasseváldiid gávnnat dáppe.
Goappáge oassefinálas besset viidásabbot 10 riika álbmoga jienaid ja riikkaidgaskasaš áššedovdijuryid addin čuoggáid vuođul.
L√°vlungilvvu fin√°la ordnejuvvo l√°vvardaga 18.5. diibmu 21.00. Oassefin√°lain birgen riikkaid lassin fin√°las oaidnit ordnejeaddjiriika Israel, ja gilvvu vihtta stuorra ruhtadeaddjiriika nappo Fr√°nska, Duiska, It√°lia, Esp√°nnja ja Britannia. L√°vvardaga vuoittus leat gilvaleamen oktiibuot 26 riikka. | https://yle.fi/sapmi/3-10781909 |
Filbmaárvvoštallan:
Sunna Nousuniemi filbma «Boso mu ruovttoluotta» lea muitalus filbmadahkki ja váldoolbmo Sunna iežas giččus ceavzit, maŋŋá go lea vásihan seksuála veahkaválddi.
Filbma čuovvu Sunna mátkki dan beaivái go son viimmat sáhttá geahččalit joatkit eallima.
Filbma rohtte geahčči álggus jo fárrui, go Nousuniemi litna jienain muitala dorvobáikkistis, mii lea johgáttis. Son čohkká doppe muohttagis. Olgun lea seavdnjat. Veahá guhkkeleappos oidnojit dálut, main leat čuovggat.
Luonddus orru leamen jaskat ja ráfálaš. Juohkehaš soaitá dárbbašit sierra báikki, gos gávdná sielu ráfi.
- Loga:
Jaskesvuohta ja ráfálašvuohta rihkkojuvvo go oaidnit Sunna čohkkámin biilla ovdapeaŋkkas. Son muitala makkár hástalusat sus leat eallimis.
«Mun dáistalan mu eallimis ovtta stuorra áššiin, ja dat ášši čuohcá olles mu eallimii. Mun lean vásihan trauma, man dihtii mun buhcen traumamaŋŋásaš streassasyndromain.»
Dát 24 minuktasaš filbma lea Sunna Nousuniemi persovnnalaš muitalus das, mo son rahčá nagadit eallit váivves jurdagiiguin ja balus maŋŋá traumáhtalaš dáhpáhusa.
Mii gullat mo manná su áššiin diggevuogádagas.
Filbma čájeha maid man mávssolaš lea gávdnat miellagiddevaš buđaldallama dahje áiggegolu go olbmos lea váttes dilli ja leat losses jurdagat.
Sunna stuorra buđaldallan lea duddjon. Son bossu dološ sámi duddjonárbevieru heggii. Dát gis lea mielde veahkeheamen su iežas eallima bossut ruovttoluotta heggii.
Sunna Nousuniemi lea roahkkat go lea arvan ráhkadit dán filmma iežas eallima váivvimus ja losimus dáhpáhusas. Son muitala rahpasit ilgadis vásáhusas, mii fáhkka rievdadii virkos, nuorra nissonolbmo eallima.
Geahččin mus golget gatnjalat go Sunna hállá váivvimus ja seavdnjadeamos áššiin. Seammás illosan go filmmas oaidnit dakkár áššiin mat movttiidahttet su.
«Boso mu ruovttoluotta» lea bures ráhkaduvvon filbma. Govvejeaddjit nagadit geahčči diktit boahtit lahka Sunna Nousuniemi. Filmma jietna lea maid buorre.
Muitalus njuovžá bures álggus gitta lohppii ja doalaha geahčči das kinosáles.
Eanet aht` eanet sápmelaš nissonolbmot leat ráhkadišgoahtán sihke filmmaid ja dokumentáraid. Dát lea sámi servodahkii vuoitun.
Dalle gehččo máilbmi maiddái nissonolbmo čalmmiiguin ja eavttuiguin, iige dušše almmáiolbmo. Dát lea midjiide buohkaide ávkin.
«Boso mu ruovttoluotta» vuosttaščájálmas lea Tromssa Internationála Filbmafestiválas duorastaga eahkedis. | https://www.nrk.no/sapmi/arvvo_tallan_-sunna-filbma-_uzii-njuolgga-vaibmui-1.15815943 |
Ođđasat
- KIF-lávdegoddi finai Sámi allaskuvllas
- Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
- Sámi allaskuvla bovde boahtit gullat njuolggosáddaga "Mii guldalit"
- Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oanehisáiggeoahpuide
- Olgoriikastudeanttaid oahppodivat
- Čavčča deaivvadanplána ja diibmoplána
- Innspill på åpent høringsmøte i Stortinget
- Ohcciidlohku lassánan ollu moatti jagis
Suoidnemánu 12. beaivi 2018
Ná ozat čavčča oahpuide!
VÁRUT/OBS: Dál fertet ohcat báikkálaččat! Ohcanáigemearri lea 01.08.18.
Geahča dás movt ozat Sámi allaskuvlii: | https://www.samas.no/se/a/studenter/na-ozat-cavcca-oahpuide?page=7 |
Ođđasat
- Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin
- Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor
- Ná ozat Samordna opptak bokte
- Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas
- Girječállioahppu 1 ja 2
- Háliidii sámi birrasa
- Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi pedagogihka ovdáneapmi
Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
Guovttegielatiskkadeapmi davvisámegielas galgá dál lágiduvvot Guovdageainnus, Sámi allaskuvllas, geassemánus 13. b.
Mii lea Guovttegielatiskkadeapmi?
Guovttegielatiskkadeapmi lea njálmmálaš guovttegielatgeahččaleapmi sidjiide geat háliidit šaddat dulkan. Guovttegielatiskkadeapmi gáibádus lea ahte dus leat buorit gálggat sihke dárogielas ja dulkagielas. Guovttegielatiskkadeapmi iská njálmmálaš ovdanbuktingálgga ja man čeahppi lea áddet ja muitit sekveansasisdoalu nu ahte nagoda bájuhit visot mii daddjo, nu dárkilit go vejolaš. Sátnerádju, dadjan, grammatihkka ja giellageavahus maid árvvoštallojuvvojit. Guovttegielatiskkadeapmi ii iskka dulkongálggaid, muhto čájeha jus dus leat giellagálggat mat sáhttet kvalifiseret du dulkan.
Jus kandidáhtat ožžot dohkálaš bohtosiid Guovttegielatiskkadeamis, de ožžot fálaldaga váldit álgokurssa dulkka ovddasvástádusas, dahje dárogillii Tolkens ansvarsområde (TAO), man OsloMet jođiha. Dohkálaš boađus ja kurssa čađaheapmi buktá vejolašvuođa čálihuvvot Nationála dulkaregistarii (tolkeregisteret.no) E kategoriijas, mii lea registara vuolimus kategoriija.
Ohcanáigemearri lea 30. beaivvi miessemánus. | https://www.samas.no/se/a/guovttegielatiskkadeapmi-giddat-2024?page=8 |
Latest news
- Information regarding the corona virus
- Sámi National Day at Sámi allaskuvla
- Apply for Spring 2020 studies
- Academic administration - opening hours
- Ten points to know about before diving into studentlife
- Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences
- Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange!
- Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta
- World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposia 2.–3.2.2016 Romssas
Symposia lágideddjiid bealis sáddejuvvo čuovvovaš ovdadiehtu:
UiT Norgga árktalaš universitehta, Sámi allaskuvla ja Oulu universitehta lágidit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkan- ja bagadallansymposia Romssas 2.–3.2.2016. Mii bovdet buot sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkiid ja studeanttaid searvat miellagiddevaš symposiai.
Dieđiheapmi rahppojuvvo čakčat. Abstrávttaid áigemearri: 11.11.15. Dieđihanáigemearri: 12.12.15. Eanet dieđut almmuhuvvojit maŋŋelis.
- Symposijumen barkoegïelh leah gaajhkh saemiengïelh. Buerie båateme!
- Symposian bargguogielah leäh gájkah sámiengielah. Buerestbåhtieme!
- Symposiuma barggogiela le divna sámegiela. Buoris boahtem!
- Symposia bargogielat leat buot sámegielat. Bures boahtin!
- Symposium pargokielah láá puoh sämikielah. Pyereest puáttim!
- Symposiuum tuejjǩiõl liâ puk sää´mǩiõl. Pue´tted tiõrvân!
- Симпозиум лыххкэм кӣл ле̄в пугк са̄мь кӣл. Пуэдтӭ тӣррвэнҍ!
Symposia lágideddjiid bealis
Lene Antonsen, UiT Norgga árktalaš universitehta
Berit Nystad Eskonsipo, UiT Norgga árktalaš universitehta
Lill Tove Fredriksen, UiT Norgga árktalaš universitehta
Laila Susanne Oskarsson, UiT Norgga árktalaš universitehta
Jussi Ylikoski, UiT Norgga árktalaš universitehta
Outi Guttorm, Sámi allaskuvla
Marjatta Jomppanen, Oulu universitehta
Lágideaddjijoavkku oktasaš e-poastačujuhus: [email protected]
(Kort sammendrag på norsk: UiT Norges arktiske universitet, Samisk høgskole og Oulu universitet arrangerer Forsknings- og veiledningssymposium i samisk språk og litteratur 2.-3.2.2016 i Tromsø og inviterer alle forskere og studenter innenfor fagfeltet til å delta på symposiet. Symposiet foregår på samisk. Mer informasjon følger senere.) | https://www.samas.no/en/node/818?page=5 |
Dál moatti vahkui lea fas Suomas buot skuvllat rahpasan. Avvila vuolledásis guđatluohkkálaš Ellen Tervahauta ja njealjátluohkkálaš Sire Saijets álggaheigga skuvlla duđavažžan guovtti mánotbaji gáiddusoahpahusa maŋŋá.
– Somá lea oaidnit skihpáriid, dadjá Saijets.
Guktot v√°siheigga, ahte ruovttus skuvlabargguid lei muhtumin h√°staleaddji bargat.
– Dat lei vehá váttis, jos ii ádden maidnu. Dalle galggai hirbmat olu sáddet dieđuid oahpaheaddjái, muitala Tervahauta.
Avvila skuvlam√°n√°t √°lggahedje skuvlla oktanaga
Vaikko koronavirus ain jorr√° Suomas, lei Avvila skuvla rektor Pirkko Olli ilus, go s√°htii s√°vvat m√°n√°id ja bargiid buresboahtin fas skuvlii.
– Mun gal luohtán dasa, ahte Suoma stáhta lea dutkan dán ášši ja áššedovdit dihtet, ahte mis lea dorvvolaš leat dáppe skuvllas, dadjá Olli.
Avvila vuolleskuvlla 306 ohppiin ledje dušše moadde oahppi báhcán eret skuvllas koronadili dihtii. Oahppit álggahedje skuvlla duorastaga oktanaga. Skuvlabeaivi lea goittotge plánejuvvon nu, ahte buohkat eai jođe skuvlavistti uvssain seammaáigge olggos ja sisa. Maiddái boradeapmi ordnejuvvo nu, ahte buohkat eai leat seamma áigge boradeamen. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/geahca_video_oahppit_mahcce_fas_skuvlii__avvillas_nieiddaguokta_illudeaba_oaidnit_skihpariid_skuvllas/11351075 |
Norgga eiseválddiide lei sámiid rivttiid váttis vel dalle ge maŋŋil 1905. Mii diehtit ahte sániin lea fápmu, ja ahte sátnegeavaheapmi báidná jurddašanvuogi. Dan sivas Norgga eiseválddit gozihe sátnegeavaheami sámiid hárrái hui dárkilit. 1908 lei soames duiska mátkefitnodat turistagihpagis čállán ahte sámit ledje Norgga (ja Davviriikkaid) álgoálbmot; "die Urbevölkerung Norwegens". Olgoriikadepartemeanta cuigii dakkaviđi dan. Muhto go eŋgelasgillii nai lei čállon jur seamma ládje, gáibidii Norgga Olgoriikadepartemeanta ahte ovddasvástideaddji mátkefitnodagat galget sihkkut dan čuoččuhusa ahte sámit ledje Norgga álgoálbmot, ja dat sihkkojuvvui.
Jagi maŋŋil, 1909, čálii gis Aftenposten sámiid johtimiid birra, ja gohčodii dan duhátjahkásaš árbevierrun. Dakkaviđe lei Olgoriikkadepartemeanta cuigemin dan doaimmaheaddji Schibstedii gii šállošii aviissa bealis.
Gozihanbargu ja sátnebearráigeahččan orui hui čavgat. Gii geahččalii čállosiin addit sámiide árvvu, gávnnahalai dakkaviđe ja cuigehalai. | https://gollegompa.wordpress.com/2011/01/16/argabeaidaruiduhttin-stuorraviellja-oaidna-du-2/ |
Latest news
- Sámi lohkanguovddáš ja Ovttas čájehit oahpponeavvuid
- Doaimmat Sámi álbmotbeaivái
- Rijmmo - Biejjielåhkoe
- Giellavahkku 2023
- Saemien kultuvregoerkese maanagïertesne jïh skuvlesne
- Árvalusat bargguide Sámi álbmot beaivvi oktavuođas
- Kaleanddar 2023
- Kulturvuđot matematihkka & programmeren
- Juovlakaleandar 2022
Álgosiidu
Sámi lohkanguovddáš ja Tromssas ja Finnmárkku Fylkkamánni bovdejit davvisámegielat gáiddusoahpaheddjiid deaivvadeapmái golggotmánu 9.-10. beaivvi 2019 Guovdageidnui. Deaivvadeamis guoskkahit fáttáid mo gáiddusoahpahus galgá fátmmastit fágaođastusa.
Goas ja gos:
Golggotmánu 9.-10. b. 2019, Diehtosiida, Guovdageaidnu
Oktasaš gaskabeaivi: Thon hoteallas
Orrun: Thon hotell, Guovdageaidnu
Álgin 9.10 dii 11 ja loahpaheapmi 10.10. dii 15
Prográmma boahtá.
Dieđiheapmi lea čadnojuvvon, ja dat mearkkaša ahte jus ii boađe de šaddá ieš máksit hotealla jus dan lea diŋgon.
Dieđihanáigi: čadnojuvvon čakčamánu 20. b. 2019 e-poasta bokte: [email protected]
Invitasjon fjernundervisnings samling – hovedtema fagfornyelsen
Nasjonalt senter for samisk i opplæringa og Fylkesmannen i Troms og Finnmark inviterer fjernundervisningslærere til seminar 9.-10. oktober 2019
Når og hvor:
9.-10. oktober 2019, Diehtosiida, Guovdageaidnu
Felles middag: Thon hotell
Overnatting: Thon hotell, Kautokeino
Oppstart 9.10. kl. 11 og avslutning 10.10. kl. 15
Det er bindende påmelding, og det betyr at du må selv dekke for hotell dersom det er bestilt.
Påmeldingsfrist: 20. september 2019 via e-post: [email protected]
Prográmma:
Čakčat 2019 Gáiddusoahpahusseminára
Sámi lohkanguovddáš ja Fylkkamánni Tromssas ja Finnmárkku bovdeba gáiddusoahpaheddjiid deaivvadeapmái golggotmánu 9.-10. Beaivvi 2019 Guovdageidnui.
Goas ja gos:
Golggotmánu 9.-10. b 2019, Diehtosiida – Sullodat lanjas , Guovdageaidnu
Dag 1:
10.30 - 10.45 Boddu ja gáffe
10.45 - 11.00 Sámi lohkanguovddáš álggaheapmi -
11.00 – 11.30 Tromssa ja Finnmárkku fylkkamánnii
11.30 - 12.30 Boradeapmi
12.30 - 13.30 Mia Carina Eira ja Jørn Inge Eira – Designa Sámegiella nubbingiellan oahpahussii neahttavuđot resurssa
13.30 - 13.45 Boddu ja gáffe
13.45 - 14.30 Oahpahusdirektoráhtta digitála bálvalusaid ossodat – Rolf-Erik Østerås – Digitála vuođđogálggat ja digitálastrategiija
14.30 - 14.45 Boddu ja gáffe
14:45 – 15:00 Ságastallan
18.00 Oktasaš gaskabeaimállásat Thon hoteallas
Dag 2:
09.00 - 10.30 Ellen Ravna – Sámástangoahti. Didákttalaš modealla nuppigiela sártnodeami várás
10.30 - 10.45 Boddu ja gáffe
10.45 - 11.30 Bargobadji – digitálareaidduid – mo atnibehtet reaidduid
11.30 - 12.30 Boradeapmi
12.30 - 13.30 joatkka bargobadji
13.30 - 13.45 Boddu ja gáffe
13.45 - 14.30 Sámediggi - Fágaođasteami
14.30 - 15.00 Loahpaheapmi
Guovdageainnu Thon hoteallas leat várrejuvvon lanjat sidjiide geat dárbbahit idjadeami. Mii máksit mátke- ja orrungoluid hálbbimus lági mielde.
Dieđihanáigi lea čakčamánu 20.b. Beaivi ja don dieđihat [email protected]
Fjernundervisningsseminar høsten 2019
Nasjonalt senter for samisk i opplæringa og Fylkesmannen i Troms og Finnmark inviterer fjernundervisningslærere til seminar 9.-10. oktober 2019
Når og hvor:
9.-10. oktober 2019, Diehtosiida, Rom: Sullodat, Kautokeino
Dag 1:
10.30 - 10.45 Pause og kaffe
10.45 - 11.00 Nasjonalt senter for samisk i opplæringa oppstart
11.00 -11.30 Fylkesmannen i Troms og Finnmark
11.30 - 12.30 Lunsj
12.30 - 13.30 Mia Carina Eira ja Jørn Inge Eira – Design av nettbasert ressurs for undervisning i samisk som andrespråk
13.30 - 13.45 Pause og kaffe
13.45 - 14.30 30 Utdanningsdirektoratet avd for digitale tjenester – Rolf-Erik Østerås – Digitale grunnleggende ferdigheter og digitaliseringsstrategien
14.30 - 14.45 Pause og kaffe
14.45 – 15:00 Dialog
18.00 Felles middag på Thon hotell
Dag 2:
09.00 - 10.30 Ellen Ravna – Sámástangoahti. En didaktisk modell for andrespråkssamtalen
10.30 - 10.45 Pause og kaffe
10.45 - 11.30 Workshop – digitaleverktøy – hvordan bruker dere verktøyene 11.30 - 12.30 Lunsj
12.30 - 13.30 forts workshop
13.30 - 13.45 Pause og kaffe
13.45 - 14.30 Sametinget - Fagfornyelsen
14.30 -15.00 Avslutning
Det er reservert rom på Thon hotell i Kautokeino, for de som har behov for overnatting. Vi dekker reise og opphold for fjernundervisningslærere
Påmeldingsfrist er 20. september og det gjør du til [email protected]
Endringer i programmet kan forekomm | http://lohkanguovddas.no/se/gaiddusoahpahus-deaivvadeapmi-0 |
Orrunlanjas dihtor bálddas čohkká bártnáš ja guldala bealljebilttuin maid dat sámegielaoahpaheaddji dán vuoro gohčču bargat. Su eadni Karoliina Juhola čohkká bálddas ja veahkeha teknihkas.
Nuppiluohkkálaš Mihku Näkkäläjärvi studere eatnigielas gáiddusoahpahussan ruovttustis, go Roavvenjárgga gávpot fállá sámegiela diimmuid dál juo nuppi jagi dušše virtuálaoahpahussan. Oahpahus lea skuvlabeaivvi maŋŋá ja doaibma lohkkojuvvo riekkesdoaibman.
– Ristena mielas dat...., lohká Mihku diimmu álggus oahpaheaddjái, guhte čohkká Tamperes iežas dihtor bálddas ja guldala oahppis lohkama.
– Dathan manai bures, gullo dihtoris oahpaheaddji jietna.
Gulahallaba dihtora kamerain ja bealljebilttuiguin
Oahppodiibmu ovd√°na dainna, ahte Mihku ja oahpaheaddji gulahallaba dihtora kameraid ja bealjjebilttuid bokte. Muhtin gaskkas Mihku bajida oahppogirjjis kamera ovdii vai oahpaheaddji oaidn√° h√°llabago seamma girjjis.
Go oahppodiimmus lea gollan diibmobealli Mihku gávastallagoahtá ja borranmiellage gándda váivvida. Nuppiluohkkálaččas lea juo olles skuvlabeaivi duogá bealde.
Sámegieladiibmu álggii golmma áigge ja go diibmu časká bealnjeallje, Mihku šuohkkiha.
Nuppiluohkkálačča oahppodiibmu álggii veaigin diibmu golbma ja dál diibmu lea juo badjel bealnjeallje. Oahppodiibmu joatkašuvvá vel diimmu.
– Mun in šat nagodivčče, mun lean dás juo beallediimmu čohkkán. Mun háliidivččen vuolgit olggos stoahkat, Mihku čilge.
Eadni ballá dát ortnet goddá Mihku movtta sámegiela studeremii ja doallagoahtá ráŋggáštussan dan, go dalán skuvla maŋŋá ferte dihtor ovdii sámegiela studeret.
– Bođii dakkár dovdu, ahte go sámegiela oahpahusa ordnen leamašan ovdal váttis gávpogii, de dál váttisvuođaid leat sirdán vánhemiidda ja ruovttuide, Mihku eadni Karoliina Juhola dadjála.
Rektor bealušta gáiddusoahpahusa
Roavvenjárggas leat Sámedikki loguid mielde sullii 800 sápmelačča ja sámegiela oahpahusa leat guovllus ordnen juo jahkeviisáid. Vel muhtin jagi dassái sámegiela diimmut ledje skuvlabeaivvi olis lagašoahpahussan.
Korkalovaara vuođđoskuvla rektor Heikki Ervast lea leamaš plánemin sámegiela oahpahusa ordnema Roavvenjárgga gávpogis. Ervast šálloša dili ja dadjá son ádde mánáid vánhemiid fuola. Son goittotge buktá ovdan, ahte sii fertejedje ođđa čovdosa gávdnat, go ledje nu máŋggat mohkit oahpaheaddjiid gávdnamis sámegielaoahpahussii. Gáiddusoahpahusas sii leat ovddit jagiid ožžon buriid vásáhusaid.
– Sii geahččaledje diibmá ja ovddit jagi gáiddusoahpahusa ja das ledje hui buorit vásáhusat. Danin dat čoavddus válljejuvvui dán jahkái, dadjá Ervast.
– Sii jurddašit, ahte dát lea skuvllalaččat ja vánhema oktasaš prošeakta, oktasaš áigi ja dat doarju sámegiela oahppama.
"Sáván, ahte dát ii leat loahpalaš čoavddus"
Mihku eadni, Karoliina Juhola gal ii lea duhtavaš čovdosii. Son sávvá, ahte boahtte áiggis gávpot oaivámuččat smiehtašedje ášši ođđasit.
– Lea buorre, ahte sámegiela oahpahus lea ordnejuvvon, muhto sáván, ahte dát ii leat loahpalaš čoavddus. Sávvamis boahtte jagi ordnešedje sámegiela diimmuid earáláhkái, Juhola dadjá.
Dán jagi, čakča- ja giđđalohkanbaji, Mihkku goittotge ferte vel čohkkát dihtor bálddas juohke maŋŋebárgga, jus áiggoš iežas, áhčis ja ádjás giela studeret. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/samegielaluohkka_dihtoris_orrunlanja_beavddi_alde/7446627 |
ámi allaskuvlla láidesteaddji, Jan Henry Keskitalo lea ikte nammaduvvon gudnedoavttirin allaárvosaš Winhec seremoniijas, Kanadas.
Sámi allaskuvlla láidesteaddji, Jan Henry Keskitalo lea ikte nammaduvvon gudnedoavttirin allaárvosaš Winhec seremoniijas, Kanadas.
Jan Henry Keskitalo lei Sámi allaskuvlla vuosttaš rektor, ja son lea áŋgiruššan sámi oahpahusain sihke Sámis ja eamiálbmot ja riikkaidgaskasaš dásis. Ikte nammaduvvui son gudnedoavttirin, čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.
Čevllohallet
Sámi allaskuvllas sávvet váimmolaš lihku Keskitaloi nammademiin, rektor lohká čevllohallat.
– Mii leat hui ilus ja čeavlái go doseanta emeritus sámi oahpahusas ja Sámi allaskuvlla láidesteaddji Jan Henry Keskitalo lea nammaduvvon WINU (World Indigenous Nations University) gudni doavttirin, dadjá Sámi allaskuvlla ođđa rektor Gunvor Guttorm.
Árvvusatnet
Sámi allaskuvlla prorektor Line Kalak lei mielde go Keskitalo ikte nammaduvvui gudnedoaktáriin. Maiddái son illuda dáinna.
– Jan Henry Keskitalo lea bidjan ollu searaid WINHECII ja oažžut áigái WINU. Dát nammadeapmi čájeha ahte WINHECas leat árvvus atnán Keskitalo bargguid, lohká Kalak.
Eamiálbmot allaoahpu ásahusat čoahkkanan
Winhec ásahuvvui 2002:is ja lea organisašuvdna mii čohkke eamiálbmot allaoahpu ásahusaid.
Dáid beivviid dollet sii jahkásaš čoahkkima, dán háve Seven Generations oahppoinstituhtas Nanicost gávpogis, Fort Frances, Ontarios Kanadas. | https://www.avvir.no/laidesteaddji-nammaduvvon-gudnedoavttirin/#respond |
jáiduhttit, heivehit ja molsut boallobeavdehámuhusaid macOS 10.9:s-10.12:s
Jos sámi áigu čállit, de galggalii atnit sámi boallobeavdehámuhusaid. Vuollelis leat bagadusat das got viežžá, sajáiduhttá ja heiveha daid, ja got daid álkit molsu.
Sajáiduhttin
- Mana Divvun
Divvuma
siidui gos gávnnat boallobeavdehámuhusaid, ja coahkkal
viežžanliŋkka sajáiduhttái:
- Coahkkal Vis nedlastinger-boalu, ja de
coahkkal Vis i Finder-boalu:
- Duppalcoahkkal sajáiduhttinpáhka:
- Sajáiduhtti vuolgá johtui:
- Muhtin sajáiduhttiin leat dieđut boallobeavdehámuhusaid birra:
- Dál sáhtát duođas sajáiduhttigoahtit:
- Dárbbašat hálddašanvuoigatvuođaid go sajáiduhtát dán páhka:
- Sajáiduhttin gearggai:
- Maŋŋil sajáiduhttima ferte ođđasis bidjat johtui dihtora.
Heivehit
Maŋŋá sajáiduhttima fertet heivehit ođđa boallobeavdehámuhusaid. Daga ná:
- Raba Systemvalg… Apple-fálus:
- Coahkkal Tastatur
- Coahkkal gilkora Inndatametoder ja coahkkal
plussa-mearkka vuollin gurut čiegas:
Dárkkis ahte Vis tastaturmeny i menylinjen-boksa lea merkejuvvon. - Vállje dan sámi boallobeavddi maid háliidat ja coahkkal
Legg til:
Molsut boallobeavdehámuhusaid
Vállje de sámi boallobeavddi fálus olgešbealde go áiggut čállit sámegiela:
Njuovžileamos vuohki molsut boallobevddiid gaskkas lea deaddilit Ctrl-gaska (⌃-␣ ). | https://divvun.no/keyboards/userdocs/mac/enable-keyboard-osx10.12.html |
Norga
Norga dahjege Norgga gonagasriika (girjedárogillii Kongeriket Norge, ođđadárogillii Kongeriket Noreg) lea gonagasriika Davvi-Eurohpás. Stáhta gullá Davviriikkaide ja Skandináviai. Norggas lea eananrádji nuortan Ruoŧain, lullin Suomain ja Finnmárkku nuortaoasis maid Ruoššain. Norga lea Davviriikkaid goalmmádin stuorámus stáhta viidodaga ektui ja njealjádin stuorámus olmmošlogu ektui. Norga vuođđuduvvui guovtte álbmoga guvlui, dáža ja sámi álbmoga. Norgii gullet maid Svalbárda, Jan Mayen ja Bjørnøya. Riikka oaivegávpot ja stuorámus
gávpot lea Oslo.
Geografiija
rievdatNorgga viidodat lea 323 802 km². Várit leat váldooassi viidodagas. Norgga alimus várri lea Galdhøpiggen.
Historjá
rievdatNorga historjá ovtta riikan álggii sullii 100 jagi dássái, vaikko dálá Norgga guovllus lea orron olbmot juo guhká; muhtin báikkiin juo jiekŋaáiggi nohkama rájes. Go Norggas leat ollu várit ja vuonat leat leamaš ollu unna olmmošjovkkožat ja olbmot eai leat sáhttán johtit ollu.
Politihkka
rievdatNorgga lea vuođđolágalaš monarkiija ja dien jođiheaddji lea gonagas. Dálá gonagas lea Harald V. Politihkalaš váldi gonagasas ii leat. Stuorámus váldi lea Stuorradikkis (dárogillii Stortinget).
Hálddahuslaš juohkin
rievdatFylkkat
rievdatNorga lea hálddahusla��at juhkkojuvvon 11 fylkii.
Dás lea listu fylkkain:
- Romsa ja Finnmárku
- Nordlánda
- Trøndelága
- Møre ja Romsdal
- Vestlánda
- Rogalánda
- Agder
- Vestfolda ja Telemárku
- Viken
- Innlandet
- Oslo
Gielddat ja gávpogat
rievdatNorgga dálá gielddahálddahusa ovttadat lea gielda dahje suohkan (dárogillii kommune). Norggas leat dál (2020) 356 gieldda.
Ekonomiija
rievdatNorgga valuhta lea Norgga ruvdno, mii juhkkojuvvo 100 evrii.
Norgga ekonomiija váldooassi vuođđuduvvá olje- ja gássabuvttadeapmái ja guollebivdái.
Veahkadat
rievdatGolggotmánus 2019 Norggas ledje 5,3 miljovnna ássi. Jagis 2007 94,4 ássiin ledje norgala��at, geaidda rehkenastojuvvojit mielde maiddái Norgga sullii 60 000 sápmela��a.
Kultuvra
rievdatDážaid nationála symbolat leat leavga, nationáladreassa ja nationálabeaivi. Máŋgasiin lea iežas guovllu nationáladreassa ja Norgga leavga.
Unesco máilmmiárbelistu
rievdatGáldut
rievdat- Arealstatistics for Norway 2020 2019-12-20: Kartverket, mapping directory for Norway. ÄŒujuhuvvon 2020-03-08. no
- Population, 2024-01-01 2024-02-21: Statistics Norway. ÄŒujuhuvvon 2024-02-27. en
- 2022 Human Development Index Ranking 2023-03-13: United Nations Development Programme. ÄŒujuhuvvon 2024-03-16. en
- World Heritage List davvisámegillii: Máilmmiárbelistu: UNESCO. Čujuhuvvon 29.03.2018. (eaŋgalsgillii) | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Norga |
Reaiddut eará gielaide
Davvisámegillii Norsk English Suomeksi Русский
Resurssat
- Urálalaš gielat: Aunusgárjilgiella, ersagiella, esttegiella, hantigiella, inkeroisgiella, komigiella, komipermjakgiella, kvenagiella, liivigiella, mansigiella, meänkieli, mokšagiella, nenetsagiella, nganasanagiella, niitomarigiella, suomagiella, várremarigiella, vepsagiella, võrogiella, vatjagiella, udmurtagiella.
- Eará gielat: Burjátagiella, davvihaidagiella, evenkigiella, fearagiella, iragiella, iñupiaq, kornigiella, dárogiella, ojibwegiella, plains cree, ruonáeatnangiella, ruoššagiella, somaligiella, Suoma romanigiella.
- Sátnegirjjit
Min resurssat ordnejuvvon šlája mielde
- Giellaoahppan OAHPA! giellaoahppanprográmmat,
- Jorgaleapmi: Jorgalanprográmma davvisámegielas dárogillii ja (betadásis) davvisámegielas julevsámegillii ja anárašgillii, ja nuppe guvlui
- Jorgalanmuitu: suomagiela/darogiela ja sámegielaid gaskkas.
- Sátnejorgaleapmi (gáibida Xerox lookup Software), sátnegirjjit, analysahtorat, disambiguatorat: Lingvistihkalaš analysa.
Sádde kommentáraid ja jearaldagaid dán čujuhussii: [email protected] | https://giellatekno.uit.no/all-lang.sme.html |
4.3: Duoddariidda
Sánit ja nuohtta: Hartvik Hansen
Deatnogátte Nuorat – Tanabreddens ungdom
Go duoddariidda mun háliidan
Dál áiggun vuolgit ja áiggun vuolgit
go duoddariidda ….
duoddariidda mun háliidan
Gal duoddarat leat maid máŋggaláganat
buot báddaduvvon ja dulvaduvvon ….
Min duoddarat leat geavahuvvon
.. billistuvvon ja hilgojuvvon …..
Muhto miella boahtá ja miella doalvu mu duoddariidda….
Go duoddariidda mun háliidan…
Guldal Youtubes: Duoddariidda
(For til viddene vil jeg
Nå vil jeg dra og jeg vil dra
for til viddene vil jeg.
Klart viddene er mangeslags
alle oppdemmet og oppdemmet..
Våre vidder er brukt
og ødelagte og forlatte
Men det kommer lyst, og lysta fører meg til viddene
For til viddene vil jeg…)
Loga Ánin Dánin s. 9-12. Oza illatiivva maid dalle go dárogillii ii leat dábálaš dadjat "til". (Let etter bruk av illativ selv om man på norsk ikke sier "til".)
Hárjehala illatiivva: Morfa C | https://kursa.oahpa.no/2011/11/01/duoddariidda/ |
December 17, 2007
Ja dál čohkkán fas lanjas. Lean nu lihkolaš ahte čierun. Lean nu lihkolaš ahte illá nagan čohkkát. Vuolggán odne siidii vanccain diibmu 16.00. Lean hoahpus, muhto fertejin veahá čállit ovdal vuolggán. Muitalit. Muitalit ahte máilbmi lea šattolaš báikin šaddan. Muitalit ahte vuosttaš mánná lea bestojuvvon.
Ja dál ferten páhkket ja vuolgit. Muitalan eanet go lean boahtán siidii. Mii eallit ipmašiid áiggis, ja dál lea imaš šaddagoahtán nai mu eallimis...
December 13, 2007
Odne biddjojuvvui bargu johtui. Ii lean plánejuvvon, beare šattai nu. Ledjen girjerámbuvrras ohcame girjji man ledjen jurddašan eadnái oastit juovllaide, ja scannedettiin girjeselggiid stánidii suorbma uttadahpi girjái: "Does God Play Dice?" Bustávvat bohte njeaiga muhtui, válden girjji olggos ja isken covera. Čálli namma lei Ian Stewart, englándalaš universitehta matematihkaprofessor. Duogábealde čuoččui ahte lei girji kaosteoriija birra, ja logadettiin stirddui várra. Lei go vuorbi? Lei go spiehkas? Leigo oktage bidjan girjji dohko munnje? Leigo oktage mu čuovvuleame? Jorggihin ja gehččen birra, muhto ii oktage orron spionereme. Lei dieđun jallas jurdda.
Dedden girjji gieđas. Lei mearka. Mearka ahte galgen juoidá dahkat dainna. Mearka ahte galgen álggahit barggu man birra lean nu ollu jurddašan. Láhppon mánáid bestejeaddji. Son guhte gádju máilmmi vártnuhis sieluid ovdal gahččet rukkorabdda badjel. Jus smiehttá albmaládje dan birra lea dieđun jallodat, muhto in hálidan logifiseret. Hálidin dan oaidnit vuorbin, ahte lei oidnojuvvon, ja ahte ii lean mu bargu vuosttaldit, go skeŋkejuvvojin vejolašvuođa gohčun čuovvulit. Vulgen kássii, máksen ja bivden bargi páhkket dan attáldahkan.
Bussemátkkis ledjen ráfeheapme. Lei go riekta dan dahkat? Lei go duođaid mu ášši váikkuhit máilmmi ortnega? Gahppen olggos Utsiktenis. Lei seavdnjat ja muohta lei gahččame. Juohke láseráiggis stuorra blokk-kompleksas oidnojit čuovga juovlanásttit ja gintalat. Nakata ásodagas lei nai čuovga. Várrugasat vázzen bajás luohká Nakata láseráiggiid meaddel. Ii oidnon ii mihkkege, muhto lei čuovga. Fertii leat siiddas. Go ledjen lásiid meattildan ja ledjen sihkkar ahte ii lean oaidnán mu, vázzen várrugas lávkkiiguin Nakata tráhpa lusa. Bidjen busse páhkkejuvvon girjjiin tráhpa nala ja skoalkkehin uvssa.
Go Nakata bođii olggos čohkkájin čihkosis fásta sajistan. Álggus ii orron ipmirdeame, geahčai veahá birra, ovdal oinnii busse uvssa ovddas tráhpas. Páhkkii ledjen čállán "Imaš ustibis". Nakata válddii páhka olggos busses ja iskkai dan. Measta huometmeahttun rievddai muohtu, ja vuosttaš háve oidnen juoidá man atnen modjin Nakata baksamiin. Geahčai birrasis oktii vel, ovdal jorgalii, manai sisa ja davkkai uvssa. Olmmošsohkii ii lean suige guhkimus lávki, muhto munnje lei magiija.
Ja dál čohkkán fas hybelis. Oaivvis dievva jurdagat. Muhtunládje ii leat gažaldat lei go riekta, muhto lei go dárbu? In dobdda Nakata. Lean dieđun oaivvis reiden gova sus, muhto dat leat eanas fantasiijat. Soaittán jáhkkit ahte Nakata lea olmmoš guhte ii oaččo juovlaattáldaga geasge, muhto duohtavuođas soaitá atnit fulkkiid ja ustibiid dievva, muhto ahte in leat oaidnán daid, dahje ahte eai soaitte orrut jur Romssas.
Dobddiidan ahte in dieđe dárbbaša go Nakata anonymes juovlaattáldaga, muhto jurddašan ahte ii hal sáhte vahágahttit. Jus livččii nu ahte oažžu dievva attáldagaid, na okej, dalle han lea vaikko hávski oažžut eanet, muhto jus livččii áidna attáldat man oažžu... dalle lean suige bidjan johtui proseassa midjas sáhtálii rievdadit olbmo eallima. In daja ahte dagalii dan, muhto ahte sáhtálii dan dahkat. Lea hearvás jurdda. Ahte Nakata dobdagoahtá ahte soamis oaidná su, ahte soamis soaitá ipmirdit, ahte soamis máhttá gámnnahit máilmmi fálskavuođa ja nuollat dan álásin. Ja jus okta ipmirda; manin eai máŋgasat? Ja Nakata, guhte lea eallima atnán iežas láhppon ja ipmirmeahttumin olbmuide... oskugoahtá...
Ja ieš... illudan. Iđit diibmu 20.10 seaivvuha Nieida Romssa girješilljui. Dálle lean doppe su vuordime. Lean jur oanehaččat suinna hoallan, lea veahá eksámenbalus, muhto orru illudeame seamma ollu go mon. Lea dego ođđa ja amas máilbmi, lean veahá balus nai, muhto go ihttábeaivi boahtá in leat šat balus, muhto ilus. Dan lohpidan alccesan. Ja muđui in galgga iđit bargat in maidige. Oađđit guhká, veahá čorget ja bassat, ja muđui beare vuordit. Vuordit ja illudit.
December 11, 2007
Maid sáhttá dainna bargat lea eará gažaldat. Maid dagalii Holden Caulfield? Dagalii go duođaid juoidá? In dieđe goktes galggan dulkot girjji loahpa. Vuollána go Holden? Gámná go loahpas saji etablissementtas? Lea go veadjemeahttun duohtavuođas leahkit a catcher in the rye? Fillen go beare iežan nuorravuođa románttalaš jurdagiiguin? Galggalin go leahkit eanet realistan? Dobddiidit ahte eallin ii sáhte leat álo vuoiggalaš? Dohkkehit ahte máilbmi liiko muhtun olbmuide buoret go earáide? Jurddašit ahte lea váivi, muhto ahte beare lea nu? Galggalin go vuollánit?
Galggalin suige, muhto in hálit. Hálidan bisuhit dan prošeaktan: Láhppon mánáid bestejeaddji. Hálidan oskut. Lean geatnegahtton. Alddan.
December 09, 2007
Ja idja lea ain mu verdde, muhto dál lea earálágan. In deavdde ija váivviin ja eahpesihkkarvuođain, in šat bala nahkáriin, dál illudan: Illudan nohkkat, illudan niegadit, illudan gohccát ođđa jurdagiidda maid niegut leat buktán. Ii leat nu ahte juohke diŋga mu eallimis lea uttadahpi šaddan nu beare fine and dandy, muhto ráfi man dál dobbdan lea oalle buorre. Ráfihisvuohta lea mus eallán nu guhká; dál lea buorre ahte sivvu beassá vuoiŋŋastit, ahte eai leat nu máŋga sevdnjes čiega juohke sajis, ja ahte beasan alccesan veahá liikostit, ahte beasan doaivut ja niegadit, ahte dobddan ahte eallimis lea juoga... juoga man in sáhte čilget, muhto midjas lea dehálaš ja dahká ealliman álkit... álkit ja buoret go ovdal lei... Muhto dieđun balan nai. Nieida lea ožžon nu olu fámu oanehis áiggis, lea addán munnje nu olu man sáhttá nu álkit fas suoládit jus hálida. Muhto in galgga dan birra nu olu smiehttat. Hálidan leat ilus. Ealán hearvásvuođas dál, ja ihttábeaivvi mielde ferte beare boahtit maid boađálii.
Ja sivvan dasa ahte lean dál gohccáme ii leat ráfihisvuohta midjas lea ovdal dahkan ijaid sihke mu buoremus ustibin ja bahámus vašálažžan. Ledjen ikte nu váiban eksámena maŋŋil ahte lean odne oađđán olles beaivvi, ja dál in leat váibbas. Muhto eksámen manai buorágit, nu ahte dál lean čađahan iežan vuosttaš semestera studeantan, ja lean reiddas ođđa hástalusaide! Buorre dobdu! Eksámena birra ii leat goit nu ollu dadjat, eai leat nu gelddolaš ságat. Eksáminatorat jerre eanas semesterbarggun birra, ja birgejin dan mađe buorágit ahte lean ieš duhtavaš. Dat han lea deháleamos nai. Ja idja lea ain mu imaš ustit, ja vaikko lea earálágan lea seammalágan nai. Ságat eai leat nohkan. Ságat eai noga.
December 05, 2007
Ja son dobdá dan seamma. Manin galge vuordit? Manin galge biddjon minstara čuovvut? Ii go olmmoš galgga dahkat dan man váibmu bivdá? Ii go dat leat álo riekta? Duohtavuohta ja eaktivuohta, eai go dat leat deháleamos, go goabbat hálidit dan seamma? Letne goit girdebilleahtaid jo diŋgon, dagaime dan eskke ovttas neahta ja telefuvnna bokte. Nieidda maŋimus eksámen lea 14. beaivvi, ja dalle boahtá. Galgá leahkit mus golbma ija, ja nu illudan ahte illá nagan vuoigŋat. Iđit ferten siidii riŋget ja čilget ahte in sáhte liikká siidii boahtit ovdal 17. beaivvi. In dieđe jur maid galggan dadjat, muhto ii oro jur dál nu dehálaš. Muhto dál manin seŋgii. Nahkárat eai ihkin boađále, dan dieđán, muhto hálidan dobddu beare seastit. Sukksukksukk...!
December 04, 2007
Dál beare vuorddán hiebanas áiggi riŋgestit. Ja dan botta logan. In leat healban eksámena, vaikko in nu olu čále dan birra. Inge šat nu bala das go ovdal. Lean ráfis. Ávus. Doaivagis. Olgun lea buolaš ja dálvi. Áibmu áibbas jaskat. Dego dieđálii. Ja go nahkárat bohtet, bohtet nai niegut. In leat fas Nakata birra niegadan, muhto in beroš. Leat boahtán juohke ija, iešguđetlágan niegut, ja go gohccán dobddan buorrevuođa man ledjen áibbas healban. Moadde beaivvi mielde lean eará olmmoš. Lean beare nu giitevaš, nu giitevaš.
December 01, 2007
In dieđe man guhká ádjánii ovdal jietnadii vuosttaš sáni, munnje orui eaidi, el-fápmu njalddii goroda čađa, dego ravkasa mielde jávke nahkárat, panihkkas geahččalin su čilgehit midjas lei geavvan, čierui ja čierui, ja go sánit viimmat bohte, lei dego iežan pulsa gullat. Nieida lei dahkan jur dan man mon ledjen alccesan lohpidan ahte in galgan dahkat: Juhkanvuođas čierrut telefuvnnas, nuoladit álásin, dobddastit... duohtavuođa, áibbašeami, nieguid... Ja mu geažis golggadišgohte nai gatnjalat; nu seammaláganat, balut, sávaldagat, hálut, vártnuhisvuohta, ja Nieida muitalettiin ii heaitán čierrumis, ja gullen iežan jiena savkaleame "muhto nu lea muinna nai, nu dobddan mon nai", ja de jávohisvuohta. Ja jávohisvuođa maŋŋil bođii visot.
Ja go fas nohkken bođii Nakata munnje niegus. Ja muittán visot. Leimme museas, ja Nakata láidestii mu lanjas latnjii. Lei musea mu eallimis, miehtá vuosehuvvojit muittut, lásiid siskkobealde, jienaid bokte, ledje interaktiivvalaš dihtorprográmmat ealliman birra, ja juohke sajis oidnen dahkamušaid ja vásáhusaid. Áimmus lei vuosttaš skovlábeaivvi hádja, stuorra montera sinne oidnen mu vuosttaš cummá (lei mánáidskovllás, ja dieđun bárdni), seainnis gullui edno jietna go midjiide bođii juovlastállun, doppe lei jáhkka man ožžon 13-jagi riegádanbeaivái ja masa nu ledjen liikon, doppe lei bárdni guhte mu lávii nuoraidskovllás hárdit, doppe lei colalásku mas juhken buolleviinni vuosttaš háve go bihkkaluvven, mu vuosttaš albma ráhkisvuohta (gean suoli ráhkistin olles joatkkaskovllá čađa), juohke sajis muittut, ja Nakata mu láidestii sániid haga, váccii beare mu ovddabealde nugo láve, gieđat sealggis, lanjas latnjii, gitta bođiime guhkes manahahkii. Manahagas lei seavdnjat, ii makkárge čuovga, makkárge láse; guhkes álás manahat, beare dobealde bođii čuovga rabas uvssas. Orui leame uksa ođđa latnjii, geahččalin oaidnit midjas doppe lei, muhto Nakata váccii nu njozet ja manahat lei nu baski ahte in beassan meaddel, oidnen ahte uvssa badjel lei juoga čállojuvvon, muhto in oaidnán midjas lei dan dihte go lei nu seavdnjat, ja ean orron boahtime lagabui uksii, uksa dego guhkkánii juohke lávkki mielde, ja de gohccájin.
Ja dál čohkkán nugo dábálaččat lanjas, láseráiggi olggos geahččame. Lea lávvardat ovdalgaskabeaivi. Máilbmi nu ipmirmeahttun. Lean čađat lihkolaš. Makkár báikái lean boahtán, makkár guvlui, makkár oassái máilmmis?
November 28, 2007
Ja bearjadaga galgá sisa. Ferte beare mannat, muhto lea lossat jur dál. Árvideamis ferten duorastatija čohkkát gitta iđidii dainna. Muhto de lea buorrelihkus olles vahku boahtte eksámenii, njálmmálažžii, ja de lea luopmu! Aŋkke lea lohtu ahte loahppa mahkáš oidno. Merken dan jo kalendarii: Juovlamánu 7. beaivi, siidii áhččái ja eadnái. Vuosttaš háve go illudan beassat bassat juovllaide.
November 25, 2007
Ja mon beasan dál stivret iežan jurdagiid su guvlui. Eveline. Eveline, guhte lea 19-jagát irlándalaš nieida rávisvuođa álggus, guhte vártnuhisvuođa geažil lea mearridan lávket ođđa eallimii, máilbmái, ráhkisvuhtii, muhto guhte lávkkis huomeda máilmmi amasin, ođđa eallima suorggahahtti, guhte ballagoahtá amasvuođas, seavdnjatvuođas, eahpesihkkarvuođas, guhte ii duostta eallima rievdadit go áigi bohtá, guhte vállje orrut. Eveline, 19-jagát nieida guhte ballá eallimis. Eallimis lea dievva ironiija, iigo bi? Illá sáhtán vuordit Eveline miela guorahallat. Jus oaččun A goit dieđán ahte lea mu eallimis nai doaivu. So rattle my bones all over the stones, together we lie, together we pray.
Ja muđui: Juovlabordi lei buorre, ledje ollu olbmot, ja eallin ii leat nu vearrái go muhtomin liikon čuoččuhit. Anán ustibiid, lea čuovga nai mu eallimis, ja juovlabordi lei suohtas dilli. Áidna lei ahte muhtun hummá lei huomedan reidet olbmuide dahkamušaid. Ieš galgen "gámnat olbmo geainna ovdanbuvttát juoidá". Man in dieđun bargan. Maid galggalin bargat? Ja geainna? In gierdda diekkáriid, lean beare udju, ja olles eahkeda ballen ahte soamis galggai mu bágget čuožžut stovllá nalde ja lávlut "So This Is Christmas", dahje juoga nie absurda. Eai go olbmot sáhte ipmirdit ahte diekkár stohkosat eai leat juohkehažžii? Diktit olbmuid nie váibmu čoddagis vázzit olles eahkeda ii leat hávski.
Muhto dál ferten máhccat Evelinii. All the seas of the world tumbled about her heart. Ja idja nu nuorra, nu nuorra.
November 23, 2007
Geahččalin ikte sutnje sáddet movttegis dieđu Gaysiras, ja vástádus... in dieđe... Ii oro mu hálideame. Ledjen suige sutnje beare suohtastallan. Ferten dan dobddiidit ja dohkkehit. Ii leat munnje maidige lohpidan, ii leat munnje makkárge geatnegasvuohta, lea iežan sivva ahte dobddan dan man dobddan, ja ahte son ii dobdda seammaládje... na, nu lea eallin... Dan ferten mon oahppat nu go gaittin earát dan máilmmis. Lea beare ahte dobddu man dál anán, vaikko dieđán ahte ii leat veaháge sierra dobdu, ahte máŋgasat dobdet dan seamma juohke beaivvi, juohke sekundda, orru nu varas ja sierra; dego livččen áidna. Ja lean jur dál nu aktonas. Lean ieš láhppon mánná; gaittin máilmmi olbmot leat čadnon oktii oaidnemeahttumis báttiiguin, dego guhkes ráidu giehtalaga, ja mon olggobealde. Nu lea máilbmi láhppon máná čalmmiid sinne. Ja ahte dieđán dan, ahte ipmirdan daid dobdduid, ahte ieš daid máisttán, dahká ahte livččen min vástádus, ahte duođaid livččen a catcher in the rye, jus beare nagalin gievrut, jus beare birgen, jus gámnnan vuogi, jus šattalin sunin gean hálidan šaddat.
Ja dál lea Poshy fas dáhkan saji mu eallimis. In leat su birra jurddašan guhkes áiggi, ja go lean su oaidnán in leat beroštan, platinadohkká, muhto odne... Odne oidnen su logaldallamis, čohkkái veahá mu ovddabealde, ja huomedin vuosttaš geardde guhkes áigái ahte lei doppe fas... ahte geasuhii... Čohkkájin beare su niskki geahččame, čuovvume su lihkastagaid, álás liikki máisttu birra jurddašeame, ja go logaldallan nogai sihkkarasten ahte bohten su maŋŋái tráhpas, ja anii fas seamma bovssaid go vuosttaš háve go oidnen su, dalle semesterálggus, veahá baggyes bovssat ja baskkes báidi, ja dál, odne eahkedis, lea Poshy fas mu fantasiijanieida.
Lean huomedan ahte seksualitehtan rievdá dili mielde. Mu vuosttaš prioritehta lea beassat ráhkisvuođa dobdat, beassat vásihit lagasvuođa olbmuin gean ráhkistan. Livččii niehku, ja go lean diekkár dilis ahte orru jáhkehahtti ahte soaittálin oažžut moarssi, leat mu fantasiijat beare čietŋalis dobddut ja lagasvuohta, sexa lea dieđun nai mielde govas, muhto ii leat váldoášši; dalle smiehtan diekkáriid birra go giehtalaga vázzit siidii maŋŋil go letne káfeas fitnan, čohkkát bálddalaga beaŋkkas Báhpajávregáttis ja beare geahččat lottiid ja olbmuid vázzime meaddel, sallalaga veallat seaŋggas filmma geahččame. Diekkár fiinna ja dobduičuohcci fantasiijat leat.
Muhto go in oainne diekkár vejolašvuođa, go ii leat šat guhtege gean oainnán jáhkehahttis moarseábnnasin, leat fantasiijat eanet dego čielga sexafantasiijat. Ja go Poshy neaktá váldorolla mu fantasiijain, ii leat go sexa birra sáhka. In hálit Poshiin giehtalaga vázzit jávregáttis, in hálit suinna vuolgit kinui ja káfeii; hálidan baicce su oaidnit álásin, hálidan su máistit ja dobdat, hálidan su jienaid gullat go oažžu orgasmma, hálidan su cáhkadettiin geardduhit mu nama, hálidan oaidnit su goroda oaččihimus sodjalit. Ii leat ráhkisvuohta, muhto go ráhkisvuohta ii leat alternatiiva váldá sexa saji lávddis. Poshy's back.
Mearkkaša go ahte lean lihkkoheapmi? Go sexa dobdduidan sevnnjodahttá? Jáhkán lea mearkan dasa ahte muinna ii geava nu buorágit jur dál. Doaivva man ožžon Homsø-festivála ja Nieidda-ija maŋŋil lea šovkkodišgoahtán. Dál lean muhtunládje máhccán álgui. Muhto nu vuollin in leat, beare gámnnahan dan. Nieida soaitá mus jávkan, muhto ii mearkkaš ahte eallin nohká. Iđit lea sámi juovlabordi, ja vaikko in leat jur dál stuorimus feastármielas lean dohko jo dieđihan, nu ahte vuolggán gal. Miella gal buorrána, ja odne fertejit duttálaš Poshy-fantasiijat ja vuoiŋŋalaš aktonasvuohta beare dohkket.
November 20, 2007
Lean jur geargan lohkamis J.D. Salingera The Catcher in the Rye, ja Holden Caulfielda birra lohkat lea muhtomin dego geahččat iežan čalmmiid duohkái. Mon dobddan su. Ja son dobdá mu. Mu áidna fuolla lea dat: Leahkit son guhte beastá rukkorabdda sieluid, son guhte gádju máilmmi láhppon mánáid ovdal gahččet merrii. Vearjjohis vurbbiid várjaleaddji. Lean ovdal dan dadjan, muhto dál ipmirdan buoret. Hálidan leat eahpádusaid bealušteaddji. In jur dál dieđe goktes sáhtán dan dahkat buoremussan, makkár vuohki munnje hiehpá, ii soaitte leat sosiálabargin šaddat, muhto vuohki ferte gámnot munnje nai. Ferte leat munnje nai vejolaš bestejeaddjin šaddat. Muhto álggus ferten iežan beastit.
Ii leat dieđun álkimus bargu, dat ge. Muhto dál lea Immanuel vuolgán eará gieđaide, ja semestera loahppa oidno guhkimus rabddas. Muđui ferte ealliman beare iežas dikšut go áigi boahtá. In dieđe maid galggan dahkat Nieiddain. In dieđe maid galggan dahkat Bártniin. In dieđe jus galggalin oba ge dahkat juoidá. Buoremus soaitá leat beare vuordit. Oaidnit. Jáhkán mon ferten oahppat muhtomin diktit eallima ieš deaivat njuolga bálgáide. Ii leat vejolaš stivret juohke unna diŋggaža. Lean ain ohcame máilmmesaján. Lea ain guhkes mátki, ja máŋga amas heađi. Muhto várjaleaddji mášere ovdii! Eahpesihkkarit...
November 18, 2007
Ja boađus? In jur dieđe maid oaivvildan. Jur áivan ii leat, muhto han lea lávki ovddosguvlui. Uksa han dál rahppo homofiila báhpaide, ja dat lea buorre, vaikko lea juohke bismágoddi midjas beassá mearridit jus homofiila olmmoš dohkke báhppan vai ii. Munnje ii leat buoremus mearrádus, ja jus Jipmil gámno eahpidan jus leat sutnje ge nu vuogas. Orun dego gullame su: "Homofiila báhpat? Njaaaaa... in jur diehtán jus odne galgen gillet smiehttat dan birra. Eai go olbmot beare ieš sáhte mearridit?" Ii leat dat, mearrádus midjas lea dahkkon lea buoret go negatiiva mearrádus, muhto ii oro nu teololálaš; báicce politihkkalaš mearrádus lea. Ja ahte eai hálit homofiillaid náitalit... lea beare váivi... muhto máilbmi han ovdana smávvažiid mielde, ja dat lea buorre.
Ieš lean dál siiddas, ja siida ráfáidahttá. Lean odne leahkán olgun vázzime, fitnan edno ja boareseatni luhtte, ja muđui hávskkostallan veagain. Go boađán siidii oainnán eanet čielgasit maid váillahan go lean Romssas: Oadjebasvuohta, gullevašvuohta, diehttelasvuohta maid dobddan siiddas ii nu dobddo Romssas. Go lean váivvis Romssas lea dego stuorra váiveseahkka, ja lea váttis sirret dobdduid, muhto siiddas čohkkádettiin, dobddan ráfi man in dobdda Romssas; lea álki ipmirdit ahte siiddaahkiduššan. Lean liikogoahtán Romssas orrut, muhto lea aŋkke earenoamaš boahtit fas siidii. Ja danne lea nu čábbát...! Mis lea eanet dálvi, vaikko lea oarjeguvlui Romssas, ja vilges gilli nu illudahttá.
Dál čohkkán geahččame olggos. Lea idja, ja oainnán beare moadde čuovgga dobealde jogas. Muđui lea beare vilges eanan ja čáhppes dáivvás. Gaittin earát leat mannan seŋgii, ja ii gullo go jaskatvuohta. Jur dál lean beare lihkolaš, ja iđit go badjánan dieđán ahte lea varas stumpa, ja soaitá vel bassojuvvon monit ja kákao. Muhto girji man lean lohkagoahtán dál geasuha. Jáhkán soaittán iežan das gámnat. Muhto dan muitalan maŋŋil. Dál lea idja, ja nieidalatnja vuordá.
November 15, 2007
Du må ikke gå til ditt kjøpmannskap
og tenke på hvad der gir vinning og tap!
Du må ikke skylde på aker og fe
og at du har mer enn nok med det!
Du må ikke sitte trygt i ditt hjem
og si: Det er sørgelig, stakkars dem!
Du må ikke tåle så inderlig vel
den urett som ikke rammer dig selv!
Jeg roper med siste pust av min stemme:
Du har ikke lov til å gå der og glemme!
Ja maid dál, Girkočoahkkin? Maid dál? Leat go jo healban vealaheami? Leat go healban bákčasa? Morraša? Jipmilmeahttunvuođa? 72 milliuvnna jápmán sielu. Guhte galgá din mánáid beastit go eanan buollá? Dál leat dáivváhis galbmon násttit. Oaidnit lea maid beaivi buktá.
November 14, 2007
Ja lean hui ilus ahte lean ollen na guhkás. Huomedan ahte bloggas orru leame beare váivves eallin mus, muhto ii hal leat nu seavdnjat go soaitá orrut. Anán ustibiid, sihke sámit ja homofiillat, čuovun oahpu ja dagan dan man galggan, nu ahte árgábeaivi ii leat duođaid nu bahá, muhto ii leat nu gelddolaš čállit diekkár juohkebeaivválaš dáhpáhusaid birra: Ahte álggus dahken na, ja dalle dahken na, ja dan maŋŋil dahken na. Liikon suige leat veaha drama queen, muhto ii oro nu mávssolaš ge muitalit juohkelágan trivielles diŋgga birra mu eallimis.
Muhto váivviidan eai leat giellásat. Lea duohta ahte mu sosiálalaš dilli ja oahppoeallin leat buorránan, anán ustibiid dál geaiguin sáhtán mannat olggos, geaiguin sáhtán borrat lønšša Universitehtas, ja oahpu ektui dagan dan man galggan, muhto dobddan aŋkke hui dávjá guorusvuođa. Váillahan lagasvuođa. Váillahan oaivila. In ane lagas ustiba, geasa sáhtán muitalit visot, logan hal Universitehtan, muhto in áibbas dieđe manin, manin hálidan boahtteáiggis šaddat, manin logan dan man logan, lea dego ealán integritehtakeahtes eallima. Dego in ieš ivdne iežan eallima, dego ealliman ii leat mon; lea guorus ja eahpepersuvnnalaš, ja lea munnje sihke moraš ja hástalus.
Muhto odne goit manan demui. Ja dasa illudan. Eallin ferte vuordit vel beaivvi. In leat nu girkkolaš olmmoš, muhto odne šaddá buorre veaha girkkus čohkkát. Oktavuođa dobdat. Ja dál viegan!
November 12, 2007
Bearjadaga deaivvadin fas Bártniin. Lei mu dieđun gámnan Facebookas, ja válddii doppe oktavuođa distaga jo. Oktavuohta suinna lea leahkán munnje buorrin, lean liikon suinna leaikkastallat; gulahalan suinna oalle buorágit, dat lea duohtavuohta, ja... in lean šaddan sutnje muitalit ahte in liiko bártniide. Ovdal bearjadaga. In lean rehkenastan suinna deaivvadit ge, muhto dál lei mu vuorru veaha stalkejuvvot. Lei Facebookas gámnnahan ahte meinejin bearjadaga konsertii Kaosis, ja bođii nai dohko. Lei veaha juhkan, ii lean nu ahte lei unohas ja nu, muhto ii lean šat nu diskreta go ovdal.
Álggus go bođii dearvvahii, ja láhttii dego livččii soaittáhat ahte leimme seamma konsearttas. Lei movttet ja hoalaime lunddolaččat, nugo ovdal. Lei hui siivui ja nu, vaikko oidnui ahte lei veaha juhkan; jearai mus beasai go munnje oastit juoidá, ja lei seamma hávski go lei leahkán olles áiggi dan rájen go suinna oahpasmuvven. Čuoččuime beare doppe konseartta guldaleame, ii lean doppe eará oahpesolommoš, go mon ledjen vuolgán dohko eivakto, ja son ii lean dieđun buktán ii geange, ja visot lei hui buorre; musihkka, miella, mojohalaime ja návddašeimme musihka, ja in jurddašange ahte lei juoga boastut, in hálidange jurddašit dan birra, lei nu hávski ja buorre, ja ledjen beare ilus.
De, konseartta loahpageažis (lei šaddan dalle oalle juhkan), gullen uttadahpi su jiena bealján lahka. Bárdni lei boahtán nu lahka ahte dobden su vuoiŋŋa vuovttain, ja na čuoččodettiin savkališgođii bealljásan. Álggus áibbas stirdon, ja in nahkan go čuožžut doppe, jietna lei nu lahka, dego livččii iežan oaivvi sinne, ja nu čuoččodettiin muitalii visot: Ahte lei diehtán ahte mon galgen dan konsertii, ahte lei boahtán mu dihte, ahte dobddai nu imaš lagasvuođa munnje, ahte mu nu hálidii ahte bávččagii, ahte lei ráhkásmuvvan, ahte ii nahkan heaitit jurddašit mu birra, ahte ii lean goassege nu ovdal dobdan, ahte lei sihkkar ja ahte visot nu hiebai, ahte lei nu riekta. Nu riekta.
Ja mon? Ledjen hálidan gullat jur daid sániid, ráhkisvuođa vásihit, ja go sánit bohte lei dego niehku, seammas hearvái ja issoras. Gullat diekkár sániid devddii váimmun liekkasvuođain, ja njuolga ovddosguvlui geahččame, joavku čuojaheame, njillen juohke sáni, juohke sáni, muhto... maid galgen bargat? In sus hálidan gullat daid sániid, ja vaikko lei hearvás lunta, vaikko dagai dan áibbas nugo ledjen niegadan, ii lean pushy, ii lean eannjehas, savkalii beare munnje nu siivožit sániid maid ledjen álo hálidan gullat, maid ii oktage lei munnje ovdal savkalan; vaikko... in sáhttán vuostáiváldit daid. Goktes sáhtten? Ii livčče vejolaš, livččii gielis joatkit gaskavuođa, beare dan dihte go egoista mus hálidii ráhkisvuođa.
Ja go konsearta nogai gessen su mielde olggos. Geahččalin sutnje čilget ahte in lean hálidan su fillet, ahte in lean dan ipmirdan, ahte lei nu hearvái ja livččii nu riekta, ahte nu ánssášii ráhkisvuođa, muhto ahte in sáhttán su ráhkistit, ahte in sáhttán bártni nie ráhkistit, ahte sutnje nu liikostin, ja ahte šállošin. Ja čilgedettiin oidnen Bártni muođu rievdame, álggus ipmirmeahttunvuohta, veahažiid mielde beahttu, ja go gergen čilgemis, gátnjalat golgame, jorgalii munnje sealggi ja manai. Geahččalin sutnje čuorvut, muhto ii šat jorgalan, váccii beare čiega birra ja jávkkai. Ja mon báhcen čierrut. In lean goassege jáhkkán ahte bárdni galggai mu oažžut gánjaldit ráhkisvuođa geažil, muhto lei nu váivi, ja Kaosa olgobealde čohkkádettiin garuhin iežan: Manin ferten leahkit diekkár freak, manin in sáhte leat dego earát, manin in sáhte leat dábálaš?
Ja go bohten siidii čállen sutnje guhkes dieđu Facebookas. Gurrejin sutnje iežan váimmu, muitalin sutnje juohkelágan jurdagiid, vuosehin sutnje mu duohta iešvuođa ja juohke vánisvuođa, ja čilgejin ahte olles váimmuin hálidin su mu ustibin, ahte son lei vuosttaš gean ledjen goassege gámnan, ahte lei hui sierra ja ahte in hálidan su mu eallimis jávkat. Muhto Bárdni ii leat vástidan. Lean geahččalin máŋgii sutnje čállit sihke Facebookas ja mobiltelefuvnnas, muhto ii gullo ii mihkkege, ja odne lea cealkán mu erii ustibin Facebookas. Mu ráhkisvuođaeallin lea nu skandála go oba sáhttá. In fuola su gean oaččun, ja in oaččo su gean fuolan.
Ja dál veaha balan. Midjas galgá mus šaddat? Midjas galgá dahkat ealliman eallinveara? Lea go nu ahte juohke olbmo eallimis lea gohčču? Lea go álo nu? Dahje gámnojit go nai guorus eallimat, eallimat main ii leat oaivil? Ja goktes diehtá olmmoš jus su eallin lea diekkár? Goktes diehtá olmmoš maid hálida, midjas lea su eallimis riekta? Huomedan ahte in dieđe vástádusa. In máhte vástidit ii ovttage dain gažaldagain. Lea suorggahahtti. Beare galbma ábi oaidnit. Beare galbma, alit áhpi.
November 09, 2007
Doalan go niibbi, vai leago
eará?
In hálidan go diehtit,
dadjalan,
ja bealjistan dávista amas hieibma:
Hic occultus occulto occisus est!
Hic occultus occulto occisus est!
Hálidin beare iežan
dobdat,
savkalan, ja dobddan
jápmima,
gielaheames salasteapmi,
jápmimis diehtemeahttun
ain,
aktonas
ain,
mon aenigma,
aenigma unserer Zeit,
unserer Zeit,
wir zusammen;
hálidan
nach Hause,
nach Hause,
savkalan,
ja jietna
jápmá.
Lea juovlamánu 17. beaivi,
ja maŋŋá lea
jávohisvuohta.
November 06, 2007
Ledjen lávvardaga olgun. Huomedin ahte in šat sáhtán sinne čohkkát eivakto Immanuelain, ja go ožžon dieđu muhtun sámi nieiddas ahte lei sus feasta, vulgen dohko. Ii oro nu guhkkin eret mus, nu ahte ii lean nu lávki vuolgit, ja jurddašin ahte goit sáhtálin vuolgit ovdafestii, ja de oaidnit jus gillejin gávpogii mannat. Ovdafeasta ii leat nu stuorra muitalus, eai lean nu galle olbmo go máŋgasat ledje vuolgán Váhčirii Allahelgona Cupii, ja go olbmot vulge gávpogii vulgen mon nai. Nugo dábálaččat šattai Driv, ii doppege lean nu oalle dievva, ja šadden doppe hoallat bártniin guhte dobddai ovtta dain earáin. Hui hávskkes olmmoš ja nie, ja vaikko huomedin ahte dego munnje veaha vikkai, dagai dan hui várrugasat, nu ahte lei hávski beare suinna hoallat, in dárbbášan čolgadit su muhtui su doalažit eret.
Muhto dan man baicce lean huomedan lea ahte hállu olbmuid analyseret, ipmirdit olbmuid, hállu diehtit eanet olbmuid birra, lea nu nanus mus dan áiggi, ahte in huomet iešge ahte dagan dan. In ge duođaid hálit olbmuiguin oahpasmuvvat. In hálit sin oaiviliid gullat, ja diktit sin muitalit iežaset birra. Hálidan sin jurdagiid dissekreret, hálidan sin čiegusvuođaid, hálidan sin duohtavuođa oaidnit, ipmirdit, dárkkistit. Ja dan ii ivtte olmmoš beaivválaš ságastallama bokte. Ferte duogábeallai geahččat. Ja nu dagan. Álo ja stánitkeahtta. Ja nu lei dainna bártniin nai. Vaikko smáđáhkkásit suinna ságastin, in máhtán heaitit su viggat čoavdit, dego livččii čuolbma. Geahččalin su vuoiŋŋas haksit maid lei maŋimus háve borran, jus borgguhii, ja de smiehttat manin borgguhii, manin anii biktasiid maid anii, manin lei válljen jur dan vuoktamálle, manin vuolus geahčai go muitalii iežas duogáža birra, manin nu njávkkadii vuolaláse, manin sinne anii suorbmaváhcaid, manin ii moarssi atnán, maid lávii sotnabeivviid bargat go lei eivakto, masa hui liikui man ii hálidan ovttage diehtit, ja nu geahččalin dan bártni sivu sisa gávildit, nugo dagan dan áiggi, nugo dagan káfeas čohkkádettiin, nugo dagan logaldallamis, nugo dagan álo. Álo ja stánitkeahtta.
Dat midjas lea dainna ovdamunni lea ahte in leat šat nu udju go lean álo leahkán. Oainnán olbmuid eanet dego dutkanobjeavttaid go olbmuid, ja danin lea muhtunládje álkit singuin gulahallat; lea mahkáš prošeakta, ii leat persuvnnalaš, ja attán dalle alccesan lobi vuolidit veaha guarda. Muhto lean go rehálaš? In veahage. Dat man dajan, dajan juoga sivas. Jus muitalan juoidá persuvnnalaš iežan birra (muhto dávjámusat beare gielistan) lea dan dihte go hálidan juoidá olahit, hálidan oaidnit sin reakšuvnnaid, hálidan deaddit dan ja dan boalu ja oaidnit midjas geavvá, hálidan duođaid olbmuid čoavdit, hálidan sisa, dego hálidivččen juoidá sis suoládit, dego hálidivččen sis gámnat juoidá midjas mus váilu. Lea imaš. Jáhkán leat niegut. Go in ieš šat niegat, hálidan earáid bokte niegadit, hálidan sin eallimiid niehkun dahkat, hálidan gámnat eará máilmmi, eará beali, bealli man olmmoš dábálaččat nieguid sinne gámná, muhto man mon dál ferten eará sajis ohcat. Lea duddi.
Ja go smiehtan dan birra in leat makkárge flâneuse. Flâneuse han lea diekkár guhte beare observere, guhte oaidná ja govvida, muhto mon dat hálidan álo seaguhit áššiide. Hálidan leat mielde, hálidan váikkohit, hálidan... in dieđe... veahkehit, jáhkán. Juogaládje. Orru suige imaš, ii oro suige jáhkehahtti, muhto nu hálidan. Iežan vánisvuođas.
Odne ledjen fas Kaffebønnas. Lean doppe veaha čohkkán maŋimus áiggi. In hal sáhte juohke beaivi doppe dáivvástallat, orolin mielaheapmin, muhto odne fas doppe veaha čohkkájin, jugadin gáfe ja lohken girjji man lean lohkagoahtán. Olgobealde lei šlapci, olbmot hoahpuhallame meaddel, gosage, gosage, muhto lei okta guhte ii hoahpuhallan: Skovlálunttaš, lávka sealggis, dego 13 jagi boares, lei hillji váccášeame rukkorabdda mielde, ii orron áicame birrasa, dego iežas máilmmis váccášii rukkorabddas, konsentrereme nu ahte ii galgan gahččat, geahččame vuolus skuovaidasas, merrii, máilmmi olgobealde váccášeame, dego eallin lei juoga midjas ii sutnje guoskan, dego hálidii eallima maŋidit, dego lei lihkolaš jus beare beasai rukkorabddas váccášit, ráfis váccášit, skuovaidasas, merrii geahčadettiin, ja beare leahkit. Ja jus sáhtálin veahkehivččen su, muhto in diehtán goktes, maid sáhttá olmmoš bargat, ja lea go baicce mu ášši jus lunttaš hálida eallima olgobealde rukkorabddas váccášit? Manin álo galgá mu áššin? Mu duddi. Mu duohtatmeahttun duddi...
Ja go Driva lávvardateahket nogai dikten bártni mu čuovvut siidii. Dihten ahte munnje liikui, ahte mu hálidii, ja ahte in sáhtán fuolahit, muhto orui mu lahka, ii lean sutnje nu stuorra mohkki, ja makkár skáda sáhtálii leahkit? Ii lean rehálaš, dieđán, muhto lei nu buorre veaha bivnnutvuođa dobdat. Beare veaha, lávvardateahkeda. Ferte leat lohpi. Ja bárdni lei nu hearvái, jus bártniide liikolin hálidivččen jur diekkár irggi, ja go loahpas leimme uvssa olgobealde nierat ledje munnos ruoksat, ja ledjen nu giitevaš ahte diekkár olbmot gámnojit ahte measta hálidin su cummát, muhto in dan dieđun dahkan, adden sutnje beare buori ja stuorra moji ovdal hivástahtten ja vulgen sisa. Láseráiggis oidnen ahte bárdni čohkkái guhká beaŋkkas uvssa olgobealde ovdal čuožžilii ja jávkkii seavdnjadahkii, ja geahččalin sutnje savkalit seavdnjadaga čađa, ahte liikostin sutnje nai, ahte lei nu hearvái, ahte in lean hálidan su fillet, ahte beare nu šattai, ahte ii lean su sivva, ja ahte nu šállošin. Ledjen beare hálidan ustiba. Hálidan beare ustiba.
November 01, 2007
Oainnán vuoras ránesvuovttat nissonolbmo stábagis blusain Máilmmi buoremusa boradeame ja gáfe juhkame ruškkes plastihkkagohpus. Oainnán nieidda alit skuovaiguin jur boahtán uvssaráiggi sisa, eahpesihkkarit birrasis geahččame. Oainnán nuorra eatni mobiltelefuvnnas hoallame mánáidvogdnnain váccidettiin. Oainnán mearrasámihápmásaš pára vázzime meaddel, nubbi guokte mehtera nuppi maŋŋá. Nisu váccidettiin borgguha. Oainnán boares, boares gállása lilla alpegáhpiriin. Buorastahttá oahpesolbmuid movttegaččat. Oainnán stuorra monumeantta guolasteddjiid gudnái. Lottit leat baikán miehtá su sydvestas. Oainnán nissonolbmo guhte gáhkkobiehki borrame vilppasta gáhkkohildui nuppi biehki jo hálideame. Oainnán skovlánuoraid boahtime, manname. Oainnán ráhkisvuođa pára, ja áhčči ja mánná geat eaba gulahala. Oainnán olbmá viggame olgunássiid áviissa vuogdit. Ii vuogdde ii ovttage. Gulan guokte nissonolbmo risttalašvuođa digáštallame. Nubbi lea adopterejuvvon. Nubbi ii leat. Ja gulan Stevena jiena. Stevena dobduičuohcci jietna... birastahttá gaittin... Meat Is Murder. Eai leat máidnasat, lea duohtavuohta... dál...!
In dieđe lea go ođđa prošeakta, muhto geasuha mu. Danne čohkkát. Čohkkán Kaffebønna-káfeas, ođđaáigásaš gáfebáiki Romssa torgas. Danne oainnán Torga, olbmuid, bussiid, ja dobeal lobus oainnán lásiid čađa njuolga sisa Tromsø bakeriijii, dábálaš árbevirolaš konditoriija. Danne lea visot. Gávpotnuorat ja hipsterat min bealde, boares penšunisttat ja skovlámánát dobealde, ja olgobealde gávpot, máilbmi, eallin. Liikon danne čohkkát. Liikon gávpoga studeret. Liikon hukset muitalusaid olbmuide geaid oainnán. Ja min bealde čuojahit The Smiths. "Meat Is Murder", olles skearru. In dieđe makkár musihkka dobealde lea, dahje jus oba lea musihkka, muhto jur dál in beroš; válljen The Smiths Máilmmi buoremusa ovdal juohke beaivi.
Vulgen vuolus dihke jur maŋŋil go logaldallan lei geargan, ja lean dál čohkkán guhká. In hálit vuolgit. Danne oainnán olbmuid eallimiid smávva dáhpáhusaid. Oainnán beaivválaš mojiid ja mohkiid. Oainnán hoahpu, ráfi ja joavdelašvuođa, ja šlakkan gaittin stuorra gáfegohpus. Ja manin? In jur dieđe. Lean ieš dan imaštallan. Manin dárbbášan dan? Manin geasuha flâneuravuohta mu nu? Lea go dan dihte go iežan eallin lea nu oba guorus ahte ferten earáid bokte eallit? Dan dihte go hálidan iežan healbat? Danin čohkkán eivákto gáfebáikkis olbmuid guovlladeame? Danin stalken amas olbmo gitta uksii? Guorusvuođa dihte? Báhtareami dihte?
Lean smiehttan dan birra nai. Dieđun. Ja guorusvuohta iežan eallimis sáhttá leat buorre čilgehus. Iešvuohta sáhttá leat nubbi čilgehus. Lean álo leahkán veaha imaš. Jurddašanvuohki, fuolat ja miella eai leat álo leahkán nugo earáin. Dan dieđán ieš. Muhto dál... Dál in álo ipmir iešge iežan. Soaitá leat hormonat, soaitá leat nuorravuohta rávisvuođain doarrame, ii leat buorre diehtit, muhto go divttán jurdagiid golgat bohtet imašvuođat maid in dobdda ja in dieđe gonnes leat vuolgán. Muhtomin suorggahan iežan. Ja muhtunládje sivahalan daid nieguid. Lean dadjan dan nu máŋgii, dieđán, muhto maŋŋil go heiten niegadeamis ihku leat jurdagat rievdan. Ii leat álki čilget. Muhtunládje lean seamma go álo, muhtunládje eará olmmožin. Iđđedis go gohccán vealan nieguid ohcaleame. Guhká. Maid lean niegadan? Lean go oba niegadan? Ja in goassege gámnna nieguidan. Jáhkán dat vaikkuha mu eanet vel go hálidan mieđihit. In leat hálidan hoallat dan birra, in leat hálidan smiehttat dan birra, muhto jus galggan iežainan fas gámnnadit...? Ja in ipmir manin jearan. In dieđe vástádusa. In ollugen. Muhto odne lei buorre Kaffebønnas čohkkát. Nu buorre. Muhtomin beare veaha buorrevuohta eallimis dohkke. This is the final stand of all I am. Please keep me in mind. Please keep me in mind.
October 30, 2007
Na, mii goit čohkkáimet Solidas gasku gávpogis, ja doppe čohkkádettiin huomedin imaš dobddu midjas ii leat mu ovdal guoskkahan: Olbmot guovllade. Ipmirde ahte lei homsačora olgun káfeas, ja guovllade. Ja ii leat dat, olbmot leat ovdal mu guovlladan imašlaččat, ovdamearkka dihte go lean atnán gávtti dahje sámastan almmolaš báikkis, nu ahte geahčastagaide lean hárjanan, muhto dat geahčastagat ledje earáláganat go "sámi" geahčastagat; ledje homsageahčastagat. Lei earálágan dobdu, in dieđe goktes galggan dan čilget. Sápmelažžan don oaččut hui olu diekkár freak-geahčastagaid, don dobddat ahte leat earálágan, ja eai gáittin olbmot liiko sámiide, nu ahte muhtomin lea vašši nai sámigeahčastagain, muhto homsageahčastagat ledje earát: Gal ledje nai freak-geahčastagat, dieđun, muhto doppe lei juoga man in leat goassege huomedan sámigeahčastagain, ja midjas muhtunládje soardá eanet vel go vašši: Homsageahčastagain lei ballu.
Olbmot duođaid balle mis, dego livččiimet vihkebuktit, dego homoseksualitehta livččii vihki midjas njomolii jus guoskkahallá homssas. Soaittán leat páranoida, ja eai gáittinat nu guovlladan, muhto lei nu issoras dobdu. Sápmelažžan lean ožžon hui olu imaš geahčastagaid ja reakšuvnnaid, muhto lean álo dego dobdan ahte goitge dohkken olmmožin, vaikko lean freak. Homsan ožžon dobddu ahte in dohkke olmmožin ge, ahte mu skibasvuohta lei vahágin earáide. Jur diekkár dobddu in leat goassege ovdal dobdan, ja lei suorggahahtti vásihit goktes homssaid beaivválaš eallin sáhttá leahkit.
Ja dál, máhccan fas hybelii, smiehtan. Lea máilmmis nu ollu váivi, ja olmmoš nu ferte doarrut álo. Muhto imaš lea ahte vaikko diekkár fearán mu smiehtaha Nieidda birra. Vásiha son dan seamma? Maid jurddaša? Maid dahká dainna? Lean alccesan lohpidan ahte in galgga sutnje imaš sms'aid sáddet ihku, muhto dál lea oalle, oalle lahka. Ja vearrámus lea ahte danne čohkkádettiin huomedan ahte váillahan Nakata. Dahje... in dieđe lea go jur Nakata man váillahan... Jáhkán mon váillahan prošeavtta. Muhtun imaš ja dehálaš prošeakta man sáhtán diktit mu absorberet nu ahte eará losses jurdagat eai beasa mu sevnnjodahttit. Muhto in hálit fas Nakatain bieđđagoahtit. Nakata mu billista, jus divttán su fas mu eallimii. Verte leahkit eanet dearvvašlaš prošeakta. Eanet dearvvašlaš go Nakata. Juoga midjas sivu ráfáidahttá. Juoga. Juoga.
October 26, 2007
Álki ipmirdit ahte in leat nu cool go áđđestalan, ja odne lea bearjadat, ja in dieđe maid galggan bargat. Galggan go čohkkát beare siiddas Immanuelain? Steveniin? Galggan go mannat olggos gávpogii? Dobddan go olbmo guhte galgá káfeii? Dahje vuolggán go beare ieš summális káfeii čohkkedeažžat, eallima vuordimis? Nieida galgá odne olggos. Ii leat munnje muitalan dan, muhto dieđán dan dihte go lean su stalken Gaysiras.
Ja jur dat soaitá oassin čuolmmas: Stalken orru munnje lunddolaš. Lea mu luonddus leahkit sáhkkii, ja in álo naga iežan stivret. Muhto ii leat beare dat. Liikon olbmuid ja eallima observeret. Liikon leat eivakto gávpogis, eivakto olbmuid sinne, ja beare geahččat, guldalit, haksit, čuovvut mielde maid olbmot barget, goktes barget dan, ja geahččalit ipmirdit manin barget dan. Nu sáhtán hukset eará olbmuid máilmmiid iežan oaivvi sinne. Doppe sáhtán stivret sin eallimiid iežan fantasiijain, nugo dahken dalle Nakatain ovdal manai beare guhkás, ja in leat jurddašange Nakata birra guhkes áigái, muhto smiehttagoađán dál su birra, imaštalan goktes suinna manná, ja birccuiguin maid in goassege ipmirdan, muhto in galgga fas mannat dohko, in hálit fas dohko, muhto fertejit leahkit genat mus mat bieguhit, mat hálidit diehtit, oahppat ja niegadit. Anán veaha stalker-luonddu, dan mieđihan.
Lean lohkan veaha nai dan fenomena birra. Stalker han lea negatiiva sátni, muhto gámno hui ollu girjjálašvuohta nu gohčoduvvon flâneur'a birra. Gávpoga observatevra, dáiddár guhte vázzá gávpoga birra, ja nugo mon beare geahččá, čuovvu mielde, olmmoš guhte giellá gávpoga sielu ja dahká dan dáidagin. Dobdán iežan muhtomin das. In dieđe lean go mahkáš dáiddár, ja in leat goassege atnán iežán nu urbána, muhto dobddan dan hálu mus nai. Hállu observeret, hállu geidosis oahpasmuvvat olbmuiguin ja birrasiiguin, hállu olgobealde čohkkát ja geahččalit dan duohta birrasa ja daid duohta olbmuid ipmirdit ja kártet. Jurdda mu geasuha. Me stalker. Me flâneuse. Me vearjjohis vurbbiid várjaleaddji.
October 25, 2007
Lean atnán eksamena. Bargogáibádus ex.fac.'as. Ožžon ikte bargogáibádusa, ja de atnen jándora bargat ovdal dan njálmmálaččat ovdanbukten odne. Ja menestuvai buorágit, nu buorágit go sáhtálin vuordit, muhto man balus ledjen ovdal ožžon gáibádusa, ja man pánihka ožžon go vuos oidnen dan: Dokumeanttaguorahallan! Álggus measta čierrugohten, ja fertejin measta lanja guođđit ovdal logaldalli lei geargan barggu čilgemis, ja go de gearggaimet dopmen hivssegii. Doppe bessen veaha vuoigŋat; čohkkájin guhká hivssetstovllás jurdileame gáibádusa logadettiin, ja go de viimmat mearridin fas olggos mannat ledjen sullii huksen plána gáibádussii ja dihten maid galgen bargat.
Vuosttaš man oidnen go rahppen uvssa lei Poshy. Lei ivdnen ja beaskidan vuovttaid. Blonda ja graderejuvvon smávuhii meaddel alla jozzagiin, njuolga ovddosguvlui geahččame njunni loktejuvvon, dego livččii mihás nissonolbmo filbmaklišea. "Máilbmi manná helvehii..." smihtten, ja vulgen kántiidnii.
Kántiinnas ledje moadde sápmelačča čohkkáme, ja sis ožžon buriid rávvagiid, ja bessen vel veaha váidalit dan váivves bargogáibádusa, ja go de vulgen siidii lunšša maŋŋil ledjen measta movtta ja bargoáŋgir. Nu veahkeha beassat veaha váidalit ja oažžut veaha oassádallama, ja bargen vel buori barggu go bohten siidii. Nu buorre bargu go sáhtálin. Guorahallen dan dokumeantta gitta oidnen šládjoolbmá čalbmečiegas, ja lei ihána váivves bargu, ii jur mulágan fáddá, muhto iežan mielas guorahallen dan dárkilit; ja vaikko ledjen nu balus ahte hálidin jápmit go galgen sisa njálmmalažžii ja ledjen áibbas sihkkar ahte doppe ruovssodivččen, birgejin goit loahpas buorágit. Bargu dohkkehuvvui, ja lean duhtavaš. Ja dál lea rafi.
Muhto dat midjas lei hui buorre dainna bargogáibádusain lea ahte in leat astan Nieidda birra smiehttat. Ovdal dál... Muhto dál jorrá dieđun oaivi, ja jurdagat ja dobddut maid in leat maŋimus beivviid astan guorahallat (go lean dokumeantta guorahallan) bohtet bajás, ja dál čohkkán viggame jurdagiid čorget. In dieđe maid lean duođaid vásihan. Lea go ráhkisvuohta? Ragatvuohta? Juoga daid guovtte gaskkas soaitá duohtavuohta, muhto ášši han lea ahte go dál lean ožžon veaha ráfi, jurddašan oalle ollu Nieidda birra. Ja huomedan ahte vaikko in duođaid dobdda su, dobddan imaš lagasvuođa sutnje. Dobddan ahte dobddan su, muhto jus rášunaliseren ipmirdan dieđun ahte ii leat riekta, ahte dobddan su veaha, ahte lean beassan suinna oahpasmuvvat, muhto ahte dat olmmoš gean jáhkán mon dobddan lean iežan oaivvis huksen. Oainnán su nugo ieš hálidan su oaidnit, ja soaitá vel leahkit jur nu duohtavuođas nai, gus diehtá, muhto ii leat nu jáhkehahtti, ja jearaldat lea jus hálidan nieguid luoitit luovus ja suige fillehallat, dahje jus hálidan leat realista, čohkkát veaha gárddi nalde ja oaidnit goktes šaddá. Jáhkán ahte romantihkkár mus dan háve galgá beassat vuoittáhallat. Nu ahte in galgga luoitit visot dobdduid nugo lea mus tendensa, vaikko binnosbannos soaittán niegadit go idja boahtá...
Ja anán dieđun Nieiddain veaha kontavtta. Čálistan suinna veaha sms'aid ja nu, muhto ii leat nu ahte bálkestan visot, gahpan girdi nala Oslui ja deklameren iežan ráhkisvuođa sutnje láseráiggis olgobealde (vaikko lean jur tiipa dasa). Muhto liikon sutnje. Dan dagan. Hálidivččen suinna eanet oahpasmuvvat. Ja sávan ahte son nai hálida muinna oahpasmuvvat... ja de oidne... ja hirpmástuhtán iežan dainna rávisvuođain... smiehtan ollu, na, ja vaikko sihkkarit boađán áibbašit sutnje veaha čuovvovaš beivviid, in leat oaivvekeahtta. In čále sutnje guhkes reivve gonnes gasku dájáskan ja álggán čilget juohkelágan dobdduid, in sádde sutnje ihku imaš sms'aid ja (sávvamis) in riŋge sutnje juhkanvuođas. Lean albma cooles jiekŋanisu, ja dat han lea deháleamos eksamen man lean maŋimus áiggi váldán.
October 21, 2007
Do you feel my heart beating?
Do you understand?
Do you feel the same?
Am I only dreaming?
Is this burning an eternal flame?
Munnje eai leat The Bangles mearkkašan maidege... ovdal dál... Ja dál... ipmirdan juohke sáni... ja cipmun daid raddái. Ja dieđán lea oalle cheesy, dieđán lea klišea, dieđán lea visot man lean olles eallima garván, lea visot midjas ii leat sublima ja earenoamaš, nu dábálaš ahte bávččaga, muhto... go klišeat šaddet duohtavuohtan... in leat goassege jáhkkán dan vejolažžan... Ja dál gulan daid sániid. The Bangles. The biro Bangles. Ja leat mu sánit. Leat mu šuoŋat. Dál čohkká Vicky Peterson mu sinne, hi-fi ja stereo, ja mus suonjarda elektrisitehta goroda birra.
Lea dál vuolgán. Nieida. Nieida stuorain N´ain. Lean fas báhcán eivakto, muhto dobdu ain bistá mus, hádja ain sattáhallá mu birra, siskkožis lean liinis ja duhtaduvvon, ja ii leat mus go lihkku jur dál.
Deiven Nieidda feasttas. Homsø-feasttas. Ja man hearvás feasta vel lei! Queers ja disco dancing miehtá, ja olbmot nu movttegaččat ja hávskkásat. Dego sámi feasta. Áistton jur dego sámi feasta...! Ja soaitá buoret vel. Ja doppe lei čađat dat hearvás iešironiija, dat musihkka, nu stereotyhpalaš homomusihkka go oba vejolaš: "It's Raining Men", "I Will Survive", Abba, ja olbmot nu dánso ja boaguste, ja doppe dan ildasis lei Nieida. Dánsume dego ii mihkkege vel livčče. Ja lei nu hearvái ja fávru, nu čáppa unna diŋggaš, ja jurddašin ahte su gal in oaččo in ihkkin, muhto gehččen suoli su, juhken, latnja jorragođii, ja de bođii. Ja ovdal dihten midjas geavai čužžon su olis dánseguolbbis, ja lei disco ja suohtas, ja Nieida munnje moddjái nu čábbát, ja de rievddai musihkka ja "Eternal Flame" márragođii skájanasain, ja Nieida gesii mu su lusa, bijai gieđaid mu birra, ja dobden su lieggasa ja goroda mu vuostá, háksen vuovttaid ja niskki, čuovvulin su lávkkiid, ja de gullen su jiena bealjis "lean du geahččan olles eahkeda, lean du hálidan olles eahkeda", ja lei dego oažžut 1000 voltta rávdnječaskkástaga goroda čađa, ja dollen sus gitta, nu gitta, am I only dreaming? ja dál lea vuolgán. Gitta Oslui.
Muhto lei nu buorre ahte in sáhte leat váivvis, in dál vel, ja iežan seaŋggas, gonnes dál čohkkán, lea ain su hádja, dobddan ain su lihkastagaid, njuovččageažis ain su máisttán, in leat goassege dobdan diekkár lagasvuođa, in goassege, in leat ipmirdan, ja jus jápmin mu dál váldá... jámán lihkolažžan...
October 19, 2007
you will be good to yourself
and you'll come and join the girls
"All the Lazy Dykes". Imaš goktes dat olmmái mu lohká. Lean duođaid lazy dyke. Lean diekkár guhte sihkkarvuođa dihte, udjovuođa dihte, ráfálašvuođa dihte, ii gille guoddit dan leavgga. Vai ledjen go beare? Ovdal? Fákta lea: Dusten odne vuolgit! Vulgen, ja lean rámis! Ledjen goit rahppamis, ja dat ii leat beare bahás. Álgu han lea.
Circa lei measta dievva, ja čohkkájin veaha duogážis bardiskka luhtte ránnjánieida-guvttiin. Lei hávski oaidnit olbmuid, diekkár olbmuid, in leat goassege leahkán diekkár searvvis, ja lei imaš jurddašit ahte measta visot olbmot olles káfeas ledje homofiillat. Liikojin dasa. Liikojin jurdagii. Liikojin doppe čohkkát. Ja ránnjánieida ja moarsi dobddiiga dieđun eanemus olbmuid, nu ahte mon bessen nai buorástahttit ja veaha oahpasmuvvat ođđa olbmuiguin.
Ja ieš rahppan lei vuogas nai. Ii lean nu formála. Festiváladoaimmaheaddjit sárdnide veaha, LLH-jođiheaddji doalai unna appeallaža, sátnejođiheaddji Herman sárdnidii ja oaččui rosa polarbienna attáldahkan, ja dan maŋŋil Esther Espen Pirelli Benestad (odne lei Esther) beasai doppe beakkálmastit, ja dat han lea nai fiinnis, veaha glam han galgá, muhto Benestada maŋŋil, ovdal teáhterstohkosat álge, vulgen siidii. Ii dan dihte go ii lean hávski, muhto fertejin veaha sotket vásáhusaid. Muhto vuolggán iđit nai. Lean jo mearridan. In galgga šat leat lazy dyke. Illudan vel, danne čohkkáme unna hybelis, geahččame láseráiggi olggos dan oahpes máilbmái, ja Steven hásttuha:
Free yourself
be yourself
come to the Palms
and see yourself
and at last your life begins
at last your life begins
at last your life begins
at last your life
begins...
October 17, 2007
Muhto dat midjas vel eanet bieguha lea dat festivála. Lea go nu ahte in hálit vuolgit, vai hálidan go báicce, muhto in duostta? Odne hollen ránnjánieiddain fas, ja fas hástalii mu vuolgit. Iđit lea festiválarahppan Circa-káfeas, ja dadjá ahte sáhtálin soai morssiin vuolgit jus livččii suorggahahtti eivákto dohko boahtit. In dieđe dagan go dan. Muhto makkár skáda livččii jus vuolggálin? In ipmir manin galggan nu ballat. Lean álo dadjan alccesan ahte seksualitehtan lea oalle nanus, ahte in bala in mastege, ahte lean gievra ja sihkkar; muhto fillen go iežan?
Lean ipmirdišgoahtán ahte miela čiegas čiehkáda nárra, eahpesihkkarvuohta ja heahpan leaba mus gámnan saji, ja lean diktán sin bargat. Ja dál in šat dieđe. Lea dego heahpanan dobddastit iežan alccesan, dego in riekta dohkket iežan. Ja dieđán, nu lea juohke olbmos: Jurdagat, dobddut, fuolat maid ii hálit iežas riekta dohkkehit. Muhto homoseksualitehta ii galgga mus leat diekkár iešvuohta, ii geasge galggale. Ja aŋkke balan. Smiehtan juohke scenario birra: Maid dajan jus olmmoš jearrá mus nie ja nie? Maid dagan jus doppe lea oahpesolmmoš? Maid dagan jus oktage munnje viggá? Ballu mus gaikkoda, vaikko dieđán ahte ii leat riekta. Ii gal leat álo nu álki.
Ja maid dagan? Duohtavuođas? Mon vuorddán. Čálán. Geahčan. Geahčan láseráiggi olggos álkkes čovdosa gámnnažit. Čálán čállosa mainna lean heaitán berošteamis. Vuorddán maid eallin munnje buktá. Ja vuolggán go? Oaidnit lea. Iđit lea ođđa beaivi.
October 14, 2007
Heahpanan goit go jurddašan ahte nu sáhttá leat ášši. Lean go duođas nu váiggas ja sealggekeahtta? Lean go diekkár guhte sojaha biekka mielde? Go nu čielga oainnuid anán sámi gažaldagain, manin in duostta in maidege jietnadit go guoská homofiila gažaldagaide? Bieguha mu jurdagiid, lea nu váivves sotnabeaivi go oba sáhttá, ja in dieđe maid galggan bargat, maid sáhtán bargat. Lean go olles olmmoš, vai lean go bealle? Maid galggan dahkat? Rievdat? Muhto jus álggán mannat homofiila doaluide, jus searvvan LLHii, jus beroštišgoađán: Mearkkaša go dat ahte lean rievdan? Šattan go buoret olmmoš beare dan dihte? In go leat dat olmmoš guhte lean, vaikko man? Vaikko man? Lea go vejolaš iežas oahpahit leat buorre olmmožin?
Ja manin čierun? Manin čierun álo? Lean go lihkolaš? Ealán go dan eallima man hálidan eallit? Lean dan máilmmis nu láhppon go olmmoš sáhttá...
October 10, 2007
WhAAAaaat?! Lean go nu lesba ahte oidno čielgasit vel? Ja de álggiiga hoallat homofiliija ja homofiila birrasa birra, ja álggus lei veaha heahpan, ja mahkáš ballen ahte oktage galggai boahtit go čohkkáimet doppe diekkáriid birra hoallame, muhto go leimmet veaha hoallan huomedin ahte ii lean nu várálaš, ja serven veaha ságastallamii, vaikko in diehtán lahkage nu ollu go soai diekkáriid birra.
Muitaleigga veaha birrasa birra danne Romssan, makkárlágan olbmot leat mielde, manin lea ávkkálaš searvat, ja vel ahte lea boahtte basi stuorra Homsø-nammasaš homofiilafestivála danne Romssas, ja ahte ahte galggalin boahtit mielde dohko. Homsø? Makkár namma dat ges lea? Homsø? Duođas? Guhte hálida searvat festiválii man namma lea Homsø?
Muhto jus galggan leat duođalaš lei vuogas ságastallan. In leat goassege hoallan nie ollu homofiliija birra, vaikko dieđán lean lesba ja lean diehtán dan oalle guhká. In dieđe manin. In ipmir manin galggalin mahkáš álo hoallat dan birra, ii leat nu ahte dobddan ahte ferten deattuhit dan álo. Ja in ge ipmir manin galggalin hálidit searvat homofiilabirrasii. Munnje ii leat seksualitehta nu dehálaš oassin identitehtas, ja vaikko lea dieđun politihkalaččat dehálaš bargat homofiillaid vuoigatvuođaid ovddas, ii mearkkaš ahte ferten searvat juohke homofiila deaivvadeapmái.
Dieđán ahte sáhttá dadjat ahte leahkit homofiila sulastahttá leahkit sápmelaš, ahte goappat joavkkut leat minoritehtat ja nu, muhto munnje ii leat seamma. Lean bajásšaddan sámivuođain, ja lea oassin mu sogas ja historjjas. Dan in sáhte dadjat homofiliija birra; in leat bajásšaddan lesbavuođain, ja ii leat seamma lunddolaš beare searvat diekkár birrasii, gonnes áidna oktasaš multiplum lea seksualitehta. Hálidivččen dieđun ovttastallat homofiilaiguin, ii leat dat, muhto dalle in hálit ahte homofiliija galgá leahkit min áidna oktasaš beroštupmi. Hálidan ahte galget leat hávskkes ja kuules homofiillat. Ja nu eai dárbbáš leat sápmelaččat geainna ovttastalan. Sápmelaš lea sápmelaš ja dohkke juohke beaivi. Searvesápmelaš: Na. Searvelesba: In.
October 07, 2007
Ja eksamenčálus? Ii odne ovdan, lean jo ipmirdan. Ii bloggačálus ge ovdan, nu ahte dál vuollánan. Galggan gámnat juoidá man sáhtán jurddakeahtta TVas geahččat, ja máhcán inspirašuvnnain eará háve.
October 06, 2007
Mon goit meinen. Na, eallit, oaivvildan. Odne lea vuosttaš albmaalbma sámifeasta dan čavčča, ja dan ii sáhte olmmoš massit! Dan man in leat máhttán deavdit odne eksamenčállosii, galggan deavdit festii. Nu ahte Kant beassá odne eahkedis (ja jáhkkámis iđit ovdalgaskabeaivvi) leahkit Kant. Dál ii leat go viehkat riššu čađa ja dahkat saji vuosttaš busses! Driv lea odne báiki, gákti lea bivttas, juohkelágan guŋká mu ustit, ja šaddá oalle buorre! Ja de oaidnaletne moai, Immanuel, iđit! God speed, all!
October 02, 2007
Liikon oaidnit lasttaid rievdadeame, čavčča boahtime, vázzit luohká vuolus gávpogii ja jurddašit ahte dál čohkká gonnesge son; son guhte galgá mu moarsin šaddat, ja leago son ilus? Ohcala go? Vilpu go iežas olggiid badjel: Miss Right? Guldala go seamma musihka? Leago guhkkin vai lahka? Liiko go rukses skuovaide, vilges vuoktabáddái, mu seavdnjes čalmmiide? Jearrá go son alccesis muhtomin: "Manin biro dan osten"? Lea go geahččan "Das Leben der Anderen" ja lei go kaféscena čábbamus man goassege lea vásihan? Veallá go oađidettiin sealggis vai čoavjjis? Lea go jur oastán ođđa čuvlla masa nu liiko ahte illá oažžu nahkáriid? Lea go gurutgieđat? Lea go nieidalaš? Geahččá go dál láseráiggi olggos? Oaidná go váriid ja nuori? Lea go seavdnjat doppe gonnes son lea? Savkala mu Steven su nai nahkáriidda? Coahkká go su cohki seammaláganat go mu? Várdá su váibmu nai seavdnjes áhpái? Vuordá go? Dávista su sielus seamma gohčču go mus? Ustibažan, jus juoga sajis dál čohkkát máilmmi boahtima vuordime; guldal, guldal mu dál, ja ipmir maid fertet dahkat:
Gámnna mu!
Oainne mu!
Ráhkis mu!
September 27, 2007
Ledjen odne fas Nakata luhtte. Dan háve beaivet, goas dihten ahte ii lean siiddas ja ahte doppe birra ledje unnan olbmot, nu ahte livččii vejolašvuohta veaha snuoggat. In dieđun bággen sisa, ii jurdda ge lean, galgen beare veaha geahččat láseráiggi sisa, ja nu dahken.Válden busse dohko, ja álggus čohkkedin vuovddážii, gonnes ledjen jo ovdal čohkkán, ja go ledjen jálludaga huksen gávildin láseráigái ja gehččen sisa. Birccut miehtá! Juohkelágan ivdni, hápmi ja sturrodat. Birccut hilduid mielde, birccut borddiid nalde, birccut juohke sajis, muhto goitge hui čorgen, orui dego hui čielga systema visot duohkin, ja stobočiegas lei bidjan birccuid bovssaid sinne. Ledje sihkkarit dat mat ledje seammaláganat. In ástán lohkat dieđun visot, muhto árvideamis ledje goit duhát birccu beare stobus, ja ledje sihkkarit birccut gievkkanis ja juohke sajis.
Muhto maid de? Sáhtálin dieđun filosoferet ja árvidit vaikko man ollu, muhto in ipmir goitge. In oaččo dan hiehpat. In dieđe maid dajun. Manin lean nu? Jáhkán go duođaid dan? Ahte Nakata lea máhkaš čadnon mu nieguide? Lean go nu gáigá ahte jáhkán diekkár Hollywood-helveha-mánáidstory, vai lea go beare nu ahte hálidan dan duohtan? Midjas mu eallimis váilu, go ferten árvedávggiid (jus galggan Hollywood-twista bidjat) nie bivdit? Duddi lea. Čielga duddi. Lea áigi heaitit leahkit nu mánnálaš ja viggat albmaládje beassat dan duogábeallái. Nakata, mahkáš... Áibbas čielggas ahte lea vuogas olmmái, muhto... oktavuohta munno gaskkas ii leat... ferten dan beare hoddet.
Dárbbášan distrakšuvnna. Dárbbášan smiehttat eará go Nakata birra. Dárbbášan juoidá midjas ii leat smávvanieidda fantasiija. Dárbbášan oaivvi jorgalit nuppi jurdagiidda, nuppi nieguide, nuppi árgabeaivái. Buorre lea ahte dál lea álgán girjjálašvuođafestivála Romssas. Galggan leahkit hui áŋgiris festiválaguossi. Ja buorrelihkus ii leat doppe Murakami!
September 24, 2007
manin in dieđe,
čužžon goalmmat geavlli vuolde,
suojis beaivváža buollimis,
bivas golggadii ja
rámbbit beaivvádagas bassi láttuža birastahttime
eŋgeliid vuordime,
bestejeaddji,
eanet jápman go eallimis;
doppe oidnen su vuosttaš geardde
ipmaša dahkat
sabbata njealjat jorrosis,
ja go vulggii
čuovvolin su,
manin in dieđe,
in smiehttan in maidige
in buktán in maidige,
sáddu juolgesuorpmaid goardime,
lei riekta
ja geahččalin su skuovvamearkkain vázzit,
muhto ledje earát,
earát geat sihkaste mearkkaid,
geat vácce mu ovdal,
gullen sin máŋggabealat jienaid
miehtá,
ja dobden aktonasvuođa
ja lagasvuođa sutnje.
Eahketbealde,
Tiberiasjávrri speadjalis,
beassážat lahkanišgoahtime,
mu borahii,
earáid nai,
ja soames dajai
min profehta...
ja mii nivkkuheimmet
ja váimmus dihten:
Du čuovvolan
ágibeaivi.
Iđđedis:
Eahketbiebmu ain deaddime čoavjjis
gohccájin
ildasii,
lea min guođđán!
soames čuorvvui,
ja viegaimet Tiberiasjávregáddái,
vanccaide,
gáittinaide ii lean sadji,
báhce gáddái,
suhkadettiin oidnen
gátnjaliid sáttu gástadeame,
muhto mus ii lean go okta jurdda,
ja maŋábealde čuorvvui stirvrejeaddji
suhket, speadjarat, ii bestejupmi geange vuordde!
ja oktilis jurdda dávistii:
Kapernaum!
Kapernaum!
Jeđđehusa gávpogii!
ja sugaimet
dego Riehtis áirruid doaimmahii.
Ja manin?
In dieđe.
Vel.
Nu guođán iežan
jávregasku
galbmasit nieguid bivdime
rabas vanccas.
September 20, 2007
Goitge. Doppe čohkkádettiin huomedin ahte Nakata eallimis ii soaitte leat nu beare ollu action (nugo árvidivččen jo). In báljo su oaidnán guokte diibmui, jáhkán lei čohkkáme gievkkanoasis, man in oaidnán, ja ii mannan láseráiggi meaddel eará go mottii olles áiggis doppe čohkkájin. De, sullii dii. 1845, bođii olggos guoddime guokte plastihkabusse, maid ruskalihttái bijai, ja jávkkodii fas sisa. Čohkkájin doppe vel kvárta, gitta ledjen sihkkar ahte ii boahtán fas olggos, ja de gávildin ruskalihttái ja gehččen sisa. Uttadahpi oidnen ahte bussiid sinne ledje breahttaspeallut, dohppestin daid mielde ja vulgen njuolga siidii.
Hybelis rahpen bussiid. Ledje guokte breahttaspeallu: "Stormenes tid" ja "Shear Panic", ja go rahpen daid oidnen ahte speallut orrot áibbas ollásat. Ii orron mihkkege váilume, ja máŋga smávvabusse speallu siskkobealde eai lean rahppon ge. Válden visot olggos ja bidjen bajás spealluid. Orro ollásat gal. Ledjen láhppon. "Sáhtán beare nieguidan healbat, eai goassege šat máhca", jurddašin iežainan. Soittii čielgalitt jus geahččalin spealastit. Reiddastin "Stormenes tid", lohken čilgehusaid, muhto go galgen speallagoahtit huobmejin ahte birccut váilo. What? Isken oktii vel bovssa gonnes speallu lei boahtán, muhto ii mihkkege. Imaš. Isken "Shear Panic". Seamma doppe: Olles speallu lei doppe, earret birccut. What the fuck?! Nakata strikes again.
Muhto iđit manan siidii. Áhččái ja eadnái. Illudan! Doppe gámnnan eará birrasa ja in dárbbáš eivakto dáivvástallat. Jáhkán lea munnje dál buorrin.
September 17, 2007
Bohten gávpogii árrat, nu ahte fitnen álggus girjerádjosis. Doppe čohkkájin veaha áviissaid ja sárgonráidduid lohkame, gaskabeai'áiggi vuordime, ja go diibmu lei guokte vulgen. Smihtten ahte buoremus vejolašvuohta lei jus vulgen Palettenii, gonnes leimme jo oktii gámnnadan. Árvidin ahte vejolašvuohta ii lean nu stuoris, muhto muhtun sajis fertejin álgit, ja Paletten lei áidna man dihten. Vázzen gáhta vuolus girjerádjosis, ja galgen jur jorgalit gurutguvlui Storgatas go vilppastin Burger Kinga sisa (Burger King lea dan čavčča ođasmahtton, ođđa stovllát ja borddit geasuhit čalmmiid), ja doppe sinne, aktonasvuođas láseráiggi bálddas, čohkkái Nakata! Dego jorribiegga jorgalin olgešguvlui ja vulgen sisa.
Osten whoppermeala ja čohkkedin su lahka. Nakata lei jo geargan borramis, ja čohkkái beare guorus gáriin áibmui geahččame. Whoppermeala boradettiin vilpon su guvlui. Visot olbmot su birra ledje unnimusat buolva nuorat go son, ii leat dábálaš ahte 60-jagát olmmái eivákto Burger Kingas borrá. Diekkár birrasis šattai Nakata vel eanet imaš go dábálaččat lei, ja in dieđe jus lei biras midjas dagai dan, muhto orui nu lihkoheapme, measta morašlaš. Čohkkái doppe bordái geahččame, gieđat gáibbi vuolde, muhtomin bijai gieđa čalmmiid badjel ja čiegahii čalmmiid guhká ovdal fas geahčai bajás, vilppastii birra, ja fas návlii geahčastaga bordái. Čierui go gánjalkeahtta Nakata? In dieđe. Go vulggii olggos čuovvulin su.
Goavrrui Storgata čađa. Go bođii Domgirkui stánidii. Loktestii geahčastat dego vikkai orienteret, gevlii Domgirkopárkka badjel ja vulgii sisa doappárrámbuvrii. Dohko sisa in duostan su čuovvut, nu ahte čohkkedin girkotrahpas vuorddážit. Kvártta maŋŋil bođii olggos guoddime plastihkabusse. Busse čađa oidnen ahte lei oastán muhtunlágan breahttaspeallu. Jorgalii poasttačiega birra Strandtorgá guvlui ja vulggii sisa Nerstranda-guovddážii. Doppe manai njuolga Edwisii (stoagusrámbuvra). Dán háve dusten mannat sisa, ja čuoččahin dobealde rámbuvrris sus. Nakata lei breahttaspeallohildus hommáme. Hilduid badjel oidnen maid lei bargame: Válddii olggos juohke breahttaspeallu, iskkai dan albmaládje, geahčai juohke vuogis dan, doalai dan bajás, logai, haŋkkuhii dan bealji bálddas, ja de bijai sisa fas hildui. Lei vissa ohcame juoidá hui sierra.
Edwisas vulggii guorut gieđaiguin, muhto ii vuollánan. Vulggii njuolga Tromsø Hobbysenterii, ja go doppe gearggai fas nuppi imaš rámbuvrii, ja doppe fas nubbái, ovdal čuoččahii bussevuordinbáikái. 20-busse. Dahkaludden ahte galgen JCii. Doppe čužžon čuovvume mielde jus budde bođii. Livččii váivi dál stánidit, ja ledjen sihkkar ahte ii lean mu oaidnán. Nuppi rámbuvrras lei boahtán olggos ođđa bussiin, ja JC-čiega birra oidnen ahte dat nai lei breahttaspeallu. Imaš. Muhto... manin anán mon dan ipmažin? Lea han oalle dábálaš oastit breahttaspealluid. Soittii oastit attáldagaid jumešpárrii? Mas mon dieđán? Lean suige Nakata badjelmeare mystifiseren, in dieđe manin juohke diŋga ferte leahkit nu imaš.
Muhto na. Vulgen dieđun busse mielde. Nakata orru Utsikten ásodatsearvvis, čuvvon su measta gitta uksii, ja de vulgen siidii. Nuogis go nuogis. Muhto dál dieđán gonnes orru. Ja maid dagan dainna? Lean go stalker? Duosttan go? Hálidan go obage? Lea go mon guhte lean imaš? Máŋga gažaldaga, unnan nahkárat.
September 14, 2007
Ja Nakata mu bieguha. Ii dainnaládje, muhto: Sáhttá go leahkit duohta ahte son lea das oasálaš? Lea go oba jáhkehahtti? Lea go vejolaš ahte bassi/gentechprofessor/luistejeaddji suoláda nieguid, dahje geavvá visot mu oaivvi sinne? Leat suoivvat mus váldán stivrema? Nu máŋga gažaldaga girddašit oaivvis, ja dat váibadahttá.
Muhto okta buorre diŋga nai: Odne ožžon vuosttaš orgasma guhkes áigái. Otná logaldallama maŋŋil vulgen universitehtagirjerádjosii logažit, in lean nu gehppes mielas, muhto hálidin baicce geahččalit, ja in gillen vuolgit siidii, hálidin universitehtas gaskabeaivvi borrat, nu ahte čohkkájin doppe, jurdagat skuvdnjume, miella ruohtasteame, ja čalmmečiegas oidnen Poshy boahtime. Cohki stánidii, vuoigŋa bisánii, ja de čohkkedii Poshy; mus golbma mehtera eret, nu ahte ožžon su profiillas, ja cohki lakkagođii. Poshy anii baskkes, vilges báiddi badjelasas. Báidi lei rabas rattis nu ahte liiki lei álás gitta čiččiide, vuovttaid lei čuolbman bajás nu ahte niski oidnui, veaha vuovttat stullame niskkis čuolmma olgobealde, liiki liekkas ja veaha ruoksán, raddi lokteme vuoigŋama mielde.
Álás oalgedákti, čiččit cirbmume báiddi vuostá juohke sisavuoigŋama mielde, litna baksamat stullame peannain, spatnadis giehta niskki njávkame: Dobden lieggasa leabbame oaivvis goroda čađa, ja dedden hárčči garrasit stovlái, dobden hárčči gástame, ja Poshy mu huolahii, vanadii čiččit báisime báidi čaŋame bajás, oidnen álás čoavjji fásta liikki, ja go in šat gierdan vuordimis bilbon hivssegii. Doppe gessen bovssaid vuolus, skillejin juolggit ja nie čuožžume basadangári vuostá illá ožžon suorpmaid sisa ovdal máilmmi stuorimus orgasma mu gearadii, gahččen guolbái ja doppe vellen šluohkkime, suorpmat iežan sinne, orgasma riideme in dieđe man guhká. Go bohten olggos árvidan ahte ledjen hui ruoksadin, muhto gorut lei gehppon, ja dál, iežan oadjebas lanjas, beare návddašan maŋŋábáruid. Jáhkán lei munnje buorrin, vaikko veaha heahpan nai.
September 12, 2007
Bidjen diŋggaid ruvva lávkii ja čuovvolin su biepmoráidui. Nakata diŋgui gaskabeaivvi, nu dahken mon nai, ja gámnen saji su lahka nu ahte sáhtten čuovvut mielde maid dagai. Nakata čohkkái eivákto oaivi vuolus boradettiin. Lei buktán mielde gihpu gonnes bajilčálus lei oidnosis, ja doppe čuoččui gentech-juoga. Gentech? Lei Nakata duođaid juoga professor? Manin de álo borai eivákto? Manin in goassege su oaidnán olbmuid olis? Eai go lean doppe mielbargit geaiguin sáhtálii muhtomin ovttastallat? Ja gentech?! Mon guhte olbmá olgguldasa ektui ledjen sihkkar ahte lei juoga bassi, ja de lea biro space scientist?! Man smárta lean mon, ja maid muitalit diekkár ovdagáttut mu birra? Mon: Lesbálaš sáminieida guhte olgguldasa mielde kategorisere olbmuid. Áibbas hearvái...
Ja go Nakata vulggii báhcen čohkkát. Ledjen hirpmástuvvan. Nakata ektui, dieđun, ahte lea professor, muhto eanemusat iežan ektui, iežan gáttuid ja jurddašanvuogi ektui: Lean go oaivvis nu gárži ahte eallin ii leat munnje oahpahan ii maidige? Dahje lea go nu ahte mu gáttut leat njuolgat, ja ahte Nakata ii leat professor, ahte lei beare guoddime birra gentech-gihpu juoga sivas? Vástádus lea ahte odne heahpanan, geahčan iežan oskkáldas láseráiggi olggos, oahpes šuoŋat stullame áimmus, muhto vaikko dilli lea nu dál ii ávtte lanjas čohkkát hamletstallame; ferte action. Ferten dan Nakata-čuolmma čoavdit, leaš go professor vai ii. Iđit lean geargan heahpaneamis.
September 11, 2007
Ja visot čielggai, ja dál čohkkán smiehttame man guhká lea nu leahkán, ja lean oalle sihkkar: Niegut nohke beaivvi go Nakata birra čállen. Livččii oalle psycho, dan ipmirdan mon nai, muhto lean nu sihkkar go oba sáhtán: Maŋŋil go čohkkájin Palettenis Nakatain in leat niegadan, ja konklušuvdna lea álki: Mu niegatkeahtesvuohta lea muhtunládje Nakatai čadnon. Muhto goktes? Ja vel eanet dehálaš ja imaraš: Manne? Ja maid galggan dainna dahkat? Maid sáhtán dainna dahkat?
Ferten gámnat eanet dieđuid Nakata birra. Dat lea sihkkar. Ii leat nu ahte meinen su stalket, muhto lea bággu dahkat juoidá, ja mon dárbbášan iežan nieguid ruovttoluotta! Ja diđeš hal beana sáhttá Nakata mu veahkehit, eahpidan ahte olmmái ieš diehtá juoidá dan birra, ahte lea iešdáhtolaččat nieguidan suoládan, muhto ii go oro čadnon dasa muhtunládje? Dahje lean go miela massime, lean go lohkan beare olu Murakami? Oainnán ieš ahte lea oalle far out, muhto riehtis viegaha, ja ferten dahkat dan, ferten iskat dan Nakata-liŋkka, in oainne eará čovdosa.
Muhto ferten njulget nai iežan eallima. Odne in leat skovllás, in iktege lean, muhto dál: Galggan mannat skovlái, galggan viggat leahkit sosiála, galggan gámnnadit fas eallimiin (healthier, more productive, happier), ja niegut: Galggan oažžut daid ruovttoluotta, muhto na guhká ferten birget nieguid haga.
September 08, 2007
Hálidan čohkkát iežan lanjas. Geahččat láseráiggi olggos. Niegadit. Musihka guldalit. Leahkit ieš. Ieš-olmmoš. Mon. Nuorra lesbálaš sáminieida máilmmiin viggame birgehallat. Guhte muhtomin jáhkká ahte lea máilmmi váhkar, ja muhtomin jáhkká iežas nu fuotni ahte hálida jápmit. Ferten smiehttat: Manin lea nu? Manin lean mon diekkár olmmoš guhte nuppi sekunddas gibžu allamus gáisái, ja nuppi fas gahččá čiekŋaleamos juvvii? Lean álo leahkán nu, muhto maŋimus vahkku lea leahkán earenoamaš seavdnjat, beaivvit maŋŋálaga seavdnjadaga ilgádis áskkis, ja go lea nu: Steven, mu partner in pain, Johnny, mu miela seismográfa, Andy, mu vára strávvi, Mike, mu eallima ritma, odne the queen is dead, ja báhcán čohkká suorganan nieiddaš eallima boatkkalis várrelanjas, ja goas galggan beassat siidii, goas galggan beassat eadnái ja áhččái, goas beasan erii? Life is very long, when you're lonely...
September 04, 2007
Imaštalan measta. Eai olbmot láve mus oaidnit... ahte nieddaide liikon... Imaš, ártet, muhto lea áidna sivva man oainnán, ja dál smiehtan: Oidno go mu ráhkisvuohta nu álkit? Lean go nu silli? Lea mu siellu nu oinnolaš? Ii ahte livččii boastut ahte olbmot dieđále, muhto in leat jáhkkán ahte nu oidnosis ledjen. In dieđe liikon go dasa, jus lean. Hálidan leat ieš, hálidan ahte mu jurdagat galget munnje gullat, hálidan ieš daid olggos luoitit go ieš hálidan, siđan luoitit sisa sin geat leat ánssášan, ja muđui iežan jurdagiid, iežan sevdnjes háluid, iežan imaš nieguid, iežan mohkagis iešvuođa atnit ráfis.
Muhto nuppeládje lea gelddolaš: Lesbálaš párra mu lobus! Seavdnjadat ja čuovga vázziba odne oainnat giehtalaga, nubbi geassá, nubbi niktá: Gelddolaš lea jurddašit maid bargiba dan uvssa siskkobealde, muhto... manin ii leat mon? Manin ii leat mu moarsi? Ja dál čohkkán iežan seaŋggas dihtoriin. Geahčan láseráiggi olggos; seavdnjadahkii. Guldalan "The Boy With the Thorn In His Side" fas oktii, fas oktii, dego bestojupmán livččii, ja oaivvis huraida surgadis jurdda: Lean son. Lea mu čoavjjis nai bávččas midjas bieguha, givssida, čieruha: A murderous desire for love. Lean ihpil, vártnuhis sivdnádus čuovgga ja seavdnjadaga gaskkas, suoivvaid hearra prinseassa, Morrissey mu eallima livdehallá, ja odne fas ganjaldan.
September 03, 2007
ii lean go geahči,
ja jorgalettiin gohčui
Nie. In dieđe lea go dat oba dikta. Ii leat nu álki lyrihka čállit go olmmoš sáhtálii jáhkkit, ii beare boađe go čohkkeda, ii munnje goit. Lean olles beaivvi geahččalan juoidá huomedit čállit, juoga midjas juoidá mearkkaša, juoga midjas hástala ja movttiidahttá, muhto in naga dan bargat. In odne goit. Nu ahte dat man lean nahkan moivet oktii lea diet. Oba árki, muhto nu lea. In galgga goassege šat rápmit ahte galggan divtta geaidut oktii beare nie, muhto ii gal mearkkaš ahte vuollánan. Veaha váivi aŋkke lea go in iešge ipmir jur maid dikta man lean čállán mearkkaša, anán dego dobddu ahte sáhttálii mearkkašit juoidá, muhto lea váttis dadjat midjas lea. Muhto olmmoš oahppá, ja dál lea jávoheapmi veaha mu oahpahan: Back to reality.
Bearjadaga ledjen fas olgun, vulgen Drivii maŋit, go moadde olbmo mat ledje leahkán sámifeasttas mannan bási mu hástale boahtit. Muhto in diehtán ahte nu váivi galggai šaddat... Doppe lei oainnat bárdni guhte lei leahkán doppe dan feasttas, muhto geainna in lean ovdal hoallan, ja uttadahpi go dohko bohten álggii munnje viggat nu ihána... Ii lean beare veaha ge, galggai mu doallat ja ii heaitán mu giehtadit, ja vaikko geahččalin sáddet sutnje signálaid ahte in su huollan beare joŧkkii ja šattai vel vearrát. Álggii munnje savkalit (ii jur savkalit nahkan go lei nu juhkan, čuoččui doppe soalssideame mu bealji sisa) fasttes diŋggaid, ahte galgen su mielde siidii, maid hálidii muinna dahkat, rámidii iežas čippi, man stuoris lei (biro sámibártnit), ja loahpas šattai nu vearrái ahte fertejin beare vuolgit. Suddu, go livččii muđui hávskkes eahket, muhto earát nai ledje nu juhkaluvvan ahte eai huomedan eai maidige. Váivi, dieđun, bárdnái nai, muhto go ii liiko bártniide ii liiko bártniide.
Beaivvi maŋŋil vulgen gávpogii gaskabeaivvi boražit. In láve gillet biebmut, nu ahte árgabeivviid dábálaččat boran universitehtas, ja dán lávvardaga vulgen gávpogii. Ale mus jeara manin, muhto mearridin Paletten-káfea geahččalit. In dieđe manan go dohko oktii vel, ii biebmu lean nu buorre, ja lei divrras vel, muhto doppe lei okta diŋga midjas lei mielagiddevaš. Doppe lei olmmoš gean lean universitehtakantiinnas máŋgii oaidnán, láve doppe borrat gaskabeaivvi, ja dál čohkkái Palettenis seamma sivas go mon. Olmmái lea dego 50-60 jagi boares, ja ferten árvidit ahte atná juogalágan barggu universitehtas, muhto in jáhke lea oahpaheaddji, soaitá muhtunlágan viessobearráigeahčči, ja dan man dál dajan ehpet galgga boastut ipmirdit, ii leat nu ahte anán su rávkin dahje nie, muhto orru hui aktonas, álo borrá eivákto universitehtas, čohkká eivákto iežas borddis, ja dál, lávvardaga, čohkkái Palettenis; eivákto.
Lean odne hui ollu olbmá birra smiehttan. Lean jur lohkan Murakami girjji "Kafka på stranden" ja girjjis lea olmmoš gean namma lea Nakata. Jáhkán dat olmmái soaitá leahkit veaha dego Nakata. Nakata lea olmmoš guhte eallá oaju nalde go ii oktage jáhke ahte nahká barggu doallat. Son lea nu máŋgii gullan ahte lea "jallasoaivi" ahte ieš oaidná dan lunddolažžan, ja dainnaládje čilge nai iežas eallima mohkiid: Nakata lea jallasoaivi, ja danin ii beasa eallit seammalágan eallima go dábálaš olbmot; Nakata lea jallasoaivi ja eallá jallasoaivvi eallima. Muhto dat man ii oktage dieđe lea ahte Nakata máhttá bussiiguin hoallat, ja ahte doallá čoavdaga stuorra čiegusvuođaide. Nakata ovddasta olbmuid geaid servodat fuonáša, geaid árvvu servodat ii ipmir dan dihte go eai vácce servodaga čorgen bálgáid mielde, go eai hieba servodaga mearriduvvon árgabeaivái, ja danin kategoriserejuvvojit imašlažžan, atnemeahttumin, jallasoaivin.
Dat man dieđán mu Nakata birra lea: Goavru ja vázzá bonjihis julggiiguin, lea gurpesealggát ja skielgačalmmát, lea ránesvuovvtat ja atná álo ruvdoskirttu badjelis, dávjá boradettiin massá iežas juŋá ja gáffela, lea 50-jagiin, atná muhtunlágan barggu universitehtabirrasis ja deháleamos: Orru hui aktonas ja veaha láhppon. Jáhkán moai Nakatain letne veaha seammaláganat.
August 31, 2007
Nu ahte vaikko in galggale beroštit ii leat buoremus beaivi leahkán. Ja iige logaldallan lean jur hersko: Ex.phil… Oalle meađggus, muhto who needs it? Odne lei Aristotelesa birra, ja muhtunládje lea visot man son ja dat eará antihkkárat leat dadjan áibbas okej, eará go ahte ii leat veahage čadnon duođalašvuhtii. Dieđán ahte lea mahkáš eurohpa kultuvrra álgga ja nie, muhto filosofaid oahppu lea nu abstrakta, ja dat han lea iešalddes okej, muhto in ipmir ulbmila dainna. Abstraheren abstraherema dihte? Na okej, Platon, suohtas jurdda, dat ideat, muhto midjas lea, lea go máinnas vai mii? Soaittán ulbmila ipmridit go veaha guhkelii ollet...
Muhto lei okta diŋga midjas mu mielas lei mielagiddevaš: Aristoteles lea hui hierarkkálaš olmmoš, reide juohke diŋgii listtu. Nu lea listen nai sivdnádusaid, ja allamus sivdnádus gohčoda "lihkatkeahtes lihkadeaddji", midjas mearkkaša sullii "son guhte huometmeahttun máilmmi lihkastahttá". Dulkonvieru mielde lea dat dieđun seamma go "Jipmil", muhto čohkkádettiin doppe smiehttagohten ahte lea tearbma midjas hui buorágit govvádalla girječálliid, dahje dan man girječállit dahket go leat čállime: Hábmejit máilmmi gonnes eai ieš oidno eaige gullo, ja leat dan máilmmi gáitveagalaš máhttáheadjit. Lihkatkeahtes lihkadeaddjit.
Liikon dasa. Liikon dan jurdagii oalle buorágit. Čuodjá nu čáppat. Muhtunládje movttidahttá. Bidjá jurdagiid johtui. Ja dál oainnán ahte lean iežan vel dusttodeame, ja ahte Aristoteles sáhttá leat munnje nai ávkin. Oainnat de! Ja boahtte háve go almmuhan blogga galgá leahkit dikta mielde! Man ieš lean čállán! Word up!
August 29, 2007
Lean báicce veaha oahpasmuvvan ránnjáiguin dan vahku. Leat máŋga olgoriikkalačča mu lobus, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat eŋgelasgielan hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja mielagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus ovttelit... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boares, ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot,in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru hálideame oktavuođa. Imaš.
Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba (eaba ieš dan dieđe, muhto leaba). In leat dan ovdal dál huomedan, muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyrálaš minstáriidda, ja nubbi ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus oktage máhtii sámegiela, ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit.
Oba imaš jurddašit ahte nubbi ii dieđe nubbi lea sámegielahoalli. Doppe soitet čohkkát dán lanjas dievva sámegielat studeanttat iešguđetlágan čiegain, ja nubbi ii gámnnat nuppiin. Eahpidan gal, jáhkán mon lean áidna, doppe ii lean goit oahpes ex.fac.-muohtu sámifeasttas lávvardaga, muhto gus diehtá? Leat goit doppe máŋgasat geat leat sámiláganat olggosoaidnit. Poshy lea okta ovdamearka. Sihkkarit dáruiduvvon mearrasámit leat.
Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ grehkalaš lyrihkkár Sapfo birra, guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea "lesbálaš"-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njáŋŋáid. Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra.
Nu jurddašan mon nai: Hálidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, midjas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan midjas lea dárbbášlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smiths mu eallima čuvgejit, muhto seavdnjadagas riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtatvuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋgaláganat, seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.
August 26, 2007
Čoahkkima maŋŋil vulge gáittinat Peppesii pizza boražit, ja lei dieđun hávski ja buorre ja NSR mávssii pizza gáittin olbmuide (giitu!) ja moadde pizzabiehki ja vuollaga maŋŋil loktejuvvui miellaláhki sihke mus ja earáin; beaivváš báittii ja eahket plánejuvvui. Ieš in dadjan nu olu, eanemusat vástidin beare gažaldagaid, muhto lei hávski, olbmot hálide diehtit mu birra, maid studerejin ja nie, ja bovdejuvvojin dieđun nai festii eahkedis.
Dan háve in nu hirbmadit geahččalan ovdal vulgen olggos. Gárvodin eanet anonyman, ja válden busse gávpogii. Go bohten ovdafeasttabáikái Fredrik Langesgates ledje jo doppe dievva olbmot, juohke čiegas Sámis: oarjesámit, skániidraddisat, deanoboys, kárášjoht'- ja guovdageain'vilddut, mearrasámit, ruoŧabealde sámit ja miellaláhki lei girddašeame muhtun sajis dáhki vuolábealde. Lei mu vuosttaš sámi ovdafeasta danne Romssas, ja ledje mojit dievva, juolggit fállásat ja oahpes partyluođit bohte báruid mielde gáittinaid čoddagiin.
Lei nu buorre, nu buorre, ja olmmoš oskugoahtá: Sámi nuoraid gevrodat ii noga Davvi Nuorain. Mii ain galgat gullot, mii ain galgat oidnot ja eanan galgá min seammageardánis lávkkiid vuolde sparaidit! Lean sihkkar! Otná soundtrack ii gula The Smithsii; odne lea Björka jietna lanjažis dávistan, hástalan, oskkuhan:
start your own currency
make your own stamp
protect your language
declare independence
don't let them do that to you
declare independence
don't let them do that to you
make your own flag
make your own flag
make your own flag
make your own flag
raise your flag!
Damn colonists! Odne eahkedis lea mu unna lanjaš autonoma sámi eanan! | http://ihpil.blogspot.com/2007/ |
Bátneduoddara johtinoktavuođat ja kárttat
Koronavirusa geažil luonddusge lea ágga atnit dorvogaskkaid ja čuovvut earenoamáš giehtahygieniija ee. stobuin, dolastallanbáikkiin ja hivssegis fitnamiid maŋŋá. Meahciráđđehusa linnjemat ja rávvagat beaiváduvvojit, go almmolaš koronarávvagat šaddet dárkileabbon.
Geahča lassidieđuid ja čuovo min rávvagiid.
Geahča lassidieđuid ja čuovo min rávvagiid.
Sajádat
- Bátneduoddara meahcci lea Soađegilis Anárii (riikkageaidnu 4, E75) ja Anáris Gihttelii (955) manni geainnuid gaskkas.
Johtinoktavuođat
Almmolaš fievrruiguin
- Meahci nuortaoassái beassá linnjábiillain (matkahuolto.fi, suomagillii) beaivválaččat Soađegilis Avvilii ja Anárii manni vuoruin.
- Soađegillái beassá linjabiillain Roavvenjárggas, gosa lea junáoktavuohta (vr.fi, suomagillii) Helssegis.
- Avvilis lea girdistašuvdna, gosa girdojuvvo beaivválaččat (finavia.fi, suomagillii).
Biillain
- Bátneduoddara meahci fiesttarosiide beassá Anár - Bohkká - Gihttel -geainnus (955), nuortaosiide Roavvenjárgga geainnus (4, E75) Laanilas ja máttaosiide ja Avviljohkii Guhtura geainnus (9694). Párkeranbáikkit leat Guhtura geainnu goappat geažis sihke Pahaojai manni Čuđejuuhâ geainnu geažis. Eará báikkiin biilla galgá párkeret meahccegeainnuid gurrii.
- Vuodjinráva Siidii, Anárii
- Vuodjinráva Avvila bálvalanbáikái
- Vuodjinráva Suoločielgái, Urho Kekkonena álbmotmeahci bálvalanbáiki Kiehinenii
Meahccereaissu vuolginsajit
- Bátneduoddara meahci máttaosiide ja Avviljohsisa beassá Guhtura geainnu bokte. Párkerenbáikkit leat Guhtura geainnu goappat geažis sihke Pahaojai manni Čuđejuuhâ geainnu geažis. Bálggis Avviljoga Kultalai johtá Pahaoja gámppá bokte. Čuđejuuhâ badjel beassá šalddi mielde. Lagamus párkerenbáiki lea 1 km:a geažis Pahaoja gámppás.
- Máđiid vuolginbáikkit
- Mealluide lea párkerenbáiki ja kanohta luoitinbáiki Avviljoga gáttis, Guhtura šalddi guoras.
Kárttat
Elektrovnnalaš kárttat
Eará kárttat
- Bátneduottar - Lulli-Anár olgolihkadankárta (Hammastunturi-Etelä-Inari ulkoilukartta), 1:100 000, Karttakeskus 2016. Kárttaid sáhttá oastit Urho Kekkonen álbmotmeahcci bálvalanbáiki Kiehinenis, Avvila bálvalanbáikkis, Davvi-Sámi luondduguovddážiš Siiddas, Karttakeskusis sihke buorre girjegávppiin.
- Suoločielgi - Sokosti olgolihkadankárta (Saariselkä-Sokosti), 1:50 000, Karttakeskus 2017. Kárttaid sáhttá oastit Urho Kekkonen álbmotmeahcci bálvalanbáiki Kiehinenis, Avvila áššehasbálvalanbáikkis sihke buorre girjegávppiin.
- Suoločielgi - Bátneduottar olgolihkadankárta (Saariselkä-Hammastunturi), 1:50 000, Calazo 2016. Kárttaid sáhttá oastit Urho Kekkonen álbmotmeahcci bálvalanbáiki Kiehinenis, Avvila áššehasbálvalanbáikkis sihke buorre girjegávppiin.
- Eanadatkárttat nr:at V443, V444, V521 ja V522 (Maastokartat), 1:50 000, Maanmittauslaitos 2007 / 2008. Kárttaid sáhttá oastit Eananmihtidanlágádusas, Karttakeskusis, buorre girjegávppiin ja Urho Kekkonen álbmotmeahcci bálvalanbáiki Kiehinenis.
- Anára čujuhus- ja virkkosmahttinkárta (Inarin osoite- ja virkistyskartta), 1:150 000, Sámi eanamihtidandoaimmahat 2013. Kárttaid sáhttá oastit bálvalanbáikkis Kiehises, Avvila bálvalanbáikkis sihke buorre girjegávppiin. | https://web.archive.org/web/20201124040732/https:/www.lundui.fi/batneduottar/karttatjajohtinoktavuodat |
Ođđasat
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
Illustrašuvdnagovva. Govven: Mai-Lis Eira
Dutkanprošeavttas galget geahčadit movt nuorat gaskal 13 ja 30 jagi, geain lea gullevašvuohta boazodollui, vásihit rasismma. Ulbmil prošeavttain lea loktet gelbbolašvuođa rasismma birra ja evttohit mearrediđolaš doaibmabijuid mat eastadit rasismma ja vaššiságaid.
- Rasismma lea duođalaš servodatváttisvuohta ja boazosámi nuorat leat suojehis dilis go šaddet vásihit ollu cielaheami ja vaššisániid. Dán prošeavtta ulbmil lea čalmmustahttit rasismma man boazosámi nuorat vásihit ja evttohit mearrediđolaš doaibmabijuid mat eastadit rasismma ja vaššiságaid, loahpaha prošeaktajođiheaddji Ketil Lenert Hansen.
Sámediggi ja Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji leat ruhtadan dutkanprošeakta. Prošeavtta boađus lea raporta, mii almmuhuvvo 2024 álggus.
Movt searvvat dutkamii?
Dutkan dahkko kvalitatiiva vuogi mielde, mas leat guokte váldooasi: i) fokusjoavkojearahallamat ja ii) individuála čiekŋudan jearahallamat. Jus searvvat joavkojearahallamii, de oassálastet fárrolaga 7-9 eará nuoraiguin. Fokusjoavkojearahallan bistá gaskal 2-2.5 diibmu, ja individuála jearahallan ges bistá diimmu. Jearahallan báddejuvvo jietnabáddenrusttegiin.
Guokte dutki čađaheaba fokusjoavkojearahallamiid, nubbi gii jearahallá ja nubbi gii fas čuovvola gažaldagaiguin. Muđui čađaha okta dutki individuála jearahallama. Ovdal jearahallama oaččut sierra joavkojearahallan bagadusa. Jearahallan čađahuvvo ságastallamin makkár vásáhusat leat rasismma ja neahttacielaheami ektui. Lea vejolaš searvat goappašat jearahallamiin.
Prošeavttas lea mihttu kártet čuovvovaččat:
- Movt boazosámi nuorat gieđahallet rasismma vásáhusaid?
- Váikkuhit go servodatlaš dilálašvuođat ja rievdamat nuoraid rasismma vásáhusaid?
- Movt lea boazosámi nuoraid skuvladilli, dahje go oassálastet astoáiggedoaimmain?
- Makkár guottut leat sis geat hálddašit almmolaš bálvalusaid?
- Gii dahje makkár joavku vuortnuha, čállá vaššiságáid ja ciellá boazosámi nuoraid?
Mii dáhpáhuvvá du dieđuiguin go prošeakta loahpahuvvo?
Leat dušše dutkit geat barget dutkanprošeavttain geat oidnet du dieđuid. Jietnabáddi vurkejuvvo elektrovnnalaččat Sámi allaskuvlla sihkkaraston dihtor vuogádahkii, mii gáibida čoavddasáni. Go jearahallan lea čađahuvvon, de jietnabáddi čállo teakstahápmái ja báddi sihkkojuvvo. Go jearahallan lea šaddan teakstahápmái, de ii leat vejolaš identifiseret du dieđuid.
Dieđiheapmi
Buohkat geat oassálastet, leat mielde vuorbádeamis guokte Swarovski giikana (15.000 r. árvu ovtta giikanis) ja 20 skeaŋkakoartta (500 r. árvu ovtta koarttas) bensinstašuvdnii.
Praktihkalaš dieđut
Jearahallamat čađahuvvot dárogillii, davvi-, lulli- ja/dahje julevsámegillii. Oasseváldi sáhttá sávvat guđe gillii jearahallan gálga dáhpáhuvvat. Dat lea eaktodáhtolaš searvat prošektii. Jus don válljet searvat, de sáhtát vaikko goas geassádit prošeavttas eret.
Jus dat orro miellagiddevaš, de váldde oktavuođa juogo prošeaktajođiheddjiin Ketil Lenert Hansen ([email protected], tlf. nr. 907 91 116) dahje dutkanassisteanttain Inga Anne Karen Sara ([email protected], tlf. nr. 784 48 480). | https://www.samas.no/se/a/odda-dutkanproseakta-ohca-boazosami-nuoraid-geat-searvvase-dutkamii?page=4 |
ámediggi lea nationála álbmotválljen orgána sápmelaččaide Norggas. Sámediggi bargá politihka ja hálddahusa bokte vai sápmelaččat besset sihkkarastit ja ovdánahttit gielaset, kultuvrraset ja servodateallima. Sámedikki bargin lea dus doarvái vejolašvuohta ovddidit Sámedikki min višuvnna guvlui Ovttas nannet Sámi.
Mis lea miellagiddevaš vejolašvuohta dutnje gii háliidat leat oassin min gulahallanstábas. Háliidat go don šaddat min ođđa bargoustit? Min stábas lea juohke beaivi erenoamáš hástalus, ja dus lea vejolašvuohta áŋgiruššat ollu iešguđet gelddolaš bargguide. Min boahttevaš ráđđeaddin lea dus dehálaš rolla oktavuođaid huksemis iešguđet ossodagaid, juhkosiid ja politihkkáriid gaskkas. Dá lea du vejolašvuohta hábmet ja váikkuhit min gulahallamii mearkkašahtti vugiin!
Gulahallanstába veahkeha politihkkáriid, hálddahusa ja fágaossodagaid buot gulahallamii guoski áššiin, sihke čállit kronihkaid ja preassadieđáhusaid, hálddašit sosiála mediaid ja veahkehit mediagieđahallamiin ja -hárjehallamiin. Gulahallanstábas beasat bargat áŋgiris ja čeahpes bargoustibiiguin geat leat čeahpit čállit, filbmet, govvet ja gaskkustit.
Sámedikkis leat olu kántorbáikkit maid gaskkas sáhtát válljet, ja don sáhtát bargat kántorbáikkis gos leat guoros kántorlanjat. Juste dál leat mis guoros kántorlanjat Kárášjogas, Guovdageainnus, Vuonnabađas, Olmmáivákkis, Aarbortes, Skániin, Romssas ja Ájluovttas.
Sámedikki bargit fertejit rehkenastit veahá mátkkoštit.
Barggut
Virggis leat dus čuovvovaš barggut:
- Gulahallanstábas lea ovddasvástádus gulahallat ja juohkit dieđuid Sámedikki bargguid birra.
- Veahkkin plánet mediarávvemiid ja mediagulahallamiid.
- Plánet ja čađahit preassakonferánssaid, gieđahallat mediaid oktavuođaváldima ja koordineret preassabargguid.
- Almmuhit neahttasiidui, intranehttii ja sosiála mediaide.
- Veahkkin hábmet politihkalaš jođiheami kronihkaid ja sártniid.
- Eará gulahallanfágalaš barggut.
- Dus lea lagas ovttasbargu politihkkáriiguin.
- Don veahkehat Sámedikki almmuhemiiguin iešguđet vuogádagain, ja báddet, redigeret ja tekstet materiálaid.
Du bargoárgabeaivi hábmejuvvo dárbbuid mielde ja du gelbbolašvuođa mielde. Fertet rehkenastit ahte virggi ja juhkosa barggut ja ovddasvástádussuorggit rivdet ásahusa dárbbuid mielde.
Gelbbolašvuohta
Dus ferte leat:
- Mii ohcat du geas lea unnimusat alitoahppu allaskuvllas dahje universitehtas bachelordásis, vuosttažettiin gulahallamis dahje mediafágas. Guhkes bargohárjáneapmi gulahallamis dahje mediafágas sáhttá buhttet alitoahppogáibádusa. Muđui čujuhit statsansatteloven § 3 – kvalifikasjonsprinsippet.
- Don galggat leat bures hárjánan govvet, filbmet ja redigeret.
- Dus galget leat buorit gaskkustanmáhtut iežat doaimmas ja galggat leat hárjánan čállit teavsttaid.
- Don galggat dovdat sámi servodatdiliid.
- Don galggat máhttit sámegiela, dárogiela ja eŋgelasgiela njálmmálaččat ja čálalaččat.
Lea sávahahtti ahte don:
- Dovddat almmolaš hálddašeami.
Persovnnalaš iešvuođat:
- Máhtát bargat iešheanalaččat ja beaktilit go muhtin áigodagain lea ollu bargu
- Dárkil ja struktuvrralaš
- Don heivehat iežat ja dohkkehat rievdamiid
- Don leat áŋgir, oainnát čovdosiid ja duosttat vuolggahit áššiid
Gelbbolašvuođa árvvoštaladettiin deattuhuvvo oahppu, bargoduogáš, persovnnalaš heivvolašvuohta ja bargomiella virgái.
Mii fállat
Min luhtte beasat bargat miellagiddevaš bargguid Sámedikki máŋggabealat birrasis.
Šattat oassin doaimmas man leat ovdánahttimin, ja gos lea bargomokta ja buorre bargobiras. Mii leat rámis go min guhkesáiggi mihttomearri lea ahte sámegiella lea min váldogiella, ja mii bargat strategiijaiguin olahan dihte dan mihttomeari guhkit áiggi vuollái. Mis leat ollu bargit geat dárbbašit sihke njálmmálaš ja čálalaš sámegielgelbbolašvuođa ovdal go mii olahit mihttomeari.
Sámediggi čuovvu stáhta láhka- ja šiehtadusdoaimma.
Min luhtte oaččut
- Buriid loatna- ja ealáhatortnegiid Stáhta penšuvdnakássas, gessojuvvo 2% bálkkás Stáhta penšuvdnakássii.
- Buohkain geat ásset guovlluin mat ovdal gulle Finnmárkui ja Davvi-Romsii lea vejolašvuohta oažžut oaniduvvot oahppoloana Stáhta loatnakássas 20 proseanttain jahkái gitta 30 000 ru rádjai, sii ožžot maiddái sierra vearrogessosa.
- Nuvttá mánáidgárdesadji Finnmárkkus ja Davvi-Romssas borgemánu 1. b. 2023 rájes
- Máškidis bargoáigi ja eará buorit čálgoortnegat
- Vahkkosaččat sáhttá hárjehallat diimmu bargoáiggis
- Gelbbolašvuođaloktema sámegielas ja kulturipmárdusas
Máŋggabealatvuohta Sámedikkis
Mii oaivvildit ahte fátmmasteapmi ja máŋggabealatvuohta lea givrodat. Mii háliidit mielbargiid geain lea iešguđetlágan gelbbolašvuohta, fágakombinašuvnnat, eallinvásáhusat ja perspektiivvat vai barggut čovdojuvvojit vel buorebut.
Sámediggi ávžžuha evttohasaid, geain lea gelbbolašvuohta, ohcat bargui beroškeahttá agis, sohkabealis, nationála dahje čearddalaš duogážis, doaibmavádjitvuođas dahje CV ráiggis.
Sámediggi lea IA-(SB) bargosadji (Searvadeaddji Bargoeallin) ja deattuha bargodilálašvuođaid heiveheami iešguhtege mielbargái.
Bálká- ja bargoeavttut
Virgi bálkáhuvvo Stáhta regulatiivva mielde virgekodas 1408 Vuosttaškonsuleanta, man bálkáceahkki lea gaskal 46 / 472 900 ru jagis ja 53 / 524 700 ru jagis, dahje virgekodas 1434 Ráđđeaddi, man bálkáceahkki lea gaskal 60 / 584 500 ru jagis ja 65 / 635 400 ru jagis. Bálká mearriduvvo ohcci bargohárjáneami ja gelbbolašvuođa vuođul. Virgekodii 1434 Ráđđeaddi gáibiduvvo dábálaččat masterdási oahppu. Virgádeapmi dahkkojuvvo gustovaš lágaid, njuolggadusaid ja šiehtadusaid olis.
Ođđa bargi geas lea sámegiel oahppu allaskuvllas dahje universitehtas ja geas leat 60 oahppočuoggá sámegielas, ja gii geatnegahttá iežas bargat guovtti gillii, oažžu bonusa go virgáduvvo (vástida guokte mánnobálkká).
Virggis lea 6 mánu geahččalanáigi.
Ná ozat virgái min lusa
Orru go virgi miellagiddevaš ja háliidat go ohcat?
Don ozat virgái min rekruterenportálas.
Oza barggu Sámedikki rekrutterenportála bokte
Mii bivdit du bidjat mielde oahppo- ja bargoduođaštusaid ja ohcanreivve. Mii bivdit du namuhit unnimusat guokte referánssa juogo ohcanreivves dahje CV:s.
Jus dus lea oahppu olgoriikkas, de bivdit mii du bidjat mielde dohkkeheami Alit oahpu- ja gelbbolašvuođadirektoráhtas. Don gávnnat eanet dieđuid dan birra dás: Søk godkjenning av høyere utdanning (bachelor, master, ph.d) | HK-dir (hkdir.no)
Mii árvvoštallat du ohcama daid dieđuid vuođul maid leat sádden midjiide go ohcanáigemearri lea dievvan. Lea danne dehálaš ahte don čájehat movt du gelbbolašvuohta deavdá gelbbolašvuođagáibádusaid mat leat čilgejuvvon almmuhusas.
Ohcciidlistu
Go ohcanáigemearri lea dievvan, de ráhkadit mii almmolaš ohcciidlisttu. Jus it hálit iežat nama oidnot dán listtus, de fertet russet ja čilget dan ohcamušas. Mii váldit oktavuođa duinna jus eat sáhte vuhtiiváldit du sávaldaga čiehkat nama ohcciidlisttus. Ohcciidlisttu beassá geahččat go jearrá.
Oktavuohta
Eanet dieđuid virggi birra oaččut go válddát oktavuođa: Ossodathoavddain Vaino Rensbergiin tlf. +47 78 47 41 37 dahje e-poastta bokte [email protected].
Min birra
Sámedikki bargit barget diehtovuđot ja lea njunuš institušuvdna Sámis. Min bargiin lea alla gelbbolašvuohta iešguđet fágasurggiin ja áŋgiruššet Sámedikki mandáhttii, višuvdnii ja bargguide. Sámedikki bargin don sáhtát earret eará bargat politihkalaš mearrádusaid čuovvulemiiguin, joatkevaš buoridemiiguin ja hálddašan- ja áššemeannudanbargguiguin.
Sámedikki hálddahusa jođiha direktevra, dat lea juhkkojuvvon fágaossodagaide ja juhkosiidda, ja das leat sullii 150 jahkebarggu. Sámedikkis leat gáiddus bargosajit, gos bargit barget ossodagaid ja juhkosiid rastá. Parlameantavisti lea Kárášjogas, ja eará kántursajit leat Vuonnabađas Unjárggas, Guovdageainnus, Olmmáivákkis Gáivuonas, Romssas, Skániin Dielddanuoris, Ájluovttas Hábmeris, Aarbortes ja Snåases. Bargit sáhttet guossin bargat eará kántorsajiin. Dat ábuha dasa ahte bargit oahpásmuvvet Sámi iešguđet guovlluide, ja huksejit oktavuođaid ja bargobirrasa ossodagaid, juhkosiid ja kántorsajiid rastá.
Sámedikki višuvdna: Ovttas nannet Sámi
"Ovttas nannet Sámi" lea Sámedikki višuvdna bargiide bargguide. Sámedikki deháleamos bargu lea Sámedikki politihka ja hálddašeami bokte seailluhit sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámedikki višuvnnas leat vihtta vuođđoárvvu; sámi vuoigŋa, rabasvuohta, ovttasráđálašvuohta, searvadeapmi, luohtehahttivuohta ja oskkáldasvuohta.
Sámediggi bargá čuovvovaš mihtuiguin olahan dihte min višuvnna:
- Mis leat gelbbolaš ja áŋgiris mielbargit
- Min váldogiella lea sámegiella
- Min vuoruheamit ja dagut leat birgejumi vuođul
- Mii leat sámi servodatovddideami njunnošis
- Mii leat bivnnuhis bargosadji | https://sametinget.no/oddasat/vuosttaskonsuleanta-raddeaddi-gulahallanstabas.28220.aspx |
Latest news
- Raeriestimmieh darjoemidie Saemiej åålmegebiejjien gaavhtan
- Biejjielåhkoe 2024
- Gïelevåhkoe 2023
- Saemien kultuvregoerkese maanagïertesne jïh skuvlesne
- Raeriestimmieh darjoemidie Saemiej åålmegebiejjien gaavhtan
- Biejjielåhkoe 2023
- Jåvlebiejjielåhkoe 2022
- Maanagïertebiejjie 2022 - Vïenevoete – Datne jïh manne
- Lahkoe biejjine!
31 May 2016
Home
Dál lea jorgaluvvon gihppagaš oahpaheddjiide mas sáhttá álkit geahččat mo sáhttá lohkama plánet oahpahusas. Gihpa galgá maiddái almmuhuvvot báberhámis, muhto sáhtát dan maiddái viežžat dás: Lohkanplána oahpaheaddjái. | http://lohkanguovddas.no/sma/node/248 |
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
Odne geigejuvvui raporta "Manne lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas" Sámediggái. Raporta deattuha ahte lea dárbu ahte matematihkkaoahppoplána ferte leat kulturvuđot.
Sámi allaskuvlla ja Norgga árktalaš universitehta professor emeritus, Anne Birgitte Fyhn, lea jođihan matematihkka fágajoavkku maid Sámediggi lea ásahan, ovttas Sámi allaskuvlla lektorin Ánná Káisá Partapuoli ja Nuorta universitehta ja Sámi allaskuvlla lektorin Per Ravna. Sii leat árvvoštallan lea go dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas. Ulbmil lea guorahallat ja láhčit buoret dili matematihkka oahpahusas.
- Otná oahppoplánas ii leat oktage sátni mii sisttisdoallá kultuvrra. Dalle lea ovttaskas skuvlla ja oahpaheaddji duohken oažžut matematihkkaoahppoplána heivet oktii bajitdási oahppoplánain. Oahpaheddjiin vurdojuvvo ahte lea sámi sisdoallu oahpahusas, muhto matematihkkaoahppoplána ii daja maidege dan birra mii dat sámi sisdoallu galgá leat ja makkár luohkkádási oahppit galget bargat makkár sámi sisdoaluin, muitala Anne Birgitte Fyhn.
Fágajoavku álggaha raporttain dárkilis čilgehusain dilálašvuođaid birra mii govvida hástalusaid maid sámi oahppit, oahpaheaddjit ja skuvlajođiheaddjit vásihit. Čilgehusas bohtet ovdán ahte matematihkka oahppoplánas váilot buotlágán čujuhusat sámi kultuvrii dahje sámi kontekstii. Dát dagaha ahte šaddá váttisvuohta heivehit oahpahusa sámi ohppiid dárbbuid mielde.
- Dehálaš ágga manne mii rávvet sámi parallealla oahppoplána matematihkas leat dat positiivvalaš bohtosat maid oaidnit eará álgoálbmotjoavkkuin maŋŋel go sii leat implementeren iežaset kultuvrra oahppoplánii. Dát lea mielddisbuktán eanet beroštumi ja ipmárdusa ohppiid gaskkas, loahpaha Fyhn.
Geigendilálašvuođas deattuhii Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen ahte man dehálaš dat lea sihkkarastit árvoloktema láhčin dihte fágalaš ovdáneami ja ceavzilvuođa matematihkas ja maiddái viiddidit sámi oahppoplánačoakkáldaga.
Jus háliidat lohkat raporta, de gávnnat dán Sámedikki siiddus dáppe: hvorfor-det-er-nodvendig-med-en-samisk-parallell-likeverdig-lareplan-i-matematikk.pdf (sametinget.no) | https://www.samas.no/se/a/odda-raporta-cajeha-ahte-lea-darbu-sami-parallealla-seammaarvosas-oahppoplanii-matematihkas?page=3 |
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
Oza giđa 2024 oahpuide
Dál lea fas vejolašvuohta ohcat muhtun oahpuide mat álget giđđalohkanbajis.
Sámegiela álgokursa
Bachelordásis:
Joatkkaoahput:
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Goas oaččut vástádusa oahpposaji ohcamii?
Vástádus almmuhuvvo OhcanWeb:ii (SøknadsWeb) nu jođánit go vejolaš.
Jearaldagat?
Jus dus leat gážaldagat ohcama oktavuođas, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta dahje telefovnna botke: [email protected]/ +78 78 44 84 00. | https://www.samas.no/se/a/oza-gida-2024-oahpuide |
Gáregasnjárgalaš Tero Paltto lea gealdagasas ráhkkaneamen gaskabeaivve maŋŋá vuoddját bargui Norgga beallái Kárášjohkii. Son ii leat sihkkar luitetgo su tuollu meattá.
Suoma ráđđehus lea otne iđđes almmuhan ahte čavge vel rádjajohtima Ruoŧa ja Norgga rájáid alde. Dás ovddosgulvui dušše áibbas bákkolaš bargui johtin lea ágga rájáid rasttildeapmái. Olbmos ferte leat bargoaddi duođaštus das.
Paltto ii leat sihkkar leago sus dakk√°r bargu, ahte beass√° vel johtit r√°j√° rast√°.
– Mu mielas livčče áibbas buorre namuhit buot daid bargosajiid gos oaččot fitnat barggus ja gosa it oaččo mannat.
Ráđđehusa guovddáš mearrádusat rádjajohtimis:
- Buot Supmii boahtti olbmot g√°rtet karantenal√°gan dill√°i 14 j√°ndorii.
- Dušše áibbas bákkolaš bargojohtolat ja eará johtolat rájá rastá lea lobálaš.
- Karantenanjuolggadus ii guoskka bákkolaš dearvvasvuođafuolahusa ja gádjundoaimma veaga iige gálvojohtolaga.
- Ruoŧa čatnasa testet ja suddjet buorebut sode-bargiid ja addit Suoma beale olbmuide beavttálmahtton dikšobáikkiid.
- Doaktárat ja buohccedivššárat, geat bohtet Ruoŧa bealde, gártet 14 jándora karantenii.
- Ráđđehus joatká rádjagohcima 13.5. rádjái.
Paltto lea r√°hkkanan b√°hcit Norgga beall√°i guhkitge √°ig√°i
Palttos lea Kárášjogas iežas fitnodat. Son joraha unna restoráŋŋa guovdu Kárášjoga márkana. Otne ferte ráhkkanit bures go vuoddjá dohko.
– Mun ferten várra páhkket jo dan mielde fárrui ahte jus mun bázán liikká dohko joba jo beassážiid badjel go dat orru leamen buorre áigi don bealde liikká.
Muhto fuolat dat eai noga dasa, Palttos lea Gáregasnjárggas bearašlahtut ja maiddái guokte beatnaga. Šaddá guhkes áigi leat oainnetkeahttá iežas nieiddaža ja beatnagiiddage galggašii fuolaheaddji gávdnat, jus gártá báhcit rájá nuppebeallái.
– Ferten vel daidda ordnestit gean nu gii fitná biebmamin daid, ammal dat gal birgejit muge haga moadde mánu, bohkosa Paltto.
Jus it leat sihkkar oaččotgo johtit rájá rastá, de Rádjegohcinlágádus fállá rávvenbálvalusa telefonnummiris 050 597 2255 dii. 8–18. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/tero_paltto_lea_rahkkanan_pahkket_bolstara_farrui_bargui__suopma_lea_cavgen_otne_radjajohtima_ruoa_ja_norgga_rajaid_alde/11295526 |
sámástit (verb)
- snakke samisk
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
sámástit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- sámástit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- sámástit verb intransitiv infinitiv
- sámástit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
- sámástit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
- sámástit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent. | https://sanit.oahpa.no/detail/sme/nob/s%C3%A1m%C3%A1stit.html |
Nu dadjá Sámi Allaskuvll aitto válljejuvvon rektor Gunvor Guttorm.
Nu dadjá Sámi Allaskuvll aitto válljejuvvon rektor Gunvor Guttorm.
Ikte válljejuvvui duodjeprofessor Gunvor Guttorm Sámi Allaskuvlla rektorin, son lávke virgái borgemánu 1. beaivvi, NRK Sápmi dat dieđihii ovddemuš dán birra. Dássážii lea son eanaš bargan dujiin, sihke duojárin, duodjedutkin ja duodjeoahpaheaddjin, muhto ii bala gal šaddat váttisin álgit ođđa virgái.
– Lean bargan guhká Sámi Allaskuvllas duodjeáššiiguin ja lean jo dadjat eallilan olmmoš. Nu ahte jáhkán lea maiddái buorre geahččalit juoidá ođđa ja veahá guođđit dien beali muhtin áigái, dadjá Guttorm.
Guttorm lohká Sámi Allaskuvlla alcces olu mearkkašan. Duodji alit oahppun oahpahuvvo dušše doppe, ja Gunvora váibmoášši lea leamaš oččodit duoji dutkanfágan ja alit oahppofágan.
– Ja go hukse juoidá mii doaibmá sámenuoraide de dat lea movttiidahttán mu iežan barggus. Dien láhkai lea allaskuvla mearkkašan olu munnje, mii leat nagodan hukset juoidá mas lea vuolggasadji iežamet kultuvrras ja gielas.
Muhto dál go galgá maiddái eará fágaid gozihit de dadjá ná:
– Mis fertejit áigeguovdilis oahppoprográmmat mat geasuhit studeanttaid miehtá sámi, maiddái olggobeale Norgga, boahtit studeantan, čilge son.
– Ovttasbargu dehálaš
Ievttá rektorválggain válljejedje sihke rektora ja prorektora, Gunvor Guttorma teamas lea Line Kalak, guhte válljejuvvui ges prorektorin.
Gunvoras leat olu vuordámušat ođđa ámmáhii, ovddimus namuha ovttasbarggu.
– Vuordámuš lea ahte munno Line Kalaka ovttasbargu doaibmá bures go ledne ovtta teamas. Dasa lassin sávan maiddái ahte ovttasbargus hálddahusain ja direktevrrain doaibmá bures go mis šaddá lagas ovttasbargu. Muhto maiddái ovttasbargu fágabargiiguin ja studeanttaiguin galgá doaibmat, čilge son.
Oččoda luohttámuša
Maŋimuš áiggiid lea Sámi Allaskuvla leamaš garrabiekkaid siste go leat moitojuvvon heajos ruhtageavaheami geažil. Dát lea dagahan heajos beaggima ja ahte guovddáš eiseválddiin lea hedjonan luohttámuš allaskuvlii. Ođđa rektor diehtá dán bures ja lohká leat dehálažžan oažžut buori luohttámuša sámeservodagas ja eiseválddiin.
– Lea dehálaš nannet juste dien beali, dat lea stuorra garra bargu mii ii leat dahkkon moatti jándoris. Muhto mii fertet oažžut luohttámuša ruovttoluotta, dadjá Guttorm.
Áiggošii bisuhit sierra ásahussan
Sámi Allaskuvla lea áidna ásahus mii fállá alit oahppu aivve sámegillii. Maŋimuš jagiid leat Norggas ovttastahttán olu allaskuvllaid ja universitehtaid, muhto Sámi Allaskuvla gal lea bisson sierra ásahussan.
– Min allaskuvla ásahuvvui danne go lei dárbu dákkár ásahussii. Ja go mii leat beassan bissut sierra ásahussan de lea dehálaš dan bisuhit nu, oaivvilda Guttorm.
Ii rája dujiid
Gunvoras lea dál dutkanáigi iežas professorámmáhis, dát nohkká čakčat go son doaibmagoahtá ođđa ámmáhis. Dutkanáiggis lea bállen dujiin bargat aktiivvalaččat, iige ođđa ámmáhis ge loga gal duoji oalát guođđit:
– Duddjodettiin oaidná čađat bohtosiid, ja nu sáhttá ge duddjon leat buorre molssaeaktun jus eará áššit orrot njozet ovdáneamen. Nu ahte astoáiggis gal dáiddán ain duddjot. | https://www.avvir.no/sadda-buorre-juoga-odda-geahccalit/ |
Metro dahje T-bána lea ruovderaŧŧi mii lea eatnama vuolde. Dakko mannet togat mat fievrredit olbmuid. T-bána boahtá dárogiel sánis tunnelbane muhto togat sáhttet maiddái mannat áimmu ovddas ja eai duššefal tunnealla siste.
Lávejit lohkat ahte máilmmi vuosttaš t-bána lea Metropolitan Railway mii lea Londonis. Dat ásahuvvui 1863. Guhká dakko vudje togat mat geavahedje lievlla. Elektralaš togat bohte atnui easkka 1890 go The City & South London Railway ásahuvvui. Dainna lágiin buorránii áibmu eatnama vuolde.
Dađistaga álge huksestallat t-bánaid miehtá: Budapest (1896), Paris (1900), Berlin (1902), New York (1904) ja vel eará sajiin nai. | http://se.wikipedia.org/wiki/Metro |
Beahci (Pinus sylvestris) lea buorre ávnnasmuorra mii adno meastta vaikko masa. Beahceruohttasiin oažžu bihka Ovdalaš áigge go ieža vižže huksenávdnasiid, de válde bárkku eret muhtin ráje beahcemáddagis ja de dikte beazi orrut muhtin jagi ovdal čulle. Dalle lei muora váimmus viidánan nu ahte eanas mátta lei váimmus.
Dakkár muorra ii guohcat. Danne lea beahci maid buorre fanasávnnas. Sámit leat juo doložis leamaš beakkán čeahpes fanasdahkkit. Beahci mii lea njozet šaddan ii guohcat nu jođánit, ja danne adno dat áidestoalppuide. Beahcegáhčči lei dološáigge suoskangummi.
Soahki (Betula pubescens) lea fiinna ávnnasmuorra viessogálvvuide. Soahki lea dat muorra maid sámit leat eanemus geavahan sihke huksen- ja duodjeávnnasin. Earret ieš muora, de geavahuvvo maid sihke beassi ja veattit. Go viežžá ávdnasiid, de vállje muora dan mielde masa galgá adnot. Goahtebeljiide ferte ohcat sogiid ceakko báikkis gos mátta lea sojil šaddan, reahkamielgasiidda soddjilis muora. Bessiid ferte loggut giđđageasi, dalle go lea lanjiáigi.
Soagis sáhttá giđđageasi go urbbit leat luotkaneame váldit máihlli ja das ráhkadit juhkosa. Stuora soagis mas čađamihttu lea 30 cm sáhttá oažžut 10 littara máihlli. Máihlli sáhttá duolddahit dassá coahku sieráhin. | https://web.archive.org/web/20190921184520/http:/prod.ovttas.no/node/1644 |
áhkai go midjiidege, de ohcejohkalaš Arto Ahlakorpi lea gearggus rahpat ruovttus uvssa dorvobáikeohcciide.
– Jus gii nu leaš nu roahkkat, ahte duostá ná davás. Ja jus vel háliida ássat munnuin ja beatnagiin, de gal mun čáhken saji, buresboahtin fal, bovde Ahlakorpi.
"Olles Ohcejoga guovlu geassá eanemustá čuođi dorvobáikeohcci"
Anáris, Eanodagas ja Ohcejogas eai leat ovdal váldán vuostá dorvobáikeohcciid. Ohcejoga gielddahoavda Vuokko Tieva-Niittyvuopio muitala, ahte gielddas eai leat heivvolaš viesut dorvobáikeohcciide, muhto báikkálaš fitnodatdoalliin gal livčče.
Su mielas Ohcejoga gieldda guovllus lea sadji.
– Go smiehttá mat fitnodagat min gielddas bastet doaibmat vuostáiváldinguovddážin, de deike šihttet eanemustá čuođi veardde, árvaladdá Tieva-Niittyvuopio.
Ferte bures ráhkkanit, das lea ávki maŋŋelaš
Ii dat leat dušše busse mielde sáddet olbmuid deike, dadjá ohcejohkalaš Leena Aikio. Son rávve ráhkkanit bures ja geahčastit guhkkelabbui.
– Buorre ja fiinna jurdda jus gielddas lea miehtemielalašvuohta, ná prinsihpas. Muhto mo leat válmmašvuođat, mo leat eallinsuorggit, mo lea ealáhusdoaibma, makkár lea sin boahttevuohta logi jagi geahčen. Makkár ealáhusain sii leat, leatgo sii bargguheapmin dáppe, smiehtada Aikio.
Jus bures ráhkkana, de das lea ávki maŋŋelaš.
– Dat danin maiddái, ahte amaset šaddat mearihis váttisvuođat. Ohcejogashan ii leat hárjánupmi dákkár doibmii nu mo vaikkoba Roavenjárggas ja Durdnosis.
– Várra galggašii vára váldit ja oahpu doppe daid eará guovlluin, muhto iigoson stáhta leat diesa ordnen oahpu ja skuvlejumi. Ja de leat dat searvvit mat veahkehit. Oluhan dát doaimmat leat servviid veagasge, ahte mo dat árgabeaivi jorragoahtá dan olbmos, joatká Aikio.
Dorvobáikeohcciin eai boađe golut gildii
Tieva-Niittyvuopio muittuha, ahte jus Ohcejohkii s√°ddejit dorvob√°ikeohcciid, sii eai dagat gildii makk√°rge goluid.
– Vuostáiváldinguovddáža goluid máksá stáhta. Dorvobáikeohcciide mákset dorvobáikemávssu, man sii sihkkarit golahivčče min guovllus. Sosiálabargit ja dearvvasvuođabálvalusat sidjiide boađášedje stáhtas ja sii barggašedje vuostáiváldinguovddážis. Oaivvildan, ahte dorvobáikeohcciin eai boađe gildii golut, deattuha Vuokko Tieva-Niittyvuopio.
Norggas r√°nnj√°gielda v√°ld√° d√°n jagi 15 b√°htareaddji
Durdnosa bokte Supmii bohtet juohke beaivvi sullii 300 b√°htareaddji. Lapin Kansa -aviissa mielde Lappis leat d√°l 1 400 dorvob√°ikeohcci.
Davimus vuostáiváldinguovddáš lea Roavenjárggas.
Ohcejoga r√°nnj√° Norggas, Deanu gielda √°igu d√°n jagi v√°ldit 15 dorvob√°ikeohcci. Seamma veardde v√°ldet boahtte jagige.
Davimus Norggas leat jo báhtareaddjit ja vuostáiváldinguovddáš ovdamearkka dihte Čáhcesullos.
Ohcejoga gielddahoavda √°rvala, ahte s√°htt√° dat boahtit dat beaivi, ahte Ohcejoga guvlui maid f√°llet dorvob√°ikeohcciid.
– Leahan dat vejolaš, ahte deike maid sáddejit dorvobáikeohcciid. Mun in dasto dieđe leago Ohcejohka dasto nu guhkkin, ahte dan dihte deike eai oba jurdilge sáddet, dadjá Tieva-Niittyvuopio. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/ohcejohkii_eai_leat_goassige_sadden_dorvobaikeohcciid__olbmot_gergosat_valdit_sin_vaikko_ruovttuidasaset/8294939 |
Latest news
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023
- Liv Inger Somby valgt som ny rektor
- Kronprinsparet besøker Samisk høyskole
- Sannhets- og forsoningskommisjonens høring
- Veiviserordningen har ny søknadsfrist
- Bli student i høst!
- SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist
- Sámi allaskuvla kondolerer
- Verksteder og kurs for lærere våren 2023
Matematihkkaoahpahus álgoálbmogiid gaskkas
Movt lea kultuvrra, giela ja matematihka ovttasdoaibman oahpahusas maori, Australia aborigiinnaid ja sámiid gaskkas? Guovvamánu 18. ja 19. beaivvi čoagganit sullii 40 oahpaheaddji fágaseminárii Sámi allaskuvllas čuovvut logaldallamiid ja gullat vásáhusaid movt skuvllat atnet sihke kultuvrra ja giellamáhtu veahkkin matematihkaoahpahusas. Logaldallit bohtet sihke Aoteoroas/Ođđa Zealánddas, Australias ja Sámis.
Seminára álgá dii 0930 distaga 18.b. ja loahpahuvvo gaskavahku dii 12:s.
Seminára fágalaš gulahallanolmmoš lea professor Anne Birgitte Fyhn, ja praktihkalaš áššiid gulahallanolmmoš lea Nils Ole Skum. | https://www.samas.no/nb/node/4686?page=5 |
ámi Nuorat Rs ordne jahkečoahkkimis Helssegis sámi álbmotbeaivve 6.2.
– SSN lea válljen jagi 2016 temán Mátta-Suoma sámenuoraid, ja danin ordnejitge jahkečoahkkima Helssegis. Bures boahtin ođđa ja boarrásut lahtut! SSN bovde čoahkkimii.
Čoahkkin álgá diibmu 10.00. Jahkečoahkkimis válljejit ee. ođđa stivrra jahkái 2016.
F√°llet nuvtt√° bileahtaid S√°pmi-klubbai
SSN fállá čoahkkimii oassálastti lahtuide bileahtaid City-Sámit rs ordnen Sápmi-klubbai Teahter Forumis. Sápmi-Klubba eahketdoalut álget diibmu 18 golmma borramuššlája eahketmállásiin, man málesta sápmelaš badjeolmmoš ovttas málestančehpiiguin. Musihkain guoimmuhit Arvvas, Irdon ja Ylva. Eahketprográmma lea 18 jagi deavdán olbmuide.
– SSN máksá jahkečoahkkimii oassálastti lahtuid mátkegoluin eanemustá 100€. Jus boađát iežat biillain, fála áinnas sáhtu maiddái eará oasseváldiide ovdamearkka dihtii jahkečoahkkima Facebook-dáhpáhussiiddus! Mii gokčat oasseváldiide maid idjadansaji, jus dasa lea dárbu, SSN:s dieđihit.
Almmuheamit gaskavahku 27.1. rádjai šleađgapoasttain [email protected]. | http://yle.fi/uutiset/ssn_bovde_samenuoraid_helssegii_sami_albmotbeaivve/8621913 |
Jos Suoma veaigeaviissaid Ilta-Sanomat ja Iltalehti lohkkit oaččošedje mearridit, de lámesolbmuid punk-joavku Pertti Kurikan Nimipäivät (sá. Pertti Kurikka nammabeaivvit) vuoittášii Ođđa Musihka Gilvvu, UMK.
Pertti Kurikan Nimipäivät vuoitu orru veaigeaviissa lohkkiid mielas áibbas čielggas.
Ilta-Sanomat -aviissa gažadeamis Pertti Kurikan nimipäivät oažžu badjel 45 proseantta jienain ja Iltalehtis 56,1% jienain.
Guktuid aviissaid gažademiin nubbin bođii Satin Circus -pop-joavku bihtáin Crossroads ja jietnamearit ledje 17% ja 14,4%.
Veaigeaviissat: Solju jogo goalmm√°t dahje njealjj√° | https://yle.fi/a/3-7823230 |
Latest news
- Sámi lohkanguovddáš ja Ovttas čájehit oahpponeavvuid
- Doaimmat Sámi álbmotbeaivái
- Rijmmo - Biejjielåhkoe
- Giellavahkku 2023
- Saemien kultuvregoerkese maanagïertesne jïh skuvlesne
- Árvalusat bargguide Sámi álbmot beaivvi oktavuođas
- Kaleanddar 2023
- Kulturvuđot matematihkka & programmeren
- Juovlakaleandar 2022
Språkbadsbarnehager
Giellalávgunmánáidgárddit/Språkbadsbarnehager
Movt sáhttet mánáidgárddit ovddidit sámegiela mánáin geain ii leat dát ruovttugiellan? Jon Todal, Sámi allaskuvlla professor sosiolingivstihkas, ovdanbuktá dán mikrolekšuvnnas guokte vejolaš modealla maiguin mánáidgárddit sáhttet gaskkustit sámegiela mánáide geain ii leat sámegiella ruovttugiellan.
Hvordan kan barnehagen støtte samisk språkutvikling hos barn som ikke har samisk som hjemmespråk? Jon Todal, professor i sosiolingvistikk ved Samisk høgskole presenterer i denne mikroleksjonen to aktuelle modeller for barnehager som skal formidle samisk språk til barn som ikke har samisk som hjemmespråk. | http://lohkanguovddas.no/se/samegiela-oahpahus/teavsttat-listtut-ja-eara-dokumeanttat/sprakbadsbarnehager |
Latest news
- SAMISK KULTURFORSTÅELSE I BARNEHAGE OG SKOLE
- Nye utgivelser Gielladåjma ÁGÅRij og Gïeledarjomh MAGE:se
- Samiske pedagogiske fagdager
- Gïelevåhkoe 2020 - Podcast med Sig-Britt Persson
- Gïelevåhkoe 2020 - Podcast med Johan Martin Stenfjell
- Verdensdagen for psykisk helse 2020
- Læringsressurser om følelser
- Čállot! Čállingilvvu vuorbádeapmi
- BROSJYRE OM TOSPRÅKLIGHET
Hjem
Nasjonalt senter for samisk i opplæringa markerer morsmålsdagen ved å utgi et spill man kan lage sammensatteord med.
Nasjonalt senter for samisk i opplæringa har utgitt boka Gielladoaimmat ÁGORII, som kan være til hjelp med språkarbeid i barnehagen. Vi har i den forbindelse utarbeidet noen læremidler med samisk utforming som er foreslått brukt i boka. En av språkaktivitetene er å lage sammensatte ord. Til dette har vi laget bildekort som en kan lage sammensatte ord av. Formålet er å lære barna at man kan lage ett nytt ord av to forskjellige ord. Spillet kan skrives ut på nettsiden www.ovttas.no.
Otne eatnigielaid beaivvi almmuha Sámi lohkanguovddáš spealu mainna sáhtát ráhkadit goallossániid. Dát lea oassin Sámi lohkanguovddáža almmuhan girjjis Gielladoaimmat ÁGORII mii galgá leat veahkkeneavvun mánáidgárdde giellabarggus. Mii leat ráhkadan oahpponeavvuid main lea sámi hápmi ja mat leat evttohuvvon doaibman dán girjjis. Okta dain gielladoaimmain leage ráhkadit goallossániid. Dasa leat ráhkadan govvagoarttaid main sáhttá ráhkadit goallossániid. Ulbmil lea oahpahit mánáide ahte guovtti sánis sáhttá ráhkadit ovtta eará sáni. Spealu sáhttá viežžat www.ovttas.no:s. | http://lohkanguovddas.no/nb/spill-med-sammensatteord?page=2 |
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
sealgádit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- sealgádit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- sealgádit verb transitiv infinitiv
- sealgádit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
- sealgádit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
- sealgádit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent. | https://sanit.oahpa.no/detail/sme/nob/sealg%C3%A1dit.html |
Guovdageainnu beassášfestivála šluhttejuvvo. Dan lea Guovdageainnu váldodoavttir ja Beassášfestivála ovttasráđiid mearridan.
Guovdageainnu beassášfestivála čállá iežaset neahttasiidduin ahte Álbmotdearvvašvuođainstituhta ávžžuhus šluhttet stuora doaluid ja go Kárášjogas lea fuomášuvvon Coronavirus (Covid-19), dagahii ahte Guovdageainnu váldodoavttir mearridii ahte buot stuora lágideamit Guovdageainnus galget šluhttejuvvot. Dat mielddisbuktá ahte Sámi beassášfestivála lágideamit cuoŋománu 08. b. – 12. b. 2020 eai čadahuvo, čállet iežaset neahttasiidduin.
– Mis lea ovddasvástádus
– Festiválas lea ovddasvástádus leat mielde eastadeame coronavirusa leavvama, ja dieđušge mii váldit vuhtii dan maid našunála ja báikkálaš dearvvašvuođaeiseválddit rávvejit. Eai artistat, guossit, eaktodáholaččat, bargit, iige oktage eará galgga dárbbašit buohccát Sámi beassášfestivála lágidemiid geažil, čállá festiválajođiheaddji Ken Are Bongo.
Buohkat ožžon dieđu
Artistat ja bargit leat ožžon dieđu mearrádusa birra odne, dakka maŋŋel go mearrádus dahkkui. Šluhttenmearrádus váikkuha maiddái sidjiide geat vuvdet bálvalusaid festiválii ja diehtu sidjiide maid sáddejuvvo dađistaga, ja nu jođanit go vejolaš.
– Mii áigut árvvoštallat lea go vejolaš lágidit Sámi Grand Prix 2020 eará áigodagas dán jagi, ja dieđihit eanet dan birra nu jođanit go diehtit movt dainna šadda.
Festivála dáhttu giitit gili álbmoga, eaktodáhtolaččaid geat ledje gergosat bargat, buot eará bargiid, ovttasbargoguimmiid ja gussiid ipmárdusa ovddas.
Festvála jođiheaddji lohká bileahtaid ovddas máksojuvvo ruovttoluotta seamma sajes gos lea oston. Lea dušše servicedivvat mii ii máksojuvvo ruovttoluotta. | https://www.avvir.no/sami-beassasfestivala-sluhttejuvvo/ |
Latest news
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Arvvas čuojahii Sámi allaskuvllas
Sámi allaskuvlla rabas beaivvis
Arvvas guktot Sara Marielle Gaup Beaska ja Steinar Raknes guoimmuheaiggá Sámi allaskuvlla rabas beaivvis, njukčamánnu 26. beaivvi.
Arvvas lea ođđa musihkkaovttasbargu gaskal juoigi Sara Marielle Gaup Beaska ja bassista ja lávli Steinar Raknes. Sudno musihkas gullo jazz, luohti ja americana. | https://samas.no/nb/node/779?page=2 |
s-Suoma Sámesearvi Bárbmu lágidii cuoŋománu 7. beaivve Tampere guovllu mánnábearrašiidda deaivvadeami bearaškáfé-heakkas HopLop-sisstoahkanbáikkis Pirkkalas. Bearaškaféas besset mánát stoahkat ja vánhemat háleštit gáfestaladettiin.
Bárpmu vuođđudeami rájes okta searvvi váldoulbmiliin lea leamašan ovddidit sámiid oktiigullevašvuođa. Njukčamánus searvvi jahkečoahkkin Jyväskyläs mearridii dán jagi erenoamáš temán searvvušlašvuođa, mii mearkkaša erenoamážit dan ahte searvi háliida doarjut doaibmanguovllu sámiid deaivvadit ja oahpásmuvvat guhtet guimmiidasaset.
Gávcci máná ja čieža rávesolbmo deaivvadedje Pirkkalas HopLop-sisstoahkanbáikkis lávvardaga cuoŋománu 7. beaivvi. Deaivvadeamis ledje olbmot nu Tamperes, Pirkkalas, Nokias go Ylöjärvisge. Mánáin lei somá stoagadettiin ja vánhemat besse ságastallat buotlágan áššiin.
"Lasi dákkár deaivvademiid!" gullui vástádussan go searvvi doaibmaolmmoš jearai máhcahaga deaivvadeamis. "Árgabeaivve hoahpuid siste olmmoš álkit čákŋá iežás máilbmái iige gáro vuolgit deaivvadit earáiguin. Lei suohtas fas fuomášit mo dovdáge oktiigullevašvuođa muhtin servošii ja sirdit dan oktiigullevašvuođa dovddu maid čuovvovaš sohkabulvii" illudii deaivvadeapmái iežas mánáin Nokias boahtán eadni.
Váldooassi Suoma sámemánáin ássá sámiid ruovttuguovllu olggobealde, gos mánáid sámeidentitehta doarjun ja nannen ii leat nu álki. Bárpmus leat fuomášan, ahte searvvi doaibmanguovllu sámiid oktiigullevašvuođa nannen doarju maid mánáid identitehta. Searvvi deaivvademiin mánát besset oaidnit ahte maid dáppe leat eará sápmelaččat ja giellaidentitehtiige dahká buori go mánát gullet gávpotbirrasis sámegiela earáinge go dušše iežas eatnis dahje áhčis.
Okta mii vánhemiid ságastahtii lei sámegiela oahpahus ja namalassii gáiddusoahpahus. Dál Tamperes lea davvisámegiela joavku, muhto anárašgillii ja nuortalašgillii ii leat oahpahus. Mannan giđa lei vejolašvuohta lohkat daid gáiddusoahpahusas, muhto oahpahus ii joatkkašuvvan šat čakčat.
Áigi hurggihii johtilit ja loahpas ovdal ruoktot vuolgima okta vánhen bohkosii "Dáppe gal hárvet mánná lea dat gii vuosttažin háliida ruoktot vuolgit". Čuovvovaš čoahkkaneami prográmman evttohuvvui vuolgit ovttas vázzit muhtun luonddubálgái dahje dolastallat. Boahttevaš deaivvademiin almmuhit searvvi bloggas ja sosiálamediain. | https://barbmu.wordpress.com/2018/04/18/barbmu-lagidii-deaivvadeami-tampere-guovllu-samebearrasiidda/ |
žžaleaddji Sámmol & Ullo-Olivia
Margareth Anker
Jorgaleaddji Lill Hege Anti
Váibmománná Steažžaleaddji Sámmol deaškkeha ustitvuhtii Ullo-Oliviain go lea ohcamin váralaš njuovččadola. Olivia lea gávpotmánná Londonis eret, ittis ja čuorbi. Steažžaleaddji Sámmola ustitvuođa bokte oahppá Olivia buriid borrandábiid, šaddat luonddu ustibin ja suokkardit soađi áigge bunkeriid.
Girjji fáddá lea álbmotdearvvašvuohta, eallinhálddašeapmi ja mielborgárvuohta.
Dát čuovvola girjji váibmománá Steažžaleaddji Sámmol birra.
Girjeráidu Steažžaleaddji Sámmola birra movttiidahttá mánáid reflekteret ja addit sidjiide reflekšuvdnareaidduid nannet sin vuođu mat addet eallinhálddašeami, fátmmasteaddji mielborgárvuođa ja boahttevaš eallinvuohkedávddaid eastadeami. | https://www.gavpi.org/for-barn-pa-nordsamisk/1743-steazzaleaddji-sammol-ullo-olivia.html |
14
haldosæmek barga buftet; mutto su væketet ja avotet galggap, vai haldostes sån daid anaši.
Låǥad bakkom.
Ik galga anestuvvat guoimad gališguoime, ik su balvalægje, ik su šivetid, ik maidegen, mi guoimestad læ!
Mi dat læ?
Mi galggap ibmelest ball | https://wikisource.org/wiki/Page:Dr._Morten_Luther_ucceb_Katekismusa%C5%A1.djvu/13 |
Ođđasat
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Majoritehtagiella dominere sámi skuvlla gielladuovdagiid
Filosofiija magister Inker-Anni Linkola, allaskuvlalektor Sámi allaskuvllas, guorahallá dutkamušastis sámegiela oidnoma nuppi dási oahppolágádusa, sámi joatkkaskuvlla gielladuovdagiin Norggas. Doaba gielladuovdagat máksá čálalaš giela, mii lea oidnosis skuvlla seinniin ja almmuhustávvaliin. Vaikko eanetlohku dutkanskuvlla ohppiin hupmá sámegiela vuosttašgiellan, de lea skuvlla gielladuovdagiin dárogiella liikká eambbo oidnosis, mii nanne dárogiela dominerejeaddji sajádaga.
Dutkamušas bođii ovdan, ahte sámi skuvlla ohppiin leat positiivvalaš doaladumit sámegiela hárrái. Skuvlla oahppit vásihit iežaset nannosit guovttegielagin. Sámegiella gehččo dábálaččat bearraša ja soga giellan, muhto eará nuoraiguin sii gulahallet máŋgga gillii.
Linkola dutkamuš čájeha, ahte sámegiela sajádat skuvlla gielladuovdagiin ii leat buohtastahttimis dainna rollain, mii sámegielas lea váldogulahallanoapmin báikkálaš servodagas ja ohppiid bearrašiid gaskavuođas. Dutkanskuvlla gielladuovdagiid dominerejit ovttagielat dárogiel teavsttat, main čohkiida nana bealli (52%) gielladuovdagiid teavsttain. Ovttagielat davvisámegiel teavsttain čohkiida sullii viđadas (21%) ja guovttegielat (dáro- ja sámegiela) teavsttain 19 % gielladuovdagiid teavsttain.
Dárogielat teavsttaid buvttadit erenoamážit skuvlla olggobealde, muhto skuvlla siskkáldas čovdosatge eai álo doarjjo unnitlogugiela gielladuovdagiin. Oahpahusteavsttat nannejit sámegiel teavsttaid rolla skuvlla gielladuovdagiin, ja dáin teavsttain sámegiella geavahuvvo seamma olu go dárogiella.
Dutkanmateriálan Linkolas ledje skuvlla gielladuovdagiin váldon govat (N=201), observašuvnnat (11 diimmu), bargiid (N=2) jearahallamat ja ohppiid (N=18) gažaldatskovvevástádusat ja jearahallamat (N=6) lohkanbajiid 2009 – 2011 áigge.
Linkola árvala, ahte máŋggagielat skuvllaid gielladuovdagiid gielalaš válljemiidda galggašii giddet eambbo fuopmášumi. Go unnitlogugiella oidno skuvlabirrasis čálalaš giellan, de dat doarju giela sajádaga ja nanne dan čálalaš geavaheami.
Filosofiija magister Inker-Anni Linkola nákkosgirji Saamelaisen koulun kielimaisema – etnografinen tutkimus saamen kielestä toisella asteella dárkkistuvvoi Lappi universitehta pedagogalaš dieđagottis cuoŋománu 16. beaivvis 2014. Vuostenákkáhalli leai professor Siv Björklund Vasa universitehtas ja kustos professor Kaarina Määttä Lappi universitehtas.
Duogašdieđut nákkáhallis:
Inker-Anni Linkola (r. 1967 Helssegis) čálii studeantan Munkkiniemi yhteiskoulu logahagas jagi 1986. Filosofiija magisterin son ollii jagi1996 Helssega universitehtas. Son bargá allaskuvlalektorin Sámi allaskuvllas Guovdageainnus, Norggas.
Oktavuohtadieđut:
Inker-Anni Linkola: [email protected], tel: 040-7318138
Publikašuvnna dieđut:
Inker-Anni Linkola: Saamelaisen koulun kielimaisema – etnografinen tutkimus saamen kielestä toisen asteen oppilaitoksessa.
Dieđut 2/2014. Sámi allaskuvla: Guovdageaidnu 2014. ISBN 978-82-7367-035-9.
Gosttideaddji oktavuohtadieđut: Sámi allaskuvla, Hánnoluohkká 45, N-9520 Guovdageaidnu, tel: +47 784 48 400.
Vuovdin: Finnmark Kontorservice AS, N-9520 Guovdageaidnu, tel: +47 992 18 670. | https://www.samas.no/se/node/415?page=5 |
Avvila girdigiettis lea dán gease leamašan jaskat, muhto dán vahku sotnabeaivvi rájes girdigieddi veháš ealáska, go girdifitnodat Finnair girdigoahtá fas Avvilii.
Girdimat Helssegis Avvilii √°lget sotnabeaivve 2.8. Avvilis vuolggedettiin girdet Gihttela bokte Helssegii.
– Diibmá dán gaskka girde juohke beaivve, dál vihtta vuoru vahkus, muitala Mari Rouvi Finnair dieđiheamis.
Finnair plánan lei vuos girdit Avvila ja Helssega gaskka njeallje geardde vahkus, muhto Davvi-Suopma lea mátkkoštanbáikin dan veardde geasuheaddji, ahte sii mearridedje girdit vihtta háve vahkus, muitala Rouvi.
Finnair girdá Helssegis Avvilii ja nuppegežiid mánnodagaid, disdagaid, duorastagaid, bearjadagaid ja sotnabeivviid.
Koronavirusdili dihte fitnodat lea girdán giđa ja geasi áigge Lappi girdigittiin dušše Roavvenjárgii. Avvilii Finnair lea girdán maŋimuš njukčamánu loahpas.
Girdijohtolagas mearkkašupmi guovllu turismii
Girdijohtolaga nohkan lea oidnon maiddái guovllu mátkeealáhusas, muitala mátkeealáhusa ovttasbargoorgána Inari-Saariselkä Matkailu Oy beaivválaš jođiheaddji Marja Kumpuniemi.
Guvlui bohtet dábálaččat olu mátkkošteaddjit girdiin, ja guvlui lea dehálaš leat olámuttus, son joatká.
Maŋimus jagiid áigge guovllu mátkkošteami lassáneapmi lea dáhpáhuvvan girdijohtolaga bokte.
– Idjadeamit lassánedje diibmá geasset 8 proseanttain, mii manai oktii girdijohtolaga lassánemiin. Nappo gal das lea mearkkašupmi guvlui.
Olbmot g√°vdn√°n guvlui maidd√°i girdijohtolaga haga
Marja Kumpuniemi muitala, ahte geassit suopmelaš mátkkošteaddjit bohtet guvlui maiddái eará vugiiguin go girdiin, muhto girdin lea álkes vuohki eandalii olgoriikalaš mátkkošteaddjiide ja sidjiide, geat eai leat guovllus vel fitnan.
– Girdiin lea álki boahtit, girdit Avvilii ja dies de mátkkoštit viidáset guovllus.
Kumpuniemi goittotge illuda go lea fuomášan, ahte olbmot leat gávdnan guvlui girdijohtolaga váilumis fuolakeahttá.
– Máŋggat mátkkošteaddjit bohtet biillain dahje leat girdán dahje boahtán togain Roavvenjárgii, ja joatkán das de bussiin Anára ja Suoločielggi guvlui.
Olbmot leat dattetge v√°illahan girdijohtolaga Avvilii, dadj√° Kumpuniemi.
– Gal dat lea hui dehálaš, ahte girdivuorut fas álget, ja sihkkarit dat váikkuha mátkkošteapmái. Máŋggat geat mátkkoštit geasset dahje ruškki áigge, sáhttet girdit Avvilii ja johtit dies viidáset juogo láigobiillain dahje almmolaš johtolagain. | https://yle.fi/sapmi/3-11473330 |
ámedikki ságadoalli árgabeaivi. Ođđa válgabadji ja ođđa bargobeaivi, muhto kantuvrras vuordá álo fal čoavddekeahtes ášši, sápmelačča meroštallan Suomas.
– Mun oainnan ahte dát dilli ii sáhte joatkahuvvat, dat dilli dárbbaša čovdosa. Ja namalassii jos mii áigut boahttevuođas, ahte mis lea álbmot man namma lea sápmelaččat, de mii dárbbašit dan sápmelaččaid ja Suoma stáhta gaskasaš sierramielatvuhtii čovdosa. Dat čoavddus lea dehalaš min boahttevuođa ektui, Sanila-Aikio dadjá.
Leago Suoma Sámedikki ulbmilin gáržžidit vai viiddidit dálá Suoma sápmelašmeroštallama oktasaš meroštallama bokte?
– Mun in hálit spekuleret dainna, go hálidan guođđit saji ráđđádallamiidda. Dajan beare, ahte lea dehalaš gávdnat čovdosa dán áššái, Sanila-Aikio dadjá.
"Mii leat geahččalan našunála dásis čoavdit"
Suoma Sámedikki stivra leage dál evttohan Norgga ja Ruoŧa Sámedikkiide ráđđádallagoahtit oktasaš sápmelašmeroštallamis oassin davviriikalaš sámekonvenšuvnna dahje sámesoahpamuša.
Tiina Sanila-Aikio jáhkká oktasaš meroštallama nannet olles sámi servodaga. Son deattuha dan, ahte sápmelaččat leat okta álbmot golmma davviriikkas ja Ruoššas.
– Mun oainnan dan eanetge realistalažžan, danin ahte ahte dat livčče davviriikalaš meroštallan. Mii leat geahččalan dáppe našunála dásis dan čoavdit, muhto eat leat dan bastán dahkat.
Suoma vuoigatvuohtaministeriija kommentere dán muttus dušše ná.
– Ášši lea leamaš mielde ságastallamiin, muhto dat ii leat virggálaš agendas, ministeriijas muitalit Yle Sápmái.
Norga ja Ruoŧŧa eai vel vástidan
Ruoŧa Sámediggeráđi ságadoalli Håkan Jonsson mielas sáhttá leat menddo maŋŋit ráđđadallagoahtit oktasaš sápmelašmeroštallamis.
Norgga ja Ruoŧa kollegat eai leat goittotge vel virggálaččat vástidan Tiina Sanila-Aikioi.
– Mis leat buot vejolašvuođat čoavdit dán, jos mii oaidnit dan dehalažžan. Mun dieđusge vuorddán maiddái Norgga ja Ruoŧa Sámedikkiin dan, ahte dat livččii dakkár ášši, mii lea singe mielas dehalaš ja ahte dat doarjjošii min oktasaš servodaga ja servoša boahttevuhtii oktan álbmogin, Sanila-Aikio dadjá.
Keskitalo: In liiko doahpagii
Norgga Sámedikki presideanta Aili Keskitalo ii asttan searvat tv-jearahallamii, daningo son lea luomus ja dolle de ON eamiálbmogiid bissovaš forumii New Yorkii.
Son kommentere šleađgapoastta bokte, ahte ii liiko doahpagii sápmelašmeroštallan.
– Oaivvildan, ahte Sámedikkiin berre leat áigumuš nu ollu go vejolaš heivehit dahje harmoniseret vuogádagaid ja njuolggadusaid, go dat álkidivččii ovttasbarggu rájiid rasta. Miihan vuordit stádain dan seamma, Keskitalo dadjá.
– Mii guoská sápmelašmeroštallamii, de in riekta liiko doahpagii. Dan maid Sámedikkit dárbbašit leat jienastanregisttarat. Lean gearggus árvvoštallat oktasaš njuolggadusaid válgaregisttarii, ja vaikke vel davviriikalaš sámekonvenšuvnna oktavuođas. Muhto árvidan, ahte lea dárbu dan meannudit juohke Sámedikkis, Keskitalo loahpaga.
Ulbmilin lea, ahte davviriikalaš sámesoahpamuš gárvána boahtte jahkái.
Geahča áššis eanet Yle Ođđasiin bearjadaga diibmu 15.15 ja Ođđasiin diibmu 20.45. Ođđasiin lea studioguossin ášši kommenteremin Sámiráđi presideanta Áile Javo.
Tiina Sanila-Aikio olles jearahallan gullo Yle S√°mi Radios bearjadaga 6.5.2016 diibmu 8 ja 9 gaskas ja nupp√°dassii diibmu 11 ja 12 gaskas. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/sanila-aikio_davviriikalas_sapmelasmerostallan_realistalas__keskitalo_in_liiko_doahpagii/8861975 |
Karachi (sindhigillii ڪراچي, urdugillii کراچی) lea Pakistana stuorámus gávpot ja ovddeš oaivegávpot. Dat lea riikka ekonomiija, gávppašeami ja johtolaga guovddáš ja deháleamos hápmangávpot. Gávpot lea odne Sindh provinssa hálddahusguovddáš. Karachi lea Arábiameara gáttis, Indus-joga delta oarjedavábealde.
Maŋŋel go Pakistan vuođđuduvvui jagis 1947 gávpot šattai riikka oaivegávpogin, dohko fárrejedje máŋggat indialaš muslimat. Dan maŋŋel lea gávpot sturron jođánit, erenoamážit sullii jagi 2000 maŋŋel. Gávpoga stuorrun ii nohkan, go oaivegávpot sirdojuvvui Rawalpindii ja maŋŋel, jagis 1959 Islamabadii. Karachi gávpotguovlu lea máilmmi ovccádin stuorámus.
Gávpogis lea ollu industriija ja dohko vuođđuduvvui jagis 1951 Karachi universitehta. | https://se.wikipedia.org/wiki/Karachi |
Almmolaš guossástallan Tongas
Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa lea dál golmmabeaivásaš almmolaš guossástallamis Jaskesmeara lulimus golmma suolonašuvnnain Tonga, Fiji ja Samoa. Odne son joavddai Tonga oaivegávpogii Nukuʻalofa.
Diet lulimus sullot Jaskesmearas dovdet dálkkádagaid nuppástuvvamiid váikkuhusaid earenoamáš garrasit, ja leat ge váldán njunuš rolla internašuvnnalaš dálkkádatbargguin. Ruvdnaprinssa Haakona fárus lea ovddidanministtar Dag-Inge Ulsteinn. Sii galget earet eará beassat oaidnit mot dađistaga alit čáhcedássi juo čuohcá dieidda našuvnnaide.
Ruvdnaprinsa Haakon oaččui čeabetčiŋa Prinseassa Melenaite Tupoumoheofo Tu'ipelehakesm, go bođii Tongai. Govva: Karen Setten / NTB scanpix
Tona suolu
Tongas ásset birrasii 110 000 olbmo, ja dan riikii gullet 169 sullo. 36 sullos ásset olbmot. Eatnasat ásset váldosulluin, Tongatapusis. Tonga lea Jaskesmeara áidna gonagasváldi, ja lea okta máilmmi boarráseamos monarkiijain. Majestehta Gonagas Tupou VI sávai Ruvdnaprinsa Haakonii buresboahtima iežas gárdimii Nukuʻalofa.
Gonagas Tupou, Ruvdnaprinsa Haakon ja ovddidanministtar Dag-Inge Ulstein olggobealde Nukuʻalofa palássa. Govva: Karen Setten / NTB scanpix
Ruvdnaprinsa ja Gonagas Tupou deaivvadeigga ságastallamiidda. Norggas ja Tongas leat ollu oktasaš beroštumit. Dát guokte riikka ovttasbargaba máŋgga suorggis ovddidit nanu guoddevaš ovdáneami, ábiid dearvvašvuođa ja doaimmaid dálkkádagaid nuppástuvvamiid vuostá. Tonga áŋgiruššá ovddidit ođasmahtti energiija. Sin ulbmil lea 2020 rádjái olahit oažžut 50 % elfápmodárbbu ođasmahtti energiijas. Dan doaimma doarju Norga, earet eará go juolludan doarjagiid Ruoná dálkkádatfondii. Dat foanda lea deháleamos veahkkeneavvu nagodit olahit Pariisasoahpamuša ulbmiliid.
Ollu sulluide Jaskesábis čuhcet dálkkádagaid nuppástuvvamat nu garrasit ahte lea sáhka sáhttet go šat doppe ássat vai eai. Sii leat bidjan geđggiid caggin, vai čáhci ii golgga Tonga oaivegávpoga vuolit gávpotguovddážii, Nuku'alofa. Govva: Karen Setten / NTB scanpix
Almmolaš mállásat
T
Tonga lea áiggi dáfus oktanuppelohkái diimmu ovddabealde Norgga, ja eahkes báikkálaš áiggi – lágidii Majestehta Gonagas Tupou ja Dronnet Nanasipau'u mállásiid gudnin gussiide Gonagaslaš šloahtas.
- Lean boahtán deike oaidnit, gullat ja oahppat mot Tonga hálddaša dađistaga alladit áhpedási ja garra dálkkiid mat bohtet čađat dávjjibut, logai Ruvdnaprinsa Haakon iežas sártnis mállásiid oktavuođas. Maiddái Norggas oaidnit mii dálkkádagaid nuppástuvvamiid váikkuhusaid, dakko bokte ahte dálvvit otnot ja jiehkit suddet. - Go áhpetemperatuvra goargŋu ja davvi jiehkit suddagohtet, de dat mearkkaša ahte čáhcerádji loktana miehtá máilmmi. Planehta ceavzin boahttevuođas lea čadnojuvvon ábiid dearvvašvuhtii, dálkkádagaide ja dasa mot mii nákcet ovttasbargat, logai Ruvdnaprinsa.
"Rising sea temperatures and melting glaciers in the north mean rising sea levels all over the globe. The future of the planet depends on the health of our oceans and climate, and on our ability to work together
Ruvdnaprinsa beasai oaidnit árbevirolaš dánssa ovdal almmolaš mállásiid šloahtas. Govva: Karen Setten / NTB scanpix
Ihttin beassá Ruvdnaprinsa oaidnit dálkkádagaid nuppástuvvamiid váikkuhusaid báikkálaš dilis, ja beassá dearvvahit muhtumiid geat vásihit daid hástalusaid beaivválaččat.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus. | https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?sek=74887&tid=168784 |
Latest news
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
- Seks nye samiske veivisere
- Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024
- Vil du omprioritere studieønsket ditt?
- Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik
- Harald Gaski utnevnt til æresdoktor
Ohppet sámástit
Odne leat maŋemus eksámenat Sámegiela álgooahpus, gos ohppet davvisámegiela praktihkalaš dilis.
Sis lea miellagiddevaš ja gelddolaš čakča leamašan gos sii duođai leat beassan lávggodit sámegielas. Meahcástallamis, gárddástallamis, njuovvamis, suovastuhttimis ja biebmoreidemis leat dušše muhtun oahppobáikkit, earágo luohkkálatnja. studeanttat leat beassan oaidnit, dovdat ja bargat iešguđetlágán giellafáttáin. Dán vahku studeanttat leat málestan ja ráhkadan árbevirolaš sámi herskkuid.
Hás don ozat ohppui? | https://www.samas.no/nb/node/4208 |
Latest news
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
Háliidat go oahppat eambbo duodjedoahpagiid?
Duddjon ja sámegiella
- Lágiduvvo johkamohkis
- Ohcanáigemearri 15.4.2014
Dán oahpus deattuhuvvo duddjon ja duodjediehtu mas sámegiella lea vuolggasadjin.
Oahpus oahpat:
- dovdat doahpagiid mat govvejit duoji ja duddjoma, ja earuhit sierra áiggiid dujiin.
- dovdat eará guovlluid duddjonmálliid ja duodjesátneriggodaga.
- geavahit sámegielat duodjeárvvoštallantearpmaid, ja fuobmát duoji kultuvrralaš ja servodatlaš oktavuođas.
Oahppu lea juhkkojuvvon golmma oassái; árbevirolaš duojit ja duddjonmálletguovlluid mielde, sámegielat duodjetearpmat guovlluid mielde, ja duoji ságastallan ja árvvoštallan.
Oahpus dattege galggat beassat čiekŋudit iežat sámegieltearpmaide ja duddjonárbevieruide. Oahppu lea duodjebachelora doarjjafága. | https://www.samas.no/nb/node/380?page=4 |
Áššehasbálvalus ja oahpisteapmi
Boradeapmi, málesteapmi ja nisttiid háhkan
Gávppit ja kafeat
- Lagamus gávppit ja kafeat leat Gápmas, Gáregasnjárggas ja Ohcejogas
Dolastallansajit
- Bálggesguorain leat luonddumeahcis oktiibuot 20 sajošdollasaji. Dat leat čáhcegáttis ja moatte kilomehtera gaskkaid. Sajošdola lea vejolaš bidjat dušše dolastallanbáikkiid árraniidda. Meahccebuollinváruhusa áigge lea sajošdola bidjan dáiddage árraniidda gildojuvvon.
Juhkančáhci
- Golgi čáhci jugaha heailla guovllus, muhto stobuid ja dolastallansajiid lahkosiin dan gánneha vuoššat daikke buhtistit sillemiin.
Bazahusfuolahus
- Ekoruskalihtit leat Geavu bálgá mátta- ja davágeahčen, Suohpášája, Roavejávrri ja Ruktajávrri, Njávgoaivve ja Guivvi ávdinstobuin. Buot dolastallansajiin lea sirrenbáiki seahkalasruskkaide nu boahtaliide go burkkiide. Buolli ruskkaid sáhttá boaldit ja eanaluvvi ruskkaid sáhttá bidjat muorrahivssegiid vuolilduskassaide. Olgohivssega goikemis berre fuolahit geavaheami oktavuoŋas.
- Ribahis vánddardeapmi
Hivssegat
Geavu luonddumeahci buot dollasajiid ja ávdinstobuid oktavuođas lea olgohivsset, mas lea čohkkenlihtti sanitehtabiergasiide. Olgohivssega goikemis berre fuolahit geavaheami oktavuođas.
Rasttildanbáikkit
Geavvu rasttilduvvo gáli golbmii. Rasttildanbáikkiin gállima álkidahttet doarjjavaijerat. Gállima álkidahttit gánneha váldit kummevuđot gállingápmagiid fárrui.
Idjadeapmi
Dealttástallan ja lávut
- Luonddumeahcis tealtástallan lea lobálaš dušše dan várás várrejuvvon báikkiin, mat luonddumeahci guovllus leat njealljenuplohkái ja olggobealde bálgáid guoras lassin njeallje. Muoraid váldin gohttema várás lea gildojuvvon.
- Ruktajávrri ávdinstobu šilljobirrasis lea dálkesuodjelavvu beaiveatnui.
- Dálkesuodjin ja biergasiid goikadeami várás leat guokte gákkeslavu Suohpášádjagis ja Gamajotsuohpášádjagis. Dat eai leat oaivvilduvvon ijastallamii.
- Luonddumeahci olggobealde Báišduoddara meahcceguovlluin oažžu gohttet friija.
Ávdinstobut
Ávdinstobuin sáhttá idjadit ija dahje guokte, dárkilut dieđuid stobuin oažžu stobut-siiddus.
Geavu vánddardanjohtolaga dahje Guivvi johtolaga bálddas leat golbma ávdinstobu. Luonddumeahci sisti leat dušše Guivvi ja Mádjoga ávdinstobut.
- Ruktajávrri ávdinstohpu lea Geavu luonddumeahci máttafiesttarbealde, Luopmošjávrriide gullevaš Stuorrajávrri nuortadavábealde ja Luopmošbuolžža davábealde leahkki Ruktajávrri nuortadavábealde.
- Njávgoaivvi ávdinstohpu ávdinstohpu lea Geavu luonddumeahci fiesttarbealde, Luopmošjávrris sullii 6 km davábealde leahkki Njávgoaivvi davvefiesttarbealde smávva soahkevuovddis.
- Guivvi ávdinstohpu lea davit Gamajoga gierraga suorggi davábealde, sullii bealle kilomehtera joga suorrananbáikkis fiestarii, Guivvi nuorta-máttanuortta bealde.
- Mádjoga ávdinstohpu lea luonddumeahci davveoasis, Davimuš Mádjoga suorggi nuortagáttis sajis, gokko Borgebeaskaávžži ája laktasa dasa.
Gámmet
- Áhkogámme lea merkejuvvon bálgá guoras Njávgoaivvi ja Guivvi gaskkas, justa luonddumeahci rájá olggobealde. Gámme lea ođasmahtton borgemánus 2007. Gámme lahkosiin lea fuolahuvvon dolastallanbáiki, goikehivsset ja bázahusaid sirrenbáiki.
- Fiellojohgoržži gámme lea Fiellojoga ja Geavu lavttasajis, Fiellojohgoržži davábeale gáttis. Eai muorraseaŋggat, moadde beavddi ja beaŋkkat. Dálkesuodji, ii idjadeapmái.
- Njaggaljávrri gámme lea gaskkamuš Njaggaljávrri davágeahčen. Dat lea 1980-logus divoduvvon boares guolástangoahti, man guovdu leat dollasadji ja moadde muorrabeaŋkka. Dálkesuodji, ii idjadeapmái.
Idjadeapmi lahkosiin
Luopmostobut
- Gáregasnjárggas ja Gámasmohkis leat bartagilli- ja sávdnebálvalusat.
Gohttenbáikkit
- Gáregasnjárggas, Kenesjávris ja Ohcejogas (www.saamivillage.fi)
Karavánaraid bálvalusat
- Ohcejogas ja Gáregasnjárggas.
Sávdnun
- Gáregasnjárgga, Kenesjávrri ja Ohcejoga luopmostobuin lea vejolaš láigohit sávnni.
Lihkadanlápmásiid bálvalusat
- Guovllus eai leat erenomáš bálvalusat lápmásiidda.
- Anára Siiddas beassá juohke sadjái jorrestuoluin, muhto auditoriai dál čáhká dušše okta. Jorrestuollu lea maiddái várrejuvvon áššehasaid geavahussii. Visttis lea inva-wc. Olgomuseas sáhttá lihkadit geassit nu, ahte veahkeheaddji lea fárus.
Eará bálvalusat lahkosiin
- Lagamus gávppit, bensenstašuvnnat, fitnodatpoasttat ja taksit gávdnojit Gáregasnjárggas ja Ohcejogas.
- Fuomáš, ahte heailla Ohcejoga gielddas ii leat báŋkoautomáhta!
- Guovllu gávppiin leat dálkkasskáhpet.
- Ohcejogas dearvvasvuođaguovddáš ja Gáregasnjárggas lea dearvvasvuođadállu.
- Guolástuslobiid omd. Detnui vuvdet báikkálaš turistafitnodatolbmot.
- Biillasirdinbálvalusaid gánneha jearahallat báikkálaš turistafitnodatolbmuin (www.saamivillage.fi).
- Idjadanbálvalusat leat fállun valjis, lagamus hotealla lea Ohcejogas.
- Lassidieđuid bálvalusain Ohcejoga (www.saamivillage.fi) siidduin. | https://web.archive.org/web/20190323003259/https:/www.lundui.fi/en/geavuluonddumeahcci/balvalusat |
Latest news
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Lea áin vejolaš ohcat giđa oahpuide
It go ollen ohcat Sámi allaskuvlla giđa oahpuide? Dál lea dus vel vejolašvuohta ohcat go mii leat guhkidan ohcanáigemeari 19.01.20 rádjái.
Oahpuide ozat Søknadsweb bokte, deaddil dákko de beasat njuolga ohcanvuogádahkii.
Dain oahpuin lea áigemearri guhkiduvvon:
- Sámegiella njálmmálaš ja čálalaš giellan, 10 oč
- Ohppiideavttut ja heivehuvvon oahpahus/Elevforutsetninger og tilpasset opplæring, 10 oč
- Sámi muitalanárbi ja dan oktavuohta teahterii ja filbmii, 10 oč
- Davvisámegiela cealkkaoahppa, 10 oč
- Sámi báikenamat ja nammapolitihkka, 10 oč
- Gálvodujiid buvttadeapmi, 20 oč
- Sámi kultur- ja servodatdiehtu 2, 15 oč
- Juoigan ja muitaleapmi, 10 oč
Jus dárbbašat veahki, de váldde áinnas oahppohálddahusain oktavuođa.
Čális e-boasta: [email protected], riŋge: +47 78448400 dahje fina min ságain. | https://www.samas.no/nb/node/4656?page=2 |
presideanta
Suoma dásseválddi presideanta lea riika válljejuvvo njuolggo válggain juohke guđat jagi. Vuosttas geardde Suoma presideanta válljejuvvui njuolggo válggain jagis 1994. Presideantaevttohas ferte leat Suomas riegádan jietnavuoigatdahtton Suoma riikkavuloš.
Presideantaválggat
rievdatSuoma presideantaválggat leat guokteoasát válggat, mat ordnejuvvojit juohke guđat jagi. Válggain lea guokte jienasteami. Jus vuosttas jienasteamis ii oktage evttohasain, maid bellodagat ja jienasteaddjijoavkkut leat ásahan, ii oaččo badjel beali jienain, ordnejuvvo nubbi jienasteapmi. Nubbi jienasteamis leat evttohassan guokte eanemus jienaid ožžon evttohasa. | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Suoma_presideanta |
Latest news
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023
- Liv Inger Somby valgt som ny rektor
- Kronprinsparet besøker Samisk høyskole
- Sannhets- og forsoningskommisjonens høring
- Veiviserordningen har ny søknadsfrist
- Bli student i høst!
- SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist
- Sámi allaskuvla kondolerer
- Verksteder og kurs for lærere våren 2023
Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Sámi dieđalaš áigečála no. 1 (2024) lea dál almmuhuvvon. Dán almmuheamis lea fáddán "Siidaskuvla", ja almmuheamis gieđahallojit gažaldagat dego siida ortnega mearkkašumi ja makkár vejolašvuođat leat siidda namahusas otná servvodagas.
Sámi dieđalaš áigečállaga váldodoaimmaheaddji Harald Gaski illuda ođđa almmuheapmái.
- Leamaš somá bargat fáddánummiriin, go lea čielggas ahte mis lea olu oahppamuš ovddeš siida-vuogádagas; sihke árvvuid, ovttastallama ja servodaga hálddašeami birra.
Jus háliidat girjji báberhámis, de váldde oktavuođa doaimmahusčálliin Arnstein Johnskareng e-poastta bokte [email protected].
Artihkkaliid sáhttá lohkat neahtas dán liŋkkas: Sámi dieđalaš áigečála (liŋkka) | https://www.samas.no/nb/node/6178?page=5 |
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
guovvamánu 01. beaivi 2019
Sámi álbmotbeaivi 2019
Dii.10:00 Olggobealde Diehtosiidda: Levgen ja Sámi soga lávlaga lávlun.
Dii 10:30 Kantiinnas: Seminarii Lapponici foandda stipeandajuohkin ja nuvttá gáffe ja gáhkku buohkaide.
Dii 11.00 Sáhkaskáiddis: Filbmaoahpu studeanttaid filmmat:
- Sara Beate Eira Persson filbma Seavdnjadasa ja čuovgga gaskka
- Elin Marakatt filbma Nald | https://www.samas.no/se/a/sami-albmotbeaivi-2019-0?page=2 |
Latest news
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
- Studieavgift for internasjonale studenter
Vuosttaš virgáduvvon goahtejođiheaddji
Sámi allaskuvlla stivra lea mearridan Seija Risten Sombyii fállat jahkemearrevirggi Sámi oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotjournalistihka goađi jođiheaddjin 1.1.18 rájes 31.12.21 rádjái.
Lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla virgáda goahtejođiheaddji. Ovdal leat goahtejođiheaddjit válljejuvvon. Dát čuovvu ge ođđa goahtestrukturproseassa man stivra lea mearridan.
Seija Risten Somby lea bargan Duoji- ja oahpaheaddjeoahpuid goađi goahtejođiheaddjin 2014 čavčča rájes. Dan ovdal son lea duojis allaskuvlalektorin leamaš. Son lea duojis fidnooahpaheaddjin ja sus lea fil. mag. gráda sámegielas ja sámi kultuvrras. Dasa lassin lea váldán gaskafágaoahpuid earret eará pedagogihkas. Son lea maid loahpaheame doavttergráda kulturantropologiijas.
Ođđajagimánu rájis Sámi allaskuvllas leat guokte goađi;
Sámi oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotjournalistihka goahti man Seija Risten Somby jođiha ja
Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goahti man Marit Meløy jođiha. | https://www.samas.no/nb/node/4149?page=4 |
Meahciráđđehusa Giddodatovdáneapmi – lasseárvu eatnamiidda ja čáziide
Meahciráđđehusa Giddodatovdáneapmi vástida lávvaplánemis Meahciráđđehusas, vuovdá ja láigoha guovlluid priváhta olbmuide ja fitnodagaide, dahká bieggafámu fidnoovddideami ja fidnovuovdima, láigoha geađgeávdnasiid váldinsajiid ja vástida Meahciráđđehusa eanavuovdimis ja -oastimis.
Meahciráđđehusa Giddodatovdáneapmi lea Meahciráđđehusa fitnodatdoaimma vástosuorgi. Doaibmamet lea dahkat máŋggabealat vejolašvuođaid biodollui ja fitnodatdoibmii.
Ohcat stáhta eatnamiin bieggafápmodoibmii heivvolaš guovlluid ja ovddidat daid ovddasguvlui. Ná ovddidat Suoma mihttomeari lasihit bieggafámu oasi energiijabuvttadeamis ja leat čitnaneutrála jagi 2035.
Čielggadat aktiivvalaččat lávvaplánendárbbuid ja ovddidat eanageavaheami nu, ahte šaddet vejolašvuođat báikkálaš fitnodatdollui. Dahkat lávaid luopmoduktásajiide ja duktásajiid priváhta áššehasaid sihke turismafitnodagaid ja industriija dárbbuide. Lassin atnit ávvira vánddardanguovlluin ja láhčit eavttuid luondduturismafitnodagaide.
Vástidat maiddái Meahciráđđehusa eanavuovdimis ja skáhppomis, dahkat eanaláigohan- ja eanageavahansoahpamušaid ja addit miehtamiid earálágan doaimmaide stáhta guovlluin. Eanagávppi váldomihttomearri lea ovddidit Meahciráđđehusa hálddašan giddodatopmodaga nu, ahte dan ávkkástallan buvttada ja lea vásttolaš. Dán lassin skáhppot eatnama bealuštanfámuid, oahpahusa ja dutkamuša dárbbuide ja vuovdemuoraid siepmangilvima vuođđudeami várás.
Kártet aktiivvalaččat stáhta eatnamiin lean geađgeávnnasresurssaid. Dárbbu mielde ovddidat geađgeávdnasiid gárvvisin ávkkástallamii sihke vuovdit ja láigohat geađgeávnnasresurssaid. Fuolahat maiddái stáhta ovdogohcimis ruvkeáššiin. | https://www.metsa.fi/se/meahciraddehus/organisasuvdna/vastosuorggit/meahciraddehusa-giddodatovdaneapmi/ |
Olggosoaidnin
KekkonenUrhoSignature.png (314 × 27 piksela (govvačuoggá), fiilasturrodat: 3 KiB, MIME-tiipa: image/png)
Fiilla historjá
Go deaddilat beaivemeari, oainnat makká fiila lei dalle.
Liŋkkat
Fiilla vuogádatviidosaš geavaheapmi
Følgende andre wikier bruker denne filen:
- Geavaheapmi prošeavttas ar.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas arz.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ast.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas az.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas be.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas bn.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ca.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas cs.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas da.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas de.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas el.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas eo.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas es.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas et.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas eu.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas fa.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas fi.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas fr.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ga.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas gl.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas he.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas hu.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas hy.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas is.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas it.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ja.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ka.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ko.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas la.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas lv.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas mzn.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas nl.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas no.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas os.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas pl.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ro.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas ru.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas sco.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas simple.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas sk.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas sl.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas sv.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas tr.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas uk.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas vep.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas vi.wikipedia.org
- Geavaheapmi prošeavttas www.wikidata.org
- Geavaheapmi prošeavttas yo.wikipedia.org | |
Ođđasat
- NAISA 2024
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
golggotmánu 23. beaivi 2015
Lihkkosávaldagat studeantastivrii
Rektor ja prorektor sávvaba Sámi allaskuvlla studeantastivrii lihkku válggain.
- Allaskuvlii lea dehálaš go mis lea studeantastivra mii goziha studeanttaid beroštumiid dadjá rektor Gunvor Guttorm. | https://www.samas.no/se/a/lihkkosavaldagat-studeantastivrii?page=1 |
Ođđasat
- Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin
- Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor
- Ná ozat Samordna opptak bokte
- Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas
- Girječállioahppu 1 ja 2
- Háliidii sámi birrasa
- Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi pedagogihka ovdáneapmi
Sámi allaskuvlla ávvudanjahki loahpahuvvo seminárain 1989-2089
Dán vahku loahpaha Sámi allaskuvla lágidemiid mat leat leamaš 30 jagi ávvudeami oktavuođas olles 2019:s. Duorastaga ja bearjadaga lea seminára mas fáddá lea geahčadit 30 vássan jagi ja movt Sámi allaskuvla galggašii boahtteáiggis.
Alit oahppu sámegillii
Sámi allaskuvlla almmolaš rahpan dáhpáhuvai skábmamánu 1. beaivvi 1989:s. Nu ollášuvai sámiiid gaskkas guhkit áiggi sávaldat fállat sámi oahpaheaddjioahpu, ja das maŋŋil eará ge alit dási oahpuid - sámegillii sámegielat birrasis. Sierra sámi allaskuvla attii maiddái vejolašvuođa ovdánahttit fálaldagaid mat buorebut vástidit sámi servvodaga dárbbuide.
Dutkan
Sámi oahpahus ja sámi dutkan lea leamašan sihke vuođđun ja eaktun sámi allaskuvlla doibmii. Vuođđudeami rájes leat Sámi allaskuvlla fáladagat ja doaimmat mealgat viiddiduvvon. Nu lea Sámi allaskuvla searvan sámi servodaga nanusmáhttimii. Sámi dutkan lea seamma áigodagas oppalaččat sakka rievdan ja viiddiduvvon, ja dán ovdaneamis lea Sámi allaskuvla leamašan guovddažis ovttas eará ásahusaiguin. | https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvlla-avvudanjahki-loahpahuvvo-seminarain-1989-2089?page=8 |
Masterbarggut / Master Thesis
Nye registreringer
-
(Master thesis, 2021)Go oahpahus viiddiduvvo luohkkálanja olggobeallái, de oahppanbirasin sáhttá leat vaikko gárdebáiki guovdu duoddara. Dutkanmateriála lea čohkkejuvvon golbma beaivvi gárdebáikkis, gos čađahuvvojit jahkásaččat boazoealáhusa ...
-
(Master thesis, 2022)Dán masterdutkamušas lean guorahallan Láhpoluobbala guovllu várpenamaid syntávssalaš-semantihkalaš analysamálle mielde. Lean jearahallan informánttaid, ja olles dutkamuš vuođđuduvvá informánttaid dieđuide. Dutkanmateriálas ...
-
(Master thesis, 2022)Davvisámegielas leat iešguđetlágan passiivašlájat. Okta dain passiivašlájain lea passiiva mas lea -hallat-suorggis (gohčoduvvo adversatiiva passiivan). Dan passiivvas (mun gohčodan dan -hallat-passiivan dán čállosis) lea ...
-
(Master thesis, 2022)Masterdutkamuša lean guorahallan makkár iešvuođat leat Sámi skuvllaid máŋggalohkandáiddu oahpahusain, geavahit go digitála spealuid dákkár oahpahusain ja makkár ovdamuniid oahpaheaddjit oidnet dáid geavaheamis. Dáid ...
-
(Master thesis, 2020)Dutkamuša ulbmil lea ovdanbuktit mot sámegieloahpaheaddjit vásihit sámegieloahpahusa. Dát masterdutkamuš guorahallá sámegieloahpaheddjiid oainnuid ja vásáhusaid sámegieloahpahusa hárrái Ruoŧa beale Sámis. Dutkosis čielggaduvvo ...
-
(Master thesis, 2020)Dán masterbarggus lea ulbmilin guorahallat giellaoahppama árbevirolaš doaimmaid bokte. Norggas váldet atnui ođđa fágaplánaid 2020 čavčča ja ođđa fágaplánain lea stuora deaddu fágaidrasttildeaddji fáttáin ja bargguin. Dat ...
-
(Master thesis, 2020)Dán masterbarggu fáddá leat sámi árbevierut ja sámi mánáidčáppagirjjálašvuohta. Dutkančuolbma lea mo sámi čáppagirjjálašvuohta sámi mánáide sáhttá ovddidit sámi árbevieruid, ja jearaldat lea ahte ohppet go oahppit sámi ...
-
(Master thesis, 2020)The focus of my master's thesis is the statistical analysis of gender differences in education and migration in Greenland. A television documentary: "In the wake of modern life, women are becoming leaders" covers a real ...
-
(Master thesis, 2016)This thesis presents the regulation of public media services in the Frisian language and for individuals that identify themselves as a Frisian. It offers an analysis of how this regulation may be viewed in relation to ...
-
(Master thesis, 2017)Extractive resources derived by the global mining industry are critical to modern existence. Without iron ore, bridges, tunnels, skyscrapers, mass agricultural equipment, telecommunications infrastructure, and transportation ...
-
(Master thesis, 2021)Dát lea mu mastergrádadutkamuš mas lean guorahallan Ávžži guovllu báikenamaid Guovdageainnu suohkanis. Mun lean báikenamaid bokte geahčadan dološ olbmuid luondduávkkástallama, resursaanu ja ealáhusaid semantihkalaš ...
-
(Master thesis, 2021)Dan masterbarggus guorahalan mo njalmmalaš arbevieru fatmmastit digitala oahpponeavvuin. Dutkanbohtosiid lean hahkan ovtta sami nuoraidskuvllas gos majoritehtagiella lea samegiella, ja lean jearahallan arbeguoddi Halden ...
-
(Master thesis, 2021)Dan masterbarggu fadda lea movt oahpaheaddjit sahttet bargat dan guvlui ahte dahpahuvva čiekŋalis oahppan samegieloahpahusas, movt sii rahkkanit oahpahussii oahppoplana vuođul ja čiekŋalis oahppama olis ja movt sin ipmardus ...
-
(Master thesis, 2017)This thesis examines how the cover photographs of Sámi youth magazines depict contemporary Sámi culture. The empirical data consists of the sixty-nine covers of Š magazine, from 2000 to 2015, and twenty-nine covers of ... | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/177126 |
Lahtuid Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvdnii geargá evttohit miessemánu 17. beaivvi rádjai.
Sámediggi ja Nuortalaččaid siidačoahkkin mearridedje joatkit áiggi spiehkastatdili dihtii.
– Sámediggi lágida ovdal gullamiid evttohuvvon komissáraid válljemis ja daid ii leat vejolaš ordnet dán spiehkastatdilis, muitala Sámedikki ságajođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.
Kommišuvnna ásaha stáhtaráđđi lagaš ovttasbarggus Sámedikkiin ja Nuortalaččaid siidačoahkkimiin.
Vihtta komissára
Kommišuvnnas leat vihtta komissára, geain guokte válljejuvvojit stáhtaráđi evttohusas, guokte Sámedikki evttohusas ja okta Nuortalaččaid siidačoahkkima evttohusas.
– Bivdit sámeservoša bargat evttohusaid kommišuvnna lahttun dahjege komissáran dakkár olbmuin, geaid álbmot geahččá heivvolažžan doibmii.
Kommišuvnnas galget leat dakkár lahtut, geain lea sierračehppodat sápmelaččaid diliin, gielas ja kultuvrras.
– Sámedikki čoahkkima bargun lea dasto mearridit guovtti komissára evttoheamis stáhtaráđđái, Sámedikki I várreságajođiheaddji Anni Koivisto.
Siidačoahkkimat gieđahallet evttohusaid
Nuortalaččaid siidačoahkkimii dahkkon evttohusat komissáran gieđahallojit Njellim-Keväjärvi ja Njávdáma guovlluid nuortalaččaid oktasaš siidačoahkkimis, gos mearriduvvo ovtta komissára evttoheamis stáhtaráđđái.
– Bivdit evttohusaid nuortalaččain ja komissáran evttohuvvon olbmot bovdejuvvojit siidačoahkkimii gullama várás, dadjá nuortalaččaid luohttámušolmmoš Veikko Feodoroff.
Komissáraid gáibádusat
Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna lahtut leat viiddis luohttámuša návddašan olbmot sápmelaš ja suopmelaš servodagas. Lahtut leat sorjjasmeahttumat eaige ovddas dan beali, mii sin lea evttohan dahje válljen.
Kommišuvnna nammadeamis váldojit vuhtii sierra sámegielaid joavkkut ovttaveardásaččat. Kommišuvnna nammadeamis figgat váldit vuhtii sohkabeliid ovttaveardásaš ovddasteami.
Viiddes bargu
Olles proseassa mihttomearrin lea earuhit ja árvvoštallat historjjálaš ja dálá olggušteami, stáhta suddadanpolitihka ja vuoigatvuođaid loavkidemiid. Proseassa áigge galgá čielggadit mo dát váikkuhit sápmelaččaide ja min servošii dálá dilis.
Kommišuvnnas vurdet evttohusaid das, mo sáhtášii ovddidit oktavuođa sámiid ja Suoma stáhta gaskkas ja sámiid gaskavuođas.
Evttohusaid galgá doaimmahit Sámediggái dahje Nuortalaččaid siidačoahkkimii 17.5.2020 rádjai nie, ahte evttohasa galgá leat ovddalgihtii miehtan bargui.
Ehdotusaikaa komission jäseniksi jatketaan
- Jäseniä Saamelaisten totuus- ja sovintokomissioon voi esittää 17. toukokuuta 2020 saakka.
- Kuulemisia ei ole mahdollista järjestää poikkeustilanteessa.
- Komissiossa on viisi komissaaria.
- Komissiolta odotetaan ehdotuksia, miten voitaisiin edistää yhteyttä saamelaisten ja Suomen valtion välillä sekä saamelaisten keskuudessa. | https://www.lapinkansa.fi/jotket-evttohanaiggi-duohtavuoa-ja-soabadankommisu/753438 |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
Annika Pasanen virgáduvvon Sámi allaskuvlla ođđa professoran
Sámi allaskuvlla stivra lea virgádan Annika Pasanena sámi sosiolingvistihkka professora virgái. Annika Pasanen lea nákkáhallan doavttirin jagi 2015:s anárašgiela ealáskahttima fáttás.
- Sámi allaskuvllas illudit mii sakka go Annika Pasanen dál fargga doaibmagoahtá sámegiel professoran allaskuvllas, ja dakko bokte nanne min giellafágalaš birrasa iežas nana gelbbolašvuođain. Mu sávaldat lea ahte Sámi allaskuvlla oahpahusfálaldagat áiggi mielde fátmmastivčče buot sámegielaid. Go dál leat anárašgiela giellačeahpi ožžon min searvái, de sávan dat váikkuha dasa ahte mii beassat fállat oahpuid iešguđet sámegielain allaskuvllas, dadjá rektor Laila Susanne Vars.
Giellaealáskahttin lea guovddážis
Annika Pasanenas lea viehka viiddis vásáhus eamiálbmot- ja unnitlogugielaid birra Davviriikkain ja Ruoššaeatnamis. Son dovdá iešguđet sámegielaid diliid, earenoamážit dieđusge anárašgiela, man ealáskahttima lea dutkan ja man servošis iešge lea mielde.
- Mánáid máŋggagielatvuohta, stáhtaid giellapolitihkka, giellaservošiid ideologiijat ja iešguđetlágan giellaealáskahttindoaimmat leat munnje oahpes ja dehálaš fáttat. Sávan, ahte iežan skuvlejumi, máhtuid, dieđuid ja vásáhusaid bokte beasan nannet ja viiddidit sosiolingvistihka oahpahusa ja dutkama Sámi allaskuvllas. Ja viidáseappotge, lasihit áddejumi gielladiliid ja giellaealáskahttima birra, nu Sámi Allaskuvllas go olles sámi servodagas, dadjá professora Annika Pasanan.
Sámegielat bargobiras geasuha
Annika bargá dál Helssega universitehta dutkin. Su postdoc-dutkamuš guorahallá sámegielaid ođđa hálliid: olbmuid, geat lean studeren anáraš-, nuortalaš- dahje davvisámegiela rávis olmmožin ja geavahišgoahtán giela aktiivvalaččat.
- Lean studeren, nákkáhallan ja bargan guhká Helssega universitehtas. Go lean ollu bargan okto, de lea dál máilmmi somá beassat sámegielat bargoservošii ja studeanttaid gaskkii, eará olbmuiguin ovttas bargat ja guorahallat mu miellafáttáid, illuda Annika.
Annika Pasanen álgá virgái allaskuvlii 01.01.2021. | https://www.samas.no/nb/node/4942?page=2 |
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
Njálmmálaš árbevierut kultuvrralaš árbin
Professor emerita Vuokko Hirvonen almmuhii odne girjji WIREC-konferánssas Sámi allaskuvllas.
- Man olu lea gávdnamis sámiid njálmmálaš árbevierromateriála? Goas ja gos dat lea čohkkejuvvon ja gos dat seailluhuvvo, leat gažaldagat maiguin dutki deaivida, go lea bargamin sámi njálmmálaš árbevieruin jearaha girječálli Láidde Risten Vuokko. Vuokko Hirvonen lea sámi girjjálašvuođa ja skuvladutkama professor emerita Sámi allaskuvllas.
Njálmmálaš árbevierut kultuvrralaš árbin lea vuosttaš sámegielat guorahallan, mas olles Sámi muitalanárbái guoski čoakkáldagat ja dutkanmateriálat leat čohkkejuvvon ovttaid bearpmaid sisa. Girjjis suokkardallojuvvo dat diehtu, mii rádjašuvvá vuosttažettiin muitalanárbevirrui guoski čoakkáldagaide ja dutkamušaide. Girjjis čohkkejuvvon diehtu čadnojuvvo maiddái iežas áigodaga vuolggasajiide ja čielggaduvvo, man várás materiála lea háhkkojuvvon ja geavahuvvon. Oppalaččat teavsttas guorahallojuvvo sámi njálmmálaš árbevieruid dutkan- ja čoagginhistorjjá 1600-logus gitta 2000-lohkui. Dát girji lea oaivvilduvvon erenoamážit sidjiide geat beroštit sámi njálmmálaš árbevieruid dutkanhistorjjás.
Girji: Njálmmálaš árbevierut kultuvrralaš árbin. Geahčastat Sámi njálmmálaš árbevieruid čohkkemii ja dutkamii 1600-2000-logus
Goasttideaddjin lea ČálliidLágádus. | https://www.samas.no/se/a/studenter/njalmmalas-arbevierut-kultuvrralas-arbin?page=3 |
Ođđasat
- Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas lágideamit olles vahkku
- Ođđa oahppofálaldat sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus
- 2022 Gollegiella bálkkašupmi Ole Henrik Maggai
- Mátkemuitalus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Kanáda mátkki birra
- Oahpa sámi muitalusaid ovdanbuktit oanehis filbman
- Bargobájit ja kurssat oahpaheddjiide giđđat 2023
- Guhkiduvvon ohcanáigemearri 2023 giđa oahpuin
- Čohkkeje boazosápmelaččaid Sámi allaskuvlii
- Ođđa dutkanprošeakta: Movt vásihit boazosámi nuorat rasismma
Deaivvadeamit 2022 čakča
Mii bidjat oahpuid deaivvadanplánaid TimeEditii.
Dás oainnát buot deaivvademiid mat dán rádjái leat biddjon sisa: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla - Deaivvadeapmi/ School sessions, Deaivvad...
Jus háliidat oaidnit dušše iežat oahpu deaivvadeami de válljet iežat oahpu kull dahje emne vuolde dáppe: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
Jus leat ođđa studeanta ja eahpesihkar mo ozat, de sáhtát mannat oahpuid vuolde ohcame iežat oahpu gos gávnnat njuolggaliŋkka oahpu deaivvadanplánii. | https://www.samas.no/se/a/deaivvadeamit-2022-cakca?page=10 |
Latest news
- Cinema premiere
- We are at Tråante2017 in Trondheim
- ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR
- Meet the new director
- Sámi School History Conference 2016
- Join the Master programme in Indigenous Journalism
- Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature
- Journalists gathered on Inclusive Journalism
- Go on a north2north exchange, spring 2016!
Okta olmmoš ii sáhte muitalit visot
Duodji Reader
Sámi allaskuvla ja Norwegian Crafts leat ovttas buvttadan girjji Duodji Reader mas čiekŋudit duodjái. Girjjis leat logi vuođđoteavstta maid sámi duojárat, dáiddárat ja akademihkkárat leat čállán. Teavsttat gaskkustit sihke historjjálaš ja dáláš máhtu duojis ja sámi estetihkas, hervendáidagis, kultuvrras ja eallinvuogis.
- Geahča filmmáža mas Gunvor Guttorm ja Nils Oskal muitaleaba girjji sisdoalus (Fuomáš! Manná 13 sekundda ovdal jietna gullogoahtá).
Dán čoakkáldaga teavsttat leat ovdal almmuhuvvon, earet okta, muhto dál vuosttaš geardde máŋgga sámegillii ja lassin vel eŋgelasgillii. Girjji doaimmaheaddjit leaba Sámi allaskuvlla dutki guovttos Gunvor Guttorm gii lea duodjeprofessor ja Harald Gaski gii fas lea girjjálašvuođaprofessor.
Lea sámi lágadus Davvi Girji mii almmuha girjji Duodji Reader: Guoktenuppelot čállosa duoji birra sámi duojáriid ja dutkiid bokte maŋimuš 60 jagis / A selection of twelve essays on duodji by Sámi duojárat and writers from the past 60 years.
Nubbi girji mii aitto lea almmuhuvvon lea nammadutkanfáttas.
Symposia sáhkavuoruid vuođul lea dál almmuhuvvon Dieđut-ráiddus girji, mii sisttisdoallá ovcci artihkkala mat leat čállon davviriikkalaš gielaide ja eaŋgalsgillii. Golbma artihkkala leat čállon davvisámegillii ja dasa lassin jorgaluvvon dárogillii.
Girjji doaimmaheaddjit leat Sámi allaskuvlla professor Kaisa Rautio Helander, Norgga Árktalaš Universitehta UiT vuosttašamanueansa Aud-Kirsti Pedersen ja Sámedikki ráđđeaddi Mikkel Rasmus Logje.
Jagi 2019 lei ON válljen riikkaidgaskasaš eamiálbmotgielaid jahkin. NORNA 49. symposia gulai eamiálbmotgielaid jagi sámi lágidemiide, ja vuosttaš geardde NORNA historjjás lei maiddái sámegiella symposiagiellan. NORNA lea davviriikalaš ovttasbargu nammadutkamis.
Dieđut lea Sámi allaskuvlla čálaráidu mas almmuhuvvojit sihke artihkkalčoakkáldagat ja sierranas dutkamušat servodat-, gielladutkamis ja láhkadiehtagis. Almmuheamit leat sáme-, dáro-, ruoŧa-, suoma-, eŋgelas- ja ruoššagillii.
Almmuhandilálašvuohta
Girjealmmuhandilálašvuohta gos doaimmaheaddjit ovdanbuktet oasážiid girjjiid sisdoalus lea:
- guovvamánu 22.b. 2022 dii 1400-1530 Sámi allaskuvllas,
Dasa lassin lea Duodji Reader girjji almmuheapmi Kárášjogas beaivvi maŋŋil. Sihke Gunvor Guttorm ja Harald Gaski leaba sajis:
- guovvamánu 23.b. 2022 dii 1800-1930 Sámi girjjálašvuođa guovddážis Kárášjogas.
Almmuhandilálašvuohta lea rabas buohkaide. Bures boahtin! | https://www.samas.no/en/node/5447?page=7 |
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
Šatta studeantan
Dus lea vel vejolašvuohta ohcat Sámi allaskuvlla oahpuide. Ohcanáigemearri lea 20.07.14. Ohcanáigemearri lea guhkiduvvon buot oahpuide, earretgo oahpaheaddjioahpuide. Geahčes makkár oahppofálaldagat Sámi allaskuvllas leat dás. 20.07.14 maŋŋá sáhtát ohcat buot oahpuide main eai leat oahpposajit dievvan. Jus leat gažaldagat, váldde áinnas oktavuođa. tlf. 78448400. | https://www.samas.no/en/node/483?page=1 |
Et hefte som illustrerer naturbetegnelser gjennom bilde og tekst på nordsamisk.
Naturen og landskapet har opp gjennom tidene fått betegnelser som forteller om deres særpreg. Naturbetegnelsene forteller oss om naturens og terrengets form og hvordan naturen eller terrenget ser ut på stedet man beveger seg i.
Naturbetegnelsene er i tillegg lest inn på nordsamisk og kan spilles av med pennen som følger med.
Bak i heftet er det ordregister med forklaring og norsk oversettelse. Ta med heftet når du drar ut i naturen og øv deg hva de ulike naturbetegnelsene heter på nordsamisk.
Nordsamisk tekst. Sakprosa for førskolebarn. Inngår i serien Sámi luonddunamahusat.
Illustrert av Elisabeth-C. Andreassen. Heftet er også gitt ut på lulesamisk og sørsamisk.
Luonddunamahusat muitalit luonddu ja eatnamiid hámiid ja mo luondu dahje eatnamat leat oaidnit. Meahci ja eatnamat-giehtagirjjáš čájeha ja oahpahala luonddunamahusaid sárgosiid bokte.
Loundu ja eatnamat leat áiggid čada ožžon namahusat mat muitalit daid erenoamášuuođaid. Luonddunamahusat muitalit midjiide luonddu ja eatnamiid hámidd ja mo luondu dahje eatnamat leat oaidnit dan báikkis gos johtá.
Giehtagirjjážis lea maiddái jietna juohke luonddunamahussii, ja sátneregister oktan čilgehusain ja dárogiel sániin. | https://samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no/2023/10/16/sara-alehtta-guttorm-eira-meahcci-ja-eatnamat/ |
Dál go oahppit galget vázzit ruovttus skuvlla, de neahtas leat soames evttohusat maid sáhttá bargat.
Nyt kun oppilaiden tulee käydä koulua kotona, netistä löytyy joitain ehdotuksia mitä tehdä.
(Ođasm./Päiv. 20.3.2020)
Govva/Kuva: Kuati.fi
Dál go oahppit galget vázzit ruovttus skuvlla, de neahtas leat soames evttohusat maid sáhttá bargat.
Nyt kun oppilaiden tulee käydä koulua kotona, netistä löytyy joitain ehdotuksia mitä tehdä.
(Ođasm./Päiv. 20.3.2020)
Govva/Kuva: Kuati.fi | https://miisearvi.wordpress.com/tag/koronavirus/ |
Ođđasat
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
Sámi allaskuvla lea almmuhan podkasta mas namma lea Oahppu ii deatte. Prográmmajođiheaddji olles ráiddus lea Ellen Oddveig Hætta Gaup ja sus leat studioguossin iešguđet surggiid oahpaheaddjit. Podkasta ságastallamat leat pedagogihkkafágii čadnon ja heivejit bures oahpaheddjiide, váhnemiidda ja earáide geat barget mánáiguin ja nuoraiguin.
Distaga 19.09. almmuhuvvo viđat oassi ráiddus. Studios leaba guossin Mai Britt Utsi ja Samuel Valkeapää. Sii ságastallet kreatiiva fágaid birra, omd. dárbbašit go mii oahpahit mánáide duoji ja luođi? Makkár rolla sáhttá estehtalaš fágain leat mánáid skuvlavázzimis ja eallimis?
Ovdal leat almmuhuvvon njeallje oasi:
1. oassi: Mánát ja girjjálašvuohta. Stuodioguossi lea Harald Gaski. (Spotify liŋkka, gávdno maiddái Google podcasts ja Apple Podcasts).
2. oassi: Matematihkka. Stuodioguossit leaba Ann Synnøve Steinfjell ja Ole Einar Hætta. (Spotify liŋkka, gávdno maiddái Google podcasts ja Apple Podcasts).
3. oassi: Sámi pedagogihkka. Studioguossit leaba Anne Ingebjørg Svineng Eriksen ja May Torill Siri. (Spotify liŋkka, gávdno maiddái Google podcasts ja Apple Podcasts).
4. oassi: Lohkan. Studioguossi lea Berit Ellen Juuso (Spotify liŋkka, gávdno maiddái Google podcasts ja Apple Podcasts).
Ođđa oassi oktii vahkus
Juohke distaga almmuhuvvo ođđa oassi. Leat oktiibuot logi oasi ráiddus.
Gávdno dáin kanálain:
Spotify
Google Podcasts
Apple Podcasts
Lea Forest People mii lea buvttadan podkasta Sámi allaskuvlla ovddas. | https://www.samas.no/se/a/oahppu-ii-deatte-podkast-odda-oassi-juohke-vahku?page=5 |
Ulbmil ja doaibma
Sámi Dáiddárráđđi (SDR) háliida ovddidit buori ja máŋggabealat sámi dáiddaeallima. Sámi Dáiddárráđi bargun lea doaibmat ráđđeorgánan 6 láhttosearvái ja ovddidit lahttoservviid ekonomalaš ja dáiddapolitihkalaš beroštumiid sihke ruhtadeaddjiide ja eará doaibmiide davviriikkalaččat. Dát guhtta sámi dáiddársearvvi ovddastit juoigiid, filbmabargiid, girječálliid, govvadáiddáriid, lávdedáiddáriid ja komponisttaid njealji riikkas.
Sámi Dáiddárráđđi ovddida ja doarju maiddái ruhtadoarjagiid bokte ovttaskas dáiddáriid ovdáneami fágalaččat. SDR hálddaša Sámi dáiddárstipeanddaid, Dáiddafoandda , jorgalandoarjagiid sámegiel girjjálašvuhtii ja Sámi Dáiddáriid ja Girječálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Válljejuvvon ovddasteaddjit dáiddáriid gaskkas meannudit ruhtadoarjagiid fágalávdegottiid bokte. Ruđalaččat doarjjaortnegiid bokte juhkkojuvvojit sullii 5-6 miljon Norgga ruvnnu ovddas doarjagat jahkásaččat Sámi dáiddáriidda ja lágádusaide.
SDR:a doaimma jođiha stivra, mas leat guhtta lahtu dáiddárservviin. SDR doaimma ruhtadit Sámedikkit Norggas, Suomas ja Ruoŧas ja Davviriikkaid Ministtarráđđi ja SDR bargáge dáiddapolitihkalaččat buot Sámedikkiid, Davviriikkaid Ministtarráđi ja eará ásahusaid ektui, maiddái riikkaidgaskasaččat. | https://samidaiddar.no/sami-daiddarraddi/ulbmil-ja-doaibma/ |
MII-searvi lea čohkken juovllaid fáddásiidui dievva ávkkálaš liŋkkaid anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii. Leat doppe moadde liŋkka maid julev- ja lulli/máttasámegillii
MII-seura on koonnut saamenkielisen joulun teemasivun, josta löydät paljon hyödyllisiä linkkejä inarin-, koltan- ja pohjoissaameksi. Onpa siellä muutama linkki myös etelä- ja luulajansaameksi.
Govva/kuva: The Rosttovkaʹlndar, 10. luŋkk – Puäđas Rosttov
Siiddus gávnnat ee. dáid:
- buđáldusaid
- girjjiid ja jietnagirjjiid
- juovlalávlagiid ja daid sániid
- juovlakaleandariid
- tv-prográmmaid
Somá ráhkkanišgoahtit jo vehážiid mielde juovllaide.
Saamenkieliseltä sivulta löydät mm.
- askartelusta
- kirjoja ja äänikirjoja
- joululauluja ja niiden sanoja
- joulukalentereita
- tv-ohjelmia
Mukavaa valmistautua jo vähitellen saamenkieliseen jouluun. | https://miisearvi.wordpress.com/2018/11/03/rahkkan-juovllaide-valmistaudu-jouluun/ |
Ohcejoga beavttálmahtton bálvalusássanbáiki Dorvu ja seaŋgaossodat leat ožžon atnui sámi dujiid ja čuovgagovaid Ohcejoga guovllus boarrásiid várás.
Sámi Duodji -searvvi Sámekultuvrra dáiddan Ohcejoga dikšunlágádusaide -fidnu loahpahanávvudeapmi lágiduvvui gaskavahku 22.6. Ohcejoga rabasbálvalusguovddážis. Fidnu ollašuhttui oktasašbargun Ohcejoga gielddain ja Sámedikkiin, ja dan ruhtadii Suoma kulturfoanda.
Fidnu ulbmilin lea buktit buresbirgejumi Ohcejoga sápmelaš boarrásiidda dáidaga ja duoji hámis.
– Dát leamaš suohtas bargu álggu rájes. Leamaš suohtas, ahte boarrásiidda boahtá deike dakkár konkrehta, man beassá oaidnit, guoskkahallat ja geavahit, muitala Ohcejoga gieldda astoáiggečálli Kaisa Tapiola-Länsman.
Čuovgagovat ja duodji buktojuvvojit sápmelaš muitobuohcciid ja ahkeolbmuid olámuddui Ohcejoga beavttálmahtton bálvalusássanbáikki Dorvvus ja seaŋgaossodagas. Dáiddačuovgagovaid lea váldán dáiddár Marja Helander ja dujiid leat duddjon báikkálaš duojárat Antti-Piera Valle, Ilmari Tapiola, Rita Nurmenrinta, Eveliina Järvinen sihke Anáris Aune Musta ja Kristiina Ranttila.
Duojit bohtet √°rgabeai atnui
Ohcejoga gieldda dikšunbarggujođiheaddji Päivi Kontio ii vuos máhte muitalit makkár geavahussii duojit bohtet sidjiide, muhto lohpida ahte dat šaddet oassin sin árgabeaivvis.
– Mii fertet divššáriiguin ságastallat mo daid gieđahallat ja maid dujiid miige ossodat oažžu, muhto sihkkarit min doaimmajođiheaddji gávdná bottuid goas daid sáhttá geavahit.
Sámedikki kulturčálli Riitta Orti-Berg muitala, ahte álgojurdda dán fidnui vulggii jo jagis 2013, go Orti-Berg barggai Ohcejoga gieldda giellaovddidanbargguin.
– Fitnen dalle oahpásmuvvamin dán dállui, de bođii dakkár dovdu, ahte dáppe váilot govat ja duojit. Besset geahččat ja guoskkahallat daid, go eai šat veaje ieža duddjot. Ja govaid bokte fas máhccat vássán eallimii. Albmaláhkai áššit vulge ovdánit jagis 2020. | https://yle.fi/a/3-12508280 |
Jan Christian Vestre šaddá dearvvašvuođaministtarin Ingvild Kjerkol maŋŋá. Cecilie Myrseth šaddá ealáhusministtarin ja Marianne Sivertsen Næss šaddá guolástusministtarin.
Maŋŋá go Ingvild Kjerkol (Bb) šattai heaitit dearvvašvuođa- ja fuolahusministtarin plagiáhttaášši maŋŋá, de fertii Jonas Gahr Støre fas molsut ministariid, ja lea ge Jan Christian Vestre gii váldá badjelasas barggu dearvvašvuođaministtarin.
Vestre (Bb) boahtá barggus ealáhusministtarin. Myrseth (Bb), Romssas eret, galgá váldit badjelasas su maŋis. Sivertsen Næss (Bb), gii lea Finnmárkkus eret, lea ođđa olmmoš ráđđehusas, ja son boahtá Stuorradikki Energiija- ja biraslávdegotti jođiheaddji rollas. | https://www.avvir.no/vestre-odda-dearvvasvuodaministtar-myrseth-sadda-ealahusministtar-ja-sivertsen-naess-sadda-guolastusministtar/ |
Muhtun iđida dáikkiha Morten ahte eai oidno šat Firkkal-reaŋgga biktasat ja biila maid lea gusto jávkan. De šaddá garra duohtavuođa dustet go ipmirdišgoahtá ahte guođđán dat lea su okto.
Dát fearánat ránnjážiid birra leat dáhpáhuvvan soames gilážis, na soaitá vaikke Jergolis, Mázes, Sirpmás dahje Gáivuonas, gii dan diehtá. Ránnjážiin leat goit, nu go ránnjážiin lávejit ge, olu somás ja muhtun eai nu somás dáhpáhusa. Ráhkesvuohta, birgejupmi ja balahahkesvuohta dagahit olu bárttiid giliolbmuide.
Dán jagi beassabehtet gullat nuppádassii juovlakaleandara mii almmuhuvvui juovlamánu 2018. | https://www.avvir.no/juovlamanu-4-beaivi-morten-njulge-maid-ruovttuguvlui-3/ |
Dovddut – Dåbdo – Domtesh – Kort
Goarttat main leat Dovddut-plakáhta govat ja sánit davvi-, julev- ja oarjelsámegillii.
Eará oahpporesurssat dovdduid birra.
- Plakáhtta davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii
- Bagadus davvisámegillii, julevsámegillii, lullisámegillii ja dárogillii
- Filbma davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii. Filbma davvisámegillii dárogielteavsttain
- Goartaspeallu
- Doassa (čálihanládje)
- Sátneohcan davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii
- Ivdnenárka
- Muitospeallu | https://ovttas.no/dokumenta_dovddut-dabdo-domtesh-kort |
Buorit ođđasat musihkaberošteaddjiide, go dán geasi lea almmuhuvvon ođđa musihka ja daid youtube -videot. Čohkkiimet muhtun oasi dain dása. Guldal ja geahča! Guđemuš lea du mielas buoremus ja albma geassešuokŋa?
Hyviä uutisia musiikin ystäville. Tänä kesänä on julkaistu uutta saamelaista musiikkia ja musiikkivideoita. Kokosimme joitain niistä tähän alla. Kuuntele ja katso! Mikä sinusta on paras ja oikea kesäthitti? | https://miisearvi.wordpress.com/tag/musihkkavideot/ |
ámedikki lahttu ja Anárašah-searvvi ságadoalli Anu Avaskari ii leat duđavaš ođđa sápmelašmeroštallamii, mii lea evttohuvvon ođđa sámediggeláhkii. Avaskari oaivvilda, ahte árvalussii čállon ođđa meroštallan lea menddo čavga.
Meroštallan heajuda Avaskari mielde eandalit anáraččaid sajádaga sámeservodagas, go buohkat eai beasa válgalogahallamii. Meroštallan ii maiddái čájet albma demokratiija ollašuvvama Suomas, dadjá Avaskari.
- Dan ođđa meroštallamis čavgejit sápmelašmeroštallama, mii lea dál fámus. Dát ođđa meroštallan doalvu anáraččaid sajádaga heajut guvlui. Mun livččen vuordán, ahte ođđa sápmelašmeroštallamis livčče váldán málle Norggas, gos sápmelažžan dohkkehit olbmo, gean máttarvánhemat njeali buolvva duohkin leat hállan sámegiela, Avaskari oaivvilda. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/avaskari_vurden_ahte_livcce_valdan_malle_norggas/6909425 |
1Go Rakel oinnii ahte son ii ožžon mánáid, de son gáđaštišgođii oappás ja dajai Jakobii: "Veahket mu oažžut mánáid, muđui mun jámán!" 2Dalle Jakob suhtai Rakelii ja dajai: "Leango mun mahkáš Ipmil? Sonhan lea gieldán dus heakkašattu." 3Rakel dajai: "Dá lea mu šlávvanieida Bilha. Mana su lusa, vai son riegádahtášii mu askái, ja nu mun maid oččošin mánáid su bokte." 4Rakel attii šlávvanieiddas Bilha Jakobii, ja Jakob manai su lusa. 5Bilha šattai áhpeheapmin ja riegádahtii Jakobii bártni. 6Dalle Rakel dajai: "Ipmil lea čoavdán mu ášši, son lea gullan mu rohkadusa ja addán munnje bártni." Danne Rakel bijai bárdnái namman Dan. 7Rakela šlávvanisson Bilha šattai fas áhpeheapmin ja riegádahtii Jakobii nuppi bártni. 8Rakel dajai: "Mun lean fággádallan garrasit oappáinan ja lean vuoitán." Ja son bijai bárdnái namman Naftali.
9Go Lea oinnii ahte son ii ožžon šat mánáid, de son attii iežas šlávvanieidda Silpa Jakobii áhkkán, 10ja Lea šlávvanisson Silpa riegádahtii Jakobii bártni. 11Lea dajai: "Vuoi dán lihku!" Ja son bijai bárdnái namman Gad. 12Dasto Lea šlávvanisson Silpa riegádahtii Jakobii velá nuppi bártni, 13ja Lea dajai: "Gal mun juo lean lihkolaš! Dál nissonat rámidit mu lihkolažžan." Ja son bijai bárdnái namman Ašer.
14Go Ruben oktii nisolájuid áigge lei meahcis, de son gávnnai gierranmurjjiid ja doalvvui daid eadnásis Leai. Dalle Rakel dajai Leai: "Atte munnje gierranmurjjiin maid du bárdni lea gávdnan!" 15Dalle Lea dajai sutnje: "Uhccángo dat lea ahte don leat váldán mu boatnjá, go don dál áiggut váldit bárdnán gierranmurjjiidge?" Muhto Rakel dajai: "Jakob oažžu veallát duinna otnáš ija, go mun fal oaččun bártnát gierranmurjjiid." 16Ja go Jakob eahkedis máhcai meahcis, de Lea manai su ovddal ja dajai: "Don galggat dál boahtit mu lusa, dasgo mun lean oastán du alccesan bárdnán gierranmurjjiiguin." Ja Jakob veallái suinna dan ija. 17Ipmil gulai Lea rohkadusa, ja Lea šattai áhpeheapmin ja riegádahtii Jakobii viđát bártni. 18Dalle Lea dajai: "Ipmil lea bálkkašan mu go mun adden iežan šlávvanissona boadnjásan." Ja son bijai bárdnásis namman Isaskar. 19De Lea šattai fas áhpeheapmin ja riegádahtii Jakobii guđát bártni. 20Dalle Lea dajai: "Ipmil lea addán munnje buori attáldaga. Dál mu boadnjá viimmat gudnejahttá mu, danin go mun lean riegádahttán sutnje guhtta bártni." Ja son bijai bárdnái namman Sebulon. 21Maŋŋil Lea riegádahtii vel nieidda ja bijai sutnje namman Dina.
22Muhto Ipmil muittii maiddái Rakela. Son gulai su rohkadusa ja divttii su šaddat šattolažžan. 23Ja Rakel šattai áhpeheapmin ja riegádahtii bártni. Son dajai: "Ipmil lea váldán eret mu heahpada." 24Son bijai bárdnái namman Josef ja dajai: "Vare Hearrá attášii munnje vel nuppi bártni!"
Jakob šaddá rikkisin
25Go Rakel lei riegádahttán Josefa, de Jakob dajai Labanii: "Luoitte mu vuolgit, vai mun beasan mannat iežan báikái ja iežan eatnamii. 26Atte munnje áhkáidan ja mánáidan geaid dihte mun lean bálvalan du, ja de mun vuolggán. Don dieđát ieš man bures mun lean bálvalan du." 27Laban vástidii: "Vare don gulašit mu! Mu lean diidamearkkain oaidnán ahte Hearrá lea buressivdnidan mu du dihte." 28Ja son dajai vel: "Mearrit ieš maid siđat mus bálkán, de mun mávssán dan." 29Jakob dajai sutnje: "Don dieđát ieš mo mun lean bálvalan du ja mo du oapmeeallu lea sturron ja laskan mu geahčus. 30Dasgo dat uhccánaš mii dus lei ovdal go mun bohten, lea dál šaddan stuorra eallun, ja juohke sajis gos mun lean leamaš, de Hearrá lea buressivdnidan du. Muhto goas mun beasan bargagoahtit iežan bearraša ovdii?" 31Dalle Laban jearai: "Maid mun galggašin addit dutnje?" Jakob dajai: "It don dárbbaš addit munnje maidege. Muhto jos mieđat dasa maid mun dál dajan, de mun ain guođohan ja geahčan du omiid. 32Odne mun geahčadan oppa du oapmeealu ja rátkkán das sierra buot sávzzaid mat leat čáhppadat ja buot gáiccaid mat leat girjjagat ja dilkot: Lehkos dat mu bálká. 33Mun bijan gudnán pántan: Go don dasto boađát geahčadit ealu mii lea šaddan mu bálkán, de buot gáiccaid mat eai leat dilkot dahje girjjagat ja buot sávzzaid mat eai leat čáhppadat, oažžu atnit suolaoapmin." 34Laban vástidii: "Nu fal, šaddos nugo don dajat." 35Seammá beaivvi Laban rátkkii sierra bohkáid mat ledje stábagat ja girjjagat ja buot gáiccaid mat ledje dilkot ja girjjagat, buot main lei vehášge vielgat, ja buot čáhppes sávzzaid. Daid son attii bártniidis gehččui. 36Dasto Laban sirddii dan ealu golbma beaivása eret Jakobis, gii guođohii Labana eará sávzzaid ja gáiccaid.
37Jakob válddii poppela, mandelmuora ja platána ovssiid ja lanjahii daidda stábiid, nu ahte soppiin šattai vilges muorra oidnosii. 38De son bijai lanjahuvvon ovssiid omiid ovdii jugahangárcuide, čáhcegáriide main dat fitne juhkamin. 39Oamit mat ledje doallan ragada ovssiid ovddas, gudde stábagiid, dilkuid ja girjjagiid. 40Daid lábbáid Jakob rátkkii alccesis. Go omiin lei fas iežaset ragatáigi, de son divui daid njuniid Labana ealu stábat ja čáhppes sávzzaid guvlui. Iežas ealuid son doalai sierra iige luoitán daid mastat Labana sávzzaiguin ja gáiccaiguin. 41Juohke háve go gievrras omiin álggii ragat, de Jakob bijai ovssiid čáhcegáriide omiid ovdii, vai dat ragašedje ovssiid luhtte. 42Muhto heajos omiid ovdii son ii bidjan ovssiid, ja nu gárte heajos oamit Labanii ja gievrras oamit fas Jakobii. 43Jakob šattai hui rikkisin, ja sus ledje hui ollu sávzzat ja gáiccat, šlávvanissonat ja šlávat, kamelat ja ásenat.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/GEN.30 |
Nuorta-Lappi
Anár (www.inari.fi)
Urho Kekkonena álbmotmeahcci
Rájijovsseba giettis sáhttá oahpásmuvvat ássangieddái, man Joosef Sallila huksii alccesis ja eallinguoibmásis Matilda Lehikoinenii 1900-logu álggus. Rájijovsseba gieddi lea riikka dásis mearkkašahtti kulturhistorjjálaš biras ja stáhtaráđi mearrádusa vuođul suodjaluvvon.
Šilljobiras lea seilon measta álgohámis: visttit leat ordnejuvvon ja šilljobiras lea dollojuvvon jalgadin. Šilljobirrasis gávdno maiddái soađiáigásaš (1939 - 1945) dáistalanhávdi. Rájijovsseba gieddi gullá UK-álbmotmeahcci - Soabbat - Kemihaara Natura-guvlui.
Rájijovsseba gieddi lea Lohtu gáttis lahka Ruošša ráji. Lohtu duohken Ruošša bealde rahpasit áibmadas várreduovdagat. Beahcán lea gullan Supmii 1920 - 1944, mii oaivvilda dan ahte Jovsseba ja Matilda ealedettiin riikkarádji lea molsašuddan. Gaskkohagaid soai leaba ássan čuođi kilomehtera duohken Ruošša rájis.
Rabasáiggit
- Rájijovsseba gieddái beassá oahpásmuvvat birra jagi, muhto dálvvi áigge gieddái manni geaidnu ii dollojuvvo rabasin. Gieddái ja dan visttiide sáhttá oahpásmuvvat nuvttá.
- Čuozáhahkii sáhttá oahpásmuvvat friddja iige gallestallama várás dárbbaš leat rádjeavádatlohpi. Rádjeavádaga sirdin lea rahpan gietti juohkeolbmogeavaheapmái. Gieddái sáhttá oahpásmuvvat maiddái bievlan nu, ahte vázzá UK-álbmotmeahci ráji alde vuolgi geainnu mielde, dálvit fas sáhttá johtit čuoigga. Go oahpásmuvvá Rájijovsseba gieddái, de gánnáha muitit ahte rádjeavádahkii ii oaččo mannat. Dat dagaha alárpma ja rádjegozihanlágas daddjojuvvon čuovvumušaid.
Oktavuođadieđut
Johtinoktavuođat
Biillain
- Geainnu nr 91 mielde vuddjojuvvo Avvilis Áhkojávrri bokte Rájijovssebii, Suoma ja Ruošša ráji lusa (sullii 55 km). Ovdal tuollostašuvnna ja viiddis geaidnogovddideami jorggihuvvo olgeš guvlui Lohtu gáddái manni čievrageainnu ala, man mielde galgá vuodjit sullii kilomehtera. Biila bissehuvvo smávva parkerensadjái ja loahppamátkki, sullii 300 m, šaddá vázzit. Dálvvi áigge čievrageainnu eai ploge ja dalle Rájijovsseba gieddái sáhttá johtit tuollostašuvnnas čuoigga.
Almmolaš fievrrut
- Avvilis Murmánskii manni linnjabiillain sáhttá mátkkoštit Rájijovsseba tuollostašuvdnii, mas lea vácci/čuoigga čuozáhahkii sullii kilomehtera mátki.
Bálvalusat
- Rájijovsseba gietti lahkosiin UK-álbmotmeahci ráji luhtte lea parkerensadji ja šilljobirrasis lea návetvistti duohken goikehivsset.
- Guovllus ii oaččo dolastallat.
Lihkadanlápmásiid bálvalusat
- Guovllus eai leat lihkadanlápmásiidda oaivvilduvvon bálvalusat. | https://web.archive.org/web/20190323064941/https:/www.lundui.fi/en/rajijovssebagieddi |
Ođđasat
- Oahpaheaddjeoahput: Laura Njunnás
- Boazoealáhus bachelor: Ann Máret Eira
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta: Márjá-Kristin Skum
- Oahpaheaddjeoahput: Elena Skum
- Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon
- Circle of Honours bálkkašupmi golmma sámi dutkái
- Ođđa dieđalaš girji soabadan ja duohtavuođa kommišuvnnaid birra
- Rabasbeaivi 2022
- Okta olmmoš ii sáhte muitalit visot
Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
Antologiija "Searvedoaibma: Art and Social Communities in Sápmi" vuolggasadji lea paradoksas, mii laktása sámi dáidaga ja kultuvrra sajádahkii. Maŋimuš jagiid sámi dáidda ja duodji leat ožžon ođđa oinnolašvuođa riikkaidgaskasaččat, ja máŋggat sámi dáiddárat ja duojárat leat ovdanbuktán bargguideaset árvvus adnojuvvon čájáhusain ja institušuvnnain. Goittotge eavttut bargat sámi dáiddárin Sámis eai leat rievdan seammá láhkai. Sámi dáiddainstitušuvnnat leat ain unnán, sámi dáiddamusea váilu ain, davviriikalaš álbmotstáhtaid ekonomalaš doarjjaráhkadusat eai leat vuogáiduvvan rájiid rasttildeaddji sámi dáiddasuorgái, ja sámi dáidaga kuráhtorovdáneapmái váikkuha menddo dávjá dat ahte ii leat sámegiellamáhttu iige máhttu árbevieruin ja bargovugiin.
Mathias Danbolt, Britt Kramvig ja Christina Hætta leat doaimmahan girjji Sámi allaskuvlla Dieđut-ráiddus. Girji sisttisdoallá čállosiid eanaš sámi dutkiin, kuráhtoriin ja dáiddáriin, geat suokkardallet eavttuid bargat sámi dáidagiin ja dujiin áigodagas, masa lea mihtilmas duohtavuođa- ja soabadanproseassat ja aktivisttalaš vuostálastin sihke koloniijaválddi ja Davviriikkaid álbmotstáhtaid geavadagaid ja politihka vuostá. Girjji čállosat gieđahallet viidát iešguđet fáttáid, mat leat guovddážis sámi dáidaga ja servošiid geaidnoruossas dán áigge, queer sámi deaivvadanbáikkiid mearkkašumis performánssa ja dánsuma vejolašvuođaide ja soabadanproseassaide. Ovttas čállosat bohciidahttet gažaldagaid sámiid iešmearridanrievtti mearkkašumis sámi dáidaga ja kultuvrra ja ovdaneapmai – ja dat laktásit nannosit dáistaleapmái eanan- ja čáhcevuoigatvuođain.
MIELDE:
ELISABETH STUBBERUD, TUULA SHARMA VASSVIK, GUNVOR GUTTORM, IŊGA ELISA PÅVE IDIVUOMA, SAMUEL VALKEAPÄÄ, ERIKA DE VIVO, CHRISTINA HÆTTA, GRY FORS SPEIN, ASLAK HEIKA HÆTTA BJØRN, JENNI LAITI, PETRA LAITI, NIILLAS HOLMBERG, BRITT KRAMVIG, JA MATHIAS DANBOLT | https://www.samas.no/se/a/odda-girji-sami-daidaga-ja-duoji-dili-birra?page=13 |
Luođu láhjit
Máret Sárá
Luođu láhjit-fáddágirji lea oaivvilduvvon nuoraidceahki ohppiide, muhto dat heive maiddái 5.–7. ceahkkái. Dán sáhttá geavahit oahppoplánafágain ja daid váldoosiin nugo:
Biebmu ja dearvvasvuohta: Biebmu ja kultuvra,
Sámegiella 1: Árbevirolaš máhttu,
Sámegiella 2 ja 3: Giella- ja kulturdiđolašvuohta,
Luonddufága: Luonddu girjáivuohta, Rumaš ja dearvvašvuohta.
Ulbmil lea oahpahit dovdat šattuid ja mo daid čoaggit, vurkkodit ja geavahit. Praktihkalaš bargguid bokte galget oahppit oahppat árbevirolaš šattuid geavaheamis sihke biebmodoalus ja diehtit maiddái mo sámit leat šattuid geavahan dálkkodeapmái. | https://www.gavpi.org/naturfag/1396-luodu-lahjit.html |
, mii gullá urálalaš gielaid suopmelaš-ugralaš gielaide. Eará suopmelaš-ugralaš gielat leat ovdamearkan esttegiella, sámegielat ja uŋgárgiella. Suomagiella gullá nuortamearasuopmelaš gielaide.
Guovlu
rievdatAlfabehta
rievdatJietnadatoahppa
rievdatGiellaoahppa
rievdatSuomagiela sátneluohkát leat nomenat, vearbbat ja partihkkalat. Nomenat leat substantiivvat, adjektiivvat, pronomenat ja numerálat.
Nomenat
rievdatNomenat sodjet kásusa ja logu (ol. ja ml.) dáfus. Suomagielas lea 15 kásusa. Kásusat leat:
Sátnevuorká
rievdatČállingiella
rievdatHistorjá
rievdatGirjjálašvuohta
rievd | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Suomagiella |
Komišuvdna bovde ohcejohkalaččaid gullanláhkái gaskavahku 4.10. dii 12 rájes. Áiggiid sáhttá várret bearjadaga 6.10. dii 12 rádjái. Komišuvdna lágida ságastallandilálašvuođa Áilegas-dálu Davvenásttis gaskavahku dii 18 rájes– buresboahtin gullat komišuvnna barggus ja das, manin gánneha searvat gullamii! Dilálašvuohta lea buohkaide rabas.
Várre áiggi persovnnalaš/ovttaskas- dahje joavkogullamii:
Sáhtát soahpat gullama áiggis ja gullanvuogis váldimiin oktavuođa komišuvnna čállingoddái čujuhussii [email protected] dahje riŋgemiin geasa nu čállingotti lahttui dahje komissárii (www.sdtsk.fi/yhteystiedot). Sáhttit ordnet gullama maiddái du ruovttus, jos nu hálidat. Maiddái joavkkuide ordnejuvvon gullamat leat vejolaččat.
- komišuvnna oktasaš šleađgapoasta [email protected]
- plánejeaddji Aslak Uula Länsman, [email protected] , tel. 050 479 2204
- plánejeaddji Inari Alanko, [email protected] , tel. 050 478 4450
- váldočálli Ulla Aikio-Puoskari, [email protected] , tel. 050 431 9952
Dieđihit sierra Gáregasnjárgga ságastallandilálašvuođa ja gullamiid birra.
BURESBOAHTIN!
Govva: Heidi Eriksen | https://sdtsk.fi/se/2023/09/26/samiid-duohtavuohta-ja-soabadankomisuvdna-ohcejogas-4-6-10/ |
ámedikki kulturlávdegoddi lea almmustahttán, geat leat ožžon jagi 2015 kulturmearreruđaid.
Kulturlávdegoddi juogádii čoahkkimisttis 22.–23.1.15 davviriikkalaš sámeorganisašuvnnaid veahkkeruđaid 15 000 euro ovddas ja kulturmearreruđaid oktiibuot 176 000 euro ovddas.
Sámediggi lea almmustahttán neahttasiidduinis, mat organisašuvnnat ja searvvit ožžot doarjaga.
Sámediggi ieš ii almmustahte, geat ovttat olbmot ožžot ruhtadoarjagiid. Yle Sápmi goit oaččui – dego diibmáge – daid dieđuid maŋŋebárgga áššegirjjiid bivdima maŋŋá ja almmustahttá daid.
Sámi kulturmearreruđas ovttat olbmuide mieđihuvvon kulturdoarjagat 2015
Govvad√°idda
Marja Helander, _G√°festallan-_videobargui 2 000 euro
Outi Pieski, dáiddalaš bargui ja čájáhusa ráhkadeapmái 2 000 euro
Girjjálašvuohta
Sunna Kitti, r√°idogovaid s√°rgumii 4 000 euro
Anne Mäkinen, nuortalaččaid árbevirolaš bearraldujiid oahppomateriálii 2 000 euro
Musihkka
Ing√°-M√°ret Gaup-Juuso, CD-skearru almmustahttimii 4 000 euro
Duodji
Petteri Laiti, čájáhusbargguid válmmaštallan, bagadallan ja čájahusaide oassálastimii 2 000 euro
Filbma ja multimedia
Jarno Mäki, nuortalašgielat mánáid oanehisanimašuvnnat ja digigirji 1 900 euro
Ear√° kulturdoarjja
Inka Kangasniemi, Kiven Henki -čikŋadáiddabarggut Anáraš-kalenderii 2016 2 000 euroa
Merja Aletta Ranttila, galleria ja ateljé doallamii 4 000 euro
Almmustahttindoarjja
Niillas Holmberg, diktačoakkáldaga almmustahttimii 4 000 euro
Mátkeveahkkeruđat
Marja Helander, Sámi Comtemporary -čájáhusa rahpamii Berliinii 300 euro
Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Complete Vocal Technique lávlunskuvlii Helssegii, 1 700 euro
Outi Pieski, Dálá Sámi dáidda -čájáhussii Berliinii 500 euro
Divvojuvvon 6.2.2015. diibmu 12.55: Lasihuvvon sánit "davviriikkalaš sámeorganisašuvnnaid" cealkagii "Kulturlávdegoddi juogádii čoahkkimisttis 22.–23.1.15 davviriikkalaš sámeorganisašuvnnaid veahkkeruđaid 15 000 euro ovddas ja kulturmearreruđaid oktiibuot 176 000 euro ovddas." | http://yle.fi/uutiset/yle_sapmi_almmustahtta_fas_olles_kulturmearreruhtalisttu__samediggi_almmustahtii_dusse_organisasuvnnaid_dieuid/7842366 |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
Kalstad álgá ođđa direktevran
Ovdal geasi almmuhuvvui ahte stivra virgáda Johan Ailo Kalstad (38) ođđa direktevran. Ja dal lea Kalstad formálalaččat váldán vuosttá virggi ja lea čielggas ahte son álgá direktevran.
Boahttevaš allaskuvladirektevra lea Guovdageainnus bajásšaddan ja lea alit oahpu váldán Sámi allaskuvllas (journalistihka) ja Norgga gávpeallaskuvllas (Norges Handelshøyskole). Johan Ailos lea bargoduogáš Geelmuyden.Kieses, Statkraftas, NRKs ja iežas ráđđeaddifitnodagas. Kalstad lea bargan eanaš strategiijain, gulahallamiin ja jođihemiin.
– Nugo mun dovddan Johan Ailo Kalstad, de sáhttá son oaidnit viidát ja gii sáhttá sihke čavga čuovvut dan maid mii ásahussan leat geatnegahtton bargat ja sáhttá viidábut oaidnit áššiid, ja mun jáhkán ahte son šaddá buorre jođiheaddji. Sámi allaskuvla galgá mannat čađa ollu ođasmahttimiid ja mun jáhkán ahte Kalstad sáhttá minguin veahkkálagaid ollašuhttit daid ođasmahttimiid, dadjá Sámi allaskuvlla stivrajođiheaddji ja rektor Gunvor Guttorm.
– Mu mielas lea máilmmi somá go dál beasan Sámi allaskuvllas bargagoahtit. Dat lea iešheanalaš ásahus mas lea duohta njunuš álgoálbmot čehppodat. Jáhkán ahte allaskuvllas leat hui buorit vejolašvuođat ja mun háliidan leat mielde daid duohtan dahkat, dadjá Johan Ailo Kalstad.
Kalstad joatká allaskuvladirektevran Maaren Palismaa maŋŋel, guhte lea leamašan direktevran 2011 rájis. Johan Ailo Kalstad álgá direktevran ođđajagimánus 2017. Lea jahkemearrevirgi 6 jahkái, 11.1.2017 – 10.1.2023. | https://www.samas.no/nb/node/3591?page=2 |
Bievrrašjávrri rávvagat ja njuolggadusat
Rávvagat Bievrrašjávrri guovllus johtaleapmái
-
Guovllu ávdin- ja várrenstobuide oažžu buktit ruoktoelliid juos dat heive maiddái earaide stobus.
-
Sáhtát guođđit ilmmuhusat iežat birra, áigedávvalisttat ja reaisoplánastat omd. Duottar-Sámi luondduguovddážii. Muitte almmuhit maid iežat ollemis mearrebáikái, vai ohccit eai biddjo duššás váraid nala. Gádjunbálvalus bearrá mávssu dušši ohcamiin.
Dola cahkkeheapmi
-
Meahcceguovllus sáhttá cahkkehit dola almmá sierra lobi haga, muhto boaldenmuorran galgá atnit dušše ovssiid ja rissiid. Muorahis guovllus dola cahkkeheapmi ii ávžžuhuvvo. Unnaárvosaš eanangalddaid geavaheapmi gáibida álohii máksojuvvon eananmuorralobi ja muoraid njeaidin lea eandalii gildojuvvon. Geavat boares dollasajiid, jos dakkárat leat. Meahccebuollinváruhusa áigge dola cahkkeheapmi lea gildojuvvon.
Ovddalgihtii ráhkkaneapmi
Mátketelefovnnaid gullon
-
Vaikko Suoma mátkekommunikašuvdnafierpmit leat gokčevaččat, de Bievrrášjávrre meahcceguovllus sáhttet leat itkoguovllut eandalii duoddariid gaskasaš gurain. Dárkkis mátkekommunikašuvdnafierpmi gokčevašvuođa iežat telefunoperáhtoris. Dasa lassin leat báikkit, gos mátketelefuvdna ii doaimma dehe telefuvnnain leat hehttehusat. Dalle gánnáha omd. mannat allelažžii, jalges sadjái ja/dahje váldit telefovnna SIM-goartta eret heahteriŋgema boddii. Gánnáha maid váldit vuhtii, ahte sierralágán mátketelefuvnnaid gaskkas leat gullonerohusat.
Biergasat
-
Go johtá Bievrrašjávrre meahcceguovllus, de galggale leat fárus aŋkke gárta, kompássa ja áššálaš reaisobiergasat reaissu guhkkodaga mielde. Muitte, ahte duoddaris dálkkit rievddadit hui jođánit ja geassetnai sáhttá muohttit.
-
Meahcis vánddardeapmi lea mihá eambbo gáibideaddji go merkejuvvon geinnodagaid mielde johtin, danin doppe jođedettiin dárbbašuvvo vánddardanvásáhus.
Dorvvolašvuohta
-
Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa.
-
Váldde mielde vuosttašveahkki dárbašiid.
Sesoŋŋaáiggit
-
Bivnnuheamos vánddardanáigi lea geasset, geassemánu rájes gitta čakčamánnui, muhto mahkkege duohta alimus bahkkehallanáiggiid guvlui eai leat.
112 Suomi -mobiilaaplikašuvdna
Go heahtetelefovdnii riŋgejuvvo 112 Suomi -aplikašuvnna (112.fi, suomagillii) bokte, de heahteguovddášgohcci oažžu automáhtalaččat dieđu riŋgejeaddji sajádagas.
Lappis leat ollu báikkit gos telefon ii gullo, ja dihto telefonmállet eai doaimma buollašis. Nuba máđidjaplána oktan áigetávvaliin lea buorre almmuhit soapmásii. Gánneha doallat telefovnna liekkasin sihke biepmu ja juhkamuša fárus. Vai mátketelefovnnas ii nogaše rávdnji, váldde mielde ovdamearkan liikerávdnjerusttega, várrebáhttera dahje boares telefovnna, mas lea buorre báhtter.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://web.archive.org/web/20210929022348/https:/www.lundui.fi/bievrrasjavri/ravvagatjanjuolggadusat |
Čalbmi lea orgána mii oaidná �uovgga. Goasii buotlágan ealliin leat �almmit. Hui oktageardánis �albmi oaidná dušše leago �uovgat dahje seavdnjat. Olbmos lea mohkkás �albmi ja dat addá oainnu.
Njuoratmánás lea �albmi sullii 17 mm guhkku ja ollesolbmos fas sullii 25 mm. Guđajahkásažžan olbmo �albmi ii stuoru šat.
Čalbmi ráhkadus �ohkke visot �uovgga fierbmecuzzii. Visot oasit man �ađa �uovgá johtá ovdal go olle fierbmecuzzii leat �ađa�uovgit. Čoarvecuozza ja linsa �ohkkejit �uovgga fierbmecuzzii ja doppe nearvvat dolvot impulssaid vuoiŋŋama��aide
Čuovga manná vuos �oarvecuocca �ađa ja de sisa ovdagámmárii. Čoarvecuozza lea �omil ja �uovga doddjo eanemus dakko. Ovdagámmáris lea �áhci mii lea áibbas �ielggas. Ovdagámmir deaddá �oarvecuocca nu ahte dat šaddá �omil. Ovdagámmára maŋil lea hearvacuozza. Birascuoccas ivdneávnnas melaniidna mii mearrida �albmeivnni. Guovdu birascuoccas lea �áhppes ráiggáš mii goh�oduvvo gollážin. Golláš gallju ja basku dađi mielde lea go šearrat dahje skuotnjat. Go ferte skuonjuhit, de golláš lea gallji. Go �uovgá lummalámppáin �albmái de golláš basku. Dat lea vuohki suddjet fiermecuocca, go hui šerres �uovga billista dan.
Fierbecuozza lea áibbas livttis nu ahte dat govva maid mii oaidnit šaddá �ielggas. | https://se.wikipedia.org/wiki/%C4%8Calbmi |
Subsets and Splits